EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31993L0037

Nõukogu direktiiv 93/37/EMÜ, 14. juuni 1993, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord

OJ L 199, 9.8.1993, p. 54–83 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)
Special edition in Czech: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 193
Special edition in Estonian: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 193
Special edition in Latvian: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 193
Special edition in Lithuanian: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 193
Special edition in Hungarian Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 193
Special edition in Maltese: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 193
Special edition in Polish: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 193
Special edition in Slovak: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 193
Special edition in Slovene: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 193

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/01/2006; kehtetuks tunnistatud 32004L0018

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1993/37/oj

31993L0037



Euroopa Liidu Teataja L 199 , 09/08/1993 Lk 0054 - 0083


Nõukogu direktiiv 93/37/EMÜ,

14. juuni 1993,

millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2, artikleid 66 ja 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/305/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord [4], on mitmel korral oluliselt muudetud; kõnealune direktiiv tuleks selguse ja parema arusaadavuse huvides konsolideerida;

asutamisvabaduse ja niisuguse teenuste osutamise vabaduse, mis hõlmab liikmesriikides riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste nimel või avalik-õiguslike isikute nimel sõlmitud riiklikke ehitustöölepinguid, üheaegne saavutamine eeldab nii kitsenduste tühistamist kui ka riiklike ehitustöölepingute sõlmimise siseriikliku korra kooskõlastamist;

sellise kooskõlastamise puhul tuleks nii palju kui võimalik arvesse võtta igas liikmesriigis kehtivat korda ja haldustavasid;

käesolevat direktiivi ei kohaldata teatavate ehitustöölepingute suhtes, mis sõlmitakse direktiivis 90/531/EMÜ käsitletud veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris;

silmas pidades kontsessioonilepingute tähtsuse suurenemist riiklike ehitustööde valdkonnas ja nende eripära, tuleks käesolevasse direktiivi lisada kuulutamist käsitlevad eeskirjad;

lepingute puhul, mille maksumus on alla 5000000 eküü, võib käesoleva direktiiviga ettenähtud konkurssi mitte korraldada ja asjakohane on sätestada, et nende suhtes ei kohaldata kooskõlastusmeetmeid;

tuleb ette näha erandjuhud, kui menetluse kooskõlastusmeetmeid ei ole vaja kohaldada, kuid need juhud peavad olema selgesti piiritletud;

läbirääkimistega menetlust tuleks pidada erandlikuks ja seetõttu tuleks seda kohaldada üksnes teatavatel kindlaksmääratud juhtudel;

on vaja kehtestada ühiseeskirjad tehnika valdkonnas, mis võtaksid arvesse ühenduse standardite ja tehniliste kirjelduste poliitikat;

riigihangete valdkonnas tõhusa konkurentsi tagamiseks on vaja, et liikmesriikide tellijate koostatud hanketeated lepingute sõlmimise kohta avaldatakse kogu ühenduses; nendes teadetes sisalduv teave peab võimaldama ühenduse tööettevõtjatel otsustada, kas kõnealused lepingud pakuvad neile huvi või mitte; sel eesmärgil on vaja neile pakkuda asjakohast teavet kavandatavate ehitustööde ja nendega seotud tingimuste kohta; eelkõige piiratud menetluste korral on kuulutamise eesmärgiks võimaldada liikmesriikide tööettevõtjatel väljendada oma huvi lepingute vastu, taotledes tellijatelt pakkumiskutseid vastavalt nõutud tingimustele;

lisateave lepingute kohta tuleb esitada nii nagu liikmesriikides tavaks, kas iga lepingu lepingudokumentides või muus samaväärses dokumendis;

on vaja kehtestada riiklikes ehitustöölepingutes osalemise ühiseeskirjad, mis sisaldaksid nii kvalitatiivse valiku kriteeriume kui ka lepingu sõlmimise kriteeriume;

asjakohane oleks lubada kohandada käesolevas direktiivis nõutud teatavaid teadete ja statistiliste aruannetega seotud tehnilisi tingimusi vastavalt tehniliste nõuete muutustele; käesoleva direktiivi II lisas viidatakse Euroopa ühenduste majandustegevuse üldisele tööstuslikule liigitusele (NACE); ühendus võib vastavalt vajadusele oma ühise klassifikaatori läbi vaadata või selle asendada ning on vaja ette näha võimalus, et vastavalt kohandatakse II lisas esitatud viidet NACE klassifikaatorile;

käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VII lisas nimetatud siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) riiklikud ehitustöölepingud — tööettevõtja ja punktis b määratletud tellija vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on kas ühe II lisas nimetatud tegevusega seotud ehitustööde teostamine või nii teostamine kui projekteerimine, või punktis c nimetatud ehitustöö või mis tahes viisil teostatav ehitustöö, mis vastab tellija kindlaksmääratud nõuetele;

b) tellija — riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus, avalikõiguslikud isikud ning ühest või mitmest sellisest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

Avalik-õiguslik isik on mis tahes isik:

- mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega,

- mis on juriidiline isik, ja

- mida põhiliselt rahastavad riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad, või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest.

Teises lõigus osutatud tingimustele vastavate avalik-õiguslike isikute või isikute kategooriate nimekirjad on esitatud I lisas. Nimekirjad on võimalikult täielikud ning neid võib läbi vaadata artiklis 35 sätestatud korras. Sel eesmärgil teatavad liikmesriigid korrapäraselt komisjonile kõikidest muudatustest oma isikute või isikute kategooriate nimekirjades;

c) ehitustöö — ehituse või tsiviilehituse tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke ja tehnilisi ülesandeid;

d) riiklike ehitustööde kontsessioon — sama liiki leping, kui punktis a osutatu, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teostatavate tööde eest antakse üksnes ehitise ekspluateerimise õigus või see õigus koos tasuga;

e) avatud menetlus — siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus kõik huvitatud tööettevõtjad saavad esitada pakkumisi;

f) piiratud menetlus — siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus pakkumise saavad esitada üksnes tellija kutsutud tööettevõtjad;

g) läbirääkimistega menetlus — siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus tellija konsulteerib enda valitud tööettevõtjatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes;

h) tööettevõtjat, kes esitab pakkumise, nimetatakse pakkujaks ning tööettevõtjat, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses osalemiseks, nimetatakse kandidaadiks.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et tellijad järgivad käesolevat direktiivi või tagavad selle järgimise juhul, kui nad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses ehitustöölepingut, mille on sõlminud mõni muu üksus.

2. Lõige 1 kehtib üksnes Euroopa ühenduste majandustegevuse üldise tööstusliku liigituse (NACE) klassifikaatori klassi 50 rühma 502 kuuluvate lepingute kohta ning haiglate, spordi-, puhke- ja vaba aja veetmise rajatiste, kooli- ja ülikoolihoonete ning haldushoonete ehitust käsitlevate lepingute kohta.

Artikkel 3

1. Kui tellija sõlmib riiklike ehitustööde kontsessioonilepingu, kohaldatakse selle lepingu suhtes artikli 11 lõigetes 3, 6, 7 ja 9—13 ning artiklis 15 kirjeldatud teavitamiseeskirju, kui lepingu väärtus on vähemalt 5000000 eküüd.

2. Tellija võib nõuda, et:

- kontsessionäär sõlmiks kolmandate isikutega lepingud, mis hõlmavad vähemalt 30 % nende tööde koguväärtusest, mille kohta kontsessioonileping sõlmitakse, samal ajal nähes ette võimaluse, et kandidaadid võivad seda määra suurendada. See alammäär määratakse kindlaks kontsessioonilepingus, või

- kontsessioonilepingu kandidaadid määraksid oma pakkumistes kindlaks nende tööde koguväärtuse määra, kui seda on, mille kohta kontsessioonileping sõlmitakse ja mille nad kavatsevad üle anda kolmandatele isikutele.

3. Kui kontsessionäär ise on tellija artikli 1 lõike b tähenduses, järgib ta kolmandate isikute teostatavate tööde puhul käesolevat direktiivi.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks et kontsessionäär, kes ei ole tellija, kohaldaks kolmandatele isikutele üleantavate lepingute suhtes artikli 11 lõigetes 4, 6, 7 ja 9—13 ning artiklis 16 kirjeldatud teavitamiseeskirju, kui lepingu väärtus on vähemalt 5000000 eküüd. Teatamist ei nõuta, kui ehitustööde leping vastab artikli 7 lõike 3 tingimustele.

Ettevõtjaid, kes on kontsessioonilepingu saamiseks moodustanud rühma, või nendega seotud ettevõtjaid, ei käsitata kolmandate isikutena.

Sidusettevõtja on mis tahes ettevõtja, millele kontsessionäär võib otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju või mis võib avaldada valitsevat mõju kontsessionäärile või millele koos kontsessionääriga avaldab omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtteid reguleerivate eeskirjade alusel valitsevat mõju teine ettevõtja. Eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt:

- omab enamust ettevõtja kapitalist, või

- kontrollib enamust ettevõtja väljalastud aktsiatega määratud häältest, või

- võib nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.

Nende ettevõtjate täielik nimekiri lisatakse kontsessiooni kandidatuurile. Seda nimekirja ajakohastatakse edaspidi iga ettevõtjatevahelise suhte muutumise järel.

Artikkel 4

Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) lepingute suhtes, mis on sõlmitud direktiivi 90/531/EMÜ artiklites 2, 7, 8 ja 9 nimetatud valdkondades või mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 2 tingimustele;

b) ehitustöölepingute suhtes, mis on salajased või mille teostamisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele või juhul, kui see on vajalik riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitseks.

Artikkel 5

Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihankelepingute suhtes, mida reguleeritakse eri protseduurireeglitega ja mis sõlmitakse:

a) vastavalt asutamislepingule liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb ehitustöid, mille eesmärk on mingi projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib konsulteerida riigihankelepingute nõuandekomiteega, mis on moodustatud otsusega 71/306/EMÜ [5];

b) sõjaväeüksuste paigutamist käsitleva rahvusvahelise lepingu alusel liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjatega;

c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

Artikkel 6

1. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse riiklike ehitustöölepingute suhtes, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole väiksem kui 5000000 eküüd.

2. a) Piirmäär riikide vääringutes vaadatakse üldjuhul läbi iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 1992. Kõnealuste väärtuste arvestamisel võetakse aluseks eküüdes väljendatud riikide vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Vahetusväärtused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas novembri alguses.

b) Punktis a sätestatud arvestusmeetodi vaatab riigihankelepingute nõuandekomitee komisjoni ettepanekul läbi üldjuhul kaks aastat pärast selle esmast kohaldamist.

3. Kui töö on jagatud mitmeks osaks, millest igaüks on eri lepingu objekt, tuleb lõikes 1 nimetatud summade arvutamisel arvesse võtta iga osa maksumust. Kui osade kogumaksumus ei ole lõikes 1 märgitud summast väiksem, kohaldatakse selle lõike sätteid kõikide osade suhtes. Tellijatel on lubatud seda sätet mitte järgida nende osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 1000000 eküü, tingimusel et nende osade, mille suhtes on tehtud erand, eeldatav kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade eeldatavast kogumaksumusest.

4. Ühtegi ehitustööd ega lepingut ei või osadeks jaotada eesmärgiga vältida käesoleva direktiivi kohaldamist.

5. Lõikes 1 ja artiklis 7 nimetatud summade arvutamisel võetakse arvesse nii riiklike ehitustöölepingute maksumust kui ka nende vahendite eeldatavat maksumust, mis on ehitustööde teostamiseks vajalikud ja tellija poolt tööettevõtjale kättesaadavaks tehtud.

Artikkel 7

1. Riiklike ehitustöölepingute sõlmimisel kohaldavad tellijad artikli 1 punktides e, f ja g määratletud menetlust käesolevas direktiivis esitatud kujul.

2. Tellijad võivad sõlmida riiklikke ehitustöölepinguid läbirääkimistega menetluse alusel pärast hanketeate avaldamist ja pärast üldteada kriteeriumide alusel kandidaatide väljavalimis järgmistel juhtudel:

a) kui avatud või piiratud menetluse puhul esitatud pakkumised ei vasta nõuetele või kui pakkumised ei ole kooskõlas IV jaotisele vastavate siseriiklike sätetega, juhul kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta. Sellisel juhul ei avalda tellijad lepingu kohta hanketeadet, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik ettevõtjad, kes vastavad artiklite 24—29 kriteeriumidele ja kes esitasid algse avatud või piiratud menetluse käigus pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised;

b) kui asjaomaseid töid tehakse üksnes uuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil ja mitte ärilise tasuvuse loomiseks ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

c) erandjuhtudel, kui ehitustööde iseloom või nendega kaasnevad ohud ei võimalda eelnevat üldist hinnakujundust.

3. Tellijad võivad riiklikke ehitustöölepinguid sõlmida läbirääkimistega menetluse alusel hanketeadet avaldamata:

a) kui avatud või piiratud menetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist, juhul kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni taotlusel esitatakse komisjonile asjakohane aruanne;

b) kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab ehitustöid teostada ainult üks konkreetne tööettevõtja;

c) äärmise vajaduse korral, kui asjaomaste tellijate poolt ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu ei ole võimalik lõikes 2 nimetatud avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse tähtajast kinni pidada. Kiireloomulise olukorra põhjenduseks toodavad asjaolud ei või mingil juhul johtuda tellijatest;

d) täiendavate ehitustööde puhul, mida algselt kavandatud projekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamisel vajalikuks, tingimusel et leping sõlmitakse tööettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab:

- kui sellist täiendavat ehitustööd ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel põhilepingust eraldada ilma, et see tooks tellijatele kaasa suuri ebamugavusi, või

- kui kõnealused tööd on hoolimata sellest, et neid on võimalik põhilepingust eraldada, selle edaspidistes järkudes vältimatult vajalikud.

Täiendavate ehitustööde kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % põhilepingu maksumusest;

e) uute ehitustööde puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde kordamises, mille kohta tellijad on tööettevõtjatega varem lepingu sõlminud, tingimusel et need tööd vastavad kooskõlas lõikega 4 sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile.

Niipea kui esialgne projekt on pakkumisele üles seatud, tuleb teatada selle menetluse kasutamise võimalusest ning tellijad peavad artikli 6 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde eeldatavat kogumaksumust. Sellist menetlust võib rakendada üksnes kolme aasta jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist.

4. Kõikidel teistel juhtudel kasutavad tellijad riiklike ehitustöölepingute sõlmimisel avatud või piiratud menetlust.

Artikkel 8

1. Tellija teatab 15 päeva jooksul alates asjakohase taotluse saamisest taotluse esitanud tagasi lükatud kandidaadile või pakkujale tema kandidatuuri või pakkumise tagasilükkamise põhjustest ning pakkumise puhul ka eduka pakkuja nime.

2. Tellija teatab taotluse esitanud kandidaadile või pakkujale põhjustest, millele tuginedes ta otsustas jätta sõlmimata lepingu, millega seoses korraldati pakkumine, või menetlust uuesti alustada. Tellija teatab otsusest ka Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele.

3. Iga sõlmitud lepingu kohta koostavad tellijad kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

- tellija nimi ja aadress, lepingu objekt ja maksumus,

- vastuvõetud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused,

- tagasilükatud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused,

- eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, siis ka lepinguosa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega,

- läbirääkimistega menetluse puhul artiklis 7 nimetatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse.

Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.

Artikkel 9

Lepingute puhul, mis käsitlevad riikliku elamumajanduse kavade projekteerimist ja ehitamist, mille maht ja keerukus ning asjaomaste tööde eeldatav kestus nõuavad, et planeerimine põhineks algusest peale tellijate, ekspertide ja tööde teostamise eest vastutava tööettevõtja esindajatest koosneva meeskonna tihedal koostööl, võib kehtestada eraldi lepingu sõlmimise menetluse, et välja valida meeskonda integreerumise seisukohast sobivaim tööettevõtja.

Hanketeates avaldavad tellijad eelkõige võimalikult täpse teostatavate ehitustööde kirjelduse, et huvitatud tööettevõtjatel oleks võimalik saada projektist põhjalik ettekujutus. Lisaks sellele sätestavad tellijad kõnealuses hanketeates vastavalt artiklitele 24—29 ka personaalsed, tehnilised ja finantsilised tingimused, mida kandidaadid täitma peavad.

Kui selline menetlus on vastu võetud, kohaldavad tellijad ühiseid teavitamiseeskirju, mis käsitlevad piiratud menetlust ja kvalitatiivse valiku kriteeriume.

II JAOTIS

ÜHISEESKIRJAD TEHNIKAVALDKONNAS

Artikkel 10

1. III lisas määratletud tehnilised kirjeldused esitatakse üldistes dokumentides või iga lepinguga seotud lepingudokumentides.

2. Ilma et see piiraks riigisiseseid juriidiliselt siduvaid tehnilisi eeskirju ja kui need on ühenduse õigusega kooskõlas, määratlevad tellijad tehnilised kirjeldused Euroopa standarditele vastavate siseriiklike standardite, Euroopa tehniliste kinnituste või ühiste tehniliste kirjelduste põhjal.

3. Tellija võib teha lõikest 2 erandi, kui:

a) standardid, Euroopa tehnilised kinnitused või ühised tehnilised kirjeldused ei sisalda sätteid vastavuse tagamiseks või kui puuduvad tehnilised vahendid toote piisava vastavuse tagamiseks standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele või ühistele tehnilistele kirjeldustele;

b) nimetatud standardid, Euroopa tehnilised kinnitused või ühised tehnilised kirjeldused kohustaksid tellijat hankima juba kasutatava varustusega kokkusobimatuid tooteid või materjale, või tooksid kaasa ebaproportsionaalseid kulusid või ebaproportsionaalseid tehnilisi raskusi, kuid üksnes selgelt määratletud ja kinnitatud strateegia raames, mille eesmärk on teatud aja jooksul üle minna Euroopa standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele või ühistele tehnilistele kirjeldustele;

c) projekti puhul on tegemist tõelise uuendusega, mille puhul ei saa kasutada olemasolevaid Euroopa standardeid, Euroopa tehnilisi kinnitusi või ühiseid tehnilisi kirjeldusi.

4. Lõiget 3 kohaldades esitavad tellijad võimaluse korral põhjenduse Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatavas pakkumisteates või lepingudokumentides ja igal juhul asutusesisestes dokumentides ning annavad kõnealust teavet asjakohase taotluse korral liikmesriikidele ja komisjonile.

5. Euroopa standardite, Euroopa tehniliste kinnituste või ühiste tehniliste kirjelduste puudumise korral:

a) määratletakse tehnilised kirjeldused siseriiklike tehniliste kirjelduste alusel, mis on tunnistatud ühenduse tehnilist ühtlustamist käsitlevates direktiivides loetletud põhinõuetega vastavuses olevaks kooskõlas nendes direktiivides sätestatud korraga ning eelkõige kooskõlas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivis 89/106/EMÜ (ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) [6] sätestatud korraga;

b) võib tehnilisi kirjeldusi määratleda siseriiklike tehniliste kirjelduste alusel projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja materjalide kasutamise valdkonnas;

c) võib tehnilisi kirjeldusi määratleda muude dokumentide alusel.

Sellisel juhul tuleb tugineda tähtsuse järjekorras:

i) riiklikele standarditele, millega tellija riigis on rakendatud tunnustatud rahvusvahelised standardid;

ii) muudele tellija riigi standarditele ja tehnilistele kinnitustele;

iii) muudele standarditele.

6. Välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud lepingu objektiga, keelavad liikmesriigid lepingu tingimustes määratleda tehnilisi kirjeldusi, milles nimetatud konkreetse valmistusviisiga või kindlat päritolu või konkreetsel viisil töödeldavaid tooteid, mis teatavaid tööettevõtjaid soosivad või nende osaluse välistavad. Eelkõige keelatakse nimetada kaubamärke, patente, tüüpe ning teatavat päritolu või tootmisviisi. Sellised viited on siiski lubatud, kui nendega kaasneb märge "või samaväärne", juhul kui tellija ei ole suuteline lepingu objekti määratlema tehniliste kirjelduste abil, mis oleksid piisavalt täpsed ja kõikidele huvitatud isikutele mõistetavad.

III JAOTIS

ÜHISED TEAVITAMISEESKIRJAD

Artikkel 11

1. Tellijad teevad eelteatega teatavaks kavandatavate ehitustöölepingute põhiomadused ja eeldatava kogumaksumuse, mis ei ole väiksem artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirmäärast.

2. Tellijad, kes soovivad sõlmida riikliku ehitustöölepingu, kasutades avatud, piiratud või vastavalt artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele läbirääkimistega menetlust, teatavad sellest asjakohase teatega.

3. Tellijad, kes soovivad sõlmida ehitustööde kontsessioonilepingu, teatavad sellest asjakohase teatega.

4. Ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole tellijad ja kes soovivad sõlmida kolmandate isikutega artikli 3 lõike 4 tähenduses, teatavad sellest asjakohase teatega.

5. Tellijad, kes on lepingu sõlminud, teatavad sellest asjakohase teatega. Kui lepingu sõlmimisega seotud teatava teabe avaldamine võib takistada seaduste kohaldamist või olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada konkreetse era- või avalik-õigusliku ettevõtja õigustatud ärihuve või ausat konkurentsi tööettevõtjate vahel, võib sellist teavet teatavatel juhtudel mitte avaldada.

6. Lõigetes 1—5 nimetatud teated koostatakse IV, V ja VI lisas esitatud näidiste alusel ja need sisaldavad kõnealustes lisades nõutud teavet.

Kui tellijad taotlevad teavet majanduslike ja tehniliste standardite kohta, mida nad lepingutelt valiku tegemiseks nõuavad (IV lisa B osa punkt 11, IV lisa C osa punkt 10 ja IV lisa D osa punkt 9), võivad nad nõuda üksnes artiklites 26 ja 27 nimetatud andmete esitamist.

7. Tellijad edastavad lõigetes 1—5 nimetatud teated võimalikult kiiresti ja asjakohaseimal viisil Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele. Artiklis 14 nimetatud kiirendatud menetluse puhul edastatakse teated teleksi, telegrammi või faksi teel.

Lõikes 1 nimetatud teade edastatakse võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist nende ehitustööde lepingute kavandamise kohta, mida tellijad kavatsevad sõlmida.

Lõikes 5 nimetatud teade edastatakse hiljemalt 48 päeva pärast asjakohase lepingu sõlmimist.

8. Lõigetes 1—5 nimetatud teated avaldatakse ühenduse ametlikes keeltes tervikuna Euroopa Ühenduste Teatajas ja TED-andmepangas, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst.

9. Lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud teated avaldatakse algkeeltes tervikuna Euroopa Ühenduste Teatajas ja TED-andmepangas. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ühenduse ametlikes keeltes, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst.

10. Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab teated hiljemalt 12 päeva pärast nende lähetamist. Artiklis 14 osutatud kiirendatud menetluse puhul lühendatakse seda aega viie päevani.

11. Teateid ei avaldata tellija riigi ametlikes väljaannetes ega ajakirjanduses enne nende Euroopa Ühenduste Teatajale lähetamise kuupäeva ja see kuupäev märgitakse teatesse. Teates ei avaldata muud teavet kui see, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

12. Tellijad peavad suutma lähetuskuupäeva tõendada.

13. Teadete Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kulud kannavad ühendused. Teade ei tohi olla pikem kui üks Euroopa Ühenduste Teataja lehekülg ehk ligikaudu 650 sõna. Igas Euroopa Ühenduste Teataja numbris, mis sisaldab üht või mitut teadet, esitatakse näidis või näidised, millel avaldatud teade või teated põhinevad.

Artikkel 12

1. Avatud menetluse puhul määrab tellija pakkumiste laekumise tähtajaks mitte vähem kui 52 päeva pärast teate lähetamise kuupäeva.

2. Lõikes 1 sätestatud pakkumiste laekumise tähtaega võib lühendada 36 päevani, kui tellija on artikli 11 lõikes 1 sätestatud teate, mis on koostatud IV lisa A osas esitatud näidise põhjal, avaldanud Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Tingimusel et lepingudokumente ja täiendavaid dokumente on taotletud aegsasti, peavad tellijad või pädevad talitused need tööettevõtjatele edastama kuue päeva jooksul alates asjakohase taotluse saamisest.

4. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle tagama hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

5. Kui lepingudokumendid, täiendavad dokumendid või lisateave on liiga mahukad, mistõttu neid ei ole võimalik esitada lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul, või kui pakkumise saab esitada üksnes pärast ehitustöö kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu sellele vastavalt.

Artikkel 13

1. Piiratud menetluses ja läbirääkimistega menetluses artikli 7 lõike 2 tähenduses ei tohi tellijate määratud osalustaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37 päeva pärast teate lähetamise päeva.

2. Samaaegselt palub tellija kirjalikult väljavalitud kandidaatidel esitada oma pakkumised. Pakkumiskutsele lisatakse lepingudokumendid ja täiendavad dokumendid. See sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) vajaduse korral talituse aadress, kellelt on võimalik lepingudokumente ja täiendavaid dokumente taotleda, ning taotluse esitamise tähtaeg; samuti dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused;

b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu need tuleb saata, ning keel või keeled, milles need tuleb esitada;

c) viide avaldatud hanketeatele;

d) märge dokumentide kohta, mis lisatakse kas kandidaadi poolt vastavalt artikli 11 lõikele 7 esitatud kontrollitavate andmete tõendamiseks või samas artiklis sätestatud andmete täiendamiseks artiklites 26 ja 27 sätestatud tingimustel;

e) lepingu sõlmimise kriteeriumid, kui neid ei ole teates esitatud.

3. Piiratud menetluse puhul ei tohi tellija määratud pakkumiste laekumise tähtaeg olla lühem kui 40 päeva alates kirjaliku pakkumiskutse lähetuskuupäevast.

4. Lõikes 3 sätestatud pakkumiste laekumise tähtaega võib lühendada 26 päevani, kui tellija on artikli 11 lõikes 1 sätestatud teate, mis on koostatud IV lisa A osas esitatud näidise põhjal, avaldanud Euroopa Ühenduste Teatajas.

5. Pakkumismenetluses osalemise taotluse võib esitada kirja, telegrammi, teleksi, faksi või telefoni teel. Viimasel neljal juhul tuleb taotlust kinnitada enne lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu lähetatud kirja teel.

6. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle tagama hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

7. Kui pakkumise saab esitada üksnes pärast ehitustöö kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaega sellele vastavalt.

Artikkel 14

1. Juhul kui asja kiireloomulisus muudab artiklis 13 sätestatud tähtaegade järgimise võimatuks, võivad tellijad määrata järgmised tähtajad:

a) osalemistaotluste saamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates teate lähetuskuupäevast;

b) pakkumiste laekumise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse esitamise päevast.

2. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle tagama hiljemalt neli päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

3. Taotlused lepingu sõlmimise menetluses ja pakkumismenetluses osalemiseks tuleb edastada võimalikult kiirete sidevahendite kaudu. Kui osalustaotlused edastatakse telegrammi, teleksi, faksi või telefoni teel, tuleb neid kinnitada enne lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu lähetatud kirja teel.

Artikkel 15

Tellijad, kes soovivad sõlmida ehitustööde kontsessioonilepinguid, kehtestavad kontsessiooni kandidatuuride esitamise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 52 päeva alates teate lähetuskuupäevast.

Artikkel 16

Ehitustöölepingute puhul, mis on sõlmitud ehitustööde kontsessionääridega, kes ei ole tellijad, ei tohi kontsessionääride määratud osalustaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37 päeva alates teate lähetuskuupäevas, ja pakkumiste laekumise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 40 päeva alates teate või pakkumiskutse lähetuskuupäevast.

Artikkel 17

Tellijad võivad Euroopa Ühenduste Teatajas avaldada teateid seoses riiklike ehitustöölepingutega, mille puhul käesolevas direktiivis sätestatud avaldamiskohustus ei kehti.

IV JAOTIS

OSAVÕTU ÜHISEESKIRJAD

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 18

Lepingud sõlmitakse käesoleva jaotise peatükis 3 sätestatud kriteeriumide alusel, võttes arvesse artikli 19 sätteid ning pärast seda, kui tellijad on artiklites 26—29 nimetatud finants- ja majandusliku seisundi ja tehnilise pädevuse või oskuste kriteeriumide alusel kontrollinud selliste tööettevõtjate sobivust, keda ei ole artikli 24 alusel kõrvaldatud.

Artikkel 19

Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult kõige soodsam pakkumine, võivad tellijad võtta arvesse pakkuja esitatud pakkumiste variante, kui need vastavad tellija miinimumnõuetele.

Tellijad nimetavad lepingudokumentides miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise tingimused. Kui pakkumiste variante ei ole lubatud esitada, osutavad tellijad sellele pakkumisteates.

