a)

kolmanda riigi laeva püütud saak;

b)

külmutatud saak;

c)

suuremahuline saak;

d)

varem merel ümberlaaditud saak;

e)

saak, mis on püütud konventsiooniosaliste territoriaalvetest väljaspool, st reguleeritavas piirkonnas;

f)

saak, mis on püütud nii konventsiooni alal kui ka sellest väljaspool;

g)

väärtuslikest liikidest koosnev saak;

h)

väga piiratud püügivõimalustega kalavarudest koosnev saak;

i)

varem tehtud inspekteerimiste arv ja avastatud rikkumiste arv laeva ja/või käitaja kohta.”

a)

kontrollivad, kas laeva pardal olevad identifitseerimisdokumendid ja teave laeva omaniku kohta on tõesed, täielikud ja korrektsed, sh asjakohaste kontaktide kaudu laeva lipuriigiga või vajaduse korral rahvusvaheliste laevaregistritega;

b)

kontrollivad, kas laeva lipp ja märgistus (nt nimi, pardanumber, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) identifitseerimisnumber, rahvusvaheline raadiokutsung ja muud märgistused, peamised mõõdud) on kooskõlas dokumentides sisalduvate andmetega;

c)

kontrollivad, kas püügitegevuse ja sellega seotud tegevuse load on tõesed, täielikud, korrektsed ja kooskõlas teabega, mis on esitatud vastavalt artiklile 24;

d)

vaatavad läbi kõik muud laeva pardal olevad asjaomased dokumendid ja sissekanded, sh elektroonilised dokumendid ja lipuriigi või asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni laevaseiresüsteemi (VMS) andmed. Asjaomasteks dokumentideks võivad olla logiraamatud, püügi-, ümberlaadimis- ja müügidokumendid, laevapere nimekiri, lastiplaanid ja joonised, kalatrümmide kirjeldused ning dokumendid, mis on nõutavad vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile (CITES);

e)

kontrollivad kõiki asjaomaseid püügivahendeid, sh varjatult paigutatud püügivahendeid ja nende juurde kuuluvaid seadmeid, ning kontrollivad, kas need vastavad lubades ettenähtud tingimustele. Püügivahendeid kontrollitakse ka selleks, et tagada, et võrgusilma suurus ja võrguniit, seadmed ja lisad, võrkude, mõrdade, tragide mõõdud ja konfiguratsioon, õngekonksude suurus ja arv on kooskõlas kehtivate eeskirjadega ja et märgistus vastab nendele, mida laeval on lubatud kasutada;

f)

teevad kindlaks, kas pardal olev kala on püütud kehtivate lubade kohaselt;

g)

jälgivad kogu maha- või ümberlaadimist ja teevad ristkontrolli, võrreldes lossimise eelteates osutatud kalakoguseid ja lossitud või ümberlaaditud kalakoguseid liikide kaupa;

h)

kontrollivad kalu, sh kasutades valimi võtmist, et määrata kindlaks kalakogus ja saagi koostis. Seda tehes võib inspektor avada mahuteid, kuhu kala on pakendatud, ja liigutada saaki või mahuteid, et teha kindlaks kalatrümmide rikkumatust. Selline kontrollimine võib hõlmata tooteliigi inspekteerimist ja nominaalkaalu kindlaksmääramist;

i)

kui lossimine või ümberlaadimine on lõpetatud, kontrollivad ja märgivad üles pardale jäävad kalakogused liikide kaupa;

j)

hindavad, kas on selgeid tõendeid, mis lubavad arvata, et laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist püüki toetava tegevusega;

k)

annavad laeva kaptenile inspekteerimise tulemusi, sh võimalikke soovituslikke meetmeid sisaldava aruande, millele kirjutavad alla nii inspektor kui ka kapten. Kapteni allkiri aruandel tõendab ainult seda, et ta on saanud aruande koopia. Laeva kaptenile antakse võimalus lisada aruandele oma märkused või vastuväited ja võtta vajaduse korral ühendust lipuriigi asjaomaste asutustega, eriti kui kaptenil on tõsiseid raskusi aruande sisust arusaamisega. Kaptenile antakse aruande koopia;

l)

korraldavad võimaluse ja vajaduse korral asjaomaste dokumentide tõlkimise.”