31988D0384

Komisjoni otsus,

8. juuni 1988,

millega kehtestatakse kolmandate riikide suhtes kohaldatavat migratsioonipoliitikat käsitlev eelneva teatamise ja konsulteerimise kord

(88/384/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118,

ning arvestades, et:

ühenduse võõrpopulatsioonid ja nende koosseisus toimunud muutused on eelkõige nende pideva kohalviibimise, perekondade ühinemise ja kõrge sündivuse tõttu olulised demograafilised tegurid;

nende tööjõu ja ühiskonnaga integreerimine põhjustab probleeme, eelkõige seoses teise põlvkonna hariduse, koolituse ja tööhõivega;

oluline on tagada, et liikmesriikide migratsioonipoliitika kolmandate riikide suhtes võtaks arvesse nii ühist poliitikat kui ka ühenduse tasandil võetavaid meetmeid, eelkõige ühenduse tööturupoliitika raames, et tulemusi mitte kahjustada; ühiste seisukohtade vastuvõtmiseks tuleb hõlbustada teabe ja arvamuste vahetust nendes valdkondades ja seepärast on oluline kehtestada konsulteerimise kord, mis tagab kõikide liikmesriikide osaluse;

nõukogu rõhutas 9. veebruari 1976. aasta resolutsioonis, mis käsitleb tegevusprogrammi võõrtöötajate ja nende pereliikmete toetuseks, [1] ja 27. juuni 1980. aasta resolutsioonis, mis käsitleb orienteeritust ühenduse tööturupoliitika suunas, [2] kolmandate riikide suhtes kohaldatavat migratsioonipoliitikat käsitlevate konsultatsioonide olulisust ja et ühenduse tööturu integreerimist tuleks tööjõu vaba liikumise raames ühenduses soodustada, eelkõige kõnealust poliitikat käsitlevate asjakohaste konsultatsioonide kaudu kooskõlas otsustega, mis nõukogu 22. novembril 1979 selles küsimuses vastu võttis; 16. juuli 1985. aasta resolutsioonis ühenduse migratsioonipoliitika suuniste kohta [3] kinnitas nõukogu uuesti selliste konsultatsioonide vajalikkust;

9. ja 10. detsembril 1974 Pariisis toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide konverentsi lõppkommünikee punktis 10 soovitatakse välismaalasi käsitlevate õigusaktide järkjärgulist harmoneerimist; Euroopa Ülemkogu võttis 25. ja 26. juunil 1984 vastu sotsiaalpoliitikat käsitlevad otsused; ühtse Euroopa akti [4] lõppaktile lisatud deklaratsioonis väljendas valitsustevaheline konverents liikmesriikide soovi teha koostööd, "ilma et see piiraks ühenduse volitusi, eelkõige seoses kolmandate riikide kodanike sissesõidu, liikumise ja elukohaga";

9. juuni 1983. aasta resolutsioonis, mis käsitleb muu hulgas passiliitu ja isikukontrollide lõpetamist ühenduse piiridel, [5] soovitas Euroopa Parlament tungivalt, et nõukogu ja komisjon teeksid edasisi ettepanekuid, eelkõige viisapoliitika ja välismaalasi käsitlevate õigusaktide harmoneerimiseks;

pidades silmas asutamislepinguga komisjonile antud volitusi, on komisjoni ülesanne edendada liikmesriikide vahelist koostööd sotsiaalpoliitika vallas, eelkõige eespool nimetatud erinevates valdkondades, ja korraldada selleks asjakohaseid konsultatsioone;

selleks võttis komisjon vastu otsuse 85/381/EMÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide suhtes kohaldatavat migratsioonipoliitikat käsitlev eelneva teatamise ja konsulteerimise kord; [6]

9. juuli 1987. aasta kohtuotsusega, mis on esitatud liidetud kohtuasjades 281, 283, 284, 285 ja 287/85 (Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Taani Kuningriik, Ühendkuningriik v. komisjon) otsustas Euroopa Ühenduste Kohus, et asutamislepingu artikli 118 esimeses lõigus ettenähtud liikmesriikide vaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas laieneb ka kolmandate riikide suhtes kohaldatavale migratsioonipoliitikale ja artikli 118 teise lõigu kohaselt komisjonile antud volitused konsultatsioone korraldada annavad talle õiguse võtta vastu siduvaid eeskirju;

käesolev otsus kordab otsuse 85/381/EMÜ sisu, muutes seda eespool nimetatud 9. juuli 1987. aasta kohtuotsuse kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid annavad õigeaegselt ja hiljemalt eelnõude avalikustamise hetkel komisjonile ja muudele liikmesriikidele järgmist teavet:

- nende meetmete eelnõu, mida nad kavatsevad võtta kolmandate riikide töötajate ja nende perekondade suhtes sissesõitu, elukohta ja tööhõivet käsitlevates valdkondades, sealhulgas ebaseaduslik piiriületus, elamine ja töötamine, ning samuti seoses töö- ja elutingimuste, palkade ja varaliste õiguste võrdsuse, tööjõu ja ühiskonnaga integreerimise soodustamise ja selliste isikute vabatahtliku tagasipöördumisega nende päritoluriiki,

- nende lepingute eelnõu, mis on seotud eespool nimetatud küsimustega, ja nende koostöölepingute eelnõu, mille suhtes liikmesriigid kolmandate riikidega läbirääkimisi pidada või jätkata kavatsevad, kui kõnealused lepingud on seotud eespool nimetatud küsimusi käsitlevate sätetega,

- nende lepingute eelnõu, mis on seotud kolmandates riikides töötavate kodanike ja nende pereliikmete elu- ja töötingimustega, mille suhtes liikmesriigid kõnealuste riikidega läbirääkimisi pidada või jätkata kavatsevad.

2. Liikmesriigid edastavad lõikes 1 nimetatud valdkondades komisjonile ja muudele liikmesriikidele kehtivate õigusnormidega ettenähtud sätete teksti, samuti kolmandate riikidega sõlmitud lepingute tekstid.

Artikkel 2

1. Kui kahe nädala jooksul alates artiklis 1 nimetatud dokumentide saamise kuupäevast esitab liikmesriik vastava nõudmise või komisjon teeb omaalgatuslikult vastava otsuse, jätkab komisjon liikmesriikidega kõnealuste dokumentide osas konsulteerimist kuue nädala jooksul alates dokumentide saamisest.

Kui liikmesriik viitab küsimuse kiireloomulisusele, jätkab komisjon konsultatsioone kohe.

2. Komisjon võib liikmesriigi taotlusel või omaalgatuslikult igal ajal korraldada konsultatsioone seoses artiklis 1 nimetatud meetmete ja lepingute eelnõudega, välja arvatud sellistes küsimustes, mille puhul on konsultatsioonid juba toimunud ja millega seoses ei ole esinenud uusi arenguid.

Artikkel 3

Artikli 2 lõikes 1 sätestatud konsulteerimise korra eesmärgid on muu hulgas:

a) hõlbustada vastastikust teabevahetust, määrata kindlaks ühist huvi pakkuvad küsimused ja hõlbustada liikmesriikidel selliste küsimustega seoses ühist poliitikat vastu võtta, eelkõige migratsiooni käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide suhtes;

b) kontrollida selliste meetmete otstarbekust, mida ühendus või liikmesriigid võiksid võtta artiklis 1 nimetatud valdkondades ja mille eesmärk on saavutada edu välismaalasi käsitlevate siseriiklike õigusaktide harmoneerimisel, soodustades võimalikult paljude ühiste sätete lisamist kahepoolsetesse kokkulepetesse ja parandades kolmandates riikides töötavate ja elavate ühenduse kodanike kaitset.

Artikkel 4

1. Konsultatsioone korraldab komisjon. Komisjon on koosolekutel eesistujaks ja tagab ka sekretariaadi töö.

2. Käesoleva otsusega kehtestatud konsulteerimise kord ei mõjuta juba olemasolevate komiteede, eelkõige nõuandvate ja tehniliste komiteede vastutusvaldkonda, mis on kindlaks määratud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1612/68. [7]

3. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada konsulteerimise korra nõuetekohane toimimine ja eelkõige kaitsta vajaduse korral sellega seoses nende käsutusse antud teabe konfidentsiaalsust.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. juuni 1988

Komisjoni nimel

asepresident

Manuel Marín

[1] EÜT C 34, 14.2.1976, lk 2.

[2] EÜT C 168, 8.7.1980, lk 1.

[3] EÜT C 186, 26.7.1985, lk 3.

[4] EÜT L 169, 29.6.1987, lk 26.

[5] EÜT C 184, 11.7.1983, lk 112.

[6] EÜT L 217, 14.8.1985, lk 25.

[7] EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2.

--------------------------------------------------