31992L0112

Nõukogu direktiiv 92/112/EMÜ,

15. detsember 1992,

titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

Euroopa Kohus tunnistas 11. juuni 1991. aasta otsusega [4] kehtetuks nõukogu 21. juuni 1989. aasta direktiivi 89/428/EMÜ (titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta) [5] põhjendusega, et direktiivil puudus asjakohane õiguslik alus;

liikmesriigid, olles võtnud käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud meetmed, ei pea vastu võtma uusi meetmeid käesoleva direktiivi täitmiseks, kui juba vastuvõetud meetmed vastavad käesolevale direktiivile;

kõnealuse direktiivi kehtetuks tunnistamisel tekkinud õiguslik tühimik võib kahjustada keskkonda ja konkurentsitingimusi titaandioksiidi tootmise sektoris; kõnealuse direktiiviga loodud materiaalne olukord on vaja taastada;

käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada titaandioksiidi tootmistingimusi käsitlevad siseriiklikud eeskirjad, et kõrvaldada praegused eri tootjate vahelised konkurentsimoonutused tootmisharus ning tagada keskkonnakaitse kõrge tase;

nõukogu 20. veebruari 1978. aasta direktiivi 78/176/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta, [6] eriti selle artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid 20. veebruaril 1978. aastal koostama olemasolevate tööstusettevõtete jäätmetest tuleneva saaste järkjärgulise vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmid;

kõnealuste programmide peaeesmärk on vedelate, tahkete ja gaasiliste jäätmete tekitatud saaste vähendamine, mis tuleb täita 1. juuliks 1987; kõnealused programmid tuli esitada komisjonile, et komisjon saaks teha nõukogule vajalikud ettepanekud programmide ühtlustamise kohta, millega nähakse ette kõnesoleva saaste vähendamist ja lõplikku kõrvaldamist ning konkurentsitingimuste parandamist titaandioksiiditööstuses;

veekeskkonna kaitse eesmärgil peaks olema keelatud jäätmete vettejuhtimine ning teatavate, esmajoones tahkete jäätmete ja tugeva happe jäätmete ladestamine, ning järk-järgult tuleks vähendada muude, eelkõige nõrga happe ja neutraliseeritud jäätmete ladestamist;

olemasolevad tööstusettevõtted peaksid tööle rakendama asjakohased jäätmetöötlussüsteemid, et täita nõutavad eesmärgid ettenähtud tähtaegadeks;

nende süsteemide paigaldamine võib tekitada suuri tehnilisi ja majanduslikke raskusi teatavatest ettevõtetest lähtuvate nõrga happe jäätmete ja neutraliseeritud jäätmete osas; seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus kõnealuste sätete kohaldamine edasi lükata tingimusel, et koostatakse saaste tõhusa vähendamise programm ning esitatakse see komisjonile; raskuste korral liikmesriikides peaks komisjon saama asjakohaseid tähtaegu pikendada;

teatavate jäätmete ladestamisega seoses peaks liikmesriikidel olema võimalus ära kasutada kvaliteedieesmärgid nii, et tulemused oleksid igati samaväärsed piirväärtuste abil saadud tulemustega; kõnealune samaväärsus tuleb esile tuua komisjonile esitatavas programmis;

ilma et see piiraks kohustuste täitmist, mis on pandud liikmesriikidele nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiviga 80/779/EMÜ õhu kvaliteedi piirtasemete ning vääveldioksiidi ja hõljuvate tahkete osakeste taseme soovituslike arvväärtuste kohta [7] ning nõukogu 28. juuni 1984. aasta direktiiviga 84/360/EMÜ tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste vastu võitlemise kohta, [8] on otstarbekas õhukvaliteedi kaitseks kindlaks määrata titaandioksiiditööstuse gaasiliste heidete asjakohased heitenormid;

