a) uued reisilaevad;

b) olemasolevad 24 meetri pikkused ja pikemad reisilaevad;

c) kiirreisilaevad.

a) reisilaevad, mis on:

▼M1

▼B

b) kiirreisilaevad, mis on:

a) kehtestab ja vajaduse korral ajakohastab oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate merepiirkondade nimekirja, määratledes tsoonid aastaringseks ja vajaduse korral piiratud hooajaliseks tegevuseks laevaklassidele, kasutades lõikes 1 sätestatud klasside kriteeriume;

b) avaldab nimekirja pädeva veeteede ameti veebisaidil asuvas üldkasutatavas andmekogus;

c) teavitab komisjoni kõnealuse teabe asukohast ja muudatustest nimekirjas.

a) peab laevakere, pea- ja abimehhanismide ning elektri- ja automaatseadmete ehitus ja hooldus vastama klassifikatsiooni standarditele, mis on täpsustatud tunnustatud organisatsiooni eeskirjades või samaväärsetes eeskirjades, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikele 2;

b) kohaldatakse 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) IV peatüki, kaasa arvatud GMDSSi muudatused, V ja VI peatüki sätteid;

c) kohaldatakse 1974. aasta SOLASe konventsiooni ajakohastatud versiooni V peatüki reeglite 17, 18, 19, 20 ja 21 pardal olevaid navigatsiooniseadmeid käsitlevaid sätteid. Pardal olevad navigatsiooniseadmed, mis on loetletud direktiivi 96/98/EÜ A(1) lisas ja vastavad selle nõuetele, loetakse SOLASe 1974. aasta konventsiooni V peatüki reegli 18.1 tüübikinnitusnõuetele vastavaks.

a) üldnõuded:

b) laadungimärgi nõuded:

a) olemasolevad A-klassi reisilaevad peavad vastama 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) olemasolevate reisilaevade nõuetele ning käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele. Reeglite puhul, mille tõlgendamise jätab 1974. aasta SOLASe konventsioon (muudetud kujul) ametiasutuse otsustada, kohaldab lipuriigi ametiasutus I lisas sisalduvaid tõlgendusi;

b) olemasolevad B-klassi laevad peavad vastama käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele;

c) olemasolevad C- ja D-klassi laevad peavad vastama käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele ning nende nõuetega reguleerimata küsimustes lipuriigi ametiasutuse eeskirjadele. Sellised eeskirjad peavad kindlustama I lisa II.1 ja II.2 peatükkidega samaväärse ohutustaseme, võttes samas arvesse konkreetseid kohalikke töötingimusi, mis on seotud merepiirkondadega, kus nende klasside laevu võib kasutada.

Enne kui olemasolevad C- ja D-klassi laevad võivad vastuvõtjariigis teha regulaarseid kohalikke rannasõite, peab lipuriigi ametiasutus saama vastuvõtjariigi nõusoleku selliste eeskirjade kohaldamiseks;

d) kui liikmesriik leiab, et vastuvõtjariigi ametiasutuse poolt vastavalt punktile c nõutavad eeskirjad on põhjendamatud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile; komisjon algatab menetluse otsuse tegemiseks vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele;

e) ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine ning asjaomased kohandused peavad vastama lõike 2 punktis a kirjeldatud uutele laevadele kehtivatele nõuetele; olemasoleva laeva ümberehitamist, mis on kavandatud ainult laeva parema vastupidavuse saavutamiseks, ei käsitata ulatusliku muutmisena;

f) punkti a sätteid, kui 1974. aasta SOLASe konventsioonis (muudetud kujul) ei ole täpsustatud varasemaid kuupäevi, ning punktide b ja c sätteid, kui käesoleva direktiivi I lisas ei ole täpsustatud varasemaid kuupäevi, ei kohaldata laevade suhtes, millele pandi kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus:

a) kiirreisilaevad, mis on ehitatud või millele on tehtud ulatuslikku remonti, ümberehitusi või muudatusi 1. jaanuaril 1996 või hiljem, peavad vastama 1974. aasta SOLASe konventsiooni reeglite X/2 ja X/3 nõuetele, välja arvatud juhul, kui:

b) enne 1. jaanuari 1996 ehitatud kiirreisilaevu, mis vastavad kiirlaevakoodeksi nõuetele, võib jätkuvalt kasutada, kui nad saavad tunnistuse vastavalt sellele koodeksile.

Enne 1. jaanuari 1996 ehitatud kiirreisilaevad, mis ei vasta kiirlaevakoodeksi nõuetele, võivad kohalikke rannasõite teha ainult juhul, kui neid kasutatakse juba kohalikul rannasõidul liikmesriigis 4. juunil 1998, millisel juhul neil võib lubada jätkata kohalikku rannasõitu selles liikmesriigis; sellised laevad peavad vastama DSC koodeksi nõuetele;

c) kiirreisilaeva ja selle varustuse ehitus ning hooldus peavad vastama tunnustatud organisatsiooni kiirlaevade klassifitseerimise eeskirjadele või samaväärsetele eeskirjadele, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikele 2.

a) liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele, põhjendades oma otsust;

b) komisjon selgitab välja, kas käitamise peatamine või lisameetmed on põhjendatud tõsise ohu tõttu turvalisusele ja keskkonnale;

c) vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele otsustatakse, kas liikmeriigi otsus peatada sellise laeva käitamine või kehtestada lisameetmed on põhjendatud tõsise ohuga inimelule, varale või keskkonnale, ning kui peatamine või meetmed ei ole põhjendatud, tuleks nõuda asjaomaselt liikmesriigilt peatamise või meetmete võtmise otsuse tühistamist.

a) määratlusi artikli 2 punktides a, b, c, d ja v;

b) artiklis 12 nimetatud ülevaatuste korra ja suunistega seotud sätteid;

c) artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 4, artikli 12 lõike 3 ja artikli 13 lõike 3 sätteid, mis käsitlevad 1974. aasta SOLAS konventsiooni (muudetud kujul) ja kiirlaevakoodeksit (kaasa arvatud selle hilisemaid muudatusi);

d) konkreetseid viiteid artikli 2 punktides g, m ja q, artikli 3 lõike 2 punktis a, artikli 6 lõike 1 punktides b ja c, artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 13 lõikes 3 nimetatud rahvusvahelistele konventsioonidele ja IMO resolutsioonidele.

a) käesoleva direktiivi tähenduses kohaldada rahvusvahelistes konventsioonides tehtud muudatusi;

b) kogemustele tuginedes täiustada tehnospetsifikaate.

a) ülevaatus enne laeva kasutuselevõtmist;

b) korrapärane ülevaatus iga 12 kuu järel ja

c) täiendavad ülevaatused, kui selleks tekib vajadus.

a) esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõtmist kohalikul rannasõidul vastuvõtjariigis olemasolevate laevade puhul, mis teevad kohalikke rannasõite liikmesriigis, mille lipu all nad sõidavad;

b) korrapärane ülevaatus iga 12 kuu järel ja

c) täiendavad ülevaatused, kui selleks tekib vajadus.

a) kiirendada IMOs jätkuvat tööd 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) peatükkide II-1, II-2 ja III reeglite läbivaatamisel, mis sisaldavad ametiasutuse otsustada jäetud küsimusi, et kehtestada neile reeglitele ühtlustatud tõlgendused ja võtta vastu nende vastavad parandused, ja

b) võtta meetmeid MSC ringkirja 606 (sadamariigi nõustumise kohta SOLASe konventsiooni eranditega) sätete aluseks olevate põhimõtete kohustuslikuks kohaldamiseks.

1. Kui see on selgelt sätestatud, kohaldatakse käesoleva lisa reegleid kohaliku rannasõiduga tegelevate uute ja olemasolevate A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevade suhtes, võttes arvesse käesoleva direktiivi reguleerimisala vastavalt selle artiklile 3.

2. Uued B-, C- ja D-klassi laevad pikkusega vähem kui 24 meetrit peavad vastama käesoleva lisa reeglite II-1/B/2 kuni II-1/B/8 ja II-1/B/10 sätetele, kui selle lipuriigi ametiasutus, mille lipu all sellistel laevadel on õigus sõita, ei taga, et nad vastavad lipuriigi riiklikele eeskirjadele ja et sellised eeskirjad tagavad samaväärse ohutustaseme.

3. Kui käesoleva lisa reegleid ei kohaldata vähem kui 24 meetri pikkuste uute laevade suhtes, tagab lipuriigi ametiasutus selliste laevade samaväärse ohutustaseme riiklike eeskirjade järgimisega.

4. Olemasolevad C- ja D-klassi laevad ei pea vastama käesoleva lisa II-1 ja II-2 peatüki nõuetele juhul, kui selle lipuriigi ametiasutus, mille lipu all sellistel laevadel on õigus sõita, tagab, et need vastavad lipuriigi riiklikele eeskirjadele ja et sellised eeskirjad tagavad samaväärse ohutustaseme.

5. Peale selle ei pea B-, C- ja D-klassi laevad pikkusega alla 24 meetri vastama järgmistele II-2 peatüki reeglitele, kui leitakse, et kõnealuste reeglite täitmine on võimatuks ja/või põhjendamatu: B osa reegel 10, C osa reeglid 4,9 ja 190 ning E osa reeglid 1–9. Lipuriigi ametiasutus tagab sellistele laevadele samaväärse ohutustaseme riiklike eeskirjade täitmisega.

6. Olenemate artikli 6.1 punktis b sätestatust, ei pea D-klassi laevad, mis ei sõida 1974. aasta SOLASe konventsiooni reeglis IV/2.12 määratletud merepiirkonnast A 1 väljapoole, täitma 1974. aasta SOLASe konventsiooni IV peatükis sätestatud veonõudeid, kuid nad peavad vähemalt täitma käesoleva lisa IV peatüki sätteid.

7. 1974. aasta SOLASe konventsiooni reegli V/22 sätteid nähtavuse kohta komandosillalt kohaldatakse vastavalt võimalustele ja vajadustele ka alla 55 meetri pikkuste laevade suhtes, kui „pikkus” on määratletud vastavalt vastab 1974. aasta SOLASe konventsiooni reeglile V/2.

8. Kui käesolevas lisas nõutakse IMO mõne resolutsiooni kohaldamist olemasolevate laevade suhtes, ei pea kuni kaks aastat pärast IMO kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmise kuupäeva ehitatud laevad sellele resolutsioonile vastama juhul, kui nad vastavad kohaldatavatele varasematele resolutsioonidele, kui selliseid on.

9. „Ulatuslike” paranduste, ümberehituste ja muudatuste all mõistetakse näiteks:

10. Märge „(R…)” mitme reegli pealkirja järel käesolevas lisas viitab 1974. aasta SOLASe konventsiooni reeglitele, millel põhinevad käesoleva lisa reeglid, st:

11. A-KLASSI LAEVADE suhtes kohaldatavad sätted on esitatud järgmistes peatükkides:

12. A-KLASSI RO-RO-REISILAEVADE suhtes kohaldatavad sätted:

II-1/B peatükk, reeglid 17–2 ja 20.

.2 „laeva pikkus” – pikkus, mis mõõdetakse kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini äärmiste punktide perpendikulaaride vahelt;

.3 „laeva laius” – suurim laius laevakere väliskülgede vahel kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini kohal või all;

.4 „süvis” – kõnealuse vaheruumideks jaotumise veeliini vertikaalne kaugus teoreetilisest põhiliinist laeva keskel;

.5 „dedveit” – laeva määratud suvisele vabapardale vastava veeliini veesurve vees suhtelise tihedusega 1,025 ja tühja laeva kaalu vahe tonnides;

.6 ”„tühja laeva kaal – laeva veeväljasurve tonnides ilma lasti, kütuse, määrdeõli, ballastvee, joogivee ja toiteveeta mahutites, tarbevarude ning reisijate ja meeskonna ja nende esemeteta;

.7 „vaheseinte tekk” – kõige kõrgem tekk, kuhu ulatuvad veekindlad põikivaheseinad;

.8 „ujuvusvaru veeliin” – küljele vaheseinte teki ülemisest pinnast vähemalt 76 mm allapoole tõmmatud joon;

.9 „ruumi täituvustegur” – ruumi protsent, mida võib täita vesi. Ujuvusvaru veeliinist kõrgemale ulatuva ruumi täituvustegurit mõõdetakse ainult liini kõrguseni;

.10 „masinaruum” ulatub teoreetilisest põhiliinist ujuvusvaru veeliinini ja on äärmiste peamiste veekindlate põikivaheseinte vahel, piirates pea- ja abijõuseadmeid ning jõuseadmeid teenindavaid katlaid;

.11 „reisijate ruumid” – ruumid, mis antakse reisijate majutamiseks ja neile kasutamiseks, välja arvatud pagasi-, hoiu-, lao- ja postiruumid;

.12 „veekindel” – konstruktsiooni suutlikkus takistada vee liikumist läbi konstruktsiooni igas suunas vigastamata või vigastuse tõttu usutavasti esineva veesamba korral;

.13 „ilmastikukindel” – vesi ei tungi laeva mis tahes mereolude korral;

.14 „ro-ro-reisilaev” – reisilaev ro-ro-lastiruumidega või eriruumidega, mis on määratletud reeglis II-2/A/2.

.2 „Rooliseadme jõuseade” –

.3 „Abirooliseadmed” – muud kui pearooliseadme osad, mis on vajalikud laeva roolimiseks pearooliseadme rikke korral, kuid need ei hõlma samal eesmärgil kasutatavat roolipinni, sektorpinni või osi.

.4 „Tavalised töö- ja elamistingimused” – tingimused, mille puhul laev tervikuna, masinad, tegevus, jõuseadmed ja abivahendid, roolitavus, ohutu navigatsioon, tule- ja veeohutus, sise- ja väliskommunikatsioonid ning signaalid, evakuatsiooniteed ja päästepaatide vintsid, samuti kavandatud mugavad elamistingimused on töökorras ja toimivad tavapäraselt.

.5 „Hädaolukord” – olukord, mille puhul mis tahes tavalisteks töö- ja elamistingimusteks vajalikud teenused ei ole töökorras põhitoiteallika rikke tõttu.

.6 „Põhitoiteallikas” – toiteallikas, mis on kavandatud elektritoite andmiseks peajaotuskilpi, kust see jagatakse kõigile laeva tavaliste töö- ja elamistingimuste säilitamiseks vajalikele teenustele.

.7 „Külma laeva olukord” – olukord, milles peajõuseade, katlad ja lisaseadmed ei tööta toite puudumise tõttu.

.8 „Peageneraatorijaam” – ruum, kus asub põhitoiteallikas.

.9 „Peajaotuskilp” – jaotuskilp, mis saab toidet otse põhitoiteallikast ja on kavandatud elektrienergia jagamiseks laeva teenustele.

.10 „Avariijaotuskilp” – jaotuskilp, mis saab põhitoiteallika rikke korral toidet otse avariitoiteallikast või ajutisest toiteallikast ja on kavandatud elektrienergia jagamiseks avariiteenustele.

.11 „Avariitoiteallikas” – toiteallikas, mis on kavandatud avariijaotuskilbi toitega varustamiseks põhitoiteallika rikke korral.

.12 „Suurim töökiirus edasiliikumisel” – suurim kiirus, mida laev on kavandatud säilitama merel töötades sügavaima meresüvise korral.

.13 „Suurim kiirus tagasiliikumisel” – kiirus, millega laev eeldatavasti võib saavutada kavandatud suurima tagasikäigu sügavaima meresüvise korral.

14a. „Masinaruumid” – kõik A-kategooria masinaruumid ja kõik muud ruumid, kus on jõumasinad, katlad, õlikütusega seadeldised, auru- ja sisepõlemismootorid, generaatorid ja suuremad elektrimasinad, küttepumbajaamad, külmutus-, stabiliseerimis-, ventilatsiooni- ning kliimaseadmed, ja samalaadsed ruumid ning nende ruumide šahtid.

14b. „A-kategooria masinaruumid” – ruumid ja selliste ruumide šahtid, kus on:

.15 „Jõuajam” – hüdrauliline seade, mis on ette nähtud toite andmiseks roolipalleri pööramiseks ja koosneb rooliseadme toiteseadmest või -seadmetest koos ühendatud torude ja liitmikega ning rooliajamist. Jõuajamitel võib olla ühiseid mehaanilisi osi, st roolipinn, sektorpinn ja roolipaller või sama eesmärki täitvad osad.

.16 „Juhtimispostid” – ruumid, kus asub laeva raadio või peanavigatsiooniseade või avariitoiteallikas või kuhu on koondatud tulevalve- või tuletõrjevarustus.

.1 Seda reeglit kohaldatakse käesoleva lisa reeglitega hõlmatud konstruktsioonide, masinate ning elektri- ja muude seadmete puhul kasutatud materjalide suhtes.

.2 Kõikide laevade puhul on keelatud kasutada asbesti sisaldavaid materjale.

.1 1. jaanuaril 2012 või hiljem ehitatud laevade pardal hoitakse laeva lõplikke ehitusjooniseid ja muid kavandeid, milles on esitatud kõik laeva hilisemad konstruktsioonimuudatused.

.2 Teist kõnealuste jooniste komplekti säilitab maismaal 1974. aasta SOLASe konventsiooni reeglis IX/1.2 määratletud äriühing.

.3 Viidatakse IMO ringkirjale MSC/1135, mis käsitleb pardal ja maismaal säilitatavaid lõplikke ehitusjooniseid.

.1 Laevadel on vahendid, seadmed ja varustus, millel on piisav ohutu töökoormus, et tagada laeva tavapärase tegevusega seotud ohutu pukseerimine ja sildumine.

.2 Punkti 1 kohased vahendid, seadmed ja varustus vastavad klassifikatsiooni standarditele, mis on täpsustatud tunnustatud organisatsiooni eeskirjades või samaväärsetes eeskirjades, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikele 2.

.3 Viidatakse IMO ringkirjale MSC/1175, mis käsitleb pardal hoitavaid puksiir- ja sildumisseadmeid.

.4 Kõikidele käesoleva reegli kohastele vahenditele või seadmetele peavad olema selgelt märgitud nende ohutu käitamisega seotud piirangud, võttes arvesse selle laeva konstruktsioonile kinnitamise tugevust.

a) Püstuvusõla kõvera (GZ kõvera) alune pindala ei tohi olla väiksem kui:

b) Püstuvusõlg GZ on vähemalt 0,20 meetrit kreeninurga juures, mis on võrdne või suurem kui 30 °.

c) Suurim püstuvusõlg GZ esineb kreeninurga juures, mis soovitavalt ületab 30 °, aga mitte vähem kui 25 °.

d) Põikmetatsentriline algkõrgus ei tohi olla väiksem kui 0,15 meetrit.

.1 Uputatav piirpikkus konkreetses punktis on laeva pikkuse suurim osa keskmega kõnealuses punktis, mis võib jääda vee alla vastavalt allpool esitatud täituvusteguri eeldusele, ilma et laev vajuks ujuvusvaru veeliinist allapoole.

.2 Ilma katkematu vaheseinte tekita laeva puhul võib uputatava piirpikkuse määrata igas punktis kindlaks eeldatava katkematu ujuvusvaru veeliini alusel, mis ei ole üheski punktis vähem kui 76 mm allpool teki lage, milleni kõnealused vaheseinad ja kere ulatuvad veekindlana.

.3 Kui osa eeldatavast ujuvusvaru veeliinist on märgatavalt allpool tekki, kuhu ulatuvad vaheseinad, võib lipuriigi ametiasutus lubada piiratud leevendust vaheseinte nende osade veekindluse puhul, mis on ülevalpool ujuvusvaru veeliini ja otse kõrgema teki all.

1,0 juhul, kui laeval on lubatud vedada vähem kui 400 isikut, ja

1,0 juhul, kui laeval on lubatud vedada rohkem kui 400 isikut ja kui laeva pikkus on L< 55, ja

0,5 juhul, kui laeval on lubatud vedada rohkem kui 400 isikut.

.1 Kui veekindlad vaheseinad ulatuvad laeva teatavas osas või teatavates osades kõrgema tekini kui ülejäänud laevas ja uputatava piirpikkuse arvutamisel soovitakse kasutada seda vaheseinte kõrgemat ulatust, võib iga sellise laeva osa jaoks kasutada eraldi ujuvusvaru veeliini tingimusel, et:

.2 Vaheruum võib reegli 4 eeskirjadega määratud lubatud pikkuse ületada tingimusel, et iga külgnevate vaheruumide paari, kuhu kõnealune vaheruum kuulub, pikkus kokku ei ületa uputatavat piirpikkust või kahekordset lubatud pikkust, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem.

.3 Peamine põikivahesein võib olla taanduv juhul, kui kõik taande osad asuvad mõlemal laeva küljel seespool vertikaalpindu põhjapannulist viiendiku laeva laiusega võrdsel kaugusel ja on mõõdetud täisnurga all keskjoone suhtes kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini kohal. Iga taande osa, mis asub neist piiridest väljaspool, käsitatakse astmena vastavalt punktile 6.

.4 Kui peamine põikivahesein on taanduv või astmeline, kasutatakse vaheruumideks jaotumise määramisel tasapinnalist vaheseina.

.5 Kui peamine veekindel põikivaheruum hõlmab sisemist vaheruumideks jaotumist ja lipuriigi ametiasutus on veendunud, et peamise vaheruumi kogu maht ei täitu veega pärast eeldatavat küljekahjustust, mille ulatus pikisuunas on üle 3,0 meetri pluss 3 % laeva pikkusest või 11,0 meetrit või 10 % laeva pikkusest vastavalt sellele, milline neist on väikseim, võib muidu sellise vaheruumi puhul nõutava lubatud pikkuse puhul teha proportsionaalse erandi. Sellisel juhul ei ole kahjustamata küljel eeldatav tegelik ujuvusvaru suurem kui kahjustatud küljel eeldatav ujuvusvaru.

Käesoleva punkti alusel tehakse erand ainult juhul, kui selline erand ei takista reegli 8 järgimist.

.6 Peamine põikivahesein võib olla astmeline tingimusel, et see vastab ühele järgmistest tingimustest:

.7 Laevadel pikkusega 100 meetrit ja rohkem peab üks peamisi põikivaheseinu vöörpiigist ahtris asuma vööriperpendikulaarist kaugusel, mis ei ületa lubatud pikkust.

.8 Kui kaugus kahe kõrvuti asetseva peamise põikivaheseina või nendega samaväärsete tasapinnaliste vaheseinte vahel või kaugus lähimaid vaheseinte astmega osi läbivate püsttasapindade vahel on väiksem kui 3,0 meetrit pluss 3 % laeva pikkusest või 11,0 meetrit või 10 % laeva pikkusest, olenevalt sellest, milline on väikseim, loetakse ainult üks neist vaheseintest laeva vaheruumideks jaotumise osaks.

.9 Kui nõutav vaheruumideks jaotumise tegur on 0,50, ei tohi ühegi kahe kõrvuti asetseva vaheruumi pikkus kokku ületada uputatavat piirpikkust.

.1.1 Kõigis töötingimustes peab olema tagatud vigastamata laeva piisav püstuvus, et võimaldada laeval vastu pidada vee sissevoolu lõppjärgule igas peamises vaheruumis, mis peab olema uputatava piirpikkuse piires.

.1.2 Kui kahte kõrvuti asetsevat peamist vaheruumi eraldab vahesein, mis on astmeline vastavalt reegli 7.6.1 tingimustele, peab vigastamata laeva püstuvus olema piisav selleks, et need kaks kõrvuti asetsevat vaheruumi peaks vastu vee sissevoolule.

.1.3 Kui nõutav vaheruumideks jaotumise tegur on 0,50, peab vigastamata laeva püstuvus olema piisav selleks, et mis tahes kaks kõrvuti asetsevat vaheruumi peaksid vastu vee sissevoolule.

.2.1 Alapunkti 1 nõuded määratakse kindlaks arvutustega vastavalt punktidele 3, 4 ja 6, mille puhul võetakse arvesse laeva mõõtmeid ja mudeli omadusi ning kahjustatud vaheruumide asukohta ja paigutust. Nende arvutuste tegemisel eeldatakse, et laev on püstuvuse osas halvimates eeldatavates töötingimustes.

.2.2 Kui vee sissevoolu oluliseks takistamiseks soovitakse ehitada piisava tihedusega tekke, siseplangutusi või pikivaheseinu, tuleb arvutustes neid piirdeid nõuetekohaselt arvesse võtta.

.2.3 Laeva vigastamisele järgnevas lõppseisundis ja võimaluse korral pärast õigeks trimmimist määratakse nõutav püstuvus järgmiselt:

.2.4 Suure jätkuva vee sissevoolu korral, mille tõttu püstuvusõlg kiiresti väheneb 0,04 meetrit või rohkem, loetakse püstuvusõla kõver lõppevaks nurga juures, kus tekib jätkuv vee sissevool, ning punktides 2.3.1 ja 2.3.2 nimetatud ulatust ja pindala tuleks mõõta selle nurgani.

.2.5 Kui jätkuv vee sissevool on piiratud ega jätku takistamatult ning põhjustab püstuvusõla vastuvõetavalt aeglase vähenemise vähem kui 0,04 meetri võrra, lühendatakse ülejäänud nurka osaliselt, eeldades, et jätkuvalt veega täitunud ruum on nii täidetud algusest peale.

.2.6 Vee sissevoolu vaheetappides peab maksimaalne püstuvusõlg olema vähemalt 0,05 meetrit ja positiivsete püstuvusõlgade ulatus peab olema vähemalt 7 °. Kõigil juhtudel eeldatakse, et laevakeres on ainult üks auk ja ainult üks vaba pind.

.3 Vigastatud laeva püstuvusarvutuste puhul on mahu ja pinna täituvustegurid järgmised:

Pindade suuremat täituvust eeldatakse ruumide puhul, kus vigastatud laeva veetasapinna läheduses ei ole oluliselt eluruume või masinaid või kus tavaliselt ei ole olulises koguses lasti või varusid.

.4 Kahjustuste eeldatav ulatus on järgmine:

.5 Asümmeetriline vee sissevool tuleb hoida tõhusate meetmete abil minimaalsena. Kui on vaja korrigeerida suuri kreeninurki, peavad võetavad meetmed võimaluse korral olema automaatsed, kuid läbivoolu armatuuri juhtimisseadmete olemasolu korral peavad need olema tööle rakendatavad vaheseinte tekist kõrgemalt. Uute B-, C- ja D-klassi laevade puhul ei tohi maksimaalne kreeninurk pärast vee sissevoolu, kuid enne õigeks trimmimist ületada 15 °. Kui nõutav on läbivoolu armatuur, ei tohi õigeks trimmimise aeg olla pikem kui 15 minutit. Laeva kaptenile esitatakse sobiv teave läbivoolu armatuuri kasutamise kohta.

.6 Vee asümmeetrilise sissevoolu korral peab laeva lõplik seisund pärast vigastuste saamist ja õigeks trimmimise meetmete võtmist olema järgmine:

.7 Laeva kaptenile esitatakse andmed, mis on vajalikud vigastamata laeva piisava püstuvuse säilitamiseks töötingimustes, et võimaldada laeval vastu pidada kriitiliste vigastuste korral. Laevade puhul, mis vajavad läbivoolu armatuuri, tuleb kaptenile teatada püstuvustingimused, millel kreeni arvutused põhinevad, ja juhtida tema tähelepanu sellele, et kui laev saab vigastada ebasoodsas olukorras, võib see tekitada liigse kreeni.

.8 Punktis 7 nimetatud andmed, mis võimaldavad kaptenil säilitada vigastamata laeva piisavat püstuvust, hõlmavad teavet, mis näitab laeva raskuskeskme maksimaalset lubatud kõrgust kiilu kohal (KG) või alternatiivina minimaalset lubatud metatsentrilist kõrgust (GM) süviste või veeväljasurve valiku kohta, millest piisab kõigis töötingimustes. See teave näitab mitmesuguste diferentide mõju, võttes arvesse kasutuspiire.

.9 Iga laeva vööril ja ahtril peab olema selgesti tähistatud süviseskaala. Kui süvisemärgid ei asu selgesti nähtavas kohas või konkreetse tegevuse tegevuspiirangud teevad süvisemärkide lugemise raskeks, tuleb laevale paigaldada usaldusväärne süvisenäidiku süsteem, millega saab määrata vööri ja ahtri süviseid.

.10 Laeva lastimise lõppedes ja enne selle väljumist määrab kapten laeva diferendi ja püstuvuse ning teeb samuti kindlaks ja dokumenteerib, et laev vastab asjakohaste reeglite püstuvusnõuetele. Laeva püstuvus määratakse alati arvutuste teel. Sel eesmärgil võib kasutada elektroonilist lastimis- ja püstuvusarvutit või samaväärseid vahendeid.

.11 Lipuriigi ametiasutus ei tohi kaaluda vigastatud laeva püstuvusnõuete leevendamist, kui ei tõendata, et nende nõuete täitmiseks vajalik vigastamata laeva metatsentriline kõrgus on kõigis töötingimustes kavandatud kasutuse puhul liigne.

.12 Vigastatud laeva püstuvusnõuete leevendamist võib lubada ainult erandjuhtudel ja tingimusel, et lipuriigi ametiasutus on veendunud, et laeva mõõtmed, korraldus ja muud omadused on vigastustele järgneva püstuvuse seisukohalt kõige soodsamad, mida konkreetsetes oludes võib tegelikult ja põhjendatult eeldada.

.1 Olemasolevad B-klassi ro-ro-reisilaevad peavad vastama reegli 8 nõuetele hiljemalt esimese korrapärase ülevaatuse kuupäeval pärast allpool ettenähtud nõuetele vastavuse kuupäeva vastavalt väärtusele A/Amax, mis on määratletud ringkirja MSC/574 lisas, mis käsitleb arvutusmeetodit olemasolevate ro-ro-reisilaevade vastupidavusnäitajate hindamiseks, kasutades resolutsioonil A.265 (VIII) põhinevat lihtsustatud meetodit„”.

.1 peavad uued ro-ro-reisilaevad, millel on lubatud vedada 400 inimest või rohkem, vastama reegli II-1/B/8 punkti 2.3 sätetele, eeldades, et vigastus võib olla ükskõik kus laeva pikkuses L, ja

.2 peavad olemasolevad ro-ro-reisilaevad, millel on lubatud vedada 400 inimest või rohkem, vastama punkti 1 nõuetele hiljemalt esimese korrapärase ülevaatuse kuupäeval pärast nõuetele vastavuse kuupäeva, mis on ette nähtud alapunktiga 2.1, 2.2 või 2.3 vastavalt sellele, milline on kõige hilisem:

.1 Tuleb ehitada vöörpiik või põrkevahesein, mis on kuni vaheseinte tekini veekindel. See vahesein asub vööriperpendikulaarist kaugusel, mis on vähemalt 5 % laeva pikkusest ja mitte rohkem kui 3 meetrit pluss 5 % laeva pikkusest.

.2 Kui mis tahes laeva osa allpool veepiiri ulatub vööriperpendikulaarist ettepoole, nt esiletungiv vöör, mõõdetakse punktiga 1 ettenähtud kaugused punktist, mis asub kas:

.3 Kui laeval on pikk vööri tekiehitis, pikendatakse vöörpiiki või põrkevaheseina veekindlana järgmise täistekini vaheseinte teki kohal. Pikenduse paigaldamisel tuleb välistada võimalus, et vööriuks vigastaks seda vööriukse kahjustumise või eraldumise korral.

.4 Punktis 3 nõutav pikendus ei pea olema täpselt alumise vaheseina kohal, kui ükski pikenduse osa ei asu eespool punktis 1 või 2 täpsustatud eespoolset piiri.

Olemasolevates B-klassi laevades võib siiski:

.5 Rampe, mis ei vasta esitatud nõuetele, ei loeta põrkevaheseina pikenduseks.

.6 Laeval peab olema ka ahterpiigi vahesein ning vaheseinad, mis eraldavad masinaruumi eesmistest ja tagumistest lasti- ja reisijate ruumidest, ning need tuleb teha veekindlaks kuni vaheseinte tekini. Ahterpiigi vahesein võib lõppeda allpool vaheseinte tekki, kui laeva ohutustase vaheruumideks jaotumise suhtes sellest ei vähene.

.7 Igal juhul peavad täävtorud olema ümbritsetud veekindlate ruumidega. Ahtritihend asub veekindlas võllitunnelis või muus veekindlas ruumis, mis on eraldatud täävtorude ruumist ja on sellise mahuga, et kui selle ujutab üle ahtritihendi kaudu lekkinud vesi, ei jää ujuvusvaru veeliin vee alla.

.1 Alla 50 meetri pikkustel laevadel peab olema topeltpõhi, mis ulatub vöörpiigi vaheseinast ahterpiigi vaheseinani, kui see on teostatav ning vastavuses laeva konstruktsiooni ja ettenähtud kasutusega.

.2 Laevadel pikkusega 50 meetrit ja rohkem, kuid vähem kui 61 meetri, peab olema topeltpõhi vähemalt masinaruumist vöörpiigi vaheseinani või sellele võimalikult lähedale.

.3 Laevadel pikkusega 61 meetrit ja rohkem, kuid vähem kui 76 meetrit, peab olema topeltpõhi vähemalt masinaruumist väljapoole ning see peab ulatuma vöör- ja ahterpiigi vaheseinteni või neile võimalikult lähedale.

.4 Laevadel pikkusega 76 meetrit ja rohkem peab olema topeltpõhi laeva keskosas ja see peab ulatuma vöör- ja ahterpiigi vaheseinteni või neile võimalikult lähedale.

.5 Kui topeltpõhi on nõutav, peab selle sügavus vastama tunnustatud organisatsiooni standarditele ja sisemine põhi peab ulatuma laeva külgedeni nii, et see kaitseks põhja kimmikumeruseni. Selline kaitse loetakse rahuldavaks, kui kimmistringeri välisserva ja kimmiplaadistuse lõikejoon ei ole üheski kohas madalamal horisontaaltasapinnast, mis läbib keskkaare tasapinna lõikumispunkti sirgega, mis on tõmmatud selle kaare tasapinnani 25 ° nurga all põhiliini suhtes ja lõikub viimasega punktis, mis asetseb poolel kaugusel laeva teoreetilisest laiusest keskkaare tasapinnas.

.6 Topeltpõhja sisse trümmide jm tühjendamiseks ehitatud väikesed kaevud ei tohi ulatuda vajalikust kaugemale allapoole. Kaevu sügavus ei tohi mingil juhul olla suurem kui topeltpõhja sügavus keskjoonel miinus 460 mm, samuti ei tohi kaev ulatuda punktis 2 nimetatud horisontaaltasapinnast allapoole. Välimise põhjani ulatuv kaev on lubatud võllitunneli ahtriotsas. Lipuriigi ametiasutus võib lubada muid kaevusid (nt määrdeõli jaoks peamasinate all), kui ta on veendunud, et nende paigutus tagab käesolevale reeglile vastava topeltpõhjaga samaväärse kaitse.

.7 Topeltpõhja ei pea ehitama tagasihoidliku suurusega veekindlate vaheruumide puhul, mida kasutatakse eranditult vedelike vedamiseks, kui see ei vähenda lipuriigi ametiasutuse arvates laeva ohutust põhja- või pardavigastuste korral.

.8 Käesoleva reegli 10 punktist 1 olenemata võib lipuriigi ametiasutus lubada topeltpõhja puudumist igas laeva osas, mille vaheruumideks jaotumise tegur ei ületa 0,5, kui lipuriigi ametiasutus on veendunud, et topeltpõhja ehitamine sellesse ossa ei sobi kokku laeva konstruktsiooni ja ettenähtud kasutusega.

.1 Nõutava vaheruumideks jaotumise määra säilitamiseks määratakse ja märgitakse laeva parrastele laeva keskel tunnustatud vaheruumideks jaotumise süvisele vastav veeliin. Spetsiaalselt reisijate majutamiseks ja lasti vedamiseks kohandatud ruumidega laeval võib omanike soovil olla üks või mitu täiendavat veeliini, mis määratakse ja märgitakse vastavalt vaheruumideks jaotumise süvistele, mida lipuriigi ametiasutus võib tunnustada alternatiivsete kasutustingimustena.

.2 Määratud ja märgitud vaheruumideks jaotumise veeliinid kantakse reisilaeva ohutuse tunnistusele ja eristatakse märkega C.1, kui laeval on ainult üks vaheruumideks jaotumise veeliin.

Kui laeval on rohkem kui üks vaheruumideks jaotumise veeliin, eristatakse alternatiivsed tingimused märgetega C.2, C.3, C.4 jne ( 14 ).

.3 Igale sellisele veeliinile vastav vabaparras mõõdetakse samast asendist ja samalt tekijoonelt nagu vastavalt kehtivale rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile määratud vabapardad.

.4 Igale tunnustatud vaheruumideks jaotumise veeliinile vastav vabaparras ja kasutustingimused, mille puhul see on heaks kiidetud, tuleb märkida selgelt reisilaeva ohutuse tunnistusele.

.5 Mingil juhul ei tohi ühtki vaheruumideks jaotumise lastimärki paigutada kõrgemale kõrgeimast veeliinist soolases vees, nagu see on määratud laeva tugevuse või kehtiva rahvusvahelise lastimärgi konventsiooni alusel.

.6 Sõltumata vaheruumideks jaotumise lastimärkide asukohast, ei tohi laeva mingil juhul lastida nii, et kehtiva rahvusvahelise lastimärkide konventsiooni kohaselt määratud aastaajale ja asukohale vastav lastimärk jääks vee alla.

.7 Laeva ei tohi mingil juhul lastida nii, et konkreetsele reisile ja töötingimustele kohane vaheruumideks jaotumise lastimärk jääks vee alla.

.1 Iga veekindel põiki- või pikivahesein ehitatakse nii, et see suudab piisavalt kindlalt vastu pidada suurimale veesambast tulenevale rõhule, mis võib seda tabada laeva vigastuste korral, kuid vähemalt ujuvusvaru veeliinini ulatuvast veesambast tulenevale rõhule. Vaheseinte ehitus peab vastama tunnustatud organisatsiooni standarditele.

.2.1 Vaheseinte astmed ja taanded peavad olema veekindlad ja sama tugevad kui nendega seotud vahesein.

.2.2 Kui karkassid või piimid läbivad veekindla teki või vaheseina, tuleb see tekk või vahesein puitu või tsementi kasutamata teha konstruktsioonilt veekindlaks.

.3 Peamiste vaheruumide katsetamine nende veega täitmise teel ei ole kohustuslik. Kui katsetamist veega täitmise teel ei toimu, tehakse võimaluse korral katsetamine veejoaga. See katse tehakse laeva kohandamise lõppjärgus. Kui veejoaga ei saa katsetada võimaliku ohu tõttu masinatele, elektriseadmete isolatsioonile või laeva seadistamise vahenditele, võib selle asendada keevisliidete hoolika visuaalse vaatlusega, mida vajaduse korral täiendavad sellised vahendid nagu luminestsentsdefektoskoopia või ultrahelidefektoskoopia või samaväärne katse. Igal juhul tuleb läbi viia veekindlate vaheseinte põhjalik kontroll.

.4 Vöörpiiki, topeltpõhju (sh tunnelkiilud) ja siseplangutusi kontrollitakse punkti 1 nõuetele vastava veesambaga.

.5 Vedelike hoidmiseks mõeldud paake, mis moodustavad laeva vaheruumideks jaotumise osa, tuleb tiheduse suhtes katsetada veesambaga, mis vastab kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliinile või kahele kolmandikule kiilu tipu ja ujuvusvaru veeliini vahelisest kõrgusest paakide kohal, olenevalt sellest, kumb on suurem, tingimusel et katseveesammas ei ole mingil juhul vähem kui 0,9 meetrit paagi tipust kõrgemal; kui veega katsetamine ei ole teostatav, võib heaks kiita õhulekke katse, mille puhul kasutatakse kuni 0,14 baarist õhusurvet.

.6 Punktides 4 ja 5 nimetatud katsete eesmärk on tagada, et vaheruumideks jaotumise konstruktsioonid on veekindlad, ja neid ei tohi pidada katseteks, mis võiksid tõendada mõne vaheruumi sobivust kütteõli ladustamiseks või muuks erikasutuseks, mille puhul võidakse nõuda rangemat katsetamist, sõltuvalt kõrgusest, milleni vedelik võib paagis või selle torustikes ulatuda.

.1 Käesolevat reeglit kohaldatakse reisilaevade suhtes, mis on kavandatud või kohandatud kaubaveokite ja neid saatvate töötajate veoks.

.2 Kui reisijate, sealhulgas sõidukeid saatvate isikute koguarv sellises laevas ei ületa N = 12 + A/25, kus A = kaubaveokite lastimiseks olemasolev tekipiirkond kokku (ruutmeetrites) ning kus vaba kõrgus lastimiskohal ja selliste ruumide sissekäikudes ei ole vähem kui 4 meetrit, kohaldatakse veekindlate uste suhtes reegli 13 punkti 10 sätteid, kuid uksed võivad asuda lastiruume eraldavate veekindlate vaheseinte kõigil tasanditel. Lisaks sellele peavad komandosillal olema näidikud, mis näitavad automaatselt, kui iga uks suletakse ja kõik uksesulgurid on kinnitatud.

.3 Käesoleva peatüki sätete kohaldamisel sellise laeva suhtes loetakse N maksimaalseks reisijate arvuks, mille kohta laevale võib vastavalt käesolevale reeglile sertifikaadi anda.

.1 Võetakse kõik põhjendatud ja otstarbekad meetmed, et piirata vee sissepääsu ning levikut ülalpool vaheseinte tekki. Sellised meetmed võivad hõlmata osalisi vaheseinu või võrke. Kui vaheseinte tekile, peamiste vaheruumideks jaotumise vaheseinte kohale või vahetusse lähedusse paigaldatakse osalisi veekindlaid vaheseinu ja võrke, peavad nende ühendused pannuli ja vaheseinte tekiga olema veekindlad, et piirata vee voolamist mööda tekki, kui laev on vigastatuna kreenis. Kui osaline veekindel vahesein ei ole ühel joonel all asuva vaheseinaga, tehakse nendevaheline vaheseinte tekk täiesti veekindlaks.

.2 Vaheseinte tekk või selle kohal olev tekk peab olema ilmastikukindel. Kõigil avatud ülateki avadel peavad olema piisava kõrguse ja tugevusega koomingud ning need tuleb varustada tõhusate vahenditega nende kiireks ilmastikukindlaks sulgemiseks. Tormiluugid, varbreelingud ja piigartid ehitatakse vastavalt vajadusele ülateki kiireks veest tühjendamiseks kõigis ilmastikutingimustes.

.3 Olemasolevatel B-klassi laevadel peab tekiehitises lõppevate õhutorude avatud ots olema veepiirist vähemalt 1 meetri kõrgusel, kui laev kaldub kreeni 15 ° võrra või otsese arvutuse teel määratud maksimaalse kreeninurgani vee sissevoolu vaheetappides, olenevalt sellest, kumb on suurem. Alternatiivina võib muudest kui naftapaakidest väljuvad õhutorud viia läbi tekiehitise külje. Käesoleva punkti sätted ei piira kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kohaldamist.

.4 Illuminaatorid, maabumissild, lastiluugid ja muud vahendid põhjapannuli ujuvusvaru veeliinist kõrgemate avade sulgemiseks on tõhusa konstruktsiooniga ja piisavalt tugevad, arvestades ruume, kuhu nad on paigaldatud, ja nende asendit kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini suhtes.

.5 Kõik illuminaatorid ruumides, mis asuvad allpool esimest tekki vaheseinte teki kohal, varustatakse tõhusate sisemiste katetega, mis on paigutatud nii, et neid saab kergelt ja tõhusalt sulgeda ning veekindlalt kinnitada.

.1 Järgmised ujuvusvaru veeliinist kõrgemal asuvad uksed suletakse ja lukustatakse enne, kui laev mis tahes sõidule läheb, ning need jäävad suletuks ja lukustatuks, kuni laev on järgmise kai ääres:

.2 Punktide 1.1 ja 1.4 nõuetest olenemata võib lipuriigi ametiasutus lubada teatavate uste avamist kapteni äranägemisel, kui see on vajalik laeva tööks või reisijate pardaletulekuks ja pardalt lahkumiseks, kui laev on ohutus ankrupaigas ja tingimusel, et see ei vähenda laeva ohutust.

.3 Kapten tagab punktis 1 nimetatud uste sulgemise ja avamise tõhusa jälgimis- ja teatamissüsteemi rakendamise.

.4 Kapten peab enne laeva edasisõitu tagama, et vastavalt reeglile 22 kantakse logiraamatusse punktis 1 nimetatud uste viimase sulgemise ja punktile 2 vastava iga konkreetse ukse avamise aeg.

.1.1 Vastavalt punktide 1.2 ja 1.3 sätetele peab kõikide vaheseinte teki alla viivate ligipääsude madalaim punkt olema vaheseinte tekist vähemalt 2,5 meetrit kõrgemal.

.1.2 Kui vaheseinte teki all olevatesse ruumidesse pääsemiseks on ehitatud sõidukirambid, peab nende avasid saama veekindlalt sulgeda, et takistada vee pääsu allapoole, ja need peavad olema varustatud häireseadme ja näidikuga komandosillal.

.1.3 Lipuriigi ametiasutus võib lubada konkreetsete ligipääsude ehitamist vaheseinte teki alustesse ruumidesse, kui need on vajalikud laeva oluliseks tööks, nt masinate ja varude liigutamiseks, tingimusel et sellised ligipääsud tehakse veekindlaks, ning varustatakse häireseadme ja näidikuga komandosillal.

.1.4 Punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud ligipääsud suletakse enne, kui laev mis tahes reisil kai äärest lahkub, ja need jäävad suletuks, kuni laev jõuab järgmise kai äärde.

.1.5 Kapten tagab punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud ligipääsude sulgemise ja avamise tõhusa jälgimis- ja teatamissüsteemi rakendamise.

.1.6 Kapten tagab, et enne laeva lahkumist kai äärest mis tahes reisile tuleb vastavalt reeglile II-1/B/22 kanda logiraamatusse punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud ligipääsude viimane sulgemisaeg.

.1.7 Uued C-klassi ro-ro-reisilaevad pikkusega vähem kui 40 meetrit ja uued D-klassi ro-ro-reisilaevad võivad punktidele 1.1–1.6 vastamise asemel vastata punktidele 2.1–2.3, kui koomingu ja ülevooluläve kõrgus on lahtistel ro-ro-lastitekkidel vähemalt 600 mm ja kinnistel ro-ro-lastitekkidel vähemalt 380 mm.

.2.1 Kõik ligipääsud, mis viivad ro-ro-tekilt vaheseinte tekist allpool olevatesse ruumidesse, tehakse veekindlaks ja komandosild varustatakse vahenditega, mis näitavad, kas ligipääs on lahti või kinni.

.2.2 Kõik sellised ligipääsud suletakse enne, kui laev mis tahes reisil kai äärest lahkub, ja need jäävad suletuks, kuni laev jõuab järgmise kai äärde.

.2.3 Punkti 2.2 nõuetest olenemata võib lipuriigi ametiasutus lubada mõne ligipääsu avamist sõidu ajal, kuid ainult ajavahemikuks, millest piisab selle läbimiseks ja vajaduse korral laeva hädavajalikuks tööks.

.1 Kõik piki- ja põikivaheseinad, mida peetakse tõhusaks ro-ro-tekile kogunenud merevee piiramisel, peavad olema paigal ja kinnitatud enne, kui laev kai äärest lahkub, ja jääma oma kohale kinnitatuks, kuni laev jõuab järgmise kai äärde.

.2 Punkti 1 nõuetest olenemata võib lipuriigi ametiasutus lubada sellistes vaheseintes mõne ligipääsu avamist sõidu ajal, kuid ainult ajavahemikuks, millest piisab selle läbimiseks ja vajaduse korral laeva hädavajalikuks tööks.

.1 Igale reisilaevale tehakse valmimisel kreenikatse ja määratakse selle püstuvusandmed. Kaptenile antakse lipuriigi ametiasutuse tunnustatud teave, mis on talle vajalik, et saada kiiresti ja lihtsalt täpseid juhiseid laeva püstuvuse kohta erinevates töötingimustes.

.2 Kui laevas tehakse muudatusi, mis mõjutavad oluliselt kaptenile antud teavet püstuvuse kohta, antakse talle muudetud püstuvusteave. Vajaduse korral peab laev uuesti läbima kreenikatse.

.3 Korrapäraste ajavahemike tagant, mis ei ületa viit aastat, viiakse läbi tühja laeva ülevaatus, et kontrollida kõiki tühja laeva veeväljasurve ja pikitelje raskuskeskme muutusi. Laev peab läbima uuesti kreenikatse alati, kui võrreldes tunnustatud teabega püstuvuse kohta leitakse või oletatakse, et tühja laeva veeväljasurve kõrvalekalle on üle 2 % või pikitelje raskuskeskme kõrvalekalle üle 1 % laeva pikkusest.

.4 Lipuriigi ametiasutus võib konkreetse laeva kreenikatsest vabastada, kui püstuvuse põhiandmed on kättesaadavad sõsarlaeva kreenikatse põhjal ja lipuriigi ametiasutusele on tõendatud, et vabastatud laeva kohta saadakse nendest põhiandmetest usaldusväärne teave püstuvuse kohta. Viidatakse ringkirjale MSC/1158.

.5 Kui täpne kreenikatse ei ole võimalik, määratakse tühja laeva ülevaatuse ja täpse arvutusega kindlaks tühja laeva veeväljasurve ja raskuskese. Viidatakse 2000. aasta rahvusvahelise kiirlaevakoodeksi reeglis 2.7 sisalduvale teabele.

.1 Komandosild varustatakse näidikutega kõigi laevakere uste, lastimisuste ja muude sulgurite kohta, mis avatuna või nõuetekohaselt kinnitamata võivad põhjustada vee sissevoolu eriruumi või ro-ro-lastiruumi. Näidikusüsteem tuleb kavandada tõrkekindluse põhimõttel ja see peab näitama valgussignaalidega, kui uks ei ole täielikult sulgunud või kui mõni sulguritest ei ole paigal ja täielikult lukustunud, ja helisignaalidega, kui selline uks või sulgurid avanevad või kinnitusvahendid vallanduvad. Komandosilla näidikupuldil peab olema funktsiooniga „sadam/meresõit” toimimisviisi valik, mis annab komandosillal helisignaali, kui laev lahkub sadamast avatud vööriuste, sisemiste uste, ahtrirambi või muu laevakeres oleva uksega või vales asendis sulguriga. Näidikusüsteemi toiteallikas peab olema uste avamise ja sulgemise toiteallikast sõltumatu. Olemasolevate laevade pardale paigaldatud lipuriigi ametiasutuse tunnustatud näidikusüsteeme ei ole vaja vahetada.

.2 Ehitatakse teleseire ja veelekke tuvastamise süsteem, mis annab komandosillale ja mootorite juhtimispuldile häire sisemiste ja välimiste vööriuste, ahtriuste või kõigi muude laevakeres olevate uste kaudu toimunud lekke kohta, mis võib põhjustada vee sissevoolu eriruumidesse või ro-ro-lastiruumidesse.

.3 Eriruume ja ro-ro-lastiruume valvatakse või jälgitakse pidevalt selliste tõhusate vahendite nagu näiteks teleseire abil, et märgata laeva sõidu ajal sõidukite liikumist ebasoodsates ilmastikuoludes ja reisijate lubamatut ligipääsu.

.4 Laeva pardal peavad vajalikes kohtades olema dokumenteeritud tegevusjuhised kõigi laevakeres olevate uste, lastimisuste ja muude sulgemisvahendite sulgemiseks, mis avatuks või nõuetekohaselt sulgemata jäetuna võivad põhjustada vee sissevoolu eriruumi või ro-ro-lastiruumi.

.1 Igal nädalal toimuvad veekindlate uste, illuminaatorite, ventiilide ja piigartite sulgurmehhanismide käsitsemise harjutused.

.2 Kõiki merel kasutatavaid veekindlaid uksi peamistes põikivaheseintes käitatakse iga päev.

.3 Veekindlaid uksi ning kõiki nendega seotud mehhanisme ja näidikuid, kõiki ventiile, mille sulgemine on vajalik vaheruumi veekindlaks muutmiseks, ja kõiki ventiile, mille kasutamine on vajalik vee juhtimiseks põikisuunas laeva vigastuste korral, kontrollitakse merel korrapäraselt vähemalt kord nädalas.

.4 Sellised ventiilid, uksed ja mehhanismid tuleb asjakohaselt märgistada, et tagada nende õige kasutamine maksimaalse ohutuse saavutamiseks.

.1 Hingedega uksed, portatiivsed plaadid, illuminaatorid, maabumissild ja lastiluugid ning muud avaused, mis vastavalt käesolevatele reeglitele peavad sõidu ajal kinni olema, suletakse enne laeva sadamast lahkumist. Sulgemise ja avamise aeg (kui avamine on käesolevate reeglitega lubatud) kantakse logiraamatusse.

.2 Kõigi reeglis 21 nõutavate harjutuste ja kontrollimiste kohta tehakse kirje logiraamatusse koos kõigi võimalike leitud puuduste üksikasjaliku kirjeldusega.

1. Välitekid, kuhu lubatakse reisijate ligipääsu ja kus ei ole piisava kõrgusega umbreelingut, tuleb varustada tekist vähemalt 1 100 mm kõrguste reelingutega, mille kavand ja konstruktsioon takistab reisijatel reelingutele ronimist ja kogemata tekilt alla kukkumist.

2. Selliste välitekkide trepid ja trepimademed tuleb varustada samaväärse konstruktsiooniga reelingutega.

.1 Masinad, katlad ja muud surveanumad, nendega seotud torustikud ja seadmed tuleb paigaldada ja neid tuleb kaitsta viisil, et oht pardal viibivate isikute suhtes oleks minimaalne, pöörates piisavat tähelepanu liikuvatele osadele, kuumadele pindadele ja muudele ohtudele.

.2 Laeval peavad olema vahendid, mille abil saab säilitada peajõuseadme tavapärast toimimist või taastada seda isegi juhul, kui üks olulistest abiseadmetest lakkab töötamast.

.3 Laeval peavad olema vahendid tagamaks, et masinad saab tööle panna külma laeva olukorras ilma välise abita.

.4 Peajõuseade ning kõik laeva liikumise ja ohutuse jaoks hädavajalikud abiseadmed peavad laeva paigaldatuna olema kavandatud toimima, kui laev on ilma kreenita ja kui laev on kaldus iga kreeninurga all kuni (kaasa arvatud) 15 ° kummalegi poole staatilistes tingimustes ja 22,5 ° kummalegi poole dünaamilistes tingimustes (külgõõtsumine) ning samal ajal dünaamiliselt kaldu 7,5 ° vööri või ahtri poole (pikiõõtsumine).

.5 Laeval peavad olema vahendid jõuseadme ja sõukruvi peatamiseks avarii korral sobivast kohast väljaspool masinaruumi/masinaruumi keskjuhtimispulti, nt avatud tekilt või roolikambrist.

.6 Kütteõli kulupaakide, settepaakide ja määrdeõlipaakide ventilatsioonitorude asukoht ning paigaldus peab olema selline, et vigastatud ventilatsioonitoru ei põhjustaks otsest merevee või vihmavee sissepääsu ohtu. Igal laeval peab olema kaks kütteõli kulupaaki iga õlitüübi jaoks, mis on vajalikud laeva liikumiseks ja oluliste süsteemide tööks, või samaväärsed seadmed, mille mahust piisaks vähemalt kaheksa tunni tööks B-klassi laevade puhul ja vähemalt nelja tunni tööks C- ja D-klassi laevade puhul jõuseadme maksimaalse pideva töö ja generaatorseadme tavapärase töökoormuse juures merel.

.1 Sisepõlemismootorid silindri läbimõõduga 200 mm või karteri mahuga 0,6 m3 ja rohkem varustatakse sobivat tüüpi karteri kaitseklapiga, millel on küllaldane väljalaskeava pind. Kaitseklapid seadistatakse viisil või varustatakse vahendiga, mis tagab, et nende väljalase on suunatud nii, et töötajate vigastamise võimalused on minimaalsed.

.1.1 Tuleb tagada tõhus pilsipumbasüsteem, mis suudab kõigis kasutustingimustes pumbata vee välja igast veekindlast vaheruumist ja tühjendada iga veekindla vaheruumi, välja arvatud alaliselt magevee, ballastvee, kütteõli või vedellasti veoks määratud ruum, mille jaoks on ette nähtud muu tõhus pumpamisvahend. Isoleeritud lastiruumide veest tühjendamiseks peavad laevas olema tõhusad vahendid.

.1.2 Sanitaar-, ballasti- ja üldpumpasid võib lugeda sõltumatuteks mootoriga pilsipumpadeks, kui need on asjakohaselt ühendatud pilsipumbasüsteemiga.

.1.3 Kõik kütusepaakides või nende all või katla- või masinaruumides, kaasa arvatud ruumid, kus asuvad õlisettepaagid või õlikütuse pumbaseadmed, kasutatavad pilsipumbad peavad olema terasest või muust sobivast materjalist.

.1.4 Pilsi- ja ballastipumpade süsteemi seadistus peab olema selline, et vesi ei pääseks merest ega ballastveepaakidest lasti- ja masinaruumidesse või ühest vaheruumist teise. Tuleb tagada, et takistatud oleks merevee soovimatu sissevool igasse pilsi- ja ballastiühendustega süvapaaki, kui see sisaldab lasti, või nende tühjendamine pilsipumba kaudu, kui see sisaldab ballastvett.

.1.5 Kõik pilsipumbasüsteemiga seotud jaotuskarbid ja käsitsi juhitavad ventiilid peavad asuma kohtades, mis on tavapärastes tingimustes ligipääsetavad.

.1.6 Vaheseinte tekil asuvaid kinniseid lastiruume peab olema võimalik veest tühjendada.

.1.6.1 Kui vaheseinte teki vabaparras on selline, et teki serv jääb vee alla, kui laev kaldub küljele rohkem kui 5 °, toimub veest tühjendamine piisava arvu sobivas suuruses piigartite abil, mis tühjenevad otse üle parda ja on paigaldatud vastavalt 15. reegli nõuetele.

.1.6.2 Kui vabaparras on selline, et vaheseinte tekk jääb vee alla, kui laev kaldub küljele 5 ° või vähem, viiakse vaheseinte teki kinniste lastiruumide väljavool piisava mahuga sobivasse ruumi või ruumidesse, kus on kõrge veetaseme häireseade ja sobivad seadmed vee juhtimiseks üle parda. Lisaks sellele tuleb tagada, et:

.1.6.3 Äravool ro-ro-tekkidelt ja autotekkidelt peab olema piisava mahuga, et piigartid, tormiluugid jne tüür- ja pakpoordis suudavad toime tulla vihmutussüsteemi ja tuletõrjepumpadest tuleva veega, võttes arvesse laeva kreeni ja diferendi tingimusi.

.1.6.4 Kui reisijate ja meeskonna ruumid on varustatud sprinklersüsteemide ja hüdrantidega, peab seal olema ka vajalik arv piigarteid, millest piisab ruumi sprinkleritest ja kahest düüsidega tuletõrjevoolikust tuleva veekoguse ärajuhtimiseks. Piigartid tuleb paigutada kõige tõhusamatesse kohtadesse, nt igasse nurka.

.2.1 Punktis 1.1 nõutav pilsipumbasüsteem peab suutma toimida kõigis tingimustes pärast laevaõnnetust, olenemata sellest, kas laev ei ole või on kreenis. Selleks tuleb üldjuhul paigaldada külgedele imitorud, välja arvatud kitsastes vaheruumides laeva otsas, kus piisab ühest imitorust. Ebatavalise kujuga vaheruumides võivad vajalikud olla täiendavad imitorud. Tuleb ette näha süsteem, mille kaudu vesi vaheruumis võib valguda imitorudesse.

.2.2 Võimaluse korral paigutatakse mootoriga pilsipumbad eraldi veekindlatesse vaheruumidesse ja seadistatakse või paigutatakse nii, et need vaheruumid ei täitu veega sama vigastuse tulemusel. Kui peajõuseadmed, abimehhanismid ja katlad on kahes või rohkemas veekindlas vaheruumis, tuleb pilsi teenindamiseks olemasolevad pumbad nendes vaheruumides üksteisest võimalikult kaugele paigutada.

.2.3 Iga nõutav pilsipump, välja arvatud üksnes vöör- ja ahterpiigi vaheruumidele ettenähtud lisapumbad, peab olema seadistatud nii, et see suudaks imeda vett kõigist ruumidest, mis tuleb tühjendada vastavalt punktile 1.1.

.2.4 Iga mootoriga pilsipump peab suutma pumbata vett läbi nõutava põhipilsitoru kiirusega vähemalt 2 m/sek. Masinaruumides asuvatel sõltumatutel mootoriga pilsipumpadel peab olema otsene imitoru nendest ruumidest, kuid iga üksiku ruumi puhul ei nõuta rohkem kui kaht imitoru. Kui selliseid imitorusid on kaks või rohkem, on kummalgi laeva küljel vähemalt üks. Otsesed imitorud on nõuetekohaselt paigaldatud ja masinaruumis ei ole nende läbimõõt väiksem põhipilsitoru nõutavast läbimõõdust.

.2.5 Lisaks punktis 2.4 nõutavale otsesele pilsiimitorule või -torudele tuleb suurimast olemasolevast sõltumatust mootoriga pumbast viia tagasilöögiklapiga avarii-pilsiimitoru masinaruumi äravoolutasemele; imitoru on sama läbimõõduga kui kasutatava pumba põhiimitoru.

.2.6 Merevee sissevoolu- ja imiventiilide võllid ulatuvad masinaruumi platvormist märgatavalt kõrgemale.

.2.7 Kogu pilsiimitorustik peab kuni pumbaühenduseni olema muudest torustikest sõltumatu.

.2.8 Pilsi põhi- ja haruimitorude läbimõõt „d” arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele. Tegeliku sisediameetri võib siiski ümardada lipuriigi ametiasutuse tunnustatud lähima standardmõõduni: pilsi põhiimitoru:

pilsi haruimitorud kogumiskarpide ja imitorude vahel:

kus:

.2.9 Vältida tuleb iga pilsiimitoru teenindatava vaheruumi täitumist veega juhul, kui toru mõnes muus vaheruumis kokkupõrke või madalikule sõitmise tõttu puruneb või muid vigastusi saab. Kui toru mõni osa asub laeva küljele lähemal kui üks viiendik laeva laiusest (mõõdetakse täisnurga all keskjoonest kõrgeima vaheruumideks jaotumise veeliini tasemel) või tunnelkiilu sees, tuleb sellele paigaldada tagasilöögiklapp vaheruumis, kus asub toru avatud ots.

.2.10 Pilsipumbasüsteemiga seotud jaotuskarbid, kraanid ja ventiilid peavad olema paigaldatud nii, et vee sissevoolu korral võib ühte pilsipumpa kasutada mis tahes vaheruumi tühjendamisel; lisaks sellele ei tohi pumba või pumba ja põhipilsitoru vahelise toru vigastus väljaspool joont, mis asub välispardast viiendiku laeva laiuse kaugusel, pilsisüsteemi tööd peatada. Kui kõigil pumpadel on üks ühine torustik, peab vajalikke pilsiimitorusid kontrollivaid ventiile saama juhtida vaheseinte tekist kõrgemalt. Kui lisaks põhipilsisüsteemile on ette nähtud avariipilsisüsteem, peab see olema põhisüsteemist sõltumatu ja paigaldatud nii, et pump suudaks punktis 2.1 täpsustatud vee sissevoolu tingimustes töötada mis tahes vaheruumis; sel juhul peavad ainult avariisüsteemi juhtimiseks vajalikud ventiilid olema juhitavad vaheseinte tekist kõrgemalt.

.2.11 Kõigil vaheseinte tekist kõrgemalt juhitavatel punktis 2.10 nimetatud kraanidel ja ventiilidel peavad olema juhtimiskohas selgesti märgistatud juhtimisseadmed koos vahendiga, mis näitab, kas need on lahti või kinni.

.1 Laeva nõuetekohase juhtimise tagamiseks kõigis tavapärastes tingimustes peab laeval olema piisavalt võimsust tagasikäiguks.

.2 Masina võimet pöörata sõukruvi telgsurvejõu suunda piisava aja jooksul ja peatada seega laev mõõdukas kauguses maksimaalsest edasiliikumise töökiirusest tuleb näidata ja see dokumenteerida.

.3 Katsetel dokumenteeritud peatumisajad, laeva suunad ja kaugused koos katsete tulemustega, mis määravad mitme sõukruviga laevade suutlikkuse manööverdada ühe või mitme mittetöötava sõukruviga, peavad pardal olema kaptenile või määratud töötajatele kasutamiseks kättesaadavad.

.1 Igal laeval peab olema tõhus pea- ja abiroolimehhanism. Pea- ja abiroolimehhanism peavad olema paigaldatud nii, et ühe rike ei muuda teist töövõimetuks.

.2 Pearooliseade ja roolipaller, kui see on paigaldatud, peavad olema:

.3 Kui paigaldatud on abirooliseade, peab see olema:

.4 Roolimehhanismi jõuseadmed peavad olema:

.5 Kui pearooliseade koosneb kahest või rohkemast identsest jõuallikast, ei ole abirooliseadet vaja paigaldada juhul, kui:

.6 Rooliseadme juhtimisseade paigaldatakse:

.7 Kõik komandosillalt juhitavad pea- ja abirooliseadme juhtimissüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

.8 Käesoleva reegli ja reegliga 7 nõutavad vooluahelad ja rooliseadme juhtimissüsteemid oma osade, juhtmete ja torudega peavad kogu pikkuses olema üksteisest võimalikult kaugel.

.9 Komandosilla ja rooliseadmeruumi või alternatiivse roolimiskoha vahel peavad olema sidevahendid.

.10 10. Rooli(de) nurk:

.11 Hüdraulilisel mootoriga rooliseadmel:

.12 Rooliseadmeruumid peavad olema:

.1 Komandosillale ja sobivale peamehhanismide kontrollkohale tuleb paigaldada vahend elektriliste ja elektrohüdrauliliste rooliseadmete mootorite töö näitamiseks.

.2 Igal elektrilisel või elektrohüdraulilisel roolisüsteemil, kuhu kuulub üks või mitu jõuallikat, peab olema vähemalt kaks isiklikku vooluahelat, mis saavad toidet otse peajaotuskilbist; üks vooluahelatest võib saada toidet avariijaotuskilbi kaudu. Elektrilise või elektrohüdraulilise pearooliseadmega seotud elektriline või elektrohüdrauliline abirooliseade võib olla ühendatud ühega sellele pearooliseadmele toidet andvatest vooluahelatest. Elektrilisele või elektrohürdaulilisele rooliseadmele toidet andvatel vooluahelatel peab olema piisav nominaalvõimsus kõigi mootorite varustamiseks, mis võivad üheaegselt nendega ühendatud olla ja mille üheaegne töötamine võib olla vajalik.

.1 Laeva liikumiseks ja ohutuseks hädavajalikud pea- ja abimehhanismid tuleb varustada tõhusate juhtimis- ja kontrollivahenditega.

.2 Kui peajõuseadet on võimalik kaugjuhtida komandosillalt ja masinaruume kavatsetakse mehitada, tuleb kohaldada järgmist:

.3 Kui peajõuseade ja sellega seotud mehhanismid, sealhulgas põhitoiteallikad, on varustatud mitmesuguste automaat- ja kaugjuhtimise võimalustega ning juhtimisruumist toimub nende pidev mehitatud järelevalve, tuleb seadistused ja juhtimine projekteerida, seadmestada ja paigaldada nii, et masinate töö oleks sama ohutu ja tõhus kui otsese järelevalve all; selleks kohaldatakse vastavalt vajadusele reegleid II-1/E/1 kuni II-1/E/5. Erilist tähelepanu pööratakse selliste ruumide kaitsele tule ja vee sissevoolu eest.

.4 Üldiselt peavad automaatsed käivitus-, kasutus- ja juhtimissüsteemid hõlmama vahendeid, mille abil saab automaatse juhtimise käsitsi ümber lülitada. Ühegi sellise süsteemi osa rike ei tohi takistada juhtimise ümberlülitamist käsitsi.

.5 Laeva liikumiseks, juhtimiseks ja ohutuseks hädavajalikud pea- ja abimehhanismid tuleb varustada tõhusate juhtimis- ja kontrollivahenditega. Kõik laeva liikumiseks, juhtimiseks ja ohutuseks hädavajalikud juhtimissüsteemid peavad olema sõltumatud või kavandatud nii, et ühe süsteemi rike ei halvenda ühegi teise süsteemi tööd.

.6 Kui peajõuseadet on võimalik kaugjuhtida komandosillalt tuleb kohaldada järgmist:

.7 Kui peajõuseade ja sellega seotud mehhanismid, sealhulgas põhitoiteallikad, on varustatud mitmesuguste automaat- ja kaugjuhtimise võimalustega ning juhtimisruumist toimub nende pidev mehitatud järelevalve, tuleb seadistused ja juhtimine projekteerida, seadmestada ja paigaldada nii, et masinate töö oleks sama ohutu ja tõhus kui otsese järelevalve all; selleks kohaldatakse vastavalt vajadusele reegleid II-1/E/1 kuni II-1/E/5. Erilist tähelepanu pööratakse selliste ruumide kaitsele tule ja vee sissevoolu eest.

.8 Üldiselt peavad automaatsed käivitus-, kasutus- ja juhtimissüsteemid hõlmama vahendeid, mille abil saab automaatse juhtimise käsitsi ümber lülitada. Ühegi sellise süsteemi osa rike ei tohi takistada juhtimise ümberlülitamist käsitsi.

.9 1. jaanuaril 2012 või hiljem ehitatud B-, C- ja D-klassi uute laevade automaatsüsteemid peavad olema projekteeritud nii, et vahitüürimees saaks hoiatuse jõuseadme töö võimaliku või vältimatu aeglustumise või seiskumise kohta õigel ajal, et oleks võimalik hinnata navigeerimistingimusi hädaolukorras. Süsteem eelkõige kontrollib, jälgib, annab aru, hoiatab ja rakendab ohutusabinõusid, et aeglustada laeva liikumist või see peatada, võimaldades vahitüürimehel samal ajal manuaalselt tegutseda, v.a juhtudel, kui manuaalne tegutsemine põhjustab kiiresti mootori ja/või jõuseadmete rikke, nt liigkiiruse korral.

.1 Iga aurutoru ja iga sellega ühendatud liitmik, mida võib läbida aur, peab olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et see suudaks taluda maksimaalseid vajalikuks osutuvaid kasutuskoormusi.

.2 Tuleb tagada vahendid iga aurutoru tühjendamiseks, kus muidu võib tekkida ohtlik hüdrauliline löök.

.3 Kui aurutoru või liitmik võib mis tahes allikast saada kavandatust suurema rõhuga auru, tuleb paigaldada sobiv reduktsiooniklapp, kaitseklapp ja manomeeter.

.1 Tuleb tagada vahendid ülerõhu vältimiseks kõigis suruõhusüsteemide osades ning kõigis õhukompressorite ja jahutite veesärkides või kestades, kuhu võib õhurõhuga osadest lekkida ohtlik ülerõhk. Kõigile süsteemidele tuleb paigaldada sobiv rõhualandusseadeldis.

.2 Peajõuseadme sisepõlemismootorite suruõhul töötavad peakäivitusseadmed peavad olema piisavalt kaitstud käivitusõhu torudes tekkiva tagasilöögi ja sisemise plahvatuse eest.

.3 Kõik käivitusõhukompressorite väljalasketorud peavad minema otse käivitusballoonidesse ning kõik nendest balloonidest pea- ja abimasinatesse suunatud käivitustorud peavad olema täielikult eraldatud kompressori väljalasketorustikust.

.4 Tuleb võtta meetmeid, et muuta õli pääs suruõhusüsteemidesse minimaalseks ja need veest tühjendada.

.1 Reisijate- ja kaubaliftid peavad igal üksikjuhul või iga liftitüübi puhul mõõtmete, planeeringu, reisijate arvu ja/või kauba koguse osas vastama lipuriigi ametiasutuse sätestatud nõuetele.

.2 Paigaldusjoonised ja hooldusjuhendid, sealhulgas korrapäraste ülevaatuste kord, peavad saama lipuriigi ametiasutuse heakskiidu ning nimetatud asutus kontrollib ja kinnitab lifti seadmestiku enne kasutamist.

.3 Pärast kinnitamist annab lipuriigi ametiasutus välja tunnistuse, mida tuleb hoida pardal.

.4 Lipuriigi ametiasutus võib lubada, et korrapäraseid ülevaatusi teostab asutuse volitatud ekspert või tunnustatud organisatsioon.

.1 Elektriseadmed peavad olema sellised, et:

.2 Lipuriigi ametiasutus võtab asjakohased meetmed, et tagada käesoleva osa sätete ühetaoline rakendamine ja kohaldamine elektriseadmete osas ( 16 ).

.1 Uued C- ja D-klassi laevad, kus elektrienergia on laeva ohutusele elutähtsate abiseadmete säilitamise ainus toiteallikas, ning uued ja olemasolevad B-klassi laevad, kus elektrienergia on laeva ohutusele ja liikumisele oluliste abiseadmete säilitamise ainus toiteallikas, tuleb varustada kahe või enama põhigeneraatoragregaadiga, mille võimsus on selline, et nimetatud seadmeid saab kasutada, kui üks agregaatidest ei tööta.

Uutel C- ja D-klassi laevadel pikkusega vähem kui 24 meetrit võib üks põhigeneraatoragregaat käivituda peajõuseadme jõul, kui see on piisava võimsusega, et eespool nimetatud seadmeid saab kasutada, kui üks agregaatidest ei tööta.

.2.1 Elektrivalgustuse põhisüsteem, mis valgustab kõiki laeva osi, kuhu reisijad või meeskond tavaliselt pääsevad ja mida nad kasutavad, peab toidet saama põhitoiteallikast.

.2.2 Elektrivalgustuse põhisüsteem peab olema seadistatud nii, et tulekahju või muu õnnetus ruumides, kus asub põhitoiteallikas, vajaduse korral sellega seotud muundurid, peajaotuskilp ja valgustuse peajaotuskilp, ei muuda reeglis 3 nõutavat avariivalgustussüsteemi töövõimetuks.

.2.3 Avariivalgustussüsteem peab olema seadistatud nii, et tulekahju või muu õnnetus ruumides, kus asub avariitoiteallikas, vajaduse korral sellega seotud muundurid, avariijaotuskilp ja valgustuse avariijaotuskilp, ei muuda käesolevas reeglis nõutavat elektrivalgustuse põhisüsteemi töövõimetuks.

.3 Peajaotuskilp peab asuma ühe peageneraatorijaama suhtes nii, et võimaluste piires saab tavalise vooluallika terviklikkust mõjutada ainult tulekahju või muu õnnetus ruumis, kus asuvad generaatoragregaat ja jaotuskilp.

.4 1. jaanuaril 2012 või hiljem ehitatud B-, C- ja D-klassi laevade kõikides kajutites peab olema selgelt väljapääsule osutav täiendav valgustus, nii et kajutis viibijatel oleks võimalik leida tee ukse juurde. Selline valgustus, mis võib olla ühendatud avariitoiteallikaga või mille jaoks võib igas kajutis olla sõltumatu toiteallikas, süttib automaatselt kajuti tavavalgustuse kustudes ja põleb vähemalt 30 minutit.

.1 varustada kõik reisijate üldkasutatavad ruumid ja koridorid täiendava elektrivalgustusega, mis võib töötada vähemalt kolm tundi pärast kõigi muude elektriliste toiteallikate riket ja kõigis kreenitingimustes. Tagatud valgustus peab võimaldama selgelt näha ligipääsu evakuatsioonitee juurde. Täiendava valgustuse toiteallikas peab koosnema valgustite sees asuvatest akupatareidest, mida võimaluse korral pidevalt laetakse avariijaotuskilbist. Alternatiivina võib lipuriigi ametiasutus lubada muud vähemalt sama tõhusat valgustusviisi. Täiendav valgustus peab olema selline, et lambi iga rike oleks kohe märgatav. Kõiki kasutatavaid akupatareisid vahetatakse korrapäraselt, võttes arvesse konkreetset kasutusiga neid töö ajal ümbritsevates keskkonnatingimustes, ja

.2 igasse meeskonnaruumide koridori, puhkeruumi ja tööruumi, kus tavaliselt viibivad töötajad, tuleb paigutada kantav laetava akuga lamp, kui seal puudub punktis 1 nõutav täiendav avariivalgustus.

.1 Elektrimasinate või -seadmete katmata metallosad, mis ei ole kavandatud voolu all olema, kuid mis võivad rikke korral voolu alla sattuda, tuleb maandada, välja arvatud juhul, kui masinad või seadmed:

.2 Kõik elektriseadmed peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et nad ei põhjustaks tavapärasel käsitsemisel või puudutamisel vigastusi.

.3 Jaotuskilpide külgi ja tagakülge ning vajaduse korral esikülge tuleb sobivalt kaitsta. Selliste jaotuskilpide esiküljele ei tohi paigaldada lahtisi, voolu all olevaid osi, mille pinge maa suhtes ületab punktis 1.1 täpsustatud pinge. Vajaduse korral paigaldatakse jaotuskilbi esi- ja tagaküljele mittejuhtivast materjalist matid või võred.

.4 Maandamata jaotussüsteemides peab olema vahend, mis suudab jälgida maast isoleerituse taset ja anda heli- või valgussignaaliga märku ebatavaliselt madalatest isolatsiooniväärtustest.

.5.1 Kõik kaablite metallkestad ja -soomused peavad olema elektriliselt katkestamatud ja maandatud.

.5.2 Kõik seadmetevälised elektrikaablid ja -juhtmed peavad olema vähemalt leegilevikut aeglustavat tüüpi ning paigaldatud viisil, mis ei kahjusta nende algseid leegilevikut aeglustavaid omadusi. Kui konkreetne rakendus seda vajab, võib lipuriigi ametiasutus lubada nõuetele mittevastavate eritüüpi kaablite, nagu näiteks raadiosageduskaablite kasutamist.

.5.3 Oluliste või avariitoite, -valgustuse, -siseside või -signaalseadmetega seotud kaablid ja juhtmed peavad olema võimalikult kaugel kambüüsidest, pesulatest, A-kategooria masinaruumidest ja nende tunnelitest ning muudest suure tuleohuga piirkondadest. Uutel ja olemasolevatel ro-ro-reisilaevadel peab 1. juulil 1998 või hiljem paigaldatud avariihäireseadmete ja valjuhääldisüsteemide kaablid heaks kiitma lipuriigi ametiasutus, pidades silmas IMO soovitusi. Tuletõrjepumpasid avariijaotuskilbiga ühendavad kaablid peavad suure tuleohuga piirkondi läbivates lõikudes olema tulekindlat tüüpi. Võimaluse korral tuleks sellised kaablid paigaldada viisil, mis väldib nende töökõlbmatuks muutumist vaheseinte kuumenemise tõttu, mida võib põhjustada tulekahju kõrvalruumis.

.6 Kaablid ja juhtmed tuleb paigaldada ja kinnitada viisil, mis väldib hõõrdumist või muid kahjustusi. Kõigi elektrijuhtide lõpp-punktid ja liitmikud peavad olema tehtud nii, et nad säilitavad algsed elektrilised, mehaanilised, tuld tõkestavad ja vajaduse korral tulekindlad omadused.

.7.1 Iga eraldi vooluahel peab olema kaitstud lühise ja ülekoormuse eest, välja arvatud reeglites II-1/C/6 ja II-1/C/7 lubatud juhud.

.7.2 Valgustid peavad olema paigaldatud nii, et vältida temperatuuri tõusu, mis võib kaableid ja juhtmeid kahjustada, ning takistada ümbritseva materjali liigset kuumenemist.

.8.1 Akupatareid peavad asuma sobivas kohas ja peamiselt nende hoidmiseks kasutatavad vaheruumid peavad olema nõuetekohaselt ehitatud ja tõhusalt ventileeritud.

.8.2 Elektri- või muud seadmed, mis võivad põhjustada tuleohtlike aurude süttimist, ei ole nendes vaheruumides lubatud.

.9 Jaotussüsteemid peavad olema sellised, et tulekahju mis tahes reeglis II-2/A/2.9 määratletud vertikaalses põhitsoonis ei häiri ohutuse jaoks oluliste seadmete tööd üheski muus sellises tsoonis. See nõue on täidetud, kui iga sellist tsooni läbivad pea- ja avariitoitekaablid on nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt teineteisest võimalikult kaugel.

.10 Elektrisaeadmeid ei paigaldata ruumidesse, kuhu võivad koguneda süttivad segud (nt akupatareide jaoks põhiliselt ette nähtud ruumid, värvikapid, atsetüleenilaod või analoogsed ruumid), v. a juhul, kui ametiasutuse arvates on kõnealused seadmed:

.1 Laeval tagatud korraldusega tuleb tagada, et laeva ohutus kõigis töötingimustes, kaasa arvatud manööverdamine, on samaväärne kui mehitatud masinaruumidega laeval.

.2 Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et seadmed töötavad usaldusväärselt ning korrapärased ülevaatused ja katsed pideva usaldusväärse töö tagamiseks on korraldatud rahuldavalt.

.3 Igal laeval peavad olema dokumentaalsed tõendid selle sobivuse kohta tööks ajuti mehitamata masinaruumidega.

.1 Tagada tuleb vahendid tulekahjude avastamiseks ja häire andmiseks varajases järgus:

.2 Sisepõlemismootorid, mille võimsus on 2 250 kW ja rohkem või millel on üle 300 mm läbimõõduga silindrid, tuleb varustada karteri õliudu anduritega või mootori laagrite temperatuuri mõõdikute või samaväärsete vahenditega.

.1 Ajuti mehitamata masinaruumide pilsikaevud peavad asuma ja neid tuleb jälgida nii, et vedelike kogunemine avastatakse tavapäraste diferendi- ja kreeninurkade korral, ja need peavad olema piisavalt suured, et mahutada mehitamata ajavahemikul kergesti tavaliselt koguneva äravoolu.

.2 Kui pilsipumpasid saab käivitada automaatselt, tuleb paigaldada vahend, mis näitab, kui vedeliku sissevool on pumba võimsusest suurem või kui pump töötab tavapärasest sagedamini. Neil juhtudel on lubatud väiksemad pilsikaevud vajaliku ajavahemiku katmiseks. Kui laeval on automaatjuhtimisega pilsipumbad, tuleb erilist tähelepanu pöörata õlisaaste vältimise nõuetele.

.3 Iga merevee sissepääsu, allpool veepiiri asuvat väljavoolu või pilsitühjendussüsteemiga seotud ventiili juhtimisseadmete asukoht peab vee sissevoolu korral sellesse ruumi jätma juhtimiseks piisavalt aega, võttes arvesse selliste seadmeteni jõudmiseks ja nende juhtimiseks tõenäoliselt vajatavat aega. Kui selle ruumi veega täitumine täislastis laeva puhul seda nõuab, tuleb tagada, et juhtimisseadmeid saaks kasutada sellest tasemest kõrgemal olevast punktist.

.1 Kõigis töötingimustes, kaasa arvatud manööverdamine, peab sõukruvi kiirus, telgsurvejõu suund ja vajaduse korral samm olema täielikult komandosillalt juhitavad.

.2 Komandosillalt peajõuseadmele tulevad käsud peavad olema nähtavad kas peamehhanismide juhtimisruumis või peajõuseadme juhtimispunktis.

.3 Peajõuseadme kaugjuhtimine on võimalik ainult ühest punktist korraga; sellistes punktides on lubatud omavahel ühendatud juhtimisseadmed. Igas punktis peab olema näidik, mis näitab, millisest punktist peajõuseadet juhitakse. Juhtimise üleandmine komandosilla ja masinaruumide vahel on võimalik üksnes peamasinaruumist või peamasina juhtimisruumist. Süsteem peab hõlmama vahendeid, mis takistavad sõukruvi telgsurvejõu olulist muutumist juhtimise üleandmise korral ühest punktist teise.

.4 Kõiki laeva ohutuks tööks vajalikke masinaid peab saama juhtida nende asukohast isegi iga automaat- või kaugjuhtimissüsteemide osa rikke korral.

.5 Automaatne kaugjuhtimissüsteem peab olema ehitatud selliselt, et rikke korral antakse häire. Kui seda ei loeta tarbetuks, tuleb sõukruvide eelnevalt ettenähtud kiirust ja telgsurvejõudu säilitada kuni kohapealse juhtimise käivitumiseni.