Tellijad ei tohi esitatud pakkumiste variante tagasi lükata üksnes seetõttu, et see on koostatud Euroopa standarditele vastavatel riiklikel standarditel, Euroopa tehnilistel kinnitustel või artikli 10 lõikes 2 nimetatud ühistel tehnilistel kirjeldustel või artikli 10 lõike 5 punktides a ja b nimetatud siseriiklikel tehnilistel kirjeldustel põhinevate tehniliste kirjelduste alusel.

Artikkel 20

Tellija võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda, et näidataks, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega.

Kõnealune teave ei piira peatööettevõtja vastutust.

Artikkel 21

Pakkumisi võivad esitada ka tööettevõtjate ühendused. Sellistelt ühendustelt ei tohi pakkumise esitamisel nõuda teatavat õiguslikku vormi; välja valitud ühenduselt võib seda siiski nõuda, kui temaga sõlmitakse leping.

Artikkel 22

1. Piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul valivad tellijad tööettevõtja positsiooni käsitlevate andmete ja tööettevõtja poolt täidetavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalike andmete ja formaalsuste alusel artiklites 24—29 sätestatud kriteeriumidele vastavate kandidaatide hulgast välja need, kellel palutakse esitada pakkumine või kellega asutakse pidama läbirääkimisi.

2. Kui tellijad kasutavad lepingu sõlmimisel piiratud menetlust, võivad nad ette näha pakkumises osalema kutsutavate ettevõtjate ligikaudse arvu. Sel juhul nimetatakse ligikaudne arv ka hanketeates. Arv määratakse kindlaks silmas pidades teostatava töö laadi. Ettevõtjate ligikaudne arv ei tohi olla väiksem kui viis ega suurem kui kakskümmend.

Igal juhul peab kandidaatide arv, kellel palutakse pakkumine esitada, olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

3. Kui tellijad kasutavad lepingu sõlmimisel artikli 7 lõikes 2 nimetatud läbirääkimistega menetlust, ei tohi nende kandidaatide arv, kellega läbirääkimisi alustatakse, olla väiksem kui kolm, tingimusel et sobivaid kandidaate on piisavalt.

4. Liikmesriigid tagavad, et tellijad esitavad pakkumiskutseid diskrimineerimata teiste liikmesriikide kodanikke, kes vastavad vajalikele nõuetele, samadel tingimustel kui liikmesriigi enda kodanikele.

Artikkel 23

1. Tellija võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib tellijat kohustada nimetama asutust või asutusi, kellelt pakkuja võib saada teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustöö teostatakse, kehtivate töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seonduvate kohustuste kohta, mida lepingu kehtivuse ajal kohapeal teostatavate tööde suhtes kohaldatakse.

2. Tellija, kes annab lõikes 1 nimetatud teavet, palub pakkujatel või lepingu sõlmimise menetluses osalejatel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse töö teostamise kohas kehtivaid töökaitsealaseid sätteid ja töötingimusi. Käesolev säte ei piira ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kontrolli käsitleva artikli 30 lõike 4 kohaldamist.

2. peatükk

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 24

Pakkumisest võib kõrvaldada tööettevõtja:

a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;

b) kelle suhtes on algatatud menetlus pankroti väljakuulutamiseks, sundlikvideerimiseks, halduri määramiseks kohtu poolt või võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimiseks, või muu samalaadne menetlus siseriiklike õigusnormide alusel;

c) kes on res judicata jõudu omava kohtuotsusega ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

e) kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või tellija riigi õigusaktidele;

f) kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või tellija riigi õigusaktidele;

g) kes on käesoleva peatüki alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses.

Kui tellija nõuab tööettevõtjalt tõendusmaterjali selle kohta, et ükski punktides a, b, c, e ega f nimetatud juhtum tema puhul ei kehti, aktsepteerib ta küllaldase tõendina:

- punktide a, b või c puhul väljavõtet karistusregistrist või selle puudumisel samaväärset dokumenti, mille on väljastanud tööettevõtja päritolu- või lähteriigi pädev kohtuorgan või haldusasutus ning mis tõendab, et tööettevõtja vastab asjakohastele nõuetele,

- punktide e või f puhul asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõendit.

Kui asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta, võib need asendada vandega — või kui liikmesriigis ei ole vanne sätestatud, siis piduliku kinnitusega —, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva erialase organisatsiooni ees.

Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus selliseid dokumente väljastada, ning teatavad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 25

Tööettevõtjalt, kes soovib osaleda riikliku ehitustöölepingu sõlmimise menetluses võib nõuda tõendusmaterjali selle kohta, et, ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse:

- Belgias Registre du commerce — Handelsregister,

- Taanis Handelsregistret, Aktieselskabesregistret ja Erhvervsregistret,

- Saksamaal Handelsregister ja Handwerksrolle,

- Kreekas keskonnaministeeriumi linna- ja maaplaneeringute ja riiklike ehitustööde osakonna tööettevõtjate registripidaja (Mητρώο Εργοληπτικών Επιχειρήσεων),

- Hispaanias Registro Oficial de Contratistas del Ministerio de Industria, Comercio y Turismo,

- Prantsusmaal Registre du Commerce ja Répertoire des métiers,

- Itaalias Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato,

- Luksemburgis Registre aux firmes ja Rôle de la Chambre des métiers,

- Madalmaades Handelsregister,

- Portugalis Commissão de Alvarás de Empresas de Obras Públicas e Particulares (CAEOPP),

- Ühendkuningriigis ja Iirimaal võib tööettevõtjalt nõuda registrite Registrar of Companies või Registrar of Friendly Societies tõendit või selle puudumisel tõendit selle kohta, et asjaomane isik on andnud vande, mille kohaselt ta tegutseb oma asukohariigis konkreetses paigas asjakohasel erialal konkreetse ärinime all.

Artikkel 26

1. Tööettevõtja finants- ja majanduslikku olukorda võib üldjuhul tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

a) asjakohane pangaõiend;

b) tööettevõtja bilanss või bilansi väljavõtted, kui bilansi avaldamine on teenuseosutaja asukohariigi õiguse alusel nõutav;

c) väljavõte ettevõtte kogukäibest ja ehitustööde käibest viimase kolme majandusaasta jooksul.

2. Tellijad täpsustavad teates või pakkumiskutses, millised lõike 1 punktides a, b või c nimetatud dokumendid välja valiti ning milliseid muid dokumente tuleb esitada.

3. Kui tööettevõtja ei saa tellija nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma finants- ja majanduslikku olukorda tõendada muude dokumentidega, mida tellija sobivaks peab.

Artikkel 27

1. Tööettevõtja tehnilisi võimalusi võib tõendada:

a) tööettevõtja ja/või äriühingu juhtkonna ning eelkõige tööde teostamise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooniga;

b) viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekirjaga, millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde rahuldava teostamise kohta. Kõnealustes tõendites esitatakse ehitustööde maksumus, aeg ja koht ning sedastatakse, kas tööd teostati ärieeskirjade kohaselt ja viidi nõuetekohaselt lõpule. Vajaduse korral esitab pädev asutus need tõendid otse tellijale;

c) dokumentidega töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse kohta, mida tööettevõtja saab tööde teostamiseks kasutada;

d) tõendiga tööettevõtja aasta keskmise töötajate ja juhtkonna liikmete arvu kohta viimase kolme aasta jooksul;

e) nende tehniliste töötajate või tehniliste üksuste nimekirjaga, kelle poole tööettevõtja võib pöörduda tööde teostamiseks, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad tööettevõtja ettevõttesse või mitte.

2. Tellija täpsustab teates või pakkumiskutses, millised nimetatud dokumentidest tuleb esitada.

Artikkel 28

Artiklites 24—27 sätestatud piirides võivad tellijad nõuda, et tööettevõtjad esitatud tõendeid ja dokumente täiendaksid või neid selgitaksid.

Artikkel 29

1. Liikmesriigid, kes on kehtestanud tunnustatud tööettevõtjate ametlikud nimekirjad, peavad need kohandama vastavaiks artikli 24 lõigete a–d ja g ning artiklite 25, 26 ja 27 sätetele.

2. Ametlikesse nimekirjadesse kantud tööettevõtjad võivad iga lepingu puhul tellijale esitada pädeva asutuse väljaantud tõendi nimekirja kandmise kohta. Tõendis näidatakse dokument, mille alusel nad nimekirja kanti, ning nimekirjas sisalduv klassifikatsioon.

3. Tööettevõtjate kandmine ametlikesse nimekirjadesse pädevate asutuste poolt on teiste liikmesriikide tellijatele tööettevõtjatele klassifikatsioonist tuleneva sobivuse eelduseks üksnes artikli 24 punktide a–d ja g, artikli 25, artikli 26 punktide b ja c ning artikli 27 punktide b ja d suhtes.

Ametlikesse nimekirjadesse kandmisest tulenevat teavet ei tohi kahtluse alla seada. Igalt registreeritud tööettevõtjalt võib lepingu sõlmimisel siiski nõuda täiendavat tõendit sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohta.

Teiste liikmesriikide tellijad kohaldavad eelnevaid sätteid üksnes selliste tööettevõtjate puhul, kes asuvad ametliku nimekirja koostanud riigis.

4. Teiste liikmesriikide tööettevõtjate kandmisel ametlikku nimekirja ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mida nõutakse siseriiklikelt tööettevõtjatelt, ning ühelgi juhul ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mis on sätestatud artiklites 24—27.

5. Liikmesriigid, kes on kehtestanud ametlikud nimekirjad, teatavad teistele liikmesriikidele selle asutuse aadressi, kellele võib saata avaldusi nimekirja kandmiseks.

3. peatükk

Lepingute sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 30

1. Lepingu sõlmimisel võib tellija tugineda järgmistele kriteeriumidele:

a) üksnes madalaim hind;

b) või kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, mitmesugused lepinguga seotud kriteeriumid nagu näiteks hind, täitmise tähtaeg, jooksvad kulud, tasuvus, tehniline väärtus.

