EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R0098

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013, 15. jaanuar 2013 , lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta EMPs kohaldatav tekst

OJ L 39, 9.2.2013, p. 1–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 13 Volume 065 P. 252 - 262

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/01/2021; kehtetuks tunnistatud 32019R1148

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/98/oj

9.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 98/2013,

15. jaanuar 2013,

lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavad ained ja segud on lõhkeainete lähteained ning neid võib väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Nõukogu poolt 18. aprillil 2008 vastu võetud Euroopa Liidu lõhkeainete turvalisuse tõhustamise tegevuskavas kutsuti komisjoni üles looma alaline lähteainete komitee, kes arutaks meetmeid ja annaks soovitusi turul kättesaadavate lõhkeainete lähteaineid käsitlevate õigusnormide kohta, võttes seejuures arvesse nende mõju kulutasuvusele.

(2)

Komisjoni poolt 2008. aastal loodud alaline lähteainete komitee määras kindlaks mitu lõhkeainete lähteainet, mida võidakse kasutada terrorirünnakute toimepanemiseks, ja soovitas võtta asjakohaseid liidu tasandi meetmeid.

(3)

Mõni liikmesriik on juba vastu võtnud õigus- ja haldusnormid, millega reguleeritakse teatavate lõhkeainete lähteainete turuleviimist, kättesaadavaks tegemist ja omamist.

(4)

Sellised õigus- ja haldusnormid, mis üksteisest erinevad ja võivad takistada liidu sisest kaubandust, tuleks ühtlustada, et parandada keemiliste ainete ja segude vaba liikumist siseturul ja kõrvaldada konkurentsimoonutused võimalikult suures ulatuses ning tagada samal ajal üldsuse ohutuse kõrgetasemeline kaitse. Liikmesriikides ja liidu tasandil on kehtestatud ka muid käesoleva määrusega hõlmatud teatavaid aineid käsitlevaid eeskirju seoses töötajate ohutuse ja keskkonnakaitsega. Neid eeskirju käesolev määrus ei mõjuta.

(5)

Võimalikult suure ühtsuse tagamiseks majandustegevuses osalejate jaoks on lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise reguleerimiseks kõige asjakohasem õigusakt määrus.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (3) on sätestatud, et ohtlikeks klassifitseeritud ained ja segud tuleks enne turuleviimist nõuetekohaselt märgistada. Lisaks on määruses sätestatud, et majandustegevuses osalejad, sealhulgas jaemüüjad, klassifitseerivad ja märgistavad kõnealused ained või kasutavad tarneahelat varustavate tarnijate määratud klassifikatsiooni. Seetõttu on käesolevas määruses asjakohane sätestada, et kõik majandustegevuses osalejad, sealhulgas jaemüüjad, kes teevad käesoleva määruse kohaselt piiratud ained üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks, tagavad, et pakendil oleks märge, et üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kehtivad kõnealuse aine või segu ostmise, omamise ja kasutamise piirangud.

(7)

Et saavutada liikmesriigi tasandil lõhkeainete lähteainete ebaseadusliku kasutamise vastase kaitse tase, mis on samasugune või kõrgem tasemest, mis kavatsetakse liidu tasandil saavutada käesoleva määrusega, on mõnes liikmesriigis juba jõustunud seadusandlikud meetmed mõne ebaseaduslikult kasutatava aine suhtes. Mõni selline aine on juba loetletud käesolevas määruses ja teiste ainete suhtes oleks võimalik kehtestada piirangud liidu tasandil tulevikus. Kuna kaitse vähendamine liidu tasandi meetmetega oleks vastuolus käesoleva määruse eesmärkidega, on asjakohane kehtestada mehhanism (kaitseklausel), mille kohaselt sellised liikmesriikide meetmed võiksid jääda kehtima.

(8)

Isevalmistatavate lõhkeainete ebaseaduslikku valmistamist tuleks muuta raskemaks, kehtestades lõhkeainete lähteainetena käsitatavatele ainetele kontsentratsiooni piirmäärad. Nendest piirmääradest allapoole jäävate lõhkeainete lähteainete vaba ringlus tagatakse vastavalt kaitsemehhanismi tingimustele; tuleks piirata üldsuse hulka kuuluvate isikute juurdepääse nimetatud piirmäärasid ületavatele lõhkeainete lähteainetele.

(9)

Üldsusel ei peaks seetõttu olema võimalik nimetatud piirmääradest suurema kontsentratsiooniga lõhkeainete lähteaineid soetada, sisse tuua, omada või kasutada. Siiski on asjakohane ette näha, et üldsuse hulka kuuluvad isikud võivad õiguspärastel eesmärkidel selliseid lõhkeainete lähteaineid soetada, sisse tuua, omada või kasutada, kui neil on sellekohane luba.

