Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist tõsise põua all kannatavates riikides

 

KOKKUVÕTE:

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist tõsise põua ja/või kõrbestumise all kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas

nõukogu otsus 98/216/EÜ Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõlmimise kohta, Euroopa Ühenduse nimel, mis käsitleb kõrbestumise vastu võitlemist

MIS ON KONVENTSIOONI JA OTSUSE EESMÄRK?

• ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon on ainus õiguslikult siduv rahvusvaheline leping, mis seob keskkonna ja arengu maa säästva majandamisega. Selles keskendutakse konkreetselt maailma kuivadele ja poolkuivadele aladele ning alaniiskete alade kuivadele osadele, kus on kõige ohualtimad ökosüsteemid ja rahvad.
• Otsusega ratifitseeritakse ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon Euroopa Ühenduse (praeguse ELi) nimel.

PÕHIPUNKTID

• ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooniga püütakse tõkestada kõrbestumist ja leevendada põua tagajärgi tõsise põua ja/või kõrbestumise all kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas, võttes kõigil tasanditel tõhusaid meetmeid. Neid meetmeid toetavad rahvusvaheline koostöö ja partnerlus.
• ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon sisaldab 40 artiklit ja 5 lisa, kus määratakse kindlaks konventsiooni rakendamise kord Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas, Kariibi mere riikides, Vahemere põhjapiirkonnas ning Kesk- ja Ida-Euroopas.
• Kõrbestumine tekib peamiselt inimtegevuse ja kliimamuutuste tagajärjel. See ei tähenda olemasolevate kõrbealade suurenemist. Selle põhjuseks on kuivade alade ökosüsteemide äärmine põuatundlikkus maa ülemäärase ja ebaõige kasutamise tagajärjel. Maa tootlikkusele avaldavad kahjulikku mõju vaesus, poliitiline ebastabiilsus, metsade hävitamine, ülekarjatamine ja vähene niisutamine.

ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni kõrbestumise tõkestamise meetmed

• Meetmed sisaldavad tegevust, et edendada maa integreeritud arendamist kuivadel ja poolkuivadel aladel ning alaniiskete alade kuivades osades ning mille eesmärk on:
  • maa degradeerumise vältimine ja/või vähendamine;
  • osaliselt degradeerunud maa taastamine;
  • kõrbestunud alade taasväärtustamine.
• ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni rakendatakse riiklike, allpiirkondlike ja piirkondlike programmide kaudu, mis on välja töötatud riigi säästva arengu poliitika lahutamatu osana. Nende ajakohastamine on jätkuv osalusprotsess, mille aluseks on kohapeal töö käigus õpitu ning uurimistulemused.
• Tegevusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel on peamine roll kohalikel kogukondadel, sest nad sõltuvad maast.
• ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni rakendamisel on esmatähtis tihedam rahvusvaheline koostöö arenenud riikide ja arengumaade vahel. Siiski jääb kõrbestumise all kannatavatele riikidele vastutus sellise keskkonna loomise eest, mis aitab kohalikul elanikkonnal endal lõpetada maa degradeerumise protsess. Valitsused peavad läbi viima poliitiliselt tundlikud muutused, näiteks:
  • otsustusõiguse suurem detsentraliseerimine;
  • maavaldussüsteemide parandamine;
  • naiste ja talupidajate mõjuvõimu suurendamine.

Rahastamine

ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioonil ei ole projektide jaoks tsentraliseeritud finantsmehhanismi, kuid on ülemaailmne mehhanism, mis aitab mobiliseerida küllaldasi rahalisi vahendeid olemasolevatest vahendites ning ratsionaliseerida ja parandada nende korraldamist.

Juhtimine

Konventsiooni kõrgeim organ on konventsiooniosaliste konverents. Ta võtab vastu otsuseid, mis on vajalikud käesoleva konventsiooni mõjusaks rakendamiseks. Konventsiooniosaliste konverentsil esindab ELi ELi volituste piiresse kuuluvates küsimustes Euroopa Komisjon.

2001. aasta oktoobris toimunud konventsiooniosaliste konverentsi 5. istungil loodi allorgan, konventsiooni rakendamise aruandekomitee (CRIC). Komitee vaatab läbi ja analüüsib konventsiooni rakendamise riiklikke arenguaruandeid, mida osalised ja vaatlejad konventsiooniosaliste konverentsile esitavad. Eesmärk on kasutada neid läbivaatusi ja analüüse, et parandada poliitika ja programmide järjepidevust, mõju ja tõhusust ning taastada kuivade alade agroökoloogiline tasakaal.

Teaduse- ja tehnikaalased nõuanded

Teaduse ja tehnika komitee annab konventsiooniosaliste konverentsile teavet ja nõuandeid teaduse ja tehnika küsimustes, mis puudutavad kõrbestumise tõkestamist ja põua tagajärgede leevendamist. Komitee koosneb riikide esindajatest, kes on pädevad eri valdkondade asjatundjatena.

Strateegiline raamistik

ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni strateegiline raamistik aastateks 2018–2030 on üldine kohustus saavutada mulla degradeerumise neutraalsus, et taastada ulatuslike degradeerunud muldade tootlikkus, parandada enam kui 1,3 miljardi inimese elatusvahendeid ja leevendada haavatavale elanikkonnale tekitatud põua tagajärgi.

MILLAL OTSUS JA KONVENTSIOON JÕUSTUSID?

Konventsioon koostati 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud tippkohtumisel, 1994. aastal see allkirjastati ja jõustus 26. detsembril 1996. Praeguseni on konventsiooni ratifitseerinud 195 osapoolt ja see on õiguslikult siduv dokument.

TAUST

Lisateave:

• ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon (Euroopa Komisjoni veebisait)
• Teave konventsiooni kohta (ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon).

PÕHIDOKUMENDID

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist tõsise põua ja/või kõrbestumise all kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas (EÜT L 83, 19.3.1998, lk 3–35)

Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta otsus 98/216/EÜ Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõlmimise kohta, Euroopa Ühenduse nimel, mis käsitleb kõrbestumise vastu võitlemist põua ja/või kõrbestumise all kõige tõsisemalt kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas (EÜT L 83, 19.3.1998, lk 1–2)

Viimati muudetud: 24.07.2019