Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte väljaspool tööturgu

Direktiivi eesmärk on kohaldada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet, laiendades soolist võrdõiguslikkust väljaspool tööhõive ja kutsetöö valdkondi igapäevaelu muudele osadele.

ÕIGUSAKT

Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega.

KOKKUVÕTE

Direktiivi eesmärk on kohaldada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet, laiendades soolist võrdõiguslikkust väljaspool tööhõive ja kutsetöö valdkondi igapäevaelu muudele osadele.

MIS ON SELLE DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga kehtestatakse raamistik soolise diskrimineerimise vastu võitlemiseks seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega nii avalikus kui ka erasektoris.

Direktiivi kohaldatakse avalikkusele kättesaadavate kaupade ja teenuste suhtes, mida pakutakse väljaspool era- ja perekonnaelu valdkondi, olenemata asjaomastest isikutest ja teenuse saaja isikuomadustest. Teenustena käsitletakse teenuseid, mida pakutakse tasu eest.

Seda ei kohaldata meedia või reklaami sisu ega hariduse suhtes.

PÕHISÄTTED

Diskrimineerimise keeld kaupade ja teenuste valdkonnas - kõnealuse direktiiviga on põhimõtteliselt keelatud:

• kohelda mehi või naisi nende soo tõttu ebasoodsamalt kui teisi;
• naiste ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja emadusega;
• ahistamine, seksuaalne ahistamine ja mis tahes diskrimineerimisele õhutamine seoses kaupade või teenuste kättesaadavuse või pakkumisega.

Erinev kohtlemine on lubatav üksnes juhul, kui sellel on õigustatud eesmärk, näiteks soolise vägivalla all kannatanute kaitsmine (näiteks naistele mõeldud varjupaikade rajamine), ühinemisvabadus (ühele sugupoolele mõeldud eraklubide liikmeks olemine) ning sporditegevuse korraldamine (näiteks ühele sugupoolele mõeldud spordiüritused). Kõik piirangud peavad olema asjakohased ja vajalikud.

Võrdse kohtlemise põhimõte ei välista meetmete kehtestamist sooga seotud halvemuste ärahoidmiseks või heastamiseks kaupade ja teenuste valdkonnas.

Direktiivis on sätestatud vaid miinimumnõuded, kuid ELi riigid võivad säilitada nendest soodsamad võrdse kohtlemise põhimõtet kaitsvad sätted.

Kohaldamine kindlustuse valdkonnas: käesoleva direktiivi alusel on keelatud soo kasutamine kindlustusmaksete ja -hüvitiste arvutamisel kindlustuslepingutes, mis on sõlmitud pärast 21. detsembrit 2007.

Sellegipoolest on käesolevas direktiivis ette nähtud võimalus ELi riikides seda keeldu mitte kohaldada, kui sugu on üks määrav tegur kindlustusriskide hindamisel ning arvestuste aluseks on asjakohased kindlustusmatemaatilised (aktuaarsed) ja statistilised andmed. Euroopa Kohus kuulutas Test-Achats'i kohtumenetluses tehtud otsuses (C-236/09) siiski kehtetuks selle võrdse kohtlemise põhimõtte erandi, mis lubas ELi riikidel kohelda naisi ja mehi kindlustusmaksete ja -hüvitiste arvutamisel erinevalt. Otsus jõustus 21. detsembril 2012.

Seega kohaldatakse pärast nimetatud kuupäeva sõlmitud uute lepingute suhtes ühtsete kindlustusmaksete reeglit. Kohtu otsuse kohaldamise hõlbustamiseks võttis komisjon vastu suunised direktiivi kohaldamise kohta kindlustuse valdkonnas.

Raseduse ja emadusega seotud kulud ei tohi siiski mingil juhul tuua kaasa erinevusi kindlustusmaksetes ja -hüvitistes.

Võrdset kohtlemist toetavad organid: kõik ELi riigid määravad organi või organid, kelle ülesanne on edendada ja jälgida siseriiklikult kõikide isikute võrdset, soolise diskrimineerimiseta kohtlemist. Nende organite ülesandeks on osutada kannatanutele sõltumatut abi, korraldada sõltumatuid uurimisi ning avaldada sõltumatuid aruandeid ja esitada soovitusi.

Kannatanute õiguste kaitse: käesolev direktiiv kohustab ELi riike tagama, et kannatanutel oleks võimalik kasutada oma õiguste kaitseks kohtu- ja/või haldusmenetlust ning et nende kahjud saaksid asjakohaselt hüvitatud või heastatud. Ühendustel, organisatsioonidel ja muudel juriidilistel isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi, on samuti õigus osaleda kohtu- ja/või haldusmenetlustes, et võimaldada kannatanul oma õigusi kaitsta ning tagada talle asjakohane hüvitis või heastamine.

Kui kohtule esitatud asjaolude põhjal võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine, peab vastustaja tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud (süüdistuse ümberlükkamine).

Lisaks peavad ELi riigid kehtestama karistused, mida rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise korral.

MILLAL HAKATAKSE DIREKTIIVI KOHALDAMA?

Direktiiv jõustus 21. detsembril 2004 ja oleks pidanud olema ELi riikide õigusesse üle võetud hiljemalt 21. detsembriks 2007.

TAUST

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3. Sooline diskrimineerimine võib takistada meeste ja naiste täielikku ja edukat integreerumist majandus- ja ühiskondlikku ellu.

PÕHIMÕISTED

Otsene diskrimineerimine - olukord, kus ühte isikut koheldakse soo tõttu ebasoodsamalt, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras.

Kaudne diskrimineerimine - väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isikud võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Ahistamine - isiku sooga seotud soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

Seksuaalne ahistamine - seksuaalse olemusega soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

Viimati muudetud: 26.02.2015