EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31994R3286

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3286/94, 22. detsember 1994, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine

OJ L 349, 31.12.1994, p. 71–78 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)
Special edition in Finnish: Chapter 11 Volume 034 P. 66 - 73
Special edition in Swedish: Chapter 11 Volume 034 P. 66 - 73
Special edition in Czech: Chapter 11 Volume 021 P. 400 - 407
Special edition in Estonian: Chapter 11 Volume 021 P. 400 - 407
Special edition in Latvian: Chapter 11 Volume 021 P. 388 - 395
Special edition in Lithuanian: Chapter 11 Volume 021 P. 400 - 407
Special edition in Hungarian Chapter 11 Volume 021 P. 400 - 407
Special edition in Maltese: Chapter 11 Volume 021 P. 400 - 407
Special edition in Polish: Chapter 11 Volume 021 P. 400 - 407
Special edition in Slovak: Chapter 11 Volume 021 P. 400 - 407
Special edition in Slovene: Chapter 11 Volume 021 P. 400 - 407
Special edition in Bulgarian: Chapter 11 Volume 011 P. 23 - 30
Special edition in Romanian: Chapter 11 Volume 011 P. 23 - 30
Special edition in Croatian: Chapter 11 Volume 033 P. 11 - 18

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 04/11/2015; kehtetuks tunnistatud 32015R1843

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1994/3286/oj

31994R3286



Euroopa Liidu Teataja L 349 , 31/12/1994 Lk 0071 - 0078
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 11 Köide 34 Lk 0066
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 11 Köide 34 Lk 0066


Nõukogu määrus (EÜ) nr 3286/94,

22. detsember 1994,

millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse põllumajandusturu ühise korralduse eeskirju ja asutamislepingu artikli 235 kohaselt vastuvõetud eeskirju, mida kohaldatakse põllumajandussaadustest toodetud kaupade suhtes, eeskätt nende selliseid sätteid, mis võimaldavad erandit üldpõhimõttest, et iga koguselise piirangu või samaväärse toimega meetme võib asendada ainult kõnealustes sätetes ettenähtud meetmetega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades, et:

ühine kaubanduspoliitika, pidades silmas eeskätt kaubanduspoliitilisi kaitsemeetmeid, peab põhinema ühtsetel põhimõtetel;

komisjoni 17. septembri 1984. aasta määruses (EMÜ) nr 2641/84 (ühise kaubanduspoliitika tõhustamise kohta, eelkõige seoses kaitsega lubamatute kaubandustavade vastu) [2] sätestati menetlused, mis võimaldab ühendusel:

- reageerida igale lubamatule kaubandustavale, et vältida sellest tulenevat kahju, ja

- tagada ühenduse õiguste täielik kasutamine seoses kolmandate riikide kaubandustavadega;

määruse (EMÜ) nr 2641/84 rakendamise kogemused on näidanud, et vajadus käsitleda kolmandate riikide kehtestatud või säilitatud kaubandustakistusi püsib, ning määruses (EMÜ) nr 2641/84 järgitud lähenemisviis ei ole osutunud piisavalt tõhusaks;

seepärast on ilmselt vaja kehtestada uued ja täiustatud ühenduse menetlused, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste tõhus kasutamine;

rahvusvahelised kaubanduseeskirjad on eelkõige need, mis on kehtestatud WTO egiidi all ja sätestatud WTO asutamislepingu lisades, kuid need võivad olla sätestatud ka mis tahes muus lepingus, mille üks pool on ühendus ja millega nähakse ette ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavad eeskirjad; on vajalik selgelt piiritleda need lepinguliigid, millele osutab mõiste "rahvusvahelised kaubanduseeskirjad";

eespool nimetatud ühenduse menetlused peaksid põhinema ühenduse õigusele vastaval õigusmehhanismil, mis peaks olema täiesti läbipaistev ja tagama, et otsus kasutada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest tulenevaid ühenduse õigusi tehtaks täpsete andmete ning juriidilise analüüsi alusel;

kõnealuse mehhanismi eesmärk on luua menetlusvahendid selleks, et nõuda ühenduse asutuste reageerimist kolmandate riikide kehtestatud või säilitatud kaubandustakistustele, mis tekitavad kahju või millel on muud kaubandust kahjustavad mõjud, tingimusel et kohaldatavate rahvusvahelistele kaubanduseeskirjade kohaselt on selliste takistuste suhtes olemas hagemisõigus;

liikmesriikide õigus kasutada seda mehhanismi ei tohiks piirata nende võimalusi tõstatada sama küsimust või samalaadseid küsimusi teiste olemasolevate ühenduse menetluste abil, seda eriti asutamislepingu artikli 113 alusel loodud komitees;

tähelepanu tuleks pöörata asutamislepingu artikli 113 alusel loodud komitee institutsioonilisele osale ühenduse institutsioonide nõustamisel kõigis kaubanduspoliitika küsimustes; seepärast tuleks kõnealust komiteed regulaarselt teavitada üksikjuhtude arengust, et see saaks vaagida nende laiemaid tagajärgi poliitika suhtes;

peale selle tuleks niivõrd kui kokkuleppe sõlmimine kolmanda riigiga tundub olema kaubandustakistusest tuleneva vaidluse lahendamise kõige asjakohasem vahend, pidada sel eesmärgil läbirääkimisi asutamislepingu artiklis 113 kehtestatud korras, eeskätt selle alusel loodud komiteega konsulteerides;

on vaja kinnitada, et ühendus peab toimima kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega ja kui need kohustused tulenevad kokkulepetest, säilitama õiguste ja kohustuste tasakaalu, mis on nende kokkulepete eesmärk;

samuti on vaja kinnitada, et kõik kõnealuse menetluse alusel võetud meetmed peaksid vastama ühenduse rahvusvahelistele kohustustele, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestamata juhtudel muid meetmeid, mida võidakse vastu võtta vahetult asutamislepingu artikli 113 alusel;

samuti tuleks kinnitada menetluskord, mida peab järgima käesolevas määruses ettenähtud uurimise ajal, eelkõige ühenduse asutuste ja asjaomaste poolte õigused ning kohustused, samuti tingimused, mille kohaselt huvitatud pooled võivad pääseda teabe juurde ja paluda teavet uurimisest tulenevate põhiliste asjaolude ning kaalutluste kohta;

kooskõlas käesoleva määrusega toimides peab ühendus meeles pidama vajadust käesolevas määruses sätestatud otsustamismenetluste kohaldamisega tagada kiire ja tõhusa meetme võtmine;

komisjon ja nõukogu on kohustatud ühenduse rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste raames reageerima kolmandate riikide kehtestatud ja säilitatud kaubandustakistustele ainult siis, kui sekkumist nõuavad ühenduse huvid, ja selliste huvide kaalumisel peaksid komisjon ja nõukogu vajalikul määral arvestama menetluse kõikide huvitatud poolte seisukohti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesolev määrus kehtestab ühenduse menetlused ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine, mille eesmärk, kui rahvusvahelistest kohustustest ja menetlustest ei tulene teisiti, on järgmine:

a) ühenduse turgu mõjutavatele kaubandustakistustele reageerimine, pidades silmas nende tekitatud kahju kõrvaldamist;

b) kolmanda riigi turgu mõjutavatele kaubandustakistustele reageerimine, pidades silmas nende tekitatud kaubandust kahjustavate mõjude kõrvaldamist.

Neid menetlusi kohaldatakse eeskätt rahvusvaheliste vaidluste lahendamismenetluste algatamisel, järgneval elluviimisel ja lõpetamisel ühise kaubanduspoliitika vallas.

Artikkel 2

MõistedKäesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. kaubandustakistused – igasugused kolmanda riigi kehtestatud või säilitatud kaubandustavad, mille suhtes rahvusvahelised kaubanduseeskirjad näevad ette hagemisõiguse. Selline hagemisõigus on olemas, kui rahvusvahelised kaubanduseeskirjad kas otseselt keelustavad asjaomase tava või annavad sellest tavast mõjutatud teisele poolele õiguse taotleda kõnealuse tava mõju kõrvaldamist.

2. ühenduse õigused – vastavalt lõikele 8 need rahvusvahelised kaubandusõigused, mida ühendus võib rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade järgi kasutada. Sellega seoses on "rahvusvahelised kaubanduseeskirjad" eelkõige need eeskirjad, mis on kehtestatud WTO egiidi all ja sätestatud WTO asutamislepingu juurde kuuluvates lisades, aga need võivad olla sätestatud ka mis tahes muus lepingus, mille üks pool on ühendus ja millega nähakse ette ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavad eeskirjad.

3. kahju – igasugune märgatav kahju, mida kaubandustakistus seoses mingi toote või teenusega põhjustab või ähvardab põhjustada ühenduse tööstusele ühenduse turul.

4. kaubandust kahjustavad mõjud – mõjud, mida kaubandustakistus seoses mingi toote või teenusega põhjustab või ähvardab põhjustada kolmanda riigi turul ühenduse ettevõtetele ja millel on märgatav toime ühenduse või ühenduse piirkonna majandusele või sealse majandustegevuse valdkonnale. Fakti, et kaebuse esitaja kannatab selliste kahjustavate mõjude tõttu, ei loeta piisavaks, et iseenesest õigustada ühenduse asutusi samme astuma.

5. ühenduse tööstus – kõik ühenduse tootjad või teenuseosutajad, kes:

- valmistavad tooteid või osutavad teenuseid, mis on identsed või sarnased kaubandustakistuse objektiks oleva toote või teenusega, või

- valmistavad tooteid või osutavad teenuseid, mis otseselt konkureerivad kõnealuse toote või teenusega, või

- on toote tarbijad või töötlejad või kaubandustakistuse objektiks oleva teenuse tarbijad või kasutajad,

või kõik need tootjad või teenuseosutajad, kelle kogutoodang moodustab olulise osa ühenduse nende toodete või teenuste kogutoodangust; sellest hoolimata:

a) kui tootjad või teenuseosutajad on seotud eksportijate või importijatega või on ise väidetavalt kaubandustakistuse objektiks oleva toote või teenuse importijad, võib mõistet "ühenduse tööstus" tõlgendada viitena ülejäänud tootjatele või teenuseosutajatele;

b) võib teatavatel asjaoludel ühenduse piirkonna tootjaid või teenuseosutajaid käsitada ühenduse tööstusena, kui nende ühine toodang moodustab olulise osa kõnealuse toote või teenuse kogutoodangust liikmesriigis või liikmesriikides, kus asjaomane piirkond asub, tingimusel et kaubandustakistus keskendub sellele liikmesriigile või nendele liikmesriikidele.

6. ühenduse ettevõte – kooskõlas liikmesriigi õigusega moodustatud äriühing, mis on vahetult seotud kaubandustakistuse objektiks oleva kauba tootmise või teenuse osutamisega ning mille asukoht, juhatus või põhitegevuskoht paikneb ühenduse piires.

7. käesolevas määruses ei piira mõiste "teenusteosutaja" seoses lõikes 5 määratletud mõistega "ühenduse tööstus" ega seoses lõikes 6 määratletud mõistega "ühenduse ettevõte" mittekaubanduslikku laadi, mis võib teatava teenuse osutamisel olla vastavalt liikmesriigi õigusaktidele või eeskirjadele.

8. mõiste "teenused" tähendab käesolevas määruses teenuseid, mille suhtes võib ühendus asutamislepingu artikli 113 alusel sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid.

Artikkel 3

Kaebus ühenduse tööstuse nimel

1. Iga füüsiline või juriidiline isik või ühenduse tööstuse nimel tegutsev iseseisva õigusvõimeta ühendus, keda tema enda arvates on kahjustanud ühenduse turgu mõjutavad kaubandustakistused, võivad esitada kirjaliku kaebuse.

2. Kaebus peab sisaldama piisavalt tõendusmaterjali kaubandustakistuste olemasolu ja nendest tuleneva kahju kohta. Kahjutõendid tuleb võimaluse korral esitada artiklis 10 märgitud tegurite näidisloendi alusel.

Artikkel 4

Kaebus ühenduse ettevõtte nimel

1. Iga ühenduse ettevõte või ühe või mitme ühenduse ettevõtte nimel tegutsev iseseisva õigusvõimega või õigusvõimeta ühendus, kes leiab, et sellised ühenduse ettevõtted on kandnud kahju kolmanda riigi turgu mõjutavatest kaubandustakistustest tulenevate kaubandust kahjustavate mõjude tõttu, võivad esitada kirjaliku kaebuse. Selline kaebus on vastuvõetav siiski ainult juhul, kui selles väidetav kaubandustakistus on mitme-või mõnepoolsete kaubanduslepingutega sätestatud rahvusvaheliste kaubanduseeskirjades kehtestatud hagemisõiguse objekt.

2. Kaebus peab sisaldama piisavalt tõendusmaterjali kaubandustakistuste ja nende kaubandust kahjustava mõju olemasolu kohta. Tõendid kaubandust kahjustavate mõjude kohta tuleb võimaluse korral esitada artiklis 10 märgitud tegurite näidisloendi alusel.

Artikkel 5

Kaebamise kord

1. Kaebus esitatakse komisjonile, kes edastab selle koopia liikmesriikidele.

2. Kaebuse võib tagasi võtta, mispuhul võib menetluse lõpetada, kui see ei ole vastuolus ühenduse huvidega.

3. Kui pärast konsulteerimist selgub, et kaebus ei sisalda piisavalt tõendeid uurimise algatamiseks, siis teatatakse sellest kaebuse esitajale.

4. Komisjon teeb otsuse ühenduse uurimismenetluse alustamise kohta võimalikult kiiresti pärast kaebuse esitamist vastavalt artiklile 3 või 4; tavaliselt langetatakse otsus 45 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist; seda tähtaega võib kaebuse esitaja taotlusel või nõusolekul ajutiselt peatada, et oleks võimalik esitada täiendavat teavet, mis võib olla vajalik kaebuse usaldusväärsuse täielikuks hindamiseks.

Artikkel 6

Liikmesriigi esildis

1. Iga liikmesriik võib taotleda komisjonilt artiklis 1 märgitud menetlust.

2. Ta esitab komisjonile oma taotluse toetamiseks kaubandustaksituste ja nende mõju kohta piisavalt tõendusmaterjali. Kui kahju või kaubandust kahjustava mõju kohta on vaja tõendeid, tuleb need võimaluse korral esitada artiklis 10 kirjeldatud tegurite näidisnimekirja alusel.

3. Komisjon teatab taotlustest viivitamata teistele liikmesriikidele.

4. Kui pärast konsulteerimist selgub, et taotlus ei sisalda uurimise algatamiseks piisavalt tõendeid, teatatakse sellest asjaomasele liikmesriigile.

5. Komisjon teeb otsuse ühenduse uurimismenetluse alustamise kohta võimalikult kiiresti pärast seda, kui liikmesriik on teinud esildise vastavalt artiklile 6; tavaliselt langetatakse otsus 45 päeva jooksul pärast esildise tegemist; seda tähtaega võib esildise teinud liikmesriigi taotlusel või nõusolekul ajutiselt peatada, et oleks võimalik esitada täiendavat teavet, mis võib olla vajalik esildise teinud liikmesriigi väidete usaldusväärsuse täielikuks hindamiseks.

Artikkel 7

Konsultatsioonimenetlus

1. Käesolevale määrusele vastavate konsultatsioonide tarvis asutatakse käesolevaga nõuandekomitee, edaspidi "komitee", mis koosneb iga liikmesriigi esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.

