23.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/33

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kohaselt peaks liikmesriikide majanduspoliitika liidusisene kooskõlastamine toimuma vastavalt majanduspoliitika üldsuunistele ja tööhõivesuunistele ning see peaks hõlmama kinnipidamist stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtetest.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt koosnes algselt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (3) nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (4) ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta (5). Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 muudeti vastavalt määrustega (EÜ) nr 1055/2005 (6) ja (EÜ) nr 1056/2005 (7). Lisaks võeti vastu nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruanne stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamise kohta (8).

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus, mis tagab hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus, toetades seega liidu püsiva majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(4)

Majandus- ja rahaliidu toimimise esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et liidu majanduse juhtimist on vaja parandada ning selleks tuleks liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua liidu tasandil tugevam raamistik liikmesriikide majanduspoliitika üle järelevalve teostamiseks.

(5)

Ühist majandusliku juhtimise raamistikku on vaja tõhustada, sealhulgas täiustada järelevalvet eelarve üle, arvestades liikmesriikide majanduselu suurt integreeritust liidus, eelkõige euroalas.

(6)

Majanduse juhtimise parandatud raamistiku aluseks peaksid olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige liidu majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia, keskendudes eriti siseturu arendamisele ja tugevdamisele, rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud kooskõlastamise Euroopa poolaastale, ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise tõhusale raamistikule (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimivale raamistikule, liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuetele ning tõhusamale finantsturgude reguleerimisele ja järelevalvele, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatavale makrotasandi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvele.

(7)

Dünaamilise siseturu saavutamist ja säilitamist tuleks käsitada majandus- ja rahaliidu nõuetekohase ja tõrgeteta toimimise ühe osana.

(8)

Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama ja toetama liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiat. Eri tegevusvaldkondade vaheliste seostega ei tohiks kaasneda erandite tegemist stabiilsuse ja kasvu pakti sätetest.

(9)

Majanduse juhtimise tõhustamine peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist. Tunnustades, et Euroopa Parlamendi vastaspooled kõnealuse dialoogi raamistikus on liidu asjaomased institutsioonid ja nende esindajad, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon pakkuda liikmesriigile, kellele nõukogu on adresseerinud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohase otsuse, artikli 126 lõike 7 kohase soovituse, artikli 126 lõike 9 kohase teatise või artikli 126 lõike 11 kohase otsuse, võimalust osaleda arvamuste vahetuses. Liikmesriikide osavõtt sellisest arvamuse vahetusest on vabatahtlik.

(10)

Komisjonil peaks olema suurem roll eri liikmesriikide eripära arvestavate hindamiste, kontrollide, kontrollkäikude, soovituste ja hoiatustega seotud rangemas järelevalves.

(11)

Nõukogu ja komisjon peaksid käesoleva määruse rakendamisel arvestama nõuetekohaselt kõiki asjakohaseid tegureid ning asjaomaste liikmesriikide majanduslikku ja eelarveolukorda.

(12)

Eelarvedistsipliini eeskirjad tuleks muuta rangemaks, omistades eelkõige suuremat tähtsust võla suurusele ja selle arengule ning üldisele jätkusuutlikkusele. Samuti tuleks tugevdada mehhanisme nende eeskirjade järgimise ja jõustamise tagamiseks.

(13)

Selleks et rakendada praegu kehtivat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust puudujäägi- ja võlakriteeriumi alusel, on vaja majandustsükliga arvestavat arvudes väljendatud võrdlusalust, millest lähtuvalt hinnata, kas valitsemissektori võla suhe SKPsse väheneb piisavalt ja kas kontrollväärtusele lähenetakse rahuldava tempoga.

Tuleks kehtestada üleminekuaeg, et võimaldada liikmesriikidel, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kohandada oma poliitikat vastavalt võla vähendamise kohta kehtestatud arvudes väljendatud võrdlusalusele. Seda tuleks samuti kohaldada neile liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse liidu või Rahvusvahelise Valuutafondi kohandamiskava.

(14)

Mittevastavus võla vähendamise kohta kehtestatud võrdlusalusele ei tohiks olla piisav alus ülemäärase eelarvepuudujäägi tuvastamiseks, vaid arvesse tuleks võtta kõiki ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid. Eelkõige võib hinnang sellele, milline on tsükli ning võlakoormuse ja eelarveseisundi suhte mõju võla arengule, olla piisav, et välistada ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu tuvastamist võlakriteeriumite alusel.

(15)

Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja sellise olukorra tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse aga puudujäägikriteeriumist, on vaja võtta arvesse kõiki aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid juhul, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust.

(16)

Asjaomaste tegurite hulgas süsteemsete pensionireformide arvessevõtmisel tuleks keskse aspektina uurida seda, kas need parandavad üldise pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, suurendamata seejuures ohtu keskpika perioodi eelarveseisundile.

(17)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes tuleks asjakohaselt vaagida riigi eelarveraamistiku kvaliteeti, kuna selle osatähtsus eelarve konsolideerimise ja riigi jätkusuutliku rahanduse toetamisel on äärmiselt suur. Vaagimine peaks hõlmama miinimumkriteeriume, mis on sätestatud nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivis 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, (9) ning ühtlasi muid soovitatavaid eelarvedistsipliini nõudeid, milles on kokku lepitud.

(18)

Selleks et toetada järelevalvet ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist käsitlevate nõukogu soovituste ja teatiste täitmise üle, on vaja kõnealustes soovitustes ja teatistes kindlaks määrata iga-aastased eelarve-eesmärgid, mille puhul võetakse arvesse eelarveseisundi parandamiseks vajalikku tsüklilist kohandamist, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Selles kontekstis tuleks iga-aastast võrdlusalust 0,5 % SKPst tõlgendada kui aastast keskmist.

(19)

Meetmete tõhususe hindamisel on abiks see, kui aluseks võetakse valitsemissektori kulude üldiste eesmärkide täitmine ja kavandatud konkreetsete tulumeetmete rakendamine.

(20)

Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja pikendamise vajaduse hindamisel tuleks eelkõige arvestada tõsiseid majandussurutisi euroalal või kogu liidus, eeldusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

(21)

Asjakohane on tõhustada aluslepingu artikli 126 lõikes 11 kavandatud rahaliste sanktsioonide kohaldamist nii, et need ka tegelikult stimuleeriksid järgima artikli 126 lõike 9 aluses esitatud teatistes sätestatut.

(22)

Selle tagamiseks, et liikmesriigid, mille rahaühik on euro, täidaksid liidu eelarvejärelevalve raamistikku, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 136 alusel reguleerida eeskirjadega sanktsioonid, millega tagatakse stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade õiglane, õigeaegne ja tõhus täitmine.

(23)

Käesolevas määruses osutatud trahvisummad moodustavad ELi toimimise lepingu artiklis 311 osutatud muu tulu ning need tuleks eraldada nende liikmesriikide loodud stabiilsusmehhanismidele finantsabi andmiseks, mille valuutaks on euro, et tagada stabiilsus kogu euroalal.

(24)

Määruses (EÜ) nr 1467/97 sisalduvates viidetes tuleks arvestada Euroopa Liidu toimimise lepingu uut artiklite numeratsiooni ning asjaolu, et nõukogu määrus (EÜ) nr 3605/93 (10) asendati nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (11).

(25)

Määrust (EÜ) nr 1467/97 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on muuta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus kiiremaks ja selgemaks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki ja sellise puudujäägi tekkimise korral soodustada selle viivitamatut korrigeerimist, ning selle menetluse käigus kontrollitakse valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriumi alusel eelarvedistsipliini järgimist.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel on „osalevad liikmesriigid” need liikmesriigid, mille rahaühik on euro.”

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Lisatakse järgmine jagu:

„1a JAGU

MAJANDUSALANE DIALOOG

Artikkel 2a

1.   Selleks et tõhustada arutelu liidu asjaomaste institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe parlamendikomisjoni arutama nõukogu otsust, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6, nõukogu soovitust, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7, teatist, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9, ning otsuseid, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 11.

Nõukogult eeldatakse reeglina komisjoni soovituste ja ettepanekute järgimist või vastasel juhul oma seisukoha avalikku selgitamist.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda liikmesriigile, keda sellised otsused, soovitused või teatised puudutavad, võimalust osaleda arvamuste vahetuses.

2.   Nõukogu ja komisjon teavitavad regulaarselt Euroopa Parlamenti käesoleva määruse kohaldamisest.”

4)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklis 4 asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmisega:

„1.   Iga nõukogu otsusus avalikustada ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 alusel oma soovitus, kui on tehtud kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud, jõustub viivitamata pärast käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 kohaselt kehtestatud tähtaja möödumist.

2.   Kui nõukogu kaalub, kas vastuseks tema soovitustele, mis on tehtud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomane liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 3 lõike 4a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teada antud otsuseid.

Kui nõukogu teeb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 kindlaks, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud tõhusaid meetmeid, teatab ta sellest Euroopa Ülemkogule.”

6)

Artiklis 5 asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmisega:

„1.   ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu otsus teatada asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks, tehakse kahe kuu jooksul alates nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohasest otsusest, millega tehti kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Nõukogu nõuab oma teatises, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teatise aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundi minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine teatises kehtestatud tähtaja jooksul. Nõukogu märgib ka kõnealuste eesmärkide saavutamist soodustavad meetmed.

1a.   Olles saanud nõukogult ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel teatise, annab asjaomane liikmesriik nõukogule ja komisjonile aru meetmetest, mis ta on sellele vastuseks võtnud. Aruanne sisaldab valitsemissektori kulude ja tulude ning suvakohaste kulu- ja tulumeetmetega seotud eesmärke ning teavet selle kohta, missuguseid meetmeid on võetud vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele, nii et nõukogul oleks vajaduse korral võimalik teha otsus vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2. Liikmesriigid avalikustavad aruande.

2.   Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel antud teatisega ja ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, on toimunud pärast selle teatise vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud teatis ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel. Muudetud teatises võidakse eelkõige pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 viidatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda enda teatises olevate majandusprognoosidega. Tõsise majandussurutise korral euroalal või kogu liidus võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane muudetud teatis tingimusel, et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perioodis.”

