Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Sellega kehtestatakse Euroopa Liidus (EL) kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise süsteem, mis laieneb teatud kohandustega ka muudele Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EMP/EFTA) riikidele ja Šveitsile.
• Selle eesmärk on pakkuda teiste ELi liikmesriikide spetsialistidele juurdepääsu tööturgudele, hõlbustada veelgi piiriüleste teenuste osutamist ja lihtsustada haldusmenetlusi.
• Sellega võeti kasutusele riiklike kutsealaste õigusaktide vastastikune hindamine ja läbipaistvuse menetlus (st kutsealadele asumise piirangute uuring ja nende vajalikkuse analüüs).
• See sisaldab ka pidevaid läbipaistvuskohustusi, mille kohaselt tuleb kõigil ELi riikidel esitada aruanded oma reguleeritavate kutsealade kohta ja edastada Euroopa Komisjonile põhjused, miks leitakse, et olemasolevad või uued nõuded vastavad mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetele.
• Seda direktiivi kohaldatakse kõigi ELi ja EMP/EFTA riikide ja Šveitsi kodanike suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises riigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.
• Komisjon on avaldanud interaktiivse kaardi reguleeritud kutsealadest ELis. Need on kutsealad, millele juurdepääs või millel tegutsemise õigus sõltub vastava kvalifikatsiooni omamisest. Nende hulka kuuluvad ka kaitstud kutsenimetusega kutsealad, näiteks chartered and certified accountants Iirimaal.
• Seda ei kohaldata konkreetsetes direktiivides käsitletud kutsealade suhtes, nt direktiiv 2006/43/EÜ vannutatud audiitorite kohta. Kuigi advokaatidele kohaldatakse direktiivi 2005/36/EÜ, käsitletakse neid ka kahes eraldi direktiivis (77/249/EMÜ ja 98/5/EÜ), milles sätestatakse neile täiendavaid võimalusi piiriüleseid teenuseid osutada kas ajutiselt või asudes alaliselt tegutsema teistes liikmesriikides.

PÕHIPUNKTID

Ajutine liikuvus

• Spetsialistid võivad osutada ajutise ja episoodilise iseloomuga teenuseid teises liikmesriigis oma päritoluriigis asuvast asukohast.
• Sihtriik võib temalt nõuda eelnevat deklareerimist, kuid ta ei pea läbima tunnustamismenetlust.
• See säte ei kehti tervishoiu ega ohutusega seotud kutsealadel, mille puhul võidakse liikmesriikides nõuda kvalifikatsiooni eelnevat tunnustamist direktiivi artikli 7 lõike 4 kohaselt.

Püsiv tegevuskoht

Direktiivis nähakse ette kolm kvalifikatsiooni tunnustamise süsteemi:

• 1.

  automaatne tunnustamine teataval määral ELi tasandil ühtlustatud minimaalsete koolitusnõuetega kutsealadel: arstid, üldõed, hambaarstid, veterinaararstid, ämmaemandad, proviisorid ja arhitektid;

• 2.

  teatud kutsealade automaatne tunnustamine oma töökogemuse põhjal: tööstus- ja äritegevuse ning käsitöö alad;

• 3.

  eespool nimetatud kutsealadel, mis ei vasta automaatse tunnustamise korra tingimustele, kohaldatakse kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise põhimõttele tuginevat üldsüsteemi.

Üldsüsteem kehtib ka teiste reguleeritud kutsealade puhul, millel on lubatud tegutseda isikutel, kes suudavad tõestada, et nad on kutsekvalifikatsiooni päritoluriigis omandanud.

Kui vastuvõtva riigi pädevad asutused on kindlaks teinud märkimisväärseid erinevusi üksikisiku päritoluriigis omandatud koolituse ja selle tegevuse jaoks kõnealuses riigis nõutava koolituse vahel, võidakse isikule pakkuda omal valikul kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist. Selliste hüvitamismeetmete kehtestamise ja ulatuse kaalumisel tuleb arvestada taotleja töökogemust.

Osaline juurdepääs

• Direktiiviga kehtestati osalise juurdepääsu põhimõte kutsealale, kui reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevused on riigiti erinevad.
• See võib olla kasulik spetsialistidele, kes töötavad sõltumatus majandussektoris, mis ei ole omaette elukutse liikmesriigis, kuhu nad soovivad kolida.

Keelekontroll

• Direktiiv võimaldab vastuvõtval riigil teha korrapäraselt keelekontrolle üksnes nende elukutsete puhul, mis mõjutavad patsiendi ohutust.
• Keelekontroll peaks toimuma alles pärast seda, kui vastuvõttev riik on kutsekvalifikatsiooni tunnustanud, see peaks piirduma vastuvõtva riigi ühe ametliku või halduskeele oskusega ja vastama kutsetegevusele.

Euroopa kutsekaart

• Direktiivis, mida muudeti direktiiviga 2013/55/EL, nähakse ette Euroopa kutsekaardi kasutusele võtmise võimalus valitud kutsealade jaoks. See võimaldab spetsialistidel lihtsamalt ja kiiremini taotleda oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist standardse elektroonilise menetluse kaudu. Kutsekaart tugineb siseturu infosüsteemi kasutamisel ning see antakse välja elektroonilise tunnistuse kujul.
• Euroopa kutsekaarti on juba rakendatud esimeses etapis üldõdede, füsioterapeutide, proviisorite, mägigiidide ja kinnisvaramaaklerite kutsealadel.

Juurdepääs veebipõhisele teabele ja menetlusele

• Liikmesriigid teevad kogu teabe reguleeritud kutsealade kvalifikatsioonide tunnustamise kohta kättesaadavaks ühtsete kontaktpunktide kaudu.
• Spetsialistid peaksid saama direktiivis sätestatud menetlused ja formaalsused täita veebi teel ühtse kontaktpunkti või kutsealade eest vastutavate asjaomaste asutuste kaudu.
• Kõigi liikmesriikide abikeskused peavad üksikjuhtumeid nõustama ja abistama.

Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid

2015. aastal võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2015/983, milles sätestatakse:

• Euroopa kutsekaardi väljastamise kord ning
• direktiiviga 2005/36/EÜ kehtestatud hoiatusmehhanismi kohaldamise kord, mis tagab ELi patsientidele ja tarbijatele piisava kaitse spetsialistide eest, kellel on konkreetses riigis keelatud või piiratud oma kutsealal tegutseda või kes on oma kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemisel kasutanud võltsitud diplomeid.

2020. aastal võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2020/1190, millega parandatakse määrust (EL) 2015/983 ja selgitatakse, et päritoluriigi asjaomane asutus otsustab Euroopa kutsekaardi pikendamise üle, mis on väljastatud pärast kvalifikatsiooni kontrollimist vastavalt direktiivi artikli 7 lõikele 4.

Komisjon on vastu võtnud ka delegeeritud otsused, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa ja ajakohastatakse tõendite loetelu automaatselt tunnustatud spetsialisti kvalifikatsiooni ja koolituse kohta.

Delegeeritud määrusega (EL) 2019/907, millega kehtestatakse suusaõpetajate ühine koolitustest, loodi 2019. aastal täiendav ja vabatahtlik suusainstruktorite automaatse tunnustamise süsteem kogu ELis. Suusainstruktorite suhtes, keda ühine koolitustest ei hõlma, kehtib endiselt direktiivis sätestatud kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise üldsüsteem.

COVID-19 pandeemia

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist ja meetmete kehtestamist kriisi mõjudega toimetulekuks võttis komisjon vastu teatise, mis sisaldab tervishoiualase piiriülese koostöö valdkonnas antava ELi erakorralise abi korraldamise juhised seoses COVID-19 kriisiga.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

• Direktiivi 2005/36/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 20. oktoober 2007.
• Direktiivi 2013/55/EL siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 18. jaanuar 2016.

TAUST

Kuna paljudes liikmesriikides tööealine elanikkond väheneb, suureneb nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele, mistõttu tuleks nende kvalifikatsiooni kogu ELis kiiresti, lihtsalt ja usaldusväärselt tunnustada.

Lisateave

• Automaatne tunnustamine (Euroopa Komisjon)
• Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine praktikas (Euroopa Komisjon)
• Reguleeritud kutsealade andmebaas (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142)

Direktiivi 2005/36/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 24. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/983 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kohase Euroopa kutsekaardi väljastamise menetluse ja hoiatusmehhanismi kohaldamise kohta (ELT L 159, 25.6.2015, lk 27–42)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 11. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1190, millega parandatakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/983 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kohase Euroopa kutsekaardi väljastamise menetluse ja hoiatusmehhanismi kohaldamise kohta (ELT L 262, 12.8.2020, lk 4–5)

Komisjoni teatis „Tervishoiualase piiriülese koostöö valdkonnas COVID-19 kriisiga seoses antava ELi erakorralise abi korraldamise juhised“ (ELT C 111 I, 3.4.2020, lk 1–5)

Komisjoni 14. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/907, millega kehtestatakse suusaõpetajate ühine koolitustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) artiklile 49b (ELT L 145, 4.6.2019, lk 7–18)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta otsus 2007/172/EÜ, millega moodustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm (ELT L 79, 20.3.2007, lk 38–39)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 36–43)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiiv 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (EÜT L 78, 26.3.1977, lk 17–18)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 10.08.2022