EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31991R0613

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91, 4. märts 1991, laevade ühendusesisese ümberregistreerimise kohta

OJ L 68, 15.3.1991, p. 1–3 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)
Special edition in Finnish: Chapter 07 Volume 004 P. 12 - 14
Special edition in Swedish: Chapter 07 Volume 004 P. 12 - 14
Special edition in Czech: Chapter 07 Volume 001 P. 309 - 311
Special edition in Estonian: Chapter 07 Volume 001 P. 309 - 311
Special edition in Latvian: Chapter 07 Volume 001 P. 309 - 311
Special edition in Lithuanian: Chapter 07 Volume 001 P. 309 - 311
Special edition in Hungarian Chapter 07 Volume 001 P. 309 - 311
Special edition in Maltese: Chapter 07 Volume 001 P. 309 - 311
Special edition in Polish: Chapter 07 Volume 001 P. 309 - 311
Special edition in Slovak: Chapter 07 Volume 001 P. 309 - 311
Special edition in Slovene: Chapter 07 Volume 001 P. 309 - 311

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 19/05/2004; kehtetuks tunnistatud 32004R0789

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1991/613/oj

31991R0613



Euroopa Liidu Teataja L 068 , 15/03/1991 Lk 0001 - 0003
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 7 Köide 4 Lk 0012
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 7 Köide 4 Lk 0012


Nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91,

4. märts 1991,

laevade ühendusesisese ümberregistreerimise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

siseturu rajamine ja toimimine nõuab tehniliste tõkete kõrvaldamist laevade ümberregistreerimisel ühe liikmesriigi riiklikust laevaregistrist teise; nõutakse meetmeid, mis hõlbustaksid laevade ühendusesisest ümberregistreerimist ja vabastaksid Euroopa laevaomanikud kulutustest ja haldusmenetlustest, mis on seotud ühendusesisese registri muutmisega, ja parandaksid sellega ka ühendusesiseste merevedude tingimusi ja ühenduse laevastiku konkurentsivõimet;

samal ajal on vaja tagada laevaohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega;

tehnilised tõkked ei tohi takistada ühe liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ümberregistreerimist ühe liikmesriigi laevaregistrist teise tingimusel, et need laevad on tunnistatud nimetatud rahvusvaheliste konventsioonide sätetega vastavuses olevaks;

rahvusvaheliste ohutus- ja reostuse vältimise tunnistuste väljaandmine, mis on sätestatud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974), 1966. aasta rahvusvahelises laadungimärgi konventsioonis (LL 1966), 1973. aasta rahvusvahelises konventsioonis laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, mida on muudetud 1978. aasta protokolliga (MARPOL 73/78), ja nende juurde kuuluvates kohustuslikes otsustes, mille on vastu võtnud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), on liikmesriikide kohustus; kui eraorganisatsioonid annavad liikmesriigi nimel välja tunnistusi kooskõlas nimetatud konventsioonidega, teevad nad seda samuti selle liikmesriigi vastutusel, nagu on määratletud nendes konventsioonides;

rahvusvaheliste konventsioonide järgi on lepinguosalistel riikidel kaalutlusõigus mitmete tähtsate küsimuste tõlgendamisel; lähtudes konventsioonide tõlgendusest annavad liikmesriikide valitsused kõikidele oma lipu all sõitvatele laevadele, mis peavad vastama nende konventsioonide sätetele, rahvusvahelised tunnistused, mis tõendavad nende vastavust nimetatud sätetele; liikmesriigid jõustavad riiklikud tehnilised normid, mille mõned sätted sisaldavad nõudeid, mida ei ole rahvusvahelistes konventsioonides ja nende juurde kuuluvates tehnilistes standardites; tuleks luua asjakohane kord, et lahendada olemasolevate nõuete erineva tõlgendamise küsimused, mis võivad ette tulla laevade ümberregistreerimise soovi korral, ja lisada konventsioonidesse uued sätted;

käesolev määrus ei kahjusta mingil määral konventsioonide ettevalmistamist ega tõlgendamist Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO);

laevad, mida kasutatakse käesoleva määruse sätete alusel, peavad olema liikmesriigi registrisse kantud ja sõitnud tema lipu all pidevalt vähemalt kuus kuud, nii et sellel riigil oleks piisavalt aega nende laevade seisukorda kontrollida;

tuleks luua komitee, kes aitaks komisjonil rakendada ja tõlgendada käesolevat määrust, et lihtsustada laevade ühendusesisest ümberregistreerimist, tagades samal ajal, et ei vähendataks mereohutus- ja keskkonnakaitsenorme,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) konventsioonid - 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974), 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon (LL 1966), rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (MARPOL 73/78) koos nende muudatustega, mis on jõus käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval, ja nende juurde kuuluvate kohustuslike resolutsioonidega, mille on vastu võtnud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO);

ilma et see piiraks nimetatud konventsioonides muudatuste tegemise korda, otsustatakse järgmiste muudatuste kohaldamine käesolevas määruses vastavalt artiklis 7 sätestatud korrale;

b) nõuded - ohutus- ja reostuse vältimise nõuded, mis on sätestatud konventsioonides;

c) tunnistused - nii tunnistus, mis on välja antud liikmesriigi nimel kooskõlas konventsioonidega, kui ka tunnistus, mis on välja antud enne 1. juulit 1986 ehitatud keemia- ja gaasitankeritele kooskõlas kemikaalide mahtveo eeskirjaga [IMO resolutsioon A.212 (VII)] või gaaside mahtveo eeskirjaga [IMO resolutsioon A.328 (IX)].

