2007R0617 — ET — 30.05.2014 — 001.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 617/2007, 14. mai 2007, AKV-EÜ koostöölepingu raames 10. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (EÜT L 152, 13.6.2007, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 566/2014, 26. mai 2014,	L 157	35	27.5.2014

---

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 617/2007,

14. mai 2007,

AKV-EÜ koostöölepingu raames 10. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta

▼M1

I JAOTIS

EESMÄRGID JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Eesmärgid ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

1.  AKV riikide ja piirkondadega Euroopa Arengufondi („EAF”) raames tehtav geograafiline koostöö tugineb ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu ( 13 ) (muudetud kujul) („AKV-ELi partnerlusleping”) üldsätetes esitatud eesmärkidele, aluspõhimõtetele ja väärtustele.

2.  Eelkõige ning liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide, Euroopa arengukonsensuse ja muutuste kava ning nende hilisemate muudatuste ja täienduste raamistikus

Nende eesmärkide täitmist mõõdetakse asjakohaste näitajatega, sealhulgas inimarengu näitajatega, milleks on punkti a puhul eelkõige 1. aastatuhande arengueesmärk ja punkti b puhul 1.–8. aastatuhande arengueesmärk ning pärast 2015. aastat muud näitajad, milles liit ja liikmesriigid on rahvusvahelisel tasandil kokku leppinud.

3.  Abi kavandamisel jälgitakse, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee („OECD arenguabi komitee”) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumid oleksid täidetud võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse liidu eesmärki tagada, et ajavahemikul 2014–2020 loetaks vähemalt 90 % tema üldisest välisabist ametlikuks arenguabiks.

4.  Käesoleva määruse alusel ei rahastata põhimõtteliselt meetmeid, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/96 ( 14 ) ja mis on selle määruse alusel rahastamiskõlblikud, välja arvatud juhul, kui see on vajalik koostöö jätkamiseks, et väljuda kriisiolukorrast ja saavutada arenguks stabiilsed tingimused. Sellistel juhtudel pööratakse erilist tähelepanu selle tagamisele, et humanitaar-, taastus- ja arenguabi on üksteisega tõhusalt seotud ning aitavad kaasa katastroofiohu vähendamisele ning vastupanuvõime suurendamisele.

Artikkel 2

Üldpõhimõtted

1.  Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega ja muude liidu asjakohaste strateegiatega ning poliitikavaldkondade arengusidusus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 208. Selleks tuginevad käesoleva määruse raames rahastatavad meetmed, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga hallatavad meetmed, koostööstrateegiatele, mis on sätestatud sellistes dokumentides nagu liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade kokkulepped, deklaratsioonid ja tegevuskavad, ning liidu otsustele, erihuvidele, poliitilistele prioriteetidele ja strateegiatele.

2.  Liit ja liikmesriigid töötavad mitmeaastase ühise kavandamise suunas, mis tugineb partnerriikide vaesuse vähendamisele või samaväärsetele arengustrateegiatele. Nad võivad tegutseda ühiselt, sealhulgas analüüsida ühiselt strateegiaid, milles määratakse kindlaks prioriteetsed sekkumisvaldkonnad ja tööjõu riigisisene jaotus, ning kõnealustele strateegiatele reageerida, kasutades rahastajaid kaasavaid ühiseid missioone ning kaasrahastamise ja delegeeritud koostöö korda.

3.  Liit edendab ülemaailmsete probleemide mitmepoolset käsitlusviisi ning teeb selles osas liikmesriikide ja partnerriikidega koostööd. Vajaduse korral hõlbustab ta koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja organitega ning teiste kahepoolsete rahastajatega.

4.  Liit ja selle liikmesriikide ning partnerriikide suhete puhul austatakse ja edendatakse selliseid ühiseid väärtusi nagu inimõigused, demokraatia ja õigusriigi põhimõte, samuti omavastutuse ja vastastikuse vastutuse põhimõte. Partneritele antavat toetust kohandatakse vastavalt nende arengualasele olukorrale ja pühendumusele ning edusammudele inimõiguste, demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja hea juhtimistava vallas.

Peale selle võetakse suhetes partnerriikidega arvesse nende pühendumist ning varasemat tegevust rahvusvaheliste lepingute ja liiduga sõlmitud lepinguliste suhete rakendamisel, sealhulgas rände valdkonnas vastavalt AKV-ELi partnerluslepingus sätestatule.

5.  Liit edendab kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega tõhusat koostööd partnerriikide ja -piirkondadega. Võimaluse korral viib liit oma abi vastavusse partnerriikide riiklike või piirkondlike arengustrateegiatega, reformipoliitika ja -korraga ning toetab demokraatlikku omavastutust ning riigi ja vastastikust vastutust. Selleks edendab liit

6.  Liit toetab vastavalt vajadusele kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö ja dialoogi, partnerluslepingute arengumõõtme ning kolmepoolse koostöö elluviimist. Liit edendab koostööd lõuna-lõuna suunal.

7.  Oma tegevuses arengualase koostöö valdkonnas tugineb liit vajaduse korral liikmesriikide kogemustele seoses reformide ja üleminekuga, jagades neid kogemusi ja võttes neist õppust.

8.  Liit vahetab korrapäraselt teavet partnerluses osalejatega kooskõlas AKV-ELi partnerluslepingu artikliga 4.

II JAOTIS

KAVANDAMINE JA VAHENDITE ERALDAMINE

Artikkel 3

Vahendite eraldamise üldraamistik

1.  Komisjon määrab mitmeaastased soovituslikud eraldised iga AKV riigi ja piirkonna ning AKV-sisese koostöö jaoks kindlaks AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artiklites 3, 9 ja 12c sätestatud kriteeriumide alusel, lähtudes nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahelise sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) ( 15 ) („sisekokkulepe”) artiklis 2 sätestatud rahalistest piirangutest.

2.  Riikide soovituslike eraldiste kindlaksmääramisel rakendatakse diferentseeritud käsitlusviisi, et tagada partnerriikidele nende olukorda arvestav konkreetne koostöö, mis põhineb

Vahendite jaotamisel eelistatakse riike, kes seda enim vajavad, eelkõige vähim arenenud riike, väikese sissetulekuga riike ning kriisi-, kriisijärgses, ebakindlas või haavatavas olukorras olevaid riike.

Vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatule kohandab liit oma abi dünaamiliste, tulemustele suunatud ja riigipõhiste meetmete kaudu vastavalt riigi olukorrale ja pühendumusele ning edusammudele seoses selliste küsimustega nagu hea juhtimistava, inimõigused, demokraatia, õigusriigi põhimõte ja riigi suutlikkus viia läbi reforme ning tulla vastu oma rahva nõudmistele ja rahuldada nende vajadusi.

3.  Sisekokkuleppe artikli 8 kohaselt loodud Euroopa Arengufondi komitees („EAFi komitee”) toimub arvamuste vahetamine meetodi üle, millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mitmeaastased soovituslikud eraldised.

Artikkel 4

Kavandamise üldraamistik

1.  AKV riikidele ja piirkondadele AKV-ELi partnerluslepingu alusel antava abi kavandamisel järgitakse kõnealuse lepingu IV lisa artiklites 1–14 ning käesoleva määruse artiklites 1 ja 2 nimetatud üldpõhimõtteid.

2.  Välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel, toimub kavandamine koos asjaomase partnerriigi või -piirkonnaga ning see viiakse üha enam vastavusse asjaomase partnerriigi või -piirkonna vaesuse vähendamise strateegia või samaväärsete strateegiatega.

Liit ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel kavandamise varases etapis ja kogu selle protsessi vältel, et edendada oma koostöö sidusust, vastastikust täiendavust ja järjepidevust. Sellise konsulteerimise tulemuseks võib olla ühine kavandamine kohapeal esindatud liikmesriikidega. Ühine kavandamine peaks tuginema liidu rahastajate suhtelistele eelistele. Ka teisi liikmesriike kutsutakse üles andma oma panust eesmärgiga tugevdada liidu ühist välistegevust.

EIP finantstehingud toetavad liidu üldpõhimõtteid, eelkõige neid, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 21, ja AKV-ELi partnerluslepingu eesmärke, näiteks vaesuse vähendamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu ning majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse arengu kaudu. EIP ja komisjon peaksid püüdma maksimeerida sünergiaid EAFi kavandamise protsessis, kui see on asjakohane. EIPga konsulteeritakse varases etapis tema pädevusse ja valdkonda kuuluvates küsimustes eesmärgiga suurendada liidu välistegevuse sidusust.

Samuti konsulteeritakse teiste rahastajatega ja arenguvaldkonnas tegutsejatega, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajatega ning piirkondlike ja kohalike asutustega.

3.  AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikes 3 ja artikli 4 lõikes 5 osutatud asjaoludel võib komisjon kehtestada erisätted arenguabi kavandamiseks ja rakendamiseks, hallates ise kõnealusele riigile eraldatud vahendeid kooskõlas liidu asjaomase poliitikaga.

4.  Liit keskendub oma kahepoolse abi andmisel kuni kolmele valdkonnale, mis lepitakse kokku partnerriikidega.

Artikkel 5

Programmdokumendid

1.  Strateegiadokumendid on dokumendid, mille on koostanud liit ja asjaomane partnerriik või -piirkond eesmärgiga tagada arengukoostöö jaoks sidus poliitikaraamistik, mis on kooskõlas AKV-ELi partnerluslepingu üldeesmärgi ja reguleerimisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega ning kõnealuse lepingu IV lisa artiklites 2, 8 ja 12a sätestatud põhimõtetega.

Strateegiadokumentide ettevalmistamine ja rakendamine toimub kooskõlas selliste abi tõhusust käsitlevate põhimõtetega nagu riigi omavastutus, partnerlus, koordineerimine, ühtlustamine, abi saavate riikide või piirkondade süsteemidega vastavusse viimine, läbipaistvus, vastastikune vastutus ja keskendumine tulemuste saavutamisele, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 2. Kavandamisperiood tuleb viia ajaliselt vastavusse partnerriigi strateegiliste tsüklitega.

2.  Asjaomase partnerriigi või -piirkonna nõusolekul ei ole strateegiadokumenti vaja

3.  Strateegiadokumente ei ole vaja nende riikide ega piirkondade jaoks, millele liidu rahalistest vahenditest käesoleva määruse alusel tehtav esialgne eraldis ei ületa 2014.–2020. aastal 50 miljonit eurot. Sellistel juhtudel sisalduvad liidu meetmed nende riikide või piirkondade jaoks mitmeaastases sihtprogrammis.

Kui lõigetes 2 ja 3 nimetatud valikud ei ole partnerriigi või -piirkonna jaoks vastuvõetavad, koostatakse strateegiadokument.

4.  Välja arvatud artikli 4 lõikes 3 nimetatud asjaoludel, koostatakse mitmeaastased sihtprogrammid partnerriigi või -piirkonnaga peetava dialoogi alusel, tuginedes käesolevas artiklis nimetatud strateegiadokumentidele või sarnastele dokumentidele ning kokkuleppel asjaomase riigi või piirkonnaga.

Käesoleva määruse kohaldamisel võib käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud ühist mitmeaastast programmdokumenti, mis on kooskõlas käesolevas lõikes kehtestatud põhimõtete ja tingimustega, sealhulgas soovituslike rahaeraldistega, käsitada kooskõlas artiklis 14 sätestatud menetlusega ning partnerriigi või -piirkonna nõusolekul mitmeaastase sihtprogrammina.

5.  Mitmeaastastes sihtprogrammides määratakse kindlaks liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad ja rahaeraldiste soovituslik jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Samuti selgitatakse neis, kuidas annavad kavandatud programmid panuse käesolevas artiklis osutatud riigi üldisesse strateegiasse ja muutuste kava eesmärkide saavutamisse.

Kooskõlas abi tulemuslikkuse põhimõtetega välditakse AKV-sisese strateegiaga killustumist ning tagatakse vastastikune täiendavus ja tõeline lisandväärtus riiklike ja piirkondlike programmidega.

6.  Peale riikide ja piirkondade programmdokumentide koostavad komisjon ja AKV riigid AKV sekretariaadi vahendusel kooskõlas AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artiklites 12–14 kehtestatud põhimõtetega ühiselt AKV-sisese strateegiadokumendi ja sellega seotud mitmeaastase sihtprogrammi.

7.  Artikli 4 lõikes 3 nimetatud erisätetest võivad saada artikli 6 lõikes 1 nimetatud erikaalutlusi arvesse võttes eritoetusprogrammid.

Artikkel 6

Kavandamine kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate riikide ja piirkondade jaoks

1.  Kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate või sagedaste loodusõnnetustega riikide ja piirkondade programmdokumentide koostamisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta asjaomase elanikkonna, riikide või piirkondade haavatavust, erivajadusi ja tingimusi.

Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud sellele, et rakendada uus kokkulepe tegevuse kohta ebakindlates riikides ja selle põhimõtted, sealhulgas keskendudes rahu kindlustamise ja riigi ülesehitamise viiele eesmärgile, millega tagatakse kohalik omavastutus, ning viies need vastavusse uue kokkuleppe rakendamise osana välja töötatud riiklike kavadega.

Tähelepanu tuleb pöörata konflikti ennetamise ja lahendamise, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele, keskendudes eriti kaasavale ja õiguspärasele poliitikale, julgeolekule, õigusküsimustele, majanduslikele alustele ja suutlikkuse suurendamisele seoses teenuste vastutustundliku ja õiglase osutamisega. Erilist tähelepanu pööratakse naiste rollile ja laste perspektiivile nendes protsessides.

Juhul kui partnerriigid või -piirkonnad on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või kui neid selline olukord mõjutab, pannakse erilist rõhku hädaabi ning taastus- ja arenguabi koordineerimise kiirendamisele kõigi asjaomases valdkonnas tegutsejate seas, sealhulgas poliitiliste algatuste puhul, et pakkuda abi üleminekul hädaolukorrast arenguetappi. Programmides, mis on kavandatud riikidele või piirkondadele, mis on ebakindlas olukorras või kus esineb pidevalt loodusõnnetusi, nähakse ette, kuidas suurõnnetusteks valmis olla ja neid vältida ning selliste õnnetuste tagajärgi likvideerida, samuti käsitletakse kriisidele vastuvõtlikkust ja tugevdatakse vastupanuvõimet.

2.  Riikides või piirkondades, kus on kriisi- või kriisijärgne või ebakindel olukord, võidakse korraldada riigi või piirkonna koostööstrateegia eriotstarbeline läbivaatamine. Selle läbivaatamise tulemusena võidakse kavandada eraldi kohandatud strateegia, et tagada üleminek pikaajalisele koostööle ja arengule, edendades humanitaar- ja arengupoliitika vahendite paremat koordineerimist ja ühelt teisele üleminekut.

Artikkel 7

Programmdokumentide kinnitamine ja muutmine

1.  Programmdokumendid, sealhulgas neis esitatud soovituslikud eraldised, kinnitab komisjon artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt.

Samal ajal kui programmdokumendid edastatakse EAFi komiteele, edastab komisjon need teavitamise eesmärgil ka parlamentaarsele ühisassambleele, järgides täielikult käesoleva määruse IV jaotise kohast otsuste tegemise korda.

Seejärel kinnitab programmdokumendid asjaomane AKV riik või piirkond vastavalt AKV-ELi partnerluslepingu IV lisas sätestatule. Riigid või piirkonnad, kellel puudub allkirjastatud programmdokument, jäävad rahastamiskõlblikuks käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tingimustel.

2.  Strateegiadokumente ja mitmeaastaseid sihtprogramme, sealhulgas neis esitatud soovituslikke eraldisi, võib kohandada, võttes arvesse AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artiklites 5, 11 ja 14 ette nähtud läbivaatamisi.

Kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 lõike 4 ja artikli 3 lõike 2 sätetega ning tuginedes varasemale EAFile ja muudele kogemustele seoses stiimulitega, sealhulgas saadud õppetunnid, võib riikidele eraldatavaid soovituslikke summasid täiendada muu hulgas tulemustel põhineva mehhanismi kaudu. Sellega seoses tuleb teha kättesaadavaks vahendid, võimalusel kuni juhtimistava stimuleerimise toetuse mahuvahemikuni 10. EAFi raames, et pakkuda stiimuleid tulemustele suunatud reformide tegemiseks kooskõlas muutuste kavaga ja AKV-ELi partnerluslepingu sätestatud kohustuste täitmiseks, märkides samal ajal, et ebakindlas ja haavatavas olukorras olevatele riikidele võimaldatakse erikohtlemist tagamaks, et nende erivajadusi on nõuetekohaselt arvesse võetud. EAFi komitee viib kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõikega 2 läbi arvamustevahetuse tulemustel põhineva mehhanismi üle.

3.  Artiklis 14 sätestatud menetlust kohaldatakse ka sisuliste muudatuste suhtes, millega muudetakse märkimisväärselt strateegiat, selle programmdokumente ja/või selle vahendite kavandatud jaotust. Seejärel kinnitab asjaomane AKV riik või piirkond vajaduse korral programmdokumentide vastavad lisad.

4.  Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nagu kriisi või sellise olukorra puhul, mis ohustab vahetult demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi, sealhulgas artikli 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel, võib selleks, et muuta artiklis 5 nimetatud programmdokumente, kasutada artikli 14 lõikes 4 osutatud menetlust.

III JAOTIS

RAKENDAMINE

Artikkel 8

Üldine rakendusraamistik

AKV riikidele ja piirkondadele antavat abi, mida haldavad AKV-ELi partnerluslepingu alusel komisjon ja EIP, rakendatakse kooskõlas sisekokkuleppe artikli 10 lõikes 2 nimetatud finantsmäärusega („EAFi finantsmäärus”).

Artikkel 9

Tegevusprogrammide, üksikmeetmete ja erimeetmete vastuvõtmine

1.  Komisjon võtab vastu iga-aastased tegevusprogrammid, tuginedes artiklis 5 nimetatud programmdokumentidele.

Korduva tegevuse korral võib komisjon võtta kuni kolmeks aastaks vastu ka mitmeaastased tegevusprogrammid.

Vajaduse korral ja kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, võib meetme vastu võtta üksikmeetmena enne või pärast iga-aastase või mitmeaastase tegevusprogrammi vastuvõtmist.

2.  Tegevusprogrammid ja üksikmeetmed töötab välja komisjon koos partnerriigi või -piirkonnaga, kaasates kohapeal esindatud liikmesriike ja kooskõlastades seda tegevust vajaduse korral teiste rahastajatega, eelkõige ühise kavandamise korral, ja EIPga. Liikmesriike, kes ei ole kohapeal esindatud, teavitatakse kohapealsest tegevusest.

Tegevusprogrammid sisaldavad iga ettenähtud meetme konkreetset kirjeldust. Selles kirjelduses täpsustatakse seatud eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised toimingud.

Kirjelduses määratakse kindlaks oodatavad tulemused seoses väljundite, tulemuste ja mõjudega, koos kvantifitseeritud või kvalifitseeritud eesmärkidega, ning neis selgitatakse seoseid nende vahel ja seoseid mitmeaastases sihtprogrammis seatud eesmärkidega. Väljunditel ja põhimõtteliselt ka tulemustel on konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, koos lähteolukorra ja ajaga seotud sihttasemetega, mis on nii suures ulatuses kui võimalik vastavuses partnerriigi või -piirkonna enda väljundite ja sihttasemetega. Kui see on asjakohane, viiakse läbi kulude ja tulude analüüs.

Kirjelduses määratakse kindlaks riskid koos ettepanekutega nende leevendamiseks, kui see on asjakohane, konkreetse valdkonna konteksti analüüs ja peamised sidusrühmad, rakendamismeetodid, eelarve ja soovituslik ajakava ning eelarvetoetuse puhul summade väljamaksmise kriteeriumid, sealhulgas võimalikud muutuvad osad. Samuti täpsustatakse selles mis tahes seotud toetusmeetmeid ning järelevalve, auditeerimise ja hindamise korda.

Kui see on asjakohane, osutatakse kirjelduses vastastikusele täiendavusele EIP praeguse või kavandatava tegevusega partnerriigis või piirkonnas.

3.  Artikli 4 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning ettenägematu ja nõuetekohaselt põhjendatud vajaduse korral või erakorralistel asjaoludel võib komisjon vastu võtta erimeetmeid, sealhulgas meetmeid, et lihtsustada üleminekut hädaabilt pikaajalisele arengutegevusele või meetmetele, et valmistada inimesi paremini ette korduvate kriisidega toime tulema.

4.  Lõikes 1 sätestatud tegevusprogrammid ja üksikmeetmed, mille puhul liidu rahaline abi ületab 5 miljonit eurot, ning erimeetmed, mille puhul liidu rahaline abi ületab 10 miljonit eurot, võtab vastu komisjon kooskõlas käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud menetlusega. Selle menetluse järgimist ei nõuta allapoole nimetatud künniseid jäävate tegevusprogrammide ja meetmete ning nende mitteoluliste muudatuste puhul. Mitteolulised muudatused on tehnilised kohandamised, näiteks rakendusperioodi pikendamine, vahendite ümberjaotamine prognoositud eelarve raames või eelarve suurendamine või vähendamine vähem kui 20 % võrra võrreldes esialgse eelarvega, kuid ületamata 10 miljonit eurot, tingimusel et need muudatused ei mõjuta märkimisväärselt algse tegevusprogrammi või meetme eesmärke. Sellistel juhtudel võtab komisjon tegevusprogrammid ja meetmed ning nende mitteolulised muudatused vastu ning teatab neist ühe kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist EAFi komiteele.

Iga liikmesriik võib taotleda tegevusprogrammis konkreetse projekti või programmi tühistamist, mis on esitatud EAFi komiteele kooskõlas käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud menetlusega. Kui sellist taotlust toetab liikmesriikide blokeeriv vähemus, nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 3 koostoimes sisekokkuleppe artikli 8 lõikega 2, võtab komisjon tegevusprogrammi vastu ilma asjaomase projekti või programmita. Välja arvatud juhul, kui komisjon kooskõlas EAFi komitee liikmesriikide seisukohtadega ei soovi jätkata tühistatud projekti või programmi, esitatakse tühistatud projekt või programm hilisemas etapis uuesti EAFi komiteele väljaspool tegevusprogrammi üksikmeetme kujul, mille võtab seejärel vastu komisjon vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud menetlusele.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nagu kriisi, loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste või sellise olukorra puhul, mis ohustab vahetult demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi, võib komisjon võtta käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 osutatud menetlust järgides vastu üksikmeetmed või erimeetmed või olemasolevate tegevusprogrammide ja meetmete muudatused.

5.  Komisjon võtab kooskõlas käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud menetlusega vastu eritegevusprogrammid, mis on ette nähtud sisekokkuleppe artiklis 6 nimetatud toetuskulude katteks. Kõik toetuskulude tegevusprogrammidesse tehtavad muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

6.  Keskkonnatundlike projektide puhul (eelkõige, kui neil on tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne keskkonnaalane ja/või sotsiaalne mõju, mis on tundlik, mitmesugune või enneolematu) viiakse projekti tasandil läbi asjakohane keskkonnaalane sõelumine, sealhulgas seoses kliimamuutuste- ja bioloogilise mitmekesisuse alase ning nendega seotud sotsiaalse mõjuga, ning vajaduse korral keskkonnamõju hindamine. Kõnealuse sõelumise puhul juhindutakse rahvusvaheliselt tunnustatud praktikatest. Kui see on asjakohane, kasutatakse valdkondlike programmide rakendamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist. Tagada tuleb huvitatud sidusrühmade kaasamine keskkonnamõju hindamisse ja avalikkuse juurdepääs selle tulemustele.

Artikkel 10

Liikmesriikide täiendavad osamaksed

1.  Liikmesriigid võivad teha komisjonile või EIP-le omal algatusel vabatahtlikke osamakseid kooskõlas sisekokkuleppe artikli 1 lõikega 9, et aidata saavutada AKV-ELi partnerluslepingu eesmärke, mis jäävad väljapoole ühist kaasrahastamise korda. Sellised osamaksed ei mõjuta EAFi kohaselt eraldatavate vahendite kogusummat. Neid käsitletakse samal viisil nagu sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 2 nimetatud liikmesriikide korrapäraseid osamakseid, välja arvatud sisekokkuleppe artiklite 6 ja 7 sätete kohaldamisel, mille jaoks võib kahepoolse kaasrahastamise lepinguga näha ette erikorra.

2.  Sihtotstarbelisi assigneeringuid eraldatakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks reageerimiseks artikli 4 lõikes 3 nimetatud erakorralistele asjaoludele. Sel juhul käsitatakse komisjonile tehtud vabatahtlikke osamakseid kooskõlas EAFi finantsmäärusega sihtotstarbelise tuluna.

3.  Täiendavad vahendid integreeritakse käesolevas määruses nimetatud abi kavandamisse, läbivaatamisprotsessi ning iga-aastastesse tegevusprogrammidesse, üksikmeetmetesse ja erimeetmetesse ning nende puhul järgitakse partnerriigi või -piirkonna omavastutuse põhimõtet.

4.  Kõik iga-aastaste tegevusprogrammide, üksikmeetmete ja erimeetmete muudatused võtab vastu komisjon kooskõlas artikliga 9.

5.  Liikmesriigid, kes teevad komisjonile või EIP-le täiendavaid vabatahtlikke osamakseid, et aidata saavutada AKV-ELi partnerluslepingu eesmärke, teavitavad kõnealuste osamaksete tegemisest eelnevalt nõukogu ja EAFi komiteed või investeerimisrahastu komiteed.

Artikkel 11

Maksud, tollimaksud ja muud lõivud

Liidu abi ei tekita konkreetseid makse, tollimakse ega muid lõive ega põhjusta nende kogumist.

Ilma et see piiraks AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artikli 31 kohaldamist, võivad sellised maksud, tollimaksud ja muud lõivud olla rahastamiskõlblikud sisekokkuleppe artikli 10 lõikes 2 nimetatud EAFi finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 12

Liidu finantshuvide kaitse

1.  Komisjon võtab vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetavate meetmetega, tõhusate kontrollidega ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramise juhtumeid, alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.  Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida või rahvusvaheliste organisatsioonide puhul kooskõlas asjaomaste organisatsioonidega saavutatud kokkulepetega kontrollida nii dokumentide põhjal kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on rahastatud käesoleva määruse alusel liidu vahenditest.

3.  Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 883/2013 ( 16 ) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 17 ) sätestatud korras eesmärgiga teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepingu puhul on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöökokkulepped, lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge õigus viia vastavalt oma pädevusele läbi selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist.

Artikkel 13

Eeskirjad kodakondsuse ja päritolu kohta seoses riigihangete, toetuste ja muude toetuse andmise menetlustega

Eeskirjad kodakondsuse ja päritolu kohta seoses riigihangete, toetuste ja muude toetuse andmise menetlustega on kindlaks määratud AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artiklis 20.

IV JAOTIS

OTSUSTE TEGEMISE KORD

Artikkel 14

EAFi komitee vastutusala

1.  EAFi komitee esitab oma arvamuse kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlusega.

EIPga seotud küsimustes toimuvates EAFi komitee menetlustes osaleb EIP vaatleja.

2.  EAFi komitee ülesanded on sätestatud käesoleva määruse II ja III jaotises:

Eelarvetoetuse programmide puhul, mille kohta on EAFi komitee väljendanud positiivset arvamust, kuid mis on rakendamise käigus peatatud, teavitab komisjon eelnevalt komiteed peatamisest ja sellele järgnevast otsusest väljamaksed taastada.

Liikmesriigid võivad igal ajal paluda komisjonil anda EAFi komiteele teavet ning korraldada arvamuste vahetamine käesolevas lõikes osutatud ülesannetega seotud küsimustes. Sellise arvamuste vahetamise alusel võivad liikmesriigid koostada soovitused, mida komisjon arvesse võtab.

3.  Kui EAFi komiteelt taotletakse arvamust, esitab komisjoni esindaja EAFi komiteele sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 5 osutatud EAFi komitee töökorda käsitlevas nõukogu otsuses sätestatud tähtaegade jooksul võetavate meetmete kavandi. EAFi komitee esitab oma arvamuse tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, kuid mis ei ole pikem kui 30 päeva. Arvamuste vahetamises osaleb ka EIP. Arvamus esitatakse sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 3 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega, kusjuures liikmesriikide hääli arvestatakse sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras.

Kui EAFi komitee on oma arvamuse esitanud, võtab komisjon meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata.

Kui kõnealused meetmed ei ole EAFi komitee arvamusega siiski kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul lükkab komisjon meetmete kohaldamise edasi ajavahemiku võrra, mis üldjuhul ei ületa 30 päeva alates sellise teatamise kuupäevast, kuid mida võib erakorraliste asjaolude korral pikendada veel kuni 30 päeva võrra. Selle ajavahemiku jooksul võib nõukogu sama kvalifitseeritud häälteenamusega kui EAFi komitee vastu võtta teistsuguse otsuse.

4.  Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 4 ja artikli 9 lõikes 4, võtab komisjon vastu meetmed, ilma et neid esitataks eelnevalt EAFi komiteele, ja neid kohaldatakse viivitamata ning need jäävad jõusse seni, kuni kehtib vastuvõetud või kohandatud dokument, tegevusprogramm või meede.

Eesistuja esitab meetmed hiljemalt 14 päeva möödumisel nende vastuvõtmisest EAFi komiteele, et saada selle arvamus.

Juhul kui EAFi komitee esitab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud negatiivse arvamuse, tühistab komisjon viivitamata käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt vastu võetud meetmed.

Artikkel 15

Aafrika rahutagamisrahastu

AKV-siseses sihtprogrammis nähakse ette Aafrika rahutagamisrahastu vahendid. Kõnealuseid vahendeid võib täiendada piirkondlike sihtprogrammidega. Kohaldatakse järgmist erimenetlust:

Esimese mitmeaastase tegevusprogrammi lõpus vaatavad liit ja selle liikmesriigid läbi Aafrika rahutagamisrahastu tulemused ja menetlused ning arutavad edasiste rahastamisvõimaluste valikuid. Sellega seoses ja selleks, et rajada Aafrika rahutagamisrahastule kindlam alus, viivad liit ja selle liikmesriigid läbi arutelusid, käsitledes nii rahutagamisoperatsioonide (sealhulgas EAFist rahastatavad operatsioonid) rahastamisvahendite küsimust kui ka küsimust jätkusuutliku liidu toetuse andmise kohta Aafrika juhitud rahutagamisoperatsioonidele pärast 2020. aastat. Lisaks viib komisjon läbi Aafrika rahutagamisrahastu hindamise hiljemalt 2018. aastaks.

Artikkel 16

Investeerimisrahastu komitee

1.  EIP egiidi all sisekokkuleppe artikli 9 kohaselt moodustatud investeerimisrahastu komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ja ühest komisjoni esindajast. Komiteesse on kutsutud osalema ka nõukogu peasekretariaadi vaatleja ja Euroopa välisteenistuse vaatleja. Iga liikmesriik ja samuti komisjon nimetab ühe esindaja ja ühe asendaja. Järjepidevuse tagamiseks valivad investeerimisrahastu komitee liikmed investeerimisrahastu komitee eesistuja endi hulgast kaheks aastaks. Komitee sekretariaadi- ja tugiteenused tagab EIP. Hääletamisõigus on ainult liikmesriikide määratud investeerimisrahastu komitee liikmetel või asendusliikmetel.

Nõukogu võtab ühehäälse otsusega vastu investeerimisrahastu komitee töökorra, võttes aluseks komisjoniga konsulteerimise järel koostatud EIP ettepaneku.

Investeerimisrahastu komitee teeb otsused kvalifitseeritud häälteenamusega. Hääli arvestatakse sisekokkuleppe artiklis 8 sätestatud korras.

Investeerimisrahastu komitee tuleb kokku vähemalt neli korda aastas. EIP või investeerimisrahastu komitee liikmete taotlusel võib kooskõlas töökorraga kutsuda kokku lisakoosolekuid. Peale selle võib investeerimisrahastu komitee esitada kirjaliku menetluse teel kooskõlas töökorraga arvamuse.

2.  Investeerimisrahastu komitee kiidab heaks

3.  Investeerimisrahastu komitee esitab oma arvamuse

Selleks et lihtsustada heakskiitmisprotsessi väikesemahuliste meetmete puhul, võib investeerimisrahastu komitee esitada pooldava arvamuse EIP esitatud ettepanekute kohta, mis käsitlevad ülderaldisi (seoses intressitoetuste või tehnilise abiga) või üldlubasid (seoses laenamise või omakapitaliga), mille EIP eraldab seejärel ilma investeerimisrahastu komitee ja/või komisjoni täiendava arvamuseta konkreetsetele projektidele, võttes arvesse ülderaldisi või üldlube käsitlevaid kriteeriume, sealhulgas projekti kohta eraldatavat maksimumsummat.

Lisaks võivad EIP juhtorganid aeg-ajalt taotleda investeerimisrahastu komitee arvamust kõigi rahastamisettepanekute või nende teatavate kategooriate kohta.

4.  EIP esitab investeerimisrahastu komiteele õigel ajal kõik küsimused, mille puhul on lõigete 2 ja 3 kohaselt nõutav investeerimisrahastu komitee heakskiit või arvamus. Kõik investeerimisrahastu komiteele arvamuse saamiseks esitatud ettepanekud tehakse rahastu tegevussuunistes sätestatud asjakohaste kriteeriumide ja põhimõtete kohaselt.

