EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01994L0080-20130701
Council Directive 94/80/EC of 19 December 1994 laying down detailed arrangements for the exercise of the right to vote and to stand as a candidate in municipal elections by citizens of the Union residing in a Member State of which they are not nationals
Consolidated text: Nõukogu direktiiv 94/80/EÜ, 19. detsember 1994 , millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel
Nõukogu direktiiv 94/80/EÜ, 19. detsember 1994 , millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel
1994L0080 — ET — 01.07.2013 — 005.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 94/80/EÜ, 19. detsember 1994, (EÜT L 368, 31.12.1994, p.38) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 122 |
14 |
22.5.1996 |
||
|
L 363 |
409 |
20.12.2006 |
||
|
L 192 |
29 |
20.7.2012 |
||
|
L 158 |
231 |
10.6.2013 |
||
Muudetud:
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
NÕUKOGU DIREKTIIV 94/80/EÜ,
19. detsember 1994,
millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 8b lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
võttes arvesse regioonide komitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:Euroopa Liidu leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises; üks liidu ülesandeid on ühtekuuluvust ja solidaarsust ilmutaval viisil korraldada suhteid liikmesriikide rahvaste vahel; tema põhieesmärkide hulgas on liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitse tugevdamine liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu;
selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse Euroopa Liidu lepingu II jaotisega liikmesriikide kõikidele kodanikele kuuluv liidu kodakondsus, millega seoses antakse nendele kodanikele hulk õigusi;
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 8b lõikes 1 sätestatud õigus hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel on kodanike ja mittekodanike võrdõiguslikkuse ja nendevahelise mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamine ja kaasneb kõnealuse lepingu artiklis 8a nimetatud vaba liikumise ja elamise õigusega;
artikli 8b lõike 1 kohaldamine ei eelda liikmesriikide valimissüsteemide täielikku ühtlustamist; selle sätte peamine eesmärk on kaotada kodakondsusnõue, mis praegu on enamikus liikmesriikides hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamise eeldus; peale selle ei tohi EÜ asutamislepingu artikli 3b kolmandas lõigus sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes ühenduse õigusaktide sisu selles valdkonnas minna kaugemale sellest, mis on vajalik EÜ asutamislepingu artikli 8b lõikes 1 väljendatud eesmärgi saavutamiseks;
artikli 8b lõike 1 eesmärk on tagada, et kõik liidu kodanikud hoolimata sellest, kas nad on elukohaliikmesriigi kodanikud või mitte, saaksid selles riigis samadel tingimustel õiguse hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel; mittekodanike suhtes kohaldatavad, sealhulgas elamisperioodi ja elukohatõendiga seotud tingimused peaksid olema samasugused kui vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide kodanike suhtes kohaldatavad tingimused; mittekodanikele ei tohi esitada eritingimusi, kui kodanike ja mittekodanike erinev kohtlemine ei ole erandlikult põhjendatud viimati nimetatutele omaste asjaoludega, mis eristavad neid esimesena nimetatutest;
asutamislepingu artikli 8b lõige 1 tunnistab õigust hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel, asendamata sellega siiski hääletamis- ja kandideerimisõigust liikmesriigis, mille kodanik liidu kodanik on; tuleb austada liidu kodanike vabadust otsustada, kas osaleda elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel või mitte; on asjakohane, et need kodanikud võivad väljendada soovi seal oma hääletamisõigust kasutada; võidakse sätestada, et liikmesriikides, kus hääletamine ei ole kohustuslik, kantakse need kodanikud automaatselt valijate registrisse;