Artikkel 2

Käesolevat määrust kohaldatakse kaubalaevade puhul kogumahutavusega 500 tonni ja rohkem, mis:

a) on ehitatud 25. mail 1980 või pärast seda või

on ehitatud enne seda kuupäeva, kuid

- nende vastavus uutele laevadele kehtestatud nõuetele, mis on määratletud 1974. aasta SOLASe konventsiooniga, ja

- keemia- ja gaasitankerite vastavus artikli 1 punktis c nimetatud eeskirjale, mis käsitleb 25. mail 1980 või pärast seda ehitatud laevu,

on tõendatud liikmesriigi poolt või nimel; ja

b) mis sõidavad liikmesriigi lipu all ja on liikmesriigi registrisse kantud ja mis on sõitnud selle lipu all pidevalt vähemalt kuus kuud; ja

c) millel on kehtivad tunnistused.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid ei või jätta konventsioonidest tulenevatel tehnilistel põhjustel registrisse kandmata kaubalaevu, mis on kantud mõne teise liikmesriigi registrisse ja mis vastavad nõuetele ja millel on kehtiv tunnistus ning mille seadmed ja masinad või nende tüüp on kinnitatud laeva päritoluriigis.

Kuivõrd käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on liikmesriigid seotud piirkondlike merekeskkonna kaitse kokkulepetega, võivad nad kehtestada lisareegleid, mis on kooskõlas konventsioonide vabatahtlike lisade nõuetega.

2. Laeva ümberregistreerimisel annab liikmesriik, kes laeva oma lipu alla võtab, välja tunnistuse samadel tingimustel nagu eelmise lipu puhul.

3. Kui tunnistused on välja andnud mõni organisatsioon liikmesriigi nimel, peab liikmesriik kindlustama, et selle organisatsiooni kvalifikatsioon, tehnilised kogemused ja personal on sellised, mis konventsioonide rakendamisel võimaldavad välja anda tunnistusi, mis tagavad kõrge ohutustaseme.

Organisatsioonil peab olema niisugune positsioon, et ta saab arendada ja kaasajastada eeskirju, mida tehniliste normidena tunnustatakse, ja see organisatsioon peab tegutsema koos kvalifitseeritud ja kogenud inspektoritega, et asjatundlikult hinnata laeva seisukorda.

4. Sellele vaatamata võib laeva ümberregistreerimisel liikmesriik, kes laeva oma lipu alla võtab, laeva kontrollida, et veenduda, kas laeva tegelik seisukord ja seadmed vastavad laeva tunnistustele ja vastavusõienditele kooskõlas artikli 2 punktiga a.

Artikkel 4

Kuivõrd nõudeid olemasolevate laevade puhul ei muudeta, ei või laeva oma lipu alla võtvad liikmesriigid kehtestada vastavalt artiklile 3 väljaantud tunnistuste uuendamise, pikendamise või muutmise ajal muid nõudeid kui need, mis olid algselt ette nähtud alalistele tunnistustele.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile igast keeldumisest välja anda uut tunnistust, mis põhineb nõuete erineval tõlgendamisel või nende sätete erineval tõlgendamisel, mille konventsioonid jätavad osapoolte otsustada.

Kui komisjoni ei ole ühe kuu jooksul informeeritud asjaomaste liikmesriikide vahelisest kokkuleppest, algatab ta otsuse vastuvõtmise menetluse artiklis 7 sätestatud korras.

2. Kui liikmesriik leiab, et laeva ei saa registreerida artikli 3 alusel ohu tõttu ohutusele või keskkonnale, mis ei ole tunnistuses ära näidatud, võib ta registrisse kandmise edasi lükata kuni kolmeks kuuks, ja liikmesriik peab küsimuse viivitamata tooma komisjoni ette koos oma põhjendusega. Edasilükkamine kinnitatakse või tühistatakse artiklis 7 sätestatud korras.

Artikkel 6

Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

Artikkel 7

Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtudes küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud EMÜ asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Kui kavandatavad meetmed on komisjoni arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates ettepaneku tegemisest otsust teinud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 8

Komitee võib komisjoniga konsulteerida igas küsimuses, mis puudutab käesoleva määruse rakendamist ja tõlgendamist ja eriti selleks, et tagada, et mereohutus- ja keskkonnakaitsenorme ei vähendataks.

Komitee koostab oma töökorra.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1992.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 1991

Komisjoni nimel

eesistuja

J. F. Poos

[1] EÜT C 153, 22.6.1990, lk 14.

[2] EÜT C 19, 28.1.1991.

[3] EÜT C 60, 8.3.1991.

--------------------------------------------------

Top