EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31977L0799

Nõukogu direktiiv, 19. detsember 1977, liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas

OJ L 336, 27.12.1977, p. 15–20 (DA, DE, EN, FR, IT, NL)
Greek special edition: Chapter 09 Volume 001 P. 86 - 90
Spanish special edition: Chapter 09 Volume 001 P. 94 - 99
Portuguese special edition: Chapter 09 Volume 001 P. 94 - 99
Special edition in Finnish: Chapter 09 Volume 001 P. 64 - 68
Special edition in Swedish: Chapter 09 Volume 001 P. 64 - 68
Special edition in Czech: Chapter 09 Volume 001 P. 63 - 68
Special edition in Estonian: Chapter 09 Volume 001 P. 63 - 68
Special edition in Latvian: Chapter 09 Volume 001 P. 63 - 68
Special edition in Lithuanian: Chapter 09 Volume 001 P. 63 - 68
Special edition in Hungarian Chapter 09 Volume 001 P. 63 - 68
Special edition in Maltese: Chapter 09 Volume 001 P. 63 - 68
Special edition in Polish: Chapter 09 Volume 001 P. 63 - 68
Special edition in Slovak: Chapter 09 Volume 001 P. 63 - 68
Special edition in Slovene: Chapter 09 Volume 001 P. 63 - 68
Special edition in Bulgarian: Chapter 09 Volume 001 P. 21 - 26
Special edition in Romanian: Chapter 09 Volume 001 P. 21 - 26

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 01/01/2013; kehtetuks tunnistatud 32011L0016

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1977/799/oj

31977L0799



Euroopa Liidu Teataja L 336 , 27/12/1977 Lk 0015 - 0020
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 9 Köide 1 Lk 0064
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 09 Köide 1 Lk 0086
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 9 Köide 1 Lk 0064
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 09 Köide 1 Lk 0094
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 09 Köide 1 Lk 0094


Nõukogu direktiiv,

19. detsember 1977,

liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas

(77/799/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2] ning arvestades, et:

liikmesriikide piire ületav maksude tasumisest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine põhjustab eelarvekahju ja õiglase maksustamise põhimõtte rikkumist ning võib kaasa tuua moonutusi kapitali liikumises ning konkurentsitingimustes; seepärast mõjutavad need ühisturu toimimist;

nimetatud põhjustel võttis nõukogu 10. veebruaril 1975 vastu otsuse ühenduse poolt võetavate rahvusvahelise maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete kohta; [3]

probleemi rahvusvahelisest iseloomust tulenevalt ei piisa siseriiklikest meetmetest, mille mõju ei ulatu väljapoole riigi piire; maksuametite koostöö kahepoolsete lepingute alusel ei suuda samuti tõkestada maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise uusi mooduseid, mis on üha enam riikidevahelise iseloomuga;

maksuametite ühendusesisest koostööd tuleks seepärast tugevdada vastavalt ühistele põhimõtetele ja normidele;

liikmesriigid peaksid taotluse korral vahetama konkreetsete juhtumitega seotud teavet; riik, kellelt seda taotletakse, peaks teostama nimetatud teabe saamiseks vajalikku uurimist;

liikmesriigid peaksid ka ilma mistahes taotluseta vahetama igasugust teavet, mis näib olevat vajalik tulu- ja kapitalimaksu õigeks hindamiseks, eelkõige juhul, kui on alust arvata, et tegemist on kasumi kunstliku ülekandmisega eri liikmesriikide ettevõtete vahel või kui sellised ülekanded kahe liikmesriigi ettevõtete vahel toimuvad maksusoodustuste saamiseks läbi kolmanda riigi või kui mistahes põhjusel on maksudest kõrvale hoidutud või maksustamist välditud või võidakse seda teha;

oluline on, et ühe liikmesriigi maksuameti ametnikel lubataks viibida teise liikmesriigi territooriumil, kui mõlemad asjassepuutuvad liikmesriigid seda soovitavaks peavad;