liikmesriikide kohalike omavalitsuste tegevus kajastab eri poliitilisi ja õigustavasid ning neid iseloomustab struktuuride rohkus; termin „kohalikud valimised” ei tähenda kõikides liikmesriikides sama; seetõttu tuleks termini määratlemisega käesoleva direktiivi eesmärki täpsustada; kohalikud valimised on otsesed ja üldised valimised põhiliste omavalitsusüksuste ja nende allüksuste tasemel; termin kehtib nii omavalitsuste esinduskogude kui ka täidesaatva organi liikmete otseste ja üldiste valimiste kohta;
valimisõigus võidakse ära võtta kas elukoha- või päritoluliikmesriigi asutuse üksikotsusega; omavalitsuse valitava ametikoha poliitilist tähtsust silmas pidades peaks liikmesriikidel olema õigus võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et isik, kellelt tema päritoluliikmesriigis on kandideerimisõigus ära võetud, ei saaks seda õigust tagasi üksnes teises liikmesriigis elamise tõttu; see kodakondsuseta kandidaatidele omane probleem on küllalt tähtis, et õigustada sätet, mille alusel seda vajalikuks pidavatel liikmesriikidel on lubatud nende kandidaatide puhul kohaldada mitte ainult elukoha-, vaid ka päritoluliikmesriigi eeskirju kandideerimisõiguse äravõtmiseks; proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on küllaldane, kui hääletamisõiguse puhul kohaldatakse ainult elukohaliikmesriigi eeskirju hääletamisõiguse äravõtmiseks;
kuna põhiliste omavalitsusüksuste juhtide kohustuste hulka võib kuuluda osavõtt avaliku võimu teostamisest ja üldiste huvide kaitsmisest, peaksid liikmesriigid saama need ametikohad oma kodanikele reserveerida; sel eesmärgil peaksid liikmesriigid saama võtta asjakohaseid meetmeid; need meetmed ei tohi rohkem kui kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks vajalik piirata teiste liikmesriikide kodanike võimalust olla valitud;
valitud omavalitsusametnike õigust osa võtta parlamendivalimistest peaks samuti olema võimalik reserveerida oma kodanikele;
kui liikmesriikide õigusaktides sätestatakse, et omavalitsuse valitava ametikoha täitmine ei ole ühitatavad teiste ametikohtade täitmisega, peaksid liikmesriigid saama seda ühitamatuse tingimust laiendada ka teiste liikmesriikide vastavatele ametikohtadele;
iga erand käesoleva direktiivi üldeeskirjadest peab vastavalt asutamislepingu artikli 8b lõikele 1 olema õigustatud liikmesriigi eriomaste probleemidega; kõik erandid tuleb nende iseloomu tõttu uuesti läbi vaadata;
niisugused eriomased probleemid võivad tekkida liikmesriigis, kus riigi kodakondsuseta hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike osa on keskmisest märgatavalt suurem; kui need kodanikud moodustavad rohkem kui 20 % kogu valijaskonnast, on erandid õigustatud; niisugused erandid peavad põhinema elamisperioodikriteeriumil;
liidu kodakondsus on ette nähtud selleks, et võimaldada liidu kodanikel elukohariigis paremini kohaneda; sellega seoses on asutamislepingu autorite kavatsustega kooskõlas vältida igasugust vastandamist riigi kodakondsusega ja kodakondsuseta kandidaatide nimekirjade vahel;
vastandamisoht tekib eriti liikmesriigis, kus riigi kodakondsuseta hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike osa ületab 20 % seal elavate hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike koguarvust; seetõttu on oluline, et kõnealune liikmesriik võib vastavalt asutamislepingu artiklile 8b ette näha kandidaatide nimekirjade koosseisu käsitlevad erisätted;
tuleb arvestada asjaolu, et teatud liikmesriikides elavatel teiste liikmesriikide kodanikel on õigus valida liikmesriigi parlamendivalimistel ja käesolevas direktiivis sätestatud formaalsustes saab seetõttu järeleandmisi teha;
Belgia Kuningriigile on iseloomulikud eripärad ja tasakaalusuhted, mis on seotud asjaoluga, et tema põhiseaduse artiklites 1—4 sätestatakse kolm ametlikku keelt ning territoriaaljaotus piirkondadeks ja kogukondadeks, seetõttu võib käesoleva direktiivi täielikul kohaldamisel teatavates kommuunides olla niisugune mõju, et kõnealuste eripärade ja tasakaalusuhete arvessevõtmiseks tuleb ette näha võimalus teha erand käesoleva direktiivi sätetest;
komisjon hindab käesoleva direktiivi kohaldamist, sealhulgas kõiki pärast direktiivi jõustumist aset leidnud valijaskonna juriidilisi ja faktilisi muutusi; sellega seoses esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel.