7)

Artiklid 6 kuni 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Kui nõukogu vaeb, kas vastuseks tema teatisele, mis on tehtud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomane liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 5 lõike 1a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teada antud otsuseid. Vastavalt käesoleva määruse artiklile 10a korraldatud komisjoni kontrollkäigu tulemus võetakse arvesse.

2.   Kui tingimused ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaldamiseks on täidetud, kehtestab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 sanktsioonid. Iga selline otsus tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel tehtud otsust, millega teatati asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid.

Artikkel 7

Kui osalev liikmesriik ei järgi ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 7 ja 9 kohaseid nõukogu järjestikuseid akte, teeb nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 alusel otsuse kehtestada sanktsioone üldjuhul 16 kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruandluskuupäevadest. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 5 või artikli 5 lõike 2 kohaldamisel muudetakse vastavalt ka kuueteistkuulist tähtaega. Sihilikult kavandatud eelarvepuudujäägi korral, mis nõukogu arvates on ülemäärane, kasutatakse kiirendatud menetlust.

Artikkel 8

Nõukogu teeb ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohase otsuse sanktsioonide karmistamise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast. Nõukogu otsus ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 alusel kõikide oma otsuste või neist osa tühistamise kohta tehakse võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast.”

8)

Artikli 9 lõikes 3 asendatakse viide artiklile 6 viitega artikli 6 lõikele 2.

9)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

1.   Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva dialoogi vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Komisjon korraldab sel eesmärgil eelkõige kontrollkäike, et hinnata liikmesriigi tegelikku majanduslikku olukorda ning teha kindlaks käesoleva määruse järgimisega seotud riskid või probleemid.

2.   Tõhustatud järelevalvet võidakse teha liikmesriigis, kellele on edastatud soovitusi ja teatisi pärast ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt tehtud otsust ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaselt tehtud otsuseid kohapeal toimuva kontrollimise eesmärgil. Asjaomased liikmesriigid annavad kogu vajaliku teabe kontrollkäigu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

3.   Komisjon võib vajadusel paluda Euroopa Keskpanga esindajatel osaleda kontrollkäikudel liikmesriiki, mille rahaühik on euro, või kes osalevad 16. märtsi 2006. aasta lepingus Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (12) (ERM II).

4.   Komisjon esitab nõukogule aruande lõikes 2 nimetatud kontrollkäigu tulemuste kohta ning võib otsustada tulemused avaldada.

5.   Lõikes 2 nimetatud kontrollkäike korraldades edastab komisjon esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile märkuste tegemiseks.”

11)

Artiklid 11 ja 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Kui nõukogu otsustab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 alusel kehtestada osaleva liikmesriigi suhtes sanktsioone, nõutakse üldjuhul trahvi. Nõukogu võib teha otsuse täiendada sellist trahvi muude ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 11 sätestatud meetmetega.

Artikkel 12

1.   Trahvisumma koosneb kindlaksmääratud osast, mis võrdub 0,2 protsendiga SKPst, ja muutuvast osast. Muutuva osa suurus on kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori eelarveseisundi kontrollväärtuse erinevuse absoluutväärtusest või, kui eelarvedistsipliini täitmata jätmise korral arvestatakse võlakriteeriumi, kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori sellise eelarveseisundi (% SKPst) erinevusest, mis samal aastal oleks tulnud saavutada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel väljaantud teatisele.

2.   Igal järgneval aastal pärast trahvi kehtestamist, kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tehtud otsuse tühistamiseni, hindab nõukogu, kas asjaomane osalev liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohasele nõukogu edastatud teatisele. Kui asjaomane osalev liikmesriik ei ole nõukogu teatist järginud, otsustab nõukogu iga-aastase hindamise käigus sanktsioone karmistada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11. Kui nõukogu otsustab kehtestada täiendava trahvi, arvutatakse see samamoodi nagu lõikes 1 osutatud muutuv trahviosa.

3.   Ühegi lõigetes 1 ja 2 nimetatud trahvi ülemmäär ei ole suurem kui 0,5 % SKPst.”

12)

Artikkel 13 jäetakse välja ja artiklis 15 asendatakse viide artiklile 13 viitega artiklile 12.

13)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Artiklis 12 osutatud trahvisummad arvatakse ELi toimimise lepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ja eraldatakse Euroopa finantsstabiilsusvahendile. Kui osalevad liikmesriigid loovad mõne muu stabiilsusmehhanismi finantsabi andmiseks, et tagada stabiilsus kogu euroalal, eraldatakse trahvisummad sellele mehhanismile.”

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

1.   2014. aasta 14. detsembriks ning seejärel iga viie aasta järel avaldab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Selles aruandes hinnatakse muu hulgas:

2.   Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

3.   Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”

15)

Kogu määruses (EÜ) nr 1467/97 asendatakse viited asutamislepingu artiklile 104 viidetega ELi toimimise lepingu artiklile 126.

16)

Lisa punkti 2 I veerus asendatakse viide nõukogu määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 4 lõigetele 2 ja 3 viitega nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetele 2 ja 3.