EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01999R0464-20031220
Commission Regulation (EC) No 464/1999 of 3 March 1999 laying down detailed rules for the application of Council Regulation (EC) No 2201/96 as regards aid arrangements for prunes
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 464/1999, 3. märts 1999 , millega kehtestatakse säilisploomide toetuskorra suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Komisjoni määrus (EÜ) nr 464/1999, 3. märts 1999 , millega kehtestatakse säilisploomide toetuskorra suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad
1999R0464 — ET — 20.12.2003 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 464/1999, 3. märts 1999, (EÜT L 056, 4.3.1999, p.8) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
L 328 |
20 |
17.12.2003 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 464/1999,
3. märts 1999,
millega kehtestatakse säilisploomide toetuskorra suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2201/96 puu- ja köögiviljatooteturu ühise korralduse kohta ( 1 ) (muudetud määrusega (EÜ) nr 2199/97 ( 2 )), eriti selle artikli 3 lõiget 3 ja artikli 4 lõiget 9,
ning arvestades, et:määruse (EÜ) nr 2201/96 I jaotisega seatakse sisse teatavate puu- ja köögiviljatoodete tootmistoetuste süsteem; komisjoni 19. märtsi 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 504/97, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 kohased puu- ja köögiviljatoodete tootmistoetuste üksikasjalikud rakenduseeskirjad ( 3 ) (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1590/98 ( 4 )), nähakse ette selle süsteemi üldeeskirjad; säilisploomide suhtes tuleks kehtestada teatavad üksikasjalikud erieeskirjad, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 504/97 muude sätete kohaldamist;
puuviljade kvaliteet võib erineda; miinimumhind ja tootmistoetus tuleks kinnitada teatavale kvaliteediklassile ning selle põhjal arvutada muude kvaliteediklasside suhtes kohaldatavad määrad ja määratleda need kvaliteediklassid nii, et arvutamisel võetaks arvesse eri klasside nõudeid;
määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 4 lõike 4 punktis b nimetatud minimaalsete kvaliteedinõuete eesmärk on vältida selliste toodete tootmist, mille järele puudub nõudlus või mis viiksid moonutusteni turul; need nõuded peavad põhinema tavapärastel ja standardsetel tootmismenetlustel; nende sätete täitmiseks tuleks määratleda miinimumnõuded, millele peavad vastama töötlejate ostetavad kuivatatud ploomid ja abikõlblikud säilisploomid;
käesolev määrus koondab säilisploomide kohta käivaid erisätteid, mis sisalduvad tootmistoetuskõlblike puu- ja köögiviljatoodete tootjatele makstavaid miinimumhindu ja tootmistoetuste määrasid käsitlevas komisjoni 19. juuni 1984. aasta määruse (EMÜ) nr 1709/84 ( 5 ) (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1591/98 ( 6 )) artiklis 3 ning tootmistoetuskõlblike kuivatatud ploomide ja säilisploomide minimaalseid kvaliteedinõudeid käsitlevas komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruses (EMÜ) nr 2022/85 ( 7 ) ning mis on ajakohastatud kooskõlas õiguse, tehnika ja majanduse arengu ning omandatud kogemustega; seetõttu tuleks tühistada määrus (EMÜ) nr 2022/85 ning määruse (EÜ) nr 1709/84 artikkel 3 ja IV lisa;
kui tooteid kasvatatakse ühes liikmesriigis ja töödeldakse teises, peaksid ametiasutused selles liikmesriigis, kus tooted on kasvatatud, esitama toetust maksvale liikmesriigile tõendi miinimumhinna maksmise kohta;
kuivatatud toodetele kinnitatakse miinimumhind ja toetus tavapärase töötlusprotsessi teatavas etapis; tuleb tagada, et toetust saanud säilisploomid töödeldaks ka tegelikult toodeteks, mis on sellisena inimtoiduks valmis; poolkuivade säilisploomide hiljutist kasutuselevõttu ja nende majanduslikku tähtsust silmas pidades ei tohiks neid tooteid, mida töötlemise käigus niiviisi ei kuivatata, sel põhjusel toetuse saamise õigusest ilma jätta;
käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas puu- ja köögiviljatooteturu korralduskomitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) “Ente” säilisploomid – füsioloogiliselt küpsed ja värsked “Ente” säilisploomid liigist Prunus domestica L.;
b) kuivatatud ploomid – “Ente” säilisploomide veetustamise teel saadud tooted;
c) kuivad säilisploomid – kuivatatud ploomidest saadud säilisploomid, mille niiskusesisaldus on kõige rohkem 23 %;
d) poolkuivad säilisploomid – säilisploomid, mis on saadud “Ente” säilisploome seni veetustades, kuni nende niiskusesisaldus on 30–35 %, ja mille niiskusesisaldust ei ole mingil viisil suurendatud;
e) partii – tootja või tunnustatud tootjarühma poolt töötlejale ühekorraga esitatud hulk mahuteid.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklis 6a nimetatud toetuse saamiseks peavad mustad ploomid vastama I lisa B osas sätestatud nõuetele ja olema saadud kuivatatud ploomidest, mis vastavad I lisa A osas sätestatud nõuetele ning mille eest miinimumhind on täielikult makstud ilma jäätmeteta tarnitud koguste põhjal.
Artikkel 3
1. Tootjatele kuivatatud ploomide eest makstav miinimumhind ja säilisploomide tootmistoetus kinnitatakse 100 netokilogrammile tootele, mille suurim niiskusesisaldus on 23 % ja suurusklass 66 vilja 500 grammis.
Muude suurusklasside puhul korrutatakse miinimumhind ja toetus mõne II lisas loetletud koefitsiendiga.
2. Miinimumhinna ja tootmistoetuste kohaldamisel poolkuivade säilisploomide suhtes saadakse nende suurus ja mass nii, et korrutatakse kuivatatud ploomide ja kuivade säilisploomide samaväärne suurus 1,18461 ja samaväärne mass 0,84416ga.
Artikkel 4
Kui töötlemine toimub väljaspool seda liikmesriiki, kus toode kasvatati, esitab kõnealune liikmesriik tootmistoetust maksvale liikmesriigile tõendi selle kohta, et tootjale makstav miinimumhind on makstud.
Artikkel 5
1. Kuivatatud ploomide vastavust kvaliteedinõuetele kontrollitakse proovide põhjal, mida töötleja võtab partiist kokkuleppel tootjaga enne suurusklassi määramist. Nii töötleja kui ka tootja uurivad proove ja kirjutavad tulemused üles.
2. Säilisploomide töötlemise jooksul kontrollib töötleja igast partiist proove võttes toodete vastavust toetuse saamise tingimustele. Kontrolli tulemused kirjutatakse üles. Iga uuritava proovi netomass on vähemalt 1 kg.
Artikkel 6
Liikmesriigid võtavad omalt poolt vajalikud meetmed ja kontrollivad eelkõige laoarvestust veendumaks, et töötleja poolt turustatud või tema valduses hoitud üldkvoodid vastavad toetust saanud kvootidele.
Artikkel 7
Käesolevaga tühistatakse määruse (EMÜ) nr 1709/84 artikkel 3 ja IV lisa ning määrus (EMÜ) nr 2022/85.
Artikkel 8
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1999/2000. turustusaastast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
A osa. Kuivatatud ploomidele esitatavad minimaalsed kvaliteedinõuded
I. MIINIMUMNÕUDED
1. Kuivatatud ploomid peavad olema veatud ja standardse turustuskvaliteediga ning töötlemiseks sobivad.
2. Kuivatatud ploomide niiskusesisaldus võib olla kõige rohkem 23 %, välja arvatud poolkuivade säilisploomide tootmiseks mõeldud viljad, mille niiskusesisaldus peab olema 30–35 %.
3. Kuivatatud ploome peab 500 grammis olema vähem kui 105, välja arvatud poolkuivade säilisploomide tootmiseks mõeldud viljad, mida peab 500 grammis olema vähem kui 81.
4. Viljad peavad olema:
a) hästi kuivanud ja veatud, st hallituse, mäda, elus või surnud putukateta ja putukate väljaheideteta;
b) mahlakad, puhtad ja mustuseta;
c) võõra lõhna ja maitseta;
d) peaaegu täiesti puuduste ja jäätmeteta.
II. LUBATUD HÄLBED
Järgmised hälbed on lubatud:
1. Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud kuivatatud ploomid:
a) 0,3 % massist on jäätmed;
b) 100 % viljadel on väikseid ja/või suuri puudusi;
c) 10 % massist on väga suurte puudustega viljad;
d) 5 % viljast on selline, kus 500 grammis on 105 ploomi või rohkem.
2. Muud kuivatatud ploomid:
a) 0,2 % massist on jäätmed;
b) 0,5 % massist on väga suurte puudustega viljad;
c) 7,5 % massist on suurte või väga suurte puudustega viljad;
d) 15 % massist on puudustega viljad.
III. PUUDUSED
Puudused jagunevad kolme rühma:
— väikesed puudused, mis on koore pisipuudused,
— suured puudused, mis on põhiliselt koore suured puudused,
— väga suured puudused, mis on põhiliselt puudused, kus viljaliha on vigastatud.
Kehtivad järgmised määratlused:
1. Väikesed puudused
a) Praod või lõhed otsas
Varre kinnituskoha vastasotsas olevad rohkem kui 10 mm, kuid mitte üle 15 mm pikkused lõhed koores.
b) Väikesed koorerebendid
Rebenenud või vigastatud koor või selle puudumine kuni 7 mm pikkuselt ja rohkem kui 3 mm laiuselt alalt, kusjuures viljaliha ei tungi vigastuse kaudu välja, või rohkem kui 7 mm pikkuselt ja vähem kui 3 mm laiuselt alalt, kusjuures viljaliha on nähtaval.
c) Rahe põhjustatud vigastused, mille üldpindala läbimõõt ületab 3 mm
Rahe põhjustatud armid, mille üldpindala läbimõõt ei ületa 10 mm.
d) Laiksused, mille üldpindala läbimõõt ületab 6 mm
See puudus ilmneb koore kõvade paksenditena, moodustades mitmesuguse kujuga laike, mille üldpindala läbimõõt ei ületa 20 mm.
2. Suured puudused
a) Ebaühtlane kõvadus
Selle puuduse põhjus on tavaliselt ebapiisav küpsemine, mille tulemuseks on värvivead ja pehme viljaliha ning arvukate pindmiste kortsudega koor.
b) Lõhkemisest põhjustatud praod
Mujal kui vilja otsas olevad vilja lõhkemisest põhjustatud praod, mille paranemise käigus on tekkinud kõvad, rohkem kui 10 mm pikkused kasvundid.
c) Praod otsas
Tipus olevad praod pikkusega rohkem kui 15 mm.
d) Rebendid
Rebenenud või vigastatud koor või selle puudumine suuremalt kui väikseks puuduseks liigitatud alalt.
e) Osaliselt purustatud viljad
Osaliselt purustatud viljad, viljatükid või märgatavalt moondunud viljad, mille viljaliha on nähtaval.
f) Rahe põhjustatud vigastused
Rahe põhjustatud vigastused, kus armide üldpindala läbimõõt ületab 10 mm.
g) Laiksused
Paksud kõvad laigud, mille üldpindala läbimõõt ületab 20 mm.
h) Lõhed
Koorelõhed pikkusega rohkem kui 15 mm varre kinnituskoha vastasküljel või sügavad lõhed, mille kaudu on näha viljakivi.
i) Päikesepõletuse põhjustatud moonutused
Suured päikesepõletuse põhjustatud moonutused, mille tulemusel vilja ühel küljel viljaliha peaaegu puudub ja kortsudeta koor on kleepunud viljakivi külge.
3. Väga suured puudused
a) Karamellistunud viljad
Liigse kuumuse tõttu karamellistunud viljad, mille viljaliha on väga tumedat värvi või mille kivi ja liha vahel on tühimikud.
b) Mumifitseerunud viljad
Kuivamise tõttu peatunud mumifitseerumise põhjustatud heledate laikude ja vigastatud koorega viljad.
c) Määrdunud viljad
Eemaldatava võõrollusega (eelkõige muld) määrdunud viljad.
d) Täielikult purustatud viljad
Täielikult purustatud viljad või viljatükid.
4. Jäätmed
Mõiste “jäätmed” tähendab igasugust ainet, mis oma laadi või seisundi tõttu ei sobi inimtoiduks või mis viljade hulka jäädes, olenemata nende lõppkasutusest, võib:
— vähendada nende säilivust,
— halvendada nende välimust,
— anda neile vastuvõetamatu maitse, lõhna või muu puuduse.
Jäätmed on eelkõige:
a) Hallitavad viljad
Leviva hallitusega viljad.
b) Mumifitseerunud viljad
Üksikud või kokkukleepunud viljad, mille viljaliha on mumifitseerumise tõttu täielikult hävinenud ja mumifitseerunud.
c) Mädanenud viljad
Viljad, mis on mikroorganismide (pärm-, hallitusseened, bakterid) tõttu osaliselt või täielikult söömiskõlbmatud.
d) Putukatest ja lestadest saastunud viljad
Elus või surnud loomkahjuritest (putukad ja lestad oma bioloogilise tsükli igas etapis) või putukate väljaheidetest saastunud viljad.
e) Mulla või muude pinnase koostisosadega kaetud viljad
f) Põlenud viljad
Ülemäärase kuumuse tõttu põlenud viljad, mille liha ja kivi vahel on tühimikke või mis on iseloomulikult paisunud värskete ploomide kujuliseks.
g) Võõrollus
Üksikud söömiskõlbmatud viljaosad, nagu varred, kivid ja kooretükid, ning võõrkehad, nagu lehed, raod ja muu taimne aine, pinnase koostisosad, nagu muld või kivid.