2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide sätteid, mis käsitlevad väljaspool liikmesriiki elavate selle riigi kodanike või selles riigis elavate kolmandate riikide kodanike hääletamis- või kandideerimisõigust.
Artikkel 2
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) põhiline omavalitsusüksus — lisas loetletud haldusüksused, kellel vastavalt liikmesriikide õigusaktidele on otsestel ja üldistel valimistel valitud organid ning kellel on poliitilise ja halduskorralduse põhitasemel õigus omal vastutusel hallata teatavaid kohalikke asju;
b) kohalikud valimised — otsesed ja üldised valimised, mille eesmärk on valida esinduskogu liikmed ja vajaduse korral iga liikmesriigi õigusaktide alusel põhilise omavalitsusüksuse täidesaatva organi juht ja liikmed;
c) elukohaliikmesriik — liikmesriik, kus liidu kodanik elab, kuid mille kodanik ta ei ole;
d) päritoluliikmesriik — liikmesriik, mille kodanik liidu kodanik on;
e) valijate register — ametlik register, millesse on kantud kõik selle põhilise omavalitsusüksuse või ühe tema allüksuse hääleõiguslikud valijad ja mille koostab ning ajakohastab pädev asutus elukohaliikmesriigi valimisseaduse alusel, või rahvastikuregister, kui see näitab ära hääleõiguslikkuse;
f) kontrollpäev — päev või päevad, mil liidu kodanikud peavad elukohaliikmesriigi õiguse kohaselt vastama nõuetele, et selles liikmesriigis hääletada või kandideerida;
g) ametlik avaldus — asjaomase isiku avaldus, milles esineva ebatäpsuse puhul rakendatakse kooskõlas siseriiklike õigusega selle isiku suhtes sanktsioone.
2. Liikmesriik teatab komisjonile, kui muudatuse tõttu siseriiklikes õigusaktides on mingi lisas nimetatud omavalitsusüksus asendatud teisega, kellel on käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud ülesanded, või kui niisuguse muudatuse tõttu on mingi selline üksus kaotatud või uus üksus loodud.
Kolme kuu jooksul pärast niisuguse teate kättesaamist koos liikmesriigi kinnitusega, et käesoleva direktiivi kohaselt isikule antud õigusi ei ole piiratud, kohandab komisjon lisa, tehes sellesse asjakohased asendused, väljajätmised või lisandused. Nii läbi vaadatud lisa avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 3
Isikul, kes kontrollpäeval:
a) on liidu kodanik asutamislepingu artikli 8 lõike 1 teise lõigu tähenduses ning
b) ei ole elukohaliikmesriigi kodanik, aga vastab seoses hääletamis- ja kandideerimisõigusega samadele tingimustele, mida see riik seadusega kehtestab oma kodanike suhtes,
on vastavalt käesolevale direktiivile õigus hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel.
Artikkel 4
1. Kui hääletamiseks või kandideerimiseks peavad elukohaliikmesriigi kodanikud elama teatava miinimumperioodi jooksul selle riigi territooriumil, loetakse artikli 3 kohaselt hääle- ja kandideerimisõiguslikud isikud, kes sama pika perioodi jooksul on teistes liikmesriikides elanud, kõnealusele tingimusele vastavateks.
2. Kui elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel võivad selle riigi kodanikud hääletada või kandideerida ainult põhilises omavalitsusüksuses, kus on nende peamine elukoht, kehtib artikli 3 kohaselt hääle- ja kandideerimisõiguslike isikute suhtes sama tingimus.
3. Lõige 1 ei mõjuta liikmesriikide sätteid, mille alusel isiku hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamine põhilises omavalitsusüksuses eeldab selle isiku elamist kõnealuses üksuses miinimumperioodi jooksul.
