EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02010L0013-20100505
Directive 2010/13/EU of the European Parliament and of the Council of 10 March 2010 on the coordination of certain provisions laid down by law, regulation or administrative action in Member States concerning the provision of audiovisual media services (Audiovisual Media Services Directive) (codified version) (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL, 10. märts 2010, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL, 10. märts 2010, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02010L0013 — ET — 05.05.2010 — 000.003
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/13/EL, 10. märts 2010, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (kodifitseeritud versioon) (ELT L 095 15.4.2010, lk 1) |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/13/EL,
10. märts 2010,
audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)
(kodifitseeritud versioon)
(EMPs kohaldatav tekst)
I
PEATÜKK
MÕISTED
Artikkel 1
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „audiovisuaalmeedia teenus” –
i) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud teenus, mis kuulub meediateenuse osutaja toimetusvastutuse alla ning mille põhiline otstarve on pakkuda üldsusele teavitamise, meelelahutuse või harimise eesmärgil saateid elektrooniliste sidevõrkude kaudu direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses. Sellised audiovisuaalmeedia teenused on kas käesoleva lõigu punktis e määratletud teleülekanded või käesoleva lõike punktis g määratletud tellitavad audiovisuaalmeedia teenused;
ii) ►C2 audiovisuaalsed äriteated ◄ ;
b) „saade” – heliga või helita liikuvate kujutiste kogum, mis moodustab meediateenuse osutaja koostatud kava või kataloogi raames eraldi elemendi ning mille vorm ja sisu on võrreldavad ►C2 televisiooniteenuse ◄ vormi ja sisuga. Saate näideteks on pikad mängufilmid, spordisündmuste ülekanded, situatsioonikomöödiad, dokumentaalfilmid, lastesaated ja algupärased lavastused;
c) „toimetusvastutus” – tõhus kontroll nii saadete valiku kui ka nende (teleülekannete puhul saatekava või tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul programmikataloogi) ülesehituse üle. Toimetusvastutus ei tähenda tingimata riigi õiguse kohast juriidilist vastutust osutatavate teenuste või sisu eest;
d) „meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on toimetusvastutus audiovisuaalmeedia teenuse audiovisuaalse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi;
e) „ ►C2 televisiooniteenus ◄ ” või „teleülekanne” (st lineaarne audiovisuaalmeedia teenus) – audiovisuaalmeedia teenus, mida osutab meediateenuse osutaja saatekava alusel saadete samaaegseks vaatamiseks;
f) „ ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ ” – teleülekandeid edastav meediateenuse osutaja;
g) „tellitav audiovisuaalmeedia teenus” (st mittelineaarne audiovisuaalmeedia teenus) – audiovisuaalmeedia teenus, mida osutab meediateenuse osutaja saadete vaatamiseks kasutaja valitud ajal ja kasutaja isikliku taotluse põhjal, võttes aluseks meediateenuse osutaja valitud programmikataloogi;
h) „ ►C2 audiovisuaalne äriteade ◄ ” – heliga või helita kujutised, mis on mõeldud majandustegevusega tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade, teenuste või maine otseseks või kaudseks reklaamimiseks. Sellised kujutised kaasnevad saatega või on sellesse lisatud tasu või muu samalaadse hüvitise eest või enese reklaamimiseks. ►C2 Audiovisuaalse äriteate ◄ vormid on muu hulgas telereklaam, sponsorlus, otsepakkumised ja tootepaigutus;
i) „telereklaam” – igasugune kaubanduse, äri, oskustöö või kutsealaga seotud teadaanne, mida avalik-õiguslik isik või eraettevõtja või füüsiline isik edastab tasu või muu samalaadse hüvitise eest või enese reklaamimiseks, et reklaamida tasu eest pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, kaasa arvatud kinnisvara ning õigused ja kohustused;
j) „varjatud ►C2 audiovisuaalne äriteade ◄ ” – kaubatootja või teenuseosutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine saadetes sõnas või pildis, kui meediateenuse osutaja eesmärk on sellise esitusega pakkuda reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada. Sellist esitamist käsitatakse eelkõige tahtlikuna, kui seda tehakse tasu või samalaadse hüvitise eest;
k) „sponsorlus” – audiovisuaalmeedia teenuste osutamises või audiovisuaalsete teoste tootmises mitteosaleva avalik-õigusliku isiku või eraettevõtja või füüsilise isiku igasugune osalemine audiovisuaalmeedia teenuste või saadete rahastamises eesmärgiga reklaamida oma nime, kaubamärki, mainet, tegevust või toodet;
l) „otsepakkumine” – avalikkusele ringhäälingu kaudu edastatavad otsepakkumised kaupade turustamiseks ja teenuste osutamiseks tasu eest, kaasa arvatud kinnisvara ning õigused ja kohustused;
m) „tootepaigutus” – igasugune ►C2 audiovisuaalse äriteate ◄ vorm, mis seisneb toote, teenuse või selle kaubamärgi kaasamises või sellele osutamises selliselt, et seda esitatakse saates tasu või samalaadse hüvitise eest;
n) „Euroopa päritolu teosed” on järgmised:
i) liikmesriikidest pärinevad teosed;
ii) Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osalisteks olevatest kolmandatest Euroopa riikidest pärinevad teosed, mis vastavad lõike 3 tingimustele;
iii) teosed, mis on toodetud ühistoodanguna liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud, audiovisuaalsektoriga seotud lepingute raames ja vastavad nendes lepingutes määratletud tingimustele.
2. Lõike 1 punkti n alapunktide ii ja iii sätteid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikidest pärinevate teoste suhtes ei kohaldata kõnealuses kolmandas riigis diskrimineerivaid meetmeid.
3. Lõike 1 punkti n alapunktides i ja ii nimetatud teosed on teosed, mis on põhiosas valminud koostöös ühes või mitmes nimetatud sättes osutatud riigis elavate autorite ja töötajatega, tingimusel et need teosed vastavad ühele järgmisest kolmest tingimusest:
i) teose on valmistanud üks või mitu tootjat, kes on asutatud ühes või mitmes nimetatud riigis;
ii) teoste tootmist jälgib ja kontrollib tegelikkuses üks või mitu tootjat, kes on asutatud ühes või mitmes nimetatud riigis;
iii) nende riikide ühistootjate panus moodustab ühistootmise kogukuludest rohkem kui poole ja ühistootmist ei kontrolli üks ega mitu väljaspool kõnealuseid riike asutatud tootjat.
4. Teoseid, mis ei ole Euroopa päritolu teosed lõike 1 punktis n määratletud tähenduses, kuid mis on toodetud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete ühistootmislepingute raames, käsitatakse Euroopa päritolu teostena tingimusel, et liidu ühistootjad katavad suurema osa tootmise kogukuludest ja et tootmist ei kontrolli üks ega mitu väljaspool liikmesriikide territooriumi asutatud tootjat.
II
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 2
1. Iga liikmesriik tagab, et kõik tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate edastatavad audiovisuaalmeedia teenused on kooskõlas asjaomases liikmesriigis avalikkusele mõeldud audiovisuaalmeedia teenuste suhtes kohaldatava õigussüsteemi normidega.
2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kuuluvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutajad:
a) kes on asutatud lõike 3 kohaselt kõnealuses liikmesriigis;
b) kelle suhtes kohaldatakse lõiget 4.
3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse meediateenuse osutajat liikmesriigis asutatuna järgmistel juhtudel:
a) meediateenuse osutaja peakorter asub kõnealuses liikmesriigis ja audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad toimetuslikud otsused tehakse selles liikmesriigis;
b) kui meediateenuse osutaja peakorter asub ühes liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad toimetuslikud otsused tehakse teises liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat selles liikmesriigis asutatuna, kus töötab oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest. Kui oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab mõlemas liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat selles liikmesriigis asutatuna, kus paikneb tema peakorter. Kui oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest ei tööta kummaski liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat selles liikmesriigis asutatuna, kus ta kõigepealt alustas oma tegevust, kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, tingimusel et ta säilitab selle liikmesriigi majandusega püsiva ja tegeliku sideme;
c) kui meediateenuse osutaja peakorter asub liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad otsused tehakse kolmandas riigis, või vastupidi, käsitatakse meediateenuse osutajat kõnealuses liikmesriigis asutatuna tingimusel, et oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab selles liikmesriigis.
4. Meediateenuse osutajad, kelle suhtes lõike 3 sätteid ei kohaldata, käsitatakse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatena järgmistel juhtudel:
a) nad kasutavad selles liikmesriigis asuvat satelliitside juhtimiskeskust;
b) kuigi nad ei kasuta selles liikmesriigis asuvat satelliitside juhtimiskeskust, kasutavad nad sellele liikmesriigile kuuluvat satelliitvõimsust.
5. Kui küsimust, millisel liikmesriigil on jurisdiktsioon, ei saa lahendada vastavalt lõigetele 3 ja 4, loetakse pädevaks see liikmesriik, kus meediateenuse osutaja on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 49–55 tähenduses.
6. Käesolevat direktiivi ei kohaldata üksnes kolmandates riikides vastuvõtmiseks mõeldud audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, mida ühe või mitme liikmesriigi üldsus ei võta otseselt ega kaudselt vastu standardsete tarbijatele ettenähtud seadmetega.
Artikkel 3
1. Liikmesriigid tagavad teistest liikmesriikidest pärinevate audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmisvabaduse ega piira nende taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis kuuluvad käesoleva direktiiviga koordineeritavatesse valdkondadesse.
2. ►C2 Televisiooniteenuse ◄ puhul võivad liikmesriigid teha lõike 1 sätetest ajutiselt erandeid, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) teisest liikmesriigist edastatav teleülekanne rikub selgelt, oluliselt ja raskelt artikli 27 lõike 1 või 2 ja/või artikli 6 sätteid;
b) eelnenud 12 kuu jooksul on ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ punktis a nimetatud sätteid rikkunud vähemalt kaks korda;
c) asjaomane liikmesriik on ►C2 televisiooniteenuse osutajale ◄ ja komisjonile kirjalikult teatanud väidetavatest rikkumistest ja meetmetest, mida ta kavatseb võtta, kui taoline rikkumine toimub uuesti;
d) konsultatsioonid edastava liikmesriigi ja komisjoniga ei ole andnud rahuldavat lahendust 15 päeva jooksul alates punktis c nimetatud teatamisest ja väidetav rikkumine on jätkuv.
Kahe kuu jooksul alates liikmesriigi võetud meetmetest teatamisest otsustab komisjon, kas need meetmed on ühenduse õigusega kooskõlas. Kui komisjon otsustab, et need meetmed ei ole liidu õigusega kooskõlas, nõutakse liikmesriigilt kõnealuste meetmete kohaldamise viivitamata lõpetamist.
3. Lõige 2 ei piira ühegi menetluse, õiguskaitsevahendi ega sanktsiooni kohaldamist kõnealuse rikkumise suhtes selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla asjaomane ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ kuulub.
4. Tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul võib liikmesriik võtta meetmeid erandi tegemiseks lõikest 1 asjaomase teenuse puhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) meetmed:
i) on vajalikud ühel järgmistest põhjustest:
— riiklik poliitika, eelkõige kuritegude ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine, sealhulgas alaealiste kaitse ning võitlus rassilise, soolise, usulise ja rahvusliku vaenu õhutamisega ja üksikisikuid puudutava inimväärikuse rikkumisega;
— rahvatervise kaitse;
— avalik julgeolek, sealhulgas riigi julgeoleku ja kaitse tagamine;
— tarbijate, sealhulgas investorite kaitse;
ii) võetakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastu, mis takistab punktis i nimetatud eesmärkide saavutamist või kujutab endast tõsist ohtu nende eesmärkide saavutamisele;
iii) on nende eesmärkidega proportsionaalsed;
b) enne kõnealuste meetmete võtmist ja piiramata kohtumenetlusi, kaasa arvatud esialgsed menetlused ja eeluurimise raames võetud sammud, on liikmesriik:
i) taotlenud liikmesriigilt, kelle jurisdiktsiooni alla teenuseosutaja kuulub, meetmete võtmist ja viimane pole neid võtnud või need on olnud ebapiisavad;
ii) teatanud komisjonile ja liikmesriigile, kelle jurisdiktsiooni alla teenuseosutaja kuulub, oma kavatsusest võtta selliseid meetmeid.
5. Liikmesriigid võivad kiireloomulistel juhtudel teha erandeid lõike 4 punktis b ettenähtud tingimustest. Sellisel juhul teavitatakse meetmetest võimalikult kiiresti komisjoni ja liikmesriiki, kelle jurisdiktsiooni alla teenuseosutaja kuulub, näidates põhjused, miks liikmesriik peab juhtumit kiireloomuliseks.
6. Ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust võtta lõigetes 4 ja 5 osutatud meetmeid, uurib komisjon võimalikult kiiresti, kas teatatud meetmed vastavad liidu õigusele. Kui komisjon otsustab, et meetmed ei ole kooskõlas liidu õigusega, palub komisjon kõnealusel liikmesriigil loobuda mis tahes kavandatud meetme võtmisest või lõpetada selle rakendamine viivitama.
Artikkel 4
1. Liikmesriigid võivad nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt meediateenuse osutajatelt nõuda käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondades üksikasjalikumate või rangemate eeskirjade järgimist, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.
2. Juhul kui liikmesriik:
a) on lõike 1 kohaselt kasutanud vabadust võtta vastu üksikasjalikumad või rangemad avalikel huvidel põhinevad eeskirjad ning
b) leiab, et teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ edastab teleülekannet, mis tervikuna või millest peamine osa on suunatud tema territooriumile,
võib ta võtta ühendust jurisdiktsiooni omava liikmesriigiga kõikidele tekkinud probleemidele vastastikku rahuldava lahenduse leidmiseks. Esimese liikmesriigi põhjendatud taotluse kättesaamisel esitab jurisdiktsiooni omav liikmesriik ►C2 televisiooniteenuse osutajale ◄ nõude järgida kõnealuseid avalikel huvidel põhinevaid eeskirju. Jurisdiktsiooni omav liikmesriik teatab esimesele liikmesriigile saadud tulemustest kahe kuu jooksul pärast nimetatud taotluse saamist. Kumbki liikmesriik võib paluda artikli 29 kohaselt asutatud kontaktkomiteel kõnealune juhtum läbi vaadata.
3. Esimene liikmesriik võib võtta asjakohased meetmed kõnealuse ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ vastu, kui tema hinnangul:
a) ei ole lõike 2 kohaldamise kaudu saadud tulemused rahuldavad ning
b) kõnealune ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ on asutatud jurisdiktsiooni omavas liikmesriigis, eesmärgiga hoiduda käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondades kehtestatud rangematest eeskirjadest, mis oleksid tema suhtes kohaldatavad juhul, kui ta oleks asutatud esimesena nimetatud liikmesriigis.
Sellised meetmed peavad olema objektiivselt vajalikud, neid tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil ning need peavad olema taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed.
4. Liikmesriik võib võtta lõike 3 kohaseid meetmeid üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) ta on teatanud komisjonile ja liikmesriigile, kus ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ on asutatud, oma kavatsusest võtta selliseid meetmeid, põhjendades samal ajal, millel tema hinnangud põhinevad, ja
b) komisjon on otsustanud, et need meetmed on kooskõlas liidu õigusega ning eelkõige et neid meetmeid lõigete 2 ja 3 alusel võtva liikmesriigi hinnangud on nõuetekohaselt põhjendatud.
5. Komisjon teeb otsuse selle kohta, kas meetmed on kooskõlas liidu õigusega, kolme kuu jooksul alates lõike 4 punkti a kohase teate saamisest. Kui komisjon otsustab, et meetmed ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, loobub kõnealune liikmesriik kavandatud meetmete võtmisest.
6. Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega ja oma õigusaktide raames, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad järgivad tegelikult käesoleva direktiivi sätteid.
7. Liikmesriigid soodustavad kaas- ja/või enesereguleerimise korda siseriiklikul tasandil käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondades nende õigussüsteemis lubatud ulatuses. Kõnealune kord peab olema asjaomaste liikmesriikide põhiliste sidusrühmade seas laialt aktsepteeritud ja nägema ette tõhusa jõustamise.
8. Direktiivi 2000/31/EÜ kohaldatakse täies ulatuses, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti. Kui direktiivi 2000/31/EÜ säte on vastuolus käesoleva direktiivi sättega, siis kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti.
III
PEATÜKK
KÕIGI AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED
Artikkel 5
Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad teevad teenuse vastuvõtjatele kergesti, vahetult ja püsivalt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
a) meediateenuse osutaja nimi;
b) meediateenuse osutaja asutamiskoha geograafiline aadress;
c) meediateenuse osutaja andmed, kaasa arvatud tema elektronposti aadress või ►C2 veebisait ◄ , mille kaudu saab temaga vahetult, tõhusalt ja kiiresti ühendust võtta;
d) rakendatavuse korral pädevad reguleerivad või järelevalveasutused.
Artikkel 6
Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate osutatavad audiovisuaalmeedia teenused ei sisalda vihkamisele õhutamist soo, rassilise või etnilise päritolu või usutunnistuse alusel.
Artikkel 7
Liikmesriigid ergutavad oma jurisdiktsiooni alla kuuluvaid meediateenuse osutajaid tagama, et nende teenused tehakse järk-järgult kättesaadavaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
Artikkel 8
Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad ei edasta kinematograafiateoseid väljaspool õiguste valdajatega kokkulepitud ajavahemikku.