isikute ja ettevõtete põhiõiguste kaitseks tuleb hoolitseda, et taolise koostöö raames esitatav teave ei satuks kõrvaliste isikute kätte; seetõttu on vaja, et nimetatud teavet saavad liikmesriigid ei kasutaks teavet seda esitanud liikmesriigi loata muul eesmärgil kui maksustamiseks või asjaomase liikmesriigi maksuseaduste rikkumisest tulenevate kohtumenetluste hõlbustamiseks; samuti on oluline, et teavet saavad riigid rakendaksid selle suhtes sama konfidentsiaalsuse astet, mille alla see kuulub teabe esitanud riigis, kui viimane seda nõuab;

liikmesriigil, kellelt taotletakse uurimist või teabe esitamist, on õigus taotlus tagasi lükata kui tema õigusaktid või haldusmenetlus ei võimalda tema maksuametil oma tarbeks sellist uurimist teostada või sellist teavet koguda või kasutada, või kui kõnealuse teabe esitamine rikuks avalikku korda või tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või turustusprotsessi avalikustamise või kui liikmesriik, kelle jaoks teave on ette nähtud, ei saa praktilistel või õiguslikel põhjustel esitada samasugust teavet;

koostöömeetmete pidevaks uurimiseks ning asjassepuutuvates valdkondades, eriti ettevõtete gruppides kasumi kunstliku ülekandmise vallas kogemuste vahetamiseks on vajalik liikmesriikide ja komisjoni koostöö, et nimetatud meetmeid parandada ja asjakohaseid ühenduse norme ette valmistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega igasugust teavet, mis võimaldab neil õigesti määrata tulu- ja kapitalimaksu.

2. Olenemata kogumise viisist käsitatakse tulu- ja kapitalimaksudena kõiki makse kogusissetulekult, kogukapitalilt või sissetuleku või kapitali osadelt, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisel saadud tulult, makse ettevõtete makstud töötasude ja palkade kogusumma pealt ning ka makse kapitali kallinemise pealt.

3. Lõikes 2 nimetatud maksud on praegu eelkõige järgmised:

Belgias:

Impôt des personnes physiques/Personenbelasting

Impôt des sociétés/Vennootschapsbelasting

Impôt des personnes morales/Rechtspersonenbelasting

Impôt des non-résidents/Belasting der niet-verblijfhouders

Taanis:

Indkomstskaten til staten

Selsskabsskat

Den kommunale indkomstskat

Den amtskommunale indkomstskat

Folkepensionsbidragene

Sųmandsskatten

Den sęrlige indkomstskat

Kirkeskatten

Formueskatten til staten

Bidrag til dagpengefonden

Saksamaal:

Einkommensteuer

Körperschaftsteuer

Vermögensteuer

Gewerbesteuer

Grundsteuer

Prantsusmaal:

Impôt sur le revenu

Impôt sur les sociétés

Taxe professionnelle

Taxe foncière sur les propriétés bâties

Taxe foncière sur les propriétés non bâties

Iirimaal:

Income tax

Corporation tax

Capital gains tax

Wealth tax

in Italy:

Imposta sul reddito delle persone fisiche

Imposta sul reddito delle persone giuridiche

Imposta locale sui redditi

Luksemburgis:

Impôt sur le revenu des personnes physiques

Impôt sur le revenu des collectivités

Impôt commercial communal

Impôt sur la fortune

Impôt foncier

Madalmaades:

Inkomstenbelasting

Vennootschapsbelasting

Vermogensbelasting

Ühendkuningriigis:

Income tax

Corporation tax

Capital gains tax

Petroleum revenue tax

Development land tax

4. Lõiget 1 kohaldatakse ka kõikidele hiljem kehtestatud samaväärsetele või sarnastele maksudele, mis täiendavad või asendavad lõikes 3 loetletud makse. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist ning komisjoni selliste maksude jõustumisest.

