EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02000L0053-20130611

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 18. september 2000 , kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/53/2013-06-11

2000L0053 — ET — 11.06.2013 — 010.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/53/EÜ,

18. september 2000,

kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta

(EÜT L 269, 21.10.2000, p.34)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

KOMISJONI OTSUS, 27. juuni 2002,

  L 170

81

29.6.2002

 M2

KOMISJONI OTSUS, 24. jaanuar 2005,

  L 25

73

28.1.2005

 M3

KOMISJONI OTSUS, 10. juuni 2005,

  L 152

19

15.6.2005

 M4

NÕUKOGU OTSUS, 20. september 2005,

  L 254

69

30.9.2005

►M5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/33/EÜ, 11. märts 2008,

  L 81

62

20.3.2008

 M6

KOMISJONI OTSUS, 1. august 2008,

  L 225

10

23.8.2008

►M7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/112/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 16. detsember 2008,

  L 345

68

23.12.2008

 M8

KOMISJONI OTSUS, 23. veebruar 2010,

  L 48

12

25.2.2010

 M9

KOMISJONI DIREKTIIV 2011/37/EL, EMPs kohaldatav tekst 30. märts 2011,

  L 85

3

31.3.2011

►M10

KOMISJONI DIREKTIIV 2013/28/EL, EMPs kohaldatav tekst 17. mai 2013,

  L 135

14

22.5.2013




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/53/EÜ,

18. september 2000,

kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 nimetatud menetluse kohaselt vastavalt lepituskomisjonis 23. mail 2000. aastal heakskiidetud ühistekstile ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevad erinevad siseriiklikud meetmed tuleks ühtlustada esiteks selleks, et võimalikult vähendada kasutuselt kõrvaldatud sõidukite mõju keskkonnale ning sel viisil kaasa aidata keskkonna kaitsele, säilitamisele ja kvaliteedi parandamisele ning energia säästmisele, ning teiseks, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine ja hoida ära konkurentsi moonutamine ühenduses.

(2)

On vaja kogu ühendust hõlmavat raamistikku, et tagada siseriiklike lähenemisviiside ühtsus eespool nimetatud eesmärkide saavutamisel, pidades silmas eelkõige ringlussevõtu ja taaskasutamise arvestamist sõidukite konstrueerimisel, kogumis- ja töötlemisrajatistele esitatavaid nõudeid ning korduvkasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamisega seotud eesmärkide saavutamist, arvesse võttes subsidiaarsuspõhimõtet ning põhimõtet, et saastaja maksab.

(3)

Igal aastal tekitavad kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ühenduses kaheksa kuni üheksa miljonit tonni asjakohast töötlemist vajavaid jäätmeid.

(4)

Ettevaatus- ja ennetuspõhimõtte rakendamiseks ning kooskõlas ühenduse jäätmetöötlusstrateegiaga tuleb võimalikult hoiduda jäätmete tekitamisest.

(5)

Peale selle kehtib põhimõte, et jäätmed tuleb korduv- või taaskasutusele võtta, kusjuures eelistatakse korduvkasutamist ning ringlussevõttu.

(6)

Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tagamaks, et ettevõtjad seavad sisse kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kogumise, töötlemise ja taaskasutamise süsteemid.

(7)

Liikmesriigid peaksid tagama sõiduki viimasele valdajale ja/või omanikule võimaluse toimetada kasutuselt kõrvaldatud sõiduk tegevusloaga töötlemiskotta tasuta, sest kõnealusel sõidukil puudub turuväärtus või selle turuväärtus on negatiivne. Liikmesriigid peaksid tagama, et tootjad kataksid kõik kõneluste meetmete rakenduskulud või märkimisväärse osa rakenduskuludest; turujõudude tavapärast toimimist ei tohiks takistada.

(8)

Käesoleva direktiivi reguleerimisala peaks hõlmama sõidukeid ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid, kaasa arvatud nende sõidukite osad ja materjalid ning varu- ja asendusosad, ilma et see piiraks ohutusnorme, õhku saastavaid heitmeid ja mürakaitset käsitlevate sätete kohaldamist.

(9)

Käesoleva direktiivi puhul tuleb silmas pidada, et selles on vajaduse korral kasutatud termineid mitmest olemasolevast direktiivist, nimelt nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivist 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta), ( 4 ) nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivist 70/156/EMÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), ( 5 ) ning nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivist jäätmete kohta. ( 6 )

(10)

Nõuetekohaselt ja keskkonnasõbralikul viisil hoitavate vanasõidukite kohta, mille puhul mõeldakse ajaloolisi, kollektsionääridele huvi pakkuvaid või muuseumidele mõeldud sõidukeid, olgu need siis kasutusvalmis või osadeks lahti võetud, ei kehti direktiivis 75/442/EMÜ sätestatud jäätmete määratlus ning kõnealused sõidukid ei ole käesoleva direktiivi reguleerimisalas.

(11)

Sõidukites kasutatavate ohtlike ainete vähendamise ja kontrollimise vormis ennetusabinõude kasutuselevõtmine on tähtis sõiduki kavandamisjärgust alates eelkõige selleks, et tõkestada nende eraldumist keskkonda, hõlbustada ringlussevõttu ning vältida ohtlike jäätmete kõrvaldamist. Eelkõige peaks olema keelatud plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi kasutamine. Neid raskemetalle tohiks kasutada ainult teataval otstarbel ning loetelu kohaselt, mis korrapäraste ajavahemike tagant läbi vaadatakse. See aitab hoolt kanda, et teatavatest materjalidest ja osadest ei saa purustusjäägid, et need ei lähe põletamisele ega prügilasse.

(12)

Pidevalt tuleb parandada kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kõigi plastide ringlussevõttu. Komisjon uurib käesoleval ajal polüvinüülkloriidi (PVC) mõju keskkonnale. Nende uuringute põhjal teeb komisjon vajaduse korral ettepanekud polüvinüülkloriidi kasutamise kohta, muu hulgas ka sõidukites.

(13)

Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade demonteerimise, korduvkasutamise ja ringlussevõtu nõuded peaksid olema lahutamatult seotud uute sõidukite projekteerimise ja tootmisega.

(14)

Tuleks ergutada ringlussevõetud materjalide turgude arendamist.

(15)

Kindlustamaks kasutuselt kõrvaldatud sõidukite keskkonnale ohutut kõrvaldamist, tuleks luua asjakohased kogumissüsteemid.

(16)

Tuleks kasutusele võtta lammutustõend, mis oleks kasutuselt kõrvaldatud sõidukite registrist kustutamise aluseks. Liikmesriigid, kellel puudub registrist kustutamise süsteem, peaksid sisse seadma süsteemi, mille kohaselt kasutuselt kõrvaldatud sõiduki üleandmisel töötlemiskojale teatatakse lammutustõendist asjaomasele pädevale asutusele.

(17)

Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike lubamast sõidukeid vajaduse korral ajutiselt registrist kustutada.

(18)

Kogumine ja töötlemine peaksid olema lubatud ainult nendele ettevõtjatele, kes on saanud tegevusloa või täitnud konkreetsed tingimused, kui loa asemel kasutatakse registreerimist.

(19)

Tuleks edendada sõidukite ringlussevõttu ja taaskasutamist.

(20)

On oluline kehtestada ladustamis- ja töötlemisnõuded, et hoida ära kahjulik mõju keskkonnale ning moonutuste tekkimine kaubanduses ja konkurentsis.

(21)

Tulemuste saamiseks lühikese aja jooksul ning ettevõtjatele, tarbijatele ja ametivõimudele vajaliku pikemaajalise tulevikuväljavaate loomiseks tuleks ettevõtjatele seada korduvkasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamisega seotud kvantifitseeritud eesmärgid.

(22)

Tootjad peaksid tagama sõidukite sellise projekteerimise ja tootmise, mis võimaldab saavutada korduvkasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise kvantifitseeritud eesmärgid. Komisjon edendab selleks Euroopa standardite väljatöötamist ning võtab muud vajalikud meetmed muudatuste tegemiseks asjassepuutuvates sõidukite tüübikinnitust käsitlevates Euroopa õigusaktides.

(23)

Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva direktiivi sätete rakendamisel säilib konkurents eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete pääsemisel kogumis-, demonteerimis-, töötlemis- ja ringlussevõtuturule.

(24)

Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite demonteerimise ja taaskasutamise ning eelkõige ringlussevõtu hõlbustamiseks peaksid sõidukitootjad varustama tegevusloaga töötlemiskojad kogu vajaliku demonteerimisteabega, kuid eelkõige ohtlikke materjale puudutavate andmetega.

(25)

Vajaduse korral tuleb edendada Euroopa standardite väljatöötamist. Sõidukite ja materjalide tootjad peaksid kasutama osade ja materjalide kodeerimisstandardeid, mis komisjonil tuleb asjaomase komitee abiga kehtestada. Standardite väljatöötamisel võtab komisjon vajaduse korral arvesse asjaomaste rahvusvaheliste foorumite tööd kõnealuses valdkonnas.

(26)

Kogu ühendust hõlmavad andmed kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta on vajalikud selleks, et jälgida käesoleva direktiivi eesmärkide rakendamist.

(27)

Tarbijad peaksid saama nõuetekohast informatsiooni, et nad oma käitumist ja suhtumist kohandaksid; selleks peaksid asjaomased ettevõtjad andmed kättesaadavaks tegema.

(28)

Liikmesriigid võivad soovi korral rakendada teatavaid sätteid asjaomase majandussektoriga sõlmitud lepingute abil, kui teatavad tingimused on täidetud.

(29)

Komisjon peaks komiteemenetluses kohandama töötlemiskodade ja ohtlike ainete kasutamisega seotud nõuded teaduse ja tehnika arenguga ning vastu võtma lammutustõendis esitatavad miinimumnormid, andmebaasi vormingud ning rakendusmeetmed, mis on vajalikud kvantifitseeritud eesmärkide täitmise kontrollimiseks.

(30)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 7 )

(31)

Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi sätteid kohaldada enne direktiivis ettenähtud tähtaega tingimusel, et kõnealused meetmed on kooskõlas asutamislepinguga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Eesmärgid

Käesolevas direktiivis nähakse ette meetmed, mis on esmajoones suunatud sõidukitest tekkivate jäätmete vältimisele ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade korduvkasutamisele, ringlussevõtmisele ja muudele kasutuselt kõrvaldatud sõidukite taaskasutusvormidele, et vähendada jäätmete kõrvaldamist, ning sõidukitega nende tööea jooksul tegelevate kõigi ettevõtjate ning eriti nende ettevõtjate keskkonnakaitsealaste töötulemuste parandamisele, kes vahetult tegelevad kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemisega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.  sõiduk — direktiivi 70/156/EMÜ IIA lisas määratletud M1-või N1-kategooria mis tahes sõidukid ning direktiivi 92/61/EMÜ määratluse kohased kolmerattalised mootorsõidukid, välja arvatud kolmerattalised mootorrattad;

2.  kasutuselt kõrvaldatud sõiduk — direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a tähenduses jäätmetena käsitletav sõiduk;

3.  tootja — sõiduki valmistaja või kutseline sõiduki liikmesriiki importija;

4.  vältimine — meetmed, mille eesmärk on vähendada kasutuselt kõrvaldatud sõidukite, nende materjalide ja ainete koguseid ning keskkonnaohtlikkust;

5.  töötlemine — tegevus pärast kasutuselt kõrvaldatud sõiduki üleandmist ettevõttele reostusohu kõrvaldamiseks, demonteerimiseks, lõike- ja purustustöödeks, taaskasutamiseks või purustusjäätmete kõrvaldamise ettevalmistamiseks või mis tahes muudeks töödeks kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade taaskasutusele võtmise ja/või kõrvaldamise jaoks;

6.  korduvkasutamine — toiming, mille kohaselt kasutuselt kõrvaldatud sõidukite osad kasutatakse ära samal eesmärgil, milleks need valmistati;

7.  ringlussevõtt — jäätmematerjali ümbertöötamine tootmisprotsessis algeesmärgil või muudel eesmärkidel, kuid mitte energia saamiseks. Energia tootmine on põlevjäätmete kasutamine energia saamiseks otsese põletamise teel koos muude jäätmetega või eraldi, mille puhul eraldub soojusenergia;

8.  taaskasutamine — direktiivi 75/442/EMÜ IIB lisas ettenähtud mis tahes toimingud;

9.  kõrvaldamine — direktiivi 75/442/EMÜ IIA lisas ettenähtud mis tahes toimingud;

10.  ettevõtjad — tootjad, turustajad, kogujad, mootorsõidukite kindlustusseltsid, demonteerijad, purustajad, taaskasutusele ja ringlusse võtjad ning muud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ning nende osade ja materjalide töötlemisega tegelevad ettevõtjad;

▼M7

11. „ohtlik aine” – mis tahes aine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) ( 8 ) I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

a) ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

b) ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

c) ohuklass 4.1;

d) ohuklass 5.1;

▼B

12.  purustaja — mis tahes seade, mida kasutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõidukite tükeldamiseks või osadeks lõikamiseks, sealhulgas vahetult korduvkasutatavate metallijääkide saamiseks;

13.  demonteerimisandmed — kogu info, mis on vajalik kasutuselt kõrvaldatud sõidukite nõuetele vastavaks ja keskkonnaohutuks töötlemiseks. Sõidukite ja sõidukiosade tootjad teevad need andmed tegevusloaga töötlemiskodadele kättesaadavaks juhendite vormis või elektrooniliste vahendite abil (näiteks kirjutatav laserketas, sidusteenused).

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.  Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad kasutuselt kõrvaldatud sõidukid, kaasa arvatud nende osad ja materjalid. Käesolevat direktiivi kohaldatakse olenemata sellest, kuidas sõidukit on kasutamise ajal hooldatud või remonditud ning olenemata sellest, kas sõiduk on varustatud tootja poolt tarnitud või muude osadega, mille varu- või asendusosadena paigaldamine vastab asjaomastele ühenduse või siseriiklikele sätetele, ilma et see piiraks artikli 5 lõike 4 kolmanda lõigu kohaldamist.

2.  Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira ühenduse olemasoleva õiguse ja asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad eelkõige ohutusnorme, õhku saastavaid heitmeid ja mürakaitset ning pinnase ja vee kaitset.

3.  Liikmesriigid võivad teha tootjale ja tema sõidukitele erandi käesoleva direktiivi artikli 7 lõikest 4 ning artiklitest 8 ja 9, kui tootja valmistab või impordib ainult neid sõidukeid, mille suhtes kehtib erand direktiivist 70/156/EMÜ kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 2 punkti a alusel.

4.  Direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti a teises taandes määratletud eriotstarbeliste sõidukite suhtes ei kehti käesoleva direktiivi artikli 7 sätted.

5.  Kolmerattaliste mootorsõidukite suhtes kohaldatakse ainult käesoleva direktiivi artikli 5 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 6.

Artikkel 4

Vältimine

1.  Edendamaks jäätmete vältimist, ergutavad liikmesriigid eelkõige:

a) sõidukitootjaid, et need koostöös materjalide ja seadmete tootjatega piiraksid ohtlike ainete kasutamist sõidukites ning vähendaksid võimalikult suurel määral nende koguseid sõiduki projekteerimisjärgust alates, et eelkõige vältida nende eraldumist keskkonda, hõlbustaksid ringlussevõttu ning hoiaksid ära ohtlike jäätmete lõpphoiustamise vajaduse;

b) selliste uute sõidukite projekteerimist ja tootmist, mille puhul võetakse täielikult arvesse ning hõlbustatakse kasutuselt kõrvaldatud sõidukite, nende osade ja materjalide demonteerimist, korduv- ja taaskasutamist ning eelkõige ringlussevõttu;

c) sõidukitootjaid, et need koostöös materjalide ja seadmete tootjatega võtaksid sõidukite ja muude toodete valmistamisel kasutusele üha suuremas koguses ringlussevõetavaid materjale, et arendada ringlussevõetavate materjalide turgusid.

2.  

a) Liikmesriigid tagavad, et pärast 1. juulit 2003 turule viidud sõidukite materjalid ja osad ei sisalda pliid, elavhõbedat, kaadmiumi ega kuuevalentset kroomi, välja arvatud II lisas loetletud juhud ning seal kindlaksmääratud tingimused;

b)  ►M5  II lisa muudetakse korrapäraselt vastavalt tehnika ja teaduse arengule, et: ◄

i) vajaduse korral määrata kindlaks punktis a nimetatud ainete maksimaalse lubatava sisalduse sõidukite konkreetsetes materjalides ja osades;

ii) teha sõidukite teatavate materjalide ja osade puhul erand punkti a sätetest, kui kõnealuste ainete kasutamine on vältimatu;

iii) jätta II lisast välja materjalid ja osad, kui kõnealuste ainete kasutamist saab vältida;

iv) määrata punktide i ja ii kohaselt kindlaks sõiduki need materjalid ja osad, mis on enne edasist töötlemist eemaldatavad; need märgistatakse või tehakse identifitseeritavaks muul asjakohasel viisil;

Punktides i kuni iv osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

c) komisjon muudab II lisa esimest korda hiljemalt 21. oktoobril 2001. Ühtegi lisas loetletud erandit ei tunnistata ühelgi juhul kehtetuks enne 1. jaanuari 2003.

Artikkel 5

Kogumine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et:

 ettevõtjad seavad sisse kogumissüsteemid kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ning tehniliselt teostatavas ulatuses sõiduautode remontimisel eemaldatud ning jäätmeteks tunnistatud kasutatud osade jaoks,

 kogumiskohad nende territooriumil oleksid nõuetekohaselt kättesaadavad.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid viiakse tegevusloaga töötlemiskodadesse.

3.  Liikmesriigid seavad sisse süsteemi, mille kohaselt kasutuselt kõrvaldatud sõiduk kustutatakse registrist lammutustõendi esitamisel. Kõnealuse tõendi saab valdaja ja/või omanik kasutuselt kõrvaldatud sõiduki viimisel töötlemiskotta. Artikli 6 kohaselt tegevusloa saanud töötlemiskodadel on lammutustõendi väljastamise õigus. Liikmesriigid võivad anda tootjatele, müüjatele ja kogujatele loa väljastada tegevusloaga töötlemiskoja nimel lammutustõendeid, kui nad tagavad, et kasutuselt kõrvaldatud sõiduk viiakse tegevusloaga töötlemiskotta, ning tingimusel, et nad on ametlikult registrisse kantud.

Lammutustõendi väljaandmine tegevusloaga töötlemiskoja nimel ei anna töötlejatele, müüjatele ega kogujatele õigust nõuda kulude mis tahes rahalist hüvitamist, välja arvatud liikmesriikide poolt otseselt ettenähtud juhtudel.

Liikmesriigid, kellel ei ole käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaks registrist kustutamise süsteemi, loovad süsteemi, mille kohaselt tehakse lammutustõendi saamine teatavaks asjaomasele pädevale asutusele, kui kasutuselt kõrvaldatud sõiduk viiakse töötlemiskotta, ning täidavad muudel juhtudel käesolevas lõikes ettenähtud tingimusi. Käesoleva punkti sätteid kohaldavad liikmesriigid teevad komisjonile teatavaks selle põhjused.

4.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et sõiduki üleandmine tegevusloaga töötlemiskojale lõikes 3 ettenähtud korras toimuks ilma mis tahes kuludeta viimasele valdajale ja/või omanikule, sest sõidukil puudub turuväärtus või selle turuväärtus on negatiivne.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et tootjad kannavad kõik või märkimisväärse osa käesoleva meetme rakenduskuludest ja/või võtavad kasutuselt kõrvaldatud sõiduki tagasi esimeses lõigus nimetatud tingimustel.

Liikmesriigid võivad ette näha, et kasutuselt kõrvaldatud sõidukite edasitoimetamine ei toimu täielikult tasuta juhul, kui kõnealusel sõidukil puuduvad sõiduki põhilised osad, eelkõige mootor ja kere, või kui see sisaldab jäätmeid, mis on lisatud kasutuselt kõrvaldatud sõidukisse.

Komisjon kontrollib korrapäraselt esimese lõigu rakendamist tagamaks, et see ei kutsu esile konkurentsimoonutusi turul, ning teeb vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku kõnealuse lõigu muutmiseks.

▼M5

5.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et pädevad asutused tunnustavad vastastikku muudes liikmesriikides lõike 3 kohaselt välja antud lammutustõendeid.

Selleks koostatakse lammutustõendile esitatavad miinimumnõuded. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 6

Töötlemine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ladustatakse (ka ajutiselt) ning käideldakse direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 4 ettenähtud üldnõuete kohaselt ning kooskõlas käesoleva direktiivi I lisas sätestatud tehniliste miinimumnõuetega, ilma et see piiraks tervishoiu- ja keskkonnaalaste siseriiklike määruste kohaldamist.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et kõik töötlemisega tegelevad üksused või ettevõtjad saavad direktiivi 75/442/EMÜ artiklites 9, 10 ja 11 ettenähtud korras pädevatelt asutustelt tegevusloa või on selliste asutuste poolt registrisse kantud.

Erandi direktiivi 75/442/EMÜ artikli 11 lõike 1 punktis b nimetatud loanõudest võib kohaldada kasutuselt kõrvaldatud sõidukitest pärit jäätmete taaskasutuselevõtmistoimingute suhtes pärast kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemist käesoleva direktiivi 1. lisa punkti 3 kohaselt juhul, kui pädevad asutused teevad ülevaatuse enne registrisse kandmist. Sellel ülevaatusel määratakse kindlaks:

a) käideldavate jäätmete tüüp ja kogused;

b) tehnilised üldnõuded, mida tuleb täita;

c) ohutusabinõud, mis tuleb võtta

direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 4 nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Ülevaatus tehakse kord aastas. Erandit kasutavad liikmesriigid saadavad tulemused komisjonile.

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et töötlemistoimingutega tegelev mis tahes üksus või ettevõtja täidab I lisas ettenähtud korras vähemalt järgmisi kohustusi:

a) kasutuselt kõrvaldatud sõidukid demonteeritakse enne edasist töötlemist või muid võrdväärseid meetmeid, mille eesmärk on vähendada igasugust kahjulikku mõju keskkonnale. Artikli 4 lõikes 2 ettenähtud korras märgistatud või muul viisil identifitseeritavad osad ja materjalid eemaldatakse enne edasist töötlemist;

b) ohtlikud materjalid ja osad eemaldatakse ja eraldatakse viisil, mis ei tekita kasutuselt kõrvaldatud sõidukite purustusjäätmete saastumist;

c) demonteerimistoimingud ja ladustamine peavad tagama sõiduki osade sobivuse korduv- või taaskasutamiseks, kuid eelkõige ringlussevõtuks.

Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite reostusohu kõrvaldamiseks ettenähtud I lisa punktis 3 nimetatud töötlemistoimingud tuleb teha nii ruttu kui võimalik.

4.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et lõikes 2 nimetatud luba või registrisse kandmine hõlmab kõik tingimused, mis on vajalikud lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud nõuete täitmiseks.

5.  Liikmesriigid ergutavad töötlemisega tegelevaid üksusi või ettevõtjaid, et need võtaksid kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid.

▼M5

6.  I lisa muudetakse vastavalt tehnika ja teaduse arengule. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 7

Korduvkasutamine ja taaskasutamine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid soodustamaks korduvkasutuseks sobivate osade korduvkasutamist, nende osade taaskasutamist, mida ei saa korduvalt kasutada, ning ringlussevõtu eelistamist, kui see on keskkonnaohutuse seisukohast võimalik, piiramata sellega sõidukite ohutusnõuete ning õhku saastavate heitmete ning mürakaitsega seotud keskkonnanõuete kohaldamist.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks ettevõtjate jõudmise järgmiste eesmärkideni:

a) hiljemalt 1. jaanuariks 2006 suureneb kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine vähemalt 85 % sõiduki keskmisest massist. Sama tähtaja jooksul tõuseb aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 % sõiduki keskmisest massist;

enne 1. jaanuari 1980. aastat toodetud sõidukite suhtes võivad liikmesriigid sätestada madalamad eesmärgid, kuid need ei tohi olla alla 75 % korduv- ja taaskasutuse puhul ning alla 70 % seoses korduvkasutuse ja ringlussevõtuga. Käesoleva punkti sätteid kohaldavad liikmesriigid teevad komisjonile ja muudele liikmesriikidele teatavaks selle põhjused.

b) hiljemalt 1. jaanuariks 2015 suureneb kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite korduv- ja taaskasutamine aastas vähemalt 95 % sõiduki keskmisest massist. Sama tähtaja jooksul tõuseb aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 85 % sõiduki keskmisest massist.

Euroopa Parlament ja komisjon kontrollivad hiljemalt 31. detsembriks 2005 punktis b nimetatud eesmärkide täitmist komisjoni ettekande põhjal, millele on lisatud ettepanek. Ettekandes võtab komisjon arvesse sõidukite materjalide alased uuendused ning kõik muud sõidukitega seotud asjakohased keskkonnaküsimused.

▼M5

Kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud liikmesriikide esimeses lõigus sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks. Selliste eeskirjade esitamisel võtab komisjon arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas andmete kättesaadavust ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ekspordi ja impordi küsimusi. Nimetatud üksikasjalikud eeskirjad, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

3.  Euroopa Parlament ja komisjon määravad komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks korduv- ja taaskasutamise ning korduv- ja ringlussevõtuga seotud eesmärgid 2015. aastale järgnevateks aastateks.

4.  Direktiivi 70/156/EMÜ muutmiseks valmistudes edendab komisjon sõidukite demonteeritavuse, taaskasutatavuse ja ringlussevõtu Euroopa standardite koostamist. Kohe pärast standardite osas kokkuleppe saavutamist, kuid igal juhul hiljemalt 2001. aasta lõpuks, muudavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal direktiivi 70/156/EMÜ nii, et kõnealuse direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud ning kolm aastat pärast direktiivi 70/156/EMÜ muutmist turule viidud sõidukid peavad olema korduvkasutatavad ja/või ringlussevõetavad vähemalt 85 % ulatuses sõiduki massist ning korduv- ja/või taaskasutatavad vähemalt 95 % ulatuses sõiduki massist.

5.  Ettepanekus muuta direktiivi 70/156/EMÜ seoses sõidukite demonteeritavuse, taaskasutatavuse ja ringlussevõetavusega võtab komisjon asjakohasel viisil arvesse vajadust tagada, et osade korduvkasutus ei ohustaks turvalisust ega keskkonda.

Artikkel 8

Kodeerimisstandardid/demonteerimisandmed

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et tootjad võtaksid koostöös materjalide ja seadmete tootjatega kasutusele osade ja materjalide kodeerimisstandardid, et eelkõige hõlbustada korduv- ja taaskasutamiseks sobivate osade ja materjalide identifitseerimist.

▼M5

2.  Kehtestatakse lõikes 1 nimetatud standardid. Selliste standardite esitamisel võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste foorumite tööd ning toetab seda vajaduse korral. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tootjad esitavad iga uue turuleviidud sõiduki demonteerimisandmed kuue kuu jooksul pärast sõiduki turuleviimist. Kõnealustes andmetes identifitseeritakse töötlemiskodadele käesoleva direktiivi nõuetele vastamiseks vajalikus ulatuses sõiduki eri osad ja materjalid ning kõigi ohtlike ainete asupaik sõidukis, silmas pidades eelkõige artiklis 7 ettenähtud eesmärkide saavutamist.

4.  Ilma et see piiraks kaubandus- ja tootmisandmete konfidentsiaalsust, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et sõidukiosade tootjad teevad tegevusloaga töötlemiskodadele vajalikus ulatuses kättesaadavaks teabe, mis on vajalik korduvkasutuseks sobivate osade demonteerimiseks, ladustamiseks ja katsetamiseks.

Artikkel 9

Aruandlus ja teave

1.  Liikmesriigid saadavad iga kolme aasta tagant komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Aruanne esitatakse küsimustiku või kava põhjal, mille komisjon koostab direktiivi 91/692/EMÜ ( 9 ) artiklis 6 ettenähtud korras, et luua kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid ja nende töötlemist hõlmav andmebaas. Aruanne sisaldab asjaomast teavet võimalike muudatuste kohta mootorsõidukite müümise ning kogumise, demonteerimise, purustamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu struktuuris, mis kutsuvad esile konkurentsi moonutamist liikmesriikide vahel või nende piires. Küsimustik või kava saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandeperioodi algust. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast kolme aasta pikkuse aruandeperioodi lõppemist.

Esimene aruanne hõlmab kolmeaastast ajavahemikku, mis algab 21. aprillil 2002.

Komisjon avaldab eespool nimetatud teabel põhineva ettekande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

▼M5

Andmebaasisüsteemi vormingud võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

▼B

2.  Liikmesriigid nõuavad iga juhtumi puhul ettevõtjatelt järgmiste andmete avaldamist:

 sõidukite ja osade konstruktsioon nende taaskasutatavust ja ringlussevõetavust silmas pidades,

 kasutuselt kõrvaldatud sõidukite keskkonnaohutu töötlemine, eelkõige kõigi vedelike eemaldamine ja demonteerimine,

 kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade ringlussevõtu, korduvkasutamis- ja taaskasutamisviiside arendamine ja võimalikult tulemuslikuks muutmine,

 taaskasutamise ja ringlussevõtu abil saavutatud edu lõpphoiustatavate jäätmete vähendamisel ning taaskasutamise ja ringlussevõtu määrade suurendamisel.

Tootja peab kõnealuse teabe sõidukite võimalikele ostjatele kättesaadavaks tegema. See avaldatakse reklaamialases kirjanduses, mida kasutatakse uute sõidukite turustamisel.

Artikkel 10

Rakendamine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 21. aprilliks 2002. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

3.  Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamise korral võivad liikmesriigid artikli 4 lõikes 1, artikli 5 lõike 1, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõigete 1 ja 3 ning artikli 9 lõike 2 sätted üle võtta ning täpsustada artikli 5 lõikes 4 ettenähtud üksikasjalikke rakenduseeskirju lepingute abil pädevate asutuste ja asjaomaste majandussektorite vahel. Kõnealused lepingud peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) lepingud peavad olema täidetavad;

b) lepingutes tuleb kindlaks määrata eesmärgid ning nendele vastavad tähtajad;

c) lepingud tuleb avaldada riigi teatajas või üldsusele võrdväärselt kättesaadavas ametlikus dokumendis ning edastada komisjonile;

d) lepingu tulemusi peab korrapäraselt kontrollima, neist tuleb aru anda pädevatele asutustele ja komisjonile ning teavitama üldsust vastavalt lepingus ettenähtud tingimustele;

e) pädevad asutused tagavad lepingu alusel saavutatud edusammude kontrollimise;

f) lepingu täitmata jätmise korral peavad liikmesriigid õigus- või haldusnormide abil rakendama käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid.

▼M5

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 alusel moodustatud komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

▼B

Artikkel 12

Jõustumine

1.  Direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

2.  Artikli 5 lõiget 4 kohaldatakse:

 alates 1. juulist 2002 sõidukite suhtes, mis viiakse turule kõnealusest kuupäevast alates,

 alates 1. jaanuarist 2007 sõidukite suhtes, mis viiakse turule enne esimeses taandes nimetatud kuupäeva.

3.  Liikmesriigid võivad kohaldada artikli 5 lõiget 4 enne lõikes 2 kindlaksmääratud kuupäevi.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

Töötlemise artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohased tehnilised miinimumnõuded

1. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ladustamiskohad (kaasa arvatud ajutise ladustamise korral) enne töötlemist:

 mitteläbilaskva pinnasega asjakohased alad, mis on varustatud vedelike kogumisseadmete, dekanterite ja puhastite-rasvatustajatega,

 seadmed vee, sealhulgas vihmavee töötlemiseks kooskõlas tervishoiu- ja keskkonnaalaste eeskirjadega.

2. Töötlemiskohad:

 mitteläbilaskva pinnasega asjakohased alad, mis on varustatud vedelike kogumisseadmete, dekanterite ja puhastite-rasvatustajatega,

 demonteeritud varuosade nõuetekohane ladustamisvõimalus, kaasa arvatud õliga saastunud varuosade mitteläbilaskva pinnasega ladustamiskoht,

 asjakohased konteinerid akude (elektrolüütide neutraliseerimisega kohapeal või mujal), filtrite ja PCB/PCT sisaldavate kondensaatorite hoidmiseks,

 asjakohased paagid kasutuselt kõrvaldatud sõiduki vedelike eraldi hoidmiseks: kütus, mootoriõli, transmissiooniõli, ülekandeseadmeõli, hüdraulikaõli, jahutusvedelikud, antifriis, pidurivedelikud, akuhapped, kliimaseadmesüsteemide vedelikud ning kõik muud kasutuselt kõrvaldatud sõiduki vedelikud,

 seadmed vee, sealhulgas vihmavee töötlemiseks kooskõlas tervishoiu- ja keskkonnaalaste eeskirjadega.

 nõuetekohane kasutatud rehvide ladustamine, mille puhul peetakse silmas tuleohutust ning välditakse ülemäärselt suurte koguste ladustamist.

3. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite keskkonnaohutuks muutmise toimingud:

 akude ja vedelgaasimahutite eemaldamine,

 plahvatusohtlike osade eemaldamine või neutraliseerimine (näiteks turvapadjad),

 kütuse, mootoriõli, transmissiooniõli, käigukastiõli, hüdraulikaõli, jahutusvedelike, antifriisi, pidurivedelike, kliimaseadmesüsteemide vedelike ja kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukis sisalduvate muude vedelike eemaldamine ja eraldi kogumine ning hoidmine juhul, kui need ei ole vajalikud asjaomaste osade korduvkasutamisel,

 kõigi elavhõbedat sisaldavate osade eemaldamine võimalikult suurel määral.

4. Töötlemistoimingud ringlussevõtu edendamiseks:

 katalüsaatorite eemaldamine,

 vaske, alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate metallosade eemaldamine, kui kõnealused metallid ei ole juba purustamisel üksteisest eraldatud,

 rehvide ja suurte plastosade (kaitserauad, esipaneel, vedelikumahutid jne) eemaldamine, kui kõnealused materjalid ei ole purustamisel üksteisest eraldatud nii, et neid oleks võimalik materjalidena tõhusalt ringlusse võtta,

 klaasi eemaldamine.

5. Ladustamistoimingud ei tohi vigastada vedelikke sisaldavaid või taaskasutatavaid osi ega varuosi.

▼M10




II LISA



Materjalid ja osad, mille suhtes kehtib erand artikli 4 lõike 2 punktist a

Materjalid ja osad

Erandi ulatus ja kehtivusaeg

Märgistada või tähistada vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktile iv

Plii legeeriva elemendina

1(a)  Masinaehitusteras ja kuumsukeldusgalvaanitud terasosad pliisisaldusega kuni 0,35 massiprotsenti

 
 

1(b)  Pidevrežiimil galvaanitud terasleht pliisisaldusega kuni 0,35 massiprotsenti

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

 

2(a)  Masinaehitusalumiinium pliisisaldusega kuni 2 massiprotsenti

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2005

 

2(b)  Alumiinium pliisisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2008

 

2(c)  Alumiinium pliisisaldusega kuni 0,4 massiprotsenti

 (1)

 

3.  Vasesulam pliisisaldusega kuni 4 massiprotsenti

 (1)

 

4(a)  Laagriliuad ja puksid

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2008

 

4(b)  Laagriliuad ja puksid mootorites, jõuülekannetes ja õhukonditsioneeride kompressorites

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2011 ja varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2011

 

Plii ja pliiühendid osades

5.  Akud

 (1)

X

6.  Vibratsioonisummutid

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

X

7(a)  Elastomeeride vulkaniseerivad ained ja stabilisaatorid pidurivoolikutes, kütusevoolikutes, ventilatsioonivoolikutes, elastomeer-/metallosad šassiirakendustes ja mootori montaažiosades

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2005

 

7(b)  Vulkaniseerimisvahendid ja elastomeeride stabilisaatorid pidurivoolikutes, kütusevoolikutes, ventilatsioonivoolikutes, elastomeer-/metallosad šassiirakendustes ja mootori montaažiosades, mis sisaldavad kuni 0,5 massiprotsenti pliid

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2006

 

7(c)  Ülekandeseadmetes kasutatavate elastomeeride sidumisvahendid pliisisaldusega kuni 0,5 massiprotsenti

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2009

 

8(a)  Plii joodistes, millega kinnitatakse elektrilised ja elektroonilised osad elektroonikaplaatidele ning plii osade (välja arvatud alumiinium-elektrolüütkondensaatorid) lõpp-punktide, osade tihvtide ja elektroonikaplaatide viimistluses

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

(2)

8(b)  Plii elektriseadmete joodistes, väljaarvatud pehmejoodis elektroonikaplaatidel või klaasil

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2011 ja nende sõidukite varuosad

(2)

8(c)  Plii alumiinium-elektrolüütkondensaatorite lõpp-punktide viimistluses

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2013 ja nende sõidukite varuosad

(2)

8(d)  Plii, mida kasutatakse pehmejoodisega jootmisel klaasile õhukuluandurites

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2015 ja nende sõidukite varuosad

(2)

8(e)  Plii kõrge sulamistemperatuuriga joodises (nt pliisulamid, mis sisaldavad pliid 85 massiprotsenti või rohkem)

 (3)

(2)

8(f)  Plii nõelpistmik-ühendussüsteemides

 (3)

(2)

8(g)  Plii sellise joodise koostises, millega luuakse stabiilne elektriühendus pooljuhtkiibi ja aluse vahel pöördkiibi (Flip Chip) integraallülitustes

 (3)

(2)

8(h)  Plii joodises, millega kinnitatakse soojuse hajutajad soojuse eemaldile jõupooljuhtseadistes, mille kiibi suurus on vähemalt 1 cm2 projektsioonipindala ja voolutihedus vähemalt 1 A/mm2 ränikiibi pindala

 (3)

(2)

8(i)  Klaasil paiknevates elektrirakendustes kasutatavates joodistes sisalduv plii (välja arvatud pehmejoodis lamineeritud klaasil)

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja pärast seda kuupäeva nende sõidukite varuosadena

(2)

8(j)  Plii pehmejoodistes lamineeritud klaasil

 (3)

(2)

9.  Klapipesad

Varuosadena mootoritüüpidele, mis on välja töötatud enne 1. juulit 2003

 

10(a)  Elektrilised ja elektroonilised osad, mis sisaldavad pliid klaasis või keraamilises materjalis, klaasi või keraamilise materjali koostises, klaaskeraamilises materjalis või klaaskeraamilise materjali koostises.

See erand ei hõlma plii kasutamist järgmistel juhtudel:

— pirnides ja süüteküünalde glasuuris kasutatav klaas;

— punktides 10(b), 10(c) ja 10(d) loetletud dielektrilised keraamilised materjalid

 

(4) (välja arvatud mootorite piesoelektrilised osad)

10(b)  Plii PZT-põhistes kondensaatorite dielektrilistes keraamilistes materjalides, mis on osa integraallülitustest või eraldiseisvatest pooljuhtidest

 
 

10(c)  Plii kondensaatorite dielektrilistes keraamilistes materjalides, mille nimipinge on väiksem kui 125 V vahelduvvoolu või 250 V alalisvoolu puhul

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad

 

10(d)  Plii kondensaatorite dielektrilistes keraamilistes materjalides, mis kompenseerivad ultrahelisonarites sensorite temperatuuri kõikumisi

 (3)

 

11.  Pürotehnilised sütikud

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2006 ja nende sõidukite varuosad

 

12.  Pliid sisaldavad termoelektrilised materjalid sõidukite elektriseadmetes, et vähendada eralduva soojuse rekuperatsiooni teel CO2 heidet

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2019 ja nende sõidukite varuosad

X

Kuuevalentne kroom

13(a)  Korrosioonivastased katted

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2007

 

13(b)  Korrosioonivastased katted polt-mutter-ühendustele šassiirakendustes

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2008

 

14.  Autoelamutes kasutatavate absorptsioonkülmikute süsinikterasest jahutussüsteemi korrosioonitõrjevahend sisaldusega jahutuslahuses kuni 0,75 massiprotsenti, välja arvatud juhul, kui muud jahutustehnoloogiad on kättesaadavad (st turul kättesaadavad autoelamutes kasutamiseks) ja see ei kahjusta keskkonda ning kasutajate tervist ja/või ohutust

 

X

Elavhõbe

15(a)  Lahenduslambid esilaternates

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2012 ja nende sõidukite varuosad

X

15(b)  Fluorestsentslambid armatuurlaua ekraanides

Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2012 ja nende sõidukite varuosad

X

Kaadmium

16.  Elektrisõidukite akud

Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 31. detsembrit 2008

 

(1)   See erand vaadatakse läbi 2015. aastal.

(2)   Demonteeritakse, kui seoses punkti 8 alapunktidega a–j ületatakse keskmiseks künniseks määratud 60 grammi sõiduki kohta. Selle tingimuse kohaldamisel ei arvestata elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.

(3)   See erand vaadatakse läbi 2014. aastal.

(4)   Demonteeritakse, kui seoses punkti 8 alapunktidega a–j ületatakse keskmiseks künniseks määratud 60 grammi sõiduki kohta. Selle tingimuse kohaldamisel ei arvestata elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.

(5)   Seda tingimust ei kohaldata rataste tasakaalustusvihtide, elektrimootorite süsiharjade ja pidurite hõõrdkatete suhtes.

Märkused

—  Homogeenses materjalis võib plii, kuuevalentse kroomi ja elavhõbeda maksimumkontsentratsioon olla kuni 0,1 massiprotsenti ja kaadmiumi maksimumkontsentratsioon kuni 0,01 massiprotsenti.

—  Erandi kehtivusaja lõppemise ajal turul olevate sõidukite osade taaskasutamine on lubatud piiranguteta, kuna artikli 4 lõike 2 punkt a seda ei hõlma.

—  Artikli 4 lõike 2 punkti a sätteid ei kohaldata pärast 1. juulit 2003 turule lastud varuosade suhtes, mida kasutatakse enne 1. juulit 2003 turule lastud sõidukite puhul (5).



( 1 ) EÜT C 337, 7.11.1997, lk 3, ning EÜT C 156, 3.6.1999, lk 5.

( 2 ) EÜT C 129, 27.4.1998, lk 44.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 11. veebruari 1999. aasta arvamus (EÜT C 150, 28.5.1999, lk 420), nõukogu 29. juuli 1999. aasta ühine seisukoht (EÜT C 317, 4.11.1999, lk 19) ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 20. juuli 2000. aasta otsus ja Euroopa Parlamendi 7. septembri 2000. aasta otsus.

( 4 ) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/98/EÜ (EÜT L 355, 30.12.1998, lk 1).

( 5 ) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/91/EÜ (EÜT L 11, 16.1.1999, lk 25).

( 6 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32).

( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 8 ) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

( 9 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

Top