2. Lõike 1 punktis b märgitud juhul nimetab tellija lepingudokumentides või hanketeates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui liikmesriik tugineb lepingu sõlmimisel muudele kriteeriumidele, mis kuuluvad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivate eeskirjade juurde ja mille eesmärk on anda teatavatele pakkujatele eesõigus, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas EMÜ asutamislepinguga.

4. Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad teostatavate töödega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab tellija enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta asjakohaseks peab, ning kontrollib neid, esitatud selgitusi arvesse võttes.

Tellija võib arvesse võtta objektiivselt põhjendatud selgitusi seoses ehitusviisi säästlikkusega, valitud tehniliste lahendustega või erandlikult soodsate tingimustega, mis pakkujal töö teostamiseks on, või pakutava töö originaalsusega.

Kui lepinguga seotud dokumentides nähakse ette lepingu sõlmimine madalaima hinna pakkujaga, peab tellija komisjonile edastama tema arvates liiga madala hinnaga pakkumiste tagasilükkamise otsuse.

Kui siseriikliku õigusega on lubatud, võib tellija kuni 1992. aasta lõpuni siiski erandkorras, riikkondsuse alusel diskrimineerimata, tagasi lükata tema arvates liiga madala hinnaga pakkumised, järgimata seejuures esimese lõiguga ettenähtud menetlust, kui konkreetse lepingu kohta on esitatud nii palju pakkumisi, et kõnealuse menetluse järgimine tooks kaasa märgatava viivituse ja ohustaks kõnealuse lepingu täitmisega seotud isikute huve. Selle erandliku menetluse kasutamine tuleb märkida artikli 11 lõikes 5 nimetatud teates.

Artikkel 31

1. Käesolev direktiiv ei takista kuni 31. detsembrini 1992 olemasolevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist riiklike ehitustöölepingute suhtes, mille eesmärk on piirkondlike erinevuste vähendamine ja töökohtade loomine mahajäänud arenguga piirkondades ja taandarenguga tööstuspiirkondades, tingimusel et asjaomased normid on kooskõlas asutamislepinguga, eelkõige riikkondsuse alusel mittediskrimineerimise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõttega ning ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

2. Lõige 1 ei piira artikli 30 lõike 3 kohaldamist.

Artikkel 32

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 30 lõikes 3 ja artiklis 31 nimetatud siseriiklikest õigusnormidest ja nende rakenduseeskirjadest.

2. Asjaomased liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal aruande, milles kirjeldatakse lõikes 1 nimetatud meetmete rakendamist. Aruanded esitatakse riigihankelepingute nõuandekomiteele.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 33

Pakkumiskutsete ja osalemistaotluste esitamise tähtajad arvestatakse kooskõlas nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, milles määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. [7]

Artikkel 34

1. Käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuste hindamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile tellijate sõlmitud lepinguid käsitleva statistilise aruande eelmise aasta kohta hiljemalt 31. oktoobriks 1993 ja edaspidi iga teise aasta 31. oktoobriks.

Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul asendatakse kuupäev 31. oktoober 1993 kuupäevaga 31. oktoober 1995.

2. Aruandes märgitakse vähemalt iga tellija või tellijakategooria sõlmitud piirmäära ületavate lepingute arv ja maksumus, mis on võimaluse korral liigendatud menetluse, ehitustöö liigi ja lepingu sõlminud tööettevõtja riikkondsuse järgi, ning läbirääkimistega menetluse puhul vastavalt artiklile 7, täpsustades iga liikmesriigi ja kolmandate riikide kohta seal asuvate isikutega sõlmitud lepingute arvu ja maksumuse.

3. Komisjon määrab artikli 35 lõikes 3 sätestatud korras käesoleva direktiivi alusel nõutavate täiendavate statistiliste andmete laadi.

Artikkel 35

1. Komisjon muudab I lisa lõikes 3 sätestatud korras, kui eelkõige liikmesriikide teatiste põhjal osutub vajalikuks:

a) arvata kõnealusest lisast välja avalik-õiguslikud isikud, mis ei vasta enam artikli 1 lõikes b sätestatud tingimustele;

b) lisada kõnealusesse lisasse avalik-õiguslikke isikuid, mis vastavad neile kriteeriumidele.

2. Artiklis 11 nimetatud teadete ja artikliga 34 ettenähtud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, saamise, tõlkimise, kogumise ja levitamise tingimusi, II lisas sätestatud klassifikaatorit ning teadetes kasutatud viiteid klassifikaatori teatavatele positsioonidele võib muuta lõikes 3 sätestatud korras.

3. Kõikide võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele riigihankelepingute nõuandekomitee eesistuja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

Arvamus protokollitakse. Lisaks on liikmesriigil õigus taotleda oma seisukoha protokollimist.

Komisjon võtab komitee esitatud arvamust võimalikult suurel määral arvesse. Ta teatab komisjonile, kuidas arvamust on arvesse võetud.

4. I ja II lisa ja lõikes 2 sätestatud tingimuste muudetud versioonid avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 36

Direktiiv 71/305/EMÜ [8] tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VII lisas nimetatud siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt VIII lisa vastavustabelile.

Artikkel 37

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 14. juuni 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Trøjborg

[1] EÜT C 46, 20.2.1992, lk 79.

[2] EÜT C 125, 18.5.1992, lk 171 ja EÜT C 305, 23.11.1992, lk 73.

[3] EÜT C 106, 27.4.1992, lk 11.

[4] EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15; direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/4/EMÜ (EÜT L 38, 16.2.1993, lk 31).

[5] EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15; otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

[6] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

[7] EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

[8] sealhulgas selle direktiivi muutmissätted:

- direktiiv 78/669/EMÜ (EÜT L 225, 16.8.1978, lk 41),

- direktiiv 89/440/EMÜ (EÜT L 210, 21.7.1989, lk 1),

- komisjoni otsus 90/380/EMÜ (EÜT L 187, 19.7.1990, lk 55),

- direktiivi 90/531/EMÜ artikli 35 lõige 2 (EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1) ja

- direktiiv 93/4/EMÜ (EÜT L 38, 16.2.1993, lk 31).

--------------------------------------------------

I LISA

ARTIKLI 1 PUNKTIS b NIMETATUD AVALIK-ÕIGUSLIKE ISIKUTE VÕI ISIKUKATEGOORIATE NIMEKIRJAD

I. BELGIA

Asutused

- ,

- ,

- ,

- ),

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- ,

- Fonds flamand du logement des familles nombreuses— Vlaams Woningfonds van de Grote Gezinnen.

Kategooriad

- les centres publics d'aide sociale,

- les fabriques d'église (kirikunõukogud).

II. TAANI

Asutused

- Københavns Havn,

- Danmarks Radio,

- TV 2/Danmark,

- TV2 Reklame A/S,

- Danmarks Nationalbank,

- A/S Storebæltsforbindelsen,

- A/S Øresundsforbindelsen (alene tilslutningsanlæg i Danmark),

- Københavns Lufthavn A/S,

- Byfornyelsesselskabet København,

- Tele Danmark A/S koos tütarettevõtjatega:

- Fyns Telefon A/S,

- Jydsk Telefon Aktieselskab A/S,

- Kjøbenhavns Telefon Aktieselskab,

- Tele Sønderjylland A/S,

- Telecom A/S,

- Tele Danmark Mobil A/S.

Kategooriad

- De kommunale havne (munitsipaalsadamad),

- Andre Forvaltningssubjekter (muud haldusorganid).

III. SAKSAMAA

1. Avalik-õiguslikud isikud

Avalik-õiguslikud asutused, ettevõtted ja fondid, mille on rajanud keskvalitsus, liidumaa valitsus või kohalik omavalitsus eelkõige järgmistes valdkondades:

1.1. Asutused ja ühendused

- Wissenschaftliche Hochschulen und verfasste Studentenschaften (ülikoolid ja tunnustatud üliõpilasorganisatsioonid),

- berufsständige Vereinigungen (Rechtsanwalts-, Notar-, Steuerberater-, Wirtschaftsprüfer-, Architekten-, Ärzte- und Apothekerkammern) (juristide, notarite, maksunõunike, raamatupidajate, arhitektide, arstide ja farmatseutide kutseliidud),

- Wirtschaftsvereinigungen (Landwirtschafts-, Handwerks-, Industrie- und Handelskammern, Handwerksinnungen, Handwerkerschaften) (äri- ja kaubandusorganisatsioonid: põllumajandus- ja käsitööühingud, kaubandus- ja tööstuskojad, käsitööliste gildid, kaupmeeste ühingud),

- Sozialversicherungen (Krankenkassen, Unfall- und Rentenversicherungsträger) (sotsiaalkindlustusasutused: haigekassa-, õnnetus- ja pensionikindlustusfondid),

- kassenärztliche Vereinigungen (haigekassa arstide ühendused),

- Genossenschaften und Verbände (kooperatiivid ja muud liidud).

1.2. Ettevõtted ja fondid

Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mitteärilised ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides, eelkõige järgmistes valdkondades:

- Rechtsfähige Bundesanstalten (õigus- ja teovõimelised keskvalitsused),

- Versorgungsanstalten und Studentenwerke (pensioniorganisatsioonid ja üliõpilasliidud),

- Kultur-, Wohlfahrts- und Hilfsstiftungen (kultuuri-, sotsiaal- ja abifondid).