Artikkel 9
1. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate edastatavad ►C2 audiovisuaalsed äriteated ◄ vastavad järgmistele nõuetele:
a) ►C2 audiovisuaalsed äriteated ◄ peavad olema sellistena hõlpsasti äratuntavad. Varjatud ►C2 audiovisuaalsed äriteated ◄ on keelatud;
b) ►C2 audiovisuaalsetes äriteadetes ◄ ei tohi kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid;
c) ►C2 audiovisuaalsed äriteated ◄ ei tohi:
i) kahjustada inimväärikuse austamist;
ii) sisaldada ega soodustada mis tahes diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;
iii) soodustada tervist või ohutust kahjustavat käitumist;
iv) soodustada keskkonnakaitset tõsiselt kahjustavat käitumist;
d) sigarettide ja muude tubakatoodetega seotud ►C2 audiovisuaalsete äriteadete ◄ kõik vormid on keelatud;
e) ►C2 audiovisuaalsed äriteated ◄ alkohoolsete jookide kohta ei tohi olla suunatud konkreetselt alaealistele ega tohi propageerida selliste jookide liigset tarbimist;
f) ►C2 audiovisuaalsed äriteated ◄ selliste ravimite ja raviteenuste kohta, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, kättesaadavad üksnes tervishoiutöötaja väljastatava retsepti või ettekirjutuse alusel, on keelatud;
g) ►C2 audiovisuaalsed äriteated ◄ ei tohi põhjustada füüsilist ega moraalset kahju alaealistele. Seega ei või nad otseselt keelitada alaealisi ostma või rentima toodet või teenust, kasutades ära nende kogenematust ja kergeusklikkust, otseselt ärgitada neid veenma oma vanemaid või teisi ostma reklaamitavat toodet või teenust, kasutada ära alaealiste usaldust vanemate, õpetajate ja muude isikute suhtes, ega põhjendamatult näidata alaealisi ohtlikes olukordades.
2. Liikmesriigid ja komisjon ergutavad meediateenuse osutajaid töötama välja tegevusjuhendi, mis käsitleb lastesaadete ajal või lastesaadetes edastatavaid asjakohatuid ►C2 audiovisuaalseid äriteateid ◄ toitumisalase või füsioloogilise mõjuga toitaineid ja muid aineid sisaldavate toitude ja jookide kohta, eelkõige nende kohta, mis sisaldavad rasva, trans-rasvhappeid, soola/naatriumi ja suhkruid, mille liigne tarbimine toidus tervikuna ei ole soovitatav.
Artikkel 10
1. Spondeeritavad audiovisuaalmeedia teenused või saated peavad vastama järgmistele nõuetele:
a) saadete sisu või teleülekannete puhul ei tohi nende edastamisaega mingil juhul mõjutada viisil, mis avaldaks mõju meediateenuse osutaja vastutusele ja toimetuse sõltumatusele;
b) nende abil ei tohi otseselt soodustada kaupade ega teenuste ostmist või rentimist, tehes eelkõige konkreetseid müüki edendavaid vihjeid kõnealustele kaupadele või teenustele;
c) vaatajaid tuleb selgelt teavitada sponsorlepingu olemasolust. Spondeeritavad saated tuleb selgelt eristada, kasutades saate seisukohalt sobival viisil sponsori nime, logo ja/või muud sümbolit, nagu viidet sponsori toodetele või teenustele või eristavat märgistust saate alguses, lõpus ja/või selle kestel.
2. Audiovisuaalmeedia teenuseid või saateid ei tohi spondeerida ettevõtted, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete tootmine ja müük.
3. Ettevõtted, kes tegelevad muu hulgas ravimite valmistamise või müügiga ja raviteenuste osutamisega, võivad nende spondeeritavates audiovisuaalmeedia teenustes või saadetes reklaamida ettevõtja nime või mainet, kuid ei tohi reklaamida selliseid konkreetseid ravimeid ega raviteenuseid, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, kättesaadavad üksnes tervishoiutöötaja väljastatava retsepti või ettekirjutuse alusel.
4. Uudistesaateid ja aktuaalseid poliitilisi sündmusi käsitlevaid saateid ei tohi spondeerida. Liikmesriigid võivad keelata sponsori logo näitamise lastesaadete, dokumentaalfilmide ja religioosse sisuga saadete ajal.
Artikkel 11
1. Lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse üksnes nende saadete suhtes, mis on toodetud pärast 19. detsembrit 2009.
2. Tootepaigutus on keelatud.
3. Erandina lõikest 2 on tootepaigutus, kui liikmesriik ei otsusta teisiti, vastuvõetav järgmistel juhtudel:
a) kinematograafiateostes, filmides ja sarifilmides (seriaalides), mis on valmistatud audiovisuaalmeedia teenuste jaoks, spordisaadetes ja meelelahutussaadetes;
b) kui selle eest ei võeta tasu, vaid pakutakse tasuta teatud kaupu ja teenuseid, näiteks saate tootmiseks vajalikud rekvisiidid ja auhinnad, eesmärgiga need saatesse lisada.
Punktis a sätestatud erandit ei kohaldata lastesaadete suhtes.
Saated, mis sisaldavad tootepaigutust, peavad täitma vähemalt kõiki järgmisi nõudeid:
a) nende sisu ja teleülekannete puhul ei mõjutata nende edastamisaega mingil juhul viisil, mis avaldaks mõju meediateenuse osutaja vastutusele ja toimetuse sõltumatusele;
b) nende abil ei soodustata otseselt kaupade ega teenuste ostmist või rentimist, eelkõige tehes konkreetseid müüki edendavaid vihjeid kõnealuste kaupade või teenuste suhtes;
c) nad ei tõsta kõnealust toodet alusetult esile;
d) vaatajaid teavitatakse selgelt tootepaigutuse olemasolust. Vaatajate võimaliku segaduse vältimiseks märgistatakse tootepaigutust sisaldavad saated asjakohaselt saate alguses ja lõpus ning pärast reklaamipausi.
