EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008F0947

Nõukogu raamotsus 2008/947/JSK, 27. november 2008 , vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet

OJ L 337, 16.12.2008, p. 102–122 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 19 Volume 016 P. 148 - 168

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 28/03/2009

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2008/947/oj

16.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/102


NÕUKOGU RAAMOTSUS 2008/947/JSK,

27. november 2008,

vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõike 1 punkte a ja c ning artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatust, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamise. See eeldab, et liikmesriikidel on vabaduse, turvalisuse ja õiguse põhialustest ühesugune käsitus, mis rajaneb vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste tunnustamisel ning õigusriigi põhimõtetel.

(2)

Euroopa Liidus tehtava politsei- ja kohtualase koostöö eesmärgiks on tagada kõigile kodanikele turvalisuse kõrge tase. Selle saavutamise üheks nurgakiviks on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis sätestati Euroopa Ülemkogu 15.–16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumise järeldustega ning mida kinnitati Haagi 4.–5. novembri 2004. aasta programmis, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidus vabadust, turvalisust ja õigust. (3) Kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise eesmärgil 29. novembril 2000. aastal vastuvõetud meetmete programmis kinnitas nõukogu, et pooldab koostööd täitmisele mittepööratud karistuste ja karistusest tingimisi vabastamise valdkonnas.

(3)

Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil) (4) käsitleb vabadusekaotuslike karistuste või vabadust piiravate meetmete vastastikust tunnustamist ja täideviimist. Vaja on täiendavaid ühiseeskirju, eelkõige juhul, kui vabadusekaotuseta karistusega määratakse tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve isiku suhtes, kelle seaduslik ja alaline elukoht ei ole süüdimõistva otsuse teinud riigis.

(4)

Üksnes 12 liikmesriiki on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu 30. novembri 1964. aasta tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isikule käitumiskontrolli kohaldamise konventsiooni, mõnel juhul arvukate reservatsioonidega. Käesolev raamotsus on tõhusam vahend, kuna selle aluseks on vastastikuse tunnustamise põhimõte ja selles osalevad kõik liikmesriigid.

(5)

Käesolevas raamotsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning mida samuti kajastatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis. Ühtegi käesoleva raamotsuse sätet ei tuleks tõlgendada nii, nagu ei lubaks see keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ja/või tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi järelevalvest, kui on objektiivne alus arvata, et tingimuslik meede või alternatiivne mõjutusvahend määrati, et karistada isikut soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, poliitiliste veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel, või et see võib kahjustada selle isiku olukorda mis tahes eespool nimetatud asjaoludel.

(6)

Käesolev raamotsus ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast oma põhiõiguslikke norme, mis käsitlevad õigust nõuetekohasele menetlusele, ühinemisvabadust, ajakirjandusvabadust, sõnavabadust muudes meediakanalites ja usuvabadust.

(7)

Käesoleva raamotsuse sätteid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Liidu kodanike õigusega vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil; nimetatud õigus tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 18.

(8)

Täitmisele mittepööratud karistuste, tingimisi karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ja tingimisi vabastamist käsitlevate otsuste vastastikuse tunnustamise ja nende üle järelevalve teostamise eesmärgiks on suurendada süüdimõistetud isiku ühiskonda taasintegreerumise võimalusi, võimaldades tal säilitada perekondlikke, keelelisi, kultuurilisi ja muid sidemeid, kuid samuti korduvkuritegevuse ärahoidmise eesmärgiga parandada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite täitmise järelevalvet, pöörates seega asjakohast tähelepanu kannatanute ja avalikkuse kaitsele.

(9)

Eksisteerib mitmeid tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite liike, mis on erinevate liikmesriikide puhul samad ning mille järelevalvet kõik liikmesriigid on põhimõtteliselt nõus teostama. Sellist liiki meetmete ja mõjutusvahendite järelevalve peaks olema kohustuslik, kuid kohaldada tuleks teatavaid käesolevas raamotsuses sätestatud erandeid. Liikmesriigid võivad teha avalduse, et nad on samuti nõus teostama muude tingimuslike meetmete ja/või muude alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet.

(10)

Nende tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite hulka, mille järelevalve on põhimõtteliselt kohustuslik, kuuluvad muu hulgas korraldused, mis on seotud käitumise (nt kohustus lõpetada alkoholi tarbimine), elukoha (nt kohustus vahetada elukohta seoses koduvägivallaga), hariduse ja koolituse (nt kohustus läbida nn ohutu sõidukijuhtimise kursus), vaba aja veetmise (nt kohustus lõpetada teatava spordialaga tegelemine) ja kutsealal tegutsemisega (nt kohustus leida võimalus töötada erinevas töökeskkonnas; see kohustus ei hõlma isiku suhtes mõjutusvahendi ühe osana määratud kutsealal tegutsemise keelu järelevalvet).

(11)

Tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve teostamiseks võib vastavalt siseriiklikule õigusele ja menetlustele kasutada vajadusel elektroonilist järelevalvet.

(12)

Liikmesriik, kus asjaomane isik on süüdi mõistetud, võib edastada kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse tunnustamiseks ning selles sisalduvate tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve teostamiseks liikmesriigile, kus on süüdimõistetud isiku seaduslik ja alaline elukoht.

(13)

Otsuse teinud riigi pädev asutus peaks iga üksikjuhtumi puhul tegema otsuse selle kohta, kas edastada kohtuotsus ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlev otsus teisele liikmesriigile, võttes muu hulgas arvesse artikli 5 lõike 4, artikli 10 lõike 4 ja artikli 14 lõike 3 kohaselt tehtud avaldusi.

(14)

Kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse võib edastada ka muule liikmesriigile, kui sellele, kus on süüdimõistetud isiku elukoht, juhul kui täidesaatva riigi pädev asutus, võttes arvesse kõnealuse riigi poolt kooskõlas käesoleva raamotsusega tehtud avalduses seatud mis tahes tingimusi, annab selliseks edastamiseks oma nõusoleku. Nõusoleku võib anda eelkõige sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgil kooskõlas ühenduse õigusega, juhul kui süüdimõistetud isik, kaotamata õigust elukohale, kavatseb asuda teise liikmesriiki, kuna tal on seal sõlmitud tööleping, kui ta on kõnealuse liikmesriigi seadusliku ja alalise elaniku perekonnaliige või kui ta kavatseb selles liikmesriigis teostada õpinguid või kutseõpet.

(15)

Liikmesriigid peaksid kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse tunnustamise suhtes kohaldama oma siseriiklikku õigust ja menetlusi. Tingimisi karistuse või alternatiivse mõjutusvahendi suhtes, kui kohtuotsusega ei määrata vabadusekaotuslikku karistust või vabadust piiravat meedet, mis tuleb täitmisele pöörata asjaomaste kohustuste või juhiste mittetäitmise korral, tähendaks see seda, et liikmesriigid, kes tunnustamise korral on teinud käesoleva raamotsuse kohase avalduse, nõustuvad teostama järelevalvet asjakohaste tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite üle ja võtma vastutust üksnes selliste edasiste otsuste eest, mis on seotud tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendiga seotud kohustuste või juhiste muutmisega või tingimisi karistuse kestuse muutmisega. Sellest tulenevalt on tunnustamise tagajärjeks sellistel juhtudel üksnes võimaldada täidesaatval riigil võtta nimetatud liiki edasisi otsuseid.

(16)

Liikmesriik võib keelduda kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse tunnustamisest, kui asjaomane kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, kes ei ole süüdi mