Sellega ühtlustatakse erinevaid riiklikke ekspordikrediidi kindlustussüsteeme*, et vältida ELi ettevõtete vahelise konkurentsi moonutamist.
Sellega kehtestatakse ühised kindlustuskatte, kindlustusmaksete, riikliku kattepoliitika ja teatamise põhimõtted.

PÕHIPUNKTID

Õigusakti kohaldatakse kaupade ja teenuste ekspordi kindlustuskattele. Kõik institutsioonid, kes annavad otseselt või kaudselt kindlustuskatte, peavad järgima selle sätteid.
Kaetud riskid võivad olla kaubanduslikud, poliitilised, seotud tootmise või krediidiga.
Kindlustusandja vastutab, kui kahju on otseselt või kaudselt põhjustatud mitmesugustest põhjusest, nagu võlgniku maksejõuetusest, poliitilistest või majanduslikest olukordadest.
Kindlustusandja ei vastuta kahjude eest, mis võivad olla põhjustatud sellistest asjaoludest nagu
- kindlustusvõtja tegevus või tegevusetus; või
- kohustuste täitmata jätmine allhankijate poolt.
Hüvitised tuleb maksta viivitamata või hiljemalt ühe kuu jooksul ooteajast*.
Kindlustusmaksed peavad
- vastama kindlustusega kaetud riskile (riigirisk, avalik risk ja/või isiklik risk);
- asjakohaselt kajastama määratud kindlustuskatte ulatust ja kvaliteeti;
- katma piisavalt pikaajalisi tegevuskulusid ja kahju.
Riigipõhine kattepoliitika peaks kajastama asjakohaste riskide hindamist, igale riigile antud garantiide kogumahtu ning riigiriskiportfelli koosseisu.
Teatamismenetlusi, mis on ette nähtud süsteemi läbipaistvuse tagamiseks, kohaldatakse järgmise suhtes:
- iga-aastane teatis teabe edastamiseks;
- teatis otsuse tegemiseks;
- eel- ja järelteatis teabe edastamiseks.
Käesolevat õigusakti ei kohaldata kindlustuskattele seoses järgmisega:
- pakkumised;
- ettemaksed;
- täitmis- või garantiiaja garantiid*;
- kohapeal kasutatavad ehitusseadmed ja -materjalid.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 8. juunist 1998. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 1. aprilliks 1999.

* PÕHIMÕISTED

Ekspordikrediidi kindlustussüsteemid: need kaitsevad toodete ja teenuste eksportijat väliskliendi poolt maksmatajätmise riski eest. Andes eksportijale tingimusliku tagatise, et välisostja maksevõimetuse korral makse siiski tehakse, vähendavad need välismaal äritegevusega seotud makseriske.

Ooteaeg: periood, mis on ette nähtud kaetud riski materialiseerumiseks.

Täitmis- või garantiiaja garantii: garantiid, mis kaitsevad klienti pärast töö või projekti lõpetamist. Need tagavad, et töövõtja teeb kõik vajalikud tööd selliste puuduste kõrvaldamiseks, mis avastatakse kohe pärast lepingu täitmist, isegi kui töövõtjale on täielikult tasutud.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 7. mai 1998. aasta direktiiv 98/29/EÜ keskmise tähtajaga või pikaajalise kindlustuskattega tehingute ekspordikrediidikindlustust käsitlevate peamiste sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 148, 19.5.1998, lk 22–32)

Direktiivi 98/29/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 13. novembri 2006. aasta otsus 2006/789/EÜ konsulteerimis- ja teatamiskorra kohta krediidikindlustuse, krediidigarantii ja finantskrediidi valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 319, 18.11.2006, lk 37–45)

Viimati muudetud: 30.01.2017

Top

All