8.8.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/1

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1430,

18. mai 2017,

millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2868/95 ja (EÜ) nr 216/96

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta, (1) eriti selle artiklit 42a, artikli 43 lõiget 3, artikleid 57a ja 65a, artikli 77 lõiget 4, artikli 78 lõiget 6, artikli 79 lõiget 5, artikli 79b lõiget 2, artikli 79c lõiget 5, artikli 80 lõiget 3, artikli 82a lõiget 3, artikleid 93a ja 136b, artikli 154a lõiget 3 ja artikli 156 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 40/94, (2) mis on kodifitseeritud nõukogu määrusena (EÜ) nr 207/2009, loodi liidule kaubamärkide kaitseks oma süsteem, mille kohaselt kaitse saamiseks liidu tasandil tuleb esitada taotlus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (edaspidi „amet“).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2424, (3) millega muudeti nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009, viidi viimasega komisjonile antud volitused vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291. Selle vastavusseviimise tulemusel tekkinud uue õigusraamistiku järgimiseks tuleks kehtestada teatavad eeskirjad rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega. Uusi eeskirju tuleks kohaldada olemasolevate eeskirjade asemel, mis kehtestati komisjoni määrustega (EÜ) nr 2868/95 (4) ja (EÜ) nr 216/96 (5) ja on mõeldud määruse (EÜ) nr 207/2009 rakendamiseks. Seetõttu tuleks määrused (EÜ) nr 2868/95 ja (EÜ) nr 216/96 kehtetuks tunnistada.

(3)

Vastulause menetluseeskirjad peaksid tagama ametis ELi kaubamärgi taotluste läbipaistva, põhjaliku, õiglase ja erapooletu menetlusega tõhusa, tulemusliku ja kiire läbivaatamise ja kaubamärkide registreerimise. Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks vastulausete menetlemise eeskirju kohandada, et need oleksid paremini kooskõlas määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud laiendatud suhteliste keeldumispõhjustega eelkõige vastulausemenetluse vastuvõetavuse ja põhjendatuse tingimuste osas, ning viia need vastavusse Euroopa Kohtu kohtupraktikaga ja kodifitseerida ameti praegune tava.

(4)

Et muuta liidu kaubamärgisüsteem paindlikumaks, järjepidevamaks ja kaasaegsemaks, tagades samas õiguskindluse, on asjakohane vähendada menetluse poolte halduskoormust inter partes menetluses, leevendades varasemate õiguste tõendamise nõudeid selliste juhtumite puhul, kus tõendid on pärit ameti tunnustatud allikast ja nende sisuga on võimalik tutvuda interneti kaudu, ning kohustust esitada tõendid menetluskeeles.

(5)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleb sätestada ELi kaubamärgi taotluse muutmise nõuded selgelt ja põhjalikult.

(6)

ELi kaubamärgi tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord peaks võimaldama läbipaistva, põhjaliku, õiglase ja erapooletu menetluse teel ELi kaubamärki tulemuslikult ja tõhusalt tühistada või kehtetuks tunnistada. Selguse, järjepidevuse, tõhususe ja õiguskindluse huvides tuleks ELi kaubamärgi tühistamise ja kehtetuks tunnistamise eeskirjad viia vastavusse vastulausemenetluse suhtes kohaldatavate eeskirjadega, välja arvatud erinevused, mis tulenevad tühistamise ja kehtetuks tunnistamise menetluse eripärast. Lisaks peaks volituseta agendi nimele registreeritud ELi kaubamärgi üleandmise taotluse menetlus järgima kehtetuks tunnistamise menetlust ning praktikas pakkuma alternatiivi kaubamärgi kehtetuks tunnistamisele.

(7)

Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale (6) on ametil kaalutlusõigus tõendite läbivaatamise küsimuses, mis esitatakse hilinenult vastulause põhjendamiseks või varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamiseks vastulausemenetluses või kehtetuks tunnistamise menetluses, kui ei ole sätestatud teisiti. Õiguskindluse tagamiseks tuleks vastulausemenetluse eeskirjades ja ELi kaubamärkide kehtetuks tunnistamise menetluse eeskirjades täpselt kajastada kõnealuse kaalutlusõiguse piire.

(8)

Selleks et võimaldada läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 207/2009 sätestatud põhimõtetega tulemuslikult, tõhusalt ja põhjalikult läbi vaadata vaidluste lahendamise esimeses etapis tehtud ameti otsuseid, tuleks suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, muutes selgemaks ja täpsemaks menetluseeskirjad ning poolte menetlustagatised, eelkõige pidades silmas juhtumeid, kui kostja kasutab õigust esitada vastukaebus.

(9)

Selleks et tagada apellatsioonikodade tulemuslik ja tõhus töökorraldus, tuleks nende esimehelt, eesistujatelt ja liikmetelt neile määrusega (EÜ) nr 207/2009 ja käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmisel nõuda, et nad tagaksid kodade sõltumatult tehtavate otsuste kvaliteedi ja järjepidevuse ning apellatsioonimenetluste tõhususe.

(10)

Apellatsioonikodade esimehe, eesistujate ja liikmete sõltumatuse tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 136 peaks haldusnõukogu võtma seda artiklit arvesse ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste rakendusnormide vastuvõtmisel kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110.

(11)

Selleks et suurendada apellatsioonimenetluste läbipaistvust ja prognoositavust, tuleks praeguse seisuga määrustes (EÜ) nr 2868/95 ja (EÜ) nr 216/96 sätestatud apellatsioonikodade töökord sätestada ühtse tekstina ja see nõuetekohaselt seostada selle ameti üksuste menetluseeskirjadega, kelle otsuseid edasi kaevatakse.

(12)

Selguse ja õiguskindluse huvides on vaja kodifitseerida ja muuta selgemaks teatavaid suulise menetluse eeskirju, eelkõige eeskirju menetluse keele kohta. Lisaks on asjakohane ette näha suurem tõhusus ja paindlikkus, nähes ette võimaluse võtta suulisest menetlusest osa tehniliste vahendite teel ja asendada suulise menetluse protokoll menetluse salvestusega.

(13)	Selleks et menetlusi lihtsustada ja nende läbiviimine ühetaolisemaks muuta, on asjakohane kehtestada ametile menetluste raames esitatavata tõendite üldine struktuur ja vorming ning tagajärjed juhuks, kui neist struktuuri- ja vorminõuetest kinni ei peeta.

(14)	Selleks et liidu kaubamärgisüsteemi ajakohastada ja viia see vastavusse internetiajastu nõuetega, on teateid ja nende esitamise vorme silmas pidades asjakohane ajakohastada elektroonsete vahendite mõistet.

(15)	Tõhususe, läbipaistvuse ja kasutajasõbralikkuse huvides peaks amet kõigis ameti ametlikes keeltes tegema kättesaadavaks internetipõhised standardvormid tema menetluses kasutatavate teadete edastamiseks.

(16)	Suurema selguse, järjepidevuse ja tõhususe huvides tuleks ette näha sätted vastulausemenetluse, tühistamismenetluse, kehtetuks tunnistamise menetluse ja apellatsioonimenetluse peatamise kohta ning sätestada mõlema lepinguosalise poolt taotletud peatamise maksimaalne pikkus.

(17)	ELi kaubamärgisüsteemi sujuva, tulemusliku ja tõhusa toimimise tagamiseks tuleks vastu võtta tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevad eeskirjad, otsuse tühistamise ja registri kande kustutamise kord, menetluse jätkamise üksikasjalik kord ja ametiga suhtlemisel esindamise nõuded.

(18)	Tuleb tagada rahvusvaheliste kaubamärkide tulemuslik ja tõhus registreerimine viisil, mis on igati kooskõlas kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli eeskirjadega.

(19)	Käesolevas määruses sätestatud õigusnormid täiendavad määrusega (EL) 2015/2424 muudetud määruse (EL) 207/2009 sätteid ning jõustuvad 1. oktoobril 2017. Seega tuleb nende eeskirjade kohaldamine edasi lükata nimetatud kuupäevani,

(20)	Hoolimata määruste (EÜ) nr 2868/95 ja (EÜ) nr 216/96 kehtetuks tunnistamisest tuleb teatavad menetlused, mis on algatatud enne kõnealust kuupäeva, viia lõpule kõnealuste määruste erisätete kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatud normidega määratakse kindlaks järgmine:

a)	Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (edaspidi „amet“) ELi kaubamärgi registreerimisele vastulause esitamise ja menetlemise üksikasjalik kord;

b)	ELi kaubamärgi taotluse muutmise menetlemise üksikasjalik kord;

c)	ELi kaubamärgi tühistamise ja kehtetuks tunnistamise ning volituseta agendi nimele registreeritud ELi kaubamärgi ülemineku üksikasjalik kord;

d)	kaebuse formaalne sisu ning kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord, apellatsioonikoja otsuste formaalne sisu ja vorm ning kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmise kord, apellatsioonikodade struktuur ja tingimused, mille korral tehakse otsus kaebuse kohta ühe liikme poolt;

e)	üksikasjalik suulise menetluse ja tõendite kogumise kord;

f)	üksikasjalikud eeskirjad, millest amet lähtub oma teadete väljastamisel, ja eeskirjad selle kohta, milliseid sidevahendeid kasutatakse ametiga suhtlemiseks;

g)	üksikasjalikud eeskirjad tähtaegade arvutamise ja kestuse kohta;

h)	otsuse tühistamise ja ELi kaubamärgiregistri kande kustutamise kord;

i)	ameti menetluse jätkamise üksikasjalik kord;

j)	ühise esindaja nimetamise tingimused ja kord, tingimused, mille korral peavad töötajad ja kutselised esindajad esitama esindamise õiguse saamiseks volituse ja selle volituse sisu, ning asjaolud, mille tõttu kõrvaldatakse isik loaga kutseliste esindajate nimekirjast;

k)	kollektiivkaubamärgiga ning sertifitseerimis- ja garantiimärgiga seotud põhitaotlusel või -registreeringul põhineva rahvusvahelise registreerimise üksikasjalik kord ning rahvusvahelisele registreeringule vastulause esitamise ja vastulause läbivaatamise kord.

II JAOTIS

VASTULAUSEMENETLUS JA KASUTAMISE TÕENDAMINE

Artikkel 2

Vastulause

1.   Vastulause võib esitada ühe või mitme varasema märgi või muude õiguste põhjal määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 tähenduses, kui määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 41 kohaselt vastulauset esitavatel omanikel või volitatud isikutel on õigus seda teha kõigi varasemate kaubamärkide ja õiguste suhtes. Kui varasemal märgil on rohkem kui üks omanik (kaasomand) või kui varasemat õigust kasutab rohkem kui üks isik, esitab vastulause vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 41 märgi üks omanikest või volitatud isikutest või nad kõik koos.

2.   Vastulause peab sisaldama järgmist:

a)	vastulause objektiks oleva taotluse toimiku number ning ELi kaubamärgi taotleja nimi;

b)

vastulause aluseks oleva varasema märgi või õiguse täpne määratlus, nimelt: i) kui vastulause aluseks on varasem märk määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti a või b tähenduses, siis varasema märgi toimikunumber või registreerimisnumber; märge selle kohta, kas varasem märk on registreeritud või kas selle registreerimist taotletakse, samuti märge liikmesriigi kohta (kaasa arvatud vajaduse korral Beneluxi kohta), kus varasem märk on kaitstud või mille jaoks varasemat märki on kaitstud, ning vajaduse korral ka märge selle kohta, et see on ELi kaubamärk; ii) kui vastulause aluseks on üldtuntud märk määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti c tähenduses, siis märge liikmesriigi või liikmesriikide kohta, kus kaubamärk on üldtuntud, ja märgi kujutis; iii) kui vastulause aluseks on kaubamärgi omaniku nõusoleku puudumine, nagu osutatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõikes 3, siis territoorium, kus varasem kaubamärk on kaitstud, märgi kujutis ning asjakohasel juhul ka märge selle kohta, kas varasem märk on saadud taotluse või registreerimise tulemusel; sel juhul esitatakse taotluse või registreerimisnumber; iv) kui vastulause aluseks on varasem märk või muu tähis määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 tähenduses, siis märge selle õiguse liigi ja laadi kohta, varasema märgi või muu tähise kujutis ja märge selle kohta, kas varasem märk või muu tähis kehtib kogu liidus või ühes või mitmes liikmesriigis, loetledes seejuures need liikmesriigid; v) kui vastulause aluseks on varasem päritolunimetus või geograafiline tähis määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 4a tähenduses, siis märge selle õiguse laadi kohta, varasema päritolunimetuse või geograafilise tähise kujutis ja märge selle kohta, kas varasem päritolunimetus või geograafiline tähis kehtib vastavalt asjakohastele õigusaktidele kogu liidus või ühes või mitmes liikmesriigis, loetledes seejuures need liikmesriigid;

c)	alused, millele vastulause tugineb, esitades kinnituse, et iga varasema märgi või varasema õiguse puhul, millele vastulause esitaja tugineb, on täidetud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõikes 1, 3, 4, 4a või 5 sätestatud tingimused;

d)	varasema kaubamärgi või registreeringu puhul varasema märgi registreerimistaotluse esitamise kuupäev ning asjakohasel juhul ka selle registreerimis- ja prioriteedikuupäev;

e)	määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõikes 4a osutatud varasemate õiguste puhul registreerimistaotluse esitamise kuupäev või kui see kuupäev puudub, siis kaitsmise alguskuupäev;

f)	varasema kaubamärgi või registreeringu puhul varasema märgi taotlemisel või registreerimisel esitatud kujutis; kui varasem märk on värviline, peab ka kujutis olema värviline;

g)	vastulause aluseks olevad kaubad või teenused;

h)

teave vastulause esitaja kohta: i) vastulause esitaja andmed komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1431 (7) artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt; ii) kui vastulause esitaja on määranud endale esindaja või kui esindamine on määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõike 2 kohaselt kohustuslik, siis esindaja nimi ja tegevuskoha aadress vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punktile e; iii) kui vastulause esitab litsentsi saaja või isik, kellel on asjakohaste liidu või riiklike õigusaktide kohaselt õigus varasemat õigust kasutada, siis kinnitus selle kohta ja viited vastulause esitamise volituse või õiguse kohta;

i)	märge kaupade või teenuste kohta, mille kohta vastulause on esitatud; sellise märke puudumisel peetakse vastulauset suunatuks kõikidele kaupadele või teenustele, mis on hõlmatud ELi kaubamärgitaotlusega, millele vastulause on suunatud;

3.   Kui vastulause aluseks on rohkem kui üks varasem märk või varasem õigus, siis kohaldatakse iga märgi, tähise, päritolunimetuse või geograafilise tähise suhtes lõiget 2.

4.   Vastulauses võib esitada ka vastulause aluse põhjenduse, faktid ja argumendid, millele vastulause tugineb, ning vastulauset toetavad tõendid.

Artikkel 3

Keelte kasutamine vastulausemenetluses

Vastulause esitaja või taotleja võib enne artikli 6 lõike 1 kohaselt vastulausemenetluse võistleva etapi alguseks loetavat kuupäeva ametile teatada, et taotleja ja vastulause esitaja on määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 119 lõike 7 alusel leppinud kokku kasutada vastulausemenetluses muud keelt. Kui vastulause ei ole esitatud selles keeles, võib taotleja paluda, et vastulause esitaja esitaks sellest tõlke sellesse keelde. Amet peab sellise taotluse kätte saama hiljemalt vastulausemenetluse võistleva etapi alguseks loetaval kuupäeval. Amet määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul vastulause esitaja peab tõlke esitama. Kui tõlget ei esitata või kui see esitatakse hilinemisega, siis jääb määruse (EÜ) nr 207/2009 menetluse keeli käsitleva artikli 119 kohaselt kindlaksmääratud menetluskeel muutmata.

Artikkel 4

Vastulausemenetluse poolte teavitamine

Vastulause ja muud vastulause esitaja esitatud dokumendid, samuti ühele poolele enne vastulause vastuvõetavaks tunnistamist saadetud teated saadab amet ka teisele poolele, et teavitada teda vastulause esitamisest.

Artikkel 5

Vastulause vastuvõetavaks tunnistamine

1.   Kui vastulause esitamise lõivu ei tasuta määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 41 lõikes 1 sätestatud vastulause esitamise tähtaja jooksul, ei loeta vastulauset esitatuks. Kui vastulause esitamise lõiv makstakse pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist, makstakse see vastulause esitajale tagasi.

2.   Kui vastulause esitatakse pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist, lükkab amet vastulause vastuvõetamatuna tagasi.

3.   Kui vastulause esitatakse keeles, mis ei ole ameti töökeel, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 119 lõikes 5, või kui vastulause ei vasta käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 punktidele a, b või c, ja kui need puudused ei ole kõrvaldatud enne vastulause esitamise tähtaja lõppemist, lükkab amet vastulause vastuvõetamatuna tagasi.

4.   Kui vastulause esitaja ei esita määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 119 lõikes 6 nõutud tõlget, lükatakse vastulause vastuvõetamatuna tagasi. Kui vastulause esitaja esitab mittetäieliku tõlke, ei võeta vastulause vastuvõetavuse kontrollimisel tõlkimata jäetud osa arvesse.

5.   Kui vastulause ei vasta artikli 2 lõike 2 punktidele d–h, teatab amet sellest vastulause esitajale ning palub tal leitud puudused kahe kuu jooksul kõrvaldada. Kui puudused pole määratud tähtajaks kõrvaldatud, lükkab amet vastulause vastuvõetamatuna tagasi.

6.   Amet teatab taotlejale, kui vastulauset ei loetud esitatuks lõike 1 kohase puuduse tõttu või kui on tehtud otsus lükata vastulause vastuvõetamatuna tagasi vastavalt lõikele 2, 3, 4 või 5. Kui kogu vastulause lükatakse vastavalt lõikele 2, 3, 4 või 5 vastuvõetamatuna tagasi enne artikli 6 lõike 1 kohase teate esitamist, siis otsust kulude kohta ei tehta.

Artikkel 6

Vastulausemenetluse võistleva etapi algus ja eelnev menetluse lõpetamine

1.   Kui vastulause on artikli 5 kohaselt tunnistatud vastuvõetavaks, saadab amet pooltele teate selle kohta, et vastulausemenetluse võistlev etapp loetakse alanuks kaks kuud pärast teate kättesaamist. Seda tähtaega võib pikendada kokku 24 kuuni, kui mõlemad pooled esitavad enne kahekuise perioodi lõppemist sellekohase taotluse.

2.   Vastulausemenetlus lõpetatakse siis, kui taotlus võetakse lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul tagasi või kui taotlus piirdub üksnes toodete või teenustega, millele vastulause pole suunatud, või kui ametile teatatakse, et osapooled on saavutanud omavahelise kokkuleppe, või kui taotlus lükatakse paralleelsete menetluse käigus tagasi.

3.   Kui taotleja piirab oma taotlust lõikes 1 nimetatud perioodil, jättes sellest välja osa neist kaupadest või teenustest, millele vastulause on suunatud, palub amet vastulause esitajal ameti määratud tähtajaks teatada, kas vastulause esitaja jätab vastulause jõusse, ja kui jätab, siis millistele allesjäänud kaupadele või teenustele ta selle suunab. Kui vastulause esitaja loobub piirangu tõttu vastulausest, siis vastulausemenetlus lõpetatakse.

4.   Kui vastulausemenetlus lõpetatakse lõigete 2 või 3 kohaselt enne lõikes 1 sätestatud perioodi lõppu, siis otsust kulude kohta ei tehta.

5.   Kui vastulausemenetlus lõpetatakse enne lõikes 1 sätestatud kahekuuse perioodi lõppu lõike 2 kohaselt taotluse tagasivõtmise või piiramise tõttu või lõike 3 kohaselt vastulause tagasivõtmise tõttu, siis vastulause lõiv tagastatakse.

Artikkel 7

Vastulause põhjendamine

1.   Amet võimaldab vastulause esitajal esitada vastulauset toetavaid fakte, tõendeid ja argumente ning täiendada artikli 2 lõike 4 kohaselt juba esitatud fakte, tõendeid ja argumente. Selleks määrab amet tähtaja, mis on vähemalt kaks kuud alates kuupäevast, mil vastulausemenetluse võistlev etapp loetakse alustatuks vastavalt artikli 6 lõikele 1.

2.   Lõikes 1 sätestatud perioodil esitab vastulause esitaja ka tõendeid oma varasemate märkide või õiguste olemasolu, kehtivuse ja ulatuse kohta, samuti tõendeid oma vastulause esitamise õiguse kohta. Eelkõige esitab vastulause esitaja järgmised tõendid:

a)

kui vastulause aluseks on määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punktide a ja b tähenduses varasem kaubamärk, mis ei ole ELi kaubamärk, siis tõendid selle registreerimise taotlemise või registreerimise kohta, esitades: i) kui kaubamärk ei ole veel registreeritud, siis registreerimistaotluse ärakirja või samaväärse dokumendi, mille väljastab kaubamärgitaotluse vastu võtnud asutus, või ii) kui varasem kaubamärk on registreeritud, siis olenevalt asjaoludest kas asjakohase registreerimistõendi ärakirja või ärakirja tõendist selle viimase pikendamise kohta, mis tõendab, et kaubamärgi kaitseperiood ulatub lõikes 1 sätestatud tähtajast ja selle tähtaja kõikidest pikendamistest kaugemale, või samaväärsed dokumendid, mis kaubamärgi registreerinud asutus on väljastanud;

b)	kui vastulause aluseks on märgi üldtuntus määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti c tähenduses, siis käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 punkti g kohaste kaupade või teenuste puhul tõendid märgi üldtuntuse kohta asjakohasel territooriumil;

c)	kui vastulause aluseks on kaubamärgi omaniku nõusoleku puudumine, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõikes 3, siis vastulause esitaja tõendid varasema kaubamärgi omandiõiguse ning tema ja agendi või esindaja vahelise suhte kohta;

d)

kui vastulause aluseks on varasem õigus määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 tähenduses, siis tõendid õiguse kasutamise kohta ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses, samuti tõendid selle õiguse omandamise, kehtimise ja ulatuse kohta, ning kui varasemale õigusele tuginetakse liikmesriigi õiguse kohaselt, siis ülevaatlikult siseriikliku õiguse sisu, esitades väljaanded asjakohaste sätete või kohtulahenditega;

e)

kui vastulause aluseks on varasem päritolunimetus või geograafiline tähis määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 4a tähenduses, siis tõendid selle omandamise, kehtivuse ja ulatuse kohta, ning ülevaatlikult siseriikliku õiguse sisu, kui päritolunimetusele või geograafiline tähisele tuginetakse liikmesriigi õiguse kohaselt, esitades väljaanded asjakohaste sätete või kohtulahenditega;

f)

kui vastulause aluseks on märgi tuntus määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 tähenduses, siis käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 punkti g kohaste kaupade või teenuste puhul lisaks käesoleva lõike punktis a nimetatud tõenditele ka tõendid selle kohta, et märk on ELis või asjaomases liikmesriigis tuntud, ning tõendid ja argumendid, mis näitavad, et taotletava kaubamärgi kasutamine ilma asjakohase põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi ebaõiglast ärakasutamist või selle märgi eristatavuse või maine kahjustamist;

3.   Kui tõenditega lõike 2 punktis a või asjakohastel juhtudel punktis d või e osutatud varasemate õiguste registreerimise taotluse esitamise või registreerimise kohta või siseriikliku õigusega on võimalik tutvuda interneti teel ameti tunnustatud allikas, siis võib vastulause esitaja esitada need tõendid viitena sellele allikale.

4.   Lõike 2 punktis a osutatud registreerimistaotluse esitamise, registreerimise või registreeringu pikendamise tõendid või samaväärsed dokumendid, millega saab tutvuda interneti teel, ning lõike 2 punktis d ja e osutatud siseriikliku õiguse sätted õiguste omandamise ja ulatuse kohta, sh lõikes 3 osutatud interneti kaudu kasutatavad tõendid, esitatakse menetluse keeles või koos tõlkega menetluse keelde. Vastulause esitaja esitab tõlke omal algatusel algdokumendi esitamiseks määratud tähtaja jooksul. Vastulause esitaja esitatavate muude tõendite suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artiklit 24. Tõlkeid, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist, ei võeta arvesse.

5.   Amet ei arvesta kirjalikult esitatud materjale ega nende osi, mis pole ameti poolt määratud tähtajaks esitatud menetluse keeles või tõlgitud menetluse keelde vastavalt lõikele 1

Artikkel 8

Vastulause läbivaatamine

1.   Kui vastulause esitaja ei esita tõendeid artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul või kui varasemate õiguste kohta esitatud tõendid on ilmselgelt asjakohatud või ebapiisavad ega vasta artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele, lükatakse vastulause põhjendamatuna tagasi.

2.   Kui vastulauset lõike 1 kohaselt tagasi ei lükata, teavitab amet taotlejat vastulause esitamisest ja palub tal esitada ameti määratud tähtaja jooksul selle kohta omapoolsed märkused.

3.   Kui taotleja märkusi ei esita, menetleb amet vastulauset talle varem esitatud tõendite alusel.

4.   Taotleja märkused edastatakse vastulause esitajale, kellel amet palub, kui ta seda vajalikuks peab, vastata ameti määratud tähtaja jooksul.

5.   Kui vastulause esitaja esitab artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul juba esitatud faktide ja tõendite toetuseks pärast osutatud tähtaja lõppu artikli 7 lõikes 2 sätestatud samade nõuete kohaseid fakte ja tõendeid, kasutab amet määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõigust ning otsustab, kas võtta need täiendavad faktid või tõendid vastu. Seejuures võtab amet eelkõige arvesse menetluse etappi ja seda, kas need faktid ja tõendid võivad esmapilgul kaasa aidata asja lahendamisele ning kas faktide või tõendite esitamise tähtaja ületamine oli tingitud mõjuvatest põhjustest.

6.   Amet palub taotlejal esitada täiendavaid märkusi, kui ta peab seda asjaolusid arvesse võttes asjakohaseks.

7.   Kui vastulauset ei lükata lõike 1 alusel tagasi, kuid vastulause esitaja esitatud tõendid ei ole piisavad varasemaid õigusi käsitleva vastulause põhjendamiseks vastavalt artiklile 7, lükatakse vastulause põhjendamatuna tagasi.

8.   Artikli 6 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis pärast kuupäeva, mil vastulausemenetluse võistlev etapp loetakse alustatuks. Kui taotleja soovib vaidlustatud taotluse tagasi võtta või seda piirata, peab ta selleks esitama eraldi dokumendi.

9.   Teatud juhtudel võib amet paluda osapooltel oma märkusi kitsendada ja käsitleda vaid teatud küsimusi, lubades neil tõstatada muid küsimusi menetluse hilisemas etapis. Amet ei pea osapoolt teavitama võimalusest esitada teatavaid asjakohaseid fakte ja tõendeid, mida osapool ei ole varem esitanud.

Artikkel 9

Mitu vastulauset

1.   Kui ühe ja sama ELi kaubamärgi registreerimistaotluse kohta on esitatud mitu vastulauset, võib amet need läbi vaadata ühe menetluse raames. Hiljem võib amet otsustada need vastulaused eraldi läbi vaadata.

2.   Kui ühe või mitme vastulause esialgne läbivaatamine näitab, et ELi kaubamärk, mille registreerimiseks taotlus on esitatud, ei ole registreerimiskõlblik osa või kõigi kaupade või teenuste puhul, mille jaoks registreerimist on taotletud, võib amet selle taotluse suhtes muud vastulausemenetlused peatada. Amet teatab peatatud vastulause esitajatele kõigist asjaomastest otsustest, mis tehakse seoses käimasolevate menetlustega.

3.   Kui lõikes 1 osutatud taotluse tagasilükkamise otsus on jõustunud, loetakse vastulaused, mille menetlemine on peatatud lõike 2 kohaselt, menetlusest väljaarvatuks ning asjaomaste vastulausete esitajaid teavitatakse sellest. Sellise menetlusest väljaarvamise korral on tegemist asjaga, mille puhul ei tehta otsust määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 85 lõike 4 tähenduses.

4.   Amet tagastab vastulause esitamise lõivu 50 % ulatuses igale vastulause esitajale, kelle vastulause on lõike 3 kohaselt menetlusest välja arvatud, tingimusel et selle vastulause menetlemine peatati enne vastulausemenetluse võistleva etapi algust.

Artikkel 10

Kasutamise tõendamine

1.   Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõike 2 või 3 kohane varasema kaubamärgi kasutamise tõendamise nõue on vastuvõetav, kui see esitatakse eraldi dokumendis tingimusteta taotlusena tähtaja jooksul, mille amet on vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikele 2 kindlaks määranud.

2.   Kui taotleja on esitanud nõude tõendada varasema märgi kasutamist vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõikele 2 või 3, palub amet vastulause esitajal esitada nõutavad tõendid ameti määratud tähtaja jooksul. Kui vastulause esitaja ei esita tõendeid ega põhjendusi mittekasutamise kohta tähtaja jooksul või kui esitatud tõendid või põhjendused on ilmselgelt ebapiisavad või asjakohatud, lükkab amet varasemal kaubamärgil põhineva vastulause osa tagasi.

3.   Kasutamise näidetest ja tõenditest peab selguma varasema kaubamärgi kasutamise koht, aeg, ulatus ja olemus kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud ning mis on vastulause aluseks.

4.   Lõikes 3 osutatud tõendid tuleb esitada artikli 55 lõike 2 ning artiklite 63 ja 64 kohaselt ning need võivad olla tõendavad dokumendid ja sellised esemed nagu pakendid, etiketid, hinnakirjad, kataloogid, arved, fotod, ajalehereklaamid ning määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 78 lõike 1 punkti f kohased kirjalikud kinnitused.

5.   Koos kasutamise tõendamise nõudega võib esitada ka märkused vastulause esitamise aluste kohta. Need märkused võib esitada ka koos kasutamise tõendamise kohta esitatud märkustega.

6.   Kui vastulause esitaja esitatud tõendid ei ole keeles, milles toimub vastulausemenetlus, võib amet vastulause esitajalt kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikliga 24 nõuda, et ta esitaks nende tõendite vastulausemenetluse keelde tõlgitud versiooni.

7.   Kui vastulause esitaja esitab lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul juba esitatud näidete või tõendite toetuseks pärast selle tähtaja lõppu lõikes 3 sätestatud samade nõuete kohaseid näiteid või tõendeid, kasutab amet määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõigust ning otsustab, kas võtta need täiendavad näited või tõendid vastu. Seejuures võtab amet eelkõige arvesse menetluse etappi ja seda, kas need näited või tõendid võivad esmapilgul kaasa aidata asja lahendamisele ning kas näidete või tõendite esitamise tähtaja ületamine oli tingitud mõjuvatest põhjustest.

III JAOTIS

TAOTLUSE MUUTMINE

Artikkel 11

Taotluse muutmine

1.   Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 43 lõike 2 kohases registreerimistaotluse muutmise nõudes tuleb esitada järgmised andmed:

a)	taotluse toimiku number;

b)	taotleja nimi ja aadress rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt;

c)	see, millist taotluse osa soovitakse muuta, ning selle osa muudetud versioon;

d)	kui muudatus on seotud märgi kujuga, siis märgi muudetud kujutis rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 3 kohaselt.

2.   Kui taotluse muutmisele esitatavad nõuded ei ole täidetud, siis teavitab amet taotlejat puudustest ja määrab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, lükkab amet muutmisnõude tagasi.

3.   Kaubamärgi muudetud registreerimistaotluse avaldamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 43 lõikele 2 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva määruse artikleid 2–10.

4.   Ühe taotleja kahe või enama taotluse sama osa muutmiseks võib esitada ühe muutmistaotluse.

5.   Lõikeid 1, 2 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis taotluste suhtes, millega soovitakse parandada taotleja nimetatud esindaja nime või tegevuskohta.

IV JAOTIS

TÜHISTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE NING ÜLEANDMINE

Artikkel 12

Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus

1.   Ametile määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 56 kohaselt esitatavas tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluses tuleb esitada järgmised andmed:

a)	selle ELi kaubamärgi registreerimisnumber, mille suhtes tühistamist või kehtetuks tunnistamist taotletakse, ning kaubamärgi omaniku nimi;

b)	alused, millele taotlus tugineb, esitades kinnituse, et määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklis 51, 52, 53, 73, 74, 74i või 74j sätestatud tingimused on täidetud;

c)

taotleja kohta: i) taotleja andmed rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt; ii) kui taotleja on määranud endale esindaja või kui esindamine on määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõike 2 kohaselt kohustuslik, siis esindaja nimi ja tegevuskoha aadress vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punktile e;

d)	kaubad või teenused, mille suhtes tühistamist või kehtetuks tunnistamist taotletakse; vastasel juhul peetakse taotlust suunatuks kõikide vaidlustatud ELi kaubamärgiga hõlmatud kaupade või teenuste vastu.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele tuleb suhtelisel põhjusel kehtetuks tunnistamise taotluses esitada järgmised andmed:

a)	määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 kohase taotluse puhul varasem õigus, millel taotlus põhineb, kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 punktiga b, mida mutatis mutandis kohaldatakse selliste taotluste suhtes;

b)	määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 2 kohase taotluse puhul selle varasema õiguse laad, millel taotlus põhineb, õiguse kirjeldus ja märge selle kohta, kas varasem õigus kehtib kogu liidus või ühes või mitmes liikmesriigis; viimasel juhul loetletakse need liikmesriigid;

c)	artikli 2 lõike 2 punktide d–g kohased andmed, mida kohaldatakse selliste taotluste suhtes mutatis mutandis;

d)	kui taotluse esitab litsentsi saaja või isik, kellel asjakohaste liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt on õigus varasemat õigust kasutada, siis tuleb märkida taotluse esitamise loa või õiguse olemasolu.

3.   Kui määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 kohase kehtetuks tunnistamise taotluse aluseks on rohkem kui üks varasem märk või varasem õigus, kohaldatakse iga sellise märgi või õiguse suhtes käesoleva artikli lõike 1 punkti b ja lõiget 2.

4.   Taotluses võib esitada põhjendused koos faktide ja argumentidega, millele taotlus tugineb, ning seda toetavad tõendid.

Artikkel 13

Tühistamismenetluses või kehtetuks tunnistamise menetluses kasutatavad keeled

Tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse esitaja või ELi kaubamärgi omanik võib teatada ametile enne kahe kuu möödumist päevast, mil ELi kaubamärgi omanik sai artikli 17 lõikes 1 nimetatud teate, et nad on määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 119 lõike 7 kohaselt kokku leppinud teises menetluskeeles. Kui taotlus ei ole esitatud selles keeles, võib omanik paluda, et taotleja esitaks sellest tõlke sellesse keelde. Amet peab sellise taotluse kätte saama enne, kui möödub kahekuine periood, mis algab, kui ELi kaubamärgi omanik saab kätte artikli 17 lõikes 1 osutatud teate. Amet määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul taotleja peab tõlke esitama. Kui tõlget ei esitata või kui see esitatakse hiljem, jääb menetluse keel muutmata.

Artikkel 14

Poolte teavitamine tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotlusest

Tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse ja taotluse esitaja esitatud dokumendid, samuti ühele poolele enne vastulause vastuvõetavaks tunnistamist saadetud teated saadab amet ka teisele poolele, et teavitada teda tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamisest.

Artikkel 15

Tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse vastuvõetavus

1.   Kui määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 56 lõikes 2 sätestatud lõivu ei ole tasutud, palub amet taotlejal maksta lõiv ameti määratud tähtajaks. Kui nõutud lõiv pole määratud tähtajaks tasutud, teatab amet taotlejale, et tühistamistaotlust või kehtetuks tunnistamise taotlust ei loeta esitatuks. Kui lõiv makstakse pärast kindlaksmääratud tähtaja lõppemist, makstakse see taotlejale tagasi.

2.   Kui taotlus esitatakse keeles, mis ei ole ameti töökeel vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 119 lõikele 5, või kui vastulause ei vasta käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktidele a või b või asjakohasel juhul ka selle artikli 12 lõike 2 punktile a või b, lükkab amet taotluse vastuvõetamatuna tagasi.

3.   Kui määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 119 lõike 6 teises lõigus nõutud tõlget ei esitata ühe kuu jooksul pärast tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva, lükkab amet taotluse vastuvõetamatuna tagasi.

4.   Kui taotlus ei vasta artikli 12 lõike 1 punktile c või artikli 12 lõike 2 punktile c või d, teavitab amet sellest taotlejat ja palub tal kõrvaldada puudused kahe kuu jooksul. Kui puudusi ei kõrvaldada määratud tähtajaks, lükkab amet taotluse vastuvõetamatuna tagasi.

5.   Kui amet leiab puuduse vastavalt lõikele 1, teatab ta taotlejale või ELi kaubamärgi omanikule, et tühistamistaotlust või kehtetuks tunnistamise taotlust ei loeta esitatuks, ning samuti teatab amet talle otsustest lükata tühistamistaotlus või kehtetuks tunnistamise taotlus vastuvõetamatuna tagasi vastavalt lõikele 2, 3 või 4. Kui kogu tühistamistaotlus või kehtetuks tunnistamise taotlus lükatakse lõike 2, 3 või 4 kohaselt vastuvõetamatuna tagasi enne artikli 17 lõike 1 kohase teate esitamist, siis otsust kulude kohta ei tehta.

Artikkel 16

Tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendamine

1.   Taotleja peab esitama vastulauset toetavad faktid, tõendid ja argumendid enne tühistamismenetluse või kehtetuks tunnistamise menetluse võistleva etapi lõppu. Taotleja peab eelkõige esitama järgmised dokumendid:

a)	määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti b või c või artikli 52 kohase taotluse puhul faktid, argumendid ja tõendid aluste kohta, millel põhineb tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus;

b)	määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 kohase taotluse puhul käesoleva määruse artikli 7 lõikega 2 ettenähtud tõendid, kusjuures artikli 7 lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis;

c)

määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 2 kohase taotluse puhul tõendid asjaomase varasema õiguse omandamise, kehtivuse ja ulatuse kohta ning tõendid selle kohta, et taotlejal on õigus esitada taotlus, ning kui varasemale õigusele tuginetakse liikmesriigi õiguse kohaselt, siis selge ülevaade siseriikliku õiguse sisust, esitades väljaanded asjakohaste sätete või kohtulahenditega. Kui määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõike 2 punktis d osutatud tõenditega varasemate õiguste registreerimise taotluse esitamise või asjakohase siseriikliku õiguse sisu kohta on võimalik tutvuda interneti teel ameti tunnustatud allikas, siis võib vastulause esitaja esitada need tõendid viitena sellele allikale.

2.   Lõike 1 punktide b ja c kohased tõendid varasemate õiguste registreerimise taotluse esitamise, registreerimise või registreeringu kehtivuse pikendamise kohta või asjakohaselt juhul asjakohased siseriiklikud, sealhulgas interneti kaudu kättesaadava õigusaktid esitatakse menetluse keeles või koos tõlkega menetluse keelde. Taotleja peab tõlke esitama omal algatusel ühe kuu jooksul pärast tõendite esitamist. Taotleja poolt taotluse põhjendamiseks esitatavate muude tõendite ja vaidlusaluse kaubamärgi omaniku poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punktile a esitatava tühistamistaotluse suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artiklit 24. Tõlkeid, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist, ei võeta arvesse.

Artikkel 17

Tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendatuse kontrollimine

1.   Kui taotlus on artikli 15 kohaselt tunnistatud vastuvõetavaks, saadab amet pooltele teate selle kohta, et tühistamismenetluse või kehtetuks tunnistamise menetluse võistlev etapp on alanud, ning kutsub ELi kaubamärgi omanikku üles esitama märkusi kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

2.   Kui amet on määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 57 lõike 1 kohaselt palunud osapoolel esitada märkused kindlaksmääratud tähtaja jooksul, kuid osapool ei esita neid selle tähtaja jooksul, kuulutab amet menetluse võistleva etapi lõppenuks ning teeb tühistamis- või kehtetuks tunnistamise otsuse varem esitatud tõendite alusel.

3.   Kui taotleja ei esita taotluse põhjendamiseks fakte, argumente või tõendeid, lükatakse taotlus põhjendamatuna tagasi.

4.   Kõik poolte esitatud märkused edastatakse teisele osapoolele, ilma et see mõjutaks artikli 62 kohaldamist.

5.   Kui omanik loobub ELi kaubamärgist, mille kohta on esitatud artiklis 12 osutatud taotlus, selliselt et kaubamärk kehtib üksnes taotlusega hõlmamata kaupade või teenuste suhtes, või kui ELi kaubamärk tühistatakse samaaegse menetluse tulemusel või selle kehtivusaeg lõpeb, siis menetlus lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 50 lõiget 2 või taotlejal on huvi, et tehtaks sisuline otsus.

6.   Kui omanik loobub osaliselt ELi kaubamärgist, jättes sellest välja osa neist kaupadest või teenustest, millele taotlus on suunatud, palub amet taotlejal ameti määratud tähtajaks teatada, kas taotleja jätab vastulause jõusse, ja kui jätab, siis millistele allesjäänud kaupadele või teenustele ta selle suunab. Kui taotleja võtab loobumist silmas pidades taotluse tagasi või kui ametile teatatakse, et pooled on jõudnud kokkuleppele, siis menetlus lõpetatakse.

7.   Kui omanik soovib vaidlustatud kaubamärgist loobuda, peab ta selleks esitama eraldi dokumendi.

8.   Artikli 8 lõiget 9 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 18

Mitu tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust

1.   Kui ühe ja sama ELi kaubamärgi kohta on esitatud mitu tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust, võib amet need läbi vaadata ühe menetluse raames. Hiljem võib amet otsustada need taotlused eraldi läbi vaadata.

2.   Artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 19

Kasutamise tõendamine tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse raames

1.   Kui tühistamistaotlus esitatakse määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a kohaselt, palub amet ELi kaubamärgi omanikul ameti määratud tähtaja jooksul esitada tõendeid märgi tegeliku kasutamise kohta või mõjuvaid põhjendusi selle mittekasutamise kohta. Kui omanik ei esita tõendeid või põhjendusi mittekasutamise kohta tähtaegselt või kui esitatud tõendid või põhjendused on ilmselgelt ebapiisavad või asjakohatud, siis ELi kaubamärk tühistatakse. Käesoleva määruse artikli 10 lõikeid 3, 4, 6 ja 7 kohaldatakse mutatis mutandis.

2.   Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 57 lõike 2 või 3 kohane kasutamise tõendamise nõue on vastuvõetav, kui ELi kaubamärgi omanik esitab selle eraldi dokumendis tingimusteta taotlusena tähtaja jooksul, mille amet on vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 1 kindlaks määranud. Kui ELi kaubamärgi omanik on esitanud varasema kaubamärgi kasutamise tõendamise või mittekasutamise kohta mõjuvate põhjenduste esitamise nõude vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 57 lõikele 2 või 3, palub amet tühistamistaotluse esitajal esitada nõutavad tõendid ameti määratud tähtaja jooksul. Kui kehtetuks tunnistamise taotluse esitaja ei esita tõendeid või põhjendusi mittekasutamise kohta tähtaegselt või kui esitatud tõendid või põhjendused on ilmselgelt ebapiisavad või asjakohatud, lükkab amet kehtetuks tunnistamise taotluse varasemal kaubamärgil põhineva osa tagasi. Käesoleva määruse artikli 10 lõikeid 3–7 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 20

Üleandmistaotlus

1.   Kui kaubamärgi omanik taotleb määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 18 lõike 1 ja artikli 18 lõike 2 punkti a kohaselt üleandmist kehtetuks tunnistamise asemel, kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva määruse artikleid 12–19 mutatis mutandis.

2.   Kui amet või ELi kaubamärkide kohus rahuldab osaliselt või täielikult määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 18 lõike 2 kohase üleandmistaotluse ja sellekohane otsus või kohtuotsus on jõustunud, tagab amet, et ELi kaubamärgi osaline või täielik üleminek kantakse registrisse ja avaldatakse.

V JAOTIS

KAEBUSED

Artikkel 21

Kaebus

1.   Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 60 lõike 1 kohane kaebus peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)	kaebuse esitaja nimi ja aadress rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt;

b)	kui kaebuse esitaja on määranud endale esindaja, siis esindaja nimi ja tema tegevuskoha aadress rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punkti e kohaselt;

c)	kui kaebuse esitajal peab olema esindaja määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõike 2 kohaselt, siis esindaja nimi ja tegevuskoha aadress vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punktile e;

d)	andmed, mis võimaldavad selgelt ja üheselt tuvastada edasikaevatava otsuse, esitades otsuse kuupäeva ja otsusega seotud menetluse toimiku numbri;

e)	kui edasikaevatud otsus vaidlustatakse üksnes osaliselt, siis andmed, mis selgelt ja üheselt võimaldavad tuvastada kaubad või teenused, mille osas edasikaevatud otsust vaidlustatakse.

2.   Kui kaebus on esitatud mõnes muus liidu ametlikus keeles kui menetluskeel, esitab kaebuse esitaja selle tõlke nelja kuu jooksul alates edasikaevatava otsuse teatavaks tegemisest.

3.   Kui ex parte menetluses on edasikaevatud otsus tehtud muus keeles kui menetluskeel, võib kaebuse esitaja oma kaebuse sisse anda kas menetluskeeles või selles keeles, milles on tehtud edasikaevatav otsus; kummalgi juhul saab kaebuse menetlemise keeleks kaebuse keel ja lõiget 2 ei kohaldata.

4.   Niipea kui inter partes menetluses on esitatud kaebus, teatatakse sellest kostjale.

Artikkel 22

Kaebuse põhjendus

1.   Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 60 lõike 1 neljanda lause kohases selgituses tuleb kaebuse põhjendamiseks esitada selgelt ja üheselt mõistetavalt järgmised andmed:

a)	asjaomane apellatsioonimenetlus, märkides kas kaebuse numbri või edasikaevatava otsuse käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punktis d esitatud nõuete kohaselt;

b)	edasikaevatava otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse põhjendus vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punktile e;

c)	kaebuse põhjendamiseks esitatud faktid, tõendid ja argumendid vastavalt artikli 55 lõikele 2.

2.   Kaebuse põhjendus esitatakse menetluse keeles, mis on määratud kindlaks vastavalt artikli 21 lõikele 2 ja 3. Kui põhjendus esitatakse mõnes muus liidu ametlikus keeles, peab kaebuse esitaja ühe kuu jooksul pärast põhjenduse esitamist esitama selle tõlke.

Artikkel 23

Kaebuse vastuvõetavus

1.   Apellatsioonikoda lükkab kaebuse vastuvõetamatuna tagasi,

a)	kui kaebust ei esitata kahe kuu jooksul alates edasikaevatava otsuse teatavakstegemisest;

b)	kui kaebus ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklitega 58 ja 59 või käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punktiga d ja artikli 21 lõigetega 2 ja 3, välja arvatud juhul, kui see puudus kõrvaldatakse nelja kuu jooksul alates edasikaevatava otsuse teatavakstegemisest;

c)	kui kaebus ei ole kooskõlas artikli 21 lõike 1 punktidega a, b, c ja e ning kui kaebuse esitaja ei kõrvalda puudusi apellatsioonikoja määratud tähtaja jooksul hoolimata sellest, et apellatsioonikoda on teda puudustest teavitanud;

d)	kui kaebuse põhjendust ei esitata nelja kuu jooksul alates edasikaevatava otsuse teatavakstegemisest;

e)

kui kaebuse põhjendus ei vasta artikli 22 lõike 1 punktide a ja b nõuetele ning kui kaebuse esitaja ei kõrvalda puudusi apellatsioonikoja määratud tähtaja jooksul hoolimata sellest, et apellatsioonikoda on teda puudustest teavitanud, või ei esita kaebuse põhjenduse tõlget ühe kuu jooksul pärast algse põhjenduse esitamist vastavalt artikli 22 lõikele 2.

2.   Kui selgub, et kaebus võib olla vastuvõetamatu, võib selle apellatsioonikoja esimees, millele kohtuasi on vastavalt artikli 35 lõikele 1 antud, paluda apellatsioonikojal viivitamata teha otsuse kaebuse vastuvõetavuse kohta, enne kui kostjat teavitatakse olenevalt olukorrast kas kaebuse või kaebuse põhjenduse esitamisest.

3.   Kui kaebuse esitamise lõiv tasutakse pärast määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 60 lõike 1 esimese lause kohase tähtaja möödumist, tunnistab apellatsioonikoda edasikaebuse mitte esitatuks. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2.

Artikkel 24

Vastus

1.   Inter partes menetlustes võib kostja esitada oma vastuse kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kaebuse esitaja esitas kaebuse põhjenduse. Erandlikel asjaoludel võib seda tähtaega kostja põhjendatud taotluse korral pikendada.

2.   Vastuse peab sisaldama kostja nime ja aadressi vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punktile b ja see peab mutatis mutandis vastama käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punktides b, c ja d, artikli 22 lõike 1 punktides a ja c ning artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Artikkel 25

Vastukaebus

1.   Kui kostja taotleb vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 60 lõikele 2 vaidlustatava otsuse tühistamist või muutmist küsimuses, mida kaebuses ei olnud nimetatud, esitatakse vastukaebus käesoleva määruse artikli 24 lõike 1 kohase vastuse esitamise tähtaja jooksul.

2.   Vastukaebus esitatakse vastusest eraldi dokumendina.

3.   Vastukaebus peab sisaldama kostja nime ja aadressi vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punktile b ja see peab mutatis mutandis vastama käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punktides b–e ja artiklis 22 sätestatud tingimustele.

4.   Vastukaebus lükatakse vastuvõetamatuna tagasi,

a)	kui seda ei esitata lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;

b)	kui seda ei esitata kooskõlas lõikega 2 või artikli 21 lõike 1 punktiga d;

c)

kui vastukaebus ei vasta lõike 3 nõuetele ning kui kostja ei kõrvalda puudusi kas apellatsioonikoja määratud tähtaja jooksul hoolimata sellest, et apellatsioonikoda on teda puudustest teavitanud, või ei esita vastukaebuse ja selle põhjenduse tõlget ühe kuu jooksul pärast algse vastukaebuse esitamist.

5.   Kaebuse esitajal palutakse esitada märkused kostja vastukaebuse kohta kahe kuu jooksul alates kuupäevast, kui teda vastukaebusest teavitati. Erandlikel asjaoludel võib apellatsioonikoda seda tähtaega pikendada kaebuse esitaja põhjendatud taotlusel. Artiklit 26 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 26

Repliik ja vasturepliik inter partes menetluses

1.   Kui kaebuse esitaja esitab põhjendatud taotluse kahe nädala jooksul pärast seda, kui teda teavitati vastuse laekumisest, võib apellatsioonikoda kooskõlas määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 63 lõikega 2 lubada tal täiendada oma põhjendust repliigiga, määrates selleks tähtaja.

2.   Sellisel juhul lubab apellatsioonikoda ka kostjal lisada repliigile vasturepliigi, määrates selleks tähtaja.

Artikkel 27

Kaebuse läbivaatamine

1.   Kui apellatsioonikojal tekitab põhjus lükata tagasi kaubamärgitaotlus, siis lähtub ta kooskõlas määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 40 lõikega 3 ex parte menetluses kaebusega hõlmatud kaupade või teenuste suhtes määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklis 37 sätestatud korrast, kui selle sätte kohaldamise tulemusel otsus, mille suhtes on esitatud kaebus, juba ei lähtu samast alusest.

2.   Inter partes menetluses vaadatakse olenevalt olukorrast kaebus või vastulause läbi ainult neil alustel, mis on esitatud kas kaebuse või vastulause põhjenduses. Apellatsioonikoda vaatab selliseid õiguslikke asjaolusid, mida menetluse pooled ei esitanud, läbi ainult juhul, kui need puudutavad olulisi menetlusnorme või kui need on vaja lahendada määruse (EÜ) nr 207/2009 nõuetekohase kohaldamise huvides, võttes arvesse poolte esitatud fakte, tõendeid ja argumente.

3.   Kaebuse läbivaatamisel vaadatakse läbi ka järgmised nõuded või taotlused, tingimusel et need on esitatud õigeaegselt olenevalt olukorrast kas kaebuse põhjenduse või vastukaebusena edasikaevatud otsuse teinud ameti üksuse menetluse raames:

a)	kasutamise käigus eristavaks muutumine, nagu osutatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõikes 3 ja artikli 52 lõikes 2;

b)	varasema kaubamärgi tuntus turul, mis tuleneb varasema kaubamärgi kasutamisest määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b tähenduses;

c)	kasutamise tõendamine vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 57 lõigetele 2 ja 3.

4.   Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõike 2 kohaselt võib apellatsioonikoda arvesse võtta talle esmakordselt esitatud uusi fakte ja tõendeid ainult juhul, kui:

a)	need võivad esmapilgul aidata kaasa asja tulemuslikule lahendamisele; ning

b)	need jäid tähtaja jooksul esitamata mõjuval põhjusel, eriti kui need vaid täiendavad õigeaegselt esitatud fakte ja tõendeid või kui need esitatakse selleks, et vaidlustada järeldused, mis tehti või vaadati läbi esimeses astmes tehtud edasikaevatavas otsuses tema enda algatusel.

5.   Apellatsioonikoda teeb hiljemalt oma otsuses olenevalt olukorrast kas kaebuse või vastulause kohta otsuse vaidlustatud kaubamärkide piiramis-, jagamis- ja osalise loobumise taotluste kohta, mille taotleja või omanik on esitanud apellatsioonimenetluse käigus kooskõlas määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklitega 43, 44 või 50. Kui apellatsioonikoda nõustub piiramise, jagamise või osalise loobumisega, teavitab ta sellest viivitamata registrit pidavat osakonda ja osakondi, kes tegelevad sama kaubamärki käsitlevate paralleelsete menetlustega.

Artikkel 28

Apellatsioonikoja teated

1.   Teated, mis apellatsioonikoda esitab kaebuse läbivaatamise käigus või menetluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel, koostab ning kirjutab apellatsioonikoja nimel ja apellatsioonikoja esimehe nõusolekul alla ettekandja.

2.   Kui apellatsioonikoda suhtleb faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta esialgse seisukoha väljatöötamise käigus osapooltega, märgib ta, et suhtluses vahetatud teated ei ole talle siduvad.

Artikkel 29

Seisukohad üldist huvi pakkuvate küsimuste kohta

Apellatsioonikoda võib omal algatusel või ameti tegevdirektori kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel paluda tegevdirektoril esitada seisukoha pooleli olevate asjade arutamiste käigus üleskerkinud üldist huvi pakkuvate küsimuste kohta. Osapooltel on õigus esitada tegevdirektori seisukohtade suhtes oma märkusi.

Artikkel 30

Absoluutsete põhjuste uus uurimine

1.   Kui apellatsioonikoda leiab ex parte menetluses, et kaebusega hõlmamata kaubamärgitaotluses loetletud kaupade või teenuste suhtes võib kohaldada absoluutseid keeldumispõhjusi, teavitab ta sellest taotluse läbivaatajat, kes võib otsustada taotluse nende kaupade või teenuste osas uuesti läbi vaadata vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 40 lõikele 3.

2.   Kui vastulausete osakonna otsus edasi kaevatakse, võib apellatsioonikoda, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 58 lõike 1 kohaldamist, teha põhjendatud esialgse otsuse menetluse peatamiseks ja saata taotluse tagasi pädevale läbivaatajale koos soovitusega taotlus määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 40 lõike 3 alusel uuesti läbi vaadata, kui ta leiab, et mõne või kõigi kaubamärkide registreerimistaotluses loetletud kaupade või teenuste suhtes tuleb kohaldada absoluutset keeldumispõhjust.

3.   Kui vaidlusalune taotlus saadetakse tagasi lõike 2 alusel, teatab läbivaataja apellatsioonikojale viivitamata, kas vaidlustatud taotlus vaadatakse uuesti läbi. Kui vaidlustatud taotlus vaadatakse uuesti läbi, on apellatsioonimenetlus peatatud seniks, kuni läbivaataja langetab oma otsuse, ning kui vaidlustatud taotlus lükatakse täielikult või osaliselt tagasi, on apellatsioonimenetlus peatatud kuni läbivaataja otsuse jõustumiseni.

Artikkel 31

Kaebuse eelisjärjekorras läbivaatamine

1.   Kaebuse esitaja või kostja põhjendatud taotluse korral ja pärast teise poole ärakuulamist võib apellatsioonikoda olenevalt kohtuasja kiireloomulisusest ja asjaoludest otsustada vaadata asi läbi eelisjärjekorras, ilma et see piiraks artiklite 23 ja 26, sealhulgas tähtaegu käsitlevate sätete kohaldamist.

2.   Taotluse kaebuse eelisjärjekorras läbivaatamiseks võib esitada kogu apellatsioonimenetluse jooksul. See taotlus esitatakse eraldi dokumendina, millele lisatakse tõendid asja kiireloomulisuse ja konkreetsete asjaolude kohta.

Artikkel 32

Apellatsioonikoja otsuse kohustuslik sisu

Apellatsioonikoja otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)	märge, et otsuse on teinud apellatsioonikoda;

b)	otsuse tegemise kuupäev;

c)	poolte ja nende esindajate nimed;

d)	otsuses käsitletud kaebuse number ja edasikaevatava otsuse andmed vastavalt artikli 21 lõike 1 punktile d;

e)	märge apellatsioonikoja moodustamise kohta;

f)	esimehe ja otsuse tegemises osalenud liikmete nimi ja allkiri, märkides ühtlasi selle, kes oli asjas ettekandja, või kui otsuse tegi üks liige, siis tema nimi ja allkiri, ilma et see piiraks artikli 39 lõik 5 kohaldamist;

g)	olenevalt olukorrast kantselei juhataja või kantselei juhataja nimel allakirjutanud kantselei töötaja nimi ja allkiri;

h)	kokkuvõte poolte esitatud faktidest ja argumentidest;

i)	põhjused, miks kõnealune otsus tehti;

j)	apellatsioonikoja korraldus, sealhulgas vajaduse korral otsus kulude kohta.

Artikkel 33

Kaebuste esitamise lõivu tagasimaksmine

Kaebuse esitamise lõiv makstakse tagasi ainult järgmistel juhtudel apellatsioonikoja korralduse alusel:

a)	kui kaebust ei loeta esitatuks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 60 lõike 1 teisele lausele;

b)	kui ameti otsuseid tegev üksus, kes tegi vaidlustatud otsuse, vaatab otsuse läbi vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 61 lõikele 1 või tühistab selle vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 80;

c)

kui läbivaatamise menetlus avatakse määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 40 lõike 3 tähenduses uuesti vastavalt apellatsioonikoja käesoleva määruse artikli 30 lõike 2 kohase soovituse alusel ja vaidlustatud taotlus lükatakse läbivaataja otsusega lõplikult tagasi ja selle tulemusena on kaebuse ese ära langenud;

d)	kui apellatsioonikoda peab lõivu tagasimaksmist olulise menetlusvea tõttu õiglaseks.

Artikkel 34

Edasikaevatava otsuse läbivaatamine ja tühistamine

1.   Kui ex parte menetluses ei lükata kaebust tagasi vastavalt artikli 23 lõikele 1, esitab apellatsioonikoda määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 61 kohaldamiseks kaebuse ja kaebuse põhjendused sellele ameti üksusele, kes tegi vaidlustatud otsuse.

2.   Kui edasikaevatud otsuse teinud ameti üksus teeb läbivaatamisotsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 61 lõikele 1, teavitab ta sellest viivitamata apellatsioonikoda.

3.   Kui edasikaevatud otsuse teinud ameti üksus algatab menetluse selle otsuse tühistamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 80 lõikele 2, teavitab ta sellest käesoleva määruse artikli 71 kohaldamiseks viivitamata apellatsioonikoda. Ta teavitab apellatsioonikoda viivitamata ka menetluse tulemusest.

Artikkel 35

Kaebuse andmine apellatsioonikojale menetlemiseks ja ettekandja nimetamine

1.   Kui kaebus on esitatud, annab apellatsioonikodade eesistuja objektiivsete kriteeriumite põhjal, mille määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 136 lõike 4 punkti c kohane apellatsioonikodade juhtorgan, asja menetlemiseks konkreetsele apellatsioonikojale.

2.   Iga lõike 1 kohaselt apellatsioonikojale menetlemiseks antud asja puhul nimetab koja esimees ettekandja, kelleks on üks apellatsioonikoja liige või apellatsioonikoja esimees.

3.   Kui asi kuulub artikli 36 lõike 1 kohaselt ühe liikme pädevusse, nimetab seda menetlev apellatsioonikoda ettekandja selleks liikmeks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 135 lõikele 5.

4.   Kui asjas tehtud apellatsioonikoja otsus tühistatakse või seda muudetakse olenevalt olukorrast kas Üldkohtu või Euroopa Kohtu lõpliku otsusega, siis annab apellatsioonikodade eesistuja kõnealuse otsuse täitmiseks asja vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 65 lõikele 6 käesoleva artikli lõike 1 kohaselt uuesti menetlemiseks apellatsioonikojale, mis aga ei koosne samadest liikmetest kui tühistatud otsuse teinud apellatsioonkoda, välja arvatud juhul, kui asi antakse menetlemiseks laiendatud apellatsioonikojale („suurkoda“) või kui tühistatud otsuse oli teinud suurkoda.

5.   Kui ühe otsuse peale esitatakse mitu kaebust, käsitatakse neid ühe menetluse raames. Kui samad pooled esitavad kaebuse sama kaubamärki käsitlevate erinevate otsuste kohta või kui sellistel kaebustel on muid faktilisi või õiguslikke ühisjooni, võib neid kaebusi poolte nõusolekul läbi vaadata ühe menetluse raames.

Artikkel 36

Ühe liikme pädevusse kuuluvad asjad

1.   Järgmiste otsuste tegemiseks võib asja menetlev apellatsioonikoda nimetada ühe liikme määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 135 lõike 2 tähenduses:

a)	artikli 23 alusel tehtavad otsused

b)	kaebuse menetlemise lõpetamise otsused, mis tehakse pärast vaidlustatud või varasema kaubamärgi tagasivõtmist, tagasilükkamist, tühistamist või varasemast kaubamärgist loobumist;

c)	kaebuse menetlemise lõpetamise otsused, mis tehakse pärast vastulause, tühistamistaotluse, kehtetuks tunnistamise taotluse ja kaebuse tagasivõtmist;

d)	otsused määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 79d lõike 1 ja artikli 80 lõike 2 kohaste meetmete kohta, tingimusel et olenevalt olukorrast kas parandatud või tühistatud otsuse puhul on tegemist ühe liikme tehtud otsusega;

e)	määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 81 lõike 4 kohased otsused;

f)	määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 85 lõigete 3, 4 ja 7 kohased otsused;

g)	määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklis 7 sätestatud alustel tehtud ilmselgelt põhjendamata ja ilmselgelt põhjendatud otsused ex parte menetlustes tehtud otsuste peale esitatud kaebuste kohta.

2.   Kui üks liige leiab, et lõikes 1 või määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 135 lõikes 5 sätestatud tingimused ei ole või ei ole enam täidetud, saadab üks liige asja tagasi apellatsioonikojale, milles on kolm liiget, esitades otsuse eelnõu vastavalt käesoleva määruse artiklile 41.

Artikkel 37

Asja saatmine arutamiseks suurkojale

1.   Ilma et see piiraks võimalust saata asi edasi suurkojale vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 135 lõikele 3, saadab apellatsioonikoda temale antud asja edasi suurkojale, kui ta leiab, et peab kõrvale kalduma õigusaktide varasemast suurkoja otsuses esitatud tõlgendusest või kui ta leiab, et apellatsioonikojad on teinud õigussätete kohta lahknevaid otsuseid, mis võib mõjutada asja lahendamist.

2.   Olenevalt olukorrast kas apellatsioonikoja või selle juhtorgani otsustes saata asi arutamiseks suurkojale tuleb esitada põhjused, miks nende arvates on edastamine põhjendatud, ning saata need otsused menetluse pooltele ja avaldada ameti ametlikus teatajas.

3.   Kui suurkoda leiab, et asja talle üleandmise tingimused ei ole piisavad või ei ole enam piisavad, saadab ta asja viivitamatult tagasi sellele apellatsioonikojale, kellele asi oli otsustamiseks antud.

4.   Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 128 lõike 4 punkti l kohased taotlused õigussätete kohta põhjendatud arvamuse saamiseks saadetakse kirjalikult edasi suurkojale ning neis esitatakse küsimused tõlgendamist vajavate õigussätete kohta; esitada võib ka tegevdirektori seisukoha tõlgendamisvõimaluste ning õiguslike ja praktiliste tagajärgede kohta. Taotlus avaldatakse ameti ametlikus teatajas.

5.   Kui apellatsioonikoda peab menetluse raames tegema otsuse samas küsimuses, mis on esitatud ka suurkojale vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 135 lõikele 3 või artikli 128 lõike 4 punktile l, peatab ta menetluse seniks, kuni suurkoda on teinud otsuse või esitanud oma põhjendatud arvamuse.

6.   Iga valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kauplejaid või tarbijaid esindav rühm või organ, kes tõendab oma põhjendatud huvi apellatsioonimenetluse või suurkojale põhjendatud arvamuse saamiseks esitatud taotluse tulemuse vastu, võib esitada kirjalikke märkusi kahe kuu jooksul pärast seda, kui ameti ametlikus teatajas on avaldatud suurkojale asja edastamiseks või põhjendatud arvamuse saamiseks esitatud taotluse kohta tehtud otsus. Nad ei ole suurkojas peetava menetluse osalised ja kannavad ise oma kulud.

Artikkel 38

Muudatused koja koosseisus

1.   Kui apellatsioonikoja koosseis pärast suulist menetlust artikli 43 lõigete 2 ja 3 kohaselt muutub, teavitatakse kõiki menetluspooli sellest, et mis tahes poole taotlusel korraldatakse uus suuline menetlus apellatsioonikoja uue koosseisuga. Uus suuline menetlus toimub ka siis, kui seda nõuab uus liige ja kui teised apellatsioonikoja liikmed on sellega nõus.

2.   Apellatsioonikoja uus liige on varem vastuvõetud esialgse otsusega seotud samas ulatuses kui teised liikmed.

Artikkel 39

Arutamine, hääletamine ja otsustele allakirjutamine

1.   Ettekandja esitab teistele apellatsioonikoja liikmetele otsuse eelnõu ja määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul selle kohta saab esitada vastuväiteid või teha muudatusettepanekuid.

2.   Kui ilmneb, et apellatsioonikoja liikmed ei ole kõik ühel arvamusel, tuleb koda kokku, et vastuvõtmisele tulevat otsust arutada. Nõupidamistest võtavad osa ainult apellatsioonikoja liikmed, kuid apellatsioonikoja esimees võib osalemisloa anda ka teistele ametnikele, näiteks kantselei juhatajale ja tõlkidele. Arutelud on ja jäävad salajaseks.

3.   Apellatsioonikoja liikmete nõupidamiste ajal kuulatakse esimesena ära ettekandja arvamus ning viimasena esimehe arvamus, kui ettekandja ei ole ise esimees.

4.   Kui on vaja hääletada, hääletatakse samas järjekorras, kuid esimees hääletab iga kord viimasena. Hääletamisest keeldumine ei ole lubatud.

5.   Otsusele kirjutavad alla kõik apellatsioonikoja liikmed. Kui liige ei saa oma tööülesandeid täita pärast seda, kui apellatsioonikoda on lõppotsuse teinud, siis seda liiget ei asendata ja otsusele kirjutab tema nimel alla esimees. Kui esimees ei saa tööülesandeid täita, kirjutab tema nimel otsusele alla apellatsioonikoja vanim liige vastavalt artikli 43 lõikele 1.

6.   Lõikeid 1–5 ei kohaldata, kui otsuse teeb üks liige vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 135 lõikele 2 ja käesoleva määruse artikli 36 lõikele 1. Sellistel juhtudel kirjutab otsusele alla see ainuke liige.

Artikkel 40

Apellatsioonikoja esimees

Apellatsioonikoda juhib esimees, kes täidab järgmisi ülesandeid:

a)	määrab igale artikli 35 lõike 2 kohaselt apellatsioonikojale menetlemiseks antud asjale ettekandja, kelleks on kas apellatsioonikoja liige või ta ise;

b)	määrab apellatsioonikoja nimel ettekandja ainukeseks liikmeks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 135 lõikele 2;

c)	palub apellatsioonikojal teha otsuse kaebuse vastuvõetavuse kohta vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõikele 2;

d)	juhib asja esialgset läbivaatamist, mida teostab ettekandja vastavalt käesoleva määruse artiklile 41;

e)	juhib suulist menetlust ja allkirjastab selle protokollid ning juhib tõendite kogumist.

Artikkel 41

Apellatsioonikoja ettekandja

1.   Ettekandja teostab talle läbivaatamiseks antud kaebuse eelläbivaatuse, valmistab ette asja läbivaatamise ja apellatsioonikoja arutelud ning koostab apellatsioonikoja otsuse eelnõu.

2.   Seejuures täidab ettekandja apellatsioonikoja esimehe juhtimisel vastavalt vajadusele järgmisi ülesandeid:

a)	palub pooltel esitada märkused vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 63 lõikele 2;

b)	teeb otsuseid tähtaegade pikendamise taotluste kohta ja olenevalt olukorrast kehtestab tähtaegu käesoleva määruse artikli 24 lõike 1, artikli 25 lõike 5 ja artikli 26 tähenduses ning teeb otsuseid peatamise kohta vastavalt artiklile 71;

c)	valmistab ette artikli 28 kohased teated ja suulise ärakuulamise;

d)	kirjutab alla suulise menetluse ja tõendite kogumise protokollile.

Artikkel 42

Kantselei

1.   Apellatsioonikodade koosseisus luuakse kantselei. Kantselei ülesanne on võtta vastu, saata välja ja hoida alal ja edastada apellatsioonikodade menetlustega seotud dokumente ja pidada nende kohta toimikuid.

2.   Kantseleid juhatab kantselei juhataja. Kantselei juhataja täidab käesolevas artiklis loetletud ülesandeid apellatsioonikodade eesistuja volituse alusel, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

3.   Kantselei juhataja tagab määruses (EÜ) nr 207/2009, käesolevas määruses ning vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 136 lõike 4 punktidele c ja d tehtud apellatsioonikodade juhtorgani otsustes sätestatud ametlikest nõuetest ja tähtaegadest kinnipidamise. Selleks täidab kantselei juhataja järgmisi ülesandeid:

a)	kirjutab alla otsustele, mis apellatsioonikojad on kaebuste kohta teinud;

b)	koostab suulise menetluse ja tõendite kogumise protokollid ja kirjutab neile alla;

c)	esitab omal algatusel või apellatsioonikoja taotluse korral apellatsioonikojale põhjendatud arvamusi menetluslike ja ametlike nõuete, sealhulgas käesoleva määruse artikli 23 lõikes 2 nimetatud puuduste kohta;

d)	esitab kaebuse vastavalt käesoleva määruse artikli 34 lõikele 1 ameti üksusele, kes tegi vaidlustatud otsuse;

e)	käesoleva määruse artikli 33 punktides a ja b osutatud juhtudel annab apellatsioonikoja nimel korralduse kaebuse esitamise lõiv tagasi maksta.

4.   Kantselei juhataja täidab apellatsioonikodade eesistuja volituse alusel järgmisi ülesandeid:

a)	annab asjad menetleda kooskõlas artikli 35 lõigetega 1 ja 4;

b)	rakendab apellatsioonikodade juhtorgani otsuseid apellatsioonikodade menetluste läbiviimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 136 lõike 4 punktile b.

5.   Kantselei juhataja võib apellatsioonikodade eesistuja ettepaneku alusel antud apellatsioonikodade juhtorgani volitusel täita muid ülesandeid, mis on seotud apellatsioonikodade menetluste läbiviimise ja nende töökorraldusega.

6.   Kantselei juhataja võib delegeerida käesolevas artiklis osutatud ülesandeid kantselei töötajale.

7.   Kui kantselei juhataja ei saa täita ametiülesandeid artikli 43 lõike 4 tähenduses või kui kantselei juhataja ametikoht on täitmata, nimetab apellatsioonikodade eesistuja kantselei liikme, kes kantselei juhataja äraolekul täidab tema ülesandeid.

8.   Kantselei juhataja korraldab kantselei töötajate tööd.

Artikkel 43

Ametialase vanemuse järjestus ning liikmete ja esimehe asendamine

1.   Esimehe ja liikme ametialast vanemust arvutatakse alates kuupäevast, mil ta asus täitma oma ametisse nimetamise dokumendis loetletud ülesandeid, või kui see ei ole võimalik, siis ameti haldusnõukogu määratud ülesandeid. Võrdse ametis oldud aja korral määratakse ametialase vanemuse järjestus vanuse alusel. Uueks ametiajaks tagasi nimetatud esimehed ja liikmed säilitavad oma senise ametialase vanemuse.

2.   Kui apellatsioonikoja esimees ei saa täita ametiülesandeid, asendab teada kooskõlas lõikega 1 vanemuselt esimene apellatsioonikoja liige või kui sellist liiget ei ole, siis apellatsioonikodade vanemuselt esimene liige.

3.   Kui apellatsioonikoja liige ei saa täita ametiülesandeid, asendab teda kooskõlas lõikega 1 vanemuselt esimene apellatsioonikoja liige või kui sellist liiget ei ole, siis apellatsioonikodade vanemuselt esimene liige.

4.   Apellatsioonikoja esimees ja liige ei saa täita ametiülesandeid lõike 2 ja 3 tähenduses, kui ta on puhkusel, haige, täidab möödapääsmatuid kohustusi või on välja arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 137 ja käesoleva määruse artikli 35 lõikele 4. Esimees ei saa ametiülesandeid täita ka juhul, kui ta täidab ajutiselt apellatsioonikodade eesistuja ülesandeid käesoleva määruse artikli 47 lõike 2 kohaselt. Kui esimehe või liikme ametikoht on täitmata, täidab tema ülesandeid ajutiselt asendaja käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.

5.   Liige, kes leiab, et ei saa ametiülesandeid täita, teatab sellest kohe asjaomase apellatsioonikoja esimehele. Esimees, kes leib, et ei saa ametiülesandeid täita, teatab sellest kohe ja samal ajal lõike 2 kohasele asendajale ja apellatsioonikodade eesistujale.

Artikkel 44

Väljaarvamine ja taandamine

1.   Enne kui apellatsioonikoda teeb määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 137 lõike 4 kohase otsuse, palutakse esimehel või asjaomasel liikmel esitada märkusi selle kohta, kas väljaarvamine või taandamine on põhjendatud.

2.   Kui apellatsioonikoda saab muust allikast kui asjaomaselt liikmelt endalt või menetluse poolelt teada, et võib leiduda põhjust väljaarvamiseks või taandamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 137 lõikele 3, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 137 lõikes 4 sätestatud korda.

3.   Asjaomane menetlus peatatakse seniks, kuni tehakse otsus võtta määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 137 lõike 4 kohaseid meetmeid.

Artikkel 45

Suurkoda

1.   Et võimaldada suurkoja liikmete rotatsiooni korras nimetamist vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 136a lõikele 2, koostatakse käesoleva määruse artikli 43 lõike 1 kohaselt apellatsioonikodade liikmete nimekiri (välja arvatud apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed) liikmete ametialase vanemuse järjekorras. Kui kaebus antakse määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 135 lõike 3 punkti b kohaselt suurkojale arutamiseks, on suurkoja ettekandjaks enne asja arutamiseks andmist nimetatud ettekandja.

2.   Suurkoja esimehena tegutseva apellatsioonikodade eesistuja suhtes kohaldatakse artiklit 40. Suurkoja ettekandja suhtes kohaldatakse artiklit 41.

3.   Kui apellatsioonikodade eesistuja ei saa täita suurkoja esimehe või suurkoja ettekandja ülesandeid, täidab neid ülesandeid kooskõlas artikli 43 lõikega 1 vanemuselt esimene apellatsioonikodade eesistuja. Kui suurkoja liige ei saa ametiülesandeid täita, asendab teda teine apellatsioonikodade liige, kes määratakse vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 136a lõikele 2 ja käesoleva artikli lõikele 1. Käesoleva määruse artikli 43 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Suurkoda arutab ja hääletab ning viib läbi suulisi menetlusi vaid juhul, kui kohal on vähemalt seitse suurkoja liiget, sealhulgas esimees ja ettekandja.

5.   Asja arutamise ja hääletamise suhtes suurkojas kohaldatakse artikli 39 lõikeid 1–5. Häälte võrdse jaotumise korral on määravaks esimehe hääl.

6.   Suurkoja otsuste ja mutatis mutandis ka määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 128 lõike 4 punkti l tähenduses põhjendatud arvamuste suhtes kohaldatakse artiklit 32.

Artikkel 46

Apellatsioonikodade juhtorgan

1.   Apellatsioonikodade juhtorgani ülesanded on järgmised:

a)	määrab kindlaks apellatsioonikodade koosseisu;

b)	määrab kindlaks objektiivsed kriteeriumid, mille alusel antakse kaebused apellatsioonikodadele menetlemiseks ja lahendab sellega seoses tekkida võivad konfliktid;

c)	arvutab apellatsioonikodade eesistuja ettepaneku alusel välja apellatsioonikodade kuluvajadused, mille alusel koostatakse apellatsioonikodade kulukalkulatsioonid;

d)	kinnitab oma sisekorraeeskirja;

e)	kehtestab liikmete väljaarvamise ja taandamise eeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 137;

f)	kehtestab kantselei tööjuhised;

g)	võtab muid meetmeid, et täita oma ülesandeid apellatsioonikodade töö korraldamisel ja juhtimisel vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 135 lõike 3 punktile a ja artikli136 lõike 4 punktile a.

2.   Juhtorgan on otsustusvõimeline vaid siis, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku liikmetest, eesistuja ja pooled kodade esimehed (kelle arvu ümardatakse vajaduse korral ülespoole). Juhtorgani otsused võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on määravaks eesistuja hääl.

3.   Artikli 43 lõike 1, artikli 45 lõike 1 ning lõike 1 punktide a ja b kohaselt vastu võetud juhtorgani otsused avaldatakse ameti ametlikus teatajas.

Artikkel 47

Apellatsioonikodade eesistuja

1.   Kui apellatsioonikodade eesistuja ei saa täita ametiülesandeid artikli 43 lõike 4 tähenduses, täidab talle määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 136 lõikega 4 pandud juhtimis- ja korralduslikke ülesandeid kooskõlas artikli 43 lõikega 1 vanemuselt järgmine apellatsioonikodade eesistuja.

2.   Kui apellatsioonikodade eesistuja koht on täitmata, täidab tema ülesandeid ajutiselt kooskõlas artikli 43 lõikega 1 vanemuselt järgmine apellatsioonikodade eesistuja.

Artikkel 48

Muude menetluste sätete kohaldamine apellatsioonimenetluse suhtes

Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse edasikaevatud otsuse teinud ameti üksuse menetluste suhtes kohaldatavaid sätteid mutatis mutandis ka apellatsioonimenetlustes.

VI JAOTIS

SUULINE MENETLUS JA TÕENDITE KOGUMINE

Artikkel 49

Kutse suulisele menetlusele

1.   Pooled kutsutakse määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklis 77 sätestatud suulisele menetlusele ja nende tähelepanu juhitakse käesoleva artikli lõikele 3.

2.   Kutse väljastamisel nõuab amet vajaduse korral, et pooled esitaksid kogu asjakohase teabe ja dokumendid enne ärakuulamist. Amet võib paluda pooltel suulises menetluses keskenduda ühele või mitmele konkreetsele küsimusele. Samuti võib ta pakkuda pooltele võimalust osaleda suulises menetluses videokonverentsi teel või muude tehniliste vahendite abil.

3.   Kui nõuetekohaselt kutsutud pool ei ilmu ametisse suulisele menetlusele, võib menetlus jätkuda ilma selle pooleta.

4.   Amet tagab, et suulise arutamise tulemusena on kaebuse kohta võimalik vastu võtta otsus, kui ei kerki esile erilisi põhjusi vastupidiseks.

Artikkel 50

Suulise menetluse keeled

1.   Suuline menetlus toimub menetluse keeles, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku, et kasutavad muud liidu ametlikku keelt.

2.   Amet võib suulise menetluse käigus kasutada mõnda muud liidu ametlikku keelt ja võib taotluse alusel lubada seda teha ka pooltel, tingimusel et pakutakse sünkroontõlget menetluse keelde. Olenevalt olukorrast kannab sünkroontõlke kulud taotluse esitanud pool või amet.

Artikkel 51

Poolte, tunnistajate ja ekspertide suulised tunnistused ja vaatluse teostamine

1.   Kui amet peab vajalikuks ära kuulata pooli, tunnistajaid või eksperte või läbi viia vaatluse, võtab ta vastu sellekohase esialgse otsuse, märkides ära kavandatavad tõendite kogumise viisid, asjakohased tõestamist vajavad faktid ning ärakuulamise või vaatluse teostamise kuupäeva, kellaaja ja koha. Kui pool taotleb tunnistajate või ekspertide suuliste tunnistuste ärakuulamist, määrab amet oma otsusega tähtaja, mille jooksul sel poolel tuleb ametile teada anda nende tunnistajate ja ekspertide nimed ja aadressid.

2.   Kutse tunnistuste ärakuulamiseks, mis saadetakse pooltele, tunnistajatele ja ekspertidele, peab sisaldama järgmist:

a)	väljavõte lõikes 1 osutatud otsusest, milles märgitakse taotletud ärakuulamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning sedastatakse faktid, millega seoses taotletakse poolte, tunnistajate ja ekspertide ärakuulamist;

b)	menetluspoolte nimed ja tunnistajate või ekspertide õigused artikli 54 lõigete 2–5 kohaselt.

Kutsega pakutakse tunnistajatele ja ekspertidele ka võimalust osaleda suulises menetluses videokonverentsi teel või muude tehniliste vahendite abil.

3.   Artikli 50 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 52

Ekspertide kutsumine ja eksperdiarvamus

1.   Amet otsustab, millises vormis ekspert oma arvamuse esitab.

2.   Eksperdile saadetav kutse peab sisaldama järgmist:

a)	eksperdi ülesande täpne kirjeldus;

b)	eksperdiarvamuse esitamise tähtaeg;

c)	menetluspoolte nimed;

d)	eksperdi õigused artikli 54 lõigete 2–4 kohaselt.

3.   Eksperdiarvamus esitatakse menetluskeeles või sellele lisatakse tõlge menetluskeelde. Kirjaliku aruande ja vajadusel ka tõlke ärakirjad esitatakse pooltele.

4.   Pooled võivad esitada eksperdi suhtes taanduse ebapädevuse tõttu või samadel alustel, mille põhjal võib määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 137 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitada taanduse kontrollijale või osakonna või apellatsioonikoja liikmele. Eksperdi taandus esitatakse menetluskeeles või koos tõlkega menetluskeelde. Ameti asjaomane osakond teeb taanduse kohta oma otsuse.

Artikkel 53

Suulise menetluse protokoll

1.   Suulise menetluse ja suulise tõendite kogumise käigu kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)	selle asja number, millega suuline menetlus on seotud, ja suulise menetluse toimumise kuupäev;

b)	ameti töötajate, poolte, nende esindajate ja kohalviibivate tunnistajate ning ekspertide nimed;

c)	poolte esitatud teave ja nõuded;

d)	tõendite andmise või kogumise vahendid;

e)	vajaduse korral ameti korraldused või otsused.

2.   Protokoll moodustab osa asjakohase ELi kaubamärgitaotluse või registreerimise toimikust. Protokoll edastatakse pooltele.

3.   Kui amet salvestab suulise menetluse ja tõendite kogumise käigu, asendab salvestis protokolli ja lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 54

Suulises menetluses tõendite kogumise kulud

1.   Amet võib seada tõendite kogumise tingimuseks, et tõendite kogumist taotlenud pool deponeerib ametis ettemakse, mille suurus määratakse kindlaks eeldatavate kulude alusel.

2.   Kui ameti kutsutud tunnistajatel ja ekspertidel, kes kohale ilmuvad, tekib sõidu- ja elamiskulusid, siis on neil õigus saada nende eest mõistlikku hüvitist. Amet võib nende kulude katmiseks anda neile avanssi.

3.   Tunnistajatel, kellel on õigus saada hüvitist lõike 2 kohaselt, on õigus saada asjakohast kompensatsiooni ka oma saamatajäänud teenistuse eest ning ekspertidel on õigus saada tasu oma töö eest. Kui tunnistajad ja eksperdid on kohale kutsutud ameti algatusel, makstakse hüvitis tunnistajatele ja ekspertidele välja pärast seda, kui nad on täitnud oma kohustused või ülesanded.

4.   Tegevdirektor määrab kindlaks lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kaetavate kulude kogusumma ja ettemaksete suuruse ning need avaldatakse ameti ametlikus teatajas. Summad arvutatakse välja samadel alustel kui on sätestatud liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimustes, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (8) ja selle VII lisaga.

5.   Lõigete 1–4 kohaselt tasumisele kuuluvate või makstud summade eest vastutab:

a)	amet, kui tunnistajad ja eksperdid on kohale kutsutud ameti algatusel;

b)

asjaomane pool, kui see pool nõudis tunnistajate või ekspertide suulist ärakuulamist, võttes arvesse otsust kulude jaotamise ja nende kindlaksmääramise kohta määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklite 85 ja 86 ning rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 18 kohaselt. See pool tagastab ametile kõik nõuetekohaselt makstud ettemaksed.

Artikkel 55

Kirjalike tõendite läbivaatamine

1.   Amet vaatab läbi menetlustes esitatud ja saadud tõendid niivõrd, kuivõrd see on vajalik menetluses otsuse tegemiseks.

2.   Dokumendid ja muud tõendid peavad olema esitatud taotluse lisas ja olema nummerdatud kasvavas järjestuses. Taotlusel peab olema sisukord, milles on iga dokumendi ja tõendi kohta järgmised andmed:

a)	lisa number;

b)	dokumendi või muu tõendi lühikirjeldus ja asjakohasel juhul lehekülgede arv;

c)	taotluse lehekülje number, kus dokumendile või lisale on osutatud.

Taotluse esitaja võib lisade loetelus näidata ka seda, millistel dokumendi osadel tema argumendid põhinevad.

3.   Kui taotlus ja lisad ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele, võib amet paluda taotluse esitajal puudused kõrvaldada ning määrata selleks tähtaja.

4.   Kui puudusi ei kõrvaldata määratud tähtaja jooksul ja ametil ei ole võimalik ühemõtteliselt kindlaks teha, millist asjaolu või väidet dokument või tõend peaks toetama, ei võeta dokumenti või tõendit arvesse.

VII JAOTIS

AMETI TEATED

Artikkel 56

Üldsätted teadete kohta

1.   Ameti menetlustega seotud ameti teated edastatakse määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 75 lõike 2 kohaselt; teate edastamine seisneb dokumendi edastamises asjaomastele pooltele. Edastamine võib seisneda dokumendile elektroonse juurdepääsu võimaldamises.

2.   Teated edastatakse ühel järgmistest viisidest:

a)	elektroonsel teel artikli 57 kohaselt;

b)	posti või kulleriga artikli 58 kohaselt;

c)	avaliku teadaandega artikli 59 kohaselt.

3.   Kui adressaat on märkinud oma elektroonse side kontaktandmed, otsustab amet, kas edastada teade elektroonselt või posti või kulleriga.

Artikkel 57

Teate elektroonne edastamine

1.   Teate elektroonne edastamine hõlmab edastamist traadi, raadioside, optiliste kanalite kaudu ja muude elektromagnetiliste vahenditega, sealhulgas interneti teel.

2.   Tegevdirektor määrab kindlaks elektroonsetele vahenditele esitatavad nõuded, elektroonsete vahendite kasutamise korra ja elektroonsel teel teadete edastamise tähtajad.

Artikkel 58

Teate edastamine posti või kulleriga

1.   Olenemata artikli 56 lõikest 3 edastatakse otsused, mille puhul hakkab kehtima kaebuse esitamise tähtaeg, ning kutsed ja muud tegevdirektori kindlaksmääratud dokumendid, kulleriga või tähtkirjana; mõlemal juhul on nõutav väljastusteade. Kõik muud teated edastatakse kas kulleriga või tähtkirjana, kusjuures väljastusteade ei ole nõutav, või tavaposti teel;

2.   Olenemata artikli 56 lõikest 3 edastatakse juhul, kui teade on vaja edastada adressaadile, kelle elukoht, peamine tegevuskoht ega tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei ole Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), ja kes ei ole nimetanud esindajat kooskõlas määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõikega 2, asjaomane dokument väljastusteatega tavaposti teel.

3.   Teate edastamisel kulleriga või väljastusteatega või väljastusteateta tähtkirjana loetakse teade adressaadile kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast postitamist, välja arvatud juhul, kui kiri ei ole adressaadi kätte jõudnud või on saabunud hiljem. Vaidluse korral teeb amet kindaks, kas kiri jõudis sihtkohta, ja vajaduse korral kirja saabumiskuupäeva.

4.   Teated, mis on edastatud kulleriga või väljastusteatega või väljastusteateta tähtkirjana, loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui adressaat keeldub kirja vastu võtmast.

5.   Teate edastamisel tavaposti teel loetakse teade adressaadile kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast postitamist.

Artikkel 59

Teatamine avaliku teadaande teel

Kui adressaadi aadressi ei ole võimalik kindlaks teha või kui edastamine artikli 56 lõike 2 punktide a ja b kohaselt ei olnud võimalik isegi teisel katsel, edastatakse see teade avalikult.

Artikkel 60

Esindajatele teatamine

1.   Kui on määratud esindaja või kui ühises taotluses esimesena märgitud taotleja loetakse artikli 73 lõike 1 kohaselt ühiseks esindajaks, adresseeritakse teated ja dokumendid kõnealusele määratud esindajale või ühisele esindajale.

2.   Kui üks pool on määranud mitu esindajat, toimub teavitamine kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punktiga e. Kui mitu poolt on nimetanud ühise esindaja, siis piisab ühe dokumendi edastamisest ühisele esindajale.

3.   Kui amet edastab nõuetekohaselt määratud esindajale teateid või muud informatsiooni, on selle mõju sama, nagu oleks need edastatud esindatavale isikule.

Artikkel 61

Kõrvalekalded edastamisel

Kui dokument on jõudnud adressaadini, kuid amet ei saa kinnitada selle nõuetekohast edastamist või kui ei ole järgitud edastamisnõudeid, loetakse dokumendi edastamine toimunuks selle kättesaamise kuupäeval.

Artikkel 62

Dokumentide edastamine mitme poole puhul

Ühe poole esitatud dokumendid edastatakse jooksvalt teistele pooltele. Edastamisest võib loobuda, kui dokument ei sisalda uusi ütlusi ja küsimus on otsustamiseks valmis.

VIII JAOTIS

KIRJALIKUD TEATED JA VORMID

Artikkel 63

Ametile saadetavad kirjalikud ja muud teated

1.   ELi kaubamärgi registreerimise taotlused ja muud määruses (EL) nr 207/2009 sätestatud taotlused ning muu ametile adresseeritud teave edastatakse järgmiselt:

a)	teade saadetakse elektroonselt; sel juhul loetakse märge saatja nime kohta samaväärseks allkirjaga;

b)	ametile saadetakse posti teel või kulleriga asjaomase dokumendi allakirjutatud originaal.

2.   Ameti menetluste puhul käsitatakse teate saamise või esitamise kuupäevana teate ametisse saabumise kuupäeva.

3.   Kui elektroonsel teel saadud dokument on mittetäielik või loetamatu või kui ametil on põhjendatud kahtlus õige edastamise suhtes, teatab amet sellest dokumendi saatjale ja palub tal ameti määratud tähtaja jooksul edastada originaaldokument uuesti või esitada see lõike 1 punkti b kohaselt. Kui nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse uuesti edastamise või originaaldokumendi esitamise kuupäevaks esialgse edastamise kuupäev. Kui aga puudus on seotud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva määramisega, kohaldatakse taotluse saamise kuupäeva käsitlevaid sätteid. Kui nõuet ei täideta määratud tähtaja jooksul, ei loeta teadet kättesaaduks.

Artikkel 64

Posti või kulleriga edastatud teate lisad

1.   Teate lisad võib esitada andmekandjatel, mille tehnilise kirjelduse määrab kindlaks tegevdirektor.

2.   Kui artikli 63 lõike 1 punkti b kohane lisadega teade esitatakse rohkem kui ühe osapoolega menetluses, esitab pool lisad nii mitmes eksemplaris, kui palju on menetluses pooli. Lisade kohta koostatakse sisukord vastavalt artikli 55 lõikele 2.

Artikkel 65

Vormid

1.   Amet teeb soovijatele tasuta kättesadavaks järgmised vormid, mida saab täita interneti teel:

a)	ELi kaubamärgi registreerimise taotlus, sealhulgas vajaduse korral koos otsinguaruande taotlusega;

b)	vastulause esitamine;

c)	õiguste tühistamise taotlus;

d)	ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamise või üleandmise taotlus;

e)	üleandmise registreerimise taotlus ning rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 13 lõike 3 punktis d sätestatud üleandmisvorm või üleandmisdokument;

f)	litsentsi registreerimise taotlus;

g)	ELi kaubamärgi pikendamise taotlus;

h)	kaebuse esitamine;

i)	esindaja volitamine individuaalvolikirja või üldvolikirjaga;

j)	rahvusvahelise taotluse ja sellele järgneva Madridis 27. juunil 1989 vastu võetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe (9) protokolli kohase nimetamise esitamine ametile.

2.   Menetluse osapooled võivad ametis toimuval menetlusel kasutada ka:

a)	kaubamärgiõiguse lepinguga või tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (Pariisi Liit) assamblee soovituste kohaselt ette nähtud vorme;

b)	ühesuguse sisu ja vorminguga vorme, millele on osutatud lõikes 1, välja arvatud lõike 1 punktis i.

3.   Amet teeb lõikes 1 nimetatud vormid kättesaadavaks kõikides liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 66

Esindajate teated

Kui nõuetekohaselt määratud esindaja edastab ametile teateid, on selle mõju sama, nagu oleks need saatnud esindatav isik.

IX JAOTIS

TÄHTAJAD

Artikkel 67

Tähtajad ja nende arvutamine

1.   Tähtaja arvestus algab asjakohasele sündmusele – menetlustoimingule või teise tähtaja lõppemisele – järgnevast päevast. Kui toiming on teate edastamine, siis on sündmuseks dokumendi kättesaamine, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kui tähtajaks on määratud üks aasta või teatav arv aastaid, lõpeb tähtaeg vastava aasta kuus ja kuupäeval, mis kannavad sama nime ja kuupäevanumbrit kui kuu ja kuupäev, mil sündmus toimus. Kui kõnealuses kuus ei ole sellist kuupäeva, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval.

3.   Kui tähtajaks on määratud üks kuu või teatav arv kuid, lõpeb tähtaeg vastava kuu kuupäeval, mis kannab sama kuupäevanumbrit kui kuupäev, mil sündmus toimus. Kui selles kuus ei ole sellist kuupäeva, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval.

4.   Kui tähtajaks on määratud nädal või teatud arv nädalaid, lõpeb tähtaeg vastava nädala samal nädalapäeval, mil kõnealune sündmus toimus.

Artikkel 68

Tähtaja pikendamine

Lähtuvalt määruses (EÜ) nr 207/2009, rakendusmääruses (EL) 2017/1431 või käesolevas määruses sätestatud konkreetsetest või maksimumtähtaegadest võib amet põhjendatud taotluse saamisel tähtaega pikendada. Sellise taotluse esitab asjaomane pool enne kõnealuse tähtaja lõppu. Kahe või enama poole puhul võib amet tähtaega pikendada, kui teised pooled sellega nõustuvad.

Artikkel 69

Tähtaja lõppemine erijuhtudel

1.   Kui tähtaeg lõpeb päeval, mil amet ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud või mil ameti asukohas ei kanta tavaposti laiali muudel põhjustel peale lõikes 2 osutatud põhjuste, pikendatakse tähtaega sellele järgneva esimese päevani, mil amet on dokumentide vastuvõtuks avatud ja mil kantakse laiali tavaposti.

2.   Kui tähtaeg lõpeb päeval, mil liikmesriigis, kus amet paikneb, on posti laialikandmine üldse katkenud, või kui määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 79b lõike 1 kohane teabe elektroonne edastamine tegevdirektori lubatud ulatuses ei ole võimalik, kuna ameti ühendus elektroonsete andmesidevahenditega on katkenud, pikendatakse tähtaega esimese päevani pärast katkestust, mil amet on dokumentide vastuvõtmiseks avatud ja mil tavaposti laiali kantakse või kui taastatakse ameti ühendus elektroonsete andmesidevahenditega.

X JAOTIS

OTSUSE TÜHISTAMINE

Artikkel 70

Otsuse või registrisse kandmise tühistamine

1.   Kui amet leiab omal algatusel või menetluse pooltelt saadud teabe põhjal, et otsus või registrisse kandmine tuleb määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 80 kohaselt tühistada, teatab ta kavandatud tühistamisest poolele, keda see mõjutab.

2.   Mõjutatud pool peab esitama oma märkused kavandatud tühistamise suhtes ameti määratud tähtaja jooksul.

3.   Kui mõjutatud pool nõustub kavandatud tühistamisega või kui ta määratud tähtaja jooksul oma märkusi ei esita, tühistab amet otsuse või registrisse kandmise. Kui mõjutatud pool kavandatud tühistamisega ei nõustu, teeb amet kavandatud tühistamise kohta otsuse.

4.   Kui on tõenäoline, et tühistamine mõjutab rohkem kui ühte poolt, kohaldatakse lõikeid 1, 2 ja 3 mutatis mutandis. Kui üks pooltest esitab lõike 3 kohaselt oma märkused, edastatakse need alati teisele poolele või teistele pooltele koos palvega esitada oma märkused.

5.   Kui otsuse või registrisse kandmise tühistamine mõjutab juba avaldatud otsust või registrisse kandmist, tuleb ka tühistamine avaldada.

6.   Lõigetele 1–4 vastav tühistamispädevus kuulub otsuse teinud osakonnale või muule üksusele.

XI JAOTIS

MENETLUSE PEATAMINE

Artikkel 71

Menetluse peatamine

1.   Pädev asutus või apellatsioonikoda võib peatada vastulause-, tühistamis-, kehtetuks tunnistamise ja apellatsioonimenetluse

a)	omal algatusel, kui peatamine on asjaolusid arvestades asjakohane;

b)	inter partes menetluse puhul ühe poole põhjendatud taotlusel, võttes arvesse poolte huve ja menetluse etappi, kui peatamine on asjaolusid arvestades asjakohane.

2.   Inter partes menetluse puhul peatab pädev asutus või apellatsioonikoda mõlema poole taotlusel menetluse tähtajaks, mis ei tohi olla pikem kui kuus kuud. Peatamise tähtaega võib mõlema poole taotluse alusel pikendada kokku kuni kahe aastani.

3.   Peatamise ajaks katkestatakse kõikide asjaomase menetlusega seotud tähtaegade, välja arvatud kohaldatava lõivu maksmise tähtaja arvestus. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 137a lõike 5 kohaldamist, jätkatakse tähtaegade arvestamist menetluse jätkamise päeval.

4.   Kui asjaolud seda nõuavad, võidakse paluda pooltel esitada oma märkused menetluse peatamise ja selle jätkamise kohta.

XII JAOTIS

MENETLUSE KATKESTAMINE

Artikkel 72

Menetluse jätkamine

1.   Kui ameti menetlus on katkestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 82a lõikele 1, teatatakse ametile selle isiku nimi, kes on volitatud ameti ees menetlust jätkama vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 82a lõikele 2. Amet teatab sellele isikule ja kolmandatele huvitatud isikutele, et menetlust jätkatakse ameti määrataval kuupäeval.

2.   Kui amet ei ole kolme kuu jooksul pärast menetluse katkestamist vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 82a lõike 1 punktile c saanud teadet uue esindaja määramise kohta, teatab amet ELi kaubamärgi taotlejale või omanikule, et

a)	ELi kaubamärgi taotlus loetakse tagasivõetuks, kui andmeid ei esitata kahe kuu jooksul pärast kõnealuse teate edastamist, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõiget 2, või

b)	et ELi kaubamärgi taotlejaga või omanikuga jätkatakse menetlust kõnealuse teate edastamise kuupäevast, kui määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõiget 2 ei kohaldata.

3.   Menetluse katkestamise kuupäeval ELi kaubamärgi taotleja või omaniku kohta kehtinud tähtajad, välja arvatud pikendamislõivude tasumise tähtaeg, algavad uuesti menetluse jätkamise päeval.

XIII JAOTIS

ESINDAMINE

Artikkel 73

Ühise esindaja määramine

1.   Kui taotlejaid on rohkem kui üks ja ELi kaubamärgi taotluses ei ole nimetatud ühist esindajat, siis loetakse ühiseks esindajaks taotluses esimesena märgitud taotleja, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub Euroopa Majanduspiirkonnas, või tema esindaja, kui see on nimetud. Kui kõik taotlejad on kohustatud määrama kutselise esindaja, peetakse ühiseks esindajaks taotluses esimesena nimetatud kutselist esindajat. See kehtib mutatis mutandis ka kolmandate poolte kohta, kes esitavad ühiselt vastulause või taotlevad tühistamist või kehtetuks tunnistamist, ja ELi kaubamärgi ühisomanike kohta.

2.   Kui menetluse käigus toimub üleandmine mitmele isikule ja need isikud ei ole määranud ühist esindajat, kohaldatakse lõiget 1. Kui ühist esindajat ei ole võimalik määrata, peavad need isikud määrama ühise esindaja ameti nõudel kahe kuu jooksul. Kui seda nõuet ei täideta, määrab amet ühise esindaja.

