31996L0096

Nõukogu direktiiv 96/96/EÜ,

20. detsember 1996,

mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3]

ning arvestades, et:

(1) nõukogu 29. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/143/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [4] on mitmel korral oluliselt muudetud; nüüd kus seda taas muudetakse, tuleks direktiiv selguse huvides koondada terviktekstiks;

(2) ühise transpordipoliitika raames peaks mõningat liiki ühendusesisese maanteeliikluse tingimused nii kohaldatavate ohutus- kui ka konkurentsitingimuste osas olema liikmesriikidest pärit vedajatele kõige soodsamad;

(3) maanteeliikluse tihenemine ning sellest tulenevad ohud ja saaste toovad kõikides liikmesriikides kaasa samalaadseid tõsiseid ohutusprobleeme;

(4) olemasolevad tehnoülevaatuse standardid ja meetodid erinevad liikmesriigiti ning selline olukord mõjutab liikmesriikides kasutatavate ülevaadatud sõidukite ohutus- ja keskkonnanäitajate vastavust; lisaks võib selline olukord tõenäoliselt moonutada eri liikmesriikide veoettevõtete konkurentsitingimusi;

(5) seepärast on tarvis võimalikult suurel määral ühtlustada ülevaatuste sagedus ning kohustuslikus korras testitavate sõlmede loetelu;

(6) testimine sõiduki tööea jooksul peaks olema suhteliselt lihtne, kiire ning odav;

(7) ühenduse miinimumstandardid ja II lisas loetletud sõlmede testimiseks kasutatavad meetodid tuleks seepärast ette näha üksikdirektiividega;

(8) üleminekumeetmena jäävad üksikdirektiividega hõlmamata sõlmede kohta kehtima siseriiklikud standardid;

(9) üksikdirektiividega ettenähtud standardeid ja meetodeid on tarvis kiiresti kohandada tehnika arenguga ning selleks vajalike meetmete hõlbustamiseks tuleb ette näha protseduur liikmesriikide ja komisjoni tihedaks koostööks tehnoülevaatuse tehnika arenguga kooskõlla viimise komitees;

(10) võttes arvesse varustuse ja meetodite erinevusi ühenduses, oleks enneaegne kindlaks määrata pidurisüsteemide õhusurvemäärangute, rakendusaegade jm väärtusi;

(11) käesolevat direktiivi on plaanis muuta ka edaspidi, et viia sisse ühtlustatud ja täiustatud testimismeetodid;

(12) kuni testimismenetluste ja -toimingute ühtlustamiseni võivad liikmesriigid ise otsustada, milliseid testimismenetlusi nad kõnealuste sõidukite pidurdusnõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutavad;

(13) iga liikmesriik peab oma haldusalas tagama, et tehnoülevaatus teostataks metoodiliselt ning kõrgel tasemel;

(14) komisjon peaks kontrollima käesoleva direktiivi ellurakendamist ning andma kontrollitulemustest korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

(15) kõik sõidukite testimisega seotud pooled on ühel meelel, et testimismeetod ning eriti asjaolu, kas sõidukit testitakse laadituna, osaliselt laadituna või tühjalt, võivad mõjutada testijate veendumust pidurisüsteemi kasutuskõlblikkuses;

(16) seda veendumust aitaks tugevdada erineval määral koormatud sõiduki pidurdusjõu kontrollväärtuste kindlaksmääramine iga sõidukimudeli puhul; käesolev direktiiv võimaldab nimetatud viisil testimist alternatiivina testimisele iga sõidukiliigi minimaalsete kontrollväärtuste alusel;

(17) pidurisüsteemide osas seondub käesolev direktiiv peamiselt sõidukitega, millele on vastavalt direktiivile 71/320/EMÜ [5] antud osa tüübikinnitustunnistus, ehkki on teada, et teatavat liiki sõidukitele on nimetatud tunnistused välja antud siseriiklike standardite alusel, mis võivad käesoleva direktiivi nõuetest erineda;

(18) liikmesriigid võivad pidurisüsteemi testi laiendada ka käesolevas direktiivis sätestamata sõidukitele või testitavatele sõlmedele;

(19) liikmesriigid võivad pidurdustesti karmistada või suurendada testimissagedust;

(20) käesoleva direktiivi eesmärk on korrapäraste heitgaasiülevaatuste abiga säilitada saasteainete madal tase sõiduki kogu tööea jooksul ning tagada, et enim saastavad sõidukid kõrvaldatakse kasutusest, kuni nende seisund on viidud nõuetekohasele tasemele;

(21) vale seadistus ja ebapiisav hooldus kahjustab lisaks mootorile ka keskkonda, põhjustades suuremat saastet ja kütusekulu; oluline on arendada keskkonnasõbralikku transporti;

(22) survesüütemootoritel (diiselmootoritel) loetakse heitgaaside opaaksust piisavaks näitajaks, et teha kindlaks sõiduki mootori hooldusseisund heitgaaside osas;

(23) ottomootoritel(bensiinimootoritel) loetakse mootori tühikäigul summutitorust väljapaisatavat süsinikmonooksiidi piisavaks näitajaks, et teha kindlaks sõiduki mootori hooldusseisund heitgaaside osas;

(24) korrapäraselt hooldamata sõidukite heitgaasiülevaatuste puhul võib läbikukkumiste protsent olla kõrge;

(25) bensiinimootoriga sõidukite korral, mille tüübikinnitusnõuetega on ette nähtud tõhustatud heitgaasi kontrollsüsteem, nt lambda-anduriga kolmeastmeline katalüsaator, peavad korrapäraste heitgaasiülevaatuste nõuded olema harilikest sõidukitest rangemad;

(26) liikmesriigid võivad vajaduse korral käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta teatavad ajaloolist huvi pakkuvad sõidukid; ka võivad nad selliste sõidukite testimiseks ette näha oma nõuded; selline õigus ei tohi siiski kaasa tuua rangemaid nõudeid kui need, millest lähtudes nimetatud sõidukid algselt on projekteeritud;

(27) käesolevat direktiivi peab olema võimalik aeg-ajalt muuta, et võtta arvesse sõidukite ehituse arengut, mis soodustab testimist kasutamise käigus, ning testimismeetodite arengut, mis peegeldavad täpsemalt sõiduki tegelikke kasutustingimusi;

(28) nõukogu direktiiviga 92/6/EMÜ [6] nõutakse teatavate sõidukiliikide puhul kiiruspiirikute paigaldamist ja kasutamist;

(29) kuni kiiruspiirikute tehnoloogia areng teeb võimalikuks nende hõlpsama jälgimise, võib nimetatud seadmete teatavaid osi võimaluse korral juba tehnoülevaatuse käigus mitmel moel kontrollida;

(30) kiiruspiirikute nõuetekohase toimimise teevad praegu kindlaks liikmesriigid, kasutades nende poolt sobilikuks peetavaid meetmeid; aja jooksul on plaanis testimismeetodid ja standardid ühtlustada;

(31) komisjon peaks hindama kasutuses olevate kiiruspiirikute nõuetekohase toimimise kontrollimist ning esitama nõukogule aruande; nimetatud aruande järelduste alusel tehakse võimalikud edasised ettepanekud kiiruspiirikutele kohaldatavate normide muutmiseks;

(32) taksode ja kiirabiautode tehnilised nõuded on samad mis sõiduautodel; kontrollitavate sõlmede loetelu võib seega olla sama, kuigi testimissagedus on teine;

(33) võttes arvesse käesoleva direktiivi eeldatavat mõju asjaomasele sektorile ning pidades silmas subsidiaarsusprintsiipi, on käesoleva direktiiviga ettenähtud ühenduse meetmed vajalikud tehnoülevaatust käsitlevate normide ühtlustamiseks, maanteeveo-ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste vältimiseks ning sõidukite nõuetekohase kontrolli ja hoolduse tagamiseks; üksi tegutsedes ei suudaks liikmesriigid neid eesmärke täielikult saavutada;

(34) käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi kehtetuks tunnistatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegade osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1. Igas liikmesriigis läbivad selles riigis registreeritud mootorsõidukid ja nende haagised ning poolhaagised korrapärased tehnoülevaatused vastavalt käesolevale direktiivile, eelkõige selle I ja II lisale.

2. Tehnoülevaatusega hõlmatud sõidukiliigid, tehnoülevaatuse sagedus ning testitavad sõlmed on loetletud I ja II lisas.

Artikkel 2

Käesoleva direktiiviga ettenähtud tehnoülevaatused viib läbi riik või riigi poolt selleks volitatud avalik-õiguslik asutus või riigi poolt määratud ning tema otsejärelevalve alla kuuluvad asutused või institutsioonid, sealhulgas nõuetekohaselt volitatud eraõiguslikud organisatsioonid. Eelkõige juhul, kui sõidukite testimiskeskusteks määratud institutsioonid teostavad ka mootorsõidukite remonti, peavad liikmesriigid võtma kõik meetmed, et tagada sõidukite ülevaatuse objektiivsus ja kõrge kvaliteet.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikuks peetavad meetmed selle tõendamiseks, et sõiduk on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse.

Need meetmed tehakse teatavaks teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2. Teise liikmesriigi poolt väljaantud tõendit selle kohta, et selle riigi territooriumil registreeritud mootorsõiduk koos haagise või poolhaagisega on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse, tunnustab iga liikmesriik samadel alustel kui tema enda väljaantud tõendeid.

3. Liikmesriigid kohaldavad vajalikke protseduure, et võimaluste piires veenduda nende territooriumil registreeritud sõidukite pidurdusvõime vastavuses käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuetele.

II PEATÜKK

Erandid ja kõrvalekalded

Artikkel 4

1. Liikmesriikidel on õigus jätta võivad käesoleva direktiivi rakendusalast välja relvajõududele, korrakaitsejõududele ja tuletõrjele kuuluvad sõidukid.

2. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist käesoleva direktiivi rakendusalast välja jätta teatavad eritingimustes kasutatavad sõidukid ning sõidukid, mida avalikel teedel kunagi ei kasutatavõi kasutatakse väga harva, sealhulgas enne 1. jaanuari 1960 valmistatud või ajutiselt kasutusest kõrvaldatud ajaloolise väärtusega sõidukid, või kohaldada nende suhtes erisätteid.

3. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist kehtestada oma testimisnõuded sõidukitele, millel loetakse olevat ajalooline väärtus.

Artikkel 5

Olenemata I ja II lisa sätetest võivad liikmesriigid:

- nihutada esimese kohustusliku tehnoülevaatuse tähtaega ettepoole ning vajaduse korral saata sõidukid testimisele enne registreerimist,

- lühendada kahe järjestikuse kohustusliku ülevaatuse ajavahemikku,

- teha kohustuslikuks lisaseadmete ülevaatuse,

- suurendada testitavate sõlmede arvu,

- laiendada korrapärase ülevaatuse nõuet teistele sõidukiliikidele,

- näha ette täiendavaid eriteste,

- nõuda oma territooriumil registreeritud sõidukitelt vastavust kõrgematele pidurdustõhususe standarditele, kui II lisas on sätestatud, ning sätestada lisatesti raskemate koormatega autodele, kui nimetatud nõuded ei ületa sõiduki algse tüübikinnituse tingimusi.

Artikkel 6

1. Erandina I ja II lisa sätetest ning kuni 1. jaanuarini 1993 võivad liikmesriigid:

- esimese kohustusliku tehnoülevaatuse tähtaja edasi lükata,

- pikendada kahe järjestikuse kohustusliku ülevaatuse ajavahemikku,

- vähendada testitavate sõlmede arvu,

- muuta kohustuslike tehnoülevaatusega hõlmatud sõidukiliike

tingimusel, et enne nimetatud kuupäeva nõutakse käesoleva direktiivi sätete kohase tehnoülevaatuse teostamist kõikidele I lisa 5. jaotises nimetatud väikestele tarbesõidukitele.

Liikmesriikides, kus 28. juuli 1988. aasta seisuga selle sõidukiliigi jaoks puudus käesoleva direktiiviga loodava süsteemiga võrreldav korrapärane tehnoülevaatuse süsteem, kohaldatakse lõiget 1 kuni 1. jaanuarini 1995.

2. I lisa 6. jaotises nimetatud sõiduautode puhul kohaldatakse lõiget 1 kuni 1. jaanuarini 1994.

Liikmesriikides, kus 31. detsembri 1991. aasta seisuga selle sõidukiliigi jaoks puudus käesoleva direktiiviga loodava süsteemiga võrreldav korrapärane tehnoülevaatuse süsteem, kohaldatakse lõiget 1 kuni 1. jaanuarini 1998.

III PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 7

1. Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu II lisas loetletud sõlmede ülevaatuse miinimumnõuete ja meetodite määratlemiseks vajalikud üksikdirektiivid.

2. Kõik muudatused, mida on vaja üksikdirektiivides sätestatud standardite ja meetodite kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu artiklis 8 sätestatud korras.

Artikkel 8

1. Komisjoni abistab mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse direktiivi tehnika arenguga kohandamise komitee, edaspidi komitee, millesse kuuluvad liikmesriikide esindajad ning mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

2. Komitee võtab vastu oma töökorra.

3. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

4. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 9

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 1998 nõukogule aruande sõiduautode tehnoülevaatuse ellurakendamise kohta, lisades vajalikuks peetavad ettepanekud eelkõige ülevaatuste sageduse ja sisu kohta.

2. Hiljemalt kolm aastat pärast kiiruspiirikute korrapäraste ülevaatuste alustamist kontrollib komisjon, kas saadud kogemustest lähtudes on ettenähtud ülevaatused piisavad vigaste või ümbertehtud kiiruspiirikute tuvastamiseks või on norme tarvis muuta.

Artikkel 10

III lisa A osas loetletud direktiivid tunnistatakse käesolevaga kehtetuks alates artiklis 11 sätestatud kuupäevast, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses III lisa B osas sätestatud direktiivide ülevõtmis- ja kohaldamistähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse kooskõlas IV lisas sätestatud korrelatsioonitabeliga.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 9. märtsil 1998. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid.

3. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiiviga ettenähtud testimissüsteemi rakendamiseks vajalikud meetmed. Vastuvõetud meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

S. Barrett

[1] EÜT C 193, 4.7.1996, lk 5 ja 31.

[2] EÜT C 39, 12.2.1996, lk 24.

[3] Euroopa Parlamendi 29. veebruari 1996. aasta arvamus (EÜT C 78, 18.3.1996, lk 27), nõukogu 18. juuni 1996. aasta ühine seisukoht (EÜT C 248, 26.8.1996, lk 49) ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 1996. aasta otsus (EÜT C 347, 18.11.1996).

[4] EÜT L 47, 18.2.1977, lk 47. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 94/23/EÜ (EÜT L 147, 14.6.1994, lk 6).

[5] Nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/320/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 202, 6.9.1971, lk 37). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/422/EMÜ (EÜT L 233, 22.8.1991, lk 21).

[6] Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatava kategooria mootorsõidukitele kiiruspiirikute paigaldamise ja nende kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27).

--------------------------------------------------

I LISA

TEHNOÜLEVAATUSEGA HÕLMATUD SÕIDUKILIIGID JA ÜLEVAATUSTE SAGEDUS

Sõidukiliigid | Ülevaatuste sagedus |

1.Reisijateveoks ettenähtud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta | Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |

2.Kaubaveoks ettenähtud mootorsõidukid, mille registrimass ületab 3500 kg | Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |

3.Haagised ja poolhaagised, mille registrimass ületab 3500 kg | Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |

4.Taksod, kiirabiautod | Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |

5.Üldjuhul kaupade maanteeveoks kasutatavad vähemalt neljarattalised mootorsõidukid, mille registrimass ei ületa 3500 kg, v.a põllumajandustraktorid ja -masinad | Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel |

6.Reisijateveoks kasutatavad vähemalt neljarattalised mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta | Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel |

--------------------------------------------------

II LISA

SÕLMED, MILLE TESTIMINE ON KOHUSTUSLIK

Test peab hõlmama vähemalt allpool loetletud sõlmi tingimusel, et need seonduvad asjaomases liikmesriigis testitava sõiduki kohustusliku varustusega.

Käesolevas lisas sätestatud teste võib läbi viia vaatluse teel, sõiduki osi demonteerimata.

Kui sõiduk leitakse olevat mõne allpool loetletud testitava sõlme osas vigane, peavad liikmesriigi pädevad võimuorganid vastu võtma protseduuri, mille alusel määratakse kindlaks sõiduki kasutustingimused kuni uue tehnoülevaatuse sooritamiseni.

KATEGOORIATE 1, 2, 3, 4, 5 JA 6 SÕIDUKID |

1.PidurisüsteemidSõidukite pidurisüsteemide tehnoülevaatus peab hõlmama allpool loetletud sõlmi. Pidurisüsteemide kontrolli tulemused peavad võimaluste piires vastama direktiivi 71/320/EMÜtehnilistele nõuetele. |

Kontrollitavad/testitavad sõlmed | Läbikukkumise põhjused |

1.1.Mehaaniline seisund ja toimimine | |

1.1.1.Sõidupiduri pedaali šarniir | liiga tihkelaager kulunudülemäärane kulumine/vabakäik |

1.1.2.Pedaali seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara | liigne või ebapiisav käigutagavarapidurdusseadis ei vabane korralikultpiduripedaali libisemisvastane osa puudub, lahtine või siledaks kulunud |

1.1.3.Vaakumpump või kompressor ja mahutid | pidurite tõhusaks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg on liiga pikkebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadme töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu)märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldav õhuleke |

1.1.4.Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur | alarõhu hoiatusmärgutuli/õhurõhumõõtur ei tööta või on rikkis |

1.1.5.Seisupidurikraan | pragunenud või kahjustatud käepide, liigne kuluminejuhtventiili rikekäepide ebakindel või klapivõll või klapp ebakindladühendused lahti või süsteem lekibmitterahuldav toimimine |

1.1.6.Seisupidur, pidurikang, piduri lukustus | piduri lukustus ei pea kindlaltkangiliigend või lukustusmehhanism ülemäära kulunudkangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele |

1.1.7.Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid jne) | kahjustatud, õhku lekib liigseltkompressorist lekib liiga palju õliebakindel/ebapiisav kinnitushüdraulilist pidurivedelikku lekib |

1.1.8.Haagisepidurite liitmikud | defektsed isolatsioonikraanid või isetihenev ventiilebakindel/ebapiisav kinnitusülemäärased lekked |

1.1.9.Energiavaru survepaak | kahjustatud, roostes, lekkiväravooluseade ei töötaebakindel/ebapiisav kinnitus |

1.1.10.Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel) | võimendi on defektne või ebatõhuspeasilinder defektne või lekibpeasilinder ebakindelpidurivedelikku ebapiisavas kogusespeasilindri paagi kork puudupidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektnepidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult |

1.1.11.Jäigad piduritorud | purunemise või pragunemise ohtlekked torudest või liitmike ühenduskohtadestkahjustunud või ülemäära roostesvales kohas |

1.1.12.Elastsed pidurivoolikud | purunemise või pragunemise ohtkahjustunud, mässitud, pidurivoolikud liiga lühikesed, väändunudlekked voolikutest või liitmikestvoolik paisub rõhu allpoorsus |

1.1.13.Piduriklotsikatted | ülemäärane kuluminemäärdunud (õli, määre jne) |

1.1.14.Piduritrumlid, pidurikettad | ülemäärane kulumine, ülemäärane kriimustumine, praod, ebakindlad või mõranenudmäärdunud (õli, määre jne)alusplaat ebakindel |

1.1.15.Piduritrossid, pidurihoovastik | trossid kahjustunud, sõlmesülemäära kulunud või roostestrossi- või hoovaliitmikud ebakindladtrossijuhik defektnepidurisüsteemi vaba liikumine on piiratudhoovad/vardad/liitmikud liiguvad ebaõigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele |

1.1.16.Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised rattasilindrid) | mõranenud või kahjustunudlekkivadebakindel/ebapiisav kinnitusülemäära roostessurvekolvi või -membraani ülemäärane vabakäiktolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud |

1.1.17.Koormuse regulaator | defektsed ühendusedebaõige reguleeriminekinni kiilunud, ei töötapuuduvad |

1.1.18.Automaatsed kulumise kompensaatorid | kinni kiilunud või liiguvad ebapiisavalt, ülemäärane kulumine või vale reguleeriminedefektsed |

1.1.19.Inertspidur (kui see on olemas või nõutav) | ebakindlad ühendused või kinnituseddefektne |

1.2.Sõidupiduri toimimine ja tõhusus | |

1.2.1.Toimimine (järk-järgult kuni maksimaalse vajutuseni) | ühe või enama ratta pidurdus ebapiisavühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70% sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Pidurite maanteel kontrollimisel kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvalepidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine)mõne ratta pidur rakendub ülemäära vara või hiljapidurdusjõu ülemäärane kõikumine väändunud ketaste või ovaalsete trumlite tõttu |

1.2.2.Efektiivsus | pidurdustegur, mis suhestub võimalusel registrimassi või poolhaagise puhul lubatud teljekoormuste summaga, on väiksem kui:minimaalne pidurdusefektiivsuskategooria 1: 50 %kategooria 2: 43 %kategooria 3: 40 %kategooria 4: 50 %kategooria 5: 45%kategooria 6: 50 %võipidurdusjõud on väiksem, kui sõiduki tootja poolt sõiduki teljele ette on nähtud |

1.3.Varu/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga) | |

1.3.1.Toimimine | ühel küljel pidur ei töötaühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõustpidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine)haagiste automaatne pidurdussüsteem ei tööta |

1.3.2.Efektiivsus | kõik sõidukikategooriad: pidurdusjõud on väiksem kui 50 %punktis 1.2.2 määratletud sõidupiduri pidurdusjõust, mis suhestub registrimassi või poolhaagise puhul lubatud teljekoormuste summaga |

1.4.Seisupiduri toimimine ja tõhusus | |

1.4.1.Toimimine | ühel küljel pidur ei tööta |

1.4.2.Efektiivsus | kõik sõidukikategooriad: pidurdusjõud on alla 16 % registrimassi järgi arvutatuna või, mootorsõidukitel, alla 12 % täismassi järgi arvutatuna, kusjuures kohaldatakse neist kahest suuremat |

1.5.Kestuspiduri või mootorpiduri toimimine | pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (kestuspidur)defektne |

1.6.Mitteblokeeruvad pidurid | blokeerumisvastase süsteemi hoiatusseadise rikedefektne |

KATEGOORIATE 1, 2 ja 3 SÕIDUKID | KATEGOORIATE 4, 5 ja 6 SÕIDUKID |

2.Rooliseade ja rooliratas | 2.Rooliseade |

2.1.Mehaaniline seisund2.2.Rooliratas2.3.Rooli vabakäik2.4.Rooliratta laagrid | 2.1.Mehaaniline seisund2.2.Rooli vabakäik2.3.Roolimehhanismi kinnitus |

3.Nähtavus | 3.Nähtavus |

3.1.Vaateväli3.2.Klaasi seisund3.3.Tahavaatepeeglid3.4.Klaasipuhastid3.5.Klaasipesurid | 3.1.Vaateväli3.2.Klaasi seisund3.3.Tahavaatepeeglid3.4.Klaasipuhastid3.5.Klaasipesurid |

4.Tuled, helkurid ja elektriseadmed | 4.Valgustusseadmed |

4.1.Kaugtuled ja lähituled4.1.1.Seisund ja toimimine4.1.2.Reguleeritus4.1.3.Lülitid4.1.4.Optiline tõhusus | 4.1.Kaugtuled ja lähituled4.1.1.Seisund ja toimimine4.1.2.Reguleeritus4.1.3.Lülitid |

4.2.Gabariidituled ja ülemised ääretuled4.2.1.Seisund ja toimimine4.2.2.Värv ja optiline tõhusus | 4.2.Seisund ja toimimine, läätsede seisund, värv ja optiline tõhusus järgmistel tuledel:4.2.1.Gabariidituled ja tagumised ääretuled4.2.2.Pidurituled4.2.3.Suunatuled4.2.4.Tagurdustuled4.2.5.Udutuled4.2.6.Numbrituled4.2.7.Helkurid4.2.8.Ohutuled |

4.3.Pidurituled4.3.1.Seisund ja toimimine4.3.2.Värv ja optiline tõhusus | |

4.4.Suunatuled4.4.1.Seisund ja toimimine4.4.2.Värv ja optiline tõhusus4.4.3.Lülitid4.4.4.Vilkumissagedus | |

4.5.Eesmised ja tagumised udutuled4.5.1.Asend4.5.2.Seisund ja toimimine4.5.3.Värv ja optiline tõhusus | |

4.6.Tagurdustuled4.6.1.Seisund ja toimimine4.6.2.Värv ja optiline tõhusus | |

4.7.Numbrituli | |

4.8.Helkuridseisund ja värv | |

4.9.Märgutuled | |

4.10.Veoki ja haagise või poolhaagise elektriühendused | |

4.11.Elektripaigaldised | |

5.Teljed, veljed, rehvid, vedrustus | 5.Teljed, veljed, rehvid, vedrustus |

5.1.Teljed | 5.1.Teljed |

5.2.Veljed ja rehvid | 5.2.Veljed ja rehvid |

5.3.Vedrustus | 5.3.Vedrustus |

6.Šassii ja selle kinnitused | 6.Šassii ja selle kinnitused |

6.1.Šassii või raam ja selle kinnitused6.1.1.Üldine seisund6.1.2.Väljalasketorud ja summutid6.1.3.Kütusepaak või -torud6.1.4.Tagumise allasõidutõkke geomeetrilised omadused ja seisund, raskeveokitel6.1.5.Varuratta kandur6.1.6.Veokite, haagiste ja poolhaagiste haakeseadmed | 6.1.Šassii või raam ja selle kinnitused6.1.1.Üldine seisund6.1.2.Väljalasketorud ja summutid6.1.3.Kütusepaak või -torud6.1.4.Varuratta kandur6.1.5.Haakeseadme turvalisus (kui see on olemas) |

6.2.Kabiin ja kere6.2.1.Üldine seisund6.2.2.Kinnitus6.2.3.Uksed ja lukud6.2.4.Põrand6.2.5.Juhiiste6.2.6.Astmelauad | 6.2.Kere6.2.1.Ehituslik seisund6.2.2.Uksed ja lukud |

7.Muud seadmed | 7.Muud seadmed |

7.1.Drošības jostas | 7.1.Turvavööd |

7.2.Tulekustuti | 7.2.Aku kinnitus |

7.3.Lukud ja kasutamistõkis | 7.3.Helisignaalseade |

7.4.Ohukolmnurk | 7.4.Ohukolmnurk |

7.5.Käsiapteek7.5.1.Kinnituste turvalisus7.5.3.Toimimine | 7.5.Turvavööd7.5.2.Vööde seisund |

7.6.Ratta tõkisking(ad) | |

7.7.Helisignaalseade | |

7.8.Kiirusmõõdik | |

7.9.Tahhomeeter (olemasolu, kas plommid on rikkumata)kontrollida tahhomeetri märki, kui see on nõutud määrusega (EMÜ) nr 3821/851kahtlusel korral kontrollida, kas rehvi nominaalümbermõõt või suurus vastab tahhomeetri märgil esitatud andmetelekui võimalik, kontrollida, kas tahhomeetri plommid ja muud ühenduste kuritahtliku muutmise vastased vahendid, kui need on olemas, on terved | |

7.10.Kiiruspiirikvõimaluse korral kontrollida, kas kiiruspiirik on paigaldatud, nagu on ette nähtud direktiiviga 92/6/EMÜkontrollida kiiruspiiriku siltikui võimalik, kontrollida, kas kiiruspiiriku plommid ja muud ühenduste kuritahtliku muutmise vastased vahendid, kui need on olemas, on terved | |

8.Saasted | 8.Saasted |

8.1.Müra | 8.1.Müra |

KATEGOORIATE 1, 2, 3, 4, 5 JA 6 SÕIDUKID |

8.2.Heitgaasid8.2.1.Ottomootoriga (sädesüütega) mootorsõidukida)Kui heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis tuleb:1.Kontrollida visuaalselt heitgaasisüsteemi, et avastada võimalikud lekked.2.Vajaduse korral kontrollida visuaalselt heitgaaside kontrollsüsteemi, et välja selgitada, kas vajalikud seadmed on paigaldatud.Pärast asjakohast mootori soojendusaega (vastavalt sõiduki tootja soovitustele) mõõdetakse heitgaaside süsinikmonooksiidi (CO) sisaldust tühikäigul (ilma koormuseta).Maksimaalne lubatud CO sisaldus heitgaasides on ette nähtud sõiduki tootja poolt. Kui see teave ei ole kättesaadav või kui liikmesriikide pädevad asutused otsustavad seda võrdlemiseks mitte kasutada, ei tohi CO-sisaldus ületada järgmisi näitajaid:4,5 mahuprotsenti sõidukite puhul, mis on esmakordselt registreeritud või kasutusele võetud ajavahemikul, mis algab sellest kuupäevast, millest alates liikmesriigid nõuavad sõidukite vastavust direktiivi 70/220/EMÜnõuetele, ja lõpeb 1. oktoobril 1986,3,5 mahuprotsenti sõidukite puhul, mis on esmakordselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. oktoobrit 1986.b)Kui heitgaasi kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis tuleb:1.Kontrollida visuaalselt heitgaasisüsteemi, et avastada võimalikud lekked ja välja selgitada, kas kõik osad on täielikud.2.Kontrollida visuaalselt heitgaaside kontrollsüsteemi, et välja selgitada, kas nõutavad seadmed on paigaldatud.3.Teha kindlaks sõiduki heitgaaside kontrollsüsteemi tõhusus lambdaväärtuse ja heitgaaside CO sisalduse mõõtmise teel vastavalt punktile 4 või kooskõlas tootja poolt ettenähtud protseduuriga, mis on tüübikinnituse käigus heaks kiidetud. Kõikide testide korral tuleb mootorit kasutada vastavalt sõiduki tootja soovitustele.4.Heitgaasitorustikust paisatavad heitgaasid - piirväärtusedMõõtmine mootori tühikäigul:Heitgaaside maksimaalne lubatud CO sisaldus on ette nähtud sõiduki tootja poolt. Nimetatud teabe puudumisel ei tohi CO sisaldus ületada 0,5 mahuprotsenti.Mõõtmine mootori tühikäigu kõrgendatud pööretel, mis peavad olema vähemalt 2000 min-1:CO sisaldus: maksimaalselt 0,3 mahuprotsentiLambda: 1 ± 0,03 või vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.8.2.2.Survesüütemootoriga (diiselmootoriga) mootorsõidukidHeitgaaside suitsususe mõõtmine vabakiirendusel (koormuseta mootor tühikäigust maksimaalselt lubatud pööreteni). Kontsentratsioonitase ei tohi ületada vastavalt nõukogu direktiivile 72/306/EMÜregistreerimismärgil esitatud taset. Kui see teave ei ole kättesaadav või kui liikmesriikide pädevad asutused otsustavad seda võrdlemiseks mitte kasutada, on neeldumisteguri piirnormid järgmised:Maksimaalne neeldumistegur:ülelaadeta diiselmootorite puhul 2,5 min-1,turbodiiselmootorite puhul 3,0 min-1,või samaväärsed väärtused, kui kasutatakse EÜ tüübikinnitamisel kasutatavatest seadmetest erinevaid seadmeliike.Nende nõuete täitmisest on vabastatud sõidukid, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuari 1980.8.2.3.KatseseadmedSõidukite heitgaase kontrollitakse seadmetega, mille abil saab täpselt kindlaks määrata vastavuse tootja poolt ettenähtud või soovitatud piirväärtustele.8.2.4.Kui EÜ tüübikinnituse käigus on leitud, et sõidukiliik ei vasta käesoleva direktiiviga ettenähtud piirväärtustele, võivad liikmesriigid asjasse puutuva sõidukiliigi jaoks ette näha kõrgemad piirväärtused lähtuvalt sõiduki tootja esitatud tõendusmaterjalist. Sellest teatavad nad viivitamata komisjonile, kes omakorda teavitab teisi liikmesriike. |

KATEGOORIATE 1, 2 JA 3 SÕIDUKID | KATEGOORIATE 4, 5 JA 6 SÕIDUKID |

8.3.Raadiohäirete summutamine | |

9.Täiendavad ülevaatused ühissõidukitele | |

9.1.Avariiväljapääs(ud) (sh haamrid akende purustamiseks), avariiväljapääsu(de) tähis(ed) | |

9.2.Küttesüsteem | |

9.3.Ventilatsioonisüsteem | |

9.4.Istmete paigutus | |

9.5.Sisevalgustus | |

10.Sõiduki tehasetähis | 10.Sõiduki tehasetähis |

10.1.Registreerimismärk | 10.1.Registreerimismärk |

10.2.Šassii number | 10.2.Šassii number |

--------------------------------------------------

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiivid

(viidatud artiklis 10)

Nõukogu 29. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/143/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja selle direktiivi muutmise direktiivid:

- nõukogu direktiiv 88/449/EMÜ,

- nõukogu direktiiv 91/225/EMÜ,

- nõukogu direktiiv 91/328/EMÜ,

- nõukogu direktiiv 92/54/EMÜ,

- nõukogu direktiiv 92/55/EMÜ,

- komisjoni direktiiv 94/23/EÜ.

B OSA

Direktiiv | Tähtpäevad |

ülevõtmine | rakendamine |

77/143/EMÜ (EÜT L 47, 18.2.1977, lk 47) | 31. detsember 1977 | 31. detsember 1977 |

88/449/EMÜ (EÜT L 222, 12.8.1988, lk 10) | 28. juuli 1990 | 28. juuli 1990 |

91/225/EMÜ (EÜT L 103, 23.4.1991, lk 3) | 1. jaanuar 1992 | 1. jaanuar 1992 |

91/328/EMÜ (EÜT L 178, 6.7.1991, lk 29) | 1. juuli 1993 | 1. juuli 1993 |

92/54/EMÜ (EÜT L 225, 10.8.1992, lk 63) | 22. juuni 1993 | 22. juuni 1993 |

92/55/EMÜ (EÜT L 225, 10.8.1992, lk 68) | 22. juuni 1993 | |

II lisa jaotise 8.2.1 punktis a osutatud sõidukite osas: | | 1. jaanuar 1994 |

II lisa jaotises 8.2.2 osutatud sõidukite osas: | | 1. jaanuar 1996 |

II lisa jaotise 8.2.1 punktis b osutatud sõidukite osas: | | 1. jaanuar 1997 |

94/23/EÜ (EÜT L 147, 14.6.1994, lk 6) | 1. jaanuar 1997 | 1. jaanuar 1997 |

--------------------------------------------------

IV LISA

VASTAVUSTABEL nr 1

(jõustamistähtajad)