B osa. Säilisploomidele esitatavad minimaalsed kvaliteedinõuded
I. MIINIMUMNÕUDED
1. Säilisploomid peavad olema saadud A osas sätestatud nõuetele vastavatest kuivatatud ploomidest.
2. Säilisploomide niiskusesisaldus võib olla kõige rohkem 23 %, välja arvatud poolkuivad säilisploomid, mille niiskusesisaldus peab olema 30–35 %.
3. Töötleja kontrollib tootjaorganisatsiooni esindaja juuresolekul mustade ploomide partiisid nende saabumisel töötleja ruumidesse ja kui need partiid ei ole tööstuslikuks kasutamiseks ette nähtud, tuleb need suuruse järgi jaotada.
4. Säilisploomid peavad olema:
— terved, veatud, mahlakad ja puhtad ega tohi sisaldada hallitust, mäda ja jäätmeid,
— peaaegu täiesti ilma toote kvaliteeti või välimust halvendada võivate kahjustusteta,
— elus või surnud putukate ja nende väljaheideteta,
— ebatavalise lõhna ja maitseta,
— sellised, et 500 grammis on neid vähem kui 105, välja arvatud poolkuivad säilisploomid, mida peab 500 grammis olema vähem kui 81.
II. LUBATUD HÄLBED
1. Tööstuslikus kasutamiseks mõeldud säilisploomid:
a) 100 % viljadel on väikseid ja/või suuri puudusi;
b) 10 % massist on väga suurte puudustega viljad;
c) 5 % viljast on selline, kus 500 grammis on 105 või rohkem säilisploomi.
2. Poolkuivad säilisploomid:
a) 0,3 % massist on väga suurte puudustega viljad;
b) 5 % massist on suurte või väga suurte puudustega viljad;
c) 10 % massist on puudustega viljad.
3. Muud säilisploomid:
a) 0,5 % massist on väga suurte puudustega viljad;
b) 7,5 % massist on suurte või väga suurte puudustega viljad;
c) 15 % massist on puudustega viljad.
III. PUUDUSED
Puuduste raskusastme määramisel kohaldatakse A osa.
II LISA
Artiklis 3 nimetatud koefitsiendid
Suurusklass |
Kuivatatud või säilisploomide arv 500 grammis |
Koefitsient |
104 |
103–104 |
0,65458 |
102 |
101–102 |
0,67276 |
100 |
99–100 |
0,69094 |
98 |
97–98 |
0,70912 |
96 |
95–96 |
0,72730 |
94 |
93–94 |
0,74548 |
92 |
91–92 |
0,76366 |
90 |
89–90 |
0,78184 |
88 |
87–88 |
0,80002 |
86 |
85–86 |
0,81820 |
84 |
83–84 |
0,83638 |
82 |
81–82 |
0,85456 |
80 |
79–80 |
0,87274 |
78 |
77–78 |
0,89092 |
76 |
75–76 |
0,90910 |
74 |
73–74 |
0,92728 |
72 |
71–72 |
0,94546 |
70 |
69–70 |
0,96364 |
68 |
67–68 |
0,98182 |
66 |
65–66 |
1,00000 |
64 |
63–64 |
1,05881 |
62 |
61–62 |
1,07771 |
60 |
59–60 |
1,09662 |
58 |
57–58 |
1,11552 |
56 |
55–56 |
1,13443 |
54 |
53–54 |
1,15333 |
52 |
51–52 |
1,17224 |
50 |
49–50 |
1,19114 |
48 |
47–48 |
1,21005 |
46 |
45–46 |
1,22895 |
44 |
43–44 |
1,24786 |
42 |
41–42 |
1,26676 |
40 |
39–40 |
1,28567 |
38 |
37–38 |
1,30458 |
36 |
35–36 |
1,32348 |
34 |
33–34 |
1,34239 |
32 |
Vähem kui 33 |
1,36129 |
Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud kuivatatud ja säilisploomide suhtes kohaldatav koefitsient on olenemata nende suurusklassist 0,4000.
( 1 ) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29.
( 2 ) EÜT L 303, 6.11.1997, lk 1.
( 3 ) EÜT L 78, 20.3.1997, lk 14.
( 4 ) EÜT L 208, 24.7.1998, lk 11.
( 5 ) EÜT L 162, 20.6.1984, lk 8.
( 6 ) EÜT L 208, 24.7.1998, lk 14.
( 7 ) EÜT L 191, 23.7.1985, lk 31.