5.  EIP teeb tihedat koostööd komisjoniga ning vajaduse korral koordineerib oma tegevust teiste rahastajatega. Eelkõige

Komisjoni arvamus loetakse pooldavaks või komisjon loetakse ettepanekuga nõustunuks, kui ta ei esita kolme nädala jooksul pärast ettepaneku esitamist ettepaneku kohta negatiivset arvamust. Rahandussektori või avaliku sektori projekte käsitlevate arvamuste ning intressitoetuste puhul võib komisjon nõuda, et lõplik projekti ettepanek esitataks talle arvamuse avaldamiseks või heakskiitmiseks kaks nädalat enne kõnealuse ettepaneku saatmist investeerimisrahastu komiteele.

6.  EIP ei võta ühtegi lõike 3 punktides a, b või c osutatud meedet, kui ta ei ole saanud investeerimisrahastu komiteelt pooldavat arvamust.

Saanud investeerimisrahastu komiteelt pooldava arvamuse, teeb EIP otsuse ettepaneku kohta oma korra kohaselt. Eelkõige võib ta otsustada jätta ettepanekuga ette nähtud meede võtmata. EIP teavitab investeerimisrahastu komiteed ja komisjoni korrapäraselt igast oma otsusest nii toimida.

Omavahenditest antavate laenude ja investeerimisrahastu investeeringute kohta, mille puhul investeerimisrahastu komitee arvamust ei nõuta, teeb EIP ettepaneku kohta otsuse oma korra kohaselt ning investeerimisrahastu puhul rahastu tegevussuuniste ja rahastu komitee heakskiidetud investeerimisstrateegiate kohaselt.

Olenemata investeerimisrahastu komitee negatiivsest arvamusest intressitoetuse andmise ettepaneku kohta võib EIP anda kõnealuse laenu ilma intressitoetuseta. EIP teavitab investeerimisrahastu komiteed ja komisjoni korrapäraselt igast oma otsusest nii toimida.

EIP võib investeerimisrahastu tegevussuunistes sätestatud tingimustel ning tingimusel, et laenu oluline eesmärk või investeerimisrahastu kõnealune investeering ei muutu, otsustada muuta investeerimisrahastu sellise laenu või investeeringu tingimusi, mille kohta investeerimisrahastu komitee on esitanud lõike 3 kohase pooldava arvamuse, või ükskõik millise sellise laenu tingimusi, mille kohta investeerimisrahastu komitee on esitanud seoses intressitoetustega pooldava arvamuse. Eelkõige võib EIP otsustada suurendada laenusummat või investeerimisrahastu investeeringut kuni 20 %.

Selline suurendamine võib AKV-ELi partnerluslepingu II lisa artikli 2 lõikes 7 nimetatud intressitoetusega projektide puhul kaasa tuua intressitoetuse väärtuse võrdelise suurenemise. EIP teavitab investeerimisrahastu komiteed ja komisjoni korrapäraselt igast oma otsusest nii toimida. Kui intressitoetuse suurendamist taotletakse AKV-ELi partnerluslepingu II lisa artikli 2 lõike 7 kohaste projektide puhul, esitab investeerimisrahastu komitee oma arvamuse enne EIP otsust.

7.  EIP haldab investeerimisrahastu investeeringuid ja kõiki investeerimisrahastu kontol hoitavaid vahendeid kooskõlas AKV-ELi partnerluslepingu eesmärkidega. EIP võib eelkõige osaleda selliste juriidiliste isikute juhtimis- ja järelevalveorganite töös, millesse investeerimisrahastu on investeerinud, ning võib kooskõlas investeerimisrahastu tegevussuunistega võtta, kasutada ja muuta investeerimisrahastu nimel õigusi.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Kolmanda riigi või piirkonna osalemine

Selleks et tagada liidu abi sidusus ja tõhusus, võib komisjon otsustada, et sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis i nimetatud vahendeid tohib anda AKV riikide hulka mittekuuluvatele arengumaadele ja AKV riikide osalusega piirkondlikele integratsiooniasutustele, kes edendavad piirkondlikku koostööd ja integratsiooni, mille jaoks võib anda teistest liidu välistegevuse rahastamisvahenditest liidu abi, kui asjaomane projekt või programm on piirkondliku või piiriülese iseloomuga ning vastab AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artiklile 6. Ülemeremaad ja -territooriumid („ÜMTd”), millele antakse liidu abi nõukogu otsuse 2013/755/EL ( 18 ) kohaselt, ja liidu äärepoolseimad piirkonnad võivad samuti osaleda piirkondlikes koostööprojektides ja -programmides. Kõnealuste territooriumide ja äärepoolseimate piirkondade osalemise võimaldamiseks eraldatakse vahendid lisaks sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis i nimetatud vahenditele. Arvesse tuleks võtta eesmärki tugevdada liikmesriikide, nende äärepoolseimate piirkondade, ÜMTde ja AKV riikide koostööd ning vajaduse korral tuleks luua koordineerimismehhanismid. Sellised rahalised vahendid ja nõukogu määruses (EÜ) nr 215/2008 ( 19 ) osutatud rahastamisviise käsitlevad sätted võidakse ette näha strateegiadokumentides ja mitmeaastastes sihtprogrammides ning käesoleva määruse artiklis 9 nimetatud tegevusprogrammides ja meetmetes.