2. Eraõiguslikud juriidilised isikud

Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mitteärilised ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides (sealhulgas kommunale Versorgungsunternehmen— munitsipaal-kommunaalettevõtted) eelkõige järgmistes valdkondades:

- Gesundheitswesen (Krankenhäuser, Kurmittelbetriebe, medizinische Forschungseinrichtungen, Untersuchungs- und Tierköerperbeseitigungsanstalten) (tervishoid: haiglad, sanatooriumid, meditsiinilised uurimisinstituudid, katseettevõtted ja loomakerede hävitamise ettevõtted),

- Kultur (öffentliche Bühnen, Orchester, Museen, Bibliotheken, Archive, zoologische und botanische Gärten) (kultuur: teatrid, orkestrid, muuseumid, raamatukogud, arhiivid, zooloogia- ja botaanikaaiad),

- Soziales (Kindergärten, Kindertagesheime, Erholungseinrichtungen, Kinder- und Jugendheime, Freizeiteinrichtungen, Gemeinschafts- und Bürgerhäuser, Frauenhäuser, Altersheime, Obdachlosenunterkünfte) (sotsiaalhoolekanne: lasteaiad, lastepäevakodud, puhkeasutused, lastekodud, noortekodud, vaba aja keskused, sotsiaalkorterid, naiste turvakodud, vanadekodud, kodutute varjupaigad),

- Sport (Schwimmbäder, Sportanlagen und -einrichtungen) (sport: ujumisbasseinid, spordirajatised),

- Sicherheit (Feuerwehren, Rettungsdienste) (päästeteenus: tuletõrje, muud päästetalitused),

- Bildung (Umschulungs-, Aus-, Fort- und Weiterbildungseinrichtungen, Volkshochschulen) (haridus: koolitus-, täiend- ja ümberkoolitusasutused, täiskasvanute õhtune koolitus),

- Wissenschaft, Forschung und Entwicklung (Großforschungseinrichtungen, wissenschaftliche Gesellschaften und Vereine, Wissenschaftsförderung) (teadus, uuringud ja areng: laia profiiliga uurimisasutused, teadusühingud ja -liidud, teaduse arendamisega tegelevad asutused),

- Entsorgung (Straßenreinigung, Abfall- und Abwasserbeseitigung) (jäätme- ja prügikäitlusteenused: tänavate puhastamine, reovee- ja jäätmekäitlus),

- Bauwesen und Wohnungswirtschaft (Stadtplanung, Stadtentwicklung, Wohnungsunternehmen, Wohnraumvermittlung) (ehitus, tsiviilehitus ja elamumajandus: linnaplaneerimine, linnaarendus, elamuettevõtjad, eluasemeteenused),

- Wirtschaft (Wirtschaftsförderungsgesellschaften) (majandus: majanduse arendamisega tegelevad organisatsioonid),

- Friedhofs- und Bestattungswesen (kalmistud ja matuseteenused),

- Zusammenarbeit mit den Entwicklungsländern (Finanzierung, technische Zusammenarbeit, Entwicklungshilfe, Ausbildung) (koostöö arengumaadega: rahastamine, tehniline koostöö, arenguabi, koolitus).

IV. KREEKA

Kategooriad

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kelle riiklikud ehitustöölepinguid on riigi kontrolli all.

V. HISPAANIA

Kategooriad

- Entidades Gestoras y Servicios Comunes de la Seguridad Social (tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad haldusasutused ja üldtalitused),

- Organismos Autónomos de la Administración del Estado (sõltumatud valitsusasutused),

- Organismos Autónomos de las Communidades Autónomas (autonoomsete piirkondade sõltumatud asutused),

- Organismos Autónomos de las Entidades Locales (kohalike omavalitsuste sõltumatud asutused),

- Otras entidades sometidas a la legislación de contratos del Estado español (muud asutused, mille suhtes kohaldatakse Hispaania riigi riigihangete seadusi).

VI. PRANTSUSMAA

Asutused

1. Avalik-õiguslikud isikud:

1.1. Teaduse, kultuurilise ja erialase iseloomuga:

- Collège de France,

- Conservatoire national des arts et métiers,

- Observatoire de Paris.

1.2. Teadus- ja tehnikaalased:

- Centre national de la recherche scientifique (CNRS),

- Institut national de la recherche agronomique,

- Institut national de la santé et de la recherche médicale,

- Institut français de recherche scientifique pour le développement en coopération (ORSTOM).

1.3. Haldusega tegelevad:

- Agence nationale pour l'emploi,

- Caisse nationale des allocations familiales,

- Caisse nationale d'assurance maladie des travailleurs salariés,

- Caisse nationale d'assurance vieillesse des travailleurs salariés,

- Office national des anciens combattants et victimes de la guerre,

- Agences financières de bassins.

Kategooriad

1. Avalik-õiguslikud isikud:

- universités (ülikoolid),

- écoles normales d'instituteurs (õpetajakoolituse kolledžid).

2. Regionaalse, departemangu ja kohaliku tasandi riiklikud haldusasutused:

- collèges (gümnaasiumid),

- lycées (gümnaasiumid),

- établissements publics hospitaliers (riigihaiglad),

- offices publics d'habitations à loyer modéré (OPHLM) (sotsiaalkortereid pakkuvad asutused).

3. Territoriaalsete asutuste rühmad:

- syndicats de communes (kohalike omavalitsuste liidud),

- districts (piirkonnad),

- communautés urbaines (kohalikud omavalitsused),

- institutions interdépartementales et interrégionales (mitut departemangu hõlmavad institutsioonid ja regioonidevahelised institutsioonid).

VII. IIRIMAA

Asutused

- Shannon Free Airport Development Company Ltd,

- Local Government Computer Services Board,

- Local Government Staff Negotiations Board,

- Córas Tráchtála (Irish Export Board),

- Industrial Development Authority,

- Irish Goods Council (Promotion of Irish Goods),

- Córas Beostoic agus Feola (CBF) (Irish Meat Board),

- Bord Fáilte Éireann (Irish Tourism Board),

- Údarás na Gaeltachta (Development Authority for Gaeltacht Regions),

- An Bord Pleanála (Irish Planning Board).

Kategooriad

- Third level Educational Bodies of a Public Character (riikliku iseloomuga kolmanda tasandi haridusasutused),

- National Training, Cultural or Research Agencies (riiklikud koolitus-, kultuuri- või uurimisasutused),

- Hospital Boards of a Public Character (riiklikud haiglanõukogud),

- National Health Social Agencies of a Public Character (riiklikud tervishoiu- ja sotsiaalametid),

- Central Regional Fishery Boards (piirkondlikud ja riiklikud kalandusnõukogud).

VIII. ITAALIA

Asutused

- Agenzia per la promozione dello sviluppo nel Mezzogiorno.

Kategooriad

- Enti portuali e aeroportuali (sadama- ja lennujaamaasutused),

- Consorzi per le opere idrauliche (vesiehituse konsortsiumid),

- Le università statali, gli istituti universitari statali, i consorzi per i lavori interessanti le università (riiklikud ülikoolid, riiklike ülikoolide instituudid, ülikoolide arendustöö konsortsiumid),

- Gli istituti superiori scientifici e culturali, gli osservatori astronomici, astrofisici, geofisici o vulcanologici (kõrgemad teadus- ja kultuuriinstituudid, astronoomia-, astrofüüsika-, geofüüsika- ja vulkanoloogia observatooriumid),

- Enti di ricerca e sperimentazione (uurimis- ja katsetööga tegelevad asutused),

- Le istituzioni pubbliche di assistenza e di beneficenza (riiklikud hoolekande- ja heategevusasutused),

- Enti che gestiscono forme obbligatorie di previdenza e di assistenza (kohustuslikke sotsiaalkindlustus- ja hoolekandesüsteeme haldavad talitused),

- Consorzi di bonifica (maaparandusühistud),

- Enti di sviluppo o di irrigazione (arendustöö- või niisutusasutused),

- Consorzi per le aree industriali (tööstuspiirkondade ühendused),

- Comunità montane (mägipiirkondade kohalike omavalitsuste ühendused),

- Enti preposti a servizi di pubblico interesse (üldsuse huvides teenuseid osutavad asutused),

- Enti pubblici preposti ad attività di spettacolo, sportive, turistiche e del tempo libero (meelelahutuse, spordi, turismi ja vabaaja veetmise korraldamisega tegelevad riigiasutused),

- Enti culturali e di promozione artistica (kultuuri ja kunstilist tegevust edendavad asutused).

IX. LUKSEMBURG

Kategooriad

- Les établissements publics de l'Etat placés sous la surveillance d'un membre du gouvernement (avalik-õiguslikud asutused, mis on valitsuse liikme järelevalve all),

- Les établissements publics placés sous la surveillance des communes (kommuunide järelevalve all olevad avalik-õiguslikud asutused),

- Les syndicats de communes créés en vertu de la loi du 14 février 1900 telle qu'elle a été modifiée par la suite (kommuunide ühendused, mis on moodustatud 14. veebruari 1900. aasta seaduse ja selle muudatuste alusel).

X. MADALMAAD

Asutused

- De Nederlandse Centrale Organisatie voor Toegepast Natuurwetenschappelijk Onderzoek (TNO) en de daaronder ressorterende organisaties.

Kategooriad

- De waterschappen (vesiehitustööde haldamine),

- De instellingen van wetenschappelijk onderwijs vermeld in artikel 8 van de Wet op het Wetenschappelijk Onderwijs (1985), de academische ziekenhuizen (1985. aasta teadushariduse seaduse artiklis 8 loetletud teadusharidusasutused) wet op het Wetenschappelijk Onderwijs (1985) (õppehaiglad).

XI. PORTUGAL

Kategooriad

- Estabelecimentos públicos de ensino investigaçaço científica e saúde (avalikud haridus-, teadusuuringute- ja tervishoiuasutused),

- Institutos públicos sem carácter comercial ou industrial (mittetulundusliku ja mittetööstusliku iseloomuga avalikud institutsioonid),

- Fundações públicas (riiklikud fondid),

- Administrações gerais e juntas autonómas (üldhaldusasutused ja sõltumatud nõukogud).

XII. ÜHENDKUNINGRIIK

Asutused

- Central Blood Laboratories Authority,

- Design Council,

- Health and Safety Executive,

- National Research Development Corporation,

- Public Health Laboratory Services Board,

- Advisory, Conciliation and Arbitration Service,

- Commission for the New Towns,

- Development Board For Rural Wales,

- English Industrial Estates Corporation,

- National Rivers Authority,

- Northern Ireland Housing Executive,

- Scottish Enterprise,

- Scottish Homes,

- Welsh Development Agency.

Kategooriad

- Universities and polytechnics, maintained schools and colleges (ülikoolid ja polütehnikumid, riigi toetusega koolid ja -kolledžid),

- National Museums and Galleries (riiklikud muuseumid ja galeriid),

- Research Councils (uurimisnõukogud),

- Fire Authorities (tuletõrjeamet),

- National Health Service Authorities (riigi tervishoiuamet),

- Police Authorities (politseiamet),

- New Town Development Corporations (uute linnade väljaarendamise korporatsioonid),

- Urban Development Corporations (linna arengu korporatsioonid).

--------------------------------------------------

II LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE MAJANDUSTEGEVUSE ÜLDISES TÖÖSTUSLIKUS LIIGITUSES (NACE) SÄTESTATUD KUTSETEGEVUSALADE NIMEKIRI

Klassid | Rühmad | Alarühmad ja punktid | Kirjeldus |

50 | | | EHITUS JA TSIVIILEHITUS |

| 500 | | Üldised ehitus- ja tsiviilehitustööd (ilma erispetsifikaadita) ja lammutustööd |

| | 500.1 | Üldised ehitus- ja tsiviilehitustööd (ilma erispetsifikaadita) |

| | 500.2 | Lammutustööd |

| 501 | | Korterite, büroohoonete, haiglate ja muude eluruumideks ja ühiskondlikeks hooneteks mõeldud hoonete ehitamine |

| | 501.1 | Üldehitustööde ettevõtjad |

| | 501.2 | Katuseehitus |

| | 501.3 | Korstnate, põletusahjude ja keskkütteahjude ehitus |

| | 501.4 | Hüdro- ja auruisolatsioonitööd |

| | 501.5 | Välisseinte restaureerimine ja hooldus (ülevärvimine, puhastamine jne) |

| | 501.6 | Tellingute püstitamine ja lammutamine |

| | 501.7 | Muud ehitustöödega seotud eritööd (sealhulgas puusepatöö) |

| 502 | | Tsiviilehitus: maanteede, sildade, raudteede jne ehitus |

| | 502.1 | Üldised tsiviilehitustööd |

| | 502.2 | Pinnaseteisaldus (kaevetööd) |

| | 502.3 | Sildade, tunnelite ja šahtide ehitus; puurimine |

| | 502.4 | Vesiehitus (jõgede, kanalite, sadamate, üleujutuste, merelahtede kaitserajatised ja tammid) |

| | 502.5 | Teedeehitus (sealhulgas lennujaamade ja lennuradade eriehitustööd) |

| | 502.6 | Veega seotud eriehitustööd (näiteks niisutus, drenaaž, veevarustus, reoveepuhastus, kanalisatsioon jne) |

| | 502.7 | Tsiviilehituse muude valdkondade eritööd |

| 503 | | Seadmestamine (inventar, sisseseade) |

| | 503.1 | Üldised seadmepaigaldustööd |

| | 503.2 | Gaasiseadmete ja -torustike ning sanitaartehniliste seadmete paigaldamine |

| | 503.3 | Kütte- ja ventilatsiooniseadmete paigaldamine (keskküte, õhukonditsioneerid, ventilatsioon) |

| | 503.4 | Heli- ja soojusisolatsioon; vibratsioonivastane isolatsioon |

| | 503.5 | Elektriseadmed |

| | 503.6 | Antennide, piksevarraste, telefonide jne paigaldamine |

| 504 | | Viimistlustööd |

| | 504.1 | Üldised viimistlustööd |

| | 504.2 | Krohvimine |

| | 504.3 | Laudsepatöö, põhiliselt enne kooste- ja/või seadmestamistöid (sealhulgas parketi paigaldamine) |

| | 504.4 | Maalritööd, klaasimistööd ja tapeetimistööd |

| | 504.5 | Põrandate ja seinte katmine keraamiliste plaatide ja muude kattematerjalidega |

| | 504.6 | Muud viimistlustööd (kaminate ehitus jne) |

--------------------------------------------------

III LISA

TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Tehniline kirjeldus — eelkõige pakkumisdokumentides sisalduvad kõik tehnilised ettekirjutused, mis määratlevad tööle, materjalile, tootele või tarnele esitatavad nõuded ning võimaldavad tööd, materjali, toodet või tarnet kirjeldada sellisel viisil, et see vastab tellija soovitud kasutusele. Tehnilised ettekirjutused hõlmavad kvaliteeti ja jõudlust, ohutust, mõõtmeid, sealhulgas materjalile, tootele või tarnele esitatavaid nõudeid seoses kvaliteedi tagamisega, terminitega, tunnustega, katsetamise ja katsetusmeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimisega. Need hõlmavad ka ehitustööde projekteerimise ja kalkuleerimise eeskirju, katse-, kontrolli-, ja vastuvõtmise tingimusi, ehitusmeetodeid ja -tehnikat ning muid tehnilisi tingimusi, mida tellija võib üldiste või konkreetsete eeskirjade alusel seoses lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või osade suhtes ette näha.

Standard — tunnustatud standardimisorgani poolt korduvaks ja pidevaks kasutuseks kinnitatud tehniline kirjeldus, mille järgimine ei ole üldjuhul kohustuslik.

Euroopa standard — Euroopa Standardikomitee (CEN) või Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) poolt nende organisatsioonide ühiste eeskirjade kohaselt "Euroopa standardi (EN)" või "ühtlustamisdokumendina (HD)" kinnitatud standard.

Euroopa tehniline kinnitus — toote kasutuskõlblikkuse kohta ehitustööde oluliste nõuete täitmise alusel antud positiivne tehniline hinnang, mis põhineb toote omadustel ja kehtestatud kasutustingimustee. Euroopa tehnilise kinnituse annab liikmesriigi määratud asutus.

Ühine tehniline kirjeldus — liikmesriikide poolt ühtse kohaldamise tagamiseks tunnustatud korras sätestatud tehniline kirjeldus, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

Olulised nõuded — ohutuse, tervise ja muude üldiste huvidega seonduvate aspektidega seotud nõuded, millele ehitustööd peavad vastama.

--------------------------------------------------

IV LISA

HANKETEADETE NÄIDISED

A. Eelteade

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. a) Lepingu täitmiskoht.

b) Teenuste laad ja ulatus ning, kui ehitustööd on jaotatud osadeks, nende osade põhiandmed seostatuna ehitustööde kogumahuga.

c) Võimaluse korral teenuste eeldatav maksumus.

3. a) Lepingu või lepingute pakkumismenetluste eeldatav alguskuupäev.

b) Ehitustööde eeldatav alguskuupäev, kui on teada.

c) Ehitustööde valmimise ajakava, kui on teada.

4. Ehitustööde rahastamise ja hinna läbivaatamise tingimused ja/või viited asjakohastele sätetele, kui on teada.

5. Muu teave.

6. Teate lähetuskuupäev.

7. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

B. Avatud menetlus

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. a) Valitud pakkumismenetlus.

b) Selle lepingu laad, mille kohta pakkumisi oodatakse.

3. a) Lepingu täitmiskoht.

b) Pakutavate teenuste laad ja ulatus ning ehitustööde üldine laad.

c) Kui ehitustööd või leping on jaotatud osadeks, eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta.

d) Teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, kui viimane sisaldab ka projekteerimist.

4. Ehitustööde valmimise tähtaeg.

5. a) Talituse nimi ja aadress, kellelt võib taotleda lepingudokumente ja täiendavaid dokumente.

b) Vajaduse korral nende dokumentide eest makstav tasu ja maksetingimused.

6. a) Pakkumiste laekumise lõppkuupäev.

b) Aadress, kuhu pakkumised tuleb saata.

c) Keel või keeled, milles pakkumised tuleb koostada.

7. a) Vajaduse korral pakkumiste avamisel osalema volitatud isikud.

b) Pakkumiste avamise kuupäev, kellaaeg ja koht.

8. Nõutavad tagatised ja garantiid.

9. Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

10. Vajaduse korral õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud tööettevõtjate ühenduselt nõutakse.

11. Tööettevõtjale esitatavad majanduslikud ja tehnilised miinimumnõuded.

12. Tähtaeg, mille jooksul pakkumine peab jõus olema.

13. Lepingu sõlmimise kriteeriumid. Muid kriteeriume peale madalaima hinna mainitakse juhul, kui neid ei nimetata lepingudokumentides.

14. Vajaduse korral variantide keelamine.

15. Muu teave.

16. Eelteate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäev või märge selle avaldamata jätmise kohta.

17. Teate lähetuskuupäev.

18. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

C. Piiratud menetlus

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. a) Valitud pakkumismenetlus.

b) Vajaduse korral kiirendatud menetluse kasutamise põhjendus.

c) Selle lepingu laad, mille kohta pakkumisi oodatakse.

3. a) Lepingu täitmiskoht.

b) Pakutavate teenuste laad ja ulatus ning ehitustööde üldine laad.

c) Kui lepingukohane ehitustöö on jaotatud osadeks, eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta.

d) Teave ehitustööde eesmärgi või lepingu eesmärgi kohta, kui viimane sisaldab ka projekteerimist.

4. Ehitustööde valmimise tähtaeg.

5. Vajaduse korral õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud tööettevõtjate ühenduselt nõutakse.

6. a) Osalemistaotluste laekumise lõppkuupäev.

b) Aadress, kuhu taotlused tuleb saata.

c) Keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

7. Pakkumiskutsete lähetamise lõppkuupäev.

8. Nõutavad tagatised ja garantiid.

9. Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

10. Teave tööettevõtja olukorra kohta ning talle esitatavad majanduslikud ja tehnilised miinimumnõuded.

11. Lepingu sõlmimise kriteeriumid, kui neid ei ole näidatud pakkumiskutses.

12. Vajaduse korral variantide keelamine.

13. Muu teave.

14. Eelteate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäev või märge selle avaldamata jätmise kohta.

15. Teate lähetuskuupäev.

16. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

D. Läbirääkimistega menetlus

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. a) Valitud pakkumismenetlus.

b) Vajaduse korral kiirendatud menetluse kasutamise põhjendus.

c) Selle lepingu laad, mille kohta pakkumisi oodatakse.

3. a) Lepingu täitmiskoht.

b) Pakutavate teenuste laad ja ulatus ning ehitustööde üldine laad.

c) Kui lepingukohane ehitustöö on jaotatud osadeks, eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta.

d) Teave ehitustööde eesmärgi või lepingu eesmärgi kohta, kui viimane sisaldab ka projekteerimist.

4. Tähtajad.

5. Vajaduse korral õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud tööettevõtjate ühenduselt nõutakse.

6. a) Pakkumiste laekumise lõppkuupäev.

b) Aadress, kuhu pakkumised tuleb saata.

c) Keel või keeled, milles pakkumised tuleb koostada.

7. Nõutavad tagatised ja garantiid.

8. Ehitustööde peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

9. Teave tööettevõtja olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused.

10. Vajaduse korral variantide keelamine.

11. Vajaduse korral tellija poolt juba välja valitud tarnijate nimed ja aadressid.

12. Eelnevate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teadete kuupäevad.

13. Muu teave.

14. Eelteate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäev.

15. Teate lähetuskuupäev.

16. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

E. Lepingu sõlmimine

1. Tellija nimi ja aadress.

2. Valitud pakkumismenetlus.

3. Lepingu sõlmimise kuupäev.

4. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

5. Saadud pakkumiste arv.

6. Eduka pakkuja nimi ja aadress.

7. Pakutavate teenuste laad ja ulatus ning lõpetatud ehituse põhinäitajad.

8. Makstud hind või hinnaklass (miinimum/maksimum).

9. Vajaduse korral lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid.

10. Muu teave.

11. Pakkumisteate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäev.

12. Teate lähetuskuupäev.

13. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

--------------------------------------------------

V LISA

RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONILEPINGUTE TEADETE NÄIDISED

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. a) Lepingu täitmiskoht.

b) Pakutavate teenuste laad ja ulatus lähtudes kontsessioonilepingust.

3. a) Kandidatuuride esitamise lõppkuupäev.

b) Aadress, kuhu kandidatuurid tuleb esitada.

c) Keel või keeled, milles kandidatuur tuleb esitada.

4. Isiklikud, tehnilised ja finantsilised nõuded, mida kandidaadid peavad täitma.

5. Lepingute sõlmimise kriteeriumid.

6. Vajaduse korral kolmandate osapooltega sõlmitud ehitustöölepingute miinimummäär.

7. Muu teave.

8. Teate lähetuskuupäev.

9. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

--------------------------------------------------

VI LISA

KONTSESSIONÄÄRI SÕLMITUD RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE LEPINGU TEATE NÄIDIS

1. a) Lepingu täitmiskoht.

b) Pakutavate teenuste laad ja ulatus ning ehitustööde üldine laad.

2. Ehitustööde teostamise aeg.

3. Selle talituse aadress, kellelt võib taotleda lepingudokumente ja täiendavaid dokumente.

4. a) Osalemistaotluste ja/või pakkumiste laekumise lõppkuupäev.

b) Aadress, kuhu taotlused tuleb saata.

c) Keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

5. Nõutavad tagatised ja garantiid.

6. Ettevõtjale esitatavad majanduslikud ja tehnilised standardnõuded.

7. Lepingute sõlmimise kriteeriumid.

8. Muu teave.

9. Teate lähetuskuupäev.

10. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

--------------------------------------------------

VII LISA

ÜLEVÕTMISE JA KOHALDAMISE TÄHTAJAD

Direktiiv 71/305/EMÜ | Muudetud direktiiviga | Muudetud ühinemisaktiga |

78/669/EMÜ | 89/440/EMÜ | 90/531/EMÜ | DK, IRL, UK | GR | E, P |

Artikkel 1 | | muudetud | | | | |

Artikkel 1 a | | muudetud | | | | |

Artikkel 1 b | | muudetud | | | | |

Artikkel 2 | | muudetud | | | | |

Artikkel 3, lõige 1 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 3, lõige 2 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 3, lõige 3 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 3, lõiked 4 ja 5, | | välja jäetud | | | | |

punktid a ja b | | muudetud | | | | |

Artikkel 3, lõige 4 ja 5, | | | | | | |

punkt c | | muudetud | | | | |

Artikkel 4 | | muudetud | | | | |

Artikkel 4 a | | muudetud | | | | |

Artikkel 5 | | muudetud | | | | |

Artikkel 5 a | | muudetud | | | | |

Artikkel 6 | | muudetud | | | | |

Artikkel 7, lõige 1 | muudetud | välja jäetud | | | | |

Artikkel 7, lõige 2 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 8 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 9 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 10 | | muudetud | | | | |

Artikkel 11 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 12 | | muudetud | | | | |

Artikkel 13 | | muudetud | | | | |

Artikkel 14 | | muudetud | | | | |

Artikkel 15 | | muudetud | | | | |

Artikkel 15 a | | muudetud | | | | |

Artikkel 15 b | | muudetud | | | | |

Artikkel 16 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 17 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 18 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 19 | muudetud | muudetud | | | | |

Artikkel 20 | | muudetud | | | | |

Artikkel 20 a | | muudetud | | | | |

Artikkel 20 b | | muudetud | | | | |

Artikkel 21 | | | | | | |

Artikkel 22 | | muudetud | | | | |

Artikkel 22 a | | muudetud | | | | |

Artikkel 23 | | | | | | |

Artikkel 24 | | muudetud | | muudetud | muudetud | muudetud |

Artikkel 25 | | | | | | |

Artikkel 26 | | | | | | |

Artikkel 27 | | | | | | |

Artikkel 28 | | | | | | |

Artikkel 29, lõige 1 | | | | | | |

Artikkel 29, lõige 2 | | | | | | |

Artikkel 29, lõige 3 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 29, lõige 4 | | muudetud | | | | |

Artikkel 29, lõige 5 | | muudetud | | | | |

Artikkel 29 a | | muudetud | | | | |

Artikkel 29 b | | muudetud | | | | |

Artikkel 30 | | | | | | |

Artikkel 30 a | | muudetud | | | | |

Artikkel 30 b | | muudetud | | | | |

Artikkel 31 | | välja jäetud | | | | |

Artikkel 32 | | | | | | |

Artikkel 33 | | | | | | |

Artikkel 34 | | | | | | |

I–IV lisa | | I–IV | | I | I | II |

--------------------------------------------------

VIII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 71/305/EMÜ | Käesolev direktiiv |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 1 a | Artikkel 2 |

Artikkel 1 b | Artikkel 3 |

Artikkel 2 | – |

Artikkel 3, lõige 1 | – |

Artikkel 3, lõige 2 | – |

Artikkel 3, lõige 3 | – |

Artikkel 3, lõiked 4 ja 5, punktid a ja b | Artikkel 4, punkt a |

Artikkel 3, lõiked 4 ja 5, punktid a ja b | Artikkel 4, punkt b punkt c |

Artikkel 4 | Artikkel 5 |

Artikkel 4 a | Artikkel 6 |

Artikkel 5 | Artikkel 7 |

Artikkel 5 a | Artikkel 8 |

Artikkel 6 | Artikkel 9 |

Artikkel 7 | – |

Artikkel 8 | – |

Artikkel 9 | – |

Artikkel 10 | Artikkel 10 |

Artikkel 11 | – |

Artikkel 12 | Artikkel 11 |

Artikkel 13 | Artikkel 12 |

Artikkel 14 | Artikkel 13 |

Artikkel 15 | Artikkel 14 |

Artikkel 15 a | Artikkel 15 |

Artikkel 15 b | Artikkel 16 |

Artikkel 16 | – |

Artikkel 17 | – |

Artikkel 18 | – |

Artikkel 19 | Artikkel 17 |

Artikkel 20 | Artikkel 18 |

Artikkel 20 a | Artikkel 19 |

Artikkel 20 b | Artikkel 20 |

Artikkel 21 | Artikkel 21 |

Artikkel 22 | Artikkel 22 |

Artikkel 22 a | Artikkel 23 |

Artikkel 23 | Artikkel 24 |

Artikkel 24 | Artikkel 25 |

Artikkel 25 | Artikkel 26 |

Artikkel 26 | Artikkel 27 |

Artikkel 27 | Artikkel 28 |

Artikkel 28 | Artikkel 29 |

Artikkel 29, lõige 1 | Artikkel 30, lõige 1 |

Artikkel 29, lõige 2 | Artikkel 30, lõige 2 |

Artikkel 29, lõige 3 | – |

Artikkel 29, lõige 4 | Artikkel 30, lõige 3 |

Artikkel 29, lõige 5 | Artikkel 30, lõige 4 |

Artikkel 29 a | Artikkel 31 |

Artikkel 29 b | Artikkel 32 |

Artikkel 30 | Artikkel 33 |

Artikkel 30 a | Artikkel 34 |

Artikkel 30 b | Artikkel 35 |

Artikkel 31 | – |

– | Artikkel 36 |

Artikkel 32 | – |

Artikkel 33 | – |

– | Artikkel 37 |

Artikkel 34 | Artikkel 38 |

I–VI lisa | I–VI lisa |

– | VII ja VIII lisa |

--------------------------------------------------

Top