29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/19

(1)

Käesolevas direktiivis võetakse arvesse komisjoni parema õigusloome programmi, eelkõige komisjoni teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus”, mille eesmärk on kavandada ja koostada kõrgeima kvaliteediga õigusakte, järgides subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning tagades tasakaalu halduskoormuse ja saadava kasu vahel. Komisjoni teatises „Kõigepealt mõtle väikestele – Euroopa väikeettevõtluse algatus „Small Business Act” ”, mis võeti vastu juunis 2008 ja vaadati läbi veebruaris 2011, tunnustatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) keskset rolli liidu majanduses ning püütakse parandada ettevõtlusega seotud üldist lähenemisviisi ja kinnistada põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele” poliitika kujundamisse alates õigusaktide koostamisest kuni avalike teenuste osutamiseni. Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsil 2011. aasta kohtumisel tervitati komisjoni kavatsust esitada „Ühtse turu akt” koos majanduskasvu ja tööhõivet edendavate meetmetega, mis tooks kodanike ja ettevõtjate jaoks käegakatsutavaid tulemusi.

Aprillis 2011 vastu võetud komisjoni teatises „Ühtse turu akt” tehti ettepanek lihtsustada neljandat nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) (3) ning seitsmendat nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) (4) (raamatupidamisdirektiivid) seoses eelkõige VKEde finantsteabega seotud kohustustega ja halduskoormuse vähendamisega. Arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitleva strateegia „Euroopa 2020” eesmärk on vähendada halduskoormust ja parandada ettevõtluskeskkonda eelkõige VKEde jaoks ning edendada VKEde rahvusvaheliseks muutumist. Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2011. aasta kohtumisel kutsuti üles vähendama üldist regulatiivset koormust eelkõige VKEde jaoks nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning pakuti välja tootlikkuse suurendamise meetmed, nagu bürokraatia vähendamine ja reguleeriva raamistiku parandamine VKEde jaoks.

(2)

18. detsembril 2008 võttis Euroopa Parlament vastu muu kui seadusandliku resolutsiooni (väikeste ja keskmise suurusega äriühingute, eelkõige mikroettevõtjatega seotud raamatupidamisnõuete kohta) (5), milles märgitakse, et raamatupidamisdirektiivid on VKEdele ning eelkõige mikroettevõtjatele sageli väga koormavad, ning milles kutsutakse komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi kõnealuste direktiivide läbivaatamisel.

(3)

Aktsionäride, osanike ja kolmandate isikute kaitseks on eriti oluline selliste siseriiklike õigusnormide kooskõlastamine, mis käsitlevad aruandeaasta finantsaruannete ja tegevusaruannete esitusviisi ja sisu, nendes kasutatavaid mõõtmisaluseid ja nende avaldamist teatavat liiki piiratud vastutusega äriühingute puhul. Samaaegne kooskõlastamine on nendes valdkondades seda liiki ettevõtjate puhul vajalik sellepärast, et ühest küljest tegutsevad mõned ettevõtjad mitmes liikmesriigis ja teisest küljest ei paku need ettevõtjad kolmandatele isikutele kaitset ulatuses, mis on suurem kui nende netovara.

(4)

Aruandeaasta finantsaruannetel on mitmed eesmärgid, mis ei piirdu ainult teabe andmisega kapitaliturgudel tegutsevatele investoritele, vaid annavad ka ülevaate varasematest tehingutest ning edendavad äriühingu üldjuhtimist. Liidu raamatupidamisalastes õigusaktides tuleb saavutada asjakohane tasakaal finantsaruannete adressaatide huvide ning aruandlusnõuetega ülekoormatust vältida soovivate ettevõtjate huvide vahel.

(5)

Käesoleva direktiivi reguleerimisala peaks hõlmama teatavaid piiratud vastutusega ettevõtjaid, näiteks aktsiaseltse ja osaühinguid. Lisaks on olemas märkimisväärne hulk täisühinguid ja usaldusühinguid, mille puhul kõik täisosanikud on aktsiaseltsid või osaühingud ning seetõttu tuleks selliste täis- ja usaldusühingute suhtes kohaldada käesoleva direktiivi kooskõlastamismeetmeid. Samuti tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et täis- ja usaldusühingud jääksid selle reguleerimisalasse, kui täis- või usaldusühingu osanikel, kes ei ole aktsiaseltsid ega osaühingud, on tegelikult täis- või usaldusühingu kohustuste suhtes piiratud vastutus, sest kõnealune vastutus on piiratud muude käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate ettevõtjate kaudu. Mittetulundusühingute väljajätmine käesoleva direktiivi reguleerimisalast on kooskõlas direktiivi eesmärgiga vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 50 lõike 2 punktile g.

(6)

Käesoleva direktiivi reguleerimisala peaks olema põhimõttepõhine ja tagama, et ettevõtja ei saaks jätta end selle reguleerimisalast välja, luues mitmekihilise liidus või sellest väljaspool asuvate ettevõtjate kontsernistruktuuri.

(7)

Käesoleva direktiivi sätted peaksid kohalduma ainult sel määral, mil nad ei ole vastuolus liidu ühe või mitme institutsiooni poolt vastu võetud muude kehtivate õigusaktide sätetega teatavat liiki ettevõtjate finantsaruandluse kohta või ettevõtja kapitali jagunemise kohta.

(8)

Lisaks sellele on vaja kehtestada liidu tasandil võrdväärsed miinimumnõuded konkureerivate ettevõtjate poolt avaldamisele kuuluva finantsteabe ulatuse suhtes.

(9)

Aruandeaasta finantsaruanded tuleks koostada usaldusväärsetel alustel ja need peaksid andma õige ja õiglase ülevaate ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumi kohta. On võimalik, et käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel ei anna finantsaruanne erandjuhtudel õiget ja õiglast ülevaadet. Kõnealustel juhtudel peaks ettevõtja sellistest sätetest kõrvale kalduma, et anda õiget ja õiglast ülevaadet. Liikmesriikidele tuleks võimaldada selliste erandjuhtude määratlemist ja kõnealustel juhtudel kohaldatavate asjakohaste erieeskirjade sätestamist. Kõnealuste erandjuhtudena tuleks käsitleda ainult väga ebatavalisi tehinguid ja olukordi ning need ei peaks olema seotud näiteks tervete konkreetsete sektoritega.

(10)

Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et nõuded väikestele ettevõtjatele oleksid kogu liidus suures osas ühtlustatud. Käesolev direktiiv põhineb põhimõttel „kõigepealt mõtle väikestele”. Selleks, et vältida nimetatud ettevõtjatele ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks liikmesriikidel lubada nõuda üksnes mõningast teabe avalikustamist lisade näol, mis täiendavad aruannete kohustuslikke lisasid. Ühtse aruannete esitamise süsteemi puhul võivad liikmesriigid aga teatud juhtudel nõuda piiratud arvu täiendavate andmete avalikustamist, kui see on nende siseriiklike maksualaste õigusaktidega selgesõnaliselt nõutav ja vajalik üksnes maksude kogumiseks. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele käesolevas direktiivis sätestatud miinimumnõuetega võrreldes lisanõudeid.

(11)

Kui käesoleva direktiiviga lubatakse liikmesriikidel kehtestada täiendavaid nõudeid, näiteks väikestele ettevõtjatele, siis tähendab see, et liikmesriigid võivad kasutada kõnealust võimalust täielikult või osaliselt, nõudes vähem, kui direktiivis sätestatud võimalusega lubatakse. Sarnaselt sellele, kui käesoleva direktiiviga lubatakse liikmesriikidel kasutada vabastust, näiteks väikeste ettevõtjate puhul, siis tähendab see, et liikmesriigid võivad kohaldada vabastust selliste ettevõtjate suhtes kas täielikult või osaliselt.

(12)

VKEd ning suurettevõtjad tuleks määratleda ja neid omavahel eristada nende bilansimahu, netokäibe ja töötajate keskmise arvu alusel aruandeaasta jooksul, kuivõrd nimetatud näitajad annavad reeglina objektiivset teavet ettevõtja suuruse kohta. Kui emaettevõtja ei koosta kontserni konsolideeritud finantsaruandeid, tuleks liikmesriikidel siiski lubada võtta meetmeid, mida nad peavad vajalikuks nõudmaks, et niisugune ettevõtja liigitataks suuremaks ettevõtjaks, määrates kindlaks selle suuruse ja sellest tuleneva kategooria konsolideeritud või koondalusel. Kui liikmesriik kohaldab mikroettevõtjatele üht või mitut võimalikku vabastust, tuleks mikroettevõtjaid samuti määratleda nende bilansimahu, netokäibe ja töötajate keskmise arvu alusel aruandeaasta jooksul. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud määratlema oma siseriiklikes õigusaktides keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate jaoks eraldi kategooriat, kui keskmise suurusega ettevõtjatele kohaldatakse samu nõudeid kui suurettevõtjatele.

(13)

Mikroettevõtjatel on piiratud vahendid, millega rangeid regulatiivseid nõudeid täita. Kui mikroettevõtjate jaoks ei ole kehtestatud erieeskirju, kohaldatakse neile väikestele ettevõtjatele kohaldatavaid eeskirju. Kõnealused eeskirjad tekitavad neile halduskoormuse, mis on nende suurusega võrreldes ebaproportsionaalne ja seega mikroettevõtjate suhtes suhteliselt koormavam võrreldes muude väikeste ettevõtjatega. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik vabastada mikroettevõtjad teatavatest väikestele ettevõtjatele kohaldatavatest kohustustest, mis tekitaks neile üleliigse halduskoormuse. Mikroettevõtjate suhtes tuleks aga siiski kohaldada kõiki siseriiklikke kohustusi pidada arvestust oma äritehingute ja finantsolukorra üle. Lisaks ei tuleks investeerimisettevõtjatele ja finantsvaldusettevõtjatele pakkuda mikroettevõtjatele kohaldatavate lihtsustustega antavaid soodustusi.

(14)

Liikmesriigid peaksid võtma arvesse oma turgude eritingimusi ja vajadusi, kui nad otsustavad selle üle, kas või kuidas rakendada käesoleva direktiivi kontekstis mikroettevõtjate suhtes kohaldatavat erikorda.

(15)

Finantsaruannete avaldamine võib olla mikroettevõtjate jaoks koormav. Samal ajal peavad liikmesriigid tagama käesoleva direktiivi täitmise. Seetõttu tuleks liikmesriikidel, kes kasutavad käesolevas direktiivis mikroettevõtjatele ette nähtud vabastusi, lubada vabastada mikroettevõtjad üldisest avaldamisnõudest, tingimusel et bilanss esitatakse vastavalt siseriiklikule õigusele nõuetekohaselt vähemalt ühele määratud pädevale asutusele ning et teave edastatakse ettevõtlusregistrile ning sellest on võimalik taotluse alusel saada ärakirja. Sellistel juhtudel ei tuleks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud nõuet avaldada raamatupidamisdokumente vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (6) artikli 3 lõikele 5.

(16)

Võrreldava ja samaväärse teabe avalikustamise tagamiseks peaksid kajastamis- ja mõõtmispõhimõtted hõlmama tegevuse jätkuvuse, konservatiivsuse ja tekkepõhisuse põhimõtet. Aktiva- ja passivakirjete ning tulu- ja kulukirjete vahelisi tasaarvestusi ei tohiks lubada ning aktiva ja passiva komponente tuleks hinnata eraldi. Liikmesriikidel tuleks siiski lubada erijuhtudel ettevõtjatele aktiva- ja passivakirjete ning tulu- ja kulukirjete vahel tasaarvestuste tegemise võimaldamist või neilt selle nõudmist. Kirjete esitamisel finantsaruannetes tuleks võtta arvesse kirje aluseks oleva tehingu või kokkuleppe tegelikku majanduslikku tähendust või sisu. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud vabastada ettevõtjaid kõnealuse põhimõtte kohaldamisest.

(17)

Finantsaruannetes peaks kajastamine, mõõtmine, esitusviis, avalikustamine ja konsolideerimine lähtuma olulisuse põhimõttest. Olulisuse põhimõtte kohaselt võib finantsaruannetes näiteks koondada ebaoluliseks peetavat teavet. Isegi kui üksikut kirjet võib pidada ebaoluliseks, võib omavahel sarnaseid ebaolulisi kirjeid koosvõetuna siiski olulisteks pidada. Liikmesriikidel tuleks lubada piirduda olulisuse põhimõtte kohustuslikul rakendamisel esitusviisi ja avalikustamisega. Olulisuse põhimõte ei peaks mõjutama siseriiklikke kohustusi säilitada täielikke andmeid, milles sisalduvad äritehingud ja finantsseisund.

(18)

Aruandeaasta finantsaruannetes sisalduva teabe usaldusväärsuse tagamiseks tuleks neis kajastatud kirjeid mõõta soetus- või tootmismaksumuse põhimõtte kohaselt. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik lubada ettevõtjatel põhivara ümber hinnata või neilt seda nõuda, et anda finantsaruannete kasutajatele asjakohasemat teavet.

(19)

Kuna finantsteave peab olema võrreldav kogu liidus, tuleb liikmesriikidelt nõuda, et nad lubaksid teatavate finantsinstrumentide puhul õiglase väärtuse arvestuse süsteemi. Peale selle annavad õiglasel väärtusel põhinevad arvestussüsteemid teavet, mis võib olla finantsaruannete kasutajatele kasulikum kui soetus- või tootmismaksumusel põhinev teave. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid lubama kas kõikidel ettevõtjatel või teatud liiki ettevõtjatel (välja arvatud käesolevas direktiivis sätestatud vabastusi kasutavad mikroettevõtjad) kasutada õiglasel väärtusel põhinevat arvestussüsteemi nii aruandeaasta kui ka konsolideeritud finantsaruannetes või, kui liikmesriik teeb sellise valiku, ainult konsolideeritud finantsaruannetes. Lisaks tuleks liikmesriikidel lubada võimaldada või nõuda õiglases väärtuses arvestamist muu vara kui finantsinstrumentide puhul.

(20)

Bilansiskeemide piiratud arv on vajalik selleks, et finantsaruannete kasutajatel oleks võimalik paremini võrrelda liidu ettevõtjate finantsseisundit. Liikmesriigid peaksid nõudma ühe bilansiskeemi kasutamist ja neil peaks olema lubatud võimaldada valikut lubatud skeemide vahel. Liikmesriigid peaksid siiski saama lubada või nõuda, et ettevõtjad muudavad skeemi ja esitavad bilansi, kus käibevara ja põhivara ning lühi- ja pikaajalised kohustused on teineteisest eristatud. Tuleks lubada kasumiaruande skeemi, milles näidatakse ära kulude laad, ning kasumiaruande skeemi, milles näidatakse ära kulude otstarve. Liikmesriigid peaksid nõudma ühe kasumiaruande skeemi kasutamist ja neil peaks olema lubatud võimaldada valikut lubatud skeemide vahel. Samuti peaksid liikmesriigid saama lubada ettevõtjatel esitada ühe lubatud skeemi kohaselt koostatud kasumiaruande asemel majandustulemuste aruande. VKEdele võib teha kättesaadavaks nõutavate skeemide lihtsustatud versioonid. Siiski tuleks liikmesriikidel lubada vajadusel piirata bilansi- ning kasumiaruande skeeme finantsaruannete elektroonilisel esitamisel.

(21)

Võrreldavuse tagamiseks tuleks ette näha muu hulgas väärtuse korrigeerimiste, firmaväärtuse, eraldiste, kaubavarude ja üksteisega samaväärse vara ning erakorralise suurusega või tekkega tulude ja kulude kajastamise, mõõtmise ja esitamise ühine raamistik.

(22)

Teatavate andmete kajastamine ja mõõtmine finantsaruannetes põhineb prognoosidel, hinnangutel ja mudelitel, mitte täpsetel kirjeldustel. Ettevõtlusele omase määramatuse tõttu ei saa finantsaruannetes teatavaid andmeid täpselt mõõta, vaid ainult prognoosida. Prognoosid hõlmavad hinnanguid, mis põhinevad värskel ja usaldusväärsel kättesaadaval teabel. Prognooside kasutamine on finantsaruannete koostamise oluline osa. See kehtib eriti eraldiste puhul, mis on oma olemuselt ebakindlamad kui enamik muid bilansi kirjeid. Prognoosid peaksid põhinema ettevõtja juhatuse mõistlikul hinnangul ja olema arvestatud objektiivsetel alustel, mida täiendab kogemus sarnaste tehingute kohta ja mõnel juhul isegi sõltumatute ekspertide aruanded. Kaalutavad tõendid peaksid hõlmama igasuguseid täiendavaid tõendeid, mis tulenevad bilansipäevale järgnevatest sündmustest.

(23)

Bilansis ja kasumiaruandes esitatud teavet tuleks täiendada andmetega finantsaruande lisades. Finantsaruannete kasutajatel on väikeste ettevõtjate kohta lisateavet vaja üldjuhul piiratud mahus ja väikestel ettevõtjatel võib olla kulukas sellist lisateavet koguda. Seepärast on piiratud avalikustamiskorra kohaldamine väikeste ettevõtjate puhul põhjendatud. Kui aga mikro- või väikese suurusega ettevõtja leiab, et tal on kasulik avalikustada täiendavat teavet, mida nõutakse keskmise suurusega ettevõtjatelt ja suurettevõtjatelt, või muud teavet, mida ei ole käesolevas direktiivis ette nähtud, ei tohiks tal takistada seda teha.

(24)

Arvestusmeetodite avalikustamine on finantsaruannete lisade üks peamine element. Selline avalikustamine peaks hõlmama eelkõige eri kirjete puhul kasutatud mõõtmisaluseid, deklaratsiooni nende arvestusmeetodite vastavuse kohta tegevuse jätkuvuse põhimõttega ning kasutatavatesse arvestusmeetoditesse tehtud kõiki olulisi muudatusi.

(25)

Keskmise suurusega ja suurettevõtjate koostatud finantsaruannete kasutajatel on tavaliselt suuremad nõudmised. Seepärast tuleks teatavates valdkondades näha ette ulatuslikum avalikustamine. Teatud avaldamiskohustustest vabastamine on õigustatud, kui selline avalikustamine kahjustaks teatud isikuid või ettevõtjaid.

(26)

Tegevusaruanne ja konsolideeritud tegevusaruanne on finantsaruandluse olulised osad. Ettevõtja arengust ja selle seisundist tuleks esitada ettevõtja suuruse ja keerukusega kooskõlas oleval viisil õiglane ülevaade. Teave ei tohiks piirduda ettevõtja majandustegevuse finantsaspektidega ning esitada tuleks majandustegevuse keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide analüüs, mis on vajalik ettevõtja arengu, tulemuste või seisundi mõistmiseks. Kui konsolideeritud tegevusaruanne ja emaettevõtja tegevusaruanne esitatakse ühtse aruandena, võib osutuda asjakohaseks panna suuremat rõhku neile asjaoludele, mis on olulised konsolideerimisse kaasatud ettevõtjatele tervikuna. Võttes aga arvesse VKEdele sellega pandavat võimalikku koormust, on asjakohane sätestada, et liikmesriigid võivad loobuda selliste ettevõtjate tegevusaruandes muu kui finantsteabe nõudmisest.

(27)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik vabastada väikesed ettevõtjad tegevusaruande koostamise kohustusest, tingimusel et sellised ettevõtjad esitavad finantsaruande lisades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/30/EL (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (7) artikli 24 lõikes 2 osutatud andmeid oma aktsiate või osade omandamise kohta.

(28)

Arvestades seda, et börsil noteeritud ettevõtjatel võib olla majanduses, kus nad tegutsevad, oluline roll, tuleks käesoleva direktiivi ühingujuhtimise aruandeid käsitlevaid sätteid kohaldada ettevõtjatele, kelle vabalt võõrandatavate väärtpaberitega lubatakse kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul.

(29)

Paljud ettevõtjad on teiste ettevõtjate omanikud ning konsolideeritud finantsaruandeid reguleerivate õigusaktide kooskõlastamise eesmärk on kaitsta huve osa- või aktsiakapitaliga ettevõtjates. Konsolideeritud finantsaruanded tuleks koostada nii, et selliseid ettevõtjaid käsitlevat finantsteavet oleks võimalik edastada osanikele ja kolmandatele isikutele. Seepärast tuleks konsolideeritud finantsaruandeid reguleerivad siseriiklikud õigusaktid kooskõlastada, et saavutada võrreldavuse ja samaväärsuse eesmärk teabe puhul, mida ettevõtjad peaksid liidus avaldama. Arvestades aga võrdsetelt positsioonidelt tehtud tehingu hinna puudumist, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada kontsernisisese märkimisväärse osaluse üleandmise, nn ühtse juhtimise alla kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute, üle arvestuse pidamist korrigeeritud ostumeetodit kasutades, mille kohaselt konsolideerimisse kaasatud ettevõtjas omatava osaluse bilansiline väärtus tuleb tasaarvestada ainult kapitali vastava protsendiosakaaluga.

(30)

Direktiivis 83/349/EMÜ oli nõue kontsernide konsolideeritud finantsaruannete koostamise kohta juhtudel, kus kas emaettevõtja või üks või enam tütarettevõtjat oli asutatud ühena käesoleva direktiivi I või II lisas loetletud liiki ettevõtjatest. Liikmesriikidel oli võimalik vabastada emaettevõtjad kohustusest koostada konsolideeritud aastaaruanne juhtudel, kui emaettevõtja ei olnud I või II lisas loetletud liiki ettevõtja. Käesoleva direktiivi kohaselt on ainult I lisas või teatud juhtudel II lisas loetletud liiki ettevõtjad kohustatud koostama konsolideeritud tegevusaruandeid, kuid liikmesriikidel ei ole keelatud laiendada käesoleva direktiivi reguleerimisala, et hõlmata ka muid olukordi. Sisuliselt ei ole seega midagi muutunud, sest jätkuvalt otsustab liikmesriik, kas nõuda ettevõtjatelt, kes ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, konsolideeritud finantsaruannete koostamist.

(31)

Konsolideeritud finantsaruannetes tuleks esitada emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate tegevus ühtse majandusüksuse (kontserni) tegevusena. Emaettevõtja kontrollitavaid ettevõtjaid tuleks käsitada tütarettevõtjatena. Kontroll peaks põhinema hääleõiguste enamuse omamisel, kuid kontroll võib eksisteerida ka kaasaktsionäride või -osanike sõlmitud kokkulepetena. Teatavatel tingimustel on võimalik tegelikku kontrolli teostada ka juhul, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas vähemusosalus või osalus puudub. Liikmesriikidel peaks olema õigus nõuda, et ettevõtjad, keda ei kontrollita, kuid juhitakse ühisel alusel või millel on ühine haldus-, juht- või järelevalveorgan, kaasataks konsolideeritud finantsaruannetesse.

(32)

Tütarettevõtja, kes on ise emaettevõtja, peaks koostama konsolideeritud finantsaruanded. Sellegipoolest peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada selline emaettevõtja teatavatel tingimustel kohustusest koostada sellised konsolideeritud finantsaruanded, tingimusel et tema osanikud ja kolmandad isikud on piisavalt kaitstud.

(33)

Väikekontsernid peaksid olema konsolideeritud finantsaruannete koostamise kohustusest vabastatud, kuivõrd väikeste ettevõtjate finantsaruannete kasutajatel ei ole kõrgetasemelisi teabevajadusi ning konsolideeritud finantsaruannete koostamine lisaks emaettevõtja ja tütarettevõtjate aruandeaasta finantsaruannetele võib olla kulukas. Liikmesriigid peaksid saama vabastada keskmise suurusega kontserne konsolideeritud finantsaruannete koostamise kohustusest samadel kulutõhususe kaalutlustel, välja arvatud juhul, kui mõni seotud ettevõtja on avaliku huvi üksus.

(34)

Konsolideerimine eeldab kontserni ettevõtjate vara ja kohustuste ning tulude ja kulude täielikku arvestamist, sealhulgas mittekontrollivate osaluste eraldi avalikustamist konsolideeritud bilansis omakapitali all ning mittekontrollivate osaluste eraldi avalikustamist kontserni kasumis ja kahjumis konsolideeritud kasumiaruandes. Tuleb siiski teha vajalikud korrigeerimised, et kaotada konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate vaheliste finantssuhete mõju.

(35)

Aruandeaasta finantsaruannete koostamisele kohaldatavaid kajastamis- ja mõõtmispõhimõtteid tuleks kohaldada ka konsolideeritud finantsaruannete koostamisele. Liikmeriikidel peaks olema siiski võimalik lubada käesoleva direktiivi üldsätete ja -põhimõtete erinevat kohaldamist aruandeaasta finantsaruannetes võrreldes konsolideeritud finantsaruannetega.

(36)

Sidusettevõtjad tuleks kaasata konsolideeritud finantsaruannetesse kapitaliosaluse meetodil. Sidusettevõtjate mõõtmist käsitlevad sätted peaksid jääma sisuliselt samaks kui direktiivis 83/349/EMÜ ja nimetatud direktiivi alusel lubatud meetmeid võib endiselt kohaldada. Liikmesriigid peaks samuti saama lubada või nõuda, et ühiselt juhitavad ettevõtjad oleksid finantsaruannetes proportsionaalselt konsolideeritud.

(37)

Konsolideeritud finantsaruannetes peaksid finantsaruannete lisadena sisalduma kõigi konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate andmed tervikuna. Tütarettevõtjate, sidusettevõtjate, ühiselt juhitavate ettevõtjate ja märkimisväärsete osalustega seoses tuleks avalikustada ka asjaomased nimed, registrijärgsed asukohad ja kontserni osalus ettevõtjate kapitalis.

(38)

Kõigi ettevõtjate aruandeaasta finantsaruanded, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, tuleb avaldada kooskõlas direktiiviga 2009/101/EÜ. On siiski asjakohane sätestada, et teatavaid vabastusi võib selles valdkonnas lubada VKEdele.

(39)

Liikmesriike julgustatakse tungivalt välja arendama elektroonilisi avaldamissüsteeme, mis võimaldavad ettevõtjatel esitada arvestusandmeid, sealhulgas kohustuslikke finantsaruandeid vaid ühe korra ja vormis, mis võimaldab laiema kasutajaringi juurdepääsu andmetele ja andmete hõlpsat kasutamist. Finantsaruannete esitamise osas julgustatakse komisjoni uurima võimalusi ühtlustatud elektroonilise vormingu kasutamiseks. Sellised süsteemid ei tohiks olla aga koormavad VKEdele.

(40)

Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed peaksid miinimumnõudena solidaarselt vastutama ettevõtja ees vähemalt aruandeaasta finantsaruannete ja tegevusaruannete koostamise ja avaldamise eest. Sama lähenemist tuleks kohaldada ka nende ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete suhtes, kes koostavad konsolideeritud finantsaruandeid. Kõnealused organid tegutsevad neile siseriikliku õigusega antud pädevuse piires. See ei tohiks takistada liikmesriikidel minna kaugemale ning näha ette otsene vastutus aktsionäride või osanike või isegi teiste sidusrühmade ees.

(41)

Vastutus aruandeaasta finantsaruannete ja konsolideeritud finantsaruannete, samuti tegevusaruannete ja konsolideeritud tegevusaruannete koostamise ja avaldamise eest nähakse ette siseriikliku õigusega. Ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete suhtes tuleks kohaldada iga liikmesriigi poolt tema siseriikliku õiguse kohaselt sätestatud asjakohaseid vastutust käsitlevaid eeskirju. Liikmesriikidel tuleks lubada määratleda vastutuse ulatus.

(42)

Usaldusväärse finantsaruandluse edendamiseks kogu liidus peaksid ettevõtja finantsaruannete koostamise eest vastutava ettevõtja organi liikmed tagama, et ettevõtja aruandeaasta finantsaruandes ning kontserni aruandeaasta konsolideeritud finantsaruandes esitatud finantsteave annaks õige ja õiglase ülevaate.

(43)

Aruandeaasta finantsaruandeid ja konsolideeritud finantsaruandeid tuleks auditeerida. Nõuet, mille kohaselt auditiarvamuses kinnitatakse, kas aruandeaasta finantsaruanne või konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja õiglase ülevaate asjakohase finantsaruandluse raamistiku alusel, ei tuleks tõlgendada kui piirangut kõnealuse auditiarvamuse rakendamise ulatusele, vaid kui selgitust konteksti kohta, milles auditiarvamus on esitatud. Väikeste ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete suhtes ei tohiks seda auditikohustust kohaldada, kuivõrd audit võib olla selle kategooria ettevõtjale märkimisväärne halduskoormus, pidades samal ajal silmas ka seda, et paljude väikeste ettevõtjate puhul on samad isikud ühtaegu nii aktsionärid või osanikud kui ka juhtkonna liikmed ning seetõttu on nende vajadus kolmanda isiku kinnituse järele finantsaruannete kohta piiratud. Käesolev direktiiv ei peaks aga takistama liikmesriikidel kehtestada auditeerimiskohustust oma väikeste ettevõtjate suhtes, võttes arvesse väikeste ettevõtjate ning nende finantsaruannete kasutajate konkreetseid tingimusi ja vajadusi. Veelgi enam, auditiaruande sisu on kohasem kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivis 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) (8). Seetõttu tuleks kõnealust direktiivi vastavalt muuta.

(44)

Selleks et tagada valitsemissektori üksustele tehtud maksete suurem läbipaistvus, peaksid mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade (9) raiega tegelevad suurettevõtjad ja avaliku huvi üksused avaldama kord aastas eraldi aruande valitsemissektori üksustele tehtud oluliste maksete kohta riikides, kus nad tegutsevad. Sellised ettevõtjad tegutsevad riikides, kus on rikkalikult loodusvarasid, eelkõige maavarasid, naftat, maagaasi ja looduslikult tekkinud metsi. Aruanne peaks sisaldama seda liiki makseid, mis on võrreldavad mäetööstuse läbipaistvuse algatuses (EITI) osaleva ettevõtja avalikustatud maksetega. See algatus täiendab ka metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevat Euroopa Liidu tegevuskava (FLEGT tegevuskava) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010 (milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused) (10), millega nõutakse puittoodetega kauplejatelt hoolsuskohustuse täitmist, et hoida ära ebaseadusliku puidu sisenemist liidu turule.

(45)

Aruanne peaks aitama ressursirikaste riikide valitsustel rakendada mäetööstuse läbipaistvuse algatuse põhimõtteid ja kriteeriume ning julgustama neid andma oma kodanikele aru nende jurisdiktsioonis mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegelevatelt ettevõtjatelt saadavatest maksetest. Aruanne peaks sisaldama andmeid riigi- ja projektipõhiselt. Projekt tuleks määratleda äritegevusena, mida reguleeritakse ühe lepingu, litsentsi, rendilepingu, kontsessiooni või muu sarnase õigusliku kokkuleppega ja mis moodustavad valitsusele võlgnetava maksekohustuse aluse. Kui aga mitu sellist kokkulepet on sisuliselt seotud, tuleks seda samuti lugeda projektiks. „Sisuliselt seotud” õiguslikke kokkuleppeid tuleks mõista valitsusega sõlmitud, äriliselt ja geograafiliselt ühendatud lepingute, litsentside, rendilepingute või kontsessioonidena või sisuliselt sarnaste tingimustega kokkulepetena, millest tulenevad maksekohustused. Selliseid kokkuleppeid võib reguleerida ühe lepingu, ühisettevõtte, toodangu jagamise lepingu või muu kõikehõlmava õigusliku kokkuleppega.

(46)

Makset, mis tehakse ühe maksena või rea seotud maksetena, ei pea aruandes arvesse võtma, kui see ei ületa aruandeaasta jooksul 100 000 eurot. See tähendab, et nende kokkulepete puhul, milles on ette nähtud perioodilised maksed või osamaksed (näiteks rendimaksed), peab ettevõtja võtma arvesse seotud perioodiliste maksete või osamaksete kogusummat, otsustades selle üle, kas kõnealuse maksete rea puhul on saavutatud piirmäär, ja kas sellest tulenevalt nõutakse nende avalikustamist.

(47)

Mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegelevatelt ettevõtjatelt ei peaks nõudma selliste maksete jagamist ja projektidega sidumist, mis tehakse selliste kohustuste eest, mis määratakse ettevõtjatele üksuse ja mitte projekti tasandil. Näiteks, kui ettevõtjal on asukohariigis rohkem kui üks projekt ja selle riigi valitsus määrab ettevõtjale ettevõtte tulumaksu seoses tema tuluga kogu riigis ja mitte seoses seal läbi viidava konkreetse projekti või tegevusega, siis oleks ettevõtjal õigus avalikustada sellest tulenev(ad) tulumaksu makse(d) ilma maksega seotud konkreetset projekti täpsustamata.

(48)

Mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegelev ettevõtja ei pea üldjuhul avalikustama dividende, mis on makstud valitsusele kui selle ettevõtja lihtosanikule või -aktsionärile, kui valitsusele makstakse dividende samadel tingimustel nagu teistele osanikele või aktsionäridele. Ettevõtja peab siiski avalikustama dividendid, mis makstakse tootmisõiguste või litsentsitasude asemel.

(49)

Avalikustamisnõuetest võimaliku kõrvalehoidmise käsitlemiseks on käesolevas direktiivis ette nähtud, et maksed tuleb avalikustada seoses asjaomase tegevuse või makse sisuga. Seega ei tohiks ettevõtjal olla võimalik avalikustamisest kõrvale hoida näiteks muutes selle tegevuse määratlust, mida käesolev direktiiv muul juhul hõlmaks. Lisaks ei tohiks makseid või tegevusi kunstlikult jagada või liita, et hoida sellistest avalikustamisnõuetest kõrvale.

(50)

Selliste asjaolude kindlakstegemiseks, mille puhul ettevõtjad tuleks vabastada 10. peatükis sätestatud aruandlusnõuetest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda kriteeriumid, mida kohaldatakse selle hindamiseks, kas kolmanda riigi aruandlusnõuded on samaväärsed nimetatud peatüki nõuetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(51)

Selleks et tagada artikli 46 lõike 1 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (11).

(52)

Komisjon peaks aruandluskorra läbi vaatama ja esitama selle kohta aruande kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi liikmesriikide poolt ülevõtmise tähtaja lõppemist. Kõnealusel läbivaatamisel tuleks kaaluda aruandluskorra tõhusust ja võtta arvesse rahvusvahelisi arengusuundumusi, sealhulgas konkurentsivõime ja energiajulgeoleku küsimusi. Läbivaatamisel tuleks kaaluda ka aruandlusnõuete laiendamist teistele tööstussektoritele ning seda, kas aruannet tuleks auditeerida. Lisaks tuleks läbivaatamise käigus arvesse võtta maksete kohta käiva teabe koostajate ja kasutajate kogemusi ning kaaluda, kas oleks asjakohane lisada maksete kohta täiendavat teavet, nagu tegelikud maksumäärad ja makse saaja andmed, näiteks teave pangakonto kohta.

(53)

Kooskõlas 2011. aasta mais Deauville’is toimunud G8 tippkohtumise järeldustega ja selleks, et edendada rahvusvaheliselt võrdseid tingimusi, peaks komisjon jätkuvalt õhutama kõiki rahvusvahelisi partnereid kehtestama samalaadsed nõuded valitsusüksustele tehtavate maksete aruandluse kohta. Sellega seoses on eriti oluline jätkata tööd asjakohaste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite väljatöötamiseks.

(54)

Selleks et võtta arvesse ettevõtjate liike käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ja liidu õigusaktide edasisi muudatusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisas sisalduvate ettevõtjate loetelude ajakohastamise kohta. Delegeeritud õigusaktidega on vaja kohandada ka ettevõtja suuruse kriteeriume, kuivõrd aja möödudes vähendab inflatsioon nende reaalväärtust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(55)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt piiriüleste investeeringute hõlbustamine ja kogu liitu hõlmava võrreldavuse ning üldsuse usalduse parandamine finantsaruannete ja muude aruannete vastu konkreetsete andmete parema ja järjepideva avalikustamise teel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva direktiivi ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(56)

Käesoleva direktiiviga asendatakse direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ. Kõnealused direktiivid tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(57)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on eelkõige tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(58)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

a)

I lisas;

b)

II lisas, kui ettevõtja otsesed või kaudsed osanikud, kellel on muidu piiramatu vastutus, vastutavad tegelikult piiratud ulatuses, sest nad on:

a)

ettevõtjad, kelle ainus eesmärk on investeerida oma vahendeid erinevatesse väärtpaberitesse, kinnisvarasse ja muusse varasse, ainsa eesmärgiga hajutada investeerimisriske ja anda oma osanikele või aktsionäridele nende vara haldamise tulemustest tulenev kasu;

b)

fikseeritud kapitaliga investeerimisettevõtjatega sidusad ettevõtjad, kui kõnealuste sidusettevõtjate ainus eesmärk on omandada nende investeerimisettevõtjate poolt väljastatud täielikult sissemakstud osasid või aktsiaid, ilma et see mõjutaks direktiivi 2012/30/EL artikli 22 lõike 1 punkti h kohaldamist;

a)

bilansimaht: 350 000 eurot;

b)

netokäive: 700 000 eurot;

c)

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 10.

a)

bilansimaht: 4 000 000 eurot;

b)

netokäive: 8 000 000 eurot;

c)

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 50.

a)

bilansimaht: 20 000 000 eurot;

b)

netokäive: 40 000 000 eurot;

c)

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.

a)

bilansimaht: 20 000 000 eurot;

b)

netokäive: 40 000 000 eurot;

c)

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.

a)

bilansimaht: 4 000 000 eurot;

b)

netokäive: 8 000 000 eurot;

c)

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 50.

