Rahvusvaheline tegevus võlgades olevate vaeste riikide aitamiseks

 

KOKKUVÕTE:

komisjoni teatis (KOM(1999) 518 (lõplik)) ELi osalemise kohta suurtes võlgades olevate vaeste riikide võlakoorma kergendamise algatuses

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Selles antakse ülevaade suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatusest, millele panid aluse Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning teised mitme- ja kahepoolsed ning kommertsalustel võlausaldajad. Seda algatust toetab tugevalt ka Euroopa Liit (EL).

PÕHIPUNKTID

• Suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatuse eesmärk on pakkuda terviklikku lähenemisviisi võlgade vähendamisele.
• Selle algatusega nähakse ette süsteem, mille alusel saavad vaesemad riigid taotleda võla vähendamist. Süsteem loodi selleks, et aidata neid riike, mis ei suuda jõuda jätkusuutliku võlakoormani üksnes võlgade ajatamise ja vähendamise traditsiooniliste mehhanismide teel.
• Käesoleva kava alusel võla vähendamist taotlevad riigid kohustuvad osalema kahest järgust koosnevas protsessis.
• Esimese järgu võlakergenduse saamiseks peavad riigid:
  • normaliseerima oma suhted mitmepoolsete pankadega* ja jõudma kokkuleppele võimalike viiviste asjus;
  • võtma vastu IMFi ja Maailmapanga toetatavad kohanemis- ja reformikavad ning tõestama edukaid tulemusi nende rakendamisel ja
  • võtma vastu vaesuse vähendamise strateegia.
• Pärast nende eesmärkide täitmist analüüsitakse ülejäänud võlga, et teha kindlaks, kas selle riigi välisvõlakohustused on jätkusuutlikud ja kas see riik vastab suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatuse raames abi saamise nõuetele. Seda nimetatakse otsustamispunktiks.
• Esimese järgu jooksul võivad kandideerivad riigid jätkuvalt saada ka Pariisi klubi* poolt kokkulepitud nn „traditsioonilist” võlakergendust.
• 2. järgus „täitmispunktini” jõudmiseks ja kogumahus abi saamiseks peab riik:
  • näitama veel kord häid tulemusi protsessi järgimises;
  • rakendama kokkulepitud põhilisi struktuuripoliitilisi reforme;
  • säilitama finantsstabiilsust ning
  • võtma vastu ja rakendama ettenähtud vaesuse vähendamise strateegiat vähemalt ühe aasta jooksul.
• Kahe järgu lõpuleviimiseks ei ole ajalisi piire kindlaks määratud.
• 2005. aastal täiendati suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatust mitmepoolse võlakergendusalgatusega. See pakub 100% kergendust tingimustele vastavate IMFi, Maailmapanga ja Aafrika Arengufondi laenude osas riikidele, mis on läbinud suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatuse protsessi. 2007. aastal kiitis ka Ameerika Riikide Arengupank heaks täiendava võlakergenduse läänepoolkera suurtes võlgades olevate vaeste riikide heaks.
• 2016. aasta oktoobriks oli suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatuse raames heaks kiidetud 36 riigi võlavähenduspaketid, neist 30 Aafrika riiki, kellele eraldati võlakergendust 76 miljardi USA dollari ulatuses. Praegu vastab veel kolm riiki suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatuse raames abi saamise tingimustele.

TAUST

• 1996. aastal Prantsusmaal Lyonis toimunud G7 tippkohtumisel tehtud algatus vaadati läbi ja seda tugevdati 1999. aastal pärast Saksamaal Kölnis toimunud G7 tippkohtumist.
• Käesolevas 1999. aasta teatises kinnitas Euroopa Komisjon, et toetab seda algatust, ja lubas teha omapoolseid annetusi esmajoones Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele.
• EL täidab kahte rolli, osaledes ühtaegu nii võlausaldaja kui ka toetuse andjana, pakkudes lisaks otsetoetustele ka võlakergendust.
• Lisateave:
  • Suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatus (Maailmapanga veebileht)
  • Võlakergendus suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatuse alusel (teabeleht Rahvusvahelise Valuutafondi veebilehel)

* PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ühenduse osalemise kohta suurtes võlgades olevate vaeste riikide võlakoorma kergendamise algatuses (KOM(1999) 518 (lõplik), 26.10.1999)

Viimati muudetud: 07.12.2016