ELi suunised lapse õiguste kohta

 

KOKKUVÕTE:

ELi lapse õiguste edendamise ja kaitse suunised

MIS ON NENDE SUUNISTE EESMÄRK?

Suunistega sätestatakse Euroopa Liidu jaoks raamistik, et tagada lapse õiguste* arvessevõtmine kõigis ELi välispoliitika valdkondades ja kogu välistegevuses.

Nendega tugevdatakse Euroopa Liidu tegevust oma välissuhetes lapse õiguste edendamisel ja kaitsmisel ning julgustatakse nendes küsimustes üldist strateegilist lähenemist. Samuti täiendavad need ELi suuniseid laste ja relvakonfliktide kohta ning lapse õigusi käsitlevat ELi tegevuskava.

PÕHIPUNKTID

• Nimetatud suuniste rakendamise ja järelevalve eest vastutab Euroopa Liidu Nõukogu inimõiguste töörühm (COHOM).

Lapse õiguste kaitsmise eesmärgi saavutamiseks kasutab EL töövahendeid, nagu näiteks:

• poliitiline dialoog, kaasates laste õigusi organisatsioonide ning kolmandate riikidega peetavatesse läbirääkimistesse ja aruteludesse;
• demaršid (nt konkreetse teema diplomaatiline esindamine ühelt valitsuselt teisele), et meenutada kolmandatele riikidele vajadust võtta laste kaitsmiseks asjakohased meetmed;
• kahepoolne ja mitmepoolne koostöö, et luua humanitaarabi ja arenguabi programme, mille rõhk asub laste õigustel;
• partnerlused ja koordineerimine rahvusvaheliste sidusrühmadega, nagu näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), piirkondlikud organisatsioonid, lapse õiguste Euroopa foorum, teadusasutused, kodanikuühiskond ning rahvusvahelised finantsinstitutsioonid.

Käesolevate suuniste rakendamise üldised meetmed hõlmavad järgmist:

• kolmandate riikide julgustamine rahvusvahelisi õigusakte ja standardeid järgima ning tegema koostööd organitega, nagu näiteks ÜRO ning Euroopa Nõukogu;
• lapse õiguste kaitse tugevdamisele õhutamine kolmandates riikides, koostades strateegiaid ja tugevdades olemasolevaid mehhanisme;
• järelevalvemenetluste ja -struktuuride edendamine (nt andmebaasid);
• lapse õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks pakutavate ressursside hulga suurendamine;
• lapse õiguste rikkumise vastu võitlemine ning hetkel esineva karistamatuse lõpetamine;
• laste julgustamine osalema otsuste tegemises ning neid mõjutava poliitika rakendamises;
• perede / muude hooldajate suutlikkuse parandamine nende rolli täielikuks täitmiseks seoses lapse õiguste kaitsega;
• lapse õiguste alaste teadlikkuse tõstmise programmide edendamine, aidates kaasa lapse õiguste koolide õppekavadesse kaasamise kampaaniatele.

Prioriteetsetes valdkondades võetakse eraldi rakendusstrateegiate põhjal kasutusele erimeetmed. Prioriteetsed valdkonnad valitakse kaheaastaseks perioodiks. Esimene prioriteetne valdkond hõlmab lastevastase vägivalla kõiki vorme. Eesmärki, tegevuslikku osa ning riigipõhist rakendusstrateegiat, meetmeid, järelevalvet ja rakendamise hindamist kirjeldatakse üksikasjalikult käesolevate suuniste I lisas.

TAUST

Lapsed seisavad silmitsi paljude ohtudega ja võimaluste puudumisega haridusele, tervisele ja sotsiaalhoolekandele ligi pääsemiseks. Nad on lapstööjõuna kasutamise, vägivalla, seksuaalse väärkohtlemise, haiguste ja relvastatud konfliktide ohvrid ning puutuvad kokku diskrimineerimise, marginaliseerimise ja tõrjumisega. Tüdrukud seisavad silmitsi konkreetsete ohtudega ning vajavad erilist tähelepanu.

EL on terves maailmas inimõiguste (ja eelkõige lapse õiguste) kaitsmisel keskse tähtsusega. EL peab kinni ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning selle vabatahtlikest protokollidest. Samuti edendab EL muid algatusi, mille eesmärk on laste olukorra parandamine, nagu näiteks endised aastatuhande arengueesmärgid, mis asendati 2016. aasta alguses säästva arengu tegevuskavaga 2030.

* PÕHIMÕISTE

PÕHIDOKUMENT

ELi lapse õiguste edendamise ja kaitse suunised, mille nõukogu kiitis heaks 10. detsembril 2007 (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata)

Viimati muudetud: 16.08.2016