5. Mõiste "pädev asutus" hõlmab järgmisi institutsioone:

Belgias:

De minister van financiën või volitatud esindaja

Le ministre des finances või volitatud esindaja

Taanis:

Ministeren for skatter og afgifter või volitatud esindaja

Saksamaal:

Der Bundesminister der Finanzen või volitatud esindaja

Prantsusmaal:

Le ministre de l'économie või volitatud esindaja

Iirimaal:

The Revenue Commissioners või nende volitatud esindaja

Itaalias:

Il Ministro per le finanze või volitatud esindaja

Luksemburgis:

Le ministre des finances või volitatud esindaja

Madalmaades:

De minister van financiën või volitatud esindaja

Ühendkuningriigis:

The Commissioners of Inland Revenue või nende volitatud esindaja

Artikkel 2

Teabevahetus taotluse alusel

1. Liikmesriigi pädev asutus võib teise liikmesriigi pädevalt asutuselt seoses konkreetse juhtumiga taotleda artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe edastamist. Taotluse saanud liikmesriik ei pea taotlust täitma, kui näib, et taotluse esitanud riigi pädev asutus ei ole ammendanud oma tavapäraseid teabeallikaid, mida oleks asjaolusid arvesse võttes võinud taotletava teabe saamiseks kasutada soovitava tulemuse saavutamist ohtu seadmata.

2. Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus selle teabe omandamiseks vajaliku mistahes uurimise.

Artikkel 3

Automaatne teabevahetus

Teatud liiki juhtudel, mille liikmesriikide pädevad asutused lepivad kokku artiklis 9 sätestatud konsultatsioonimenetlusega, vahetavad nende pädevad asutused artikli 1 lõikes 1 nimetatud teavet korrapäraselt, eelneva taotluseta.

Artikkel 4

Omaalgatuslik teabevahetus

1. Eelneva taotluseta edastab liikmesriigi pädev asutus temakäsutusesoleva artikli 1 lõikes 1 nimetatud teabe asjassepuutuva teise liikmesriigi pädevale asutusele järgmistel juhtudel:

a) ühe liikmesriigi pädeval asutusel on alust arvata, et teises liikmesriigis võib jääda saamata maksutulu;

b) maksukohustuslane saab ühes liikmesriigis maksuvähenduse või maksuvabastuse, millega peaks kaasnema maksutõus või maksukohustus teises liikmesriigis;

c) ühe liikmesriigi maksukohustuslase ja teise liikmesriigi maksukohustuslase vahelisi äritehinguid teostatakse läbi ühe või mitme kolmanda riigi selliselt, et nad võivad ühes või mõlemas kõnealuses liikmesriigis makse kokku hoida;

d) liikmesriigi pädeval asutusel on alust arvata, kasumi kunstliku ülekandmisega ühe ettevõtete grupi siseselt võib kaasneda maksude kokkuhoid;

e) ühele liikmesriigile teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt edastatud teave on võimaldanud saada andmeid, mis võivad olla vajalikud maksukohustuse määramiseks viimatinimetatud liikmesriigis.

2. Liikmesriikide pädevad asutused võivad artikliga 9 ette nähtud konsulteerimismenetluse alusel laiendada lõikes 1 nimetatud teabevahetust ka selles sätestamata juhtudele.

3. Liikmesriikide pädevad asutused võivad neile teadaolevat artikli 1 lõikes 1 nimetatud teavet üksteisele eelneva taotluseta edastada ka kõikidel muudel juhtudel.

Artikkel 5

Teabe edastamise tähtaeg

Liikmesriigi pädev asutus, kellelt eelmiste artiklite alusel teabe edastamist taotletakse, edastab selle nii kiiresti kui võimalik. Kui tal tekib teabe edastamisel takistusi või kui ta teabe edastamisest keeldub, teavitab ta sellest taotluse esitanud asutust, näidates ära takistuste iseloomu või keeldumise põhjuse.

Artikkel 6

Asjassepuutuva riigi ametnike koostöö

Eespool toodud sätete kohaldamiseks võivad teavet esitava liikmesriigi pädev asutus ja selle liikmesriigi pädev asutus, kelle jaoks teave on ette nähtud, artikliga 9 ette nähtud konsulteerimismenetlust kasutades lubada esimese liikmesriigi maksuametnikel viibida kõnealuses teises liikmesriigis. Selle sätte kohaldamise üksikasjalik kord määratakse kindlaks sama menetluse kohaselt.

Artikkel 7

Sätted salastatuse kohta

1. Igasugust käesoleva direktiivi alusel liikmesriigile esitatud teavet hoitakse selles riigis salajas samamoodi, kui tema siseriiklike õigusnormide alusel saadud teavet.

