Need aitavad ettevõtjatel kontrollida, kas nende vertikaalkokkulepped (tootmis- või turustusahela eri tasanditel tegutsevate äriühingute, nagu tootjad ja hulgimüüjad või jaemüüjad, vahelised kokkulepped kaupade või teenuste ostmiseks või müümiseks) vastavad ELi konkurentsieeskirjadele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101.
Need täiendavad määrust (EL) nr 330/2010, ELi grupierandi määrust, mis muudab ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 keelu teatavatele nõuetele vastavate vertikaalkokkulepete suhtes kohaldamatuks ja pakub selliseid kokkuleppeid koos õiguskindlusega.
Neis sätestatakse vertikaalpiirangute hindamise üldpõhimõtted ja antakse juhiseid kõige levinumate vertikaalpiirangute hindamiseks:
- üks tootemark (konkurentsikeelukohustus);
- ainuõiguslik turustamine;
- klientide ainuõiguslik ärajagamine;
- valikturustamine;
- frantsiisimine;
- ainuõiguslik tarnimine;
- ettemaksed juurdepääsu eest;
- haldussüsteemi kokkulepped;
- sidumine ja
- edasimüügihinna piirangud.
Neis kirjeldatakse analüüsi üldist raamistikku ja toimimise põhimõtteid, mida Euroopa Komisjon kasutab vertikaalkokkuleppeid käsitlevate üksikjuhtumite puhul.

PÕHIPUNKTID

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaselt on keelatud ettevõtjatevahelised kokkulepped, mis võivad mõjutada ELi riikide vahelist kaubandust ja mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi.
ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 2 on sätestatud, et ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 põhjal keelatud ettevõtjate ühenduste kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja otsused on tühised.
ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikega 3 lubatakse siiski artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kuulutada kohaldamatuks teatavate lepingut suhtes, kui neist tuleneb piisav kasu, mis kaalub üles konkurentsivastased mõjud.

Artikli 101 peamine eesmärk on tagada, et ettevõtjad ei kasuta konkurentsi piiramiseks tarbijaid kahjustavaid kokkuleppeid, sealhulgas vertikaalkokkuleppeid.

Vertikaalkokkulepped, mis üldiselt ei kuulu artikli 101 kohaldamisalasse

Suuniste kohaselt ei kuulu artikli 101 kohaldamisalasse järgmised vertikaalkokkulepete liigid:

vähese tähtsusega kokkulepped ja VKEde-vahelised kokkulepped, mis ei piira märkimisväärselt konkurentsi poolte väikese turuosa tõttu;
agendilepingud*, artikli 101 kohaldatavuse määravaks teguriks on selle finants- või kommertsriski suurus, mida agent kannab tegevuses, milles käsundiandja on teda ennast esindama nimetanud;
alltöövõtukokkulepped* niikaua kuni töövõtja pakutav tehnoloogia või varustus on alltöövõtjale vajalik toodete valmistamiseks. Kui aga töövõtja kehtestab alltöövõtjale piiranguid, nagu keeld tegeleda omaenda teadus- ja arendustööga või kasutada selle tulemusi ning keeld toota kolmandatele isikutele üldiselt, võib leping kuuluda ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse.

Grupierandi määruse kohaldamine

Enamiku vertikaalpiirangute puhul tekivad konkurentsiprobleemid ainult siis, kui ühel või mitmel kaubandustasandil on ebapiisav konkurents. See tähendab, et tarnijal või ostjal või mõlemal on teatav turuvõim.
See on tarnija turuosa turul, kus ta müüb lepingujärgseid kaupu või teenuseid, ja ostja turuosa turul, kus ta ostab lepingujärgseid kaupu või teenuseid, mis määravad kindlaks grupierandi kohaldatavuse. Grupierandi kohaldamiseks peab tarnija ja ostja turuosa olema vähemalt 30% (tingimusel, et kokkulepe ei sisalda raskekujulisi piiranguid ja et asjaomane klausel ei ole välistav piirang). 30% turuosa künnise ületamine ei loo aga õigusvastasuse eeldust. Kõnealune künnis on mõeldud üksnes nende kokkulepete eristamiseks, mille suhtes kehtib õiguspärasuse eeldus neist, mida on vaja iga kord eraldi kontrollida. Suunised aitavad ettevõtjatel sellist kontrolli läbi viia.
Grupierandi määrus (artikkel 4) sisaldab raskekujuliste piirangute loetelu, mille tõttu jäetakse vertikaalkokkulepe grupierandi määruse kohaldamisalast välja. See tähendaks eeldust, et kokkulepe kuulub ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ja et see ei vasta tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele.
Grupierandit käsitlev määrus (artikkel 5) sisaldab ka välja jäetud piiranguid. Neid piiranguid grupierandi määrus ei hõlma isegi siis, kui turuosa künnist ei ületata. Seda määrust kohaldatakse siiski vertikaalkokkuleppe ülejäänud osa suhtes, kui seda on võimalik eraldada piirangust, millele on erand antud.

Grupierandist loobumine ja grupierandi määruse kohaldamata jätmine

Grupierandi määruse alusel antud õiguspärasuse eeldamisest võidakse loobuda. Selline olukord tekib siis, kui vertikaalkokkulepe, mida käsitletakse eraldi või koos konkureerivate tarnijate või ostjate järgitavate samalaadsete kokkulepetega, kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ega vasta kõigile artikli 101 lõikes 3 esitatud tingimustele. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui teataval turul kasutavad ühed tarnijad ainult kvalitatiivset, teised aga kvantitatiivset valikturustust.
Tühistamismenetluse kohaldamisel peab komisjon tõestama, et kokkulepe kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ega vasta ühele või mitmele artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimusele.
Komisjon on ainuõiguslikult volitatud tühistama grupierandi määruse kohaldamisest saadavat eelist nende vertikaalkokkulepete puhul, mis piiravad konkurentsi asjaomasel geograafilisel turul, mis on ühe liikmesriigi territooriumist suurem.
Grupierandi määruse artikkel 6 annab komisjonile võimaluse välistada määrusega grupierandi määruse kohaldamine samalaadsete vertikaalpiirangute paralleelsete võrgustike suhtes, mis katavad üle 50% asjaomasest turust.

Turu määratlus ja turuosa arvutamine

Komisjoni teatis asjaomase turu määratluse kohta konkurentsiõiguse kohaldamisel sisaldab suuniseid eeskirjade, kriteeriumide ja tõendite kohta, mida komisjon kasutab turu määratlusega seotud küsimuste arutamisel.

Suuniste osas käsitletakse järgmist:

asjaomane turg grupierandi määruses sätestatud 30% turuosa künnise arvutamisel – nii tarnija kui ka ostja turuosa on määrava tähtsusega turuosa künnise kohaldamise otsustamisel;
turuosa arvutamisel grupierandi määruse alusel tuleb põhimõtteliselt lähtuda müügiväärtuse arvudest, kuid kui need ei ole kättesaadavad, siis põhjendatud hinnangutest.

Üksikjuhul toimimise põhimõtted

Vertikaalpiirangute hindamisel kohaldatakse järgmisi üldeeskirju olukordades, kus grupierandi määrust ei kohaldata:
- kui komisjon neid iga kord eraldi kontrollib, peab komisjon tõestama, et asjaomane kokkulepe rikub ELi asutamislepingu artikli 101 lõiget 1. Ettevõtjad, kes taotlevad ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamist, peavad tõestama, et tingimused on täidetud;
- selleks et hinnata, kas vertikaalkokkulepe piirab konkurentsi, peab komisjon võtma arvesse tegelikku või tõenäolist tulevast olukorda asjaomasel turul koos kehtivate vertikaalpiirangutega, vastupidiselt olukorrale vertikaalpiirangute puudumisel;
- oluline konkurentsivastane mõju võib tekkida juhul, kui vähemalt ühel poolel on mingi turuvõim või ta omandab selle ning kokkulepe aitab kaasa selle turuvõimu loomisele, säilitamisele või tugevdamisele või võimaldab pooltel seda turuvõimu oma huvides ära kasutada.
Vertikaalpiirangutest tulenev negatiivne mõju, mida ELi konkurentsiõigus püüab takistada, on järgmine:
- konkurentsivastane turulepääsu sulgemine* teistele tarnijatele või ostjatele;
- konkurentsi vähendamine ja konkurentsivastase koostöö hõlbustamine tarnija ja tema konkurentide vahel;
- konkurentsi vähendamine tarnija ja tema konkurentide vahel ja/või kõnealuste konkurentide vahelise konkurentsivastase koostöö hõlbustamine;
- tõkete seadmine turu integratsioonile.
Turul, kus üksikud turustajad turustavad ainult ühe tarnija tootemarki (tootemarke), toob konkurentsi vähenemine sama tootemargi turustajate vahel kaasa tootemargisisese konkurentsi vähenemise nende turustajate vahel. Kui aga tootemarkidevaheline konkurents on tugev, on ebatõenäoline, et väiksem tootemargisisene konkurents avaldaks tarbijale negatiivne mõju.
Ainuõiguslikul turustamisel on konkurentsile üldjuhul halvem mõju kui harilikul turustamisel. Näiteks konkurentsikeelukohustuse korral ostab ostja ainult üht tootemarki. Seevastu ostukoguste alammäär võib jätta ostjale võimaluse osta konkureerivaid kaupu ja võib seetõttu avaldada turulepääsule vähem piiravat mõju.
Kaubamärgita toodete suhtes kokkulepitud vertikaalpiirangud on üldiselt vähem kahjulikud kui kaubamärgiga toodete turustamist mõjutavad piirangud. Kaubamärgiga ja -märgita toodete eristus langeb sageli kokku vahetoodete ning lõpptoodete eristusega.
On oluline mõista, et vertikaalpiirangutel on sageli ka positiivne mõju eelkõige seetõttu, et need edendavad hinnavälist konkurentsi ning teenuste kvaliteedi parandamist. Üldjuhul on kasutegur kõige suurem nende lühiajaliste vertikaalpiirangute puhul, mille abil tuuakse turule uusi komplekstooteid, mis kaitsevad suhtespetsiifilisi investeeringuid või hõlbustavad oskusteabe edastamist.

TAUST

Lisateave:

Ülevaade: turgude tõhusam toimimine (Euroopa Komisjon).

PÕHIMÕISTED

Agendilepingud – agent on äriühing või üksikisik, kellele on antud volitused pidada läbirääkimisi ja/või sõlmida kokkuleppeid teise isiku (käsundiandja) nimel, kas agendi enda või käsundiandja nimel, et i) osta käsundiandjale kaupu või teenuseid või ii) müüa käsundiandja tarnitavaid kaupu või osutatavaid teenuseid.

Alltöövõtukokkulepe – kokkulepe, kus töövõtja pakub tehnoloogiat või varustust alltöövõtjale, kes kohustub selle alusel tootma teatavaid tooteid (üksnes) töövõtjale.

Turulepääsu sulgemine – konkurentidele turule juurdepääsu peatamine, omandades näiteks tooraine allikad või sõlmides tarnijatega pikaajalisi lepinguid sisendite ostmiseks, seades seeläbi takistusi kõnealusele turule sisenemiseks.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis – Suunised vertikaalsete piirangute kohta (SEC(2010) 411 lõplik, 10.5.2010)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – VII jaotis – Konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise üldeeskirjad – 1. peatükk – Konkurentsieeskirjad – 1. jagu – Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad – Artikkel 101 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 81) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 88–89)

Komisjoni teatis – Teatis vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei piira märgatavalt konkurentsi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaselt (de minimis) (ELT C 291, 30.8.2014, lk 1–4)

Komisjoni 20. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT L 102, 23.4.2010, lk 1–7)

Komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5–13)

Viimati muudetud: 28.03.2019

Top

All