31997L0005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/5/EÜ,

27. jaanuar 1997,

kreeditkorraldusega tehtud välismaksete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud menetluse kohaselt [3] vastavalt lepituskomitees 22. novembril 1996 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades, et:

(1) välismaksete maht kasvab pidevalt sedamööda, kuidas siseturu väljakujundamine ja edusammud täieliku majandus- ja rahaliidu suunas põhjustavad kaubanduse suurenemist ja inimeste liikumist ühenduses; kreeditkorraldusega tehtud välismaksed moodustavad olulise osa välismaksete mahust ja väärtusest;

(2) on väga oluline, et üksikisikud ja ettevõtted, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, saaksid teha kreeditkorraldusi ühenduse ühest osast teise kiiresti, usaldusväärselt ja odavalt; vastavalt komisjoni teadaandele EÜ konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta kreeditkorraldusega tehtud välismaksete suhtes [4] peaks suurema konkurentsi tulemusena kreeditkorraldusega tehtud välismaksete turul paranema teenused ja langema hinnad;

(3) käesolev direktiiv jätkab edusamme, mis on tehtud siseturu väljakujundamise, eelkõige kapitali liikumise piirangutest vabastamise suunas, et saavutada majandus- ja rahaliit; käesoleva direktiivi sätteid tuleb kohaldada liikmesriikide vääringutes ja eküüdes tehtavate kreeditkorralduste suhtes;

(4) oma 12. veebruari 1993. aasta resolutsioonis [5] kutsus Euroopa Parlament vastu võtma nõukogu direktiivi välismaksete läbipaistvust ja tõhusust käsitlevate eeskirjade kehtestamiseks;

(5) käesoleva direktiiviga reguleeritavate küsimustega tuleb tegeleda eraldi süsteemiga seotud küsimustest, mis on veel komisjonis arutlusel; võib osutuda vajalikuks teha edasine ettepanek nende süsteemiküsimuste, eelkõige arvelduse lõplikkuse probleemi käsitlemiseks;

(6) käesoleva direktiivi eesmärk on parandada kreeditkorraldusega tehtavate välismaksetega seotud teenuseid ja seega abistada Euroopa Rahainstituuti (ERI) tema ülesandes tõhustada välismaksete sooritamist, et valmistada ette majandus- ja rahaliidu kolmandat etappi;

(7) kooskõlas teises põhjenduses sätestatud eesmärkidega tuleks käesolevat direktiivi kohaldada kõikide kreeditkorralduste suhtes, mille summa on väiksem kui 50000 eküüd;

(8) võttes arvesse asutamislepingu artikli 3b kolmandat lõiku ja pidades silmas läbipaistvuse tagamist, kehtestab käesolev direktiiv miinimumnõuded, mis on vajalikud tagamaks, et kliendid saavad piisavalt teavet enne ja pärast kreeditkorraldusega tehtava välismakse sooritamist; need nõuded hõlmavad klientidele kättesaadavatele kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlustele osutamist koos nende kasutamise korraga; käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded sooritamisele, eelkõige kvaliteedi osas, mida kreeditkorraldusega tehtavaid välismakseid pakkuvad asutused peaksid järgima, sealhulgas kohustus sooritada kreeditkorraldusega tehtav välismakse kliendi juhiste kohaselt; käesolev direktiiv vastab piiriüleste finantstehingutega seotud pangatingimuste läbipaistvust käsitlevas komisjoni 14. veebruari 1990. aasta soovituses 90/109/EMÜ [6] sätestatud põhimõtetest tulenevatele tingimustele; käesolev direktiiv ei piira rahandussüsteemi rahapesuks kasutamise vältimist käsitleva nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ [7] kohaldamist;

(9) käesolev direktiiv peaks lühendama kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksimaalset sooritamisaega ja ergutama väga lühikeste sooritusaegadega asutusi seda tava jätkama;

(10) komisjon peaks oma aruandes, mille ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi rakendamisest, uurima eelkõige tähtaega, mida kohaldatakse, kui makse algataja ja tema asutus ei ole tähtaega kokku leppinud, võttes arvesse nii tehnika arengut kui ka iga liikmesriigi olukorda;