.6 Komandosillale tuleb paigaldada näidikud, mis näitavad:

.7 Piirata tuleb tulemusteta järjestikuste automaatsete käivituskatsete arvu, et hoida piisavat käivitusõhusurvet kohapealseks käivitamiseks. Käivitusõhusurve langemise näitamiseks tuleb paigaldada häireseade tasemele, kui peajõuseadet on veel võimalik käivitada.

.1 Laeval peab olema häiresüsteem, mis näitab kõiki tähelepanu nõudvaid rikkeid ja:

.2.1 Häiresüsteem peab saama pidevalt toidet ja peab tavapärase toiteallika rikke korral automaatselt üle minema tagavaratoitele.

.2.2 Häiresüsteemi tavapärase toiteallika riket peab näitama häiresignaal.

.3.1 Häiresüsteem peab suutma näidata samaaegselt rohkem kui ühte riket ja ühegi signaali kinnitamine ei tohi takistada teisi häiresignaale.

.3.2 Iga häire kinnitamine punktis 1 nimetatud asukohas peab olema nähtav ka kohtades, kus häiret näidati. Häiresignaalid peavad jätkuma kuni nende kinnitamiseni ja üksikute häirete valgussignaalid püsima kuni rikke parandamiseni, kui häiresüsteem peab automaatselt taastama oma tavapärase tööolukorra.

.1 Põhitoiteallikas peab vastama järgmistele nõuetele:

.2 Kui muud liikumiseks hädavajalikud abimehhanismid vajavad tagavaramasinaid, tuleb tagada automaatsed üleminekuseadmed.

.1 Juhtimissüsteem peab olema selline, et peajõuseadme ja selle abiseadmete töö on tagatud vajalike automaatseadmetega.

.2 Automaatse ülemineku korral antakse häire.

.3 Laeval peab olema 6. reeglile vastav häiresüsteem kõigi oluliste rõhkude, temperatuuride ja vedelikutasemete ning muude oluliste näitajate jaoks.

.4 Keskne juhtpost tuleb varustada vajalike häirepultide ja kõiki häireid näitavate seadmetega.

.5 Kui peajõuseadmele hädavajalikud sisepõlemismootorid käivituvad suruõhuga, tuleb laeva paigaldada vahendid käivitusõhusurve hoidmiseks nõutaval tasemel.

.1 Käesoleva peatüki tuleohutuseesmärgid on järgmised:

.2 Punktis 1 sätestatud tuleohutuseesmärkide saavutamiseks on käesoleva peatüki reeglite aluseks järgmised põhimõtted, mis sisalduvad reeglites asjakohasel viisil, võttes arvesse laeva liiki ja võimalikku kaasnevat tuleohtu:

.3 Punktis 1 sätestatud tuleohutuseesmärgid on saavutatud käesolevas peatükis täpsustatud normatiivsete nõuete järgimise tagamisega või alternatiivse kavandamise ja korralduste abil, mis vastavad 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade suhtes kohaldatava 1974. aasta SOLASe konventsiooni läbivaadatud II-2 peatüki F osa nõuetele. Laev vastab punktis 2 sätestatud funktsionaalsetele nõuetele ja saavutab punktis 1 sätestatud tuleohutuseeesmärgid, kui:

.4 Kõik laevad, mida remonditakse, ümber ehitatakse, muudetakse ja sellega seoses kohandatakse, peavad jätkuvalt vastama vähemalt varem nende laevade suhtes kehtinud nõuetele.

Remont, ümberehitus ja muudatused, mis oluliselt muudavad laeva või reisijate eluruumide mõõtmeid või oluliselt pikendavad laeva kasutusiga, ning nendega seotud kohandused peavad vastama viimastele nõuetele uute laevade suhtes niivõrd, kui lipuriigi ametiasutus seda põhjendatuks ja otstarbekaks peab.

.5 Olenemata punkti 4 sätetest peavad olemasolevad rohkem kui 36 reisijat vedavad B-klassi laevad, mida remonditakse, ümber ehitatakse või muudetakse ja sellega seoses kohandatakse, vastama järgmistele nõuetele:

.1.1 Iga laev tuleb varustada tuletõrjepumpade, tuletõrjetorustike, hüdrantide, voolikute ja pihustitega, mis vastavad hetkel käesoleva reegli nõuetele.

.1.2 Kui nõutav on rohkem kui üks sõltumatu tuletõrjepump, tuleb peatuletõrjepumpa või -pumpasid sisaldavas masinaruumis asuva tuletõrjetorustiku osa eraldamiseks paigaldada sulgeventiilid kergesti ligipääsetavasse ja kaitstud kohta väljaspool masinaruumi. Tuletõrjetorustik peab olema seadistatud nii, et kui sulgeventiilid on suletud, saab kõiki laeva hüdrante, välja arvatud eespool nimetatud masinaruumis asuvad, varustada veega väljaspool seda masinaruumi asuvast tuletõrjepumbast sellest masinaruumist väljapoole jäävate torude kaudu. Erandina võivad avariituletõrjepumba imi- ja väljavoolutorude lühikesed osad läbida masinaruumi, kui neid ei ole võimalik paigaldada väljapoole, tingimusel et tuletõrjetorustiku terviklikkus säilitatakse torustiku sulgemisega tugevasse teraskesta.

.1.3 Peatuletõrjepumpa või -pumpasid sisaldavas masinaruumis asuva tuletõrjetorustiku osa eraldamiseks tuleb paigaldada sulgeventiilid kergesti ligipääsetavasse ja kaitstud kohta väljaspool masinaruumi. Tuletõrjetorustik peab olema seadistatud nii, et kui sulgeventiilid on suletud, saab kõiki laeva hüdrante, välja arvatud eespool nimetatud masinaruumis asuvad, varustada veega teisest pumbast või avariituletõrjepumbast. Avariipump, selle merevee sissevool ning imi- ja väljalasketorud ja sulgeventiilid peavad asuma väljaspool masinaruumi. Kui see ei ole võimalik, võib kingstonikasti paigaldada masinaruumi, kui ventiili kaugjuhitakse kohast, kus asub ka avariipump, ja imitoru on võimalikult lühike. Imi- või väljavoolutorude lühikesed osad võivad läbida masinaruumi tingimusel, et nad on suletud tugevasse teraskesta või isoleeritud vastavalt A-60 standarditele. Torude seina paksus peab olema piisav, kuid mitte mingil juhul vähem kui 11 mm, ja torud peavad olema keevitatud, välja arvatud merevee sissevooluventiili äärisega ühendus.

.1 Nõutavad tuletõrjepumbad peavad suutma anda tulekustutuseks punktis 4.2 täpsustatud rõhu all veekoguse, mis ei ole väiksem kui kaks kolmandikku kogusest, millega pilsipumbad suudavad toime tulla, kui neid kasutatakse laeva tühjendamiseks.

.2 Igal laeval, kus vastavalt käesoleva reegli nõuetele peab olema rohkem kui üks mootoriga tuletõrjepump, peab iga nõutava tuletõrjepumba võimsus olema vähemalt 80 % nõutavast koguvõimsusest jagatuna nõutavate tuletõrjepumpade minimaalse arvuga, kuid see ei tohi mingil juhul olla vähem kui 25 m3/h, ja iga selline pump peab igal juhul suutma anda vähemalt kaks nõutavat veejuga. Need tuletõrjepumbad peavad suutma varustada tuletõrjetorustikku nõutavatel tingimustel.

.3 Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2003 või hiljem ja kuhu on paigaldatud rohkem pumpasid kui minimaalselt nõutav, peab selliste lisapumpade võimsus olema vähemalt 25 m3/h ja nad peavad suutma anda vähemalt käesoleva reegli punktis 5 nõutud kaks veejuga.

.1 Laevad tuleb varustada mehaanilise jõuseadmega tuletõrjepumpadega järgmiselt:

.2 Sanitaar-, ballasti-, pilsi- või üldpumpasid võib tunnustada tuletõrjepumpadena tingimusel, et neid ei kasutata tavaliselt õli pumpamiseks ja kui neid ajuti kasutatakse kütteõli ümberpaigutamiseks või pumpamiseks, paigaldatakse nõuetekohased üleminekuseadmed.

.3 Merevee sissevooluühendused, tuletõrjepumbad ja nende toiteallikad tuleb paigaldada viisil, millega tagatakse, et tulekahju korral rohkem kui 250 reisija vedamiseks ettenähtud laeva mis tahes vaheruumis ei jää kõik tuletõrjepumbad töövõimetuks.

Uutel kuni 250 reisija vedamiseks ettenähtud B-klassi laevadel, kui tulekahju mis tahes vaheruumis võib kõik pumbad töövõimetuks muuta, peab alternatiivse tulekustutusvee andmise vahend olema sõltumatu mootoriga avariituletõrjepump, mille toiteallikas ja merevee sissevooluühendus asuvad väljaspool masinaruumi. Selline sõltumatu mootoriga avariituletõrjepump peab vastama 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade tuleohutussüsteemide koodeksile.

.4 Uutel rohkem kui 250 reisija vedamiseks ettenähtud B-klassi laevadel peab vee kohene kättesaadavuse kord olema selline, et vähemalt üks tõhus veejuga on viivitamatult kättesaadav igast siseruumide hüdrandist ja et nõutava tuletõrjepumba automaatse käivitamisega tagatakse veevarustuse jätkumine.

.5 Laevadel, kus on ajuti mehitamata masinaruumid või kus peab valves olema ainult üks inimene, peab tuletõrjetorude süsteem viivitamatult andma sobiva survega vett kas ühe peatuletõrjepumba kaugkäivitamisega, mida saab kaugkäivitada komandosillalt ja tuletõrje juhtimispostist, kui see on laeval olemas, või tuletõrjetorude süsteemi pideva survestamisega ühe peatuletõrjepumba abil.

.6 Iga tuletõrjepumba väljavooluventiil varustatakse tagasilöögiklapiga.

.1 Tuletõrjetorustiku ja harutorude läbimõõt peab olema piisav kahe samaaegselt töötava tuletõrjepumba suurima nõutava väljalaske tõhusaks jaotamiseks.

.2 Kui kaks pumpa annavad üheaegselt vett läbi punktis 8 täpsustatud otsikute ja piisava arvu hüdrantide punktis 4.1 täpsustatud veekoguse saamiseks, tuleb kõigis hüdrantides säilitada järgmised minimaalsed rõhud:

.3 Maksimaalne rõhk igas hüdrandis ei tohi ületada rõhku, mille puhul saab tuletõrjevoolikut tõhusalt käsitseda.

.1 Hüdrantide arv ja asukoht peavad olema sellised, et vähemalt kaks veejuga, mis ei välju samast hüdrandist ja millest üks tuleb jätkamata voolikust, ulatuksid sõidu ajal igasse tavaliselt reisijatele või meeskonnale ligipääsetavasse laeva ossa ning igasse tühja lastiruumi, igasse ro-ro-lastiruumi või eriruumi, millisel juhul kaks jätkamata voolikust väljuvat veejuga peavad ulatuma igasse sellise ruumi osasse. Lisaks peavad sellised hüdrandid asuma kaitstud ruumide ligipääsude juures.

.2 Elu-, teenindus- ja masinaruumides peab hüdrantide arv ja asukoht olema selline, et kõiki punkti 5.1 nõudeid saab täita, kui kõik veekindlad uksed ja vertikaalse põhitsooni vaheseinte uksed on suletud.

.3 Kui ligipääs masinaruumi on madalal tasandil kõrvalasuvast võllitunnelist, peab sellest masinaruumist väljaspool, kuid selle sissepääsu lähedal olema kaks hüdranti. Kui selline ligipääs on teistest ruumidest, peab ühes neist ruumidest masinaruumi sissepääsu lähedal olema kaks hüdranti. Kui tunnel või kõrvalasuvad ruumid ei ole evakuatsioonitee osad, ei ole see vajalik.

.1 Tuletõrjetorustikes ja hüdrantides ei kasutata materjale, mille kuumus kergesti kasutuskõlbmatuks muudab, kui need ei ole piisavalt kaitstud. Torud ja hüdrandid peavad asetsema nii, et tuletõrjevoolikuid oleks lihtne nendega ühendada. Torude ja hüdrantide paigutusega peab vältima nende külmumist. Laevadel, mis võivad vedada tekilasti, peavad hüdrantide asukohad olema alati kergesti ligipääsetavad ja torud tuleb võimaluse korral paigaldada nii, et tekilast ei saaks neid vigastada.

.2 Igale tuletõrjevoolikule tuleb paigaldada ventiil, mis võimaldab vooliku eemaldamist tuletõrjepumpade töö ajal.

.3 Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2003 või hiljem, tuleb kõigile muul eesmärgil kui tulekustutamiseks kasutatavatele avatud teki tuletõrjetorustiku harudele paigaldada sulgeventiilid.

.1 Tuletõrjevoolikud peavad olema lipuriigi ametiasutuse tunnustatud hävimatust materjalist ja piisava pikkusega veejoa suunamiseks igasse ruumi, kus neid on vaja kasutada. Igal voolikul peab olema pihusti ja vajalikud muhvid. Voolikute muhvid ja pihustid peavad olema täielikult üksteisega asendatavad. Käesolevas peatükis „tuletõrjevoolikutena” kirjeldatud voolikuid tuleb koos kõigi vajalike seadmete ja tööriistadega hoida kasutamisvalmilt nähtaval kohal hüdrantide või ühenduste läheduses. Lisaks sellele peavad tuletõrjevoolikud rohkem kui 36 reisijat vedavate laevade siseruumides olema alaliselt hüdrantide külge ühendatud.

.2 Iga punktis 5 nõutava hüdrandi jaoks peab olema vähemalt üks tuletõrjevoolik. Tuletõrjevooliku pikkus ei tohiks tekil ja tekiehitistes ületada 20 meetrit ja masinaruumides 15 meetrit ning väiksematel laevadel vastavalt 15 meetrit ja 10 meetrit.

.1.1 Käesoleva peatüki kohaldamisel on standardsed pihusti suurused 12 mm, 16 mm ja 19 mm või neile võimalikult lähedased. Teiste süsteemide, nagu näiteks udusüsteemide kasutamise korral võivad olla lubatud muu läbimõõduga pihustid.

.1.2 Kõik pihustid peavad olema tunnustatud kaheotstarbelised pihustid (st pihustus/juga tüüpi) ja sulgemisvõimalusega.

.2 Elu- ja teenindusruumides ei ole vaja kasutada üle 12 mm läbimõõduga pihustit.

.3 Masinaruumides ja välisruumides peab pihusti suurus võimaldama saada kahest veejoast maksimaalse võimaliku veekoguse punktis 4 nimetatud surve juures kõige väiksemast pumbast, kui ei ole vaja kasutada üle 19 mm läbimõõduga pihustit.

.1 Nõutav on üks sõltumatu tuletõrjepump, mis suudab anda tulekustutuseks vähemalt ühe veejoa igast tuletõrjehüdrandist edaspidi täpsustatud surve juures. Selliselt antav veekogus ei tohi olla väiksem kui kaks kolmandikku veekogusest, millega pilsipumbad suudavad toime tulla, kui neid kasutatakse laeva tühjendamiseks. Selline tuletõrjepump peab suutma 12, 16 või 19 mm läbimõõduga pihustitest tuletõrjehüdrantide kaudu nimetatud maksimaalset veekogust välja andes säilitada igas hüdrandis B-klassi laevadel nõutava minimaalse surve.

.2 Igal rohkem kui 250 reisijat vedaval laeval peab olema lisatuletõrjepump, mis peab olema püsivalt tuletõrjetorustikuga ühendatud. Selline pump peab töötama mootoriga. Nimetatud pump ja selle toiteallikas ei tohi asuda samas vaheruumis kui punktiga 9.1 nõutav pump ja see tuleb varustada püsiva merevee sissevooluühendusega, mis asub väljaspool masinaruumi. Pump peab suutma anda vähemalt ühe veejoa igast laevale paigutatud tuletõrjehüdrandist, säilitades vähemalt surve 0,3 N/mm2.

.3 Sanitaar-, ballasti-, pilsi- või üldpumpasid võib tunnustada tuletõrjepumpadena.

.4 Igal laeval peab olema tuletõrjetorustik, mille läbimõõdust piisab nimetatud maksimaalse veekoguse tõhusaks jaotamiseks. Hüdrantide arv ja asukoht peab olema selline, et vähemalt üks veejuga ulatuks igasse laeva ossa, kasutades jätkamata voolikut, mille maksimaalpikkus B-klassi laevade puhul on esitatud punktis 7.2.

.5 Igal laeval peab iga paigaldatud hüdrandi kohta olema vähemalt üks tuletõrjevoolik.

.6 Laevadel, kus on ajuti mehitamata masinaruumid või kus peab valves olema ainult üks inimene, peab tuletõrjetorude süsteem viivitamatult andma sobiva survega vett kas ühe peatuletõrjepumba kaugkäivitamisega, mida saab kaugkäivitada komandosillalt ja tuletõrje juhtimispostist, kui see on laeval olemas, või tuletõrjetorude süsteemi pideva survestamisega ühe peatuletõrjepumba abil.

.7 Iga tuletõrjepumba väljavooluventiil varustatakse tagasilöögiklapiga.

.1 Torud, mis on vajalikud tulekustutusaine viimiseks kaitstud ruumidesse, tuleb varustada juhtventiilidega, millele on selgesti märgitud ruumid, kuhu torud lähevad. Kustutusaine juhusliku pääsu vältimiseks mis tahes ruumi tuleb võtta nõuetekohased meetmed.

.2 Tulekustutusaine jaotustorud ja väljutuspihustid peavad olema paigaldatud nii, et saavutatakse aine ühtlane jaotumine.

.3 Tuleb tagada vahendid nende avade sulgemiseks väljastpoolt kaitstavaid ruume, mille kaudu võib õhk pääseda kaitstavasse ruumi või gaas sealt välja.

.4 Laeval peavad olema seadmed, mis annavad automaatselt helisignaali, kui tulekustutusainet lastakse ruumi, kus meeskond tavaliselt töötab või millele neil on ligipääs. Hoiatussignaal peab kõlama nõuetekohase ajavahemiku jooksul enne vahendi väljalaskmist.

.5 Iga paikse gaaskustutussüsteemi juhtimisseadmed peavad olema kergesti ligipääsetavad ja lihtsalt kasutatavad ning rühmitatud võimalikult vähestesse punktidesse kohtades, mida tulekahju kaitstavas ruumis eeldatavasti ei tõkesta. Igas punktis peavad meeskonna ohutust silmas pidades olema selged juhised süsteemi kasutamise kohta.

.6 Tulekustutusaine automaatne väljalaskmine on keelatud, välja arvatud juhtudel, kui see on lubatud kohalike automaatselt töötavate üksuste puhul, mis on lisaks kõigile nõutavatele paiksetele tulekustutussüsteemidele ja neist sõltumatult paigaldatud masinaruumides kõrge tuleohuga seadmete kohale või kinnistesse suure tuleohuga piirkondadesse masinaruumides.

.7 Kui tulekustutusaine kogus on vajalik rohkem kui ühe ruumi kaitsmiseks, ei pea kättesaadava vahendi kogus ületama mis tahes selliselt kaitstava ruumi jaoks vajalikku kogust.

.8 Kui ei ole lubatud teisiti, peavad tulekustutusaine hoidmiseks vajalikud survemahutid asuma väljaspool kaitstavaid ruume vastavalt punktile 1.11.

.9 Meeskonnale või kaldapersonalile tuleb tagada võimalus aine koguse ohutuks kontrollimiseks mahutites.

.10 Tulekustutusaine hoidmiseks kasutatavad mahutid ja nendega seotud survestatud osad peavad olema kavandatud vastavalt asjakohastele tegevusjuhistele, võttes arvesse nende asukohti ja maksimaalset ümbritseva õhu temperatuuri kasutamisajal.

.11 Kui tulekustutusainet hoitakse väljaspool kaitstavat ruumi, tuleb seda hoida ruumis, mis asub ohutus ja kergesti ligipääsetavas kohas ning on tõhusalt ventileeritud. Sellise hoiuruumi sissepääs peab soovitavalt tulema avatud tekilt ja olema igal juhul kaitstavast ruumist sõltumatu.

Ligipääsu uksed peavad avanema väljapoole ning vaheseinad ja tekid koos uste ja muude nendes olevate avade sulguritega, mis moodustavad piiri nende ruumide ja kõrvalasetsevate kinniste ruumide vahel, peavad olema gaasikindlad. Reegli II-2/B/4 või vajaduse korral reegli II-2/B/5 vaheseinte ja tekkide tulekindlustabelite kohaldamisel käsitatakse selliseid hoiuruume juhtimispostidena.

.12 Sellise tulekustutusaine kasutamine, mis kas iseeneslikult või eeldatavates kasutustingimustes eraldab mürgiseid gaase inimestele ohtlikes kogustes või keskkonda ohustavaid gaase, ei ole lubatud uute laevade tulekustutussüsteemides ja selliste uute süsteemide paigaldamisel olemasolevatele laevadele.

.13 Paiksed gaaskustutussüsteemid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

.14 Tuleb tagada vahendid nende avade sulgemiseks väljastpoolt kaitstavaid ruume, mille kaudu võib õhk pääseda kaitstavasse ruumi või gaas sealt välja.

