Euroopa Liidu õiguse allikad

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 216

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 288

Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõige 3

MIS ON EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLITE 216 JA 288 NING EUROOPA LIIDU LEPINGU ARTIKLI 6 EESMÄRK?

• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 216 on sätestatud tingimused, mille alusel Euroopa Liit (EL) võib sõlmida lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
• ELi toimimise lepingu artiklis 288 määratletakse õigusaktid, mida EL võib vastu võtta.
• Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 3 sätestatakse, et põhiõigused on ELi õiguse üldpõhimõtted.

PÕHIPUNKTID

ELi õiguse allikaid on kolm: esmane õigus, ELi õiguse üldpõhimõtted ja teisene õigus (vt õigusnormide hierarhiat).

Esmane õigus

• Esmase õiguse peamised allikad on ELi aluslepingud: ELi leping, ELi toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) leping. Neis lepingutes määratletakse pädevuste (volituste) jaotus ELi ja liimesriikide vahel ning kirjeldatakse ELi institutsioonide volitusi. Neis määratakse kindlaks õigusraamistik ELi institutsioonide poliitika elluviimiseks.
• Esmane õigus sisaldab ka
  • ELi aluslepingute muutmist;
  • asutamislepingutele ja muutmislepingutele lisatud protokolle;
  • lepinguid uute liikmesriikide ELiga ühinemise kohta;
  • põhiõiguste hartat (alates Lissaboni lepingust detsembris 2009);

Õiguse üldpõhimõtted

• Need võivad olla õiguse mittekirjalikud allikad, mis on välja töötatud Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.
• ELi õiguse üldpõhimõtted võivad tuleneda ka liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest. Aluslepingutes nimetatakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud põhiõigusi selgesõnaliselt EL õiguse üldpõhimõteteks.

Teisene õigus

Teisene õigus hõlmab õigusakte, mida saab jagada kaheks:

• need, mis on loetletud ELi toimimise lepingu artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused;
• need, mis on loetlemata ELi toimimise lepingu artiklis 288: ebatüüpilised aktid, nagu institutsioonide kodukord ja institutsioonidevahelised kokkulepped.

Rahvusvahelised lepingud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega on samuti ELi õiguse lahutamatu osa. Need on esmasest ja teisesest õigusest eraldi. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas Meryem Demirel vs. Stadt Schwäbisch Gmünd (kohtuasi 12/86) võib neil olla vahetu mõju ja nende õigusjõud on teiseste õigusaktide suhtes ülimuslik, mistõttu peavad need olema esimestega kooskõlas. Nende eeskirjadel on vahetu mõju, kui need sisaldavad selget ja täpset kohustust, mis ei sõltu ühegi hilisema meetme vastuvõtmisest.

Muud ELi õiguse allikad

Need hõlmavad järgmist:

• Euroopa Liidu Kohtu praktikat
• rahvusvahelist õigust, mis on sageli Euroopa Liidu Kohtu praktika arendamise aluseks. Euroopa Liidu Kohus viitab kirjalikule õigusele ja tavaõigusele.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Viies osa – Liidu välistegevus – V jaotis – Rahvusvahelised lepingud – Artikkel 216 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 144)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 2. peatükk – Liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted – 1. jagu – Liidu õigusaktid – Artikkel 288 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 249) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 171)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – I jaotis – Ühissätted – Artikkel 6 (endine Euroopa Liidu lepingu artikkel 6) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 19)

Viimati muudetud: 21.04.2022