(11) asutustel peaks olema kreeditkorralduse mittesooritamise korral tagasimaksekohustus; tagasimaksekohustus paneb asutustele vastutuse, mis võib piirangu puudumisel kahjustada nende võimet täita nende maksevõimelisuse nõudeid; tagasimaksekohustus peaks seetõttu piirduma 12500 eküüga;

(12) artikkel 8 ei mõjuta üldisi siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt asutus vastutab makse algataja ees, kui kreeditkorraldusega tehtud välismakset ei ole selle asutuse vea tõttu sooritatud;

(13) kreeditkorraldusega tehtud välismakseid sooritavaid asutusi mõjutavate asjaolude hulgas, sealhulgas maksejõuetusega seotud asjaolud, tuleks eristada neid, mille on põhjustanud vääramatu jõud; selleks tuleks aluseks võtta nõukogu 13. juuni 1990. aasta reisi-, puhkuse- ja ekskursioonipakette käsitleva direktiivi 90/314/EMÜ [8] artikli 4 lõikes 6 esitatud vääramatu jõu määratlus;

(14) liikmesriikides peavad olema asjakohased ja tõhusad kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlused võimalike vaidluste lahendamiseks klientide ja asutuste vahel, kasutades vajaduse korral olemasolevaid menetlusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kuni 50000 eküü suuruste, liikmesriikide vääringutes ja eküüdes kreeditkorraldusega tehtud välismaksete suhtes, mille algataja on muu kui artikli 2 punktides a, b ja c nimetatud isik ja mille on sooritanud krediidi- või muu asutus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) krediidiasutus — nõukogu direktiivi 77/780/EMÜ [9] artiklis 1 määratletud asutus, sealhulgas nimetatud artikli kolmandas taandes määratletud selliste krediidiasutuste filiaalid, kelle peakontor asub väljaspool ühendust ja kes sooritavad oma tegevuse käigus kreeditkorraldusega tehtavaid välismakseid;

b) muu asutus — iga füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole krediidiasutus ja kes sooritab oma tegevuse käigus kreeditkorraldusega tehtavaid välismakseid;

c) rahaasutus — asutamislepingu artiklis 104a nimetatud eesõiguste keelu kohaldamiseks vajalike mõistete piiritlemist käsitleva nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3604/93 [10] artikli 4 lõikes 1 määratletud asutus;

d) asutus — krediidi- või muu asutus; ühe ja sellesama krediidiasutuse filiaale, mis asuvad erinevates liikmesriikides ja osalevad kreeditkorraldusega tehtavate välismaksete sooritamisel, käsitletakse artiklite 6, 7 ja 8 kohaldamisel eraldi asutustena;

e) vahendusasutus — asutus, kes ei ole makse algataja ega saaja asutus ja kes osaleb kreeditkorraldusega tehtud välismaksete sooritamisel;

f) kreeditkorraldusega tehtud välismakse — makse algataja korraldusel teostatud tehing mõnes liikmesriigis asuva asutuse või selle filiaali kaudu, et anda saaja käsutusse rahasumma teises liikmesriigis asuvas asutuses või selle filiaalis; makse algataja ja saaja võib olla üks ja seesama isik;

g) kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksejuhis — mis tahes kujul tingimusteta korraldus, mille makse algataja annab asutusele kreeditkorraldusega tehtava välismakse sooritamiseks;

h) makse algataja — füüsiline või juriidiline isik, kes annab korralduse kreeditkorraldusega tehtava välismakse tegemiseks saajale;

i) makse saaja — kreeditkorraldusega tehtud välismakse lõplik saaja, kelle käsutusse antakse vastavad vahendid talle juurdepääsetaval kontol;

j) klient — makse algataja või saaja, vastavalt kontekstile;

k) viiteintress — intressimäär, mis vastab kooskõlas selle liikmesriigi kehtestatud eeskirjadega määratud hüvitisele, kus asub asutus, kes peab maksma kliendile hüvitist;

l) vastuvõtukuupäev — kuupäev, mil täituvad kõik asutuse nõutavad tingimused, mis käsitlevad kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksejuhise täitmist ja piisava rahalise katte olemasolu ning selle juhise täitmiseks vajalikku teavet.