Artikkel 18

EAFi abiga seotud järelevalve, aruandlus ja hindamine

1.  Komisjon ja EIP kontrollivad korrapäraselt oma tegevust ja rahastatud meetmeid ning vaatavad läbi oodatud tulemuste saavutamisel tehtud edusammud. Komisjon hindab ka oma valdkondlike strateegiate ja meetmete mõju ja tulemusi ning kavandamise tõhusust, kasutades selleks vajaduse korral sõltumatut välishindamist. Nõukogu ettepanekuid sõltumatu välishindamise kohta võetakse nõuetekohaselt arvesse. Hindamisel tuleks lähtuda OECD arenguabi komitee heade tavade põhimõtetest ning selle käigus tuleks püüda, soolist võrdõiguslikkust arvesse võttes, kindlaks teha, kas konkreetsed eesmärgid on saavutatud, sõnastada soovitused ja esitada tõendid saadud kogemustest õppimise hõlbustamiseks eesmärgiga täiustada edasist tegevust. Need hindamised viiakse läbi eelnevalt kindlaks määratud selgete, läbipaistvate ning vajaduse korral riigipõhiste ja mõõdetavate näitajate alusel.

EIP teavitab komisjoni ja liikmesriike korrapäraselt nende projektide rakendamisest, mida rahastatakse EIP hallatavatest EAFi vahenditest, järgides investeerimisrahastu tegevussuunistes sätestatud korda.

2.  Komisjon saadab oma hindamisaruanded, koos talituste vastusega peamistele soovitustele, EAFi komitee vahendusel liikmesriikidele ja teavitamise eesmärgil EIP-le. Mis tahes hindamist, sealhulgas soovitusi ja järelmeetmeid, võib arutada EAFi komitees liikmesriigi taotlusel. Sellistel juhtudel esitab komisjon ühe aasta pärast EAFi komiteele aruande kokkulepitud järelmeetmete rakendamise kohta. Tulemusi kasutatakse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

3.  Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel antava liidu abi hindamise etappi sobilikus ulatuses kõik asjaomased sidusrühmad ning võib vajaduse korral korraldada liikmesriikide, teiste rahastajate ja arengupartneritega ühishindamisi.

4.  Komisjon jälgib EAFi (sealhulgas mitmeaastaste sihtprogrammide) rakendamisel tehtud edusamme ja esitab nõukogule alates 2016. aastast aastaaruande rakendamise kohta. Aruanne hõlmab oluliste väljundite ja tulemuste analüüsi ning võimaluse korral liidu rahalise abi mõju. Sel eesmärgil luuakse tulemusraamistik. See aruanne saadetakse ka Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5.  Aastaaruanne sisaldab riikide, piirkondade ja koostöövaldkondade kaupa ka teavet eelmisel aastal rahastatud meetmete, järelevalve- ja hindamistulemuste ning asjaomaste arengupartnerite kaasamise kohta, samuti teavet kulukohustuste täitmiseks ja makseteks ettenähtud assigneeringute kohta. Samuti sisaldab see algselt ettenähtud ja saavutatud tulemuste kvalitatiivset analüüsi, tuginedes muu hulgas järelevalvesüsteemidest pärinevatele andmetele ja järelmeetmetele seoses saadud õppetundidega.

6.  Aruandes kasutatakse võimaluse korral konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid abi rolli kohta AKV-ELi partnerluslepingu eesmärkide saavutamisel. Aruanne sisaldab peamisi saadud õppetunde ja varasemate aastate hindamiste käigus esitatud soovituste põhjal võetud järelmeetmeid. Kui see on võimalik ja asjakohane, hinnatakse aruandes ka abi tulemuslikkuse põhimõtete järgimist, sealhulgas uuenduslike finantsinstrumentide puhul.

7.  Liit ja liikmesriigid vaatavad hiljemalt 2018. aasta lõpuks tulemused läbi, hinnates maksekohustuste täitmise ja väljamaksete seisu ning antud abi tulemust ja mõju, võttes aluseks väljundi, tulemuse ja mõju näitajad, millega mõõdetakse vahendite kasutamise tõhusust ja EAFi tulemuslikkust. Samuti käsitletakse nende meetmete panust, mida rahastati AKV-ELi partnerluslepingu eesmärkide ja liidu prioriteetide saavutamiseks vastavalt muutuste kavas sätestatule. Läbivaatamine viiakse läbi komisjoni ettepaneku põhjal.

8.  EIP annab investeerimisrahastu komiteele teavet investeerimisrahastu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. AKV-ELi partnerluslepingu II lisa artikli 6b kohaselt kontrollitakse investeerimisrahastu üldiseid tulemusi EAFi ühise vahe- ja lõppläbivaatamise käigus. Vaheläbivaatamise teostab sõltumatu välisekspert koostöös EIPga ja selle tulemused tehakse investeerimisrahastu komiteele kättesaadavaks.

Artikkel 19

Kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutused

Kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kogukulutusi hinnatakse igal aastal vastu võetud programmdokumentide põhjal. Välistamata nende olemasolu korral täpsemate meetodite kasutamist, kohaldatakse EAFi raames eraldatud rahaliste vahendite suhtes OECD metoodikal (nn Rio markerid) põhinevat iga-aastast jälgimissüsteemi, mis on integreeritud liidu programmide tulemusjuhtimise olemasolevatesse meetoditesse, et kvantifitseerida kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutused, mis on registreeritud hindamistes ja aastaaruannetes, artiklis 9 nimetatud tegevusprogrammide, üksikmeetmete ja erimeetmete tasandil.

Artikkel 20

Euroopa välisteenistus

Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL ( 20 )

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

( 1 ) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

( 2 ) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.

( 3 ) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

( 4 ) ELT L 247, 9.9.2006, lk 22.

( 5 ) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2007/249/EÜ (ELT L 109, 26.4.2007, lk 33).

( 6 ) EÜT L 348, 21.12.2002, lk 82.

( 7 ) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 8 ) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

( 9 ) ELT L 386, 29.12.2006, lk 1.

( 10 ) ELT L 156, 18.6.2005, lk 19.

( 11 ) ELT L 247, 9.9.2006, lk 30.

( 12 ) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

( 13 ) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

( 14 ) Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

( 15 ) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

( 17 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

( 18 ) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

( 19 ) Nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 215/2008, mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 78, 19.3.2008, lk 1).

( 20 ) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).