EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013XC0613(04)
Communication from the Commission on quantifying harm in actions for damages based on breaches of Article 101 or 102 of the Treaty on the Functioning of the European Union Text with EEA relevance
Komisjoni teatis „Kahju suuruse kindlakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisel põhinevate kahju hüvitamise hagide korral” EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni teatis „Kahju suuruse kindlakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisel põhinevate kahju hüvitamise hagide korral” EMPs kohaldatav tekst
OJ C 167, 13.6.2013, p. 19–21
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
13.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 167/19 |
Komisjoni teatis „Kahju suuruse kindlakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisel põhinevate kahju hüvitamise hagide korral”
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/C 167/07
1. KONKURENTSIÕIGUSE RIKKUMISE TÕTTU KANNATANUTELE KAHJU HÜVITAMINE: KANTUD KAHJU SUURUSE KINDLAKSMÄÄRAMISE PROBLEEM
1. |
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklite 101 ja 102 (edaspidi „ELi konkurentsieeskirjad”) rikkumine põhjustab suurt kahju majandusele tervikuna ja takistab siseturu nõuetekohast toimimist. Sellise kahju ärahoidmiseks võib komisjon määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele ELi konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahve (1). Komisjoni määratavad trahvid kannavad hoiatavat eesmärki, st karistada asjaomaseid ettevõtjaid (hoiatav mõju konkreetse juhtumi korral) ning hoida ära teiste ettevõtjate soov alustada ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 vastuolus olevat tegevust või sellist tegevust jätkata (üldine hoiatav mõju) (2). |
2. |
Lisaks põhjustab ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumine suurt kahju tarbijatele ja ettevõtjatele. Kõigil ELi konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu kahju kandnutel on õigus kahju hüvitamisele. Nagu Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, (3) on õigus tagatud ELi õigusaktidega. Sellal kui trahvide eesmärk on hoiatamine, on kahju hüvitamise nõuete eesmärk heastada rikkumisega tekitatud kahju. Tarbijate ja ettevõtjate tõhusamad õiguskaitsevahendid hüvitise saamiseks tooksid iseenesest kaasa soodsa mõju ka tulevaste rikkumiste ärahoidmise ja kõnealuste eeskirjade täielikuma täitmise tagamise seisukohast (4). |
3. |
Suurim probleem, millega eri kohtud ja kahju hüvitamise hagide pooled kokku puutuvad, on kantud kahju ulatuse kindlakstegemine. Kahju ulatuse kindlaksmääramine põhineb hagejate tegeliku olukorra võrdlemisel olukorraga, milles nad oleksid olnud, kui rikkumine ei oleks aset leidnud. Kõigi hüpoteetiliste hinnangute puhul, kuidas turutingimused ja turu osaliste suhted oleksid arenenud ilma rikkumiseta, kerkivad tihtipeale keerukad ja spetsiifilised majanduslikud ja konkurentsiõiguse küsimused. Kohtud ja pooled peavad järjest enam tegelema nimetatud küsimustega ning kaaluma nende lahendamiseks eri meetodeid ja tehnikaid. |
2. ELI JA LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSE SÄTETE JA PÕHIMÕTETE OMAVAHELINE MÕJU
2.1. Acquis communautaire
4. |
ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102 kuuluvad avaliku korra valdkonda (5) ja on siseturu toimimise seisukohast keskse tähendusega, hõlmates süsteemi selle tagamiseks, et konkurentsi ei moonutataks (6). Nimetatud aluslepingusätetega luuakse õigusi ja kohustusi isikutele, olgu siis tegemist ettevõtjate või tarbijatega. Sellised õigused muutuvad kõnealuste isikute õiguste osaks (7) ja need on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (8). Liikmesriikide kohtud on ELi õigusest tulenevalt kohustatud selliseid õigusi ja kohustusi täielikult ja tõhusalt jõustama kõigi neile esitatud hagide puhul. |