II JAGU

KREEDITKORRALDUSEGA TEHTAVATE VÄLISMAKSETE TINGIMUSTE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 3

Eelteave kreeditkorraldusega tehtavate välismaksete tingimuste kohta

Asutused annavad oma tegelikele ja võimalikele klientidele kirjalikult, sealhulgas vajaduse korral elektroonilisel teel, ja kergestimõistetavas vormis teavet kreeditkorraldusega tehtavate välismaksete tingimuste kohta. See teave sisaldab vähemalt järgmist:

- tähtaeg, mille jooksul asutusele antud kreeditkorraldusega tehtava välismakse maksejuhis täidetakse ja vahendid kantakse saaja asutuse kontole; tähtaja algus tuleb märkida selgelt,

- tähtaeg, mille jooksul kantakse kreeditkorraldusega tehtud välismakse laekumisel asutuse kontole kantud vahendid saaja kontole,

- selliste võimalike vahendus - ja teenustasude arvutamisviis, sealhulgas vajaduse korral tasumäärad, mida klient maksab asutusele,

- võimalik väärtuspäev, mida asutus kohaldab,

- üksikasjalikud andmed klientidele kättesaadavatele kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetluste ja nende kasutamise korra kohta,

- aluseks olevad vahetuskursid, mida kasutatakse.

Artikkel 4

Pärast kreeditkorraldusega tehtud välismakset antav teave

Asutused annavad oma klientidele, kui viimased ei ole sellest sõnaselgelt loobunud, pärast kreeditkorraldusega tehtud välismakse sooritamist või laekumist kirjalikult, sealhulgas vajaduse korral elektroonilisel teel, ja kergestimõistetavas vormis selget teavet. See teave sisaldab vähemalt järgmist:

- viitenumber, mis võimaldab kliendil kreeditkorraldusega tehtud välismakset ära tunda,

- kreeditkorraldusega tehtud välismakse esialgne summa,

- kõikide kliendi makstavate teenus- ja vahendustasude summa,

- võimalik väärtuspäev, mida asutus kohaldab.

Kui makse algataja on määranud, et kreeditkorraldusega tehtud välismaksega seotud kulud kannab täielikult või osaliselt makse saaja, teatab sellest saajale tema asutus.

Summa ümberarvestamise korral teatab summa ümber arvestanud asutus oma kliendile kasutatud vahetuskursist.

III JAGU

ASUTUSTE MIINIMUMKOHUSTUSED KREEDITKORRALDUSEGA TEHTAVATE VÄLISMAKSETE SUHTES

Artikkel 5

Asutuse erikohustused

Välja arvatud juhul, kui asutus ei soovi kliendiga tehingut teha, peab asutus kliendi taotlusel võtma ettekirjutatud tingimustega kreeditkorraldusega tehtava välismakse suhtes kohustuse makse sooritamise tähtaja ning makstavate vahendus- ja teenustasude, välja arvatud kasutatava vahetuskursiga seotud kulude osas.

Artikkel 6

Tähtaegadega seotud kohustused

1. Makse algataja asutus sooritab asjakohase kreeditkorraldusega tehtud välismakse algatajaga kokkulepitud tähtaja jooksul.

Kui kokkulepitud tähtaega ei järgita või sellise tähtaja puudumise korral ei ole vahendid kantud makse saaja asutuse kontole kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksejuhise vastuvõtukuupäevale järgneva viienda pangapäeva lõpuks, maksab makse algataja asutus algatajale hüvitist.

Hüvitisena makstakse viiteintressi kohaldamise teel kreeditkorraldusega tehtud välismakse summa suhtes arvutatud intressi järgmise ajavahemiku eest, mis algab:

- kokkulepitud tähtaja või sellise tähtaja puudumise korral kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksejuhise vastuvõtukuupäevale järgneva viienda pangapäeva lõpul ja lõpeb

- kuupäeval, mil vahendid kantakse makse saaja asutuse kontole.

Samamoodi, kui vahendusasutus on vastutav kreeditkorraldusega tehtud välismakse mittesooritamise eest kokkulepitud tähtajaks või sellise tähtaja puudumise korral kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksejuhise vastuvõtukuupäevale järgneva viienda pangapäeva lõpuks, peab see asutus maksma makse algataja asutusele hüvitist.

2. Makse saaja asutus annab kreeditkorraldusega tehtud välismaksest tulenevad vahendid saaja käsutusse temaga kokkulepitud tähtaja jooksul.

Kui kokkulepitud tähtaega ei järgita või sellise tähtaja puudumise korral ei ole vahendid kantud makse saaja kontole vahendite makse saaja asutuse kontole kandmise päevale järgneva pangapäeva lõpuks, maksab saaja asutus saajale hüvitist.

Hüvitisena makstakse viiteintressi kohaldamise teel kreeditkorraldusega tehtud välismakse summa suhtes arvutatud intressi järgmise ajavahemiku eest, mis algab:

- kokkulepitud tähtaja või sellise tähtaja puudumise korral vahendite makse saaja asutuse kontole kandmise päevale järgneva pangapäeva lõpul ja lõpeb

- kuupäeval, mil vahendid kantakse makse saaja kontole.

3. Lõigete 1 ja 2 alusel hüvitist ei maksta, kui makse algataja asutus või vastavalt olukorrale makse saaja asutus suudab tõendada, et viivituses on süüdi algataja või vastavalt olukorrale saaja.

4. Mitte miski lõigetes 1, 2 ja 3 ei piira klientide ja kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksejuhise täitmisel osalenud asutuste muid õigusi.

Artikkel 7

Kohustus sooritada kreeditkorraldusega tehtav välismakse juhiste kohaselt

1. Makse algataja asutus, kõik vahendusasutused ja makse saaja asutus on pärast kreeditkorraldusega tehtava välismakse maksejuhise vastuvõtukuupäeva kohustatud täitma kreeditkorralduse selle täissummas, kui algataja ei ole määranud, et kreeditkorraldusega tehtud välismakse kulud kannab osaliselt või täielikult saaja.

Esimene lõik ei piira makse saaja asutuse võimalust nõuda saajalt tema konto haldamisega seotud tasu kooskõlas asjakohaste eeskirjade ja tavadega. Asutus ei või siiski sellist tasu kasutada nimetatud lõiguga pandud kohustuste vältimiseks.

2. Ilma et see piiraks muid võimalikke nõudeid, kui makse algataja asutus või vahendusasutus on teinud kreeditkorraldusega tehtud välismakse summast kinnipidamise vastuolus lõikega 1, kannab makse algataja asutus kinnipeetud summa algataja taotluse korral igasuguste mahaarvamisteta ja omal kulul saajale, kui makse algataja ei taotle summa kandmist endale.

Iga vahendusasutus, kes on teinud kinnipidamise vastuolus lõikega 1, kannab kinnipeetud summa igasuguste mahaarvamisteta ja omal kulul makse algataja asutusele või algataja asutuse vastava taotluse korral kreeditkorraldusega tehtud välismakse saajale.

3. Kui makse saaja asutus on rikkunud kohustust täita kreeditkorraldusega tehtava välismakse maksejuhis makse algataja juhiste kohaselt, kohustub saaja asutus omal kulul kandma saajale kõik valesti kinnipeetud summad, ilma et see piiraks muid võimalikke nõudeid.

Artikkel 8

Asutuste tagasimaksekohustus ülekannete mittesooritamise korral

1. Ilma et see piiraks muid võimalikke nõudeid, kui makse algataja asutus on kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksejuhise vastu võtnud, kuid asjakohaseid summasid ei ole saaja asutuse kontole kantud, kannab algataja asutus algatajale kreeditkorraldusega tehtud välismakse summa kuni 12500 eküü ulatuses ja lisaks sellele:

- viiteintressi kohaldamise teel kreeditkorraldusega tehtud välismakse summa suhtes arvutatud intressi kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksejuhise kuupäeva ja ülekandekuupäeva vahelise aja eest ja

- makse algataja makstud tasud, mis on seotud kreeditkorraldusega tehtud välismaksega.

Need summad antakse makse algataja käsutusse neljateistkümne pangapäeva jooksul alates tema taotluse kuupäevast, kui kreeditkorraldusega tehtud välismaksele vastavaid vahendeid ei ole vahepeal kantud makse saaja asutuse kontole.

Sellist taotlust ei või teha enne makse algataja asutuse ja algataja vahel kreeditkorraldusega tehtava välismakse maksejuhise täitmiseks kokkulepitud tähtaja või sellise tähtaja puudumise korral enne artikli 6 lõike 1 teises lõigus sätestatud tähtaja möödumist.

Samamoodi on igal vahendusasutusel, kes on vastu võtnud kreeditkorraldusega tehtud välismakse maksejuhise, kohustus maksta omal kulul talle korralduse andnud asutusele tagasi kreeditkorralduse summa, sealhulgas seotud kulud ja intress. Kui kreeditkorraldusega tehtavat välismakset ei sooritatud kõnealuse asutuse antud vigaste või puudulike juhiste tõttu, üritab vahendusasutus ülekande summa võimalust mööda tagastada.

2. Erandina lõikest 1, kui kreeditkorraldusega tehtavat välismakset ei sooritatud seetõttu, et makse saaja asutuse valitud vahendusasutus on jätnud selle sooritamata, on viimane kohustatud andma saaja käsutusse vahendeid kuni 12500 eküü ulatuses.

3. Erandina lõikest 1, kui kreeditkorraldusega tehtavat välismakset ei sooritatud makse algataja tema asutusele antud vigaste või puudulike juhiste tõttu või seetõttu, et algataja otseselt valitud vahendusasutus on jätnud kreeditkorraldusega tehtava välismakse sooritamata, üritavad makse algataja asutus ja muud asjaomased asutused ülekande summa võimalust mööda tagastada.

Kui makse algataja asutus on summa tagasi saanud, kohustub ta selle kandma algatajale. Asutused, sealhulgas makse algataja asutus, ei ole sel juhul kohustatud tagastama tasusid ja kogunenud intressi ning võivad kinni pidada tagasisaamisest tulenenud kulud, kui need on piiritletud.

Artikkel 9

Vääramatu jõu olukord

Ilma et see piiraks direktiivi 91/308/EMÜ sätete kohaldamist, vabastatakse kreeditkorraldusega tehtava välismakse maksejuhise täitmises osalevad asutused käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest, kui nad suudavad esitada tõendeid vääramatu jõu ehk selliste ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude olemasolu kohta, mille üle vääramatule jõule tugineval isikul ei ole kontrolli ja mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud kõikidest jõupingutustest hoolimata ning mis on käesoleva direktiivi sätteid arvesse võttes asjakohased.

Artikkel 10

Vaidluste lahendamine

Liikmesriigid tagavad, et makse algataja ja tema asutuse või makse saaja ja tema asutuse vaheliste vaidluste lahendamiseks on olemas asjakohased ja tõhusad kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlused, kasutades vajaduse korral olemasolevaid menetlusi.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 14. augustiks 1999. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 12

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi rakendamise kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud selle läbivaatamiseks.

Käesolevas aruandes käsitletakse eelkõige artikli 6 lõikes 1 määratud tähtaja küsimust, võttes arvesse iga liikmesriigi olukorda ja tehnika arengut.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. jaanuar 1997

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Zalm

[1] EÜT C 360, 17.12.1994, lk 13 ja EÜT C 199, 3.8.1995, lk 16.

[2] EÜT C 236, 11.9.1995, lk 1.

[3] Euroopa Parlamendi 19. mai 1995. aasta arvamus (EÜT C 151, 19.6.1995, lk 370), nõukogu 4. detsembri 1995. aasta ühine seisukoht (EÜT C 353, 30.12.1995, lk 52) ja Euroopa Parlamendi 13. märtsi 1996. aasta otsus (EÜT C 96, 1.4.1996, lk 74). Nõukogu 19. detsembri 1996. aasta otsus ja Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 1997. aasta otsus.

[4] EÜT C 251, 27.9.1995, lk 3.

[5] EÜT C 72, 15.3.1993, lk 158.

[6] EÜT L 67, 15.3.1990, lk 39.

[7] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77.

[8] EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

[9] EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/26/EÜ (EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7).

[10] EÜT L 332, 31.12.1993, lk 4.

--------------------------------------------------