.15 Kui tulekustutusainet hoitakse väljaspool kaitstavat ruumi, tuleb seda hoida ruumis, mis asub esipõrkevaheseina taga ja mida ei kasutata muudel eesmärkidel. Sellise hoiuruumi sissepääs peab soovitavalt tulema avatud tekilt ja olema kaitstavast ruumist sõltumatu. Kui hoiuruum on tekist allpool, ei tohi see asuda rohkem kui ühe teki võrra avatud tekist allpool ja sinna peab pääsema otse avatud tekilt trepi või redeli kaudu.

Ruumid, mis asuvad tekist allpool või kuhu ei pääse avatud tekilt, tuleb varustada sundventilatsiooniga, mis on kavandatud võtma ruumi põhjast kasutatud õhku ja mille mõõtmetest piisab vähemalt 6 õhuvahetuse jaoks tunnis. Ligipääsu uksed peavad avanema väljapoole ning vaheseinad ja tekid koos uste ja muude nendes olevate avade sulguritega, mis moodustavad piiri nende ruumide ja kõrvalasetsevate kinniste ruumide vahel, peavad olema gaasikindlad. Käesoleva peatüki B osa tabelite 4.1, 4.2, 5.1 ja 5.2 kohaldamisel käsitatakse selliseid hoiuruume tuletõrje juhtimispostidena.

.16 Kui mis tahes ruumi käivitusballoonides sisalduva õhu maht tulekahju korral sellesse ruumi pääsedes võiks märgatavalt mõjutada paikse tulekustutussüsteemi tõhusust, tuleb tagada täiendav kogus tulekustutusainet.

.17 Paiksete tulekustutussüsteemide tarnijad peavad tagama süsteemi kirjelduse koos hoolduse kontrollnimekirjaga inglise keeles ja lipuriigi riigikeel(t)es.

.18 Tulekustutusaine kogust kontrollib vähemalt kord aastas ametiasutuse volitatud ekspert, süsteemi tarnija või tunnustatud organisatsioon.

.19 Perioodiline kontroll, mille teeb laeva vanemmehaanik või korraldab laeva juhtkond, kantakse laeva logiraamatusse, märkides selle kontrolli ulatuse ja aja.

.20 Mittekohustuslikud tulekustutusseadmed, mis on paigaldatud nt hoiuruumidesse, peavad oma konstruktsioonilt ja mõõtmetelt vastama käesoleva reegli kõnealuseid seadmeid käsitlevatele sätetele.

.21 Kõikidel süsinikdioksiidseadmetega kaitstavate ruumide ustel peab olema järgmine märge: „Seda ruumi kaitstakse süsinikdioksiidseadmetega ja häireseadme käivitumisel tuleb sellest ruumist lahkuda”.

.1.1 Lastiruumide puhul peab kättesaadava CO2 kogusest piisama vaba gaasi minimaalmahu andmiseks, mis võrdub 30 % laeva suurima selliselt kaitstava lastiruumi kogumahust, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui kahe või mitme lastiruumi vahel on ühendus ventilatsioonikanalite kaudu, loetakse need üheks ruumiks. Sõidukite veoks kasutatavatel laevadel arvutatakse vajalik CO2 kogus 45 % suurima lastiruumi kogumahust.

.1.2 Masinaruumides peab varutud süsinikdioksiidikogusest piisama vaba gaasi minimaalmahu andmiseks, mis võrdub järgmistest mahtudest suuremaga:

.2 Käesoleva punkti kohaldamisel arvestatakse vaba süsinikdioksiidi mahuks 0,56 m3/kg.

.3 Paikne torustik peab võimaldama 85 % gaasi väljastamist ruumi kahe minuti jooksul.

.4 Süsinikdioksiidi eraldumismehhanism:

.5 Lipuriigi ametiasutus tagab, et ruumid, kus asuvad CO2 mahutid, on nende ligipääsu, ventilatsiooni ja sidevahendite osas nõuetekohaselt sisustatud. Asutus peab võtma vajalikud ohutusmeetmed CO2 balloonide, torude ja seadmete ning sellise süsteemi juhtimis- ja häireseadmete konstruktsiooni, paigalduse, märgistuse, täitmise ja katsetamise osas.

.6 Süsinikdioksiidiga tulekustutussüsteemid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

.7 Lipuriigi ametiasutus tagab, et ruumid, kus asuvad CO2 mahutid, on nende ligipääsu, ventilatsiooni ja sidevahendite osas nõuetekohaselt sisustatud. Asutus peab võtma vajalikud ohutusmeetmed CO2 balloonide, torude ja seadmete ning sellise süsteemi juhtimis- ja häireseadmete konstruktsiooni, paigalduse, märgistuse, täitmise ja katsetamise osas.

.1 Kui mis tahes masinaruumi paigaldatakse lisaks 6. reegli nõuetele paikne vähese paisumisega vahtkustutussüsteem, peab selline süsteem suutma läbi paiksete väljastusavade väljastada kuni viie minuti jooksul vahukoguse, millest piisab suurima üksiku piirkonna, kuhu kütteõli võib valguda, katmiseks 150 mm paksuselt. Süsteem peab tekitama õlipõlengute kustutamiseks sobivat vahtu. Tuleb tagada, et vaht jaotuks tõhusalt paikse torustiku ja sobivate väljastusavade juurde viivate juhtventiilide või -kraanide süsteemi kaudu, ning juhtida see paiksete pihustite kaudu kaitstava ruumi muudesse tuleohtlikesse osadesse. Vahu paisumismäär ei tohi ületada määra 12/1.

.2 Iga sellise süsteemi juhtimisseadmed peavad olema kergesti ligipääsetavad ja lihtsalt kasutatavad ning rühmitatud võimalikult vähestesse punktidesse kohtades, mida tulekahju kaitstavas ruumis eeldatavasti ei tõkesta.

.3 Paiksed vähese paisumisega vahtkustutussüsteemid masinaruumides peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

.1 Kõik nõutavad paiksed vähese paisumisega vahtkustutussüsteemid peavad suutma läbi paiksete väljalaskeavade kiiresti väljastada vahukoguse, millest piisab suurima kaitstava ruumi täitmiseks vähemalt ühe meetri paksuselt minutis. Kättesaadava vahtu moodustava vedeliku kogusest peab piisama vahu tekitamiseks mahus, mis võrdub suurima kaitstava ruumi viiekordse mahuga. Vahu paisumismäär ei tohi ületada määra 1 000/1.

.2 Vahu kohaletoimetamise kanalid, vahugeneraatori õhu sissevooluavad ja vahtutekitavate seadmete arv peavad tagama tõhusa vahu tekitamise ja levitamise.

.3 Vahugeneraatori kohaletoimetamistorude paigutus peab olema selline, et tulekahju kaitstavas ruumis ei mõjuta vahtutekitavaid seadmeid.

.4 Vahugeneraator, selle toiteallikad, vahtutekitav vedelik ning süsteemi juhtimisseadmed peavad olema kergesti ligipääsetavad ja lihtsalt kasutatavad ning rühmitatud võimalikult vähestesse punktidesse kohtades, mida tulekahju kaitstavas ruumis eeldatavasti ei tõkesta.

.5 Paiksed ulatusliku paisumisega vahtkustutussüsteemid masinaruumides peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

.1 Kõik nõutavad paiksed survevett pihustavad tulekustutussüsteemid masinaruumides tuleb varustada tunnustatud tüüpi pihustitega.

.2 Pihustite arv ja paigutus peab tagama vee tõhusa keskmise jaotuse kaitstavates ruumides vähemalt 5 liitrit/m2 minutis. Eriti tuleohtlike piirkondade puhul võib vajaduse korral kaaluda suuremate määrade kasutamist. Pihustid tuleb paigaldada pilsside, paagilagede ja muude alade kohale, kuhu kütteõli võib valguda, ning samuti muude eriti tuleohtlike piirkondade kohale masinaruumides.

.3 Süsteem võib olla jagatud sektsioonideks, mille jaotusventiile juhitakse kergesti ligipääsetavatest punktidest, mis asuvad väljaspool kaitstavaid ruume ja mida tulekahju kaitstavas ruumis eeldatavasti ei tõkesta.

.4 Süsteemi hoitakse vajaliku rõhu all ja süsteemi veega varustav pump hakkab automaatselt tööle, kui rõhk süsteemis langeb.

.5 Pump peab suutma üheaegselt anda vajaliku surve all vett kõigile süsteemi osadele igas kaitstavas vaheruumis. Pump ja selle juhtimisseadised tuleb paigaldada väljapoole kaitstavat ruumi või ruume. Tulekahju vett pihustava süsteemiga kaitstud ruumis või ruumides ei tohi süsteemi töövõimetuks muuta.

.6 Tuleb võtta abinõud, et pihustid ei ummistuks vees leiduva mustuse või torude, pihustite, ventiilide ja pumba roostetamise tõttu.

.7 Pump võib töötada sõltumatu sisepõlemismasina jõul, kuid kui see sõltub vastavalt peatüki II-1 D osa sätetele paigaldatud avariigeneraatori antavast toitest, peab see generaator olema seadistatud põhitoite rikke korral automaatselt käivituma, et punktis 5 pumba jaoks nõutav vajalik toide oleks viivitamatult kättesaadav. Kui pump töötab sõltumatu sisepõlemismasina jõul, peab see asuma nii, et tulekahju kaitstavas ruumis ei mõjuta masina õhuvarustust.

.8 Paiksed survevett pihustavad tulekustutussüsteemid masinaruumides peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

.1 Kõik tulekustutid peavad olema tunnustatud tüüpi ja konstruktsiooniga.

.2 Nõutavate vedelikuga käsitulekustutite maht ei tohi olla üle 13,5 liitri ja alla 9 liitri. Muud tulekustutid peavad olema vähemalt niisama teisaldatavad nagu 13,5-liitrine vedelikuga tulekustuti ja nende kustutusomadused peavad vastama vähemalt 9-liitrise vedelikuga tulekustuti omadele.

.3 Varutäidet peab olema 50 % kõigi iga tüüpi pardal olevate tulekustutite jaoks kokku. Teine sama tüüpi tulekustuti on varutäide tulekustuti jaoks, mida ei ole lihtne pardal täita.

.4 Üldjuhul ei tohi CO2 käsitulekustutid asuda eluruumides. Kui sellised tulekustutid on paigaldatud raadioruumidesse, jaotuskilpide juurde ja muudesse samalaadsetesse kohtadesse, peab vähemalt ühte tulekustutit sisaldava ruumi maht piirama väljumisel tekkiva gaasi mahtu kuni 5 % selle ruumi vabast mahust käesoleva reegli kohaldamisel. CO2 mahuks arvestatakse 0,56 m3/kg.

.5 Käsitulekustutid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

.6 Süsinikdioksiidiga tulekustuteid ei tohi paigaldada eluruumidesse. Juhtimispostides ja muudes ruumides, kus asuvad elektri- või elektroonikaseadmed või laeva ohutuseks vajalikud seadeldised, tuleb tagada tulekustutid, mille kustutusained ei juhi elektrit ega kahjusta seadmeid ja seadeldisi.

.7 Tulekustutid peavad asuma kasutamisvalmilt hästi nähtavates kohtades, kuhu võib tulekahju korral igal ajal kiiresti ja kergesti jõuda, ning nii, et nende töökõlblikkust ei mõjuta ilmastik, vibratsioon või muud välistegurid. Käsitulekustutid peavad olema varustatud vahenditega, mis näitavad, kas neid on kasutatud.

.8 Tagavaratäide tuleb tagada 100 % esimesele 10 tulekustutile ja 50 % ülejäänud tulekustutitest, mida saab pardal täita.

.9 Tulekustutite puhul, mida ei saa pardal täita, tuleb tagavaratäidiste asemel tagada punktis 13 määratletud sama kogusega, tüüpi, mahuga ja arvuga täiendavad käsitulekustutid.

.10 Tulekustutid, milles sisalduv kustutusaine kas iseeneslikult või eeldatavates kasutustingimustes eritab mürgiseid gaase inimestele ohtlikes kogustes või keskkonnaohtlikke gaase, on keelatud.

.11 Tulekustutid peavad sobima tulekustuti asukoha läheduses esineda võivate tulekahjude kustutamiseks.

.12 Üks mis tahes ruumis kasutamiseks mõeldud käsitulekustutitest peab asuma selle ruumi sissepääsu lähedal.

.13 Tulekustutite minimaalne arv on järgmine:

.14 Elu- või teenindusruumides kasutamiseks ettenähtud käsitulekustutid peavad võimaluse piires olema ühetaolise kasutusviisiga.

.15 Tulekustutite korrapärane kontroll:

lipuriigi ametiasutus tagab, et käsitulekustutitele tehakse korrapärane kontroll, kasutuskatse ja survekatse.

.1 Üks järgmistest paiksetest tulekustutussüsteemidest:

.2 Vähemalt üks kantav vahtkustutusseade, mis koosneb induktiivtüüpi vahupihustist, mida saab tuletõrjevooliku abil tuletõrjetorustikuga ühendada, ja kantavast paagist, mis sisaldab vähemalt 20 liitrit vahtutekitavat vedelikku, ning ühest varupaagist. Pihusti peab suutma tekitada tõhusat õlipõlengu kustutamiseks sobivat vahtu vähemalt 1,5 m3 minutis.

.3 Igas sellises ruumis peab olema piisav arv tunnustatud tüüpi vahtkustuteid, millest igaühe maht on vähemalt 45 liitrit, või samaväärseid tulekustuteid, et oleks võimalik suunata vahtu või samaväärset ainet kõigile kütte- ja määrdeõli survesüsteemide, jõuülekande ja muude tuleohtlike piirkondade kõikidele osadele. Lisaks sellele tuleb tagada piisav arv käsivahtkustuteid või samaväärseid tulekustuteid, mis peavad asuma nii, et ükski punkt ruumis ei ole rohkem kui 10 meetri kõndimistee kaugusel tulekustutist ja et igas sellises ruumis on vähemalt kaks sellist tulekustutit.

.4 Üks eespool punktis 1 täpsustatud paikne tulekustutussüsteem ja lisaks sellele igas sisepõlemismootoreid, kütteõli settepaake või õlikütteseadmeid sisaldavas ruumis üks vahtkustuti, mille maht on vähemalt 45 liitrit, või piisav arv samaväärseid tulekustuteid, et oleks võimalik suunata vahtu või samaväärset ainet kõigile kütte- ja määrdeõli survesüsteemide, jõuülekande ja muude tuleohtlike piirkondade kõikidele osadele, ning

.5 üks õlipõlengute kustutamiseks sobiv käsitulekustuti iga 746 kW või selliste masinate osa kohta; tingimusel, et igas sellises ruumis on kaks kuni kuus sellist tulekustutit.

Paikse vähese paisumisega vahtkustutussüsteemi kasutamine mõnede asemel kuuest käesoleva reegliga nõutavast käsitulekustutist on lubatud.

.6 Iga masinaruum tuleb varustada kahe sobiva veeudu pihustiga, mis võiksid koosneda L-kujulisest metalltorust, mille pikema, umbes kahe meetri pikkuse osa saab ühendada tuletõrjevoolikuga ja lühema, umbes 250 mm pikkuse osa külge on kinnitatud veeudu pihusti või saab kinnitada veepihusti.

.7 Kui kütteainena kasutatakse kuumutatud õli, võib täiendavalt nõuda katlaruumide varustamist alaliselt paigaldatud või kantavate seadmetega survevee pihustamiseks või vahu levitamiseks põranda peale ja alla tulekustutamise eesmärgil.

.1 Keilutite, uste, ventilaatorite, tõmbeventilatsiooni võimaldavate korstnate ja muude masinaruumide avade arv peab olema minimaalne, olles kooskõlas ventileerimisvajaduste ning laeva nõuetekohase ja ohutu tööga.

.2 Keilutid peavad olema terasest ega tohi sisaldada klaasruutusid. Tuleb korraldada suitsu väljumise võimalus kaitstavast ruumist tulekahju korral.

.3 Uksed, välja arvatud elektriajamiga veekindlad uksed, peavad olema seadistatud nii, et ruumis puhkenud tulekahju korral on tagatud kindel sulgumine elektriajamiga sulgurseadmete abil või isesulguvate uste paigaldamisega, mis suudavad sulguda vastu 3,5° kreeni sulgumisele vastassuunas ja millel on tõrkekindel avatud asendi fiksaator koos kaugjuhitava vabastusseadmega.

.4 Masinaruumi piiretesse ei tohi paigaldada aknaid. See ei välista klaasi kasutamist masinaruumide sisestes juhtimispostides.

.5 Juhtimisvahendid tuleb tagada:

.6 Punktiga 5 ja reegliga II-2/A/10.2.5 ettenähtud juhtimisseadised peavad asuma väljaspool kõnealust ruumi kohas, kus nad ei muutu töökõlbmatuks tulekahju puhkemisel ruumis, mida nad teenindavad. Sellised juhtimisseadised ja iga nõutava tulekustutussüsteemi juhtimisseadised peavad asuma ühes juhtimispunktis või olema rühmitatud võimalikult vähestesse juhtimispunktidesse. Sellistesse punktidesse peab olema ohutu ligipääs avatud tekilt.

.7 Kui mõnel A-kategooria masinaruumil on madalal tasandil ligipääs kõrvalasuvast võllitunnelist, peab võllitunnelis veekindla ukse lähedal olema kerge mõlemalt poolt juhitav tulekaitseuks.

.1 Iga nõutav automaatne sprinkler-, tulekahju avastamis- ja häiresüsteem peab olema igal ajal koheselt töövalmis ja selle käivitamine ei tohi nõuda ühtki meeskonna tegevust. See peab olema märgtoru-tüüpi, kuid väikesed avatud osad võivad olla kuivtoru-tüüpi, kui see on vajalik ettevaatusabinõu. Kõiki süsteemi osi, mis võivad töötingimustes sattuda külmumistemperatuuri tingimustesse, tuleb külmumise eest sobivalt kaitsta. See peab olema täidetud, vajaliku surve all ja sellele tuleb tagada pidev veevarustus käesolevas reeglis sätestatud korras.

.2 Igas sprinklerisektsioonis peavad olema seadmed, mis annavad automaatse visuaalse ja helisignaali ühes või mitmes näidikuseadmes, kui mõni sprinkler tööle hakkab. Sellised seadmed peavad näitama, millises süsteemi teenindavas sektsioonis tulekahju on puhkenud, ja olema koondatud komandosillale ning lisaks sellele tuleb seadme visuaalsed ja helisignaalid paigaldada punkti, mis ei asu komandosillal, et tagada tulekahjuhäire viivitamatu jõudmine meeskonnani. Häiresüsteem peab näitama, kui süsteemis esineb mõni rike.

.3 Sprinklerid tuleb rühmitada eraldi sektsioonidesse, millest ükski ei sisalda üle 200 sprinkleri. Ükski sprinklerisektsioon ei tohi teenindada rohkem kui kaht tekki ega asuda rohkem kui ühes vertikaalses põhitsoonis, kui ei ole võimalik näidata, et rohkem kui kaht tekki teenindav või mitmes vertikaalses põhitsoonis asuv sprinklerisektsioon ei vähenda laeva tuleohutust.

.4 Iga sprinklerisektsiooni peab saama eraldada ainult ühe sulgeventiiliga. Iga sektsiooni sulgeventiil peab olema kergesti ligipääsetav ning selle asukoht selgesti ja püsivalt märgistatud. Tuleb tagada vahendid, mis takistavad kõrvalistel isikutel sulgeventiilide juhtimist.

.5 Süsteemi survet näitav mõõtur tuleb paigaldada iga sektsiooni sulgeventiili juurde ja ühte kesksesse punkti.

.6 Sprinklerid peavad vastu pidama mereõhu korrosioonile. Elu- ja teenindusruumides peavad sprinklerid tööle hakkama temperatuurivahemikus 68–79 °C, välja arvatud kohtades nagu kuivatusruumid, kus võib eeldada kõrget õhutemperatuuri ja kus töötemperatuuri võib tõsta kuni 30 °C maksimaalsest tekilae temperatuurist kõrgemaks.

.7 Iga näidikuseadme juures peab olema nimekiri või plaan, mis näitab hõlmatavaid ruume ja iga sektsiooni tsooni asukohta. Kättesaadavad peavad olema nõuetekohased katsetus- ja hooldusjuhendid.

.8 Sprinklerid tuleb paigaldada ruumi ülaossa selliste vahedega, et säilitada sprinkleritega hõlmatud nominaalpiirkonnas keskmist töömäära vähemalt 5 liitrit/m2 minutis.

Sprinklerid tuleb paigaldada võimalikult kaugele piimidest või muudest esemetest, mis võivad veejugasid tõkestada, ning asenditesse, mis tagavad ruumis põlevate materjalide korraliku piserduse.

.9 Laeval peab olema survemahuti, mille maht võrdub vähemalt kahekordse käesolevas punktis täpsustatud veehulgaga. Mahuti peab sisaldama mageveevaru, mis võrdub veehulgaga, mille väljastaks punktis 12 nimetatud pump ühe minuti jooksul, ja seadistused peavad ette nägema mahutis surve säilitamist, mis tagab, et kui mahutis olev mageveevaru on kasutatud, ei ole surve väiksem kui sprinkleri töösurve pluss surve, mida avaldab mahuti põhjast süsteemi kõrgeima sprinklerini mõõdetud veesammas. Tagada tuleb sobivad vahendid surveõhu ja mageveevaru täiendamiseks mahutis. Mahuti täpse veetaseme näitamiseks peab olema klaasist mõõtur.