a)

bilansimaht: 20 000 000 eurot;

b)

netokäive: 40 000 000 eurot;

c)

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.

a)

bilansimaht: 20 000 000 eurot;

b)

netokäive: 40 000 000 eurot;

c)

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.

a)

eeldatakse, et ettevõtja tegutseb jätkuvalt tegutseva ettevõtjana;

b)

arvestusmeetodeid ja mõõtmisaluseid tuleb kasutada ühest aruandeaastast teise järjepidevalt;

c)

kajastamine ja mõõtmine peab toimuma konservatiivsetel alustel, eelkõige:

d)

bilansis ja kasumiaruandes kajastatud summad arvutatakse tekkepõhiselt;

e)

iga aruandeaasta algbilanss vastab eelnenud aruandeaasta lõppbilansile;

f)

aktiva- ja passivakirjete osi hinnatakse eraldi;

g)

tasaarvestused vara ja kohustuste kirjete vahel ning tulu- ja kulukirjete vahel on keelatud;

h)

kasumiaruande- ja bilansikirjed võetakse arvesse ning esitatakse vastavalt asjaomase tehingu või kokkuleppe sisule;

i)

finantsaruannetes kajastatud objekte mõõdetakse kas soetus- või tootmismaksumuse põhimõttel ning

j)

käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid kajastamise, mõõtmise, esitusviisi, avalikustamise ja konsolideerimise kohta ei pea täitma, kui nende täitmise mõju on ebaoluline.

a)

lubavad või nõuavad liikmesriigid kõigi ettevõtjate või mis tahes liiki ettevõtjate puhul finantsinstrumentide, sealhulgas tuletisinstrumentide mõõtmist õiglases väärtuses, ning

b)

võivad liikmesriigid lubada või nõuda kõigi ettevõtjate või mis tahes liiki ettevõtjate puhul teatavasse kategooriasse kuuluva muu vara kui finantsinstrumendid mõõtmist õiglasele väärtusele vastavates summades.

a)

sõlmiti ettevõtja eeldatava ostu, müügi või kasutuse eesmärgil ning vastavad sellele eesmärgile nende sõlmimise ajal ja selle järel;

b)

olid sõlmimise hetkel kaubalepingud ning

c)

täidetakse eeldatavalt kauba kohaletoimetamisega.

a)

kauplemisportfelli kuuluvad kohustused ning

b)

tuletisinstrumendid.

a)

instrumentide suhtes, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida hoitakse tähtajani;

b)

ettevõtja väljastatud laenude ja nõuete suhtes, mida ei hoita kauplemiseks, ning

c)

tütarettevõtjates, sidusettevõtjates ja ühisettevõtjates olevate osaluste suhtes, ettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumentide suhtes, äriühenduste raames tingimuslikku tasu käsitlevate lepingute suhtes ega muude selliste eritunnustega finantsinstrumentide suhtes, mille puhul on üldiselt tunnustatud, et neid instrumente tuleb arvestada muul viisil kui teisi finantsinstrumente.

a)

turuväärtus finantsinstrumentide puhul, mille usaldusväärne turg on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui instrumendi turuväärtust ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kuid on võimalik kindlaks teha selle osade või samaväärse instrumendi turuväärtus, võib turuväärtuse tuletada selle osade või samaväärse instrumendi turuväärtusest;

b)

üldtunnustatud hindamismudelite ja -meetodite kohane väärtus finantsinstrumentide puhul, mille usaldusväärset turgu ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, tingimusel et sellised hindamismudelid ja -meetodid tagavad turuväärtuse mõistliku ligikaudse suuruse määramise.

a)

arvestatav instrument on riskimaandamisinstrumentide arvestussüsteemi kuuluv riskimaandamisinstrument, mis võimaldab väärtuse muutust osaliselt või tervikuna kasumiaruandes näitamata jätta, või

b)

väärtuse muutus seondub ettevõtja poolt välismaisesse majandusüksusse tehtud netoinvesteeringu osaks oleva rahalise kirje valuutakursi muutustega.

a)

võivad liikmesriigid lubada või nõuda märkimisväärse osaluse kajastamist kapitaliosaluse meetodil, nagu on sätestatud artiklis 27, võttes arvesse aruandeaasta finantsaruannete eripärast tulenevaid vajalikke korrigeerimisi võrreldes konsolideeritud finantsaruannetega;

b)

liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et märkimisväärsele osalusele omistatava kasumi või kahjumi osa kajastatakse kasumiaruandes üksnes sellistele dividendidele vastava summa ulatuses, mis on juba saadud või mille maksmist on võimalik nõuda, ning

c)

kui kasumiaruandes kajastatud märkimisväärsele osalusele omistatav kasum ületab selliseid dividende, mis on juba saadud või mille maksmist on võimalik nõuda, tuleb sellise erinevuse summa paigutada reservi, mida ei ole võimalik osanikele või aktsionäridele jaotada.

a)

liikmesriigid võivad lubada või nõuda finantspõhivara väärtuse korrigeerimisi selliselt, et seda hinnatakse sellele bilansipäeva seisuga omistatavas madalamas väärtuses;

b)

kui oodatavalt on väärtuse vähenemine püsiv, siis sõltumata sellest, kas põhivara kasulik kasutusiga on piiratud või mitte, kohaldatakse selle suhtes väärtuse korrigeerimisi selliselt, et põhivara hinnatakse sellele bilansipäeva seisuga omistatavas madalamas väärtuses;

c)

punktides a ja b osutatud väärtuse korrigeerimised kajastatakse kuluna kasumiaruandes ning juhul, kui neid ei ole kasumiaruandes eraldi näidatud, avalikustatakse need eraldi finantsaruannete lisades;

d)

punktides a ja b ette nähtud madalamaks hinnatud väärtuses mõõtmist ei tohi jätkata, kui väärtuse korrigeerimise põhjused enam ei kehti; käesolevat sätet ei kohaldata firmaväärtuse suhtes tehtud väärtuse korrigeerimisele.

a)

teave, mis on nõutud III lisas sulgudes pealkirja „Aktiva (vara)” all rubriigis D.II ning pealkirja „Passiva (kohustused ja omakapital)” all rubriigis C, kuid kogusummana kummagi kirje kohta, või

b)

teave, mis on nõutud IV lisas sulgudes rubriigis D.II.

a)

V lisas võib kirjed rubriikides 1–5 koondada üheks kirjeks nimetusega „Brutokasum või -kahjum”;

b)

VI lisas võib kirjed rubriikides 1, 2, 3 ja 6 koondada üheks kirjeks nimetusega „Brutokasum või -kahjum”.

a)

kasutatud arvestuspõhimõtted;

b)

kui põhivara mõõdetakse ümberhinnatud väärtuses, siis tabel, milles on näidatud:

c)

finantsinstrumentide ja/või muu vara kui finantsinstrumentide mõõtmisel õiglases väärtuses:

d)

kõigi bilansiväliste siduvate finantskohustuste, garantiide või võimalike sündmuste kogusumma ning igasuguste antud tagatise laad ja vorm; eraldi avalikustatakse kõik siduvad kohustused, mis on seotud pensionide ning seotud ja sidusettevõtjatega;

e)

haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele makstud avansi ja neile antud krediidi summad, näidates sealjuures intressimäärad, põhitingimused ning tagasimakstud ja mahakantud summad või summad, millest on loobutud, samuti siduvad kohustused, mis on nende huvides igat laadi tagatistega võetud, kusjuures see teave esitatakse kogusummana iga kategooria kohta;

f)

üksikute erakorralise suuruse või tekkega tulu- või kulukirjete summa ja laad;

g)

ettevõtja võlgnetavad summad, mille maksetähtajani on jäänud rohkem kui viis aastat, ning kõik ettevõtja võlad, mille eest ettevõtja on andnud tagatise, kusjuures näidatakse tagatise laad ja vorm, ning

h)

keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul.

a)

mitmesuguste põhivara kirjete puhul:

b)

kui põhi- või käibevara väärtust korrigeeritakse üksnes seoses maksustamisega, esitatakse korrigeerimiste summa ja põhjendus;

c)

kui finantsinstrumente mõõdetakse soetus- või tootmismaksumuse alusel:

d)

summad, mis on eraldatud haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele tasuks nende ülesannete täitmise eest aruandeaastal, ning kõik siduvad kohustused, mis tekivad või on võetud seoses nende organite endiste liikmete vanaduspensioniga, kusjuures see teave esitatakse kogusummana iga organikategooria kohta.

Liikmesriigid võivad sellise teabe avalikustamise nõudest loobuda, kui selle avalikustamine võimaldaks tuvastada sellise organi konkreetse liikme finantsseisundi;

e)

töötajate keskmine arv aruandeaasta jooksul, sealhulgas nende keskmine arv kategooriate kaupa, ning aruandeaasta tööjõukulud, liigendatuna töötasudeks, sotsiaalkindlustuskuludeks ja pensionikuludeks, kui neid kulusid ei ole kasumiaruandes eraldi avalikustatud;

f)

kui bilansis kajastatakse eraldisi edasilükkunud tulumaksu jaoks, siis edasilükkunud tulumaksu saldo aruandeaasta lõpus ja selle saldo muutused aruandeaasta jooksul;

g)

iga sellise ettevõtja ärinimi ja registrijärgne asukoht, milles vaadeldav ettevõtja ise või isiku kaudu, kes tegutseb enda nimel, kuid ettevõtja huvides, omab märkimisväärset osalust, kusjuures näidatakse omatava kapitali osatähtsus ning asjaomase ettevõtja kinnitatud finantsaruannetes esitatud omakapitali ja reservide suurus ning viimase aruandeaasta kasum või kahjum; teabe omakapitali ning kasumi või kahjumi kohta võib jätta esitamata, kui asjaomane ettevõtja ei avalda oma bilanssi ja ei oma selle üle kontrolli.