Erandkorras võivad liikmesriigid loobuda punktis d sätestatud nõuete kohaldamisest, tingimusel et kõnealust saadet ei ole tootnud ega tellinud meediateenuse osutaja ise ega temaga seotud ettevõte.
4. Igal juhul ei tohi saated sisaldada järgmiste toodete paigutust:
a) tubakatooted või sigaretid või selliste ettevõtete tootepaigutus, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete tootmine ja müük;
b) konkreetsed ravimid või raviteenused, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla meediateenuse osutaja kuulub, kättesaadavad üksnes tervishoiutöötaja väljastatava retsepti või ettekirjutuse alusel.
IV
PEATÜKK
ÜKSNES TELLITAVATE AUDIOVISUAALMEEDIA TEENUSTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED
Artikkel 12
Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate osutatavad tellitavad audiovisuaalmeedia teenused, mis võivad tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tehakse kättesaadavaks üksnes viisil, mis tagab selle, et alaealised tavaliselt selliseid tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid ei kuule ega näe.
Artikkel 13
1. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate osutatavad tellitavad audiovisuaalmeedia teenused edendavad asjakohaste meetmetega Euroopa päritolu teoste tootmist ja kättesaadavust, kui see on teostatav. Selline edendamine võib muu hulgas olla seotud selliste teenustega antava rahalise toetusega Euroopa päritolu teoste tootmiseks ja neid teoseid käsitlevate õiguste omandamiseks või Euroopa päritolu teoste osakaalu ja/või nende esiletoomisega tellitava audiovisuaalmeedia teenuse pakutavates programmikataloogides.
2. Liikmesriigid annavad komisjonile hiljemalt 19. detsembril 2011 ja seejärel iga nelja aasta järel aru lõike 1 rakendamisest.
3. Komisjon annab liikmesriikide esitatud teabe ja sõltumatu uuringu alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru lõike 1 kohaldamise kohta, võttes arvesse turu ja tehnika arengut ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärki.
V
PEATÜKK
AINUÕIGUSED JA LÜHIUUDISTE EDASTAMINE ►C2 TELEVISIOONITEENUSES ◄
Artikkel 14
1. Iga liikmesriik võib kooskõlas liidu õigusega võtta meetmeid tagamaks, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad ►C2 televisiooniteenuse osutajad ◄ ei edasta sündmusi, mida kõnealune liikmesriik käsitleb ühiskonnale väga tähtsatena, ainuõiguslikult ega viisil, millega võetakse oluliselt osalt kõnealuse liikmesriigi elanikkonnast võimalus jälgida selliseid sündmusi otseülekande või hilisema edastusena tasuta televisioonis. Kui liikmesriik võtab sellised meetmed, koostab ta selliste riiklike või mitteriiklike sündmuste loetelu, mida ta käsitab ühiskonnale väga tähtsana. Liikmesriik teeb seda selgel ja läbipaistval viisil ning aegsasti. Sealjuures määrab asjaomane liikmesriik samuti kindlaks, kas need sündmused peaksid olema kättesaadavad täieliku või osalise otseülekandena või siis täieliku või osalise hilisema edastusena, kui viimane on objektiivsetel põhjustel avalikkuse huvides vajalik või asjakohane.
2. Liikmesriigid teatavad lõike 1 kohaselt võetud või võetavatest meetmetest viivitamata komisjonile. Kolme kuu jooksul alates teatamisest kontrollib komisjon selliste meetmete vastavust liidu õigusele ja edastab need teistele liikmesriikidele. Komisjon palub artikli 29 kohaselt asutatud kontaktkomiteel esitada arvamus. Komisjon avaldab võetud meetmed viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kord aastas liikmesriikide võetud meetmete koondloendi.
3. Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega oma õigusaktide raames, ►C1 et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad ►C2 televisiooniteenuse osutajad ◄ ei kasuta pärast 30. juulit 1997 nende ostetud ainuõigusi nii, ◄ et sellega võetakse oluliselt osalt teise liikmesriigi elanikkonnast võimalus jälgida nimetatud teise liikmesriigi poolt kooskõlas lõigetega 1 ja 2 määratletud sündmusi täieliku või osalise otseülekandena või siis täieliku või osalise hilisema edastusena, kui viimane on objektiivsetel põhjustel avalikkuse huvides vajalik või asjakohane, nagu nimetatud teine liikmesriik on lõike 1 kohaselt määranud.
Artikkel 15
1. Liikmesriigid tagavad, et lühiuudiste puhul ei jäeta liidus asutatud ►C2 televisiooniteenuse osutajaid ◄ ilma juurdepääsust õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel üldsusele suurt huvi pakkuvatele üritustele, mida edastab nende jurisdiktsiooni alla kuuluv ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ ainuõiguse alusel.
2. Kui juurdepääsu taotleva ►C2 televisiooniteenuse osutajaga ◄ samas liikmesriigis asutatud teine ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ on omandanud ainuõiguse kõnealuse sündmuse puhuks, tuleb juurdepääsu taotleda sellelt ►C2 televisiooniteenuse osutajalt ◄ .
3. Liikmesriigid tagavad sellise juurdepääsu, võimaldades ►C2 televisiooniteenuse osutajatel ◄ vabalt valida edastava ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ signaalist lühilõike, viidates juhul, kui see on praktilistel kaalutlustel võimalik, vähemalt nende allikale.
4. Alternatiivina lõikele 3 võib liikmesriik luua võrdväärse süsteemi, millega saadakse õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääs teiste vahendite abil.
5. Selliseid lühilõike kasutatakse üksnes üldistes uudistesaadetes ning neid võib kasutada tellitavates audiovisuaalmeedia teenustes ainult siis, kui sama meediateenuse osutaja pakub sama saadet hiljem.
6. Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, tagavad liikmesriigid kooskõlas nende õigussüsteemi ja tavadega, et määratakse kindlaks selliste lühilõikude kasutamist käsitlevad tingimused ja kord, eelkõige igasugune hüvitamiskord, lühilõikude maksimumpikkus ja nende edastamisele seatud ajapiirangud. Kui nähakse ette hüvitis, ei ületa see juurdepääsu tagamisega otseselt seotud lisakulusid.
VI
PEATÜKK
TELEPROGRAMMIDE LEVITAMISE JA TOOTMISE EDENDAMINE
Artikkel 16
1. Võimaluse korral tagavad liikmesriigid asjakohaste vahenditega, et ►C2 televisiooniteenuse osutajad ◄ reserveerivad Euroopa päritoluga teostele suurema osa oma saateajast, välja arvatud uudiste, spordisündmuste, ajaviitemängude, reklaami, teleteksti ning otsepakkumiste edastamiseks määratud aeg. Selline osakaal tuleks saavutada järk-järgult, täites asjakohaseid nõudeid ja pidades silmas ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ kohustust pakkuda oma vaatajaskonnale nii teabe-, haridus-, kultuuri- kui ka meelelahutussaateid.
2. Kui lõikes 1 sätestatud osakaalu ei ole võimalik saavutada, ei tohi see olla väiksem kui 1988. aasta keskmine asjaomases liikmesriigis.
Kreeka ja Portugali puhul asendatakse 1988. aasta 1990. aastaga.
3. Alates 3. oktoobrist 1991 esitavad liikmesriigid komisjonile iga kahe aasta tagant aruande käesoleva artikli ja artikli 17 kohaldamise kohta.
See aruanne sisaldab eelkõige statistilist ülevaadet käesolevas artiklis ja artiklis 17 nimetatud osakaalude saavutamise kohta igas teleprogrammis, mis kuulub asjaomase liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, ning kõnealuse osakaalu mittesaavutamise korral iga üksikjuhu põhjused ja osakaalu saavutamiseks võetud või kavandatavad meetmed.
Komisjon teatab nendest aruannetest, millele ta lisab vajaduse korral arvamuse, teistele liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile. Komisjon tagab, et käesolevat artiklit ja artiklit 17 kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega. Komisjon võib oma arvamuses eelkõige arvesse võtta saavutatud edu võrreldes eelnenud aastatega, uute ringhäälingusaadete osakaalu programmist, uutele ►C2 televisiooniteenuse osutajatele ◄ eriomaseid asjaolusid ja väikese audiovisuaalse tootmisvõimsuse või kitsa keelealaga riikide eriolukorda.
Artikkel 17
Võimaluse korral tagavad liikmesriigid asjakohaste vahenditega, et ►C2 televisiooniteenuse osutajad ◄ reserveerivad ►C2 televisiooniteenuse osutajatest ◄ sõltumatute tootjate loodud Euroopa päritoluga teostele vähemalt 10 % oma saateajast, välja arvatud uudiste, spordisündmuste, ajaviitemängude, reklaami, teleteksti ning otsepakkumiste edastamiseks määratud aeg, või liikmesriigi äranägemisel vähemalt 10 % oma programmide eelarvest. Selline osakaal tuleks saavutada järk-järgult, täites asjakohaseid nõudeid ja pidades silmas ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ kohustust pakkuda oma vaatajaskonnale nii teabe-, haridus-, kultuuri- kui ka meelelahutussaateid. See tuleb saavutada piisava osakaalu reserveerimisega uutele teostele, s.o teostele, mis edastatakse viie aasta jooksul alates nende valmistamisest.
Artikkel 18
Käesolevat peatükki ei kohaldata telesaadete suhtes, mis on mõeldud kohalikule vaatajaskonnale ja mis ei kuulu siseriiklikku televõrku.
VII
PEATÜKK
TELEREKLAAM JA OTSEPAKKUMINE
Artikkel 19
1. Telereklaam ja otsepakkumised on hõlpsasti äratuntavad ja eristatavad toimetatavast sisust. Ilma et see piiraks uute reklaamitehnikate kasutamist, hoitakse telereklaam ja otsepakkumised saate muudest osadest lahus optiliste ja/või akustiliste ja/või ruumiliste vahendite abil.
2. Eraldiseisvad reklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) on erand.
Artikkel 20
1. Liikmesriigid tagavad reklaami ja otsepakkumise edastamise korral saadete ajal, et ei kahjustata saadete terviklikkust, võttes arvesse asjaomase saate loomulikke pause, kestust ja laadi, ning õiguste valdajate õigusi.
2. Telefilmide (välja arvatud telesarjad, seriaalid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga vähemalt programmikohase 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks. Lastesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga vähemalt programmikohase 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks tingimusel, et saate kestus on pikem kui 30 minutit. Usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada telereklaami ega otsepakkumisi.
Artikkel 21
Ravimite, mille turustamiseks on vaja müügiluba direktiivi 2001/83/EÜ tähenduses, ja raviteenuste otsepakkumine on keelatud.
Artikkel 22
Alkohoolsete jookide telereklaam ja otsepakkumised peavad vastama järgmistele nõuetele:
a) see ei või olla suunatud otseselt alaealistele ega mingil juhul kujutada alaealisi kõnealuseid jooke tarbimas;
b) selles ei seostata alkoholi tarbimist kehalise suutlikkuse suurenemise ega liiklusvahendi juhtimisega;
c) see ei loo kujutlust, et alkoholi tarbimine soodustab sotsiaalset või seksuaalset edukust;
d) selles ei väideta, et alkoholil on raviomadusi või et see ergutab või rahustab või aitab lahendada isiklikke probleeme;
e) see ei tohi soodustada alkoholi liigtarbimist ega esitada karskust või mõõdukust negatiivse omadusena;
f) selles ei rõhutata, et suur alkoholisisaldus on jookide positiivne omadus.
Artikkel 23
1. Telereklaamilõikude ja otsepakkumiste lõikude osakaal ühes tunnis ei tohi ületada 20 %.
2. Lõiget 1 ei kohaldata teadaannete suhtes, mida ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ edastab seoses oma saadetega, ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodete, sponsorlusteadete ja tootepaigutuse suhtes.
Artikkel 24
Otsepakkumise saated peavad olema sellistena selgesti eristatavad heli ja kujutise abil ning nende katkestusteta kestus on vähemalt 15 minutit.
Artikkel 25
Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse mutatis mutandis telekanalite suhtes, mis on pühendatud eranditult reklaamile ja otsepakkumisele, samuti telekanalite suhtes, mis on pühendatud eranditult enesereklaamile.
IV peatükki ja samuti artiklit 20 ning artiklit 23 ei kohaldata kõnealuste kanalite suhtes.
Artikkel 26
Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid liidu õigust asjakohaselt arvesse võttes üksnes oma riigi territooriumile mõeldud teleülekannete suhtes, mida avalikkus ei saa üheski teises liikmesriigis otseselt ega kaudselt vastu võtta, kehtestada muid kui artikli 20 lõikes 2 ning artiklis 23 sätestatud eeskirju.
VIII
PEATÜKK
ALAEALISTE KAITSE ►C2 TELEVISIOONITEENUSES ◄
Artikkel 27
1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ►C2 televisiooniteenuse osutajate ◄ edastatavate telesaadete hulgas ei ole ühtki sellist saadet, eelkõige pornograafiat või põhjendamatut vägivalda sisaldavat, mis võib tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset ja kõlbelist arengut.
2. Lõikes 1 sätestatud meetmed laienevad ka muudele saadetele, mis tõenäoliselt kahjustavad alaealiste füüsilist, vaimset ja kõlbelist arengut, välja arvatud juhul, kui ringhäälingusaate edastusaja valiku või mõne tehnilise meetme abil on tagatud, et edastuspiirkonna alaealised selliseid ringhäälingusaateid tavaliselt ei kuule ega näe.
3. Lisaks sellele tagavad liikmesriigid selliste saadete kodeerimata edastamise korral, et nendele saadetele eelneb akustiline hoiatus või et neid saab ära tunda sümboli järgi, mis on nähtav kogu saate jooksul.
IX
PEATÜKK
ÕIGUS ESITADA VASTULAUSE ►C2 TELEVISIOONITEENUSES ◄
Artikkel 28
1. Ilma et see piiraks liikmesriikide muude tsiviil-, haldus- ja kriminaalõiguslike sätete kohaldamist, peab vastulause esitamise õigus või võrdväärne õiguskaitsevahend olema koda- või riikkondsusest olenemata igal füüsilisel ja juriidilisel isikul, kelle õigustatud huve on eelkõige maine või hea nime osas kahjustatud telesaates esitatud ebaõigete väidetega. Liikmesriigid tagavad, et vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite tegelikku kasutamist ei takista põhjendamatute tingimuste kehtestamine. Vastulause edastatakse mõistliku aja jooksul pärast põhjendatud nõude esitamist nõude aluseks olevale saatele vastaval ajal ja viisil.
2. Vastulause esitamise õigust või võrdväärseid õiguskaitsevahendeid kohaldatakse kõikide liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate ►C2 televisiooniteenuse osutajate ◄ suhtes.
3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, mis on vajalikud vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kehtestamiseks, ja määravad kindlaks nende kasutamise korra. Eelkõige tagavad nad, et kõnealuse õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kasutamiseks on piisavalt aega ja et nende kasutamise kord võimaldab teistes liikmesriikides elavatel või asuvatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel neid nõuetekohaselt kasutada.
4. Taotluse vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kasutamiseks võib tagasi lükata, kui selline vastulause ei ole lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt õigustatud, kui sellega kaasneks karistatav tegu, kui sellega võetaks ►C2 televisiooniteenuse osutaja ◄ tsiviilvastutusele või kui see on heade tavadega vastuolus.
5. Nähakse ette menetlusnormid, mille alusel saab vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kasutamist käsitlevaid vaidlusi kohtulikult läbi vaadata.
X
PEATÜKK
KONTAKTKOMITEE
Artikkel 29
1. Komisjoni egiidi all on asutatud kontaktkomitee. Komiteesse kuuluvad liikmesriikide pädevate asutuste esindajad. Komitee eesistuja on komisjoni esindaja ja see tuleb kokku kas eesistuja algatusel või liikmesriigi delegatsiooni taotlusel.
2. Kontaktkomitee ülesanded on järgmised:
a) hõlbustada käesoleva direktiivi tegelikku rakendamist korrapäraste nõupidamiste kaudu, käsitledes direktiivi, eelkõige selle artikli 2 kohaldamisest tulenevaid praktilisi probleeme ja muid küsimusi, mille arutamist peetakse kasulikuks;
b) esitada omal algatusel või komisjoni taotluse korral arvamusi käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides;
c) toimida arutelukohana, kus arutatakse seda, milliseid küsimusi tuleks käsitleda artikli 16 lõike 3 kohaselt liikmesriikide esitatavates aruannetes ja nende aruannete metoodikat;
d) arutada nende korrapäraste nõupidamiste tulemusi, mida komisjon peab ►C2 televisiooniteenuse osutajate ◄ , tootjate, tarbijate, valmistajate, teenusepakkujate ning ametiühingute ja loometöö tegijate esindajatega;
e) hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetust audiovisuaalmeedia teenuseid käsitlevate reguleerivate meetmete hetkeolukorra ja arengu üle, võttes arvesse liidu audiovisuaalpoliitikat ja asjakohaseid tehnilisi arenguid;
f) uurida kõiki kõnealuse sektori arengusuundi, mille arutamine tundub kasulikuna.
XI
PEATÜKK
LIIKMESRIIKIDE REGULEERIVATE ASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ
Artikkel 30
Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et anda üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artiklite 2, 3 ja 4 kohaldamiseks vajalikku teavet, eelkõige liikmesriikide pädevate sõltumatute reguleerivate asutuste kaudu.
XII
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 31
Käesoleva direktiiviga kooskõlastamata valdkondades ei mõjuta direktiiv liikmesriikide õigusi ega kohustusi, mis tulenevad kehtivatest telekommunikatsiooni ja ringhäälingut käsitlevatest konventsioonidest.
Artikkel 32
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 33
Komisjon esitab hiljemalt 19. detsembril 2011 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja teeb vajaduse korral täiendavaid ettepanekuid direktiivi kohandamiseks audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna arenguga, võttes eriti arvesse tehnika viimaseid arenguid, sektori konkurentsivõimet ja meediakirjaoskuse taset kõikides liikmesriikides.
Aruandes hinnatakse samuti lastesaadete ajal edastatava telereklaami küsimust ning eelkõige seda, kas käesolevas direktiivis esitatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eeskirjad on võimaldanud nõuetekohast kaitset.
Artikkel 34
Direktiiv 89/552/EMÜ, mida on muudetud I lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 35
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 36
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(märgitud artiklis 34)
|
Nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23) |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60) |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/65/EÜ (ELT L 332, 18.12.2007, lk 27) |
Ainult artikkel 1 |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad
(märgitud artiklis 34)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
|
89/552/EMÜ |
3. oktoober 1991 |
|
97/36/EÜ |
31. detsember 1998 |
|
2007/65/EÜ |
19. detsember 2009 |
II LISA
VASTAVUSTABEL
|
Direktiiv 89/552/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikli 1 sissejuhatus |
Artikli 1 lõike 1 sissejuhatus |
|
Artikli 1 punkti a sissejuhatus |
Artikli 1 lõike 1 punkti a sissejuhatus |
|
Artikli 1 punkti a esimene taane |
Artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkt i |
|
Artikli 1 punkti a teine taane |
Artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkt ii |
|
Artikli 1 punktid b–m |
Artikli 1 lõike 1 punktid b–m |
|
Artikli 1 punkti n alapunkti i sissejuhatus |
Artikli 1 lõike 1 punkti n sissejuhatus |
|
Artikli 1 punkti n alapunkti i esimene taane |
Artikli 1 lõike 1 punkti n alapunkt i |
|
Artikli 1 punkti n alapunkti i teine taane |
Artikli 1 lõike 1 punkti n alapunkt ii |
|
Artikli 1 punkti n alapunkti i kolmas taane |
Artikli 1 lõike 1 punkti n alapunkt iii |
|
Artikli 1 punkti n alapunkti i neljas taane |
Artikli 1 lõige 2 |
|
Artikli 1 punkti n alapunkti ii sissejuhatus |
Artikli 1 lõike 3 sissejuhatus |
|
Artikli 1 punkti n alapunkti ii esimene taane |
Artikli 1 lõike 3 punkt i |
|
Artikli 1 punkti n alapunkti ii teine taane |
Artikli 1 lõike 3 punkt ii |
|
Artikli 1 punkti n alapunkti ii kolmas taane |
Artikli 1 lõike 3 punkt iii |
|
Artikli 1 punkti n alapunkt iii |
Artikli 1 lõige 4 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikli 2a lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 2a lõike 4 sissejuhatus |
Artikli 3 lõike 4 sissejuhatus |
|
Artikli 2a lõike 4 punkt a |
Artikli 3 lõike 4 punkt a |
|
Artikli 2a lõike 4 punkti b sissejuhatus |
Artikli 3 lõike 4 punkti b sissejuhatus |
|
Artikli 2a lõike 4 punkti b esimene taane |
Artikli 3 lõike 4 punkti b alapunkt i |
|
Artikli 2a lõike 4 punkti b teine taane |
Artikli 3 lõike 4 punkti b alapunkt ii |
|
Artikli 2a lõiked 5 ja 6 |
Artikli 3 lõiked 5 ja 6 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
|
Artikkel 3a |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 3b |
Artikkel 6 |
|
Artikkel 3c |
Artikkel 7 |
|
Artikkel 3d |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 3e |
Artikkel 9 |
|
Artikkel 3f |
Artikkel 10 |
|
Artikli 3g lõige 1 |
Artikli 11 lõige 2 |
|
Artikli 3g lõike 2 esimese lõigu sissejuhatus |
Artikli 11 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatus |
|
Artikli 3g lõike 2 esimese lõigu esimene taane |
Artikli 11 lõike 3 esimese lõigu punkt a |
|
Artikli 3g lõike 2 esimese lõigu teine taane |
Artikli 11 lõike 3 esimese lõigu punkt b |
|
Artikli 3g lõike 2 teine, kolmas ja neljas lõik |
Artikli 11 lõike 3 teine, kolmas ja neljas lõik |
|
Artikli 3g lõige 3 |
Artikli 11 lõige 4 |
|
Artikli 3g lõige 4 |
Artikli 11 lõige 1 |
|
Artikkel 3h |
Artikkel 12 |
|
Artikkel 3i |
Artikkel 13 |
|
Artikkel 3j |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 3k |
Artikkel 15 |
|
Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 4 lõige 4 |
— |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 20 |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 21 |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 22 |
|
Artikkel 18 |
Artikkel 23 |
|
Artikkel 18a |
Artikkel 24 |
|
Artikkel 19 |
Artikkel 25 |
|
Artikkel 20 |
Artikkel 26 |
|
Artikkel 22 |
Artikkel 27 |
|
Artikkel 23 |
Artikkel 28 |
|
Artikkel 23a |
Artikkel 29 |
|
Artikkel 23b |
Artikkel 30 |
|
Artikkel 24 |
Artikkel 31 |
|
— |
Artikkel 32 |
|
Artikkel 26 |
Artikkel 33 |
|
— |
Artikkel 34 |
|
— |
Artikkel 35 |
|
Artikkel 27 |
Artikkel 36 |
|
— |
I lisa |
|
— |
II lisa |