.10 Tagada tuleb vahend merevee pääsu takistamiseks mahutisse. Survemahutile tuleb paigaldada tõhus kaitseklapp ja manomeeter. Iga manomeetri ühenduse juures peavad olema sulgeventiilid või -kraanid.

.11 Paigaldada tuleb sõltumatu mootorpump, mille ainus ülesanne on jätkata automaatselt vee väljastamist sprinkleritest. Pumba peab automaatselt käivitama surve langus süsteemis enne, kui mageveevaru mahutis on täielikult kulutatud.

.12 Pump ja torustik peavad suutma säilitada kõrgeima sprinkleri tasandil vajalikku survet, et tagada pidev vee väljastamine, millest piisab minimaalselt 280 m2 suuruse piirkonna üheaegseks kaitsmiseks punktis 8 täpsustatud töömäära juures. Uute vähem kui 40 meetri pikkuste C- ja D-klassi laevade puhul, mille kaitstav üldpindala on väiksem kui 280 m2, võib ametiasutus täpsustada asjakohase pindala pumpade ja täiendavate tagavaraosade kalibreerimiseks.

.13 Pumba väljastusküljele tuleb paigaldada katseventiil lühikese otsast lahtise väljavoolutoruga. Ventiili ja toru kasulik pindala peab olema piisav nõutava veehulga väljastamiseks pumbast, säilitades süsteemis punktis 9 täpsustatud surve.

.14 Pumba merevee sissevool peab võimaluse korral asuma ruumis, kus on pump, ja olema paigaldatud nii, et laeva merel olles ei ole vaja sulgeda merevee ligipääsu pumbale ühelgi muul põhjusel kui pumba kontroll või remont.

.15 Sprinkleripump ja mahuti peavad asuma võimalikult kaugel kõigist masinaruumidest ja need ei tohi asuda ruumis, mida tuleb kaitsta sprinklersüsteemiga.

.16 Mereveepumbal ning automaatsel tulekahju avastamis- ja häiresüsteemil peab olema vähemalt kaks toiteallikat. Kui pumba toiteallikad on elektrilised, peavad need olema peageneraator ja avariitoiteallikas. Üks pumba toide võetakse elektripeajaotuskilbist ja teine avariijaotuskilbist ainult selleks ettenähtud eraldi toitejuhtmete kaudu. Toitejuhtmed peavad olema paigaldatud nii, et need ei läbiks kambüüse, masinaruume ja muid suure tuleohuga kinniseid ruume, välja arvatud juhul, kui see on vajalik vastavatesse jaotuskilpidesse jõudmiseks, ning kulgema sprinkleripumba lähedal asuvasse automaatsesse ümberlülitisse. See lüliti võimaldab toite andmist elektripeajaotuskilbist niikaua, kuni toide on sealt kättesaadav, ja peab olema kavandatud selle toite rikke korral automaatselt ümber lülituma avariijaotuskilbi toitele. Lülitid peajaotuskilbil ja avariijaotuskilbil peavad olema selgesti märgistatud ja neid tuleb tavaliselt hoida suletuna. Kõik muud lülitid on kõnealustel toitejuhtmetel keelatud. Üks tulekahju häire- ja avastamissüsteemi toiteallikatest peab olema avariitoiteallikas. Kui üks pumba toiteallikatest on sisepõlemismootor, peab see lisaks punkti 15 sätete järgimisele olema paigaldatud nii, et kaitstavas ruumis puhkenud tulekahju ei mõjuta mehhanismide varustamist õhuga.

.17 Sprinklersüsteem peab olema ühendatud laeva tuletõrjetorustikuga lukustatava tagasilöögiklapi kaudu ühenduskohas, mis takistab tagasivoolu sprinklersüsteemist tuletõrjetorustikku.

.18 Tagada tuleb katseventiil iga sprinklerisektsiooni automaatse häire kontrollimiseks ühe sprinkleri tööga võrdse vee väljastamise teel. Iga sektsiooni katseventiil peab asuma selle sektsiooni sulgeventiili lähedal.

.19 Tuleb tagada vahend, et kontrollida pumba automaatset tööd surve alanemisel süsteemis.

.20 Ühte punktis 2 nimetatud näidikupunkti tuleb paigaldada lülitid, mis võimaldavad iga sprinklerisektsiooni häire ja näidikute kontrollimist.

.21 Iga sektsiooni kohta tuleb tagada vähemalt 6 tagavarasprinklerit.

.22 Automaatne sprinkler- ning tulekahju avastamis- ja häiresüsteem peab olema tunnustatud tüüpi ja vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

.23 Uute vähem kui 40 meetri pikkuste C- ja D-klassi laevade puhul, mille kaitstav üldpindala on väiksem kui 280 m2, võib ametiasutus täpsustada asjakohase pindala pumpade ja täiendavate osade kalibreerimiseks.

.1 Kõik nõutavad tulekahjuteatenuppudega paiksed tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid peavad igal ajal olema koheselt töövalmis.

.2 Süsteemi tööks vajalikke toiteallikaid ja vooluahelaid tuleb asjakohaselt jälgida, et avastada toite kadumist või rikkeid. Rikkeolukorra tekkimine peab juhtpaneelil käivitama visuaalse ja kuuldava rikkehäire, mis peab erinema tulekahjuhäirest.

.3 Tulekahju avastamis- ja häiresüsteemi tööks kasutatavatel elektriseadmetel peab olema vähemalt kaks toiteallikat, millest üks peab olema avariitoiteallikas. Toide antakse ainult selleks ettenähtud eraldi toitejuhtmete kaudu. Sellised juhtmed peavad kulgema automaatsesse ümberlülitisse, mis asub tulekahju avastamissüsteemi juhtpaneelis või selle lähedal.

.4 Tulekahjuandurid ja tulekahjuteatenupud peavad olema rühmitatud sektsioonidesse. Iga anduri või tulekahjuteatenupu aktiveerimine käivitab visuaalse ja kuuldava tulekahjuhäire juhtpaneelil ja näidikuseadmetes. Kui häirele ei ole kahe minuti jooksul reageeritud, antakse kõigis meeskonna eluruumides ning teenindusruumides, juhtimispostides ja masinaruumides automaatne helisignaal. See häiresüsteem ei pea olema tulekahju avastamissüsteemi lahutamatu osa.

.5 Juhtpaneel peab asuma komandosillal või peatuletõrjepunktis.

.6 Näidikuseadmed peavad näitama vähemalt sektsiooni, kus tulekahjuandur või tulekahjuteatenupp tööle hakkas. Vähemalt üks seade peab asuma nii, et see on vastutavatele meeskonnaliikmetele igal ajal kergesti ligipääsetav nii merel kui ka sadamas, välja arvatud juhul, kui laeva ei kasutata. Üks näidikuseade peab asuma komandosillal, kui juhtpaneel asub peatuletõrjepunktis.

.7 Igal näidikuseadmel või selle kõrval peab olema selge teave hõlmatud ruumide ning sektsioonide asukoha kohta.

.8 Kui tulekahju avastamissüsteem ei sisalda vahendeid iga anduri eristamiseks kaugjuhtimisega, ei ole rohkem kui ühte tekki hõlmavad sektsioonid eluruumides, teenindusruumides ja juhtimispostides tavaliselt lubatud, välja arvatud kinnist treppi hõlmavad sektsioonid. Selleks et vältida viivitusi tulekahju allika kindlakstegemisel, peab igasse sektsiooni kuuluvate kinniste ruumide arv olema piiratud, mille määrab kindlaks lipuriigi ametiasutus. Mingil juhul ei tohi üheski sektsioonis lubada rohkem kui 50 kinnist ruumi. Kui tulekahju avastamissüsteem on varustatud kaugjuhtimise teel üksikult kindlakstehtavate tulekahjuanduritega, võivad sektsioonid hõlmata mitut tekki ja teenindada piiramatut arvu kinniseid ruume.

.9 Kui tulekahju avastamissüsteem ei suuda kaugjuhtimisega kindlaks teha üksikult iga andurit, ei tohi andurisektsioon teenindada ruume laeva mõlemal küljel ega rohkem kui ühel tekil, samuti ei tohi see asuda rohkem kui ühes vertikaalses põhitsoonis, välja arvatud juhul, kui lipuriigi ametiasutus võib lubada sellise andurisektsiooni kasutamist laeva mõlemal küljel ja rohkem kui ühel tekil, kui ta on veendunud, et see ei vähenda laeva tuleohutust. Üksikult kindlakstehtavate tulekahjuanduritega varustatud laevadel võib üks sektsioon teenindada ruume laeva mõlemal küljel ja mitmel tekil, kuid ei tohi asuda rohkem kui ühes vertikaalses põhitsoonis.

.10 Tulekahjuandurite sektsioon, mis teenindab juhtimisposti, teenindusruumi või eluruumi, ei tohi hõlmata masinaruumi.

.11 Andurid peavad rakenduma kuumuse, suitsu või muu põlemissaaduse, leegi või mõne nende tegurite kombinatsiooni mõjul. Lipuriigi ametiasutus võib kaaluda andurite kasutamist, mis rakenduvad muude puhkevat tulekahju näitavate tegurite mõjul, kui need ei ole sellistest anduritest vähem tundlikud. Leegiandureid tohib kasutada ainult lisaks suitsu- või temperatuurianduritele.

.12 Katsetamiseks ja hooldamiseks tuleb tagada sobivad juhendid ja varuosad.

.13 Tulekahju avastamissüsteemi tööd tuleb lipuriigi ametiasutust rahuldaval viisil korrapäraselt kontrollida sobival temperatuuril kuuma õhku tekitavate seadmete või suitsu või sobiva tiheduse või osakeste suurusega aerosooliosakeste või muude puhkeva tulekahjuga seotud nähtuste abil, millele andur on kavandatud reageerima.

Kõik andurid peavad olema sellist tüüpi, mille nõuetekohast tööd saab kontrollida ja tavalist jälgimist taastada ilma ühegi osa uuendamiseta.

.14 Tulekahju avastamissüsteemi ei kasutata ühelgi muul eesmärgil, välja arvatud tulekindlate uste sulgemine ja samalaadsed toimingud, mida võib lubada juhtpaneelil.

.15 Tsoonide eristamise võimega tulekahju avastamissüsteemid paigaldatakse nii, et:

.1 Tulekahjuteatenupud paigaldatakse kõikjale eluruumidesse, teenindusruumidesse ja juhtimispostidesse. Iga väljapääsu juures peab asuma üks tulekahjuteatenupp. Tulekahjuteatenupud peavad olema iga teki koridorides kergesti ligipääsetavad, nii et ükski koridori osa ei ole tulekahjuteatenupust kaugemal kui 20 meetrit.

.2 Suitsuandurid paigaldatakse kõigisse trepikodadesse, koridoridesse ja evakuatsiooniteedele eluruumides.

.3 Kui paikset tulekahju avastamis- ja häiresüsteemi nõutakse punktis 2.2 nimetamata ruumide kaitseks, paigaldatakse igasse sellisesse ruumi vähemalt üks punktile 1.11 vastav andur.

.4 Andurid tuleb paigaldada nii, et nad töötaksid parima tulemuslikkusega. Tuleb vältida nende paigaldamist piimide ja ventilatsioonikanalite lähedusse või muudesse kohtadesse, kus õhuvool võib nende tulemuslikkust ebasoodsalt mõjutada või kus löögid või füüsilised kahjustused on võimalikud. Üldiselt peavad ruumide ülaosas asuvad andurid olema vaheseintest minimaalselt 0,5 meetri kaugusel.

.5 Andurite maksimaalsed vahemaad peavad vastama järgmisele tabelile:

Lipuriigi ametiasutus võib andurite omadusi esitavate katseandmete alusel nõuda või lubada muud paigutust.

.6 Tuleb vältida süsteemi kuuluvate elektrijuhtmete kulgemist kambüüside, masinaruumide ja muude suure tuleohuga kinniste ruumide kaudu, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nendes ruumides tulekahju avastamise või tulekahjuhäire tagamiseks või sobiva toiteallikaga ühendamiseks.

.1 Süsteem ja seadmed peavad olema projekteeritud nii, et need taluksid laeval tavaliselt esinevaid toitepinge kõikumisi ja siirdeid, ümbritseva temperatuuri muutusi, vibratsiooni, niiskust, lööke, kokkupõrkeid ja korrosiooni.

.2 Punktis 2.2 nõutavate eluruumide treppidele, koridoridesse ja evakuatsiooniteedele paigaldatavad suitsuandurid peavad tõendatult hakkama tööle enne, kui suitsu tihedus ületab 12,5 % neeldumist meetri kohta, kuid mitte enne, kui suitsu tihedus jõuab 2 % neeldumiseni meetri kohta.

Muudesse ruumidesse paigaldatavad suitsuandurid peavad töötama lipuriigi ametiasutust rahuldava tundlikkuse piires, võttes arvesse anduri ala- või ülitundlikkuse vältimist.

.3 Temperatuuriandurid peavad tõendatult hakkama tööle enne, kui temperatuur ületab 78 °C, kuid mitte enne, kui temperatuur ületab 54 °C, kui temperatuur tõuseb nende piirideni kiirusega vähem kui 1 °C minutis. Kiirema temperatuuritõusu korral peavad temperatuuriandurid töötama lipuriigi ametiasutust rahuldava temperatuuri piires, võttes arvesse anduri ala- või ülitundlikkuse vältimist.

.4 Temperatuuriandurite lubatavat töötemperatuuri võib kuivatusruumides ja samalaadsetes tavalise kõrge õhutemperatuuriga ruumides tõsta kuni 30 °C võrra kõrgemale tekilae maksimaalsest temperatuurist.

.4.1 Paikne tulekahju avastamis- ja häiresüsteem peab olema tunnustatud tüüpi ja vastama tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele.

.4.2 Tuleohutussüsteemide koodeksile vastavad tulekahjuteatenupud paigaldatakse kõikjale eluruumidesse, teenindusruumidesse ja juhtimispostidesse. Iga väljapääsu juures peab asuma üks tulekahjuteatenupp. Tulekahjuteatenupud peavad olema iga teki koridorides kergesti ligipääsetavad, nii et ükski koridori osa ei ole tulekahjuteatenupust kaugemal kui 20 meetrit.

.5 Lisaks eespool nimetatud punktidele tagab lipuriigi ametiasutus, et järgitakse seadeldiste ohutusnõudeid, mis käsitlevad nende sõltumatust muudest seadeldistest või süsteemidest, nende osade korrosioonikindlust, nende juhtimissüsteemi elektritoiteallikat ning juhendite kättesaadavust nende kasutamise ja hoolduse kohta.

.1 Kui käesolevas punktis ei ole lubatud teisiti, ei tohi kasutada ühtki kütteõli leekpunktiga vähem kui 60 °C.

.2 Avariigeneraatorites võib kasutada kütteõli, mille leekpunkt on vähemalt 43 °C.

.3 Lipuriigi ametiasutus võib lubada üldiselt kasutada kütteõli, mille leekpunkt on väiksem kui 60 °C, kuid mitte väiksem kui 43 °C, sõltuvalt täiendavatest meetmetest, mida ta vajalikuks peab, ja tingimusel, et ruumides, kus sellist kütteõli hoitakse või kasutatakse, peab ümbritsev temperatuur jääma vähemalt 10 °C allapoole kütteõli leekpunkti.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade puhul võib lubada kütteõli, mille leekpunkt on vähem kui 60 °C, kuid mitte vähem kui 43 °C, järgmistel tingimustel:

Õlide leekpunkt määratakse tunnustatud kinnise tiigli testiga.

.1.1 võimaluse korral ei paigaldata kütteõlisüsteemi osi, mis sisaldavad kuumutatud õli rõhuga 0,18 N/mm2, sellisesse varjatud kohta, kus vigastusi ja lekkeid ei ole võimalik kergesti märgata. Masinaruumides peavad selliste kütteõlisüsteemide osad olema piisavalt valgustatud;

.1.2 kuumutatud õli all mõeldakse õli, mille temperatuur pärast kuumutamist on kõrgem kui 60 °C või kõrgem kui õli kehtiv leekpunkt juhul, kui see on madalam kui 60 °C;

.2 masinaruumide ventilatsioonist peab kõigis tavatingimustes piisama õliaurude kogunemise vältimiseks;

.3 võimaluse korral peavad kütteõlipaagid olema osa laeva konstruktsioonist ja asuma väljaspool masinaruume. Kui kütteõlipaagid, välja arvatud topeltpõhjaga paagid, asuvad paratamatult masinaruumides või nende kõrval, peab vähemalt üks nende vertikaalkülgedest olema kõrvuti masinaruumi piirdega ja sellel peab soovitavalt olema ühine piire topeltpõhjaga paakidega ning paagi ja masinaruumide ühise piirde pindala hoitakse minimaalsena. Kui sellised paagid asuvad masinaruumide piirides, ei tohi nad sisaldada kütteõli, mille leekpunkt on väiksem kui 60 °C. Eraldiseisvate kütteõlipaakide kasutamist tuleb vältida ja masinaruumides on see keelatud;

.4 ükski kütteõlipaak ei tohi asuda nii, et selle väljavoolamine või lekkimine tekitaks kuumutatud pindadele langedes ohtu. Tuleb võtta ettevaatusabinõud, et takistada kõigist pumpadest, filtritest või kuumutitest surve all vabaneda võiva õli sattumist kuumutatud pindadele;

.5 iga õlitoru, mis kahjustamise korral võimaldaks õlil väljuda topeltpõhjast kõrgemal asuvast hoiu-, sette- või igapäevasest kulupaagist, mille maht on 500 liitrit või rohkem, tuleb varustada klapi või lehtriga otse paagi juures, mida saab sulgeda ohutust punktist väljaspool kõnealust ruumi juhul, kui selliste paakidega ruumis tekib tulekahju. Erijuhul, kui sügavad paagid asuvad mõnes võlli- või torutunnelis või samalaadses ruumis, tuleb paagile paigaldada ventiilid, kuid nende juhtimine tulekahju korral võib toimuda täiendava ventiili kaudu torudes tunnelist või samalaadsest ruumist väljas. Kui selline täiendav ventiil paigaldatakse masinaruumi, juhitakse seda punktist väljaspool seda ruumi.

.6 tagada tuleb ohutu ja tõhus vahend igas kütusepaagis sisalduva kütteõli hulga kindlaksmääramiseks.

.7 Tagada tuleb ülerõhu vältimine igas paagis või igas kütteõlisüsteemi osas, kaasa arvatud pardal olevaid pumpasid teenindavad täitetorud. Kõik kaitseklapid ja õhu- või ülevoolutorud peavad väljuma punkti, kus õlide ja auru väljumine ei tekita tule- ega plahvatusohtu, ning ei tohi viia meeskonna, reisijate ega eriruumidesse, suletud ro-ro-ruumidesse, masinaruumidesse või samalaadsetesse ruumidesse, mis asuvad 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevades.

.8 Kütteõlitorud ning nende ventiilid ja liitmikud peavad olema terasest või muust tunnustatud materjalist, kuigi lubada võib lõdvikute piiratud kasutamist. Sellised lõdvikud ja otsakud peavad olema piisava tugevusega tunnustatud tulekindlatest materjalidest.

Kütteõlipaakidele paigaldatud staatilise rõhu all olevad ventiilid võivad olla valmistatud terasest või keragrafiitmalmist. Harilikust malmist ventiile võib siiski kasutada torustikes, kus kavandatud rõhk on madalam kui 7 baari ja kavandatud temperatuur on alla 60 °C.

.9 Kõiki väliseid kõrgsurvestatud kütuse etteandetorusid, mis asuvad kütuse kõrgsurvepumpade ja kütusepihustite vahel, tuleb kaitsta manteltorude süsteemiga, mis suudab koguda kõrgsurvetoru rikkest lekkiva kütuse. Manteltoru hõlmab välimist toru, mille sisse alaliselt paigaldatakse kõrgsurvekütuse toru. Manteltorude süsteem peab hõlmama lekete kogumise vahendit ja tagada tuleb häire andmine kütusetoru rikke korral.

.10 Kõik pinnad temperatuuriga üle 220 °C, mida kütusesüsteemi rike võib mõjutada, peavad olema nõuetekohaselt isoleeritud.

.11 Kütteõlitorud peavad olema isoleeritud või muul sobival viisil kaitstud, et vältida nii palju kui võimalik õli pritsimist või leket kuumadele pindadele, mehhanismide õhu sisselaskeavadesse või muudesse süüteallikatesse. Selliste torustike liitmike arv peab olema minimaalne.

.12 Kütteõlitorud ei tohi asuda vahetult selliste kõrge temperatuuriga seadmete kohal või läheduses nagu katlad, aurutorustikud, väljalasketorustikud, helisummutid või muud isoleerimist vajavad seadmed. Võimaluse piires tuleb kütteõlitorud paigaldada eemale kuumadest pindadest, elektriseadmetest või muudest süüteallikatest ja need peavad olema varjestatud või muul sobival viisil kaitstud, et vältida õli pritsimist või lekkimist süüteallikatele. Selliste torustike liitmike arv peab olema minimaalne.