2. Konsultatsioonid toimuvad viivitamata liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel ja igal juhul sellise aja jooksul, mis võimaldab kinni pidada käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest. Komitee eesistuja edastab liikmesriikidele võimalikult kiiresti kogu tema valduses oleva asjakohase teabe. Komisjon esitab sellise teabe ka asutamislepingu artikli 113 alusel asutatud komiteele, et see saaks vaagida laiemaid tagajärgi ühisele kaubanduspoliitikale.

3. Komisjon tuleb kokku eesistuja kutsel.

4. Vajaduse korral võivad konsultatsioonid toimuda kirja teel. Sel juhul teatab komisjon kirjalikult liikmesriikidele, kellel on alates sellest teatest kaheksa tööpäeva jooksul õigus avaldada oma arvamust kirjalikult või taotleda suulisi konsultatsioone, mida korraldab eesistuja, tingimusel et sellised suulised konsultatsioonid toimuvad aja jooksul, mis võimaldab kinni pidada käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest.

Artikkel 8

Ühenduse uurimismenetlus

1. Kui komisjonile tundub pärast konsultatsiooni, et on olemas piisav hulk tõendeid, mis õigustab uurimismenetluse algatamist, ja et see on vajalik ühenduse huvides, toimib komisjon järgmiselt:

a) ta teatab uurimismenetluse algatamisest Euroopa Ühenduste Teatajas; sellises teates märgitakse toode või teenus ja asjaomased riigid, tehakse kokkuvõte saadud teabest ning sätestatakse, et kogu asjakohane teave tuleb edastada komisjonile; ta teatab tähtaja, mille jooksul huvitatud pooled võivad taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist vastavalt lõikele 5;

b) ta teavitab ametlikult menetlusega hõlmatud riigi või riikide esindajaid, kellega vajaduse korral peetakse konsultatsioone;

c) ta korraldab ühenduse tasandil uurimise, tehes koostööd liikmesriikidega.

2. a) Vajaduse korral hangib komisjon kogu tema arvates vajaliku teabe ja üritab seda importijate, ettevõtjate, vahendajate, tootjate, kaubandusühenduste ja organisatsioonide abil kontrollida, kui asjaomased ettevõtjad või organisatsioonid annavad selleks oma nõusoleku.

b) Vajaduse korral korraldab komisjon uurimisi kolmandate riikide territooriumil, tingimusel et riikide valitsustele on ametlikult teatatud ega esita mõistliku tähtaja jooksul vastuväiteid.

c) Komisjoni abistavad uurimisel selle liikmesriigi ametnikud, kelle territooriumil kontrollimine toimub, tingimusel et kõnealune liikmesriik seda nõuab.

3. Kooskõlas komisjoni sätestatud üksikasjaliku korraga edastavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile kogu uurimiseks vajaliku teabe.

4. a) Asjaomased kaebuse esitajad, eksportijad ja importijad, samuti asjassepuutuva riigi või asjassepuutuvate riikide esindajad võivad tutvuda kogu ühenduse käsutusse antud teabega, välja arvatud komisjoni ja valitsuste ametialaseks kasutuseks mõeldud dokumendid, kui see teave on vajalik nende huvide kaitseks ega ole artikli 9 tähenduses konfidentsiaalne ja kui komisjon kasutab seda uurimismenetluses. Asjaomased isikud esitavad komisjonile kirjalikult põhjendatud taotluse, milles on märgitud soovitud teave.

b) Asjaomased kaebuse esitajad, eksportijad ja importijad ning asjassepuutuva riigi või asjassepuutuvate riikide esindajad võivad paluda teavet uurimismenetlusest tulenevate põhiliste asjaolude ning kaalutluste kohta.

5. Komisjon võib asjaomased pooled ära kuulata. Ta kuulab nad ära juhul, kui need on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teatises ettenähtud tähtaja jooksul esitanud kirjaliku ärakuulamistaotluse, mis näitab, et nad on uurimise tulemustest vahetult huvitatud pool.