meetmete kohaldamise tõhususe kontrollimiseks peaks liikmesriikidel olema järelevalvekohustus iga ettevõtte tegeliku tootmise üle;

titaandioksiiditööstuse jäätmete teket tuleks vältida või need tuleks korduvkasutusse võtta, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, ning selliste jäätmete korduvkasutamine või kõrvaldamine ei tohiks ohustada inimeste tervist ega keskkonda;

käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriikide võimalust säilitada või vastu võtta käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas rangemaid keskkonnakaitse norme,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga nähakse ette, nagu on sätestatud direktiivi 78/176/EMÜ artikli 9 lõikega 3, olemasolevate tööstusettevõtete jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise kord ning seatakse eesmärgiks parandada konkurentsitingimusi titaandioksiiditööstuses.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) sulfaatmeetodi kasutamisel:

- tahked jäätmed:

- lahustumatud maagijäägid, mis ei lagune tootmisprotsessis väävelhappe toimel,

- melanteriit, st kristalliline raudsulfaat (FeSO47H2O),

- tugeva happe jäätmed:

- emalahused, mis tekivad titanüülsulfaadi hüdrolüüsimisele järgneval filtreerimisetapil. Kui kõnealused emalahused ühinevad nõrga happe jäätmetega, mille vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 %, ning mitmesuguste raskemetallidega, [9] siis loetakse vedelik ja jäätmed koos tugeva happe jäätmeteks,

- töötlemisjäätmed:

- filtreerimissoolad, setted ja vedeljäätmed, mis tekivad tugeva happe jäätmete töötlemisel (kontsentreerimine või neutraliseerimine) ning sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, kuid mitte neutraliseeritud ja filtreeritud või dekanteeritud jäätmeid, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning mille pH väärtus enne lahjendamist on üle 5,5,

- nõrga happe jäätmed:

- pesuveed, jahutusveed, kondensaadid ja muud setted ning vedeljäätmed, välja arvatud eespool esitatud mõistega hõlmatavad jäätmed, mis sisaldavad 0,5 % vaba väävelhapet,

- neutraliseeritud jäätmed:

- kõik vedelikud pH väärtusega üle 5,5, mis sisaldavad ainult raskemetallide jälgi ning on saadud tugeva või nõrga happe jäätmete vahetul filtreerimisel või dekanteerimisel pärast nende töötlemist happesuse ja raskemetallide sisalduse vähendamiseks,

- tolm:

- tootmisettevõtetest tulenev iga liiki tolm, esmajoones maagi- ja pigmenditolm,

- SOx:

- gaasiline vääveldioksiid ja -trioksiid, mis vabaneb tootmise ja ettevõttesisese jäätmetöötluse eri etappidel, seal hulgas happeosakesed;

b) kloormeetodi kasutamisel:

- tahked jäätmed:

- lahustumatud maagijäägid, mis ei lagune kloori toimel tootmisprotsessis,

- metallikloriidid ja -hüdroksiidid (filtreerimisained), mis tekivad tahkel kujul titaantetrakloriidi tootmisel,

- koksijäägid, mis tekivad titaantetrakloriidi tootmisel,

- tugeva happe jäätmed:

- jäätmed, mis sisaldavad üle 0,5 % vaba soolhapet ja mitmesuguseid raskemetalle; [10]

- töötlemisjäätmed:

- filtreerimissoolad, setted ja vedeljäätmed, mis tekivad tugeva happe jäätmete töötlemisel (kontsentreerimine või neutraliseerimine) ning sisaldavad mitmesuguseid raskemetalle, kuid mitte neutraliseeritud ja filtreeritud või dekanteeritud jäätmeid, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning mille pH väärtus enne lahjendamist on üle 5,5,

- nõrga happe jäätmed:

- pesuveed, jahutusveed, kondensaadid ning muud setted ja vedeljäätmed, välja arvatud eespool esitatud mõistega hõlmatavad jäätmed, mis sisaldavad 0,5 % vaba väävelhapet,