Lõige 1 ei mõjuta samuti ühtki käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval juba jõus olevat siseriiklikku sätet, mille alusel isiku niisuguse hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamine eeldab selle isiku elamist miinimumperioodi jooksul selles liikmesriigi osas, millesse põhiline omavalitsusüksus kuulub.
Artikkel 5
1. Elukohaliikmesriik võib sätestada, et liidu kodanik, kellelt päritoluliikmesriigi õiguse alusel on tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega kandideerimisõigus ära võetud, ei saa seda õigust kasutada kohalikel valmistel.
2. Liidu kodaniku taotlus kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel võidakse tagasi lükata, kui kõnealune kodanik ei saa esitada artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud avaldust või artikli 9 lõike 2 punktis b nimetatud tõendit.
3. Liikmesriik võib sätestada, et põhilise omavalitsusüksuse täitevorgani juhi, juhi asetäitja või liikme ametikohal võivad olla ainult nende enda kodanikud, kui need isikud valitakse ametisse kogu volituste kehtivuse ajaks.
Liikmesriik võib samuti sätestada, et põhilise omavalitsusüksuse täitevorgani juhi, juhi asetäitja või liikme ülesannete ajutise või vahepealse täitmise puhul võidakse piirduda oma kodanikega.
Asutamislepingut ja üldisi õiguspõhimõtteid arvesse võttes võib liikmesriik võtta asjakohaseid, vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, tagamaks, et esimeses lõigus nimetatud ametikohtadel olla ja teises lõigus nimetatud vahepealseid ülesandeid täita saavad ainult nende oma kodanikud.
4. Liikmesriik võib samuti ette näha, et esinduskogu liikmeks valitud liidu kodanikud ei võta osa ei parlamendi valijameeste määramisest ega selle parlamendi liikmete valimisest.
Artikkel 6
1. Isikute suhtes, kellel artikli 3 kohaselt on kandideerimisõigus, kohaldatakse samasuguseid ametikohtade ühitamatuse tingimusi, mida elukohaliikmesriigi seaduste alusel kohaldatakse selle riigi kodanike suhtes.
2. Liikmesriik võib sätestada, et omavalitsuse valitava ametikoha täitmine elukohaliikmesriigis on ühitamatu ka teiste liikmesriikide selliste ametikohtade täitmisega, mida elukohaliikmesriigis peetaks ühitamatuks.
II PEATÜKK
Hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamine
Artikkel 7
1. Artikli 3 kohaselt hääleõiguslik isik kasutab oma hääletamisõigust elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel, kui ta on selleks soovi avaldanud.
2. Kui hääletamine elukohaliikmesriigis on kohustuslik, on artik-li 3 kohaselt hääleõiguslikud ja elukohaliikmesriigis valijate registrisse kantud isikud samuti kohustatud hääletama.
3. Liikmesriigid, kus hääletamine ei ole kohustuslik, võivad sätestada artikli 3 kohaselt hääleõiguslike isikute automaatse kandmise valijate registrisse.
Artikkel 8
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada artik-li 3 kohaselt hääleõigusliku isiku kandmist valijate registrisse aegsasti enne valimispäeva.
2. Et tema nimi oleks kantud valijate registrisse, esitab artikli 3 kohaselt hääleõiguslik isik samad dokumendid nagu riigi kodakondsusega valija.
Elukohaliikmesriik võib samuti nõuda, et artikli 3 kohaselt hääleõiguslik isik esitaks kehtiva isikut tõendava dokumendi koos valija kodakondsust ja elukohaliikmesriigis olevat aadressi näitava ametliku avaldusega.
3. Artikli 3 kohaselt hääleõiguslikud ja elukohaliikmesriigi valijate registrisse kantud isikud jäävad sellesse registrisse samadel tingimustel kui kodakondsusega valijad, kuni nad sealt automaatselt eemaldatakse, sest nad ei vasta enam hääletamisõiguse kasutamise nõuetele.
