31.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 281/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb vastu võtta kaitsemeetmed, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, mis võivad vajaduse korral hõlmata kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning muude nõuandvate organite koostatud aruandeid ning samuti asjaomastes geograafilistes piirkondades või pädevusvaldkondades loodud nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid ning liikmesriikide ühiseid soovitusi.

(2)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(3)

Määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatakse ühise kalanduspoliitika eesmärk saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks.

(4)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega, kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013, kehtestada kättesaadava teadusnõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samas eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139 (2) kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Selleks tuleb asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis on väljendatud vahemikena, saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020. 2018. aastal kohaldatavate Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude püügipiirangute kehtestamisel on asjakohane pidada silmas kava eesmärkide saavutamist.

(6)

Kavas on ette nähtud, et kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomase kalavaru kudekarja biomass on väiksem määruse (EL) 2016/1139 II lisa kohastest kudekarja biomassi piirväärtustest, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on osutanud, et Läänemere lääneosa tursa (Gadus morhua) ja Läänemere lääneosa räime (Clupea harengus) biomass jääb allapoole nimetatud määruse II lisa kohastest kaitse piirväärtustest. Seega on asjakohane, et Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime püügivõimalused kehtestatakse tasemel, mis on väiksem määruse (EL) 2016/1139 I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse tasemete vahemikust, võttes arvesse kõnealuste varude biomassi vähenemist. Selleks tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika ja kava eesmärkide saavutamise ajakava, pidades eelkõige silmas võetud parandusmeetmete oodatavat mõju ning pidades samal ajal kinni eesmärgist saavutada majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivealane kasu, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.

(7)

Läänemere lääneosa tursa kohta tuleks vastu võtta täiendavad parandusmeetmed. Praegu kohaldatava kaheksanädalase keeluaja säilitamisega jätkataks tursa kudekogumite kaitsmist. Teadusnõuande kohaselt mõjutab Läänemere lääneosa tursa harrastuspüük oluliselt selle varu üldist kalastussuremust. Võttes arvesse kõnealuse varu praegust olukorda, on asjakohane säilitada teatavad harrastuspüügi suhtes praegu kohaldatavad meetmed. Tuleks kohaldada kaasavõetava saagi päevast piirmäära ühe kalamehe kohta, mis kudemisperioodil peaks olema piiravam. See ei piira tööndusliku kalapüügi suhtes kohaldatava suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist.

(8)

Tulenevalt Läänemere idaosa tursaga (Gadus morhua) seotud bioloogilistest muutustest ei suutnud ICES kindlaks määrata bioloogilisi võrdlusaluseid. Seetõttu on asjakohane määrata Läänemere idaosa tursa lubatud kogupüük kindlaks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisiga, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele. Lisaks tuleks kehtestada kaheksanädalane keeluaeg Läänemere idaosa tursa kudekogumite kaitseks alarajoonides 25–26.

(9)

Peale selle saaksid teatavad kalurid jätkata oma püügitegevust ja püüda muid liike peale tursa, kui alla 12-meetrise kogupikkusega laevadel lubataks püüda aladel, kus vee sügavus on alla 20 meetri. Seepärast on proportsionaalne lubada alla 12-meetrise kogupikkusega laevadel püüda kala aladel, kus vee sügavus on alla 20 meetri.

(10)

Botnia lahe räime puhul hindas ICES varu värskeimate andmete ja ajakohaseima teabe alusel ning muutis kalastussuremuse taseme vahemikke vastavalt maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele. Ehkki teadusnõuannetes ja kavas (mis tugines samuti selle vastuvõtmise ajal kättesaadavaile parimaile teadusnõuannetele) kehtestatud kalastussuremuse taseme vahemikud ei lange kokku, on kava õiguslikult siduv ja kehtiv, mistõttu tuleks kõnealuse varu püügivõimaluste kindlaksmääramisel sellest lähtuda. Võttes arvesse, et kõnealuse kalavaru kudekarja biomass on määruse (EL) 2016/1139 II lisa veerus A esitatud piirväärtusest suurem, on asjakohane kehtestada lubatud kogupüük vastavalt kõnealuse määruse I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse taseme vahemikele, et piirata järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevusi kooskõlas kõnealuse määruse artikli 4 lõike 4 punktiga c. Lisaks hõlmab nimetatud kalavaru lubatud kogupüük nüüd alarajoone 30 ja 31. Kuna kavas ei määrata kindlaks vahemikku alarajoonile 31, kohaldatakse nimetatud alarajooni suhtes maksimaalse jätkusuutliku saagikuse lähenemisviisi kooskõlas teadusnõuannetega.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (3) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seetõttu tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(12)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 (4) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teiseülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldada analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(13)

Uue teadusnõuande alusel tuleks Norra tursiku esialgne lubatud kogupüük ICESi 3a püügipiirkonnas ja ICESi 2a püügipiirkonna ja 4. alapiirkonna liidu vetes kehtestada ajavahemikuks 1. novembrist 2017 kuni 31. oktoobrini 2018. Nõukogu määrust (EL) 2017/127 (5) tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(14)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2018. Norra tursiku suhtes tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. novembrist 2017. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

c)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

e)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist.