Help Print this page 

Document 52013DC0249

Title and reference
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine

/* COM/2013/0249 final */
Multilingual display
Dates
  • Date of document: 06/05/2013
  • Date of dispatch: 06/05/2013; Edastatud parlamendile
  • Date of dispatch: 06/05/2013; Edastatud nõukogule
  • Date of end of validity: 31/12/9999
Miscellaneous information
  • Author: Euroopa Komisjon
  • Form: Teatis
Procedure
Relationship between documents
Text

52013DC0249

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine /* COM/2013/0249 final */


KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine

1.1.        Taust

Inimühiskond sõltub looduse pakutavatest hüvedest, nagu toit, materjalid, puhas vesi ja puhas õhk, kliima reguleerimine, üleujutuste kontrolli all hoidmine, tolmeldamine ning puhkevõimalused[1]. Kuid paljusid neist hüvedest, mida nimetatakse sageli ökosüsteemiteenusteks, kasutatakse selliselt, nagu oleksid nende varud piiramatud ning neid koheldakse tasuta kaupadena, mille tõelist väärtust ei hinnata täielikult. Nii võivadki riiklikud ametiasutused looduslike lahenduste, nt üleujutuste ennetamiseks, asemel lasta ehitada halli taristu. Euroopa kahjustab jätkuvalt oma looduskapitali, seab ohtu pikaajalise jätkusuutlikkuse ja õõnestab oma vastupanuvõimet keskkonnašokkidele. Nagu on märgitud ressursitõhususe tegevuskavas,[2] tuleb suutmatusega kaitsta meie looduskapitali ja õigesti hinnata ökosüsteemiteenuseid tegeleda liikumisel aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia suunas, mis on ELi prioriteet strateegias „Euroopa 2020”[3]. Tegevuskavas on kindlaks määratud rohelisse taristusse investeerimine kui oluline samm looduskapitali kaitsmisel. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020[4] raames on komisjon võtnud kohustuse töötada välja rohelise taristu strateegia[5]. Ressursitõhususe tegevuskavas on sätestatud, et komisjon koostab rohelist taristut käsitleva teatise. Käesoleva dokumendiga täidab komisjon oma kohustust[6]. Selles on kirjeldatud, kuidas tegevus ELi tasandil võib lisada väärtust käimasolevatele kohalikele algatustele.

1.2.        Mida tähendab roheline taristu?

Roheline taristu on edukalt katsetatud vahend, mis toob looduslike lahenduste kaudu ökoloogilist, majanduslikku ja ühiskondlikku kasu. Tänu sellele mõistame, kui suur on inimühiskonnale looduse pakutava kasu väärtus ning oskame paremini suunata investeeringuid looduskapitali säilitamiseks ja suurendamiseks. See aitab vältida ka kuluka taristu loomist, kui loodus võib sageli pakkuda odavamaid ja kestlikumaid lahendusi. Paljud neist loovad kohalikke töövõimalusi. Roheline taristu tugineb põhimõttele, et looduse ja loodusprotsesside kaitse ja selle suurendamine ning mitmed loodusest inimühiskonnale tulenevad kasud on teadlikult integreeritud ruumilisse planeerimisse ja territoriaalsesse arengusse. Võrreldes üheotstarbelise halli taristuga, on rohelisel taristul palju eeliseid. Sellega ei piirata territoriaalset arengut, vaid edendatakse looduslikke lahendusi, kui need osutuvad parimaks. Mõnikord võib roheline taristu olla standardsele hallile taristule alternatiiviks või seda täiendada.

Rohelist taristut on määratletud mitmeti[7]. Seepärast on raske kõiki neid aspekte ühes lühikeses lõigus kirjeldada. Käesoleva teatise kohaldamisel kasutatakse järgmist määratlust.

Roheline taristu: looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid. See hõlmab rohelist ruumi (või sinist, kui on tegemist veeökosüsteemidega) ja muid maismaa- (sealhulgas ranniku-) ja merealadele iseloomulike füüsikalisi näitajaid. Maismaal on roheline taristu olemas nii maapiirkondades kui ka linnades.

2.           Rohelise taristu panus ELi poliitikavaldkondadesse

2.1.        Sissejuhatus

Roheline taristu aitab tõhusalt rakendada kõiki poliitilisi strateegiaid, mille mõnda või kõiki soovitud eesmärke saab saavutada looduspõhiste lahenduste kaudu. Rohelisse taristusse tehtud investeeringud on tavaliselt kõrge investeeringutasuvusega ning taastamisprojektide üldhinnang näitab kulude ja tulude suhet suurusjärgus 3st kuni 75ni[8].

2.2.        Regionaalpoliitika

Ühtekuuluvusfondi[9] ja Euroopa Regionaalarengu Fondi[10] käsitlevates komisjoni ettepanekutes on roheline taristu määratud konkreetselt kindlaks ühe investeerimisprioriteedina. Rohelist taristut peetakse oluliseks regionaalpoliitikas ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel Euroopas[11] ning see soodustab arukat ja jätkusuutlikku majanduskasvu aruka spetsialiseerumise kaudu[12].

Teemakast 1. Loodus- ja kultuuripärand on osa ELi territoriaalsest kapitalist ja identiteedist. Ökoloogiline väärtus, keskkonna kvaliteet ja kultuurivarad on tähtsad heaolu ja majanduse väljavaadete seisukohast. Selliste loodusressursside ülekasutamine ohustab territoriaalset arengut. Eluks vajalike kaupade ja teenuste osutamine rohelise taristu projektide kaudu, arvestades looduse eripära ja kohalikku maastikku ning tuginedes asukohapõhisele lähenemisviisile, on kulutõhus ning säilitab paikkonna füüsilised omadused ja identiteedi[13].

Rohelise taristu lahendused on eriti tähtsad linnakeskkonnas, kus elab rohkem kui 60 % ELi elanikest[14]. Rohelise taristuga seonduv pakub linnades selliseid tervisega seotud kasusid nagu puhas õhk ja parem veekvaliteet. Terved ökosüsteemid vähendavad ka vektorputukate põhjustatud haiguste levikut. Rohelise taristu loomine linnadesse tekitab suurema ühtsustunde, tugevdab seost kodanikuühiskonna võetud vabatahtlike meetmetega ning aitab ka võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja isolatsiooniga. See on kasulik nii üksikisikule kui ka kogukonnale füüsiliselt, psühholoogiliselt, emotsionaalselt ja sotsiaalmajanduslikult. Roheline taristu loob võimalusi ühendada linna- ja maapiirkonnad ning muudab need meeldivateks paikadeks, kus elada ja töötada[15]. Tänu toiduainete tootmisele linnapiirkondades ja kogukonna aedadele, mis aitavad tõhusalt kaasa koolilaste harimisele ja äratavad noorte huvi, aitab roheline taristu taastada sideme toidu tootmise ja tarbimise vahel ning suurendada selle tegelikku väärtust. Rohelisse taristusse tehtavatel investeeringutel on märkimisväärne potentsiaal tugevdada regionaal- ja linnade arengut, sealhulgas säilitada või luua töökohti[16].

Teemakast 2. Maa kasutamine õhukonditsioneeride asemel säästab raha. Linnade taimkatte puudumisest tingitud madal niiskustase ning päikeseenergia suurenenud neeldumine, mida põhjustavad tumedad asfalt- ja betoonpinnad, on peamised põhjused, miks kesklinnas on sageli kõrgem temperatuur kui nende ümbruses. Sellel nähtusel, mis on tuntud ka linna kuumusesaare efektina, on tõsised tagajärjed haavatavate inimrühmade, nagu krooniliste haigete ja vanurite tervisele, eelkõige kuumalainete ajal. Looduses tasuta olevat niisket õhku saab küll tehislikult taastoota, kui kasutada elektrienergiat vee aurustumiseks, kuid selle maksumus oleks hinnanguliselt ligikaudu 500 000 eurot hektari kohta. Tehes loodusega koostööd ja kasutades rohelist taristut linnakeskkonnas, nt bioloogiliselt mitmekesiste parkide, haljasalade ja värske õhu koridoride rajamine, saab aidata leevendada linna kuumusesaare efekti[17].

2.3.        Kliimamuutused ja katastroofiohu juhtimine

Ökosüsteemipõhine lähenemisviis hõlmab strateegiat ja meetmeid looduse kohanemisvõime ärakasutamiseks. Seda saab laialdaselt kohaldada ning see on majanduslikult elujõuline ja tõhus vahend kliimamuutuste mõjudega võitlemisel. Vajaduse korral kasutatakse sellise lähenemisviisi puhul rohelise taristu lahendusi, sest need moodustavad elurikkuse ja ökosüsteemiteenustena osa üldisest kohanemisstrateegiast, et aidata inimestel kohaneda kliimamuutuste negatiivsete mõjudega või neid leevendada. Seepärast on kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi hiljutise strateegia[18] eesmärk uurida, kuivõrd on vaja anda ametiasutustele ja otsuste tegijatele, kodanikuühiskonnale, eraettevõtjatele ja looduskaitsjatele täiendavaid juhiseid, et ära kasutada ökosüsteemipõhise kohanemisstrateegia kogu potentsiaali. LULUCFi[19] raames võetakse arvesse põllumajandus- ja metsandussektori rohelise taristu algatusi, millel on positiivne mõju süsinikuvarudele ning liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitele, aidates seega viia ellu ELi ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kliimapoliitika eesmärke.

Teemakast 3. Roheline taristu ja selle panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Hea näide looduskapitali taastamise kasulikkusest on lammimetsade ökoloogiline taastamine. Õigesti toimivad lammimetsad toovad palju kasu, nt filtreerivad vett, säilitavad põhjaveetaset ja hoiavad ära erosiooni. Metsad leevendavad samuti kliimamuutuste mõjusid. Nad säilitavad süsinikdioksiidi ja annavad biomaterjale, mida võib kasutada ajutiste süsinikdioksiidi kogujatena (raietooted) või CO2-mahukate materjalide ja kütuste asendajatena. Lisaks toimivad metsad kaitseklapina vee säilitamisel ja inimasulates üleujutuste ohu vähendamisel. Lammimetsade taastamine on ühekordseid ja hoolduskulusid silmas pidades sageli odavam kui puhtalt tehnilised lahendused, nagu tammide ehitamine ja lammimetsade reservuaarid. Kuna lammimetsade taastamismeetmetega seotakse ka lammi juurde kuuluv jõgi sellega piirneva lammimetsaga, siis tagatakse kõnealuste meetmetega selliste Euroopa jaoks tähtsate liikide nagu saarmas ning haruldased kala- ja linnuliigid jaoks oluliste paikade seotus.

Roheline taristu on ka vajalik täiendus meetmetele, millega vähendatakse transpordist ja energiatootmisest tulenevat CO2-jalajälge, sest nii leevendatakse maakasutuse ja -killustatuse negatiivseid mõjusid ning edendatakse võimalusi, millega paremini integreerida maakasutuse, ökosüsteemi ja elurikkusega seotud küsimused poliitikasse ja ruumilisse planeerimisse. Rohelise taristu lahendused võivad aidata märkimisväärselt kaasa roheliste transpordikoridoride väljaarendamisele, kasutades tervete ökosüsteemide potentsiaali näiteks selleks, et piirata jätkusuutlikult süsinikdioksiidi heidet.

Direktiiviga ehitiste energiatõhususe kohta[20] edendatakse uute materjalide ja uute konstruktsioonide väljaarendamist ja kasutamist hoonete ehitamisel, mis omakorda on osa püüdest vähendada oluliselt kõnealusest sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite taset. Rohelise taristu lahendused, nagu taimkattega katused ja seinad, võivad aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet, sest need nõuavad vähem energiat kütmiseks ja jahutamiseks ning neil on muid eeliseid, näiteks hoiavad vett kinni, puhastavad õhku ja rikastavad bioloogilist mitmekesisust.

Rohelise taristu lahendused, mis suurendavad katastroofidele vastupanu võimet, on samuti katastroofiohu juhtimist käsitleva ELi poliitika lahutamatu osa. Kliimamuutused ja taristu arendamine muudab katastroofialtid alad veelgi haavatavamateks äärmuslike ilmaolude ja loodusõnnetuste, nagu üleujutuste, maalihete, laviinide, metsapõlengute, tormide ja hiidlainete suhtes, mis nõuavad inimelusid ja tekitavad ELis igal aastal miljardite eurode suuruseid kahju- ja kindlustuskulusid. Selliste ilmastikuolude mõju inimühiskonnale ja keskkonnale on sageli võimalik vähendada rohelise taristu lahenduste (nt funktsionaalsed lammid, lammimetsad, kaitsemetsad mäestikes, rannikukaitsed ja märgalad) abil, mida saab kasutada koos kaitserajatistega, näiteks tammide ehitamine. Toetades kohalikku elutegevust ja majandust, aitab roheline taristu vähendada loodusohtudega seotud haavatavust. Ökosüsteemipõhisesse katastroofiohu vähendamisse tehtavad investeeringud ja roheline taristu võivad anda seega palju kasu innovatiivse riskijuhtimise strateegia jaoks, aidata kohaneda kliimamuutustega seotud ohtudega, säilitada jätkusuutlikud elatusvahendid ja edendada rohelist majanduskasvu[21]. Linnad ja kohalikud ametiasutused on esimesed, kes peavad tegelema selliste õnnetuste vahetute tagajärgedega. Seepärast on neil suur roll vastavate ennetusmeetmete, nt rohelise taristu rakendamisel.

Teemakast 4. Suurem vastupanuvõime ja paremad kaitsemehhanismid. Seoses rannikukaitsega üleujutuste eest on Humberi jõesuudme ümberprojekteerimise kava (Alkborough Flats managed realignment scheme) aidanud Inglismaal kaitsta rannikut üleujutuste eest ning seega on vähendatud ja edasi lükatud kulusid tehislikule rannikukaitsele. Kava peaks hinnangute kohaselt seoses üleujutuste kaitsega tooma aastas kasu 400 667 Inglise naela (465 000 eurot), andes kogukasu nüüdisväärtuses 12,2 miljonit Inglise naela (14 miljonit eurot), rääkimata muust kasust elusloodusele ja ökosüsteemiteenustele. Kava kulud on 10,2 miljonit Inglise naela (11,8 miljonit eurot) ning need hõlmavad tõusuvetega seotud elupaikade taastamist 440 hektaril põllumajandusmaal.

2.4.        Looduskapital

Roheline taristu võib mängida tähtsat rolli ELi looduskapitali kaitsmisel, säilitamisel ja suurendamisel, nagu on sätestatud komisjoni hiljutises ettepanekus keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta aastaks 2020[22].

Maa ja muld

Maa ja muld moodustavad ELi loodusressursside põhikomponendid, kuid sellele vaatamata võetakse igal aastal üle 1 000 km² maad kasutusele, et rajada eluasemeid, tööstushooneid ja teid või luua puhkealasid[23]. Paljudes piirkondades on muld pöördumatult erodeerunud või sisaldab vähe orgaanilist ainet. Mulla saastumine on samuti tõsine probleem[24]. Rohelist taristut käsitlevate seisukohtade arvestamine kavandamis- ja otsuste tegemise protsessis aitab vähendada tulevasest maahõivest tulenevat ökosüsteemiteenuste kadu ning parandada ja taastada mulla funktsioone.

Põllumajandus- ja metsandusmaa majandamisel on suur mõju ELi looduskapitali seisundile. Ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) ja maaelu arengu poliitikas on seda seost tunnustatud ning nähtud ette vahendid ja meetmed rohelise taristu edendamiseks ja kõrge loodusväärtusega maapiirkondade väärtustamiseks. Nimetatud vahendid hõlmavad põllumajandustootjatele ÜPP esimese samba kohaselt ettenähtud suuremahulisi otsetoetusi, et hoida ära maa kasutamatajätmist ja killustumist, ning teise samba kohaselt maaelu arengu programmidega toetatavaid väikesemahulisi meetmeid, sealhulgas mittetootlikud investeeringud, põllumajanduse keskkonnameetmed (nt põllumajandusmaastiku säilitamismeetmed, hekkide hooldamine ja suurendamine, puhvervööndid, veepüüde terrassid, meetmed seoses loomade karjatamisega metsas jne), Natura 2000 võrgustiku sidususe edendamise toetus, koostöö väärtuslike põllupiiride hooldamiseks ning kultuuripärandi säilitamine ja taastamine.

Komisjon lisas täiendavad keskkonnahoidlikkuse aspektid oma ettepanekutesse ühise põllumajanduspoliitika reformimiseks. Need hõlmavad nõuet, et põllumajandustootjad, kes saavad esimese samba kohast toetust, säilitavad olemasoleva püsirohumaa oma ettevõttes ning et 7 % põllumaast ja püsikultuuride all olevast maast oleks ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala[25]. Kui kõnealuseid meetmeid nõuetekohaselt rakendada, soodustavad need rohelise taristu loomist. Kuna rohelise taristuga seonduva lähenemisviisi rakendamine eeldab ökosüsteemiteenuste terviklikku käsitamisviisi, soovitab komisjon tasakaalustatud lähenemisviisi, mis rõhutaks maapiirkondade multifunktsionaalset olemust, sealhulgas jätkusuutliku, ohutu ja kõrge toiteväärtusega toidu kättesaadavust toiduainete lühikeste tarneahelate kaudu. Nii edendab roheline taristu otsuste tegemisel sidusamat lähenemisviisi, et kaasata ökoloogilised ja jätkusuutlikkuse probleemid maapiirkondade ja linnamaastike ruumilisse planeerimisse.

Teemakast 5. Meetmed põllumajanduslikes piirkondades. Hispaanias viis Sevilla noorte põllumajandustootjate ühendus ellu teedrajava LIFE-projekti säästvama mullamajandamise mudeli väljatöötamiseks. Projektis keskenduti aladele, kus puuistandike loomine ja intensiivsem tootmine on põhjustanud settimise, väetiste äravoolu ja pestitsiididega reostumise suurenemise. Selles tehti kindlaks, missugust liiki taimed kaitsevad kõige paremini erosiooni eest. Täiendav kasu, mis kaasnes veekvaliteedi paranemisega tänu põllukemikaalide äravoolu vähenemisele, oli mulla parem veemahutavus. See mõjutas positiivselt ka kohaliku maastiku kvaliteeti ja elurikkust. Laiemas plaanis tegi maakatte muutus põllumajandusmaastiku ühtsemaks ja vastupanuvõimelisemaks, eelkõige kliimamuutuste suhtes.

Uus tulevane metsandusstrateegia hõlmab ka muid keskkonnaalaseid probleeme ning selles käsitletakse metsandusega seotud alleesmärgi saavutamist bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames. Lisaks aitavad metsade liigendatust ja metsa seisundi halvenemist märkimisväärselt vähendavad meetmed ja kahjustatud metsi taastavad meetmed kaasa selliste liikide ja elupaikade kaitsestaatuse parandamisele, mis sõltuvad metsandusest või mida see tegevusala mõjutab; samuti aitavad meetmed parandada seonduvate ökosüsteemiteenuste osutamist. Sellega seoses võib rohelise taristu panus olla suur, kuna nähakse ette ühtne raamistik, mille alusel säilitatakse ja tõhustatakse metsaalade looduslikke iseärasusi ja funktsioone.

Vesi

Rohelist taristut käsitlevate seisukohtade integreerimine vesikondade majandamisse aitab suuresti tagada vee head kvaliteeti, leevendada hüdromorfoloogilist survet ja vähendada üleujutuste ja põudade mõju[26]. Roheline taristu pakub ka kulutõhusaid võimalusi[27] joogivee direktiivi[28] ja põhjavee direktiivi[29] paremaks rakendamiseks. Samuti on väljatöötamisel innovatiivsed, mitmeti kasulikud, ülitõhusad ja kulutasuvad rohelised lahendused heitvee käitlemiseks[30].

Teemakast 6. Veega seonduvad põllumajanduse keskkonnameetmed. Sint-Truideni linnas Belgias võeti meetmed, et kaitsta linna mullaerosiooni ja mudavoolu eest. Meetmete käigus rajati valglal rohtkattega veeteid ja puhvervööndeid ning kogumistiike. Meetmete kogukulud olid väikesed (126 eurot/ha/20 aasta jooksul) võrreldes uuritud alal mudalaviini tekitatud kahju hüvitamise ja koristuskuludega (54eurot/ha/aastas). Lisaks kaasnesid sellega muud kasud, sealhulgas allavoolava vee parem kvaliteet, allavooluga seonduvad madalamad süvenduskulud, väiksem psühholoogiline stress elanikele ja suurem elurikkus. Suurem elurikkus ja parem maastiku kvaliteet tõi kaasa uusi agro- ja ökoturismivõimalusi.

Merekeskkonna puhul saab roheline taristu aidata viia ellu praegusi strateegiaid mereala ruumilise planeerimise ja rannikuala tervikmajandamise kohta,[31] eelkõige strateegiad rannikualade säästvaks majandamiseks ja rannikualade kaitserajatiste tõhustamiseks. Samuti on kalavarude seisukohast olulise sinist süsinikku[32] käsitleva lähenemisviisi edasiarendamisel abiks rohelise taristu põhimõtete kohaldamine, et edendada arvukaid ökosüsteemiteenuseid merekeskkonnas.

Looduskaitse

Natura 2000 on elupaikade direktiivi[33] ja linnudirektiiviga[34] loodud ökoloogiline võrgustik. See hõlmab enam kui 26 000 ala kõigis liikmesriikides ning moodustab 18 % ELi maismaa territooriumist ja 4 % merealast liikmesriikide jurisdiktsioonis. Kaitseala loodi peamiselt selleks, et säilitada ja kaitsta põhiliike ja peamisi elupaiku kogu ELis, kuid see pakub inimühiskonnale ka mitmeid ökosüsteemiteenuseid. Kõnealuste teenuste väärtus on hinnangute kohaselt 200–300 miljardit eurot aastas[35]. Viimase 25 aasta jooksul võrgustiku loomiseks ja liitmiseks tehtud töö tähendab, et ELi rohelise taristu selgroog on juba olemas. Natura 2000 on elurikkuse reservuaar, mida saab kasutada reostatud keskkonna taasasutamiseks ja -elustamiseks ning rohelise taristu arengu kiirendamiseks. Roheline taristu aitaks vähendada ökosüsteemi killustatust, parandada Natura 2000 võrgustiku alade ühenduvust ning saavutada seega elupaikade direktiivi artikli 10 eesmärgid[36].

3.           ELi rohelise taristu strateegia väljatöötamine

Nagu on eelmistes punktides märgitud, võib roheline taristu anda märkimisväärse panuse mitme ELi poliitikaeesmärgi saavutamisse. Käesolevas punktis uuritakse, mida tuleks teha rohelise taristu väljatöötamise soodustamiseks ning mida tuleks teha ELi tasandil.

ELi mõõde – ulatus ja poliitika

Rohelise taristu väljatöötamine on ELis ristteel. Viimase 20 aasta jooksul on rohelise taristu projekte üha rohkem ellu viidud ning on saadud rikkalikult kogemusi tõendamaks, et lähenemisviis on paindlik, põhjendatud ja kulutõhus. Rohelise taristu projekte on läbi viidud kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning piiriüleselt. Siiski selleks et optimeerida rohelise taristu toimimist ja maksimeerida sellest saadavat kasu, peaks eri tasandil tehtav töö rohelise taristu nimel olema omavahel seotud ja vastastikku sõltuv. See tähendab, et isegi minimaalne kooskõla ja ühtsus eri tasandite vahel võib anda palju suuremat kasu. Kui ELi tasandil meetmeid ei võeta, on tulemuseks ainult mõned vähesed eraldiseisvad algatused, mis ei ole suutelised rakendama oma täielikku potentsiaali looduskapital taastamisel ja mahuka taristu kulude vähendamisel[37]. Seepärast ootavad sidusrühmad ELilt selget ja pikaajalist kohustust rohelise taristu väljatöötamiseks ja kasutamiseks.

Rohelise taristu integreerimine peamistesse poliitikavaldkondadesse

Nagu on osutatud punktis 2, võib roheline taristu anda suure panuse valdkondadesse, nagu regionaalareng, kliimamuutused, katastroofiohu juhtimine, põllumajandus/metsandus ja keskkond. Enamikul juhul on rohelise taristu tähtsust selles osas juba tunnustatud. Nüüd on vaja tagada, et see saaks ruumilise planeerimise ja territoriaalse arengu tavapäraseks osaks ja oleks täielikult integreeritud kõnealuste poliitiliste strateegiate rakendamisse. Selleks et rohelise taristu täielikku potentsiaali järgmiste eelarveliste vahendite (2014–2020) raames realiseerida, tuleb vastavate eelarveliste vahendite kasutamise kord kehtestada nii ruttu kui võimalik, et lihtsustada taristu integreerimist projektidesse, mida rahastatakse selliste rahastamismehhanismide kaudu nagu ühine põllumajanduspoliitika, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Horisont 2020, Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning keskkonna rahastamisvahend (LIFE).

Vajadus ühtsete ja usaldusväärsete andmete järele

Rohelise taristu tõhusaks kasutamiseks on ühtsed ja usaldusväärsed andmed olulise tähtsusega. Selleks et õigesti väärtustada ökosüsteemiteenuseid ja vajaduse korral hinnata nende väärtust, et edendada rohelise taristu lahendusi ruumilise planeerimise ja otsuste tegemise protsessides, on vaja teavet ökosüsteemide ulatuse ja seisundi kohta, osutatavate teenuste ja nende teenuste väärtuse kohta[38]. Kuigi on selge, et enamik otsuseid rohelise taristu projektide suhtes tehakse kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, tuleks saavutada asjaomaste otsuste tegemisel kasutatavate andmete minimaalne ühtsus, eelkõige ELi vahenditest toetatavate projektide puhul.

Praegu on kasutada palju andmeid, kuid enamasti ei ole neid kogutud ja hinnatud ühetaoliselt ega kooskõlastatult. Komisjon töötab ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames koos Euroopa Keskkonnameti, muude teadusasutuste ja -ametite, liikmesriikide ja sidusrühmadega selle nimel, et tagada praegustest ja kavandatavatest tegevusest saadud andmete võimalikult tõhus kasutamine. See töö jätkub ka tulevikus, aga ideaalis peaks see olema veelgi tõhusam ning tuleks tugevdada teadusringkonna kaastööd. ELil on selles protsessis oluline osa, eelkõige andes rahalist toetust sellise teadmistelünga kõrvaldamisega tegelevatele programmidele, nagu Horisont 2020 ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid.

Teadmistebaasi suurendamine ja innovatsiooni edendamine

Meie arusaam rohelise taristu kasutamisega seotud tehnilistest aspektidest on viimastel aastatel jõudsasti edasi arenenud. Sellest hoolimata on vaja teha rohkem teadusuuringuid, et suurendada teadmisi seoste kohta elurikkuse (liigid/elupaigad) ja ökosüsteemi seisundi vahel (elujõulisus, vastupanuvõime ja tootlikkus) ning ökosüsteemi seisundi ja selle suutlikkuse vahel osutada ökosüsteemiteenuseid. Täpsemad teadmised ökosüsteemiteenuste väärtuse kohta, eelkõige rohelise taristu lahenduste sotsiaalsete ja tervisekasude ning turvalisuse ja vastupanuvõime seisukohast, oleksid äärmiselt kasulikud toetamaks rohelise taristu edasist arendamist. Tuleks julgustada investeeringuid rakendusuuringutesse, et katsetada ja rakendada rohelise taristu lahendusi.

Rohelise taristu potentsiaali pakkuda kulutõhusaid lahendusi suurendatakse veelgi sobivate tehnoloogiate ja protsesside väljatöötamise kaudu, eelkõige transpordi, energia ja põllumajanduse valdkonnas, linnade kujundamiseks ja toimimiseks ning biomajanduse edendamiseks[39]. Keskkonnaalase, sotsiaalse ja tervisekasu võivad linnades tuua arukad, ressursitõhusad hooned, millesse on kaasatud looduslikke aspekte, nagu taimkattega katused ja seinad, ning mille ehitamisel on kasutatud uudseid materjale[40]. Lisaks tehnoloogiale peavad rohelise taristuga töötavad inimesed omandama piisavad teadmised ja oskused, mis võimaldaksid neil olla innovatiivsed. Selleks et tagada piisava väljaõppe saanud tööjõu olemasolu keskpikas perspektiivis, on vaja tegeleda oskustööjõu puudumisega kas ümberõppe või oskustöötajatele täiendava koolituse pakkumise kaudu.

ELi tasandil on Horisont 2020 ja Euroopa Regionaalarengu Fond võimalikud allikad rohelist taristut hõlmavate teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks.

Rahalise toetuse andmine rohelise taristu projektidele

Rohelise taristu integreerimine poliitika rakendamisse peamistes valdkondades aitaks tagada vastavate rahastamismehhanismide toetuse rohelise taristu kasutamise edendamiseks kogu ELis. Ka erasektoril on oma osa rohelisse taristusse tehtavates investeeringutes. Rohelise taristu projektid on siiski keerukad ja paratamatult riskantsed, seda just kasutamise varases etapis. EL peab vähendama riski rahaliste vahendite (nt riskijagamine) kaudu ning avaliku või erasektori vahendeid hõlmavate mitmepoolsete lepingute abil. Võimalikud investorid (haldusüksus, piirkond, erasektori ettevõtjad) vajavad samuti tehnilist abi rohelise taristu projektide väljatöötamisel[41]. Komisjon ja Euroopa Investeerimispank otsivad eri võimalusi, et luua rahastamisvahend, millega toetatakse elurikkusega seotud investeeringuid, sealhulgas rohelise taristu projekte.

Rohelise taristu projektid ELi tasandil

Paljud geograafilised erijooned nagu mäeahelikud (Alpid, Püreneed, Karpaadid), vesikonnad (Rein, Doonau) ja metsad (Fennoskandia metsad) ulatuvad üle riigipiiride ning moodustavad osa ELi ühisest loodus- ja kultuuripärandist ning identiteedist. Need vajavad koordineeritud ja ühiseid meetmeid ning üleeuroopalist visiooni. Tänaseks on tehtud laiaulatuslikke taristuga seotud algatusi transpordi, energia ja IKT valdkonnas[42]. Kui rohelise taristu jaoks töötataks välja samaväärne vahend – üleeuroopaline prioriteetne suund ehk rohelise taristu üleeuroopaline võrk TEN-G (mis põhineks halli taristu üleeuroopalisel võrgul), tooks see lisaks vastavatele sotsiaalsetele ja majanduslikele aspektidele märkimisväärset kasu Euroopa kõige tähtsamate ökosüsteemide vastupanuvõime ja elujõulisuse tagamisel. Sellised algatused toimivad ka juhtalgatustena, mis võiksid olla eeskujuks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning edendada üleeuroopalise rohelise taristu väljatöötamise tähtsust poliitikas, kavandamis- ja rahastamisotsustes. Liikmesriike ja piirkondi julgustatakse kasutama võimalusi arendada rohelist taristut piiriüleselt ja riikidevaheliselt makropiirkondlike strateegiate kaudu, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist[43] ja Euroopa territoriaalse koostöö programmide[44] kaudu.

Teemakast 7. Rohelise taristu projektid ELi tasandil. Rohevöö algatus on Barentsi merest Musta mereni ulatuv ökoloogiline võrgustik. Selle eesmärk on paremini ühtlustada inimtegevust looduskeskkonnaga ja suurendada võimalusi kohaliku kogukonna sotsiaal-majanduslikuks arenguks. See ühendab rahvusparke, loodusparke, biosfäärikaitsealasid, piiriüleselt kaitstavaid alasid ning piirilähedasi ja piiriüleseid kaitsmata alasid. Selle raames toetatakse looduskaitsel põhinevaid piirkondlikke arengualgatusi. Selle algatusega muudetakse üks inimajaloo silmapaistvamaid tõkkeid (raudne eesriie) lepituse ja piiriülese koostöö sümboliks, säilitades ja kaitstes teatavaid Euroopa kõige erilisemaid ja enam ohustatud maastikke.

4.           ELi strateegia rohelise taristu edendamiseks

Komisjon on võtnud kohustuse arendada välja ELi rohelise taristu strateegia, mis aitab säilitada ja suurendada meie looduskapitali ning saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke. Tuginedes eespool kirjeldatud kaalutlustele seoses rohelise taristu võimalike kasudega ning võttes arvesse ELi panust selle väljatöötamisel, leiab komisjon, et strateegia peaks olema sellise raamistiku vormis, mis võimaldaks anda poliitilist suunda ning ette näha tehnilisi ja teaduslikke meetmeid. Praeguses etapis arvab komisjon, et strateegiat saab rakendada kehtivate õigusaktide, poliitikavahendite ja rahastamismehhanismide abil. See sisaldaks allpool kirjeldatud elemente.

Rohelise taristu edendamine peamistes poliitikavaldkondades

Peamised poliitikavaldkonnad, mille kaudu edendatakse rohelist taristut, on regionaal- või ühtekuuluvuspoliitika, kliimamuutuse ja keskkonnapoliitika, katastroofiohu juhtimine, tervishoiu- ja tarbijakaitsepoliitika ning ühine põllumajanduspoliitika, sealhulgas nendega seotud rahastamismehhanismid. Komisjon töötab 2013. aasta lõpuks välja tehnilise juhendi, milles sätestatakse, kuidas integreeritakse roheline taristu kõnealuste poliitiliste strateegiate rakendamisse aastatel 2014–2020. Kõnealuste peamiste poliitikavaldkondade kontekstis võtab komisjon samme, et suurendada teadlikkust rohelise taristu kohta peamiste sidusrühmade seas ning edendada parimat tava, sealhulgas töötada välja spetsiaalne IT-platvorm teabe vahetamiseks.

Komisjon uurib ka seda, kuidas saab rohelise taristuga seotud innovatsiooni rahastada muude ELi vahendite kaudu, näiteks Euroopa Ühendamise Rahastust. Näiteks TEN-T poliitikas saab rohelist taristut projektide lahutamatu osana edendada kavandatud koridoripõhise lähenemisviisi raamistikus.

Teavitamise parandamine, teadmistebaasi tugevdamine ja innovatsiooni edendamine

Lisaks ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames tehtavale tööle seoses kaardistamise ja hindamisega, vaatab komisjon 2015. aastaks läbi selliste tehniliste ja ruumiandmete ulatuse ja kvaliteedi, mis on kättesaadavad poliitikakujundajatele seoses rohelise taristu arendamisega. Läbivaatamise käigus uuritakse ka seda, kuidas parandada sellise teabe koostamise, analüüsi ja levitamise praegust korda, eelkõige teabevahetamise vahendite parema kasutamise kaudu.

Komisjon hindab 2013. aastaks Horisont 2020 raames vajadust ja võimalusi toetada metoodiliselt käimasolevat tööd seoses kaardistamise ja hindamisega, parandada teadmistebaasi ning arendada ja soodustada innovatiivset tehnoloogiat ja lähenemisviisi rohelise taristu väljatöötamise lihtsustamiseks. Selles hinnatakse ka seda, kuivõrd võiksid tehnilised standardid, mis on seotud, eelkõige füüsiliste ehituskomponentide ja protsessidega, suurendada rohelist taristut edendavate toodete turgu.

Rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine

Komisjon jätkab võimaluste otsimist, et luua innovatiivsed rahastamismehhanismid rohelise taristu toetamiseks. Komisjon loob koos Euroopa Investeerimispangaga 2014. aastaks rahastamisvahendi, millega toetatakse inimesi, kes soovivad arendada rohelise taristu projekte.

Rohelise taristu projektid ELi tasandil

Komisjon teeb 2015. aasta lõpuks uuringu, et hinnata ELi TEN-G algatuse arendamise võimalusi. See hõlmab sellise algatuse kulude ja majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnakasude hindamist.

5.           Kokkuvõte

Roheline taristu võib märkimisväärselt aidata kaasa mitme ELi peamise poliitilise eesmärgi saavutamisele. ELi parim viis rohelise taristu väljatöötamise edendamiseks on luua raamistik, mis soodustab ja lihtsustab rohelise taristu projekte kehtivate õiguslike, poliitiliste ja rahastamisvahendite raames. Liikmesriike julgustatakse tuginema nendele võimalustele, et edendada rohelise taristu rakendamist ja kasutada ära selle eeliseid säästva arengu jaoks. Käesolevas dokumendis selgitatakse rohelise taristu edendamise põhimõtet ja kirjeldatakse ELi tulevase strateegia põhijooni. 2017. aasta lõpuks vaatab komisjon läbi rohelise taristu arendamiseks tehtud edusammud ja avaldab aruande saadud kogemuste kohta koos soovitusega tulevaseks tegevuseks.

[1]               COM(2012) 710 final, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”.

[2]               KOM(2011) 571, ELT C 37, 10.2.2012.

