30.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 83/1

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 1534/91 volitatakse komisjoni määrusega kohaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiget 3 (2) kindlustussektori teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille eesmärk on koostöö järgmistes valdkondades:

(2)

Määruse (EMÜ) nr 1534/91 kohaselt võttis komisjon 27. veebruaril 2003 vastu määruse (EÜ) nr 358/2003 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes kindlustussektoris (3). Määrus (EÜ) nr 358/2003 kaotab kehtivuse 31. märtsil 2010.

(3)

Määrusega (EMÜ) nr 358/2003 ei tehtud erandit kokkulepetele, mis on seotud nõuete lahendamisega ning suurenenud riske hõlmavate registritega ja neid käsitleva teabega. Komisjoni hinnangul ei olnud tal üksikjuhtumite käsitlemisel piisavalt kogemusi, et kasutada talle määrusega (EMÜ) nr 1534/91 antud volitusi nimetatud valdkonnas. Olukord ei ole muutunud. Lisaks on võimalik käesolevast määrusest välja jätta määrusega (EÜ) nr 358/2003 tehtud erand standardkindlustustingimuste kehtestamisele ning turvaseadmete katsetamisele ja heakskiitmisele, sest komisjon leidis määruse (EÜ) nr 358/2003 toimimise läbivaatamisel, et vajadus lisada sellised kokkulepped kõnealust sektorit käsitlevasse grupierandi määrusesse on kadunud. Kuna nimetatud kahte liiki kokkulepped ei ole konkreetselt seotud kindlustussektoriga ja läbivaatamisel selgus, et need võivad põhjustada ka teatavaid konkurentsiprobleeme, on asjakohasem, et ettevõtja hindaks neid ise.

(4)

Pärast 17. aprillil 2008 algatatud avalikku konsultatsiooni võttis komisjon 24. märtsil 2009 vastu Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande määruse (EÜ) nr 358/2003 toimimise kohta (edaspidi „aruanne”) (4). Aruandes ja sellele lisatud töödokumendis tehti esialgsed määruse (EÜ) nr 358/2003 muutmise ettepanekud. 2. juunil 2009 korraldas komisjon aruandes ja töödokumendis esitatud järelduste ja ettepanekute avaliku arutelu huvitatud isikutega, sealhulgas kindlustussektori esindajate, tarbijakaitse organisatsioonide ja liikmesriikide konkurentsiasutustega.

(5)

Käesolev määrus peaks tagama konkurentsi tõhusa kaitse, tooma kasu tarbijatele ja andma ettevõtjatele piisava õiguskindluse. Nende eesmärkide saavutamisel tuleks arvesse võtta komisjoni kogemust selles valdkonnas ja käesoleva määruse vastuvõtmisele eelnenud konsultatsioonide tulemusi.

(6)

Määruses (EMÜ) nr 1534/91 nõutakse, et erandit kehtestavas komisjoni määruses määratletaks selle reguleerimisalasse kuuluvate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse liigid ning määrataks kindlaks piirangud või sätted, mis võivad või ei või neis kokkulepetes, otsustes või kooskõlastatud tegevuses esineda, samuti määrataks kindlaks sätted, mis peavad neis kokkulepetes, otsustes ja kooskõlastatud tegevuses sisalduma, või muud tingimused, mis tuleb täita.

(7)

Siiski on ka edaspidi otstarbekas lähtuda määruses (EÜ) nr 358/2003 valitud lähenemisviisist, mille kohaselt pannakse rõhku nende kokkuleppeliikide määratlemisele, mille suhtes erandid kehtivad kuni turuosa teatava tasemeni, ning piirangute või selliste sätete kindlaksmääramisele, mis ei tohi sellistes kokkulepetes sisalduda.

(8)

Käesolevas määruses ette nähtud grupierandit tuleks kohaldada üksnes nende kokkulepete suhtes, mille puhul on võimalik piisava kindlusega eeldada, et need vastavad aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks määruse andmise teel ei ole vaja määratleda neid kokkuleppeid, mis võivad kuuluda artikli 101 lõike 1 alla. Samas ei saa eeldada, et kokkulepped, mille suhtes käesolevat määrust ei kohaldata, kuuluvad kas aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või et need ei vasta aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Artikli 101 lõike 1 alla kuuluvate kokkulepete eraldi hindamise käigus tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid, eelkõige asjaomase turu struktuuri.

(9)

Kindlustusandjatevaheline või ettevõtjate ühenduste sisene koostöö selliste andmete (mis võivad sisaldada ka teatavaid statistilisi arvutusi) kogumiseks, mis lubavad arvutada minevikus teatava riski katmisest tekkinud keskmise kulu või koostada elukindlustuse puhul suremustabelid või haigestumiste, õnnetusjuhtumite või invaliidistumise esinemissageduse tabelid, võimaldab parandada riskide tundmist ning hõlbustab üksikettevõtja jaoks riskide hindamist. See võib omakorda hõlbustada turulepääsu ja olla seega kasulik tarbijatele. Sama kehtib ühisuuringute puhul, mis käsitlevad väliste asjaolude võimalikku mõju nõuete sagedusele või ulatusele või eri liiki investeeringute tasuvusele. Tuleks siiski tagada, et sellise koostöö puhul tehakse erand üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on asjakohane sätestada, et erandit ei tehta kokkulepetele, mis käsitlevad kindlustusmakseid. Kindlustusmaksed võivad olla väiksemad, kui kõnealused andmekogud, tabelid või uuringute tulemused näitavad, sest kindlustusandjad võivad kasutada investeeringutest saadud tulusid kindlustusmaksete vähendamiseks. Kõnealused andmekogud, tabelid või uuringud ei tohiks olla siduvad, vaid üksnes suunavad. Käesoleva määruse reguleerimisalast peaks välja jääma selline teabevahetus, mis ei ole vajalik käesolevas põhjenduses nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(10)

Mida kitsamatesse rühmadesse minevikus teatava riski katmisest tekkinud keskmise kuluga seotud statistilised andmed jaotatakse, seda suurem võimalus on kindlustusandjatel oma äranägemise järgi otsustada, kui diferentseeritult nad arvutavad kindlustusmaksed. Seetõttu on asjakohane teha minevikus tekkinud riskikulusid käsitlevate andmete ühisele kogumisele erand, tingimusel et olemasolevad statistilised andmed on piisavalt üksikasjalikud ja nii diferentseeritud, et need on kasutatavad kindlustusmatemaatilisel otstarbel.

(11)

Lisaks on nende ühiste andmekogude, tabelite ja uuringutulemuste kättesaadavus vajalik nii kõnealusel geograafilisel või tooteturul tegutsevatele kindlustusandjatele kui ka neile, kes kaaluvad sellele turule tulekut. Juurdepääs neile andmekogudele, tabelitele ja uuringutulemustele võib olla samuti kasulik tarbijakaitse organisatsioonidele. Need andmekogud, tabelid ja uuringutulemused tuleks teha turul veel mitte tegutsevatele kindlustusandjatele ja tarbijakaitse organisatsioonidele kättesaadavaks mõistlikel, taskukohastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel võrreldes sellel turul juba tegutsevate kindlustusandjatega. Sellised tingimused võivad näiteks sisaldada turul veel mitte tegutseva kindlustusandja kohustust esitada statistilist teavet nõuete kohta, kui ta peaks turule tulema, tingimuseks võib ka olla andmekogude koostamise eest vastutava kindlustusandjate ühenduse liikmeks olek. Juurdepääsu võimaldamisest tarbijakaitse organisatsioonidele peaks olema võimalik keelduda, kui see on põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustel, näiteks kui tegu on tuumaelektrijaamade turvasüsteemide või üleujutuste vältimise süsteemide kitsaskohti käsitleva teabega.

(12)

Ühiste andmekogude, tabelite ja uuringute usaldusväärsus on seda suurem, mida suuremal hulgal statistilistel andmetel need põhinevad. Suure turuosaga kindlustusandjad võivad usaldusväärsete andmekogude loomiseks koostada piisava ettevõtjasisese statistika, kuid väikese turuosaga kindlustusandjad ja veelgi vähem uued turuletulijad ei pruugi olla võimelised koostama sellist statistikat. Kõigi turul tegutsevate kindlustusandjate, sealhulgas suurte ettevõtjate teabe kasutamine sellistes ühistes andmekogudes, tabelites ja uuringutes edendab põhimõtteliselt konkurentsi, aidates väikesi kindlustusandjaid, ja hõlbustab turulepääsu. Kindlustussektori selle eripära tõttu ei ole asjakohane siduda sellistele ühistele andmekogudele, tabelitele ja uuringutele tehtavat erandit turuosa künnistega.

(13)

Kaaskindlustus- või kaasedasikindlustuskoondised võivad teataval piiratud arvul juhtudel olla vajalikud, et võimaldada koondises osalevatel kindlustusandjatel pakkuda kindlustust või edasikindlustust riskide puhul, millele nad ilma koondiseta võivad pakkuda üksnes ebapiisavat kindlustuskatet. Sellist liiki koondised ei piira üldiselt konkurentsi aluslepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses ja seega ei ole need aluslepinguga keelatud.

(14)

Võib juhtuda, et kaaskindlustus- või kaasedasikindlustuskoondised võimaldavad kindlustusandjatel ja edasikindlustusandjatel pakkuda riskide puhul kindlustust või edasikindlustust, kuid nende koostöö ei piirdu üksnes riski kindlustuskatte tagamisega. Sellised koondised võivad kaasa tuua konkurentsipiiranguid, näiteks kindlustustingimuste või isegi kindlustuskatte või kindlustusmaksete summa ühtlustamisega. Seetõttu on asjakohane näha ette asjaolud, mille korral erandit võib kohaldada selliste koondised suhtes.

(15)

Täiesti uute riskide puhul ei ole võimalik ette näha, kui suurt kindlustusmahtu on vaja riski katmiseks või kas kaks või enam sellist koondist võivad asjaomast liiki kindlustuse pakkumiseks samal ajal tegutseda. Seetõttu saab koondistele, mis pakuvad kaaskindlustust või kaasedasikindlustust selliste uute riskide katmiseks, teha erandi piiratud tähtajaks, ilma et kohaldatakse turuosa künnist. Kolm aastat peaks olema sobiv aeg piisava teabe kogunemiseks kahjunõuete kohta, et hinnata vajadust ühe koondise järele.

(16)

Riske, mida varem ei olnud, tuleks käsitada uute riskidena. Siiski võib erandkorras käsitada uue riskina riski, mille laad on objektiivse analüüsi kohaselt niivõrd oluliselt muutunud, et ei ole võimalik ette näha, kui suurt kindlustusmahtu on vaja selle katmiseks.

(17)

Sellised konkurentsi piiravad kaaskindlustus- ja kaasedasikindlustuskoondised võivad olla muude kui uute riskide puhul teatavatel piiratud arvul juhtudel kasulikud, mistõttu on õigustatud neile erandi tegemine aluslepingu artikli 101 lõike 3 alusel, isegi kui koondist saaks asendada kahe või enama konkureeriva kindlustusettevõtjaga. Nad võivad näiteks võimaldada koondises osalevatel kindlustusandjatel omandada vajalikke kogemusi asjaomasest kindlustussektorist, hoida kokku kulusid või vähendada kindlustusmakseid soodsate tingimustega ühise edasikindlustuse kaudu. Mis tahes erandid peaksid siiski piirduma kokkulepetega, mis ei anna nendega seotud ettevõtjatele võimalust kõnealuste toodete olulise osa suhtes konkurentsi kaotada. Koondised toovad tarbijale tegelikku kasu ainult juhul, kui koondistega hõlmatud turgudel on piisav konkurents. Seda nõuet saab pidada täidetuks, kui koondise turuosa jääb allapoole teatavat künnist ja kui võib eeldada, et ettevõtjad, kes koondises ei osale, pakuvad talle tõhusat reaalset või potentsiaalset konkurentsi.

(18)

Seetõttu tuleks käesoleva määrusega teha erand sellistele kaaskindlustus- või kaasedasikindlustuskoondistele, mis on tegutsenud üle kolme aasta või mis ei ole asutatud uue riski katmiseks, tingimusel et osalevate ettevõtjate summaarne turuosa ei ületa teatavaid künniseid. Kaaskindlustuskoondiste puhul peaks künnis olema madalam, sest kaaskindlustuskoondised võivad kasutada ühtseid kindlustustingimusi ja kindlustusmakseid. Selleks et hinnata, kas koondis vastab turuosa tingimusele, tuleks osalevate ettevõtjate kõik turuosad liita. Iga osaleja turuosa kindlaksmääramine põhineb samal asjaomasel turul nii koondises kui ka väljapool seda teenitud kindlustusmaksete brutokäibel. Selliseid erandeid tuleks kohaldada üksnes juhul, kui kõnealune koondis vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, mille eesmärk on minimeerida koondises osalevate ettevõtjate vahelisi konkurentsipiiranguid. Igal sellisel juhul oleks vaja eraldi analüüsi, et kindlaks teha, kas käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

(19)

Selleks et hõlbustada kokkulepete sõlmimist, millest mõned võivad hõlmata olulisi investeerimisotsuseid, tuleks käesoleva määruse kehtivusajaks määrata seitse aastat.

(20)

Kui teatav kokkulepe, millele on käesoleva määruse alusel tehtud erand, avaldab siiski mõju, mis ei sobi kokku aluslepingu artikli 101 lõikega 3, võib komisjon tühistada käesoleva määrusega ette nähtud erandi vastavalt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (5) artikli 29 lõikele 1.

(21)

Kui teatav kokkulepe, millele on käesoleva määruse alusel tehtud erand, avaldab siiski teatava liikmesriigi territooriumil mõju, mis ei sobi kokku aluslepingu artikli 101 lõikega 3, võib nimetatud liikmesriigi konkurentsiasutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõikele 2 tühistada käesoleva määrusega ette nähtud erandi liikmesriigi territooriumil või osal sellest, kui on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga.

(22)

Selle kindlaksmääramisel, kas käesoleva määruse alusel tehtud erand tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 29 tühistada, on eriti oluline konkurentsi pärssiv mõju, mis võib tuleneda kaaskindlustus- või kaasedasikindlustuskoondiste ja/või nendes osalevate ettevõtjate ja muude koondiste ja/või nendes osalevate ettevõtjate vahelistest seostest samal asjaomasel turul,

a)

ettevõtjad, kelle puhul ühel kokkuleppeosalisel on otseselt või kaudselt

b)

ettevõtjad, kellel otseselt või kaudselt on mõne kokkuleppeosalise suhtes punktis a loetletud õigused;

c)

ettevõtjad, kelle suhtes mõnel punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused;

d)

ettevõtjad, kelle suhtes kokkuleppeosalisel koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või kahel või enamal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a loetletud õigused;

e)

ettevõtjad, kelle puhul punktis a loetletud õigused kuuluvad ühiselt

a)

riskid, mida varem ei ole esinenud ja mille kindlustamine nõuab täiesti uue kindlustustoote väljatöötamist, mis ei tähenda olemasoleva kindlustustoote laiendamist, parendamist ega asendamist, või

b)

erandjuhtudel riskid, mille laad on objektiivse analüüsi kohaselt niivõrd oluliselt muutunud, et ei ole võimalik ette näha, kui suurt kindlustusmahtu on vaja nende katmiseks;

a)

selliste andmete ühine kogumine ja levitamine, mis on vajalikud järgmistel eesmärkidel:

b)

ühiselt tehtavad uuringud, mis käsitlevad väliste üldiste asjaolude võimalikku mõju huvitatud ettevõtjatele kas seoses tulevaste nõuete sageduse või ulatusega teatava riski või riskiliigi puhul või eri liiki investeeringute tasuvust (edaspidi „uuringud”), ning selliste uuringute tulemuste levitamine.

a)

põhinevad vaatlusperioodiks valitud teatava hulga riskiaastate jooksul kogutud andmetel, mis on seotud samade või võrreldavate riskidega, mida on piisaval määral, et moodustada statistiliselt käsitletav alus, ja mille põhjal võib muu hulgas kindlaks teha järgmisi asjaolusid:

b)

sisaldavad olemasolevate statistiliste andmete üksikasjalikku jaotust, nii et neid andmeid võib kasutada kindlustusmatemaatilisel otstarbel;

c)

ei sisalda mingil viisil ettenägematuid kuluelemente, reservist laekuvat tulu, haldus- või ärikulusid või riigimakse või muid laekumisi eelarvesse ega võta arvesse investeeringutulusid ega eeldatavat kasumit.

a)

ei nimeta asjaomaseid kindlustusandjaid ega kindlustatuid;

b)

sisaldavad koostamisel ja levitamisel märget, et need ei ole siduvad;

c)

ei sisalda mis tahes märget kindlustusmaksete taseme kohta;

d)

tehakse kättesaadavaks mõistlikel, taskukohastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kindlustusandjale, kes soovib neid kopeerida, sealhulgas kindlustusandjatele, kes ei tegutse sellel geograafilisel või tooteturul, mida need andmekogud, tabelid või uuringu tulemused käsitlevad;

e)

tehakse kättesaadavaks mõistlikel, taskukohastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tarbijakaitse organisatsioonidele, kes soovivad juurdepääsu konkreetsetel ja täpselt määratletud tingimustel õigustatud eesmärgi saavutamiseks, välja arvatud juhul, kui sellest keeldumine on objektiivselt põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustel.

a)

kaaskindlustuskoondiste puhul 20 % mis tahes asjaomasest turust;

b)

kaasedasikindlustuskoondiste puhul 25 % mis tahes asjaomasest turust.

a)

osaleva ettevõtja turuosa koondises;

b)

osaleva ettevõtja turuosa sama asjaomase turu muus koondises ning

c)

osaleva ettevõtja turuosa samal asjaomasel turul väljaspool mis tahes koondist.

a)

turuosa arvutamise aluseks võetakse kindlustusmaksete brutokäive; kui andmed kindlustusmaksete brutokäibe kohta ei ole kättesaadavad, võib asjaomase ettevõtja turuosa kindlaksmääramiseks kasutada hinnanguid, mis põhinevad muudel usaldusväärsetel turuandmetel, kaasa arvatud pakutav kindlustuskate või kindlustatud riski väärtus;

b)

turuosa arvutatakse eelmist kalendriaastat käsitlevate andmete põhjal.

a)

igal osaleval ettevõtjal on pärast mõistliku etteteatamisaja möödumist õigus kindlustuskoondisest välja astuda ilma kaasnevate sanktsioonideta;

b)

koondise eeskirjad ei kohusta ühtegi koondises osalevat ettevõtjat kindlustama või edasi kindlustama koondise kaudu või väljaspool seda tervikuna või osaliselt sama liiki riske, mida koondis katab;

c)

koondise eeskirjad ei piira koondise ega selles osalevate kindlustusandjate tegevust teatavas Euroopa Liidu geograafilises osas asuvate riskide kindlustamisel või edasikindlustamisel;

d)

kokkulepe ei piira toodangut ega müüki;

e)

kokkuleppega ei jaotata turge ega kliente ning

f)

kaasedasikindlustuskoondises osalevad kindlustusandjad ei lepi kokku kindlustusmakseid otsekindlustuse eest.