Artikkel 74

Volitused

1.   Töötajad, kes esindavad füüsilisi ja juriidilisi isikuid määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõike 3 tähenduses, ning määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 93 lõike 2 kohaselt ameti nimekirja kantud advokaadid ja kutselised esindajad esitavad ametile toimikule lisatava allakirjutatud volikirja vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõikele 3 ja artikli 93 lõikele 1 vaid siis, kui amet seda sõnaselgelt nõuab või kui esindaja osalusel ametis toimuvas menetluses on mitu poolt ja üks neist seda sõnaselgelt nõuab.

2.   Kui määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõike 3 või artikli 93 lõike 1 kohaselt tuleb esitada allakirjutatud volitus, võib sellise volituse esitada ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles. Volitus võib hõlmata ühte või mitut taotlust või registreeritud kaubamärki ning selle võib esitada ka üldvolitusena, millega esindajat volitatakse tegutsema kõigis ametis toimuvates menetlustoimingutes, milles volituse andja osaleb.

3.   Amet määrab kindlaks volituse esitamise tähtaja. Kui volitust nõutavaks ajaks ei esitata, jätkatakse menetlust esindatava isikuga. Esindaja poolt sooritatud menetlustoimingud, välja arvatud taotluse esitamine, loetakse toimumata jäänuks, kui esindatav isik neid ameti määratud tähtaja jooksul heaks ei kiida.

4.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis volituse tühistamise dokumendi suhtes.

5.   Esindajat, kelle volitus on lõppenud, loetakse jätkuvalt esindajaks niikaua, kui ametit ei ole teavitatud tema volituse lõppemisest.

6.   Kui volituses ei ole sätestatud teisiti, ei lõpe volitus ameti suhtes volitaja surma korral automaatselt.

7.   Kui ametile teatatakse esindaja määramisest, teatatakse rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artikli 2 lõike 1 punkti e kohaselt tema nimi ja tegevuskoha aadress. Kui ameti ette ilmub juba varem määratud esindaja, teatab ta oma nime ja ametilt saadud esindajanumbri. Kui üks ja sama pool on määranud mitu esindajat, võivad nad volikirja vastupidistest sätetest olenemata tegutseda nii ühiselt kui ka eraldi.

8.   Esindajate ühenduse määramine või volitamine loetakse iga selles ühenduses tegutseva esindaja määramiseks või volitamiseks.

Artikkel 75

Muudatused kutseliste esindajate nimekirjas

1.   Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 93 lõike 5 kohaselt kustutatakse kanne kutselise esindaja kohta automaatselt

a)	kutselise esindaja surma või teovõimetuse korral;

b)	kui kutseline esindaja ei ole enam ühegi EMP riigi kodanik ja kui tegevdirektor ei ole teinud selle nõude täitmisest erandit määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 93 lõike 4 punkti b alusel;

c)	kui kutselise esindaja tegevus- või töökoht ei asu enam EMPs;

d)	kui kutselisel esindajal ei ole enam määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 93 lõike 2 punkti c esimeses lauses osutatud õigust.

2.   Kanne kutselise esindaja kohta peatatakse ameti algatusel, kui on peatatud esindaja õigus esindada füüsilisi või juriidilisi isikuid Beneluxi intellektuaalomandi büroos või liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 93 lõike 2 punkti c esimeses lauses.

3.   Kutseliste esindajate nimekirjast kustutatud isiku võib taotluse ja sellele lisatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 93 lõike 3 kohase tõendi alusel nimekirja ennistada, kui kustutamise tinginud asjaolud on lakanud olemast.

4.   Beneluxi intellektuaalomandi büroo ja asjaomase liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet teavitavad ametit kohe, kui nad saavad teada lõigetes 1 ja 2 nimetatud sündmustest.

XIV JAOTIS

MÄRKIDE RAHVUSVAHELISE REGISTREERIMISE KORD

Artikkel 76

Kollektiivkaubamärgid ja sertifitseerimismärgid

1.   Kui rahvusvahelist registreeringut, milles on nimetatud Euroopa Liitu, käsitatakse olenevalt olukorrast kas ELi kollektiivkaubamärgina või ELi sertifitseerimismärgina määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 154a lõike 1 kohaselt, esitatakse ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 154 kohaldamist järgmistel juhtudel ka teade ex officio esialgse kaitsest keeldumise kohta vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1431 artiklile 33:

a)	kui esineb mõni keeldumise põhjustest, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 68 lõikes 1 või 2 koostoimes sama artikli lõikega 3, või määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 74c lõikes 1 või 2 koostoimes sama artikli lõikega 3;

b)	kui ei ole esitatud kaubamärgi põhikirja määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 154a lõikele 2.

2.   Teade kaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklitele 71 ja 74f avaldatakse Euroopa Liidu kaubamärgibülletäänis.

Artikkel 77

Vastulausemenetlus

1.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu kohta määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 156 kohaselt esitatud vastulauses peab olema märgitud:

a)	vastulause objektiks oleva rahvusvahelise registreeringu number;

b)	vastulause objektiks olevas rahvusvahelises registreeringus loetletud kaubad või teenused;

c)	rahvusvahelise registreeringu omaniku nimi;

d)	andmed vastavalt käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 punktides b–h sätestatud nõuetele.

2.   Käesoleva määruse artikli 2 lõikeid 1, 3 ja 4 ning artikleid 3–10 kohaldatakse liitu nimetavate rahvusvaheliste registreeringutega seotud vastulausemenetluste suhtes järgmistel tingimustel:

a)	igat viidet ELi kaubamärgi registreerimistaotlusele käsitatakse viitena rahvusvahelisele registreeringule;

b)	igat viidet ELi kaubamärgi registreerimistaotluse tagasivõtmisele käsitatakse viitena rahvusvahelisest registreeringust loobumisele liidu suhtes;

c)	igat viidet taotlejale käsitatakse viitena rahvusvahelise registreeringu omanikule.

3.   Kui vastulause esitatakse enne määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 156 lõikes 2 nimetatud ühekuise ajavahemiku möödumist, loetakse vastulause esitatuks esimesel päeval pärast nimetatud ühe kuu möödumist.

4.   Kui rahvusvahelise registreeringu omanikul peab määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 92 lõike 2 kohaselt olema esindaja ametis tehtavateks toiminguteks, kuid ta ei ole veel määranud esindajat määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 93 lõike 1 tähenduses, siis esitatakse rahvusvahelise registreeringu omanikule saadetavas käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohases vastulauseteates nõue määrata esindaja määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 93 lõike 1 tähenduses kahe kuu jooksul alates vastava teate kättesaamisest.

Kui rahvusvahelise registreeringu omanik ei määra selle tähtaja jooksul esindajat, võtab amet vastu otsuse keelduda rahvusvahelise registreeringu kaitsest.

5.   Vastulausemenetlus peatatakse, kui ex officio esialgne kaitsest keeldumine on välja antud vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 154. Kui ex officio esialgse keeldumise alusel tehakse lõplik kaubamärgi kaitsest keeldumise otsus, ei tee amet asjas otsust ja tagastab vastulause esitamise lõivu; otsust kulude jaotuse kohta ei tehta.

Artikkel 78

Vastulausel põhinev teade esialgse keeldumise kohta

1.   Kui ametile esitatakse rahvusvahelise registreeringu kohta vastulause määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 156 lõike 2 alusel või kui vastulause loetakse esitatuks vastavalt käesoleva määruse artikli 77 lõikele 3, väljastab amet Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole (edaspidi „rahvusvaheline büroo“) teate esialgsest kaitsest keeldumise kohta vastulause alusel.

2.   Vastulausel põhinev teade esialgse kaitsest keeldumise kohta peab sisaldama:

a)	rahvusvahelise registreeringu numbrit;

b)	märget selle kohta, et keeldumine põhineb asjaolul, et on esitatud vastulause, ning viidet määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 sätetele, millele vastulause tugineb;

c)	vastulause esitaja nime ja aadressi.

3.   Kui vastulause on esitatud kaubamärgitaotluse või registreeringu põhjal, peab lõikes 2 osutatud teade sisaldama järgmisi andmeid:

a)	esitamise kuupäev, registreerimise kuupäev ning asjakohasel juhul ka prioriteedikuupäev;

b)	toimiku number ja registreerimisnumber, kui see on erinev;

c)	omaniku nimi ja aadress;

d)	kaubamärgi kujutis;

e)	kaupade või teenuste loetelu, mille põhjal vastulause on esitatud.

4.   Kui esialgne keeldumine on seotud ainult osaga kaupadest või teenustest, peab lõikes 2 osutatud teade sisaldama märget nende kaupade või teenuste kohta.

5.   Amet teavitab rahvusvahelist bürood järgmisest:

a)	kui ameti menetluste tulemusena on esialgne keeldumine tagasi võetud, siis sellest, et märk on liidus kaitstud;

b)	kui otsus märgi kaitsmisest keelduda on jõustunud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 58 kohase kaebuse või määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 65 kohase kaebuse tagajärjel, siis sellest, et märgi kaitsest liidus on keeldutud;

c)	kui punkti b kohane keeldumine ei hõlma kõiki kaupu või teenuseid, siis esitatakse nende kaupade või teenuste loetelu, mille puhul kaubamärk on liidus kaitstud.

6.   Kui määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 154 lõike 2 või käesoleva artikli lõike 1 kohase rahvusvahelise registreeringu suhtes on esitatud rohkem kui üks esialgne keeldumine, siis esitatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teade kaubamärgi kaitsest täieliku või osalise keeldumise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklitele 154 ja 156.

Artikkel 79

Teade kaitse andmise kohta

1.   Kui amet ei ole ex officio välja andnud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 154 kohast esialgset teadet keeldumise kohta, ei ole saanud vastulauset selle esitamise tähtaja jooksul vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 156 lõikele 2 ega ole kolmandate isikute märkuste alusel esitanud ex officio esialgset keeldumist, saadab amet rahvusvahelisele büroole täiendava teate selle kohta, et kaubamärk on liidus kaitstud.

2.   Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 151 lõike 2 kohaldamisel on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatel kaitse andmise kohta sama õiguslik toime kui ameti teatel keeldumise tagasivõtmise kohta.

XV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 80

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 2868/95 ja (EÜ) nr 216/96 tunnistatakse kehtetuks. Neid määrusi kohaldatakse nende pooleliolevate menetluste suhtes, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust vastavalt selle artiklile 81, kuni sellised menetlused on lõpule viidud.

Artikkel 81

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2017 järgmiste eranditega:

a)	artikleid 2–6 ei kohaldata enne eespool nimetatud kuupäeva esitatud vastulausete suhtes;

b)	artikleid 7 ja 8 ei kohaldata sellise vastulausemenetluse suhtes, mille võistlev etapp on alanud enne eespool nimetatud kuupäeva;

c)	artiklit 9 ei kohaldata enne eespool nimetatud kuupäeva tehtud peatamisotsuste suhtes;

d)	artiklit 10 ei kohaldata enne seda kuupäeva esitatud kasutamise tõendamise nõuete suhtes;

e)	III jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva esitatud muutmise avalduste suhtes;

f)	artikleid 12–15 ei kohaldata enne seda kuupäeva esitatud tühistamistaotluste, kehtetuks tunnistamise taotluste ega üleandmise taotluste suhtes;

g)	artikleid 16 ja 17 ei kohaldata sellise menetluse suhtes, mille võistlev etapp on alanud enne eespool nimetatud kuupäeva;

h)	artiklit 18 ei kohaldata enne eespool nimetatud kuupäeva tehtud peatamisotsuste suhtes;

i)	artiklit 19 ei kohaldata enne seda kuupäeva esitatud kasutamise tõendamise nõuete suhtes;

j)	V jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva esitatud kaebuste suhtes;

k)	VI jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva algatatud suuliste menetluste suhtes või selliste kirjalike tõendite suhtes, mille esitamise tähtaeg algas enne nimetatud kuupäeva;

l)	VII jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva avaldatud teadete suhtes;

m)	VIII jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva saadud teadete ega kättesaadavaks tehtud vormide suhtes;

n)	IX jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva kehtestatud tähtaegade suhtes;

o)	X jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva tehtud registrikannete või otsuste tühistamise suhtes;

p)	XI jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva poolte esitatud peatamistaotluste või ameti tehtud peatamisotsuste suhtes;

q)	XII jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva katkestatud menetluste suhtes;

r)	artiklit 73 ei kohaldata enne seda kuupäeva saadud ELi kaubamärgi taotluste suhtes;

s)	artiklit 74 ei kohaldata enne seda kuupäeva nimetatud esindajate suhtes;

t)	artiklit 75 ei kohaldata enne seda kuupäeva kutseliste esindajate nimekirja tehtud kannete suhtes;

u)	XIV jaotist ei kohaldata enne seda kuupäeva tehtud ELi kaubamärgi nimetamiste suhtes.

---

(1)  ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2424, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (ELT L 341, 24.12.2015, lk 21).

(4)  Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, 15.12.1995, lk 1).

(5)  Komisjoni 5. veebruari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 216/96, mis näeb ette siseturu harmoneerimisameti apellatsioonikomisjonide protseduurireeglid (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EÜT L 28, 6.2.1996, lk 11).

(6)  13. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C-29/05 P, OHIM/Kaul GmbH, (ARCOL/CAPOL), EKL I-2213, ECLI:EU:C:2007:162, punktid 42–44; 18. juuli 2013. aasta otsus kohtuasjas C-621/11 P, New Yorker SHK Jeans GmbH & Co. KG/OHIM, (FISHBONE/FISHBONE BEACHWEAR), ECLI:EU:C:2013:484, punktid 28–30; 26. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-610/11 P, Centrotherm Systemtechnik GmbH/OHIM, (CENTROTHERM), ECLI:EU:C:2013:593, punktid 85–90 ja 110–113; 3. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-120/12 P, Bernhard Rintisch/OHIM, (PROTI SNACK/PROTI), ECLI:EU:C:2013:638, punktid 32 ja 38–39; 3. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-121/12 P, Bernhard Rintisch/OHIM, (PROTIVITAL/PROTI), ECLI:EU:C:2013:639, punktid 33 ja 39–40; 3. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-122/12 P, Bernhard Rintisch/OHIM, (PROTIACTIVE/PROTI), ECLI:EU:C:2013:628, punktid 33 ja 39–40; 21. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas C-597/14 P, EUIPO/Xavier Grau Ferrer, punktid 26–27.

(7)  Komisjoni 18. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1431, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 (Euroopa Liidu kaubamärgi kohta) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 39).

(8)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(9)  ELT L 296, 14.11.2003, lk 22.

---