.13 Diiselmootori kütusesüsteemi osade kavandamisel võetakse arvesse töö ajal tekkivat maksimaalset tipprõhku, sealhulgas kõiki kõrgrõhuimpulsse, mis tekivad sissepritsepumpade töö tõttu ning kanduvad tagasi kütuse- ja äravoolutorustikesse. Kütuse- ja äravoolutorustike ühenduste konstrueerimisel tuleb silmas pidades nende võimet takistada survestatud õli leket töö ajal ning pärast hooldust.

.14 Mitmemootoriliste seadeldiste puhul, mis saavad toidet samast kütuseallikast, tuleb tagada vahendid üksikute mootorite kütuse- ja äravoolutorustiku eraldamiseks. Eraldusvahendid ei tohi mõjutada teiste mootorite tööd ja peavad olema juhitavad punktist, millele ligipääsu ühegi mootori juures puhkenud tulekahju ei tõkesta.

.15 Kui lipuriigi ametiasutus võib lubada õli ja põlevvedelike edastamist läbi elu- ja teenindusruumide, peavad õli või põlevvedelikke edastavad torud olema materjalist, mille asutus on tuleohtu silmas pidades heaks kiitnud.

.16 Olemasolevad B-klassi laevad peavad punktide 2.9–2.11 nõuetele vastama, kuid punkti 2.9 manteltorude süsteemide alternatiivina võib kasutada selliste võimsusega kuni 375 kW mootorite kaitsekesta, mille sissepritsepumbad teenindavad rohkem kui ühte pihustit.

.1 see ei välista voolu kontrollsilmade kasutamist määrdesüsteemides tingimusel, et katsetega on näidatud nende nõuetekohane tulepüsivus. Voolu kontrollsilmade kasutamise korral tuleb toru mõlemad otsad varustada ventiilidega. Toru madalamas otsas asuv ventiil peab olema isesulguvat tüüpi;

.2 masinaruumides võib lubada peiltorusid; punktide 2.6.1.1 ja 2.6.1.3 nõudeid ei pea kohaldama tingimusel, et peiltorud on varustatud sobiva sulguriga.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevade puhul kohaldatakse punkti 10.2.5 sätteid ka määrdeõlipaakide suhtes, välja arvatud paagid mahuga alla 500 liitri, ja mahutite suhtes, mille ventiilid on laeva tavapärase töö ajal suletud, või juhul, kui tehakse kindlaks, et määrdeõlipaagi kiirsulgeventiili kavandamatu kasutamine ohustaks peajõuseadme ja oluliste abimehhanismide ohutut tööd.

.1 kui igapäevaseid kütteõli kulupaake täidetakse automaatselt või kaugjuhtimise teel, tuleb tagada vahendid ülevoolu vältimiseks. Muudel tuleohtlikke vedelikke automaatselt käitlevatel seadmetel, nt kütteõlipuhastid, mis võimaluse korral tuleb paigaldada puhastitele ja nende kuumutitele eraldatud eriruumi, peavad olema vahendid ülevoolu vältimiseks;

.2 kui igapäevased kütteõli kulupaagid või settepaagid on varustatud kuumutusseadmetega, tuleb paigaldada kõrge temperatuuri häireseade juhuks, kui kütteõli leekpunkt võidakse ületada.

.1 Tuletõrjuja varustusse kuulub:

.2 Iga hingamisaparaadi jaoks tuleb tagada piisava pikkuse ja tugevusega tulekindel päästeliin, mida saab karabiinhaagi abil kinnitada aparaadi rakmete või eraldi vöö külge, et takistada aparaadi eraldumist päästeliini kasutamise ajal.

.3 Uutel B-klassi laevadel ning olemasolevatel B-klassi laevadel pikkusega 24 meetrit ja rohkem ning uutel C- ja D-klassi laevadel pikkusega 40 meetrit ja rohkem peab olema vähemalt kaks komplekti tuletõrjuja varustust.

.4 Uutel ja olemasolevatel B-klassi laevadel pikkusega alla 24 meetri ning uutel C- ja D-klassi laevadel pikkusega alla 40 meetri ei pea tuletõrjuja varustust olema.

.5 Tuletõrjuja varustuse või isikliku varustuse komplekte tuleb hoida nii, et nad oleksid kergesti ligipääsetavad ja kasutusvalmis, ning kui pardal on rohkem kui üks tuletõrjuja varustuse või isikliku varustuse komplekt, tuleb neid hoida üksteisest eemal. Igas sellises punktis peab olema kättesaadav vähemalt üks tuletõrjuja varustuse komplekt ja üks isikliku varustuse komplekt.

.6 Kui lipuriigi ametiasutus leiab, et käesoleva reegli veosätted on laeva pardal põhjendamatud ja/või tehniliselt sobimatud, võib kõnealuse laeva vastavalt käesoleva direktiivi artikli 9 punktile 3 vabastada käesoleva reegli ühe või mitme nõude täitmisest.

.1 Kui A-klassi vaheseinu läbivad elektrijuhtmed, torud, šahtid, torustikud jms või kandetalad, piimid või muud konstruktsiooni osad, tuleb selle korraldamisel põhjendatult ja võimaluse piires tagada, et see ei kahjusta tulepüsivust.

Kui 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel on vaheseinad läbistatud, tuleb selliseid läbiviikusid kontrollida vastavalt tulekatsekoodeksile, et veenduda vaheseinte tulepüsivuse kahjustamatuses.

Ventilatsioonikanalite suhtes kohaldatakse reegleid II-2/B/9.2.2b ja II-2/B/9.3.

Kui toru läbiviik on tehtud terasest või samaväärsest materjalist paksusega 3 mm või rohkem ja selle pikkus on vähemalt 900 mm (soovitavalt 450 mm kummalgi vaheseina poolel) ning selles ei ole avasid, ei ole katse tegemine nõutav.

Sellised läbiviigud tuleb sobivalt isoleerida, laiendades isolatsiooni vaheseinaga samal tasandil.

.2 Kui B-klassi vaheseinu läbivad elektrijuhtmed, torud, šahtid, torustikud jms või neid läbistatakse ventilatsiooniavade, valgustusseadmete ja samalaadsete seadmete paigaldamiseks, tuleb selle korraldamisel põhjendatult ja võimaluse piires tagada, et see ei kahjusta tulepüsivust. 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel tuleb selliste läbiviikude puhul tagada, et vaheseinte tulepüsivust ei kahjustata.

B-klassi vaheseinu läbivaid torusid, mis ei ole terasest ega vasest, tuleb kaitsta kas:

.3 A- või B-klassi vaheseinu läbivad torud peavad olema tunnustatud materjalidest, võttes arvesse temperatuuri, mida sellised vaheseinad peavad taluma.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel peavad A- või B-klassi vaheseinu läbivad isoleerimata metalltorud olema materjalist, mille sulamistemperatuur on kõrgem kui 950 °C A-0-klassi vaheseinte ning 850 °C B-0-klassi vaheseinte puhul.

.4 Eluruumides, teenindusruumides või juhtpostides peavad õli või muude tuleohtlike vedelike edastamiseks ettenähtud torud olema tuleohtu arvestades sobivast materjalist ja ehitusega.

.5 Kuumuse käes kiiresti kasutuks muutuvaid materjale ei tohi kasutada välisküljel olevate piigartite, sanitaarväljavooluavade ja muude veeliinile lähedaste väljalaskeavade ehituses, kus tulekahjust tingitud materjali rike võiks tekitada vee sissevoolu ohu.

.6 Kui kasutatakse soojuskiirgureid, peavad need olema kindlalt kinnitatud ja nende konstruktsioon peab olema selline, et tuleoht oleks minimaalne. Sellistele kiirguritele ei tohi paigaldada selliselt avatud elementi, et elemendist tulev kuumus võiks rõivaid, kardinaid või muid samalaadseid materjale kõrvetada või süüdata.

.7 Kõik jäätmemahutid peavad olema ehitatud mittesüttivatest materjalidest ilma avadeta külgedes või põhjas.

.8 Ruumides, kuhu võivad pääseda õlitooted, peab isolatsiooni pind olema õli- või õliaurukindel.

UUED A-, B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD: ruumides, kus on õlide pritsimise või õliauru oht, nt A-kategooria masinaruumides, peab isoleermaterjali pind olema õli- ja õliaurukindel. Kui ülemiseks pinnaks on kate augustamata terasplaadist või muudest mittesüttivatest materjalidest (mitte alumiiniumist), võib see kate olla ühendatud õmbluste, neetide jne abil.

.9 Värviruume ja tuleohtlikke vedelikke sisaldavaid ruume tuleb kaitsta tunnustatud tulekustutussüsteemiga, mis võimaldavad meeskonnal tulekahju kustutada ilma ruumi sisenemata.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel:

.1 automaatse või käsitulekustutussüsteemiga, mida on katsetatud rahvusvahelise standardi alusel vastavalt väljaandele ISO 15371:2000, mis käsitleb kambüüsi frittimisseadmete kaitsmiseks ettenähtud tulekustutussüsteeme;

.2 pea- ja tagavaratermostaadiga, millel on häireseade kasutajale kummagi termostaadi rikkest teatamiseks;

.3 vahenditega elektrivoolu automaatseks katkestamiseks tulekustutussüsteemi käivitumise korral;

.4 häireseadmega, mis näitab tulekustutussüsteemi tööd kambüüsis, kuhu seade on paigaldatud, ja

.5 juhtimisseadmestikuga tulekustutussüsteemi käsitsi juhtimiseks, mis on meeskonnale kergeks kasutamiseks selgelt märgistatud.

.1 Kõigil laevadel peavad laeva juhtkonna juhendamiseks olema alaliselt esitatud üldkorralduse plaanid, mis näitavad selgesti iga teki juhtimisposte, A-klassi vaheseintega piiratud tuletõrjesektsioone, B-klassi vaheseintega piiratud sektsioone koos üksikasjadega tulekahju avastamis- ja häiresüsteemide, sprinklerseadme, tuletõrjevahendite, mitmesuguste ruumide, tekkide jne ligipääsuvõimaluste ning ventilatsioonisüsteemi kohta, kaasa arvatud ventilaatorite juhtimispunktide üksikasjad, tuletõrjevahendite asukohad ning iga sektsiooni teenindavate ventilaatorite identifitseerimisnumbrid. Alternatiivina võib eespool nimetatud üksikasjadest koostada vihiku, mille eksemplar tuleb anda igale juhtkonna liikmele ja üks eksemplar peab olema laeval igal ajal kättesaadav kergesti ligipääsetavas kohas. Plaane ja vihikuid ajakohastatakse, dokumenteerides võimalikult kiiresti kõik muudatused. Kirjeldused sellistes plaanides ja vihikutes peavad olema lipuriigi riigikeeles. Kui riigikeel ei ole inglise ega prantsuse keel, tuleb lisada tõlge ühte nendest keeltest. Kui laev tegeleb kohalike rannasõitudega teises liikmesriigis, lisatakse tõlge vastuvõtva riigi riigikeelde, kui see keel ei ole inglise ega prantsuse keel.

1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud uute B-, C- ja D-klassi laevade puhul peavad koos nõutavate tuletõrjeplaanide ja -vihikutega esitatav teave ning tuletõrjeplaanidel kasutatavad graafilised sümbolid olema kooskõlas IMO resolutsioonidega A.756(18) ja A.952(23).

.2 Kõigil laevadel pikkusega 24 meetrit ja rohkem peab tuletõrjeplaanide tagavarakomplekt või selliseid plaane sisaldav vihik asuma alaliselt nähtavalt märgistatud ilmastikukindlas kaitsekestas tekimaja välisseinal kaldalt tuleva tuletõrjemeeskonna abistamiseks.

.1 see on remondis või kasutuselt kõrvaldatud (kas ankrus või sadamas) või kuivdokis;

.2 selle omanik või omaniku esindaja on teatanud, et see ei ole töös, ja

.3 pardal ei ole reisijaid.

.1 strukturaalne tulekaitse, sealhulgas tulekindlad vaheseinad ning avade ja läbiviikude kaitse nendes vaheseintes;

.2 tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid ja

.3 evakuatsioonisüsteemid ja -seadmed.

.1 tuletõrjetorustikud, tuletõrjepumbad ja hüdrandid, sealhulgas voolikud ja pihustid;

.2 paiksed tulekahju avastamis- ja häiresüsteemid;

.3 paiksed tulekustutussüsteemid ja muud tulekustutusvahendid;

.4 ja evakuatsioonisüsteemid ja -seadmed;

.5 ventilatsioonisüsteemid, sealhulgas tule- ja suitsusiibrid, ventilaatorid ning nende juhtimisseadised;

.6 küttevarustuse hädaseiskamine;

.7 tuletõkkeuksed koos juhtimisseadistega;

.8 üldised ohusignalisatsioonid;

.9 hingamisaparaadid evakueerumiseks;

.10 käsitulekustutid koos varutäidetega ja

.11 tuletõrjuja varustus.

.1 Meeskonnaliikmed peavad saama laeva tuleohutusega seotud juhiseid.

.2 Meeskonnaliikmed peavad saama neile antud ülesannetega seotud juhiseid.

.3 Organiseerida tuleb tuletõrje eest vastutavad rühmad. Need rühmad peavad suutma oma kohustusi täita alati, kui laev töötab.

.1 Meeskonnaliikmeid õpetatakse tundma laeva seadmeid, samuti kõigi selliste tuletõrjesüsteemide ja -seadmete asukohta ja toimimist, mille kasutamist neilt võidakse nõuda.

.2 Evakueerumisel kasutatava hingamisaparaadi kasutamise väljaõpe loetakse osaks pardal toimuvast väljaõppest.

.3 Tuletõrjekohustustesse määratud meeskonnaliikmete tulemuslikkust hinnatakse korrapäraselt pardal toimuva väljaõppe ja harjutuste abil, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad, tagada pädevate tuletõrjeoskuste säilitamine ning tuletõrjeorganisatsiooni operatiivne valmisolek.

.4 Laeva tuletõrjesüsteemide ja -seadmete kasutamisega seotud väljaõpet pardal kavandatakse ja viiakse läbi vastavalt 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud) reeglile III/19.4.1.

.5 Tuletõrjeharjutusi korraldatakse ja need dokumenteeritakse vastavalt 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud) reeglitele III/19.3.4, III/19.5 ja III/30.

.1 üldiseid tuleohutustavasid ja ettevaatusabinõusid, mis on seotud suitsetamisest ja elektrist tulenevate ohtudega, tuleohtlike vedelike ning muude tavapäraste laeva pardal esinevate ohtudega;

.2 tuletõrjetegevuste ja -menetluste üldjuhiseid, kaasa arvatud tulekahjust teatamise kord ning tulekahjuteatenuppude kasutamine;

.3 laeva häiresignaalide tähendusi;

.4 tuletõrjesüsteemide ja -seadmete tööd ning kasutamist;

.5 tuletõkkeuste tööd ning kasutamist;

.6 tule- ja suitsusiibrite tööd ning kasutamist ja

.7 evakuatsioonisüsteeme ja -seadmeid.

.1 Pardal peavad olema toiminguvihikud nõuetekohaste laeva ja lasti käitlustoimingute kohta teabe ja juhiste andmiseks.

.2 Nõutav tuletõrjetoimingute vihik peab sisaldama vajalikku teavet ja juhiseid laeva ohutu töö ja lasti käitlustoimingute kohta seoses tuleohutusega. Vihik peab sisaldama teavet, mis käsitleb meeskonna vastutust laeva üldise tuleohutuse eest lasti peale- ja mahalaadimisel ning sõidu ajal. Ohtlikke kaupu vedavate laevade puhul viidatakse tuleohutusvihikus rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksi asjakohastele tuletõrje- ja lasti käitlemist hädaolukorras käsitlevatele juhistele.

.3 Tuleohutuse toiminguvihik peab olema kirjutatud laeva töökeeles.

.4 Tuleohutuse toiminguvihik võib olla kombineeritud reeglis II-2/A/15.3 nõutavate väljaõppe käsiraamatutega.

.1 Laevakere, tekiehitised, ehituslikud vaheseinad, tekid ja tekimajad peavad olema ehitatud terasest või muust samaväärsest materjalist. Reeglis II-2/A/2.7 esitatud terase või muu samaväärse materjali mõiste kohaldamisel vastab „kohaldatav tulega kokkupuude” reeglite II-2/B/4 ja II-2/B/5 tabelites esitatud tulekindlus- ja isolatsioonistandarditele. Näiteks kui vaheseinad, nagu tekid või tekimajade küljed ja otsad tohivad olla B-0 tulekindlusega, on „kohaldatav tulega kokkupuude” pool tundi.

.2 Kui osa struktuurist on alumiiniumisulamist, kohaldatakse siiski järgmist:

.1.1 Rohkem kui 36 reisijat vedavate laevade kere, tekiehitised ja tekimajad tuleb jaotada vertikaalseteks põhitsoonideks A-60-klassi vaheseinte abil.

Astmete ja taanete arv peab olema minimaalne, kuid kui need on vajalikud, peavad need samuti olema A-60-klassi vaheseinad.

Kui väikese tuleohuga või tuleohutu avatud tekiruum, sanitaar- või samalaadne ruum või paak, kaasa arvatud kütteõlipaak, tühi ruum või abimasinaruum on vaheseina ühel küljel või kui vaheseina mõlemal küljel on kütteõlipaagid, võib standardit vähendada A-0-ni.

.1.2 Rohkem kui 36 reisijat vedavatel uutel B-, C- ja D-klassi laevadel ning rohkem kui 36 reisijat vedavatel olemasolevatel B-klassi laevadel peavad elu- ja teenindusruumidena kasutatavad kere, tekiehitised ja tekimajad olema jagatud vertikaalseteks põhitsoonideks A-klassi vaheseintega. Nende vaheseinte isolatsiooniväärtused peavad vastama reegli 5 tabelitele.

.2 Vaheseinte tekist kõrgemal vertikaalsete põhitsoonide piire moodustavad vaheseinad peavad võimaluste piires olema ühel joonel otse vaheseinte teki all asuvate veekindlate vaheseintega. Vertikaalsete põhitsoonide pikkust ja laiust võib suurendada kuni 48 meetrini, et tuua vertikaalsete põhitsoonide piirid veekindlate vaheseintega kohakuti või kogu vertikaalse põhitsooni pikkusse ulatuva suure üldkasutatava ruumi mahutamiseks juhul, kui vertikaalse põhitsooni pindala kokku ei ole ühelgi tekil suurem kui 1 600 m2. Vertikaalse põhitsooni pikkus või laius on seda piiravate vaheseinte kaugeimate punktide maksimaalne vahemaa.

.3 Sellised vaheseinad peavad ulatuma tekist tekini ja kere või muude piireteni.

.4 Kui vertikaalne põhitsoon on horisontaalsete A-klassi vaheseintega jagatud horisontaaltsoonideks laeva sprinkleritega varustatud ja sprinkleriteta tsoonide vahel sobiva tõkke loomiseks, peavad vaheseinad olema kõrvuti asetsevate vertikaalse põhitsooni vaheseinte vahel ning ulatuma laeva kereni või välispiirideni ning olema isoleeritud vastavalt tuleisolatsiooni ja tulekindluse väärtustele, mis rohkem kui 36 reisijat vedavate uute laevade puhul ja rohkem kui 36 reisijat vedavate olemasolevate B-klassi laevade puhul on esitatud tabelis 4.2.

.1.1 Uutel laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, peavad kõik vaheseinad, mis ei pea olema A-klassi vaheseinad, olema vähemalt B- või C-klassi vaheseinad, nagu nähakse ette reegli 4 tabelitega. Kõik sellised vaheseinad võivad vastavalt reegli II-2/B/11 sätetele olla kaetud põlevate materjalidega.

.1.2 Uutel laevadel, mis veavad kuni 36 reisijat, ja olemasolevatel B-klassi laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, peavad kõik vaheseinad elu- ja teenindusruumides, mis ei pea olema A-klassi vaheseinad, olema vähemalt B- või C-klassi vaheseinad, nagu nähakse ette reegli II-2/B/5 tabelitega.

Kõik sellised vaheseinad võivad vastavalt reegli 11 sätetele olla kaetud põlevate materjalidega.

.2 Uutel B-, C- ja D-klassi laevadel, mis veavad kuni 36 reisijat, ning olemasolevatel B-klassi laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, peavad kõik koridoride vaheseinad, mis ei pea olema A-klassi vaheseinad, olema B-klassi vaheseinad, mis ulatuvad tekist tekini, välja arvatud järgmistel juhtudel:

.3 Kõik vaheseinad, mis peavad olema B-klassi vaheseinad, välja arvatud punktiga 2 ettenähtud koridorivaheseinad, peavad ulatuma tekist tekini ja kereni või muude piireteni, kui vaheseina mõlemale poole ehitatud katkematud B-klassi laed või vooderdised ei ole vähemalt sama tulepüsivusega kui vahesein, millisel juhul vahesein võib lõppeda katkematu lae või vooderdise juures.

.1 Kõikide vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus peab vastama tabelite 4.1 ja 4.2 sätetele ja lisaks mujal käesolevas osas nimetatud vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele.

.2 Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded:

.3 Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdisi võib koos asjakohaste tekkide või vaheseintega lugeda tervikuna või osaliselt vaheseina nõutava isolatsiooni ja tulekindluse osaks.

.4 Ehituslike tulekaitse üksikasjade heakskiitmisel peab lipuriigi ametiasutus silmas soojuse edastamise ohtu nõutavate termotõkete lõikumis- ja lõpp-punktides.