Need annavad Euroopa Komisjoni lähenemisviisile juhised ühinemiste tõenäolise mõju hindamisel määruse (EÜ) nr 139/2004 (ühinemismäärus) artikli 2 kohaldamisalas, kui asjaomased äriühingud on tegelikud või võimalikud konkurendid samal turul (horisontaalsed ühinemised).
Komisjon võib läbivaatamise kaudu tõstatada konkurentsiküsimuse, kui ühinemised võiksid tarbijad nendest tõhusa konkurentsi eelistest tõenäoliselt ilma jätta (näiteks madalamad hinnad, laiem toodete või teenuste valik või innovatsioon).

PÕHIPUNKTID

Suunistes selgitab komisjon, millal see võib tekitada konkurentsiprobleeme, kuid osutab ka sellele, millal see tõenäoliselt ei avalda mõju.
Komisjon võib tõstatada konkurentsiküsimuse, kui ühinemised ja omandamised suurendavad asjaomaste äriühingute turuvõimet määral, millel on tõenäoliselt suur negatiivne mõju tarbijatele, eeskätt turgu valitseva seisundi* tekitamise või tugevdamise kaudu. See võib olla nii juhul, kui ühinemine peaks konkurendi turult kõrvaldama või muutma turul tegutsevate äriühingute vahelise kooskõlastamise lihtsamaks.

Turuosa ja koondumisastmed

Komisjoni läbiviidav ühinemiste hindamine hõlmab tavaliselt:
- asjaomase toote ja geograafiliste turgude määratlust;
- ühinemise konkurentsimõju hindamist.
Komisjon määratleb asjaomase turu 1997. aasta teatise põhjal. Turu määratlemise peamine eesmärk on nende vahetute konkurentsipiirangute süstemaatiline kindlakstegemine, millega ühinemisel tekkinud üksus kokku puutub.
Komisjon ei sekku tavaliselt siis, kui ühinemise tulemusel ei ületa turukontsentratsioon teatavat kindlaksmääratud taset, mida mõõdetakse äriühingute turuosa protsendi või Herfindahl-Hirschmani indeksi (HHI)* alusel.

Horisontaalsete ühinemiste võimalik konkurentsivastane mõju

On kaks peamist võimalust, kuidas horisontaalsed ühinemised võivad tõhusat konkurentsi oluliselt takistada, eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise kaudu:
- kõrvaldades olulised konkurentsipiirangud ühelt või mitmelt äriühingult, kes saavad selle tulemusel rohkem turuvõimu, ilma käitumisreegleid kooskõlastamata (kooskõlastamata mõju);
- muutes konkurentsi laadi nii, et äriühingud, kes varem oma käitumisreegleid ei kooskõlastanud, teevad seda nüüd ja tõstavad hindu või kahjustavad konkurentsi muul viisil märksa tõenäolisemalt. Ühinemine võib muuta kooskõlastamist hõlpsamaks, stabiilsemaks või tõhusamaks ka nende äriühingute jaoks, kes tegelesid kooskõlastamisega juba enne ühinemist (kooskõlastatud mõju).
Komisjon hindab, kas ühinemisega kaasnevad muudatused tooksid kaasa mõne eespool nimetatud mõju. Konkreetset tehingut hinnates võivad mõlemad eespool nimetatud võimalused olla asjakohased.

Muud aspektid, mida komisjon arvestab, on järgmised:

tasakaalustav ostja võim* – tarnijale ei avalda konkurentsisurvet mitte üksnes konkurendid, vaid seda võivad teha ka kliendid. Isegi väga suure turuosaga äriühingud ei pruugi pärast ühinemist olla olukorras, kus nad saaksid oluliselt tõhusat konkurentsi takistada, eriti kui nad tegutsevad suurel määral oma klientidest sõltumatult, kui viimastel on tasakaalustav ostja võim.
Turule sisenemine – kui see on piisavalt lihtne, ei too ühinemine tõenäoliselt kaasa mingit olulist konkurentsivastast riski. Seetõttu on turule sisenemise analüüs konkurentsimõju üldhinnangu oluline osa. Et turule sisenemist saaks pidada ühinevatele pooltele piisavaks konkurentsipiiranguks, tuleb näidata, et see on tõenäoline, õigeaegne ja piisav, et ära hoida või kõrvaldada ühinemise võimalikke konkurentsivastaseid mõjusid.
Tõhususe kasv – äriühingud saavad väita, et tõhususe kasv on tõenäolise konkurentsikahju leevendav tegur. Ühinevad pooled peavad siinjuures suutma näidata, et tõhususe kasv on seotud ühinemisega, sellest saavad kasu tarbijad ja see on kontrollitav.
Raskustes oleva äriühingu kaitse – muidu problemaatiline ühinemine võib sellest hoolimata olla ühisturuga kooskõlas, kui üks ühinevatest pooltest on raskustes olev äriühing. Põhinõue on, et ühinemisele järgneva konkurentsi nõrgenemise põhjuseks ei saaks pidada ühinemist.

MIS AJAST SUUNISEID KOHALDATAKSE?

Neid kohaldatakse alates 5. veebruarist 2004.

TAUST

Lisateave:

Ühinemised (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

Turgu valitsev seisund – kus äriühingul on võimalus tegutseda suurel määral oma konkurentidest, klientidest, tarnijatest ja lõpptarbijatest sõltumatult.

Herfindahl-Hirschmani indeks (HHI) – indeks, mis arvutatakse kõigi turul tegutsevate äriühingute turuosade põhjal, annab suuremate äriühingute turuosadele proportsionaalselt suurema kaalu. Kuigi HHI absoluutne tase võib anda esialgset aimu ühinemisjärgse turu konkurentsisurve kohta, on muudatus HHI-s oluliseks näitajaks ühinemisest otseselt tuleneva koondumise muudatuse kohta.

Tasakaalustav ostja võim – selles kontekstis tuleks seda mõista kui läbirääkimisvõimu, mis ostjal kaubandusläbirääkimistel müüja suhtes on tulenevalt ostja suurusest, tema kaubanduslikust tähtsusest müüja jaoks ja tema võimalustest tarnijaid vahetada.

PÕHIDOKUMENT

Horisontaalsete ühinemiste hindamise suunised vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT C 31, 5.2.2004, lk 5–18)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 20. jaanuar 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22)

Komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5–13)

Viimati muudetud: 15.05.2020

Top

All