6. Lisaks sellele annab komisjon taotluse korral vahetult pooltele võimaluse kohtuda, et võidaks esitada erinevaid seisukohti ja võimalikke vastuväiteid. Kõnealuse võimaluse andmisel arvestab komisjon poolte soove ja konfidentsiaalsuse säilitamise vajadust. Ükski pool ei ole kohustatud kohtumisel osalema ning kõrvalejäämine kõnealust poolt ei kahjusta.

7. Kui komisjoni nõutud teavet põhjendatava tähtaja jooksul ei esitata või kui uurimist oluliselt takistatakse, võidakse järeldused teha kättesaadavate faktide alusel.

8. Pärast uurimise lõpetamist esitab komisjon komiteele aruande. Tavaliselt tuleb aruanne esitada viie kuu jooksul alates menetluse algatamise teatest, kui uurimise keerukus ei ole selline, et komisjon pikendab seda tähtaega seitsme kuuni.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsus

1. Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.

2. a) Ei nõukogu, komisjon, liikmesriigid ega ühegi liikmesriigi ametnikud või avaldada käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet, samuti uurimismenetluse poole konfidentsiaalselt edastatud teavet, saamata sellise teabe edastanud poolelt eriluba.

b) Igas konfidentsiaalse käsitlemise taotluses tuleb selgitada, miks teave on konfidentsiaalne, ja taotlusele lisada teabe mittekonfidentsiaalne kokkuvõte või põhjendus, miks teave ei võimalda sellist kokkuvõtet.

3. Teavet peetakse konfidentsiaalseks tavaliselt juhul, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabe andjale või sellise teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.

4. Kui siiski selgub, et konfidentsiaalsusetaotlus ei ole õigustatud, ning kui teabe andja kas ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldsõnalises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

5. Käesolev artikkel ei takista ühenduse asutustel avalikustamast üldteavet ja eriti põhjendusi, millele tuginevad käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsused. Sellise avalikustamise puhul tuleb arvesse võtta asjaomaste poolte õigustatud huvi, et nende ärisaladusi välja ei räägitaks.

Artikkel 10

Tõendid

1. Kahjude uurimine hõlmab võimaluse korral järgmisi tegureid:

a) ühenduse asjaomase impordi või ekspordi maht, eriti selle märgatav suurenemine või vähenemine, kas absoluutse kogusena või võrreldes toodangu või tarbimisega kõnealusel turul;

b) ühenduse tööstuse konkurentide hinnad, et eelkõige teha kindlaks, kas ühenduse või kolmanda riigi turgudel on ühenduse tööstuse hindu märkimisväärselt alandatud;

c) teatavate majandustegurite, näiteks tootmise, tootmisvõimsus kasutamise, varude, müügi, turuhindade, turuosa, hindade (st hindade alandamine või tavapärase hinnatõusu vältimine), kasumi, kapitalitulemi investeeringute ja tööhõive suundumustes avalduv mõju ühenduse tööstusele.

2. Väidetava ohu korral uurib komisjon, kas kõnealuse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikult kahjustavaks on selgesti prognoositav. Sellega seoses võib arvesse võtta ka järgmisi tegureid:

a) kasvu määr eksportimisel turule, kus ühenduse tooted konkureerivad;

b) päritolu- või ekspordimaal juba olemasolev või lühitulevikus tekkiv ekspordivõimsus ja tõenäosus, et sellest võimsusest tulenev eksport suunatakse punktis a nimetatud turule.

3. Teistest teguritest, mis kas üksikult või üheskoos avaldavad samuti ühenduse tööstusele ebasoodsat mõju, tingitud kahjusid ei või lugeda vaadeldavate kaubandustavade hulka.

4. Kui väidetakse, et tegemist on kaubandust kahjustavate mõjudega, kontrollib komisjon selliste kahjustavate mõjudetoimet ühenduse või ühenduse piirkonna majandusele või sealse majandustegevuse valdkonnale. Sel eesmärgil võib ühendus vajaduse korral võtta arvesse lõigetes 1 ja 2 loetletud liiki tegureid. Kaubandust kahjustavad mõjud võivad tekkida muu hulgas olukordades, kus toote või teenusega seotud kaubavood on kaubandustakistuste tõttu takistatud, häiritud või kõrvale juhitud, või olukordades, kus kaubandustakistused on märgatavalt kahjustanud ühenduse ettevõtete varustamist (nt osade ja komponentide või toormega). Kui väidetakse, et tegemist on kaubandust kahjustavate mõjude ohuga, kontrollib komisjon samuti seda, kas kõnealuse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikult kaubandust kahjustavaks mõjuks on selgesti prognoositav.