Liikmesriigid võivad lubada käesoleva punkti esimeses lõigus nõutava teabe avalikustamist avalduse kujul, mis antakse hoiule kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõigetega 1 ja 3; sellise avalduse hoiule andmine avalikustatakse finantsaruannete lisades. Liikmesriigid võivad ka lubada kõnealuse teabe väljajätmist, kui selle laad kahjustaks oluliselt ettevõtjat, kelle kohta see käib. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliseks väljajätmiseks on vaja eelnevat haldusasutuse või kohtu luba. Iga selline väljajätmine avalikustatakse finantsaruannete lisades;

h)

lubatud kapitali piires aruandeaasta jooksul märgitud aktsiate või osade arv ja nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus, ilma et see piiraks selle kapitali suuruse osas direktiivi 2009/101/EÜ artikli 2 punkti e ja direktiivi 2012/30/EL artikli 2 punktide c ja d kohaldamist;

i)

kui aktsiaid või osasid on mitut liiki, siis igat liiki aktsiate või osade arv ja nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus;

j)

kõik osalust tõendavad väärtpaberid, vahetusvõlakirjad, ostutähed, optsioonid või samalaadsed väärtpaberid või õigused, kusjuures näidatakse nende arv ja nendega kaasnevad õigused;

k)

iga sellise ettevõtja ärinimi, peakorter või registrijärgne asukoht ja õiguslik vorm, milles ettevõtja on piiramatu vastutusega osanik;

l)

suurima ettevõtjate ühenduse, kuhu ettevõtja kuulub tütarettevõtjana, konsolideeritud finantsaruandeid koostava ettevõtja ärinimi ja registrijärgne asukoht;

m)

väikseima ettevõtjate ühenduse, kuhu ettevõtja kuulub tütarettevõtjana ja mis samuti kuulub punktis l osutatud ettevõtjate ühendusse, konsolideeritud finantsaruandeid koostava ettevõtja ärinimi ja registrijärgne asukoht;

n)

koht, kust on võimalik saada punktides l ja m osutatud konsolideeritud finantsaruannete ärakirju, juhul kui need on kättesaadavad;

o)

ettepanek kasumi jaotamise või kahjumi käsitlemise kohta või, kui see on asjakohane, siis kasumi jaotamine või kahjumi käsitlemine;

p)

ettevõtja bilansis kajastamata kokkulepete laad ja äriline eesmärk ning nende finantsmõju ettevõtjale, eeldusel et sellistest kokkulepetest tulenevad riskid ja eelised on olulised ning nende riskide ja eeliste avalikustamine on vajalik ettevõtja finantsolukorra hindamiseks;

q)

selliste oluliste sündmuste laad ja finantsmõju, mis ilmnevad pärast bilansipäeva ja mis ei kajastu kasumiaruandes või bilansis, ning

r)

ettevõtja tehingud seotud osapooltega, kaasa arvatud nende tehingute summa, seotud osapoolega sõlmitud suhete laad ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtja finantsseisundi mõistmiseks. Teavet üksiktehingute kohta võib vastavalt tehingute laadile koondada, välja arvatud juhul, kui seotud osapooltega tehtud tehingute poolt ettevõtja finantsseisundile avaldatava mõju mõistmiseks on vaja eraldi teavet.

Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et avaldatakse ainult sellised tehingud seotud osapooltega, mis ei ole tehtud tavapärastel turutingimustel.

Liikmesriigid võivad lubada, et kontserni ühe või mitme liikme vahelisi tehinguid ei avalikustata, tingimusel et tehingu osalisteks olevad tütarettevõtjad on täielikult sellise liikme omandis.

Liikmesriigid võivad lubada keskmise suurusega ettevõtjal piirduda seotud osapooltega tehtud tehingute avalikustamisel ainult tehingutega, mis on tehtud:

a)

kui ettevõtja, kelles emaettevõtjal on lõike 1 punkti g tähenduses märkimisväärne osalus, on kaasatud emaettevõtja koostatud konsolideeritud finantsaruannetesse või artikli 23 lõikes 4 osutatud suurema ettevõtjate ühenduse konsolideeritud finantsaruannetesse;

b)

kui kõnealune emaettevõtja on käsitlenud kõnealust märkimisväärset osalust oma aruandeaasta finantsaruannetes kooskõlas artikli 9 lõikega 7 või konsolideeritud finantsaruannetes, mille kõnealune emaettevõtja on koostanud kooskõlas artikli 27 lõigetega 1–8.

a)

netokäive, sealhulgas selle jaotumine tegevusvaldkondade ja geograafiliste turgude lõikes, kui need tegevusvaldkonnad ja turud erinevad üksteisest oluliselt, võttes arvesse, kuidas on korraldatud toodete müük ja teenuste osutamine, ning

b)

iga vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt aruandeaasta finantsaruannete kohustusliku auditeerimise eest aruandeaastal nõutud kogutasud ning iga vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt muude kindlustandvate teenuste, maksualaste nõustamisteenuste ja muude auditiväliste teenuste eest aruandeaastal nõutud kogutasud.

a)

ettevõtja tõenäoline edaspidine areng;

b)

teadus- ja arendustegevuse valdkonnas teostatav tegevus;

c)

direktiivi 2012/30/EL artikli 24 lõikega 2 ette nähtud andmed oma aktsiate või osade omandamise kohta;

d)

ettevõtja filiaalide olemasolu ning

e)

järgmised andmed finantsinstrumentide kasutamise kohta, kui need on olulised ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumi hindamiseks:

a)

vajadusel viide järgmisele:

Kui viidatakse punktides i või ii osutatud heale ühingujuhtimise tavale, viitab ettevõtja ka sellele, kus asjaomased tekstid on avaldatud. Kui viidatakse punktis iii osutatud teabele, avalikustab ettevõtja üksikasjad oma ühingujuhtimise tava kohta;

b)

kui ettevõtja kaldub punkti a alapunktis i või ii osutatud heast ühingujuhtimise tavast kõrvale kooskõlas siseriikliku õigusega, esitab ta selgituse, millistest hea ühingujuhtimise tava osadest ta kõrvale kaldub, ning kõrvalekaldumise põhjused; kui ettevõtja on otsustanud mitte viidata ühelegi punkti a alapunktis i või ii osutatud hea ühingujuhtimise tava sättele, selgitab ta oma otsuse põhjusi;

c)

ettevõtja sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide peamiste tunnusjoonte kirjeldus seoses finantsaruandluse protsessiga;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ (ülevõtmispakkumiste kohta) (16) artikli 10 lõike 1 punktides c, d, f, h ja i nõutav teave, juhul kui kõnealust direktiivi ettevõtja suhtes kohaldatakse;

e)

aktsionäride või osanike koosoleku toimimise ja selle peamiste volituste kirjeldus ning aktsionäride või osanike õiguste ja nende kasutusviisi kirjeldus, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on juba täielikult ette nähtud siseriiklikus õiguses, ning

f)

haldus-, juht- ja järelevalveorganite ning nende komisjonide koosseis ja töökorraldus.

a)

eraldi aruandes, mis avaldatakse koos tegevusaruandega artiklis 30 sätestatud viisil, või

b)

dokumendis, mis on avalikult kättesaadav ettevõtja veebisaidil, millele viidatakse tegevusaruandes.

a)

on teises ettevõtjas (tütarettevõtjas) aktsionäride või osanike häälteenamus;

b)

on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamust teise ettevõtja (tütarettevõtja) haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest ning ta on samal ajal ise kõnealuse ettevõtja aktsionär või osanik;

c)

on õigus teostada valitsevat mõju ettevõtja (tütarettevõtja) üle, mille aktsionär või osanik ta on, vastavalt kõnealuse ettevõtjaga sõlmitud lepingu või ettevõtja põhikirja või asutamislepingu sättele, kui selliste lepingute või sätete kohaldamine kõnealuse tütarettevõtja puhul on selle tütarettevõtja suhtes kohaldatava õiguse alusel lubatud.

Liikmesriik ei pea ette nägema, et emaettevõtja peab olema oma tütarettevõtja osanik või aktsionär. Käesoleva sätte kohaldamist ei nõuta neilt liikmesriikidelt, kelle seadustega ei ole ette nähtud selliseid lepinguid või sätteid, või

d)

juhul kui asjaomane ettevõtja (emaettevõtja) on mõne ettevõtja aktsionär või osanik ning:

a)

kõnealune ettevõtja (emaettevõtja) võib teostada või teostab tegelikult teise ettevõtja (tütarettevõtja) suhtes valitsevat mõju või kontrolli, või

b)

kõnealune ettevõtja (emaettevõtja) ja teine ettevõtja (tütarettevõtja) on emaettevõtja ühtse juhtimise all.

a)

on seotud aktsiate või osadega, mida hoitakse sellise isiku nimel, kes ei ole emaettevõtja ega kõnealuse emaettevõtja tütarettevõtja, või

b)

on seotud aktsiate või osadega:

a)

kõnealust ettevõtjat ning üht või mitut muud ettevõtjat, kellega see ettevõtja ei ole lõikes 1 või 2 kirjeldatud viisil seotud, juhitakse ühtsetel alustel vastavalt:

b)

kõnealuse ettevõtja ning ühe või mitme muu ettevõtja (kellega see ettevõtja ei ole lõikes 1 või 2 kirjeldatud viisil seotud) haldus-, juht- või järelevalveorganite suurem osa koosneb samadest isikutest kogu aruandeaasta jooksul ja kuni konsolideeritud finantsaruannete koostamiseni.

a)

viiteid emaettevõtjatele käsitatakse viitena kõikidele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud ettevõtjatele, ning

b)

ilma et see piiraks artikli 24 lõike 3 kohaldamist, esitatakse konsolideeritud finantsaruannetes kirjed „Kapital”, „Ülekurss”, „Ümberhindlusreserv”, „Reservid”, „Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum” ja „Aruandeaasta kasum või kahjum” kogusummadena, mis on omistatavad igale käesoleva artikli lõikes 7 osutatud ettevõtjale.

a)

kui kõik vabastatud ettevõtja aktsiad või osad kuuluvad vabastatud ettevõtja emaettevõtjale. Arvesse ei võeta vabastatud ettevõtja aktsiaid või osasid, mis juriidilise kohustuse või asutamislepingus või põhikirjas sätestatud kohustuse kohaselt kuuluvad selle haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele, või

b)

kui vabastatud ettevõtja emaettevõtjale kuulub 90 % või rohkem vabastatud ettevõtja aktsiatest või osadest ning vabastatud ettevõtja ülejäänud osanikud või aktsionärid on vabastamise heaks kiitnud.

a)

vabastatav ettevõtja ja, ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, kõik selle tütarettevõtjad konsolideeritakse sellise suurema ettevõtjate ühenduse finantsaruannetes, mille emaettevõtja on reguleeritud liikmesriigi õigusega;

b)

punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruannete ja suurema ettevõtjate ühenduse konsolideeritud tegevusaruande koostab kõnealuse ühenduse emaettevõtja vastavalt selle liikmesriigi õigusele, mida kohaldatakse kõnealusele emaettevõtjale, kooskõlas käesoleva direktiivi või määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega;

c)

vabastatud ettevõtja kohta avaldatakse järgmised dokumendid viisil, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õiguses, mida kohaldatakse vabastatud ettevõtjale kooskõlas artikliga 30:

Kõnealune liikmesriik võib nõuda, et punktides i, ii ja iii osutatud dokumendid avaldatakse tema ametlikus keeles ning et nende tõlge ametlikult kinnitataks;

d)

vabastatud ettevõtja aruandeaasta finantsaruannete lisades avalikustatakse järgmine teave:

a)

vabastatud ettevõtja aktsionärid või osanikud, kellele kuulub minimaalne osalus selle ettevõtja märgitud kapitalis, ei ole vähemalt kuus kuud enne aruandeaasta lõppu taotlenud konsolideeritud finantsaruannete koostamist;

b)

punktis a osutatud minimaalne osalus ei ületa järgmisi piirmäärasid:

c)

liikmesriik ei kehtesta sellele vabastusele:

a)

nõutakse töötajate või nende esindajate teavitamiseks või

b)

nõuab haldusasutus või kohus omaenda tarbeks.

a)

vabastatud ettevõtja ja, ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, kõik selle tütarettevõtjad konsolideeritakse suurema ettevõtjate ühenduse finantsaruannetes;

b)

punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruanded ja vajadusel konsolideeritud tegevusaruanne koostatakse:

c)

punktis a osutatud konsolideeritud finantsaruandeid on auditeerinud üks või mitu vannutatud audiitor(it) või audiitorühing(ut), kellel on õigus finantsaruandeid auditeerida selle siseriikliku õiguse alusel, millega on reguleeritud aruanded koostanud ettevõtja.

a)

tekkinud on äärmiselt harvaesinev olukord, kus vastavalt käesolevale direktiivile konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks vajalikku teavet ei ole võimalik hankida ilma ülemääraste kulude või tarbetu viivituseta;

b)

kõnealuse ettevõtja aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks, või

c)

ranged pikaajalised piirangud takistavad oluliselt:

a)

tal on ainult sellised tütarettevõtjad, kes on nii üksikult kui ka üheskoos ebaolulised, või

b)

kõik tema tütarettevõtjad on võimalik jätta käesoleva artikli lõike 9 kohaselt konsolideerimisest välja.

a)

välja arvatud ettevõtjale endale või muule konsolideerimisse kaasatavale ettevõtjale kuuluvate emaettevõtja aktsiate või osade puhul, mida käsitatakse vastavalt 3. peatükile oma aktsiate või osadena, võetakse kõnealusel tasaarvestamisel aluseks bilansiline väärtus selle kuupäeva seisuga, mil kõnealune ettevõtja esmakordselt konsolideerimisse kaasatakse. Nimetatud tasaarvestusest tulenevad vahed esitatakse võimalikult suures ulatuses otse konsolideeritud bilansi nende kirjete suhtes, mille väärtus on nende bilansilisest väärtusest suurem või väiksem;

b)

liikmesriik võib lubada või nõuda, et tasaarvestus tehakse kindlaksmääratava vara ja kindlaksmääratavate kohustuste väärtuse alusel aktsiate või osade omandamise kuupäeva seisuga või kui need on omandatud kahes või rohkemas etapis, siis ettevõtja tütarettevõtjaks muutumise kuupäeva seisuga;

c)

vahe, mis jääb alles pärast punkti a kohaldamist või tuleneb punkti b kohaldamisest, näidatakse konsolideeritud bilansis firmaväärtusena;

d)

firmaväärtuse arvutamise meetodeid ja selle väärtuse olulisi muutusi võrreldes eelmise aruandeaastaga selgitatakse finantsaruannete lisades;

e)

kui liikmesriik lubab positiivset ja negatiivset firmaväärtust tasaarvestada, sisaldavad finantsaruannete lisad firmaväärtuse analüüsi;

f)

negatiivse firmaväärtuse võib üle kanda konsolideeritud kasumiaruandesse, kui selline käsitlus vastab 2. peatükis sätestatud põhimõtetele.

a)

ettevõtjatevahelised võlad ja nõuded;

b)

ettevõtjatevaheliste tehingutega seotud tulu ja kulu ning

c)

kasum ja kahjum, mis tuleneb ettevõtjatevahelistest tehingutest, kui need sisalduvad vara bilansilises väärtuses.

a)

nimetatud asjaolu avalikustatakse koos põhjendusega konsolideeritud finantsaruannete lisades;

b)

võetakse arvesse või avalikustatakse olulised sündmused, mis seonduvad konsolideerimisse kaasatud ettevõtja vara, kohustuste, finantsseisundi ja kasumi või kahjumiga ning mis on toimunud kõnealuse ettevõtja bilansipäeva ja konsolideeritud bilansi bilansipäeva vahel, ning

c)

kui ettevõtja bilansipäev on rohkem kui kolm kuud enne või pärast konsolideeritud bilansi bilansipäeva, konsolideeritakse kõnealune ettevõtja vahefinantsaruannete põhjal, mis on koostatud konsolideeritud bilansi bilansipäeva seisuga.

a)

vastavalt 2. ja 3. peatükis sätestatud mõõtmiseeskirjadele arvutatud bilansilises väärtuses. Vahe selle väärtuse ja summa vahel, mis vastab sidusettevõtja omakapitali osale, mis on esindatud märkimisväärse osalusega kõnealuses sidusettevõtjas, avaldatakse konsolideeritud bilansis või konsolideeritud finantsaruannete lisades eraldi. Kõnealune vahe arvutatakse nimetatud meetodi esmakordse kasutamise kuupäeva seisuga, või

b)

summas, mis vastab sidusettevõtja omakapitali osale, mis on esindatud märkimisväärse osalusega kõnealuses sidusettevõtjas. Selle summa ning vastavalt 2. ja 3. peatükis sätestatud mõõtmiseeskirjadele arvutatud bilansilise väärtuse vahe avalikustatakse konsolideeritud bilansis või konsolideeritud finantsaruannete lisades eraldi. Kõnealune vahe arvutatakse nimetatud meetodi esmakordse kasutamise kuupäeva seisuga.

a)

seotud osapoolte vaheliste tehingute avalikustamisel ei esitata konsolideerimisse kaasatud seotud osapoolte vahelisi tehinguid, mis konsolideerimisel kõrvaldatakse;

b)

aruandeaasta jooksul hõivatud töötajate keskmise arvu avalikustamisel avalikustatakse eraldi nende töötajate keskmine arv, kes töötasid proportsionaalselt konsolideeritud ettevõtjates, ning

c)

haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele makstud tasude ja avansi ning neile antud krediidi summade avalikustamisel avalikustatakse üksnes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate poolt emaettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele makstud summad.

a)

konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate osas:

Sama teave esitatakse vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile j ja artikli 23 lõikele 10 ebaolulisuse tõttu konsolideerimisest välja jäetud ettevõtjate kohta ning antakse selgitus artikli 23 lõikes 9 osutatud ettevõtjate väljajätmise kohta;

b)

artikli 27 lõikes 1 kirjeldatud viisil konsolideerimisse kaasatud sidusettevõtjate ärinimed ja registrijärgsed asukohad ning nende kapitali osa, mis kuulub konsolideerimisse kaasatud ettevõtjatele või isikutele, kes tegutsevad enda nimel, kuid kõnealuste ettevõtjate huvides;

c)

vastavalt artiklile 26 proportsionaalselt konsolideeritud ettevõtjate ärinimed ja registrijärgsed asukohad, kõnealuste ettevõtjate ühise juhtimise aluseks olevad tegurid ning nende kapitali osa, mis kuulub konsolideerimisse kaasatud ettevõtjatele või isikutele, kes tegutsevad enda nimel, kuid kõnealuste ettevõtjate huvides, ning

d)

iga sellise ettevõtja (välja arvatud punktides a, b ja c osutatud ettevõtjad) kohta, kelles omavad märkimisväärset osalust konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad kas ise või isikute kaudu, kes tegutsevad enda nimel, kuid kõnealuste ettevõtjate huvides:

a)

omandatud oma aktsiate või osade üksikasjade esitamisel näidatakse konsolideeritud tegevusaruandes kõikide nende emaettevõtja aktsiate või osade arv ja nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus, mis kuuluvad kõnealusele emaettevõtjale, emaettevõtja tütarettevõtjatele või enda nimel, kuid mõne kõnealuse ettevõtja huvides tegutsevale isikule. Liikmesriik võib lubada või nõuda nende üksikasjade avalikustamist konsolideeritud finantsaruannete lisades;

b)

sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide kohta aru andmisel viidatakse ühingujuhtimise aruandes konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide kui terviku põhijoontele.

a)

kõik asjaomase ettevõtja osanikud, kelle vastutus on piiratud, on I lisas osutatud ettevõtjad, mis on reguleeritud muude liikmesriikide õigusega kui liikmesriik, mille õigusega on reguleeritud asjaomane ettevõtja, ning mitte ükski nendest ettevõtjatest ei avalda asjaomase ettevõtja finantsaruandeid koos enda finantsaruannetega;

b)

kõik asjaomase ettevõtja osanikud, kelle vastutus on piiratud, on ettevõtjad, kes ei ole reguleeritud ühegi liikmesriigi õigusega, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav direktiivis 2009/101/EÜ osutatud vormidega.

a)

lühendatud bilansi, milles on näidatud üksnes need kirjed, mis on III ja IV lisas tähistatud tähtede ja rooma numbritega, ning avalikustades bilansis või finantsaruannete lisades eraldi:

b)

finantsaruannete lühendatud lisad ilma teabeta, mis on ette nähtud artikli 17 lõike 1 punktidega f ja j.

a)

märkida, et avaldatud versioon on lühendatud;

b)

viidata registrile, kuhu finantsaruanded on direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 kohaselt esitatud või, kui finantsaruandeid ei ole veel esitatud, siis avalikustada nimetatud asjaolu;

c)

avalikustada, kas vannutatud audiitori või audiitorühingu auditiarvamus oli märkusteta, märkustega või vastupidine või kas vannutatud audiitoril või audiitorühingul ei olnud võimalik auditiarvamust avaldada;

d)

avalikustada, kas auditiaruanne sisaldas viidet asjaoludele, millele vannutatud audiitor või audiitorühing juhtis rõhutatud tähelepanu ilma auditiarvamusele märkust lisamata.

a)

aruandeaasta finantsaruanded, tegevusaruanne ja, kui see esitatakse eraldi, siis ühingujuhtimise aruanne, ning

b)

konsolideeritud finantsaruanded, konsolideeritud tegevusaruanded ja, kui see esitatakse eraldi, siis ühingujuhtimise konsolideeritud aruanne

a)

avaldavad arvamust selle kohta:

b)

teatavad, kas ta on auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamist ettevõtjast ja tema tegevuskeskkonnast arvestades teinud tegevusaruandes kindlaks olulised vääresitused ja näitab ära selliste vääresituste laadi.

a)

kohustus esitada andmed rubriikides „Ettemaksed ning viitlaekumised” ning „Viitvõlad ja ettemakstud tulu”. Kui liikmesriik kasutab käesoleva kõnealust võimalust, võib ta lubada nendel ettevõtjatel kalduda ainult käesoleva artikli lõike 2 punkti b alapunktis vi osutatud muude väljamaksete osas kõrvale artikli 6 lõike 1 punktist d seoses ettemaksete ja viitlaekumiste ning viitvõlgade ja ettemakstud tulu kajastamisega, tingimusel et see asjaolu avalikustatakse finantsaruannete lisades või, kooskõlas käesoleva lõike punktiga b, bilansi lõpus;

b)

kohustus koostada finantsaruannete lisasid vastavalt artiklile 16, tingimusel et käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 1 punktides d ja e ning direktiivi 2012/30/EL artikli 24 lõikes 2 nõutav teave avaldatakse bilansi lõpus;

c)

kohustus koostada kooskõlas 5. peatükiga tegevusaruanne, tingimusel et direktiivi 2012/30/EL artikli 24 lõikes 2 nõutav teave avalikustatakse finantsaruannete lisades või, kooskõlas käesoleva lõike punktiga b, bilansi lõpus;

d)

kohustus avaldada aruandeaasta finantsaruanded kooskõlas käesoleva direktiivi 7. peatükiga, tingimusel et selles sisalduv bilansiteave on kooskõlas siseriikliku õigusega nõuetekohaselt esitatud vähemalt ühele asjaomase liikmesriigi poolt nimetatud pädevale asutusele. Kui pädev asutus ei ole keskregister, äriregister või äriühingute register, millele on viidatud direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõikes 1, siis peab pädev asutus esitatud andmed registrile edastama.

a)

koostaksid üksnes lühendatud bilansi, milles on vajaduse korral esitatud eraldi vähemalt III või IV lisas tähtedega märgistatud kirjed. Kui kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a, tuleks bilansist välja jätta kirjed III lisas „Vara” all punktis E ja „Kohustuste” all punktis D või IV lisas kirjed punktides E ja K;

b)

koostaksid üksnes lühendatud kasumiaruande, milles on vajaduse korral eraldi esitatud vähemalt järgmised kirjed:

1)

emaettevõtjat reguleerib liikmesriigi õigus;

2)

tütarettevõtja kõik aktsionärid või osanikud on avaldanud oma nõusolekut sellisest kohustusest vabastamiseks iga aruandeaasta suhtes, mil vabastust kohaldatakse;

3)

emaettevõtja on teatanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise;

4)

käesoleva artikli punktides 2 ja 3 osutatud teated avaldab tütarettevõtja vastavalt liikmesriigi õigusele ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ 2. peatükiga;

5)

tütarettevõtja on kaasatud emaettevõtja poolt kooskõlas käesoleva direktiiviga koostatud konsolideeritud finantsaruannetesse;

6)

vabastus avalikustatakse emaettevõtja koostatud konsolideeritud finantsaruannete lisades ning

7)

käesoleva artikli punktis 5 osutatud konsolideeritud finantsaruanded, konsolideeritud tegevusaruanne ja auditiaruanne avaldatakse tütarettevõtja kohta vastavalt liikmesriigi õigusele ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ 2. peatükiga.

a)

asjaomase ettevõtja finantsaruanded koostab, auditeerib ja avaldab kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega selline ettevõtja:

b)

asjaomane ettevõtja on kaasatud konsolideeritud finantsaruannetesse, mille on kooskõlas käesoleva direktiiviga koostanud, auditeerinud ja avaldanud:

1)

emaettevõtja koostab konsolideeritud finantsaruandeid kooskõlas käesoleva direktiiviga ja on neisse kaasatud;

2)

vabastus avalikustatakse emaettevõtja aruandeaasta finantsaruannete lisades;

3)

vabastus avalikustatakse emaettevõtja koostatud konsolideeritud finantsaruannete lisades, ning

4)

emaettevõtja kasum või kahjum, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva direktiiviga, on näidatud ta bilansis.

a)

emaettevõtjat reguleerib liikmesriigi õigus ning

b)

sellise ettevõtja poolt valitsemissektori üksustele tehtud maksed kajastuvad valitsemissektori üksustele tehtud maksete konsolideeritud aruandes, mille kõnealune emaettevõtja koostab kooskõlas artikliga 44.

a)

igale valitsemissektori üksusele tehtud maksete kogusumma;

b)

igale valitsemissektori üksusele tehtud maksete kogusummad makseliikide kaupa, mis on esitatud artikli 41 lõike 5 punktides a–g;

c)

kui kõnealused maksed seonduvad konkreetsete projektidega, siis igale sellisele projektile tehtud maksete summa makseliikide kaupa, mis on esitatud artikli 41 lõike 5 punktides a–g, ning igale sellisele projektile tehtud maksete kogusumma.

a)

kohaldades Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vahetuskurssi selle päeva seisuga, mil jõustub kõnealust piirmäära kehtestav direktiiv, ning

b)

ümardades see saja ühiku täpsusega.

a)

artikli 3 lõike 5 määratlusele vastava väikekontserni emaettevõtja suhtes, välja arvatud juhul, kui seotud ettevõtja on avaliku huvi üksus;

b)

artikli 3 lõike 6 määratlusele vastava keskmise suurusega kontserni emaettevõtja suhtes, välja arvatud juhul, kui seotud ettevõtja on avaliku huvi üksus, ning

c)

liikmesriigi õigusega reguleeritud emaettevõtja suhtes, kes on samal ajal ise ka tütarettevõtja, kui tema emaettevõtja on mõne liikmesriigi õigusega reguleeritud ettevõtja.

a)

ranged pikaajalised piirangud takistavad oluliselt emaettevõtjat rakendamast oma õigusi kõnealuse ettevõtja vara või juhtimise üle;

b)

äärmiselt harva esinevad juhtumid, kus valitsemissektori üksusele tehtud maksete konsolideeritud aruande koostamiseks kooskõlas käesoleva direktiiviga vajalikku teavet ei ole võimalik hankida ilma ülemääraste kulude või tarbetu viivituseta;

c)

kõnealuse ettevõtja aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks.

a)

hõlmavad järgmist:

b)

on muul viisil piiratud kriteeriumidega, mis aitavad võrrelda otseselt kolmanda riigi aruandlusnõudeid käesoleva peatüki nõuetega.