Taotluse esitamisel valijate registrisse kantud valijad võidakse sealt taotluse esitamisel ka eemaldada.
Kui niisugused valijad muudavad oma elukohta ja lähevad samas liikmesriigis teise põhilisse omavalitsusüksusse, kantakse nad kõnealuse üksuse valijate registrisse kodakondsusega valijatega samadel tingimustel.
Artikkel 9
1. Kandideerimistaotluse esitamisel esitab artikli 3 kohaselt kandideerimisõiguslik isik samad tõendavad dokumendid nagu riigi kodakondsusega kandidaat. Elukohaliikmesriik võib nõuda, et ta esitaks kodakondsust ja elukohaliikmesriigis olevat aadressi näitava ametliku avalduse.
2. Elukohaliikmesriik võib lisaks nõuda, et artikli 3 kohaselt kandideerimisõiguslik isik peab:
a) sedastama kandideerimistaotluse esitamisel vastavalt lõikele 1 esitatavas ametlikus avalduses, et temalt ei ole pärit-oluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud;
b) juhul, kui on põhjust kahelda punkti a kohase avalduse sisus või kui liikmesriigi õigusnormid seda nõuavad, esitama enne või pärast valimisi päritoluliikmesriigi pädevate haldusasutuste tõendi selle kohta, et temalt ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud või et need asutused ei tea niisugusest õiguse äravõtmisest;
c) esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi;
d) sedastama vastavalt lõikele 1 esitatavas ametlikus avalduses, et ta ei täida artikli 6 lõike 2 tähenduses ühitamatuid ametiülesandeid;
e) nimetama võimaluse korral oma viimase aadressi pärit-oluliikmesriigis.
Artikkel 10
1. Elukohaliikmesriik teatab asjaomasele isikule õigeaegselt, kuidas tema taotlus valijate registrisse kandmiseks lahendati või kandideerimistaotluse vastuvõtmine otsustati.
2. Kui isikut ei kanta valijate registrisse või kui keeldutakse tema valijate registrisse kandmise taotluse vastuvõtmisest või kui tema kandideerimistaotlus tagasi lükatakse, on kõnealusel isikul õigus õiguskaitsevahenditele samadel tingimustel, mida elukohaliikmesriigi õigusaktid näevad ette selliste valijate või kandideerimisõiguslike isikute puhul, kes on tema kodanikud.
Artikkel 11
Elukohaliikmesriik teatab artikli 3 kohaselt hääle- ja kandideerimisõiguslikele isikutele õigeaegselt ja asjakohasel viisil hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamise tingimustest ja üksikasjalikust korrast selles riigis.
III PEATÜKK
Erandid ja üleminekusätted
Artikkel 12
1. Kui 1. jaanuaril 1996 on liikmesriigis hääleõiguslikus vanuses ja kõnealuses riigis elavate, kuid kodakondsuseta liidu kodanike osa suurem kui 20 % seal elavate hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike koguarvust, võib kõnealune liikmesriik erandina käes-olevast direktiivist:
a) reserveerida hääletamisõiguse artikli 3 kohaselt hääleõiguslikele isikutele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui omavalitsuse valitud esinduskogu ametiaeg;
b) reserveerida kandideerimisõiguse artikli 3 kohaselt kandideerimisõiguslikele isikutele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui omavalitsuse valitud esinduskogu kaks ametiaega; ning
c) võtta asjakohased meetmed kandidaatide nimekirjade koosseisu suhtes, et eelkõige soodustada mõne teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike integratsiooni.
2. Belgia Kuningriik võib erandina käesoleva direktiivi sätetest kohaldada lõike 1 punkti a sätteid piiratud arvu omavalitsusüksuste suhtes, kelle nimekirja ta edastab vähemalt üks aasta enne omavalitsusüksuse valimisi, mille puhul ta kavatseb erandit rakendada.