Neid andmeid:

- võib igal juhul teha kättesaadavaks üksnes otseselt maksu määramise või selle järelevalvega seotud isikutele;

- võib muul juhul teha kättesaadavaks üksnes seoses sanktsioone hõlmavate kohtutoimingute või haldustoimingutega, mis puudutavad maksu määramist või selle järelevalvet või on sellega seotud, ning üksnes isikutele, kes on nende toimingutega otseselt seotud; kõnealust teavet võib siiski avalikustada avalikel kohtuistungitel või kohtuotsustes, kui teabe esitanud liikmesriigi pädev asutus ei ole selle vastu,

- ei või mingil juhul kasutada muuks, kui maksustamiseks või seoses sanktsioone hõlmavate kohtutoimingute või haldustoimingutega, mis puudutavad maksu määramist või selle järelevalvet või on sellega seotud.

2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki, kelle õigusaktide või haldustavadega on ette nähtud kõnealuses lõikes sätestatust kitsamad piirid, esitama teavet, kui asjassepuutuv riik ei kohustu nimetatud kitsamatest piiridest kinni pidama.

3. Olenemata lõikest 1 võivad teavet esitava liikmesriigi pädevad asutused lubada seda taotluse esitanud liikmesriigis kasutada muuks otstarbeks, kui teabe andnud liikmesriigi õigusnormide kohaselt võiks teabe andnud riigis kõnealust teavet sarnasel juhul sarnaseks otstarbeks kasutada.

4. Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud teave võiks olla vajalik kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta teabe esitanud pädeva asutuse nõusolekul selle teabe talle edastada.

Artikkel 8

Teabevahetuse ulatus

1. Käesoleva direktiiviga ei kohustata teostama uurimist või esitama teavet, kui selle liikmesriigi õigusaktid või haldustavad, kes peaks teavet andma, ei võimaldaks tal oma tarbeks nimetatud uurimist teostada või nimetatud teavet koguda või kasutada.

2. Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või turustusprotsessi avalikustamise või oleks vastuolus avaliku korraga.

3. Liikmesriigi pädev asutus võib teabe esitamisest keelduda, kui asjassepuutuv riik ei saa praktilistel või õiguslikel põhjustel esitada sarnast teavet.

Artikkel 9

Konsultatsioonid

1. Käesoleva direktiivi kohaldamiseks peetakse, vajadusel komitees, järgmisi konsultatsioone:

- kahepoolsetes küsimustes asjassepuutuvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel neist ühe taotlusel,

- küsimustes, mis ei paku üksnes kahepoolset huvi, kõikide liikmesriikide ja komisjoni vahel ühe asjaomase asutuse või komisjoni taotlusel.

2. Liikmesriikide pädevad asutused võivad teineteisega otse suhelda. Liikmesriikide pädevad asutused võivad vastastikuse kokkuleppe korral lubada, et nende määratud asutused võivad teatud juhtudel või teatud liiki asjades teineteisega otse suhelda.

3. Kui pädevad asutused sõlmivad käesoleva direktiiviga hõlmatud kahepoolsetes küsimustes kokkuleppeid, mis laienevad väljapoole konkreetset juhtumit, teavitavad nad sellest komisjoni niipea kui võimalik. Komisjon teavitab omakorda teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 10

Kogemuste vahetamine

Liikmesriigid jälgivad koos komisjoniga pidevalt käesoleva direktiiviga ettenähtud koostöömenetlust ning vahetavad eelkõige ettevõtete gruppide siseste üleandehindade osas kogemusi, et parandada asjaomast koostööd ning koostada vajadusel normide kogum kõnealuste valdkondade jaoks.

Artikkel 11

Ulatuslikuma abi lubatavus

Eespool toodud sätted ei takista muudest õigusaktidest tuleneda võivaid ulatuslikumaid teabevahetamiskohustusi.

Artikkel 12

Lõppsätted

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 1979 ning edastavad need viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt edaspidi vastuvõetavate oluliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 1977

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Geens

[1] EÜT C 293, 13.12.1976, lk 34.

[2] EÜT C 56, 7.3.1977, lk 66.

[3] EÜT C 35, 14.2.1975, lk 1.

--------------------------------------------------

Top