5. |
ELi õigusega tagatud õiguste hulgas on õigus ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele: kui kahju kannatanud pooltel ei oleks võimalik taotleda kõnealuste eeskirjade rikkumisega neile tekitatud kahju hüvitamist, satuks ELi konkurentsieeskirjade täielik tõhusus ohtu. Igaüks võib nõuda tekkinud kahju hüvitamist, kui asjaomase kahju ja ELi konkurentsieeskirjadega keelatud kokkuleppe või tegevuse vahel on põhjuslik seos (9). |
6. |
Tekkinud kahju eest hüvitise maksmine tähendab kannatanute asetamist olukorda, milles nad oleksid olnud, kui ELi toimimise lepingu artiklit 101 või 102 ei oleks rikutud. Seega tuleks hüvitada otsekohaldatavate ELi eeskirjade rikkumise tõttu kahju kannatanud poolele kahju täielik tegelik väärtus: õigus kahju täielikule hüvitamisele hõlmab rikkumisega tekitatud otsest varalist kahju (damnum emergens) ning hüvitist saamata jäänud tulu eest (lucrum cessans), (10) samuti õigust intressile alates kahju asetleidmisest (11). |
7. |
Kuni ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagisid reguleerivad ELi eeskirjad puuduvad, sätestab iga liikmesriik ise üksikasjalikud eeskirjad ELi õigusega tagatud kahju hüvitamise õiguse kasutamise kohta. Sellised eeskirjad ei tohi siiski muuta ELi õigusaktidega antud õiguste kasutamist ülemäära raskeks ega praktiliselt võimatuks (tõhususe põhimõte). Samuti ei tohi need olla ebasoodsamad kui need, mis reguleerivad kahju hüvitamise nõuete esitamist siseriikliku õiguskorra alusel antud samalaadsete õiguste rikkumise korral (võrdväärsuse põhimõte) (12). |
2.2. Liikmesriikide õigus ja selle koosmõju ELi õiguse põhimõtetega
8. |
Kahju ulatuse kindlaksmääramise küsimuses, kui seda ei reguleerita ELi õigusega, määratakse asjakohased tõendamisnõuded ja nõutav täpsus kantud kahju ulatuse tõendamisel kindlaks liikmesriikide õigusaktides. Liikmesriigi eeskirjadega nähakse ette ka tõendamiskohustus ja menetluspoolte poolt kohtule faktiliste asjaolude esitamise kohustus. Liikmesriikide õigusaktidega võib ette näha tõendamiskohustuse üleviimise pärast teatavate asjaolude tõendamist hageja poolt, samuti võidakse ette näha lihtsustatud arvutusreeglid ning ümberlükatavad või -lükkamatud eeldused. Kui suured volitused kohtutele antakse ja kuidas seda tehakse, et nad saaksid ligikaudsete võimalikult täpsete hinnangute või erapooletute kaalutluste abil teha kindlaks tekkinud kahju suuruse, määratakse samuti kindlaks liikmesriikide õigusaktidega. Kõik sellised liikmesriikide eeskirjad ja menetlused kahju suuruse kindlakstegemise kohta tuleks kehtestada ja neid üksikjuhtudel kohaldada viisil, mis võimaldab ELi konkurentsiõiguse rikkumiste tõttu kahju kannatanud poolele kantud kahju täielikult hüvitada ilma ebaproportsionaalsete raskusteta. Ühelgi juhul ei tohi need olla vähem tõhusad kui liikmesriikide õigusel põhinevate sarnaste meetmete puhul. |
9. |
Tõhususe põhimõtte üheks tagajärjeks on see, et kohaldatavad liikmesriigi õigusnormid ja nende tõlgendused peaksid kajastama konkurentsiasjades kahju suuruse kindlakstegemise olemusest tulenevaid raskusi ja piiranguid. Selline kahju suuruse kindlakstegemine nõuab kahju kannatanu tegelikku olukorra võrdlemist olukorraga, milles asjaomane pool oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Praktikas ei ole see alati võimalik: võimatu on kindlalt teada, kuidas turutingimused ja turu osaliste suhted oleksid arenenud ilma rikkumiseta. Võimalik on vaid oletada, milline oleks olnud olukord ilma rikkumiseta. Kahju suuruse kindlakstegemist konkurentsieeskirjade rikkumise korral on selle olemusest tulenevalt alati mõjutanud olulised piirangud seoses eeldatava kindlustaseme ja täpsusastmega. Mõnikord on võimalik teha vaid umbkaudseid prognoose (13). |
3. KAHJU ULATUSE KINDLAKSMÄÄRAMISE SUUNISED
10. |
Neil kaalutlustel koostasid komisjoni talitused praktilised suunised kahju suuruse kindlakstegemiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisel põhinevate kahju hüvitamise hagide korral (edaspidi „praktilised suunised”). |
11. |
Praktiliste suuniste eesmärk on pakkuda liikmesriikide kohtutele ja kahju hüvitamise menetlusosalistele abi, tehes ELi konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju suuruse kindlakstegemist käsitleva teabe laiemalt kättesaadavaks. Seetõttu käsitletakse dokumendis konkurentsieeskirjade rikkumisega tavaliselt tekitatava kahju erinevaid vorme ning eelkõige antakse teavet sellise kahju ulatuse kindlakstegemiseks kasutatavate meetodite ja tehnika kohta. Sellise teabe laiem levitamine suurendab kahju hüvitamise hagide tõhusust. Samuti peaksid sellised hagid seeläbi muutuma prognoositavamaks, suurendades nii õiguskindlust kõigi osaliste seisukohast. Praktilised suunised võivad aidata menetluspooltel ka jõuda oma vaidluse lahendamisel konsensusele kas kohtumenetluse või alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi raames või väljaspool neid. |
12. |
Nimetatud praktilised suunised on puhtalt informatiivsed ega ole liikmesriikide kohtutele ega pooltele siduvad. Nii ei muudeta sellega õigusnorme, mida liikmesriigid kohaldavad kahju hüvitamise hagide suhtes, ega mõjutata liikmesriikide ja füüsiliste või juriidiliste isikute ELi õigusest tulenevaid õigusi ega kohustusi. |
13. |
Eelkõige ei karmistata ega leevendata käesolevate praktiliste suunistega tõendamisnõudeid või menetlusosalistelt liikmesriigi õiguskorra alusel nõutavate faktiliste asjaolude detailsust. Samuti ei mõjutata nendega tõendamiskohustust käsitlevaid liikmesriikide eeskirju ega tavasid. Liikmesriikide kohtud on oma õigussüsteemide raames tihti valinud makstava kahjuhüvitise summa kindlaksmääramiseks pragmaatilise lähenemisviisi, sealhulgas kasutatakse eeldusi, tõendamiskohustuse üleviimist ja kohtute volitusi teha ligikaudseid hinnanguid. Praktilised suunised on mõeldud infoks selle kohta, mida saab kasutada liikmesriikide õigusaktide ja tavade raames, mitte nende asemel. Sõltuvalt iga juhtumi puhul kohaldatavatest õigusnormidest ja konkreetsetest asjaoludest ei pea pooled alati esitama nii üksikasjalikke fakte ja tõendeid kahju ulatuse kohta, kui nõutakse mõnede praktilistes suunistes nimetatud meetodite ja tehnikate puhul. |
14. |
Praktilistes suunistes selgitatakse kahju ulatuse kindlakstegemiseks kasutatavate eri meetodite ja tehnika konkreetseid iseärasusi, sealhulgas eeliseid ja puudusi. Millist kahju ulatuse kindlaksmääramise lähenemisviisi konkreetse juhtumi konkreetsetel tingimustel asjakohaseks pidada, sõltub kohaldatavatest õigusnormidest. Kaaluda tuleb muu hulgas kohaldatavate õigusnormide kohaseid tõendamisnõudeid ja tõendamiskohustust, andmete kättesaadavust, kaasnevat finants- ja ajakulu ning kulude proportsionaalsust kahju hüvitamise nõude suurusega. |
15. |
Praktilistes suunistes esitatakse ka mitu näidet ja arutletakse nende üle. Illustreeritakse ELi konkurentsieeskirjade rikkumiste tavapäraseid tagajärgi ning seda, kuidas eespool nimetatud kahju ulatuse kindlaksmääramise meetodeid ja tehnikat praktikas kohaldatakse. |
16. |
Konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju käsitlev majanduslik teave ja sellise kahju suuruse kindlakstegemise meetodid ning tehnika võivad aja jooksul muutuda vastavalt teoreetilistele ja empiirilistele majandusuuringutele ning kõnealuse valdkonna kohtupraktikale. Praktilisi suuniseid ei tuleks seega pidada kasutatavate lähenemisviiside, meetodite ja tehnika ammendavaks ega lõplikuks käsitluseks. |
(1) Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1) artikli 23 lõige 2. Alates 1. detsembrist 2009 muutusid EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 vastavalt ELi toimimise lepingu artikliteks 107 ja 108. Nende sisu ei ole muudetud.
