EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31992L0114

Nõukogu direktiiv 92/114/EMÜ, 17. detsember 1992, N-kategooria mootorsõidukite kabiini tagapaneelist eespool väljaulatuvate osade kohta

OJ L 409, 31.12.1992, p. 17–30 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)
Special edition in Finnish: Chapter 07 Volume 004 P. 174 - 187
Special edition in Swedish: Chapter 07 Volume 004 P. 174 - 187
Special edition in Czech: Chapter 07 Volume 001 P. 437 - 450
Special edition in Estonian: Chapter 07 Volume 001 P. 437 - 450
Special edition in Latvian: Chapter 07 Volume 001 P. 437 - 450
Special edition in Lithuanian: Chapter 07 Volume 001 P. 437 - 450
Special edition in Hungarian Chapter 07 Volume 001 P. 437 - 450
Special edition in Maltese: Chapter 07 Volume 001 P. 437 - 450
Special edition in Polish: Chapter 07 Volume 001 P. 437 - 450
Special edition in Slovak: Chapter 07 Volume 001 P. 437 - 450
Special edition in Slovene: Chapter 07 Volume 001 P. 437 - 450
Special edition in Bulgarian: Chapter 07 Volume 002 P. 190 - 203
Special edition in Romanian: Chapter 07 Volume 002 P. 190 - 203
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 013 P. 16 - 29

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/10/2014; kehtetuks tunnistatud 32009R0661

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/114/oj

31992L0114



Euroopa Liidu Teataja L 409 , 31/12/1992 Lk 0017 - 0030
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 7 Köide 4 Lk 0174
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 7 Köide 4 Lk 0174


Nõukogu direktiiv 92/114/EMÜ,

17. detsember 1992,

N-kategooria mootorsõidukite kabiini tagapaneelist eespool väljaulatuvate osade kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

on vaja võtta meetmeid, et siseturu järkjärguline rajamine 31. detsembriks 1992 lõpule viia; siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

tehnilised nõuded, millele mootorsõidukid peavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastama, kehtivad muu hulgas ka veoautode kabiini väljaulatuvate osade kohta;

kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, et eelkõige oleks võimalik iga sõidukitüübi suhtes rakendada nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [4] ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;

silmas pidades liiklusohutuse parandamist, peetakse möödapääsmatuks ja vajalikuks kiiresti jõuda selleni, et N-kategooria mootorsõidukite kabiinidel ei oleks teravaid väljaulatuvaid osi, mis vähendaks liiklusõnnetuse korral raskete vigastuste ohtu inimese kokkupuutumisel sõiduki välispinnaga;

on soovitav järgida ECE (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni) määrust nr 61 veoautode kabiini väljaulatuvaid osi käsitlevate ühtsete sätete kohta; nimetatud ECE määrus on lisatud 20. märtsi 1958. aasta kokkuleppele mootorsõidukite varustuse ja osade heakskiitmise ühtsete tingimuste ja vastastikuse tunnustamise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis tähendab "sõiduk" maanteedel kasutamiseks mõeldud vähemalt neljarattalist kerega või kereta direktiivi 70/156/EMÜ I lisas määratletud N-kategooria mootorsõidukit, mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 25 km/h.

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei või keelduda sõidukile EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest, keelata või takistada sõiduki müümist, registreerimist, kasutuselevõttu või kasutamist põhjusel, mis tuleneb sõiduki kabiini tagapaneelist eespool väljaulatuvatest osadest, kui see sõiduk vastab I lisas ettenähtud nõuetele.

Artikkel 3

Muudatused, mis on vajalikud lisa nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 ettenähtud korras.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juunil 1993.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. oktoobrist 1993.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, viidatakse nendes käesolevale direktiivile või lisatakse neile selline viide ametliku avaldamise korral. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. detsember 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

R. NEEDHAM

[1] EÜT C 230, 4.9.1991, lk 46.

[2] EÜT C 67, 16.3.1992, lk 77 ja EÜT C 305, 23.11.92.

[3] EÜT C 49, 24.2.1992, lk 3.

[4] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 87/403/EMÜ (EÜT L 220, 8.8.1987, lk 44).

--------------------------------------------------

I LISA

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat direktiivi kohaldatakse N-kategooria mootorsõidukite kabiini tagapaneelist eespool väljaulatuvate osade suhtes; seda kohaldatakse üksnes allpool määratletud välispinna puhul ega kohaldata välimiste tahavaatepeeglite ja nende tugede või selliste lisaseadmete nagu antennide ja pakiraamide suhtes.

2. MÄÄRATLUSED

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. Välispind — punktis 2.5 määratletud kabiini tagapaneelist eespool olev sõiduki osa, välja arvatud tagapaneel ise ning kaasa arvatud esitiivad, eesmine kaitseraud ja eesmised veljed.

2.2. Sõiduki tüübikinnitus — sõiduki tüübikinnitus tema väljaulatuvate osade suhtes.

2.3. Sõidukitüüp — sõidukid, mis ei erine sellistes olulistes aspektides nagu "välispind".

2.4. Kabiin — kere osa, mis kujutab endast sõidukijuhile ja reisijatele ettenähtud ruumi, kaasa arvatud uksed.

2.5. Kabiini tagapaneel — sõidukijuhile ja reisijatele ettenähtud ruumi välispinna tagumine osa. Kui kabiini tagapaneeli asendit ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel kabiini tagapaneeliks vertikaalset põiktasandit, mis asetseb sõidukijuhi istme R-punktist 50 cm tagapool, tingimusel, et kui iste on reguleeritav, on see viidud äärmisesse tagumisse juhtimisasendisse (vt direktiivi 77/649/EMÜ III lisa). [1] Kui kabiinis on mitu istmerida, tuleb kabiini tagapaneeli kindlaksmääramisel võtta arvesse kõige tagumist reisijaistet oma äärmises tagumises asendis. Kui on võimalik tõendada, et 50 cm vahemaa teatava sõiduki puhul ei sobi, võib valmistaja tehnilise teenistuse nõusolekul taotleda siiski teistsugust vahemaad.

2.6. Baastasand — esirataste keskpunkte läbiv horisontaaltasand või maapinnast 50 cm kõrgusel asetsev horisontaaltasand, olenevalt sellest, kumb on madalamal. See tasand määratakse kindlaks täismassiga sõiduki puhul.

2.7. Põrandajoon — järgmiselt määratletud joon.

Kui vertikaaltelje, määratlemata kõrguse ja 15° poolnurgaga koonust pööratakse ümber täismassiga sõiduki välispinna nii, et koonus püsib kokkupuutes sõiduki välispinnaga selle madalaimas punktis, on põrandajoon see geomeetriline joon, millel paiknevad puutepunktid. Põrandajoone kindlaksmääramisel jäetakse arvesse võtmata heitgaasitorustik, rattad ning sõiduki põhja külge kinnitatud mehaanilised talituselemendid, nagu tungraua toendid, riputuskonstruktsioonid või lisaelemendid, mida kasutatakse pukseerimisel või rikke korral. Vahemikud rattakoobaste välisküljel loetakse kaetuks kujuteldava pinnaga, mis vahetult laieneb külgnevaks välispinnaks. Põrandajoone kindlaksmääramisel võetakse arvesse eesmist kaitserauda. Olenevalt sõiduki tüübist võib põrandajoon asuda kas kaitseraua ristlõike välisserval või kerepaneelil kaitseraua all. Kui puutepunkte on üheaegselt kaks või rohkem, määrab põrandajoone madalaim puutepunkt.

2.8. Ümardusraadius — vaadeldava osa kerakujulisele vormile kõige täpsemini vastava ringjoone kaare raadius.

2.9. Täismassiga sõiduk — sõiduk, mille mass on võrdne suurima tehniliselt lubatud täismassiga, kusjuures massijaotus telgedel vastab valmistaja deklaratsioonile.

3. ÜLDNÕUDED

3.1. Käesoleva direktiivi sätteid ei kohaldata sõiduki "välispinna" nende osade suhtes, mis tühimassiga sõiduki puhul, mille uksed, aknad, luugid jms on suletud, asuvad kas:

3.1.1. väljapool tsooni, mille ülemiseks piiriks on 2 m kõrgusel maapinnast paiknev horisontaaltasand ja alumiseks piiriks valmistaja valikul kas punktis 2.6 määratletud baastasand või punktis 2.7 määratletud põrandajoon või

3.1.2. punktis 3.1.1 kirjeldatud tsoonis, kuid mida seisva sõiduki puhul ei saa mahutada 100 mm diameetriga kuuli.

3.1.3. Juhul kui tsooni alumiseks piiriks on baastasand, võetakse arvesse ka allpool baastasandit asuvaid sõiduki osi, mis jäävad kahe vertikaaltasandi vahele, millest üks puudutab sõiduki välispinda ja teine, eelmisega paralleelne tasand, asub baastasandi ja sõiduki puutepunktist 80 mm kaugusel sõiduki sisemuse suunas.

3.2. Sõidukite "välispinnal" ei tohi olla väljaulatuvaid osi, mis võivad haakuda jalakäijate, jalgratturite või mootorratturite külge.

3.3. Sõiduki välispinnal ei tohi olla väljapoole suunatud teravaid osi ega sellise kuju, mõõtmete, suuna või kõvadusega väljaulatuvaid osi, mis võivad suurendada kehavigastuse tekkimise ohtu või vigastuse tõsidust, kui inimene kokkupõrke korral saab löögi sõiduki välispinnalt või riivab seda.

3.4. Välispinnast väljaulatuvate osade puhul, mille Shore'i kõvadus A ei ületa 60, võib ümardusraadius olla punktis 4 ettenähtust väiksem.

4. ERINÕUDED

4.1. Dekoratiivelemendid, kaubamärgi kujutised ning kaubamärgiste tähed ja numbrid

4.1.1. Dekoratiivelementide, kaubamärgi kujutiste ning kaubamärgiste tähtede ja numbrite ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Seda nõuet ei kohaldata nende osade puhul, mille eend ümbritseva pinna suhtes on kuni 5 mm; viimasel juhul peavad nende väljapoole suunatud servad olema tömbid.

4.1.2. Ümbritsevast pinnast üle 10 mm eenduvad dekoratiivelemendid, kaubamärgi kujutised ning kaubamärgiste tähed ja numbrid peavad sisse vajuma, irduma või kõrvale painduma, kui nende kõige esileulatuvamat punkti mõjutatakse jõuga 10 daN paigalduspinnaga ligikaudu paralleelse tasandi mis tahes suunas. 10 daN jõu rakendamiseks kasutatakse kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga varba. Kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada samaväärset meetodit. Pärast seda, kui dekoratiivelement on sisse vajunud, irdunud või kõrvale paindunud, ei tohi ta eenduda üle 10 mm ning tal ei tohi olla teravaotsalisi, teraservalisi või lõikavaid kohti.

4.2. Esilaternate äärikud ja ehisvõrud

4.2.1. Esilaternatel on lubatud kasutada eenduvaid äärikuid ja ehisvõrusid, kui nende eend, mõõdetuna esilaterna läbipaistva välispinna suhtes, ei ületa 30 mm ning nende ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm.

4.2.2. Peitlaternad peavad vastama nii tööasendis kui ka peiteasendis punkti 4.2.1 nõuetele

4.2.3. Punkti 4.2.1 sätteid ei kohaldata keresse peidetavate või kere alla jäävate esilaternate suhtes, kui kere vastab punkti 3.2 nõuetele.

4.3. Võred

Võre osa ümardusraadius peab olema:

- vähemalt 2,5 mm, kui külgnevate ribide vahemaa on üle 40 mm,

- vähemalt 1 mm, kui vahemaa on 25-40 mm,

- vähemalt 0,5 mm, kui vahemaa on alla 25 mm.

4.4. Tuuleklaasi ja esilaternate puhastamise seadmed

4.4.1. Need seadmed peavad olema sellised, et klaasipuhasti võlli kaitsekatte ümardusraadius oleks vähemalt 2,5 mm ja välispindala vähemalt 150 mm2, mõõdetuna eenduva osa ristlõike tasandis, mis asub kõige enam eenduvast punktist kuni 6,5 mm kaugusel.

4.4.2. Tuuleklaasi pesuri ja esilaterna puhastusseadme otsakute ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm. Kui otsaku eend on alla 5 mm, peavad tema väljapoole suunatud servad olema tömbid.

4.5. Kaitserauad (löögineelajad)

4.5.1. Kaitseraua otsad peavad olema suunatud kere välispinna poole.

4.5.2. Eesmise kaitseraua osad peavad olema selliselt kavandatud, et kõikide väljapoole suunatud jäikade osade ümardusraadius oleks vähemalt 5 mm.

4.5.3. Sellised seadmed nagu pukseerimisel kasutatavad haakeseadmed ja vintsid ei tohi eenduda kaitseraua välispinna suhtes. Vintsid võivad siiski eenduda kaitseraua välispinna suhtes tingimusel, et kui neid ei kasutata, on nad kaetud sobiva kaitsekattega, mille ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm.

4.5.4. Punkti 4.5.2 nõudeid ei kohaldata nende kaitseraua või kaitseraua külge või sisse paigaldatud osade puhul, mis eenduvad vähem kui 5 mm. Alla 5 mm eenduvate seadmete servad peavad olema tömbid. Käesoleva direktiivi muudes osades mainitud kaitseraua külge monteeritud seadmete puhul kohaldatakse direktiivi erinõudeid.

4.6. Uste käepidemed, hinged ja surunupud, pakiruumid, kapotid, tuulutusavad, juurdepääsuklapid ja sangad

4.6.1. Loetletud osad ei tohi eenduda enam kui: 30 mm surunuppude, 70 mm sangade ja kapotilukustite ning 50 mm muude osade korral. Nende ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.

4.6.2. Pööratavate külgukse käepidemete puhul peab olema täidetud üks kahest järgmisest nõudest:

4.6.2.1. ukse tasandiga paralleelselt pöörduva käepideme pööratav ots peab olema suunatud taha. Sellise käepideme ots peab olema pööratud ukse tasandi poole ning asuma kaitseümbrises või süvendis;

4.6.2.2. käepidemed, mis pöörduvad väljapoole suunas, mis ei ole paralleelne uksetasandiga, peavad suletud asendis asuma kaitseümbrises või süvendis. Pööratav ots peab olema suunatud kas taha või alla.

Viimati mainitud tingimusele mittevastava käepideme võib siiski lugeda vastuvõetavaks, kui:

- tal on iseseisev tagasipöördemehhanism,

- tema eend tagasipöördemehhanismi võimaliku rikke korral ei ületa 15 mm,

- avatud asendisse jäänud käepideme ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm (seda nõuet ei kohaldata, kui eend äärmises avatud asendis ei ületa 5 mm; sel juhul peavad väljapoole suunatud osade nurgad olema tömbid),

- käepideme otsa pindala, mõõdetuna kuni 6,5 mm kaugusel kõige enam eenduvast punktist, ei ületa 150 mm2.

4.7. Astmelauad

Astmelaudade ja astmete servad peavad olema kumerad.

4.8. Külgmised õhusuunajad, vihmaveerennid ja määrdumisvastased õhusuunajad

Väljapoole painutatavate servade ümardusraadius peab olema vähemalt 1 mm.

4.9. Lehtmetallist servad

Lehtmetallist servad on lubatud, kui serv on keeratud kere suunas tagasi nii, et seda ei ole võimalik puudutada kuuliga, mille diameeter on 100 mm, või kui serval on kaitsekate, mille ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm.

4.10. Rattamutrid, laagri kaitsekapslid ja rattakilbid

4.10.1. Rattamutritel, laagri kaitsekapslitel ja rattakilpidel ei tohi olla ribikujulisi eendeid.

4.10.2. Sirgjooneliselt liikuval sõidukil ei tohi ükski rataste pöörlemistelgi läbivast horisontaaltasandist ülalpool paiknev rataste osa, välja arvatud rehvid, horisontaaltasandis ulatuda kaugemale ratta kohal asuva kerepaneeli serva vertikaalprojektsioonist. Kui siiski sõiduki funktsionaalsed nõuded seda eeldavad, võivad rattamutreid ja laagreid katvad kilbid eenduda ratta kohal asuva kerepaneeli serva vertikaalprojektsiooni suhtes, tingimusel et väljaulatuva osa pinna ümardusraadius on vähemalt 5 mm ja eend ratta kohal asuva kerepaneeli serva vertikaalprojektsiooni suhtes mingil juhul ei ületa 30 mm.

4.10.3. Kui poldid või mutrid eenduvad rehvi välispinna tasandi suhtes (rataste pöörlemistelgi läbivast horisontaaltasandist ülalpool paiknev rehvi osa), tuleb paigaldada punktile 4.10.2 vastavad rattakilbid.

4.11. Tungraua toendid ja heitgaasitorustik

4.11.1. Tungraua toendid ja heitgaasitorustik ei tohi eenduda põrandatasandit määrava joone vertikaalprojektsiooni või baastasandi ja sõiduki välispinna lõikejoone vertikaalprojektsiooni suhtes üle 10 mm.

4.11.2. Hoolimata sellest nõudest, võib heitgaasitoru eenduda üle 10 mm tingimusel, et selle otsa servad moodustavad ringi, mille ümardusraadius ei ületa 2,5 mm.

4.12. Väljaulatumist ja vahemaad mõõdetakse III lisa nõuete kohaselt.

5. EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

5.1. Sõiduki väljaulatuvaid osi käsitleva EMÜ tüübikinnituse taotluse peab esitama sõiduki valmistaja või valmistaja volitatud esindaja.

5.2. Tüübikinnitustaotlusega peavad kaasas olema järgmised dokumendid kolmes eksemplaris:

5.2.1. sõidukitüübi kirjeldus, kabiini tagapaneelist eespool asetseva osa välisprojektsioonid, millel on kujutatud III lisas mainitud üksikasjad, ja direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 kohaldamisel nõutavad dokumendid;

5.2.2. sõiduki fotod eest- ja külgvaates;

5.2.3. välispinna sellised mõõtkavas joonised, millele on kantud välisprojektsioonid, R-punkt ja baastasand või põrandajoon, mida tehniline teenindus peab 3. ja 4. punkti sätetele vastavuse tõendamiseks vajalikuks.

5.3. Taotleja esitab katsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele järgmised näidised:

5.3.1. kinnitatava tüübi representatiivsõiduki ja sõiduki osad, mida peetakse käesolevas direktiivis nõutud kontrollimiste ja katsete tegemisel olulisteks;

5.3.2. teatavate kasutatud materjalide osad ja näited, kui nende esitamist nõuab tehniline teenistus.

6. EMÜ TÜÜBIKINNITUS

EMÜ tüübikinnitus ja IV lisas esitatud näidisele vastav sertifikaat antakse tingimusel, et tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punkti 5 sätetele ning punktide 3 ja 4 nõuetele.

Valmistaja taotlusel võib mis tahes N1-kategooria sõidukile seoses kabiini tagapaneelist eespool välispinnast väljaulatuvate osadega anda tüübikinnituse direktiivis 74/483/EMÜ [2] mainitud tehnospetsifikaadi alusel.

7. EMÜ TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1. Igast kabiini tagapaneelist eespool välispinnast väljaulatuvate osadega seotud sõidukitüübi muutmisest teatatakse sõidukitüübi kinnitanud ametiasutusele. Seejärel võib see ametiasutus kas:

7.1.1. leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et igal juhul vastab sõiduk endiselt nõuetele, või

7.1.2. nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasisi katsetamisi.

7.2. Tüübikinnituse laiendust väljaandev pädev asutus märgib IV lisas esitatud tüübikinnitussertifikaadile tüübikinnituse laienduse numbri.

[1] EÜT L 267, 19.10.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/630/EMÜ (EÜT L 341, 6.12.1990, lk 20).

[2] EÜT L 266, 2.10.1974, lk 4.

--------------------------------------------------

II LISA

VÄLJAULATUMISE JA VAHEMAADE MÕÕTMINE

1. VÄLISPINNALE PAIGALDATUD OSA EENDI MÕÕTMETE MÄÄRAMISE MEETOD

1.1. Kumerale paneelile paigaldatud osa eendi mõõtmed võib määrata kas otse või paigaldatud osa asjaomase lõike joonise põhjal.

1.2. Kui mittekumerale paneelile kinnitatud osa eendit ei saa määrata lihtsa mõõtmise abil, määratakse see paneeli baasjoone ja 100 mm diameetriga kuuli keskpunkti vahemaa suurima muutuse järgi kuuli liigutamisel pidevas kokkupuutes kõnealuse osaga. Selle meetodi kasutamise näide on esitatud joonisel 1.

1.3. Sanga eendit mõõdetakse selle kinnituspunkte läbiva tasandi suhtes. Näide on esitatud joonisel 2.

2. ESILATERNA ÄÄRIKU JA EHISVÕRU EENDI MÄÄRAMISE MEETOD

2.1. Esilaterna välispinna suhtes mõõdetakse eendit horisontaalsuunas 100 mm läbimõõduga kuuli puutepunktist, nagu on kujutatud joonisel 3.

3. VÕRE RIBIDE VAHELISE KAUGUSE MÄÄRAMISE MEETOD

3.1. Võre ribide vaheline kaugus on kuuli puutepunkte läbiva ja neid punkte ühendava sirgega ristuva kahe tasandi vahemaa. Selle meetodi kasutamise näited on esitatud joonistel 4 ja 5.

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

TEATISE NÄIDIS (a)

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

IV LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Top