5. Kontrollides tõendeid kaubandust kahjustavate mõjude kohta, peab komisjon silmas sätteid, põhimõtteid või tavasid, mis reguleerivad hagemisõigust vastavalt artikli 2 lõikes 1 märgitud asjaomastele rahvusvahelistele eeskirjadele.

6. Edasi kontrollib komisjon kõiki teisi asjakohaseid kaebuses või esildises sisaldunud tõendeid. Selles suhtes ei ole lõigetes 1–5 nimetatud näitajate ja tegurite nimekiri täielik, samuti ei pruugi üks ega mitu sellistest teguritest ja näitajatest anda otsustavat suunist kahju või kaubandust kahjustava mõju olemasolu suhtes.

Artikkel 11

Menetluse lõpetamine ja peatamine

1. Kui uurimismenetluse tulemusena selgub, et ühenduse huvid ei nõua meetmete võtmist, lõpetatakse menetlus kooskõlas artikliga 14.

2. a) Kui asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid võtavad pärast uurimismenetlust meetmeid, mida peetakse rahuldavaks, mistõttu ühenduse meetmeid ei vajata, võib menetluse peatada kooskõlas artikliga 14.

b) Komisjon jälgib nende meetmete kohaldamist, võimaluse korral vastavalt reeglipäraste ajavahemike tagant esitatud teabele, mida ta võib vajaduse korral asjaomastelt kolmandatelt riikidelt nõuda ja kontrollida.

c) Kui asjaomase kolmanda riigi või kolmandate riikide võetud meetmed on tühistatud, peatatud või valesti rakendatud või kui komisjonil on alust uskuda, et nii on juhtunud, või kui vastavalt punktile b esitatud komisjoni teabetaotlust ei ole rahuldatud, teavitab komisjon liikmesriike ning kui uurimistulemuste ja uute faktide põhjal see on vajalik ja õigustatud, võetakse meetmed vastavalt artikli 13 lõikele 3.

3. Kui pärast uurimismenetlust või sellele eelnenud ajal, rahvusvahelise vaidluse lahendamismenetluse jooksul või pärast seda selgub, et kõige asjakohasem vahend kaubandustakistusest tuleneva vaidluse lahendamiseks on sõlmida asjaomase kolmanda riigiga või kolmandate riikidega kokkuleppe, mis võib muuta ühenduse ning asjaomase kolmanda riigi või kolmandate riikide sisulisi õigusi, siis peatatakse menetlus vastavalt artiklile 14 ja peetakse läbirääkimisi vastavalt asutamislepingu artiklile 113.

Artikkel 12

Kaubanduspoliitiliste meetmete vastuvõtmine

1. Kui selgub (uurimismenetluse tulemusel, kui just tegelik ja õiguslik olukord ei ole sellised, et uurimismenetlust ei nõuta), et ühenduse huvides on vaja võtta meede rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamise tagamiseks, pidades silmas kolmandate riikide tekitatud või säilitatud kaubandustakistuste põhjustatud kahju või kaubandust kahjustavate mõjude eemaldamist, määratakse kohased meetmed kindlaks artiklis 13 sätestatud korras.

2. Kui ühenduse rahvusvahelised kohustused nõuavad rahvusvahelise konsultatsioonimenetluse või vaidluste lahendamise menetluse eelnevat lõpetamist, võetakse lõikes 3 osutatud meetmed alles pärast menetluse lõpetamist, võttes arvesse kõnealuse menetluse tulemusi. Kui ühendus on palunud rahvusvahelisel vaidlusi lahendaval organil näidata ja kinnitada meetmed, mis on kohased rahvusvahelise vaidluse lahendamise menetluse tulemuste rakendamiseks, peavad ühenduse kaubanduspoliitilised meetmed, mis võivad olla vajalikud sellise kinnitamise tagajärjel, olema kooskõlas sellise rahvusvahelise vaidlusi lahendava organi soovitustega.

3. Võib võtta kõiki kaubanduspoliitilisi meetmeid, mis on kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste kohustuste ja menetlustega, eelkõige:

a) kaubanduspoliitilistel läbirääkimistel kokkulepitud soodustuste peatamine või tagasivõtmine;

b) olemasolevate tollimaksude tõstmine või mis tahes muu impordimaksu kasutuselevõtmine;

c) koguseliste piirangute kehtestamine või mis tahes muud meetmed, mis muudavad impordi- või eksporditingimusi või mõjutavad muul viisil kaubavahetust asjaomase kolmanda riigiga.

4. Vastavad otsused sedastavad põhjused, mille alusel nad on tehtud, ja avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Avaldamist peetakse samuti otseselt huvitatud riikide ja poolte teavitamiseks.

Artikkel 13

Otsustamismenetlused

1. Artikli 11 lõikes 1 ja artikli 11 lõike 2 punktis a nimetatud otsused võetakse vastu kooskõlas artikli 14 sätetega.

2. Kui ühendus artikli 3 või 4 alusel esitatud kaebuse või artikli 6 alusel tehtud esildise tagajärjel järgib ametlikke rahvusvahelisi konsultatsioonimenetlust või vaidluse lahendamise menetlust, tehakse selliste menetluste algatamise, elluviimise ja lõpetamisega seotud otsused vastavalt artiklile 14.

3. Teinud otsuse kooskõlas artikli 12 lõikega 2, peab ühendus tegema otsuse kaubanduspoliitiliste meetmete suhtes, mis tuleb vastavalt artikli 11 lõike 2 punktile c või vastavalt artiklile 12 kooskõlas asutamislepingu artikliga 113 nõukogul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast ettepaneku laekumist.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Viitamisel käesolevas artiklis sätestatud menetlusele esitab asja komitees selle eesistuja.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele otsuse eelnõu. Komitee arutab seda küsimust tähtaja jooksul, mille olenevalt küsimuse kiireloomulisusest määrab eesistuja.

3. Komisjon võtab vastu otsuse, mille ta edastab liikmesriikidele ja mida kohaldatakse pärast kümnepäevalist ajavahemikku, kui selle aja jooksul ükski liikmesriik pole seda küsimust nõukogule edasi suunanud.

4. Nõukogu võib liikmesriigi taotlusel ja kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsust muuta.

5. Komisjoni otsust kohaldatakse pärast kolmekümnepäevast ajavahemikku, mis arvutatakse alates küsimuse nõukogule esitamise päevast, kui nõukogu pole selle aja jooksul otsust teinud.

Artikkel 15

Üldsätted

1. Käesolevat määrust ei kohaldata muude ühise kaubanduspoliitika valdkonnas kehtivate eeskirjadega hõlmatud juhtudel. See täiendab:

- põllumajanduse ühise turukorralduse kehtestavaid eeskirju ja nende rakendussätteid,

- põllumajandussaadustest valmistatavate toodete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, mis on vastu võetud kooskõlas asutamislepingu artikliga 235.

See ei piira muid kooskõlas asutamislepingu artikliga 113 võetavaid meetmeid, samuti ühenduse menetlusi, mille abil lahendatakse kaubandustakistustega seotud küsimusi, mida liikmesriigid esitavad asutamislepingu artikli 113 alusel loodud komiteele.

2. Käesolevaga tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 2641/84 kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1996. Käesolevat määrust kohaldatakse pärast kõnealust kuupäeva algatatud menetluste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 1994

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Seehofer

[1] Arvamus on esitatud 14. detsembril 1994 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT L 252, 20.9.1984, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 522/94 (EÜT L 66, 10.3.1994, lk 10).

--------------------------------------------------

Top