(2) Komisjoni suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, ELT C 210, 1.9.2006, lk 2, punkt 4.
(3) Kohtuasi C-453/99: Courage ja Crehan (EKL 2001, lk I-6297); liidetud kohtuasjad C-295-298/04: Manfredi (EKL 2006, lk I-6619); kohtuasi C-360/09: Pfleiderer (EKL 2011, lk I-5161) ning kohtuasi C-199/11: Euroopa Ühendus vs. Otis NV jt (EKL 2012, veel avaldamata).
(4) Kohtuasi C-453/99: Courage ja Crehan (EKL 2001, lk I-6297) punkt 27; liidetud kohtuasjad C-295-298/04: Manfredi (EKL 2006, lk I-6619), punkt 91.
(5) Liidetud kohtuasjad C-295-298/04: Manfredi (EKL 2006, lk I-6619), punkt 31.
(6) Euroopa Liidu lepingu protokoll (nr 27) siseturu ja konkurentsi kohta.
(7) Kohtuasi C-453/99: Courage ja Crehan (EKL 2001, lk I-6297) punktid 19 ja 23; liidetud kohtuasjad C-295-298/04: Manfredi (EKL 2006, lk I-6619), punkt 39.
(8) Isiku omandi kaitse kohta vt harta artikkel 17, õigust ELi õigusega tagatud tõhusale õiguskaitsevahendile käsitletakse harta artiklis 47.
(9) Kohtuasi C-360/09: Pfleiderer (EKL 2011, lk I-5161) punkt 28; kohtuasi C-199/11: Euroopa Ühendus vs. Otis NV jt (EKL 2012, veel avaldamata) punkt 43.
(10) Liidetud kohtuasjad C-295-298/04: Manfredi (EKL 2006, lk I-6619) punktid 95–96 ning liidetud kohtuasjad C-46/93 ja C-48/93: Brasserie du Pêcheur ja Factortame (EKL 1996, lk I-1029) punkt 87.
(11) Liidetud kohtuasjad C-295-298/04: Manfredi (EKL 2006, lk I-6619) punkt 97, milles viidetakse kohtuasja C-271/91: Marshall (EKL 1993, lk I-4367) punktile 31.
(12) Kohtuasi C-453/99: Courage ja Crehan (EKL 2001, lk I-6297) punkt 29; liidetud kohtuasjad C-295-298/04: Manfredi (EKL 2006, lk I-6619), punkt 62.
(13) Euroopa Kohus on tunnistanud sellise hüpoteetilise olukorra hindamisel esinevaid piiranguid seoses saamata jäänud sissetuleku suuruse kindlakstegemisega Euroopa Ühenduse vastu esitatud kahju hüvitamise nõuete menetlemisel põllumajandussektoris, vt liidetud kohtuasjad C-104/89 ja C-37/90: Mulder jt vs. nõukogu (EKL 2000, lk I-203, punkt 79).