[3]               KOM(2010) 2020 (lõplik), ELT C 88, 19.3.2011.

[4]               KOM(2011) 244 (lõplik), ELT C 264, 8.9.2011.

[5]               Keskkonnanõukogu (06/11) toonitab ELi bioloogilist strateegiat käsitlevates järeldustes rohelise infrastruktuuri tähtsust, mis on ka panus bioloogilise mitmekesisusega seotud kaalutluste täiendavaks integreerimiseks teistesse ELi poliitikasuundadesse; ning tervitab pühendumust töötada 2012. aastaks välja rohelise infrastruktuuri strateegia. Euroopa Parlament (05/12) nõuab tungivalt, et komisjon võtaks hiljemalt 2012. aastaks vastu keskkonnasõbraliku infrastruktuuri eristrateegia, mille peamine eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse kaitse.

[6]               Täpsemat tehnilist teavet rohelise taristu kohta saab komisjoni talituste töödokumendist, mis võeti vastu samal ajal käesoleva teatisega, SWD(2013) 155 final.

[7]               Roheline taristu ja territoriaalne ühtekuuluvus. Euroopa Keskkonnaamet (2011) Tehniline aruanne nr 18/2001. Vt ka http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/docs/Green_Infrastructure.pdf

[8]               Nellemann, C., Corcoran, E. (eds) 2010. Dead Planet, Living Planet — Biodiversity and ecosystem restoration for sustainable development. A rapid response Assessment. UNEP, GRID-Arendal.

[9]               KOM(2011) 612 (lõplik)/2.

[10]             KOM(2011) 614 (lõplik).

[11]             KOM(2011) 17 (lõplik). Kestlikku kasvu toetav regionaalpoliitika Euroopa 2020. aasta strateegias. Komisjoni talituste töödokument, SEK(2011) 92 (lõplik).

[12]             Aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ühendamine aruka spetsialiseerumise kaudu. Euroopa Komisjon, 2012.

[13]             Euroopa Liidu territoriaalne tegevuskava 2020. Konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma mitmekesistest piirkondadest koosneva Euroopa suunas. Ruumilise planeerimise ja arendamise eest vastutavate ministrite mitteametlik kohtumine. 19. mai 2011, Ungari.

[14]             „Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta”, KOM(2005) 718 (lõplik).

[15]             Euroopa Komisjoni toetusel koostatud aruanded, uuringud ja ülevaatedokumendid —http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/studies.htm.

[16]             Vt näited rohelise taristu kohta töökohtade loomisel komisjoni talituste töödokumendi tabelis 2 (SWD(2013) 155 final).

[17]             SWD(2012)101 final/2, lk 13.

[18]             COM(2013) 216 final. Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia.

[19]             Maakasutus, maakasutuse muutumine ja metsandus.

[20]             EÜT L 1, 4.1.2003, lk. 65.

[21]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele KOM(2009) 82 (lõplik).

[22]             COM(2012) 710 final.

[23]             Euroopa Keskkonnamet, 2010. aasta aruanne keskkonnaseisundi kohta. http://www.eea.europa.eu/soer.

[24]             Mullakaitse teemastrateegia rakendamine ja praegune tegevus. Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 46 final.

[25]             KOM(2011) 625 (lõplik)/2.

[26]             Euroopa veevarude kaitsmise kava. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 673 final.

[27]             Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikud aspektid (TEEB). Näited: Viin, New York, Philadelphia, Vittel, http://www.teebweb.org/.

[28]             EÜT L 330, 5.12.1998, lk. 32.

[29]             ELT L 372, 27.12.2006, lk. 19.

[30]             Rohelise taristu üks näiteid on integreeritud tehismärgalad, mis aitab saavutada heitvee käitlemise ja suplusvee kaitsega seotud ELi poliitikaeesmärke.

[31]             COM(2013) 133 final.

[32]             http://www.thebluecarbonproject.com/the-problem-2/.

[33]             EÜT L 206, 22.7.1992, lk. 7.

[34]             EÜT L 103, 25.4.1979, lk. 1.

[35]             http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/financing/index_en.htm.

[36]             http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/docs/adaptation_fragmentation_guidelines.pdf.

[37]             http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/studies.htm#design.

[38]             Metoodiline töö ökosüsteemi ja selle teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks tehakse bioloogilise mitmekesisuse strateegia 5. meetme kaudu. Selline teave peab siiski olema kättesaadav rohelist taristut käsitlevate seisukohtade jaoks (vt näited

http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/index_en.htm). Kliimamuutuste poliitika kontekstis on liit võtnud hiljuti vastu õigusakti, millega ühtlustatakse kasvuhoonegaaside heite arvestus maakasutus- ja metsandussektoris ning milles kehtestatakse tegevuskava liikmesriikide arvestussüsteemide parandamiseks ja laiendamiseks. Sellega tagatakse ühtsus ja kogu liitu hõlmavad andmed (juhitavate) ökosüsteemide kasvuhoonegaaside heite näitajate kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta.

[39]             COM(2012) 60 final.

[40]             Aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ühendamine aruka spetsialiseerumise kaudu. Euroopa Komisjon, 2012.

[41]             http://ec.europa.eu/environment/enveco/biodiversity/pdf/BD_Finance_summary-300312.pdf.

[42]             KOM(2011) 676 (lõplik), KOM(2011) 665 (lõplik).

[43]             Läänemere strateegia ja Doonau strateegia.

[44]             http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperate/cooperation/index_en.cfm.

Top