EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

WTO – intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

WTO – intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

 

KOKKUVÕTE:

nõukogu otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb ELi nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994)

mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping – täpsemalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

MIS ON OTSUSE JA LEPINGU EESMÄRK?

PÕHIPUNKTID

Aluspõhimõtted on võrdse kohtlemise ja enamsoodustuskorra põhimõte. See tähendab, et WTO liikmed peavad kohtlema teiste liikmesriikide kodanikke mitte vähem soodsalt kui oma kodanikke. Lisaks tuleb teise liikmesriigi kodanikele antud eelis ühtlasi viivitamata ja tingimusteta anda kõigi ülejäänud liikmesriikide kodanikele, isegi kui tegu on oma riigi kodanikega võrreldes soodsama kohtlemisega.

ÜLDEESKIRJAD

Intellektuaalomandi õiguste kättesaadavuse, kohaldamisala ja kasutamisega seotud standardid

  • Lepingu eesmärk on tagada, et kõigis liikmesriikides rakendatakse piisavaid intellektuaalomandi kaitse eeskirju, tuginedes põhilistele kohustustele, mis on sätestatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) poolt mitmesuguste intellektuaalomandi õiguste konventsioonidega (tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon, kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon, teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioon ja Washingtoni leping, mis käsitleb intellektuaalomandit seoses integraallülitustega). Valdkondades, mis ei ole hõlmatud kehtivate konventsioonidega või kus olemasolevad konventsioonid on ebapiisavad, on kehtestatud arvukad uued või rangemad eeskirjad.
  • Seoses autoriõigusega peavad WTO liikmed järgima kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni põhieeskirju. Arvutiprogrammid on edaspidi kaitstud kirjandusteostena.
  • Mis puudutab rentimisõigust, siis arvutiprogrammide autorid ja helisalvestiste tootjad võivad lubada või keelata oma teoste ärilistel eesmärkidel rentimist üldsusele. Samasugune ainuõigus kehtib kinematograafiateostele.
  • Lepingus määratakse kindlaks märkide liigid, mida võib kaitsta kaubamärkidena, samuti nende omanikule antud minimaalsed õigused. Samuti sätestatakse selles nõuded, mis on seotud:
    • kaubamärkide kasutamise;
    • kaitse kehtivusaja;
    • litsentsimise ja kaubamärkide kasutada andmisega.
  • Geograafiliste tähiste puhul peavad WTO liikmed takistama mis tahes eksitavaid väiteid seoses toote päritoluga ja igasugust kasutamist, mis kujutaks ebaausat konkurentsi. Leping nägi ette ka veinide ja piiritusjookide geograafiliste tähiste täiendava kaitse, isegi kui puudub tarbijate eksitamise oht.
  • Tööstusdisainilahendused on lepingu alusel kaitstud kümne aasta jooksul. Nende omanikel on õigus takistada kolmandaid isikuid valmistamast, müümast või importimast esemeid, mille disain on kaitstud disaini koopia.
  • Seoses patentidega on WTO liikmetel üldine kohustus järgida 1967. aasta Pariisi konventsiooni. Lisaks peab TRIPS-lepingu kohaselt olema võimalik kõikide leiutiste kaitsmine patendiga 20 aasta vältel.
    • Teatavaid leiutisi võidakse mitte patentida, kui nende kasutus oleks vastuolus avaliku korra või moraaliga.
    • Veel on lubatud erandid seoses järgmisega:
      • inimeste või loomade raviks kasutatavad diagnostilised, kirurgilised ja ravimeetodid;
      • taimed ja loomad (v.a mikroorganismid) ning
      • olemuselt bioloogilised meetodid taimede või loomade aretamiseks (v.a mittebioloogilised ja mikrobioloogilised meetodid). Liikmed peavad nägema ette taimesortide kaitse patentidega või spetsiaalse ühekordse süsteemiga.
  • WTO liikmed peavad nägema ette integraallülituste paigutusskeemide kaitse kooskõlas Washingtoni lepinguga, mis käsitleb intellektuaalomandit seoses integraallülitustega. TRIPS-lepingus on sätestatud ka mitmed muud eeskirjad, mis on seotud eelkõige kaitse kehtivusajaga.
  • Ärisaladusi ja tehnikaalaseid teadmisi, millel on kaubanduslik väärtus, tuleb kaitsta konfidentsiaalsuse rikkumise ja ausa kaubandustavaga vastuolus olevate teguviiside eest. Lisaks võivad liikmed kohaldada lepinguliste litsentsidega seotud konkurentsivastase tegevuse suhtes meetmeid seesuguse tegevuse ärahoidmiseks ja/või ohjeldamiseks.

LEPINGU RAKENDAMINE

Intellektuaalomandi õiguste jõustamine

  • WTO liikmesriikide seadused peavad sisaldama menetlusi, millega tagatakse intellektuaalomandi õiguste järgimine nii välisriikide õiguste valdajate kui ka riigi enda kodanike poolt. Need menetlused peavad võimaldama tõhusat võitlust kõnealuste õiguste igasuguse rikkumise vastu. Need peavad olema õiglased ja erapooletud, ei tohi olla ebaotstarbekalt keerulised või kulukad ega tohi sisaldada ebamõistlikke tähtaegu. Lõplikud haldusotsused võib läbi vaadata kohus.
  • Lepinguga nähakse ette üksikasjad, mis puudutavad tõendeid, ettekirjutusi, kahju, ajutisi meetmeid ja muid abinõusid.

Üleminekuaeg

Seoses lepingu kohaldamisega oli arenenud riikidel aega üks aasta, et viia oma õigusaktid ja tavad lepinguga kooskõlla. Arenguriikides ja tsentraliseeritud planeerimisega majanduselt turumajandusele üle minevates riikides pikendati seda aega viie aastani ning vähim arenenud riikides 11 aastani.

Institutsiooniline raamistik

MIS AJAST OTSUST JA LEPINGUT KOHALDATAKSE?

  • Otsust kohaldatakse alates 22. detsembrist 1994.
  • Lepingut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1995.

TAUST

Lisateave: EL ja WTO (Euroopa Komisjon).

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1–2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping

Viimati muudetud: 18.04.2017

Top