Käesolev direktiiv | 77/143/EMÜ | 88/449/EMÜ | 91/225/EMÜ | 91/328/EMÜ | 92/54/EMÜ | 92/55/EMÜ | 94/23/EÜ |

Artikli 1 lõige 1 | Artikkel 1 | | | | | | |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 2 lõige 1 | | | | | | |

Artikkel 2 | Artikkel 4 | | | | | | |

Artikkel 3 lõike 1 punkt 1 | Artikli 5 lõige 1 | | | | | | |

Artikkel 3 lõike 1 punkt 2 | Artikli 5 lõige 2 | | | | | | |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 5 lõige 3 | | | | | | |

Artikli 3 lõige 3 | | | | | | | Artikkel 2 |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 2 lõige 2 | | | | | | |

Artikli 4 lõige 2 | Artikli 2 lõige 3 | | | | | | |

Artikli 4 lõige 3 | | | | | | | Artikkel 4 |

Artikkel 5 (taanded 1-6) | Artikkel 3 | | | | | | |

Artikkel 5 (taane 7) | | | | | | | Artikkel 3 |

Artikli 6 lõige 1 | Artikli 7 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 | | | | | |

Artikli 6 lõige 2 | | | | Artikli 1 lõige 1 | | | |

Artikli 7 lõiked 1 ja 2 | | | Artikkel 1 | | | | |

Artikli 8 lõiked 1-4 | | | Artikkel 1 | | | | |

Artikli 9 lõige 1 | | | | Artikkel 3 | | | |

Artikli 9 lõige 2 | | | | | | | |

Artikkel 10 | | | | | | | |

Artikli 11 lõige 1 | Artikkel 6 | Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõiked 1-3 | Artikli 5 lõige 1 |

Artikli 11 lõige 2 | | Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 2 | | Artikli 5 lõige 2 |

Artikli 11 lõige 3 | | | | | | | |

Artikkel 12 | | | | | | Artikli 2 lõige 4 | |

Artikkel 13 | | | | | | | |

VASTAVUSTABEL nr 2

(tehnoülevaatusega hõlmatud sõidukikategooriad)

Käesolev direktiiv | 77/143/EMÜ | 88/449/EMÜ | 91/225/EMÜ | 91/328/EMÜ | 92/54/EMÜ | 92/55/EMÜ | 94/23/EÜ |

I lisa | I lisa | | | | | | |

kategooria 1 | kategooria 1 | | | | | | |

kategooria 2 | kategooria 2 | | | | | | |

kategooria 3 | kategooria 3 | | | | | | |

kategooria 4 | kategooria 4 | | | | | | |

kategooria 5 | | Artikli 1 lõige 2 | | | | | |

kategooria 6 | | | | Artikli 1 lõige 2 | | | |

VASTAVUSTABEL nr 3

(kontrollitavad/testitavad sõlmed)

Käesolev direktiiv | 77/143/EMÜ | 88/449/EMÜ | 91/225/EMÜ | 91/328/EMÜ | 92/54/EMÜ | 92/55/EMÜ | 94/23/EÜ |

II lisa | II lisa | | | | | | |

Sissejuhatav märkus nr 1 | Sissejuhatav märkus nr 1 | | | | | | |

Sissejuhatav märkus nr 2 | | | | | Artikli 1 lõige 1 | | |

Sissejuhatav märkus nr 3 | | | | | Artikli 1 lõige 1 | | |

Punkt 1 | | | | | Artikli 1 lõige 1 | | |

Punkt 1.2 | | | | | | | |

Punkt 1.2.1 | | | | | | | Artikkel 1 |

Punkt 1.2.2 | | | | | | | |

Punkt 1.3 | | | | | Artikli 1 lõige 1 | | |

Punkt 1.3.1 | | | | | | | |

Punkt 1.3.2 | | | | | | | Artikkel 1 |

Punkt 1.4 | | | | | Artikli 1 lõige 1 | | |

Punkt 1.4.1 | | | | | | | |

Punkt 1.4.2 | | | | | | | Artikkel 1 |

Punkt 1.5 | | | | | Artikli 1 lõige 1 | | |

Punkt 1.6 | | | | | | | |

Punkt 2 | | Artikli 1 lõige 3 | | | | | |

Punkt 7.8 | | | | | | | |

Punkt 7.9 (pealkiri (taanded 1-3) | Artikli 1 lõige 3 | | | | | | |

Punkt 7.10 (taanded 1-3) | | | | | | | |

Punkt 8 | | Artikli 1 lõige 3 | | | | | |

Punkt 8.1 | | | | | | | |

Punkt 8.2 | | | | | | | |

Punkt 8.2.4 | | | | | | Artikli 1 lõige 1 | |

Punkt 8.3 | | Artikli 1 lõige 3 | | | | | |

Punkt 10.2 | | | | | | | |

--------------------------------------------------