3. Kui 1. jaanuaril 1996 näevad liikmesriigi õigusaktid ette, et kõnealuses liikmesriigis elavatel teise liikmesriigi kodanikel on õigus valida selle riigi parlamenti ja et neid võidakse selleks kanda kõnealuse riigi valijate registrisse täpselt samadel tingimustel nagu riigi kodakondsusega valijaid, võib esimene liikmesriik erandina käesolevast direktiivist nende kodanike puhul loobuda artiklite 6—11 kohaldamisest.
4. 31. detsembril 1998 ja seejärel iga kuue aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kontrollimaks, kas asjaomastele liikmesriikidele vastavalt asutamislepingu artikli 8b lõikele 1 tehtud erand on veel õigustatud, ning teeb ettepaneku vajalike kohanduste tegemiseks. Lõigete 1 ja 2 alusel erandeid rakendavad liikmesriigid annavad komisjonile kogu vajaliku taustteabe.
IV PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 13
Aasta jooksul pärast eespool nimetatud sätete alusel organiseeritud kohalikke valimisi kõikides liikmesriikides esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise, sealhulgas kõikide tema jõustumisest alates valijaskonnas aset leidnud muutuste kohta ja teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohasteks kohandusteks.
Artikkel 14
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. jaanuari 1996. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 15
Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 16
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
Käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses on „põhilised omavalitsusüksused” kõik järgmised üksused:
— Belgias:
— commune/gemeente/Gemeinde;
— Bulgaarias:
— община/кметство/Общината е основната административно-териториална единица, в която се осъществява местното самоуправление;
— Tšehhi Vabariigis:
— obec, městský obvod nebo městská část územně členěného statutárního města, městská část hlavního města Prahy;
— Taanis:
— kommune, region;
— Saksamaal:
— kreisfreie Stadt bzw. Stadtkreis; Kreis; Gemeinde, Bezirk in der Freien und Hansestadt Hamburg und im Land Berlin; Stadtgemeinde Bremen in der Freien Hansestadt Bremen, Stadt-, Gemeinde-, oder Ortsbezirke bzw. Ortschaften;
— Eestis:
— vald, linn;
— Iirimaal:
— City Council, County Council, Borough Council, Town Council;
— Kreekas:
— δήμος;
— Hispaanias:
— municipio, entidad de ámbito territorial inferior al municipal;
— Prantsusmaal:
— commune, arrondissement dans les villes déterminées par la législation interne, section de commune;
— Horvaatias:
— općina, grad, županija;
— Itaalias:
— comune, circoscrizione;
— Küprosel:
— δήμος, κοινότητα;
— Lätis:
— novads, republikas pilsēta;
— Leedus:
— Savivaldybė;
— Luksemburgis:
— commune;
— Ungaris:
— települési önkormányzat; község, nagyközség, város, megyei jogú város, főváros, főváros kerületei; területi önkormányzat; megye;
— Maltal:
— Kunsill Lokali;
— Madalmaades:
— gemeente, deelgemeente;
— Austrias:
— Gemeinden, Bezirke in der Stadt Wien;
— Poolas:
— gmina;
— Portugalis:
— município, freguesia;
— Rumeenias:
— comuna, orașul, municipiul, sectorul (numai în municipiul București) și județul;
— Sloveenias:
— občina;
— Slovakkias:
— samospráva obce: obec, mesto, hlavné mesto Slovenskej republiky Bratislava, mesto Košice, mestská časť hlavného mesta Slovenskej republiky Bratislavy, mestská časť mesta Košice; samospráva vyššieho územného celku: samosprávny kraj;
— Soomes:
— kunta, kommun, kommun på Åland;
— Rootsis:
— kommuner, landsting;
— Ühendkuningriigis:
— counties in England; counties, county boroughs and communities in Wales; regions and Islands in Scotland; districts in England, Scotland and Northern Ireland; London boroughs; parishes in England; the City of London in relation to ward elections for common councilmen.
( 1 ) EÜT C 323, 21.11.1994.
( 2 ) Arvamus on esitatud 14. septembril 1994 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 3 ) Arvamus on esitatud 28. septembril 1994 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).