(10)

Arvestades asjaolu, et mõnel liikmesriigil on juba olemas kindlalt väljakujunenud registreerimissüsteemid, mida kasutatakse mõne käesoleva määruse kohaselt piiratud aine või kõigi käesoleva määruse kohaselt piiratud ainete, mida ei tohi üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha, turul kättesaadavaks tegemise kontrollimiseks, on asjakohane näha käesolevas määruses ette registreerimissüsteem, mida kohaldatakse mõne või kõigi kõnealuste ainete suhtes.

(11)

Üldsuse hulka kuuluvad isikud kasutavad õiguspärastel eesmärkidel laialdaselt vesinikperoksiidi, nitrometaani ja lämmastikhapet. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik anda nimetatud ainetele teatavas kontsentratsioonivahemikus juurdepääs, kohaldades pigem käesoleva määruse kohast registreerimissüsteemi kui loasüsteemi.

(12)

Arvestades käesoleva määruse väga spetsiifilist sisu, on määruse eesmärke vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele võimalik saavutada, andes liikmesriikidele võimaluse valida, kas anda üldsuse hulka kuuluvatele isikutele piiratud juurdepääs vastavalt käesolevale määrusele.

(13)

Avaliku julgeoleku õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ja samas tagamiseks, et siseturu tõrgeteta toimimist häiritaks võimalikult vähe, on asjakohane näha ette loasüsteem, mille kohaselt saaks isik, kes on soetanud käesoleva määruse kohaselt piiratud aine, mida ei tohi üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha, või seda ainet sisaldava segu või aine, mille kontsentratsioon on piirmäärast suurem, seda ainet teisest liikmesriigist või kolmandast riigist sisse tuua liikmesriiki, kus on lubatud juurdepääs kõnealustele ainetele vastavalt ükskõik millisele käesolevas määruses sätestatud süsteemile.

(14)

Lõhkeainete lähteainete sissetoomist käsitlevate sätete tõhusaks rakendamiseks innustatakse liikmesriike tagama, et rahvusvaheliste reisijate tähelepanu juhitakse tingimustele, mis kehtivad käesoleva määruse kohaselt piiratud ainete, mida ei tohi üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha, sissetoomise suhtes. Samal põhjusel innustatakse liikmesriike samuti tagama üldsuse teavitamist piirangutest, mida kohaldatakse eraisikutele saadetavate väikepakkide või lõpptarbijate kaugtellimuste suhtes.

(15)

Liikmesriikide poolt tööstusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) edastatud teave võib olla väärtuslikuks vahendiks, mille abil hõlbustada käesoleva määruse täitmist, võttes arvesse VKEde halduskoormuse vähendamise olulisust.

(16)

Kuna lõhkeainete lähteainete kutsetegevuses kasutamise keeld ei oleks proportsionaalne, tuleks lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamisega seotud piiranguid kohaldada ainult üldsuse suhtes. Arvestades käesoleva määruse üldeesmärke, on siiski asjakohane näha ette teatamismehhanism, mis hõlmab nii kogu tarneahela professionaalseid kasutajaid kui ka üldsuse hulka kuuluvaid isikuid, kes on seotud tehingutega, mis äratavad kahtlust oma iseloomu või ulatuse tõttu. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid looma kahtlastest tehingutest teatamiseks riikliku kontaktpunkti.

(17)

Eri tehinguid lõhkeainete lähteainetega võib pidada kahtlustäratavateks, mistõttu tuleks neist teatada. Selliseks tuleb pidada näiteks olukorda, kus võimalik klient (professionaalne või mitteprofessionaalne) näib väljenduvat ebaselgelt kavandatava kasutuse suhtes, jätab mulje, et kavandatav kasutus on talle võõras või ta ei suuda seda usaldusväärselt selgitada, kes kavatseb osta ebahariliku koguse või ebaharilikus kontsentratsioonis ainet või ebaharilikku ainete kombinatsiooni, ei soovi esitada isikutunnistust või elukohta tõendavat dokumenti või kes soovib kasutada ebaharilikke makseviise, sealhulgas suuri sularahakoguseid. Majandustegevuses osalejatel peaks olema võimalik sellisest tarnest õiguspäraselt keelduda.

(18)

Käesoleva määruse üldeesmärke silmas pidades innustatakse lube väljastavaid pädevaid asutusi teavitama asjaomast riiklikku kontaktpunkti igast loataotluse tagasilükkamisest, kui tagasilükkamise puhul on põhjendatud alus kahelda kavandatud kasutamise seaduslikkuses või kasutaja kavatsustes. Samuti innustatakse lube väljastavaid pädevaid asutusi teavitama riiklikku kontaktpunkti loa peatamisest või tühistamisest.

(19)

Lõhkeainete lähteainete võimaliku ebaseadusliku kasutamise ennetamiseks ja avastamiseks on soovitav, et riiklik kontaktpunkt peaks arvet teatatud kahtlustäratavate tehingute üle ja et pädev asutus võtaks vajalikke meetmeid, et uurida konkreetseid asjaolusid, sealhulgas kahtlustäratavas tehingus osaleva kutsealase kasutaja asjaomase majandustegevuse tõepärasust.

(20)

Võimaluse korral tuleks kehtestada kontsentratsiooni piirmäärad, millest suurema kontsentratsiooni korral piiratakse juurdepääsu teatavatele lõhkeainete lähteainetele, samas kui teatavate teiste lõhkeainete lähteainete puhul tuleks ette näha vaid kahtlustäratavatest tehingutest teatamine. Lõhkeainete lähteaine suhtes kohaldatava meetme määramisel on kriteeriumiteks asjaomase lõhkeainete lähteaine ohutase, asjaomase lõhkeainete lähteainega kauplemise maht ning võimalus kehtestada kontsentratsioonitase, millest madalamal oleks lõhkeainete lähteaine ikka veel kasutatav õiguspärasel eesmärgil, milleks ta turule viidi. Kõnealused kriteeriumid peaksid suunama edasisi meetmeid, mida võiks võtta käesoleva määruse reguleerimisalasse praegu mittekuuluvate lõhkeainete lähteainete suhtes.

(21)

Heksamiini kontsentratsiooni piirmäära kütusetablettides ei ole tehniliselt võimalik kindlaks määrata. Lisaks on väävelhape, atsetoon, kaaliumnitraat, naatriumnitraat, kaltsiumnitraat ja kaltsium-ammooniumnitraat kasutatavad mitmel seaduslikul viisil. Nimetatud ainete liidu tasandil reguleeritud üldsusele müügi piiranguga kaasneksid ebaproportsionaalselt suured haldus- ja täitmiskulud tarbijatele, ametiasutustele ja ettevõtjatele. Kuid käesoleva määruse eesmärke silmas pidades tuleks võtta meetmeid, et lihtsustada teatamist kahtlustäratavatest tehingutest, mis on seotud heksamiini kütusetablettide või muude nimetatud lähteainetega, millel puuduvad ohutud ja sobivad alternatiivid.

(22)

Lõhkeainete lähteainete vargustega hangitakse lähteaineid lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Seetõttu on asjakohane sätestada kohustus teatada selliste ainete märkimisväärsetest vargustest või kaotsiminekutest, mille suhtes kehtivad käesoleva määruse kohased meetmed. Õiguserikkujate leidmise hõlbustamiseks ja teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamiseks võimalikest ohtudest innustatakse liikmesriikide kontaktpunkte kasutama asjakohasel juhul Europoli varajase hoiatamise süsteemi.

(23)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral. Sellised karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (4) XVII lisa kohaselt on üldsuse hulka kuuluvatele isikutele keelatud tarnida ammooniumnitraati, mida on kerge väärkasutada lõhkeainete lähteainena. Kuid ammooniumnitraadi tarnimine on lubatud teatavatele professionaalsetele kasutajatele, eelkõige põllumajandustootjatele. Nimetatud tarnimise suhtes tuleks seega rakendada käesoleva määrusega kehtestatud kahtlustäratavatest tehingutest teatamise mehhanismi, kuna määruses (EÜ) nr 1907/2006 puudub sellega võrreldav nõue.

(25)

Käesolev määrus eeldab isikuandmete töötlemist ja kahtlustäratavate tehingute korral nende avalikustamist kolmandatele isikutele. Sellise töötlemise ja avalikustamise raames võidakse tõsiselt rikkuda põhiõigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele. Käesoleva määrusega ette nähtud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (5). Seega tuleks tagada, et selle isiku põhiõigus isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamisel töödeldakse, on nõuetekohaselt kaitstud. Eelkõige peaks loa andmise, tehingu registreerimise ja kahtlustäratavast tehingust teatamisega seotud isikuandmete töötlemine toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ, sealhulgas üldiste andmekaitsepõhimõtetega, nagu võimalikult väheste andmete kogumise, eesmärgi piiritlemise, proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõte ning kohustus austada nõuetekohaselt andmesubjekti õigust andmetega tutvuda, lasta neid parandada ja kustutada.

(26)

Terroristide ja muude kurjategijate poolt lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavad ained võivad kiiresti muutuda. Seepärast peaks olema võimalik hõlmata käesoleva määrusega sätestatud korraga muid aineid, kusjuures vajaduse korral võimalikult kiiresti.

(27)

Selleks et võtta arvesse arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena, ja tingimusel, et majandustegevuses osalejatele avaldatava võimaliku olulise mõju arvessevõtmiseks peetakse nõuetekohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kontsentratsiooni piirmäärasid, mille ületamisel ei tehta teatavaid aineid üldsusele kättesaadavaks, ja loetleda täiendavaid aineid, mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(28)

Komisjon peaks pidevalt läbi vaatama loetelu ainetest, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks üle teatava kontsentratsiooni piirmäära ja loetelu ainetest, mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest. Komisjon peaks põhjendatud juhul koostama kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega seadusandliku ettepaneku, et lisada kandeid esimesena nimetatud loetellu või neid sealt välja jätta või välja jätta kandeid viimasena nimetatud loetelust.

(29)

Selleks et käsitleda aineid, mida ei ole veel käesoleva määruse kohaselt piiratud, kuid mille suhtes liikmesriik leiab põhjendatud aluse arvata, et neid võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, tuleks lisada kaitseklausel, millega tagatakse asjakohase liidu menetluse kehtestamine.

(30)

Konkreetsete ohtude käsitlemiseks käesolevas määruses on asjakohane lubada, et teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid, sealhulgas juba käesoleva määruse kohaselt piiratud ainete suhtes.

(31)

Võttes arvesse käesoleva määruse nõudeid komisjoni ja liikmesriikide teavitamise kohta oleks ebaotstarbekas kehtestada sellised kaitsemeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (6) sätestatud korra alusel, olenemata sellest, kas need käsitlevad juba käesoleva määruse kohaselt piiratud või piiramata aineid.

(32)

Arvestades käesoleva määruse eesmärke ja selle võimalikku mõju kodanike turvalisusele ja siseturule, peaks komisjon alalises lähteainete komitees toimuvate pidevate arutelude alusel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse käesoleva määruse rakendamisest tulenevaid võimalikke probleeme, selle reguleerimisala laiendamise soovitavust ja teostatavust, seda nii professionaalsete kasutajate hõlmamise suhtes kui ka selliste ainete lisamise suhtes sätetele, mis käsitlevad teatamist kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ning vargustest, mida ei ole käesoleva määruse kohaselt piiratud, kuid mille kohta on teada, et neid on kasutatud lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks (loetlemata lõhkeainete lähteained). Liikmesriikide asjakohaseid kogemusi ja kulutasuvust arvesse võttes peaks komisjon samuti esitama aruande, milles analüüsitakse süsteemi edasise tugevdamise ja ühtlustamise soovitavust ja teostatavust, pidades silmas ohtu avalikule julgeolekule. Määruse läbivaatamise osana peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse võimalusi tuua ammooniumnitraati käsitlevad sätted määrusest (EÜ) nr 1907/2006 üle käesolevasse määrusesse.

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt piirata üldsuse juurdepääsu ainetele, mida võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, takistamata samas kaupade vaba liikumist siseturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning piirangu ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Euroopa andmekaitseinspektor esitas arvamuse (7) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) artikli 28 lõikega 2.

(35)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust, õigust omandile ja diskrimineerimiskeeldu. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga piirata nende kättesaadavust üldsusele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

Käesolev määrus ei mõjuta lisades loetletud aineid käsitlevate liidu õiguse muude, rangemate sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse lisades loetletud ainete ja selliseid aineid sisaldavate segude ja ainete suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)

toodete suhtes, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõikes 3 esitatud määratlusele;

b)

pürotehniliste toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiivis 2007/23/EÜ (pürotehniliste toodete turule laskmise kohta) (9) artikli 2 lõikes 1 esitatud määratlusele; mitteärilisel eesmärgil relvajõudude, õiguskaitseasutuste ja tuletõrje poolt vastavalt riiklikule õigusele kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes; nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (10) reguleerimisalasse kuuluva pürotehnilise varustuse suhtes; kosmosetööstuses kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes ja mänguasjade jaoks mõeldud löökkapslite suhtes;

c)

üldsuse hulka kuuluvatele isikutele seaduslikult retsepti alusel kättesaadavaks tehtavate ravimite suhtes vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „aine”– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud aine;

2)   „segu”– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud segu;

3)   „toode”– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 3 määratletud toode;

4)   „kättesaadavaks tegemine”– toote tarnimine kas tasu eest või tasuta;

5)   „sissetoomine”– aine toomine liikmesriigi territooriumile kas teisest liikmesriigist või kolmandast riigist;

6)   „kasutamine”– töötlemine, valmistamine, ladustamine, käitlemine või segamine, sealhulgas toote tootmisel ja muud liiki tarvitamine;

7)   „üldsuse hulka kuuluv isik”– füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega;

8)   „kahtlustäratav tehing”– lisades loetletud aineid või selliseid aineid sisaldavaid segusid või aineid hõlmav tehing, sealhulgas professionaalsete kasutajate tehingud, mille puhul on põhjendatud alus kahtlustada, et ainet või segu kavatsetakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks;

9)   „majandustegevuses osaleja”– füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute ja/või asutuste rühm, kes pakub turul tooteid ja teenuseid;

10)   „piirangutega lõhkeainete lähteaine”– I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon on suurem kui vastav piirmäär ja hõlmab segu või muud ainet, milles sisalduva, loetelus esitatud aine kontsentratsioon on suurem kui vastav piirmäär.

Artikkel 4

Kättesaadavaks tegemine, sissetoomine, omamine ja kasutamine

1.   Piirangutega lõhkeainete lähteaineid ei tehta üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ning sellised isikud ei tohi neid sisse tuua, omada ega kasutada.

2.   Olenemata lõikest 1 võib liikmesriik säilitada või kehtestada loasüsteemi, millega lubatakse lõhkeainete lähteaineid üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha ning sellised isikud võivad neid omada ja kasutada, tingimusel et üldsuse hulka kuuluvad isikud omandavad ja nõudmise korral esitavad kõnealuste ainete soetamise, omamise või kasutamise loa, mille on kooskõlas artikliga 7 välja andnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus piirangutega lõhkeainete lähteaineid soetatakse, omatakse või kasutatakse.

3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib liikmesriik säilitada või kehtestada registreerimissüsteemi, millega lubatakse järgmiste piiratud lõhkeainete lähteaineid üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha ning üldsuse hulka kuuluvad isikud võivad neid omada või kasutada, kui majandustegevuses osaleja, kes teeb need kättesaadavaks, registreerib iga tehingu vastavalt artiklis 8 sätestatud üksikasjalikule korrale:

a)

vesinikperoksiid (CAS RN 7722-84–1) kontsentratsiooniga, mis on suurem I lisas sätestatud piirmäärast, kuid ei ületa 35 massiprotsenti;

b)

nitrometaan (CAS RN 75–52-5) kontsentratsiooniga, mis on suurem I lisas sätestatud piirmäärast, kuid ei ületa 40 massiprotsenti;

c)

lämmastikhape (CAS RN 7697-37–2) kontsentratsiooniga, mis on suurem I lisas sätestatud piirmäärast, kuid ei ületa 10 massiprotsenti.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest meetmetest, mida nad võtavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud kordade rakendamiseks. Teatises märgitakse piirangutega lõhkeainete lähteained, mille suhtes liikmesriik kehtestab erandi.

5.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks loetelu meetmetest, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt lõikele 4.

6.   Kui üldsuse hulka kuuluv isik kavatseb piirangutega lõhkeainete lähteaine sisse tuua sellise liikmesriigi territooriumile, kus on lõike 2 kohase loa andmise korra ja/või lõike 3 või artikli 17 kohase registreerimissüsteemi kehtestamisega tehtud erand lõikest 1, omandab kõnealune isik artiklis 7 sätestatud eeskirjade kohaselt väljastatud ja selles liikmesriigis kehtiva loa, ning esitab selle nõudmise korral pädevale asutusele.

7.   Majandustegevuses osaleja, kes teeb piirangutega lõhkeainete lähteaine üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks vastavalt lõikele 2, nõuab iga tehingu puhul loa esitamist, või kui aine tehakse kättesaadavaks vastavalt lõikele 3, registreerib tehingu vastavalt selles liikmesriigis kehtestatud korrale, kus piirangutega lõhkeainete lähteaine kättesaadavaks tehakse.

Artikkel 5

Märgistamine

Majandustegevuses osaleja, kes kavatseb piirangutega lõhkeainete lähteained üldsusele hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha, tagab kas asjakohase märgise kinnitamisega või asjakohase märgise kinnitamist kontrollides, et pakendile on selgelt märgitud, et üldsuse hulka kuuluvate isikute jaoks on selle piirangutega lõhkeainete lähteaine ostmine, omamine ja kasutamine piiratud, nagu see on sätestatud artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3.

Artikkel 6

Vaba liikumine

Ilma et see piiraks artikli 1 teise lõigu ja artikli 13 kohaldamist, ning kui käesolevas määruses või teistes liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei keela, piira ega takista liikmesriigid lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise tõkestamisega seotud alustel järgmiste ainete kättesaadavaks tegemist:

a)

I lisas loetletud ained, mille kontsentratsioon ei ületa lisas sätestatud piirmäära, või

b)

II lisas loetletud ained.

Artikkel 7

Luba

1.   Liikmesriik, kus väljastatakse lube üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kellel on õiguspärane huvi soetada, sisse tuua, omada või kasutada piirangutega lõhkeainete lähteaineid, kehtestab artikli 4 lõigetes 2 ja 6 sätestatud loa andmise eeskirjad. Loa andmist kaaludes arvestab liikmesriigi pädev asutus kõiki asjakohaseid asjaolusid, eriti aine otstarbekohase kasutamise õiguspärasust. Luba ei anta, kui on põhjendatud alus kahelda kavandatud kasutamise seaduslikkuses või kasutaja kavatsustes kasutada ainet õiguspärasel eesmärgil.

2.   Pädev asutus võib valida, kuidas piirata loa kehtivust, andes loa kas ühe- või mitmekordseks kasutuseks kehtivusajaga kuni kolm aastat. Pädev asutus võib kohustada loaomanikku tõendama enne loa määratud kehtivusaja lõppu, et loa väljaandmise tingimused on endiselt täidetud. Loas nimetatakse piirangutega lõhkeainete lähteained, mille kohta luba välja anti.

3.   Pädevad asutused võivad taotlejatelt nõuda lõivu tasumist loataotluse esitamise eest. Lõiv ei ületa taotluse menetlemise kulusid.

4.   Pädev asutus võib loa kehtivuse peatada või loa tühistada, kui tal on põhjendatud alus arvata, et loa väljaandmise tingimused ei ole enam täidetud.

5.   Kaebused pädeva asutuse otsuse suhtes ja loa väljaandmise tingimuste täitmist käsitlevad vaidlused vaatab läbi siseriiklike õigusaktide alusel vastutav asjaomane organ.

6.   Ühe liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud luba võidakse teistes liikmesriikides tunnustada. Komisjon koostab pärast alalise lähteainete komiteega konsulteerimist hiljemalt 2. septembriks 2014 suunised lubade tehniliste üksikasjade kohta, et hõlbustada nende vastastikust tunnustamist. Nimetatud suunised sisaldavad samuti teavet selle kohta, milliseid andmeid peavad sisaldama piirangutega lõhkeainete lähteainete sissetoomise load, sealhulgas nende lubade näidisvorme.

Artikkel 8

Tehingute registreerimine

1.   Artikli 4 lõike 3 kohaseks registreerimiseks esitab üldsuse hulka kuuluv isik enda tuvastamiseks ametliku isikut tõendava dokumendi.

2.   Registreerimine sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

üldsuse hulka kuuluva isiku nimi, aadress ja kui see on asjakohane, kas tema identifitseerimisnumber või ametliku isikut tõendava dokumendi liik ja number;

b)

aine või segu nimetus, sh selle kontsentratsioon;

c)

aine või segu kogus;

d)

üldsuse hulka kuuluva isiku deklareeritud aine või segu kasutusotstarve;

e)

tehingu kuupäev ja koht;

f)

üldsuse hulka kuuluva isiku allkiri.

3.   Registrit säilitatakse viis aastat alates tehingu toimumise päevast. Sellel ajavahemikul on nimetatud registrid pädevate asutuste nõudmisel kontrollimiseks kättesaadavad.

4.   Registrit säilitatakse paberil või mõnel muul püsival andmekandjal ja see on lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul alati kontrollimiseks kättesaadav. Elektrooniliselt säilitatavad andmed peavad:

a)

ühilduma vastavate paberdokumentide vormi ja sisuga ning

b)

olema kogu lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul alati kättesaadavad.

Artikkel 9

Kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest teatamine

1.   Kahtlustäratavatest tehingutest lisades loetletud ainetega või selliseid aineid sisaldavate segude või ainetega teatatakse käesoleva artikli kohaselt.

2.   Liikmesriik määrab ühe või mitu riiklikku kontaktpunkti ning esitab selgel kujul nende telefoninumbrid ja e-posti aadressid kahtlustäratavatest tehingutest teatamiseks.

3.   Majandustegevuses osalejad võivad jätta endale õiguse kahtlustäratavast tehingust keelduda ja teatavad tehingust või tehingukatsest, põhjendamatu viivituseta tehingu tegemise või kavandamise järgse liikmesriigi kontaktpunktile, esitades võimaluse korral kliendi andmed, kui neil on põhjendatud alus arvata, et kavandatav tehing ühe või mitme lisades loetletud ainega või neid aineid sisaldava segu või ainega äratab kahtlust, võttes arvesse kõiki asjaolusid ning eelkõige, kui tulevane klient:

a)

näib väljenduvat ebaselgelt aine või segu kavandatava kasutuse suhtes;

b)

jätab mulje, et aine või segu kavandatav kasutus on talle võõras või ta ei suuda seda usaldusväärselt selgitada;

c)

kavatseb osta erakasutuseks aineid ebaharilikus koguses, ebaharilikus kombinatsioonis või ebahariliku kontsentratsiooniga;

d)

ei soovi esitada isikutunnistust või elukohatõendit või

e)

soovib kasutada ebaharilikke makseviise, sealhulgas suuri sularahakoguseid.

4.   Majandustegevuses osalejad teatavad ka lisades loetletud ainete või neid aineid sisaldavate segude või ainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest selle liikmesriigi kontaktpunktile, kus kaotsiminek või vargus toimus.

5.   Pädevate asutuste ja majandustegevuses osalejate vahelise koostöö soodustamiseks koostab komisjon pärast konsulteerimist alalise lähteainete komiteega hiljemalt 2. septembriks 2014 suunised kemikaalide tarneahela ja asjakohasel juhul pädevate asutuste abistamiseks. Suunised sisaldavad eelkõige:

a)

teavet selle kohta, kuidas ära tunda kahtlustäratavaid tehinguid ja neist teatada, eelkõige tehinguid II lisas loetletud ainetega, mille kontsentratsioon ja/või kogus on väiksem sellest, mille suhtes ei ole tavaliselt vaja võtta meetmeid;

b)

teave selle kohta, kuidas ära tunda suuri kaotsiminekuid ja vargusi ja neist teatada

c)

muud kasulikuks peetavat teavet.

Komisjon ajakohastab suuniseid korrapäraselt.

6.   Pädevad asutused tagavad, et lõikes 5 ettenähtud suuniseid levitatakse korrapäraselt viisil, mida pädevad asutused vastavalt suuniste eesmärkidele kohaseks peavad.

Artikkel 10

Isikuandmete kaitse

Liikmesriigid tagavad, et isikuandmeid töödeldakse käesoleva määruse kohaldamisel kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et isikuandmete töötlemine käesoleva määruse artikli 4 lõigete 2 ja 6 ning artikli 7 kohaselt loa andmiseks või käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 ning artiklite 8 ja 17 kohaselt registreerimiseks ning käesoleva määruse artikli 9 kohaselt kahtlustäratavatest tehingutest teatamiseks toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Artikkel 11

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 12

Lisade muutmine

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisas esitatud piirmäärade muutmiseks ulatuses, mis on vajalik, et võtta arvesse arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena, või lähtuvalt uuringute ja katsete tulemustest, ning vajaduse korral ainete lisamiseks II lisasse, et võtta arvesse arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel püüab komisjon konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige keemiatööstuse ja jaemüügisektoriga.

Kui lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete väärkasutamist käsitleva riskihinnangu järsust muutmisest tulenev tungiv kiireloomulisus seda nõuab kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 15 sätestatud menetlust.

2.   Komisjon võtab iga I lisas esitatud piirmäära muutmise ja iga II lisasse lisatud uue aine kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti. Iga delegeeritud õigusakti aluseks on analüüs, milles näidatakse, et muudatusega tõenäoliselt ei kaasne ebaproportsionaalselt suurt koormust majandustegevuses osalejatele ega tarbijatele, jälgides hoolikalt, et taotletud eesmärgid oleksid saavutatud.

Artikkel 13

Kaitseklausel

1.   Kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et lisades loetlemata konkreetset ainet võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, võib ta selle aine või sellist ainet sisaldava segu või aine turul kättesaadavaks tegemise, omamise või kasutamise piirata või keelata või sätestada, et aine suhtes kohaldatakse kahtlustäratavatest tehingutest teatamist artikli 9 kohaselt.

2.   Kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks võidakse kasutada I lisas loetletud konkreetset ainet, mille kontsentratsioon on väiksem kui I lisas sätestatud piirmäär, võib ta selle aine turul kättesaadavaks tegemise, omamise või kasutamise täiendavaks piiramiseks või keelamiseks kehtestada väiksema kontsentratsiooni piirmäära.

3.   Kui liikmesriigil on põhjendatud alus kehtestada kontsentratsiooni piirmäär, mille ületades tuleks II lisas loetletud aine suhtes kohaldada tavapäraselt piirangutega lõhkeainete lähteainete suhtes kohaldatavaid piiranguid, võib ta selle aine turul kättesaadavaks tegemise, omamise või kasutamise piiramiseks või keelamiseks kehtestada maksimaalse lubatud kontsentratsiooni.

4.   Liikmesriik, kus ained on piirangutega või keelatud lõigete 1, 2 või 3 kohaselt, teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele, esitades oma põhjendused.

5.   Lõike 4 kohaselt edastatud teavet arvesse võttes uurib komisjon viivitamata, kas valmistada ette lisade muudatused vastavalt artikli 12 lõikele 1 või koostada seadusandlik ettepanek lisade muutmiseks. Asjakohasel juhul muudab asjaomane liikmesriik oma riiklikke meetmeid või tühistab need, et võtta arvesse lisades tehtud muudatusi.

6.   Hiljemalt 2. juuniks 2013 teatavad liikmesriigid komisjonile olemasolevatest riiklikest meetmetest aine või sellist ainet sisaldava segu või aine turul kättesaadavaks tegemise, omamise või kasutamise piiramise või keelamise kohta põhjendusel, et seda võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. märtsist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 14 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks viivitamata pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 16

Üleminekusätted

Üldsuse hulka kuuluval isikul on lubatud omada ja kasutada piirangutega lõhkeainete lähteaineid kuni 2. märtsini 2016.

Artikkel 17

Olemasolevad registreerimissüsteemid

Liikmesriigid, kus 1. märtsil 2013 toimib kord, mis nõuab majandustegevuses osalejatelt, kes teevad üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks piirangutega lõhkeainete lähteained tehingute registreerimist, võivad teha erandi artikli 4 lõigetest 1 ja 2, kohaldades mõne või kõigi I lisas loetletud ainete suhtes kõnealust registreerimise korda kooskõlas artikliga 8. Artikli 4 lõigetes 4–7 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 18

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt 2. septembriks 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse:

a)

probleeme, mis on tekkinud käesoleva määruse kohaldamisel;

b)

süsteemi edasise tugevdamise ja ühtlustamise soovitavust ja teostatavust, pidades silmas terrorismist ja muudest rasketest kuritegudest põhjustatud ohtu avalikule julgeolekule, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi käesoleva määruse rakendamisel, sealhulgas avastatud julgeolekulünki, ning võttes arvesse kulutasuvust liikmesriikide, majandustegevuses osalejate ja muude asjaomaste sidusrühmade jaoks;

c)

kas käesoleva määruse reguleerimisala laiendamine professionaalsetele kasutajatele on soovitav ja teostatav, võttes arvesse majandustegevuses osalejate halduskoormust ja käesoleva määruse eesmärki;

d)

kas kahtlastest tehingutest, kaotsiminekutest ning vargustest teatamist käsitlevate sätetega oleks soovitav hõlmata lisades loetlemata lõhkeainete lähteaineid ja kas see oleks teostatav.

2.   Hiljemalt 2. märtsiks 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse võimalusi viia ammooniumnitraati käsitlevad asjakohased sätted määrusest (EÜ) nr 1907/2006 üle käesolevasse määrusesse.

3.   Asjakohasel juhul, võttes arvesse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandeid, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku vastavate muudatuste tegemiseks käesolevas määruses.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. septembrist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 15. jaanuar 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

L. CREIGHTON


(1)  ELT C 84, 17.3.2011, lk 25.

(2)  Euroopa Parlamendi 20. novembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. detsembri 2012. aasta otsus.

(3)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(4)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(5)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(6)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(7)  ELT C 101, 1.4.2011, lk 1.

(8)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(9)  ELT L 154, 14.6.2007, lk 1.

(10)  EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.


I LISA

Ained (puhasainena või seda sisaldava segu või ainena), mida üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ei tehta, välja arvatud allpool sätestatud piirmääraga võrdses või sellest väiksemas kontsentratsioonis

Aine nimetus ja CASi number

(Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CAS RN”)

Piirmäär

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood eraldi kindla keemilise koostisega ühendite jaoks, mis vastavad kombineeritud nomenklatuuri 28. või 29. grupi esimese märkuse tingimustele (1)

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta segu jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN koodi alla (1)

Vesinikperoksiid

(CAS RN 7722-84–1)

12 massiprotsenti

2847 00 00

3824 90 97

Nitrometaan

(CAS RN 75–52-5)

30 massiprotsenti

2904 20 00

3824 90 97

Lämmastikhape

(CAS RN 7697-37–2)

3 massiprotsenti

2808 00 00

3824 90 97

Kaaliumkloraat

(CAS RN 3811-04–9)

40 massiprotsenti

2829 19 00

3824 90 97

Kaaliumperkloraat

(CAS 7778-74–7)

40 massiprotsenti

2829 90 10

3824 90 97

Naatriumkloraat

(CAS RN 7775-09–9)

40 massiprotsenti

2829 11 00

3824 90 97

Naatriumperkloraat

(CAS RN 7601-89–0)

40 massiprotsenti

2829 90 10

3824 90 97


(1)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 948/2009 (ELT L 287, 31.10.2009, lk 1).


II LISA

Ained (puhasainena või seda sisaldava segu või ainena), mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest

Aine nimetus ja CASi number

(Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CAS RN”)

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood eraldi kindla keemilise koostisega ühendite jaoks, mis vastavad kombineeritud nomenklatuuri 28. grupi esimese märkuse, 29. grupi esimese märkuse või 31. grupi esimese märkuse punkti b tingimustele (1)

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta segude jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN koodi alla (1)

Heksamiin

(CAS RN 100–97-0)

2921 29 00

3824 90 97

Väävelhape

(CAS RN 7664-93–9)

2807 00 10

3824 90 97

Atsetoon

(CAS RN 67–64-1)

2914 11 00

3824 90 97

Kaaliumnitraat

(CAS RN 7757-79–1)

2834 21 00

3824 90 97

Naatriumnitraat

(CAS RN 7631-99–4)

3102 50 10 (looduslik)

3824 90 97

3102 50 90 (muu kui looduslik)

3824 90 97

Kaltsiumnitraat

(CAS RN 10124-37–5)

2834 29 80

3824 90 97

Kaltsium-ammooniumnitraat

(CAS RN 15245-12–2)

3102 60 00

3824 90 97

Ammooniumnitraat

(CAS RN 6484-52–2) [lämmastiku kontsentratsioon 16 massiprotsenti ammooniumnitraadist või suurem]

3102 30 10 (vesilahusena)

3824 90 97

3102 30 90 (muu)


(1)  Määrus (EÜ) nr 948/2009.


Top