- neutraliseeritud jäätmed:

- kõik vedelikud pH väärtusega üle 5,5, mis sisaldavad vaid raskemetallide jälgi ning on saadud tugeva või nõrga happe jäätmete vahetul filtreerimisel või dekanteerimisel pärast nende töötlemist happesuse ja raskemetallide sisalduse vähendamiseks,

- tolm:

- tootmisettevõtetest tulenev iga liiki tolm, esmajoones maagi-, pigmendi- ja koksitolm,

- kloor:

- gaasiline kloor, mis vabaneb tootmisprotsessi mitmesugustel etappidel;

c) sulfaat- või kloormeetodi kasutamisel:

- vettejuhtimine:

- ainete ja materjali tahtlik lõppladustamine sisevetesse, siseveekogudesse, territoriaalvetesse või ulgumerre laevadelt või õhusõidukitelt. [11]

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivis 78/176/EMÜ määratletud mõisted sama tähendusega.

Artikkel 3

Artiklis 2 nimetatud tahkete jäätmete, tugeva happe jäätmete, töötlemisjäätmete, nõrga happe jäätmete ja neutraliseeritud jäätmete vettejuhtimine keelatakse alates 15. juunist 1993.

Artikkel 4

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmete juhtimine sisevetesse, siseveekogudesse, territoriaalvetesse ja ulgumerre keelatakse:

a) sulfaatmeetodit kasutavatest olemasolevatest tööstusettevõtetest lähtuvate tahkete jäätmete, tugeva happe jäätmete ja töötlemisjäätmete osas:

- 15. juuniks 1993 kõigis eespoolnimetatud vetes;

b) kloormeetodit kasutavatest olemasolevatest tööstusettevõtetest lähtuvate tahkete jäätmete ja tugeva happe jäätmete osas:

- 15. juuniks 1993 kõigis eespoolnimetatud vetes.

Artikkel 5

Liikmesriikidele, kellel on tõsiseid tehnilisi ja majanduslikke raskusi artiklis 4 nimetatud kohaldamiskuupäevadest kinnipidamisega, võib komisjon anda pikendust tingimusel, et komisjonile on 15. juuniks 1993 esitatud kõnealuste jäätmete ladestamise tõhusa vähendamise programm. Programmi kohaselt peavad sellised ladestamised olema alaliselt keelatud 30. juuniks 1993.

Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist teatatakse komisjonile igast sellisest juhust ning konsulteeritakse komiteega. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmete ladestamist vähendatakse järgmiste sätete kohaselt:

a) sulfaatmeetodit kasutavates olemasolevates tööstusettevõtetes:

- nõrkade hapete jäätmeid ja neutraliseeritud jäätmeid vähendatakse 31. detsembriks 1993 kõigis vetes väärtuseni, mille kohaselt sulfaadi üldsisaldus ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta ei tohi olla üle 800 kg (st peab vastama vabas väävelhappes ja metallisulfaatides sisalduvatele SO4-ioonidele);

b) kloormeetodit kasutavates olemasolevates tööstusettevõtetes:

- nõrkade hapete jäätmeid, töötlemisjäätmeid ja neutraliseeritud jäätmeid vähendatakse 15. juuniks 1993 kõigis vetes järgmiste kloriidi üldsisalduse väärtusteni ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta (st väärused peavad vastama vabas soolhappes ja metallikloriidides sisalduvatele Cl-ioonidele):

- 130 kg loodusliku rutiili kasutamisel,

- 228 kg sünteetilise rutiili kasutamisel,

- 450 kg räbu kasutamisel.

Ettevõtete suhtes, kes kasutavad rohkem kui ühte maagitüüpi, kohaldatakse väärtusi proportsionaalselt kõnealuste maakide kogusele.

Artikkel 7

Liikmesriigid võivad, välja arvatud sisevetes, artikli 6 punktis a nimetatud kohaldamiskuupäeva edasi lükata hiljemalt 31. detsembrini 1994, kui edasilükkamise põhjuseks on tõsised tehnilis-majanduslikud raskused ning juhul, kui komisjonile on 15. juuniks 1993 esitatud selliste jääkide vettejuhtimise tõhusa vähendamise programm. See programm võimaldab esitatud tähtpäevaks kehtestada ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta järgmised piirväärtused:

- nõrga happe jäätmed ja neutraliseeritud jäätmed: 1200 kg — 15. juuni 1993,

- nõrga happe jäätmed ja neutraliseeritud jäätmed: 800 kg — 31. detsember 1994.

Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist teatatakse komisjonile sellistest juhtudest ning konsulteeritakse komisjoniga. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 8

1. Artikli 6 nõuetega seoses võivad liikmesriigid koos asjakohaste piirväärtustega kasutada kvaliteedieesmärke, mida kohaldatakse nii, et nende mõju keskkonnakaitsele ja konkurentsimoonutustest hoidumisele on samaväärne käesoleva direktiiviga sätestatud piirväärtuste mõjuga.

2. Liikmesriik, juhul kui ta otsustab kasutada kvaliteedieesmärke, esitab komisjonile programmi [12] tõendamaks, et need meetmed mõjutavad keskkonnakaitset ja konkurentsimoonutustest hoidumist samaväärselt piirväärtuste abil saavutatava mõjuga ning samadeks tähtaegadeks, kui kõnealuseid piirväärtusi kohaldatakse artikli 6 kohaselt.

Programm esitatakse komisjonile vähemalt kuus kuud enne, kui liikmesriik teeb ettepaneku kohaldada kvaliteedieesmärke.

Komisjon annab programmile hinnangu direktiivi 78/176/EMÜ artikliga 10 sätestatud korras.

Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmete atmosfääri juhtimist vähendatakse järgmiste sätete kohaselt:

a) sulfaatmeetodit kasutavates olemasolevates tööstusettevõtetes:

i) vähendatakse tolmu atmosfääri juhtimist 31. detsembriks 1993 väärtuseni, mis ei ületa 50 mg/nm3 [13] suurtest allikatest, ning kuni 150 mg/nm3 [14] kõigist muudest allikatest [15];

ii) vähendatakse titaandioksiidi tootmisel laagerdus-[TTSS] ja kaltsineerimisastmest tulenevaid SOx heiteid 1. jaanuariks 1995 väärtuseni, mis ei tohi olla üle 10 kg SO2 ekvivalenti toodetud titaandioksiidi tonni kohta;

iii) nõuavad liikmesriigid happeosakeste õhkupaiskumist tõkestavate vahendite paigaldamist;

iv) ei paiska happejääke kontsentreerivad seadmed välja üle 500 mg/nm3 SOx, arvutatuna SO2 ekvivalendina [16];

v) on jäätmete töötlemisel tekkinud sooli särdavad seadmed varustatud SOx emissioonide vähendamiseks parima kättesaadava tehnoloogiaga, mis ei tekita liiga suuri kulusid;

b) sulfaatmeetodit kasutavates olemasolevates tööstusettevõtetes:

i) vähendatakse tolmu atmosfääri juhtimist 15. juuniks 1993 väärtuseni, mis ei ületa 50 mg/nm3 [17] suurte allikate puhul ning ulatub 150 mg/nm3 [18] kõigi muude allikate puhul [19];

ii) vähendatakse kloori atmosfääri juhtimist 15. juuniks 1993 keskmise päevase kontsentratsioonini mitte üle 5 mg/nm3 [20] ning kõige rohkem 40 mg/nm3 igal hetkel.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivi 80/779/EMÜ kohaldamist.

3. SOx atmosfääri juhtimise võrdlusmõõtmiste seiremenetlus sätestatakse lisas.

Artikkel 10

Liikmesriigid kontrollivad artiklites 6, 8 ja 9 nimetatud väärtusi ja vähendamisi iga ettevõtte tegelikku toodangut arvesse võttes.

Artikkel 11

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõik titaandioksiiditööstusest lähtuvad jäätmed, eeskätt need, mida on keelatud ladestada, vette või atmosfääri juhtida:

- hoitakse ära või korduvkasutatakse, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav,

- korduvkasutatakse või kõrvaldatakse nii, et see ei ohusta inimeste tervist ega kahjusta keskkonda.

Sama kehtib jäätmete suhtes, mis tekivad eespoolnimetatud jäätmete korduvkasutamisel või töötlemisel.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid, kes ei ole veel võtnud vajalikke meetmeid käesoleva direktiivi täitmiseks, jõustavad need hiljemalt 15. juunil 1993. Nad teatavad käesoleva direktiivi täitmiseks vastuvõetud siseriiklikest normidest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavad siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Howard

[1] EÜT C 317, 7.12.1991, lk 5.

[2] EÜT C 94, 13.4.1992, lk 158 jaEÜT C 305, 23.11.1992.

[3] EÜT C 98, 21.4.1992, lk 9.

[4] 11. juuni 1991. aasta otsus kohtuasjas C-300/89, komisjon v. nõukogu (veel avaldamata).

[5] EÜT L 201, 14.7.1989, lk 56.

[6] EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 83/29/EMÜ (EÜT L 32, 3.2.1983, lk 28).

[7] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 89/427/EMÜ (EÜT L 201, 14.7.1989, lk 53).

[8] EÜT L 188, 16.7.1989, lk 20.

[9] Käesolev mõiste hõlmab ka tugeva happe jäägid, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 % või vähem.

[10] Käesolev mõiste hõlmab ka tugeva happe jäägid, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 % või vähem.

[11] Laevad ja õhusõidukid — mis tahes liiki mere- või õhuveovahendid. Väljend hõlmab õhkpadjal veovahendid, hõljukid, iseliikuvad või mitte, kinnitatud või ujuvplatvormid.

[12] See teave esitatakse direktiivi 78/176/EMÜ artikli 14 alusel või eraldi, kui asjaolud nõuavad.

[13] Kuupmeeter temperatuuril 273 K ning rõhu juures 101,3 kPa.

[14] Kuupmeeter temperatuuril 273 K ning rõhu juures 101,3 kPa.

[15] Liikmesriigid teatavad komisjonile need väikesed allikad, mida mõõtmistel ei ole arvesse võetud.

[16] Uue kontsentratsioonimenetlusega seoses võib komisjon nõus olla teistsuguse väärtusega, kui liikmesriigid suudavad tõendada, et selle standardi saavutamiseks puuduvad meetodid.

[17] Kuupmeeter temperatuuril 273 K ning rõhu juures 101,3 kPa.

[18] Kuupmeeter temperatuuril 273 K ning rõhu juures 101,3 kPa.

[19] Liikmesriigid teatavad komisjonile need väikesed allikad, mida mõõtmistel ei ole arvesse võetud.

[20] Need väärtused loetakse vastavaks maksimaalselt 6 grammile toodetud titaandioksiidi tonni kohta.

--------------------------------------------------

LISA

SOx atmosfääri juhtimise võrdlusmõõtmiste seiremenetlus

Eriotstarbelistest seadmetest väljapaiskuvate SO2 ja SO3 ning SO2-ekvivalendina väljendatud happeosakeste koguste arvutamisel tuleb arvesse võtta kõnesolevate konkreetsete toimingute kestel väljajuhitava gaasi maht ning samal ajavahemikul mõõdetud keskmine SO2/SO3 sisaldus. SO2/SO3 voolukiirus ja sisaldus tuleb määrata samal temperatuuril ja sama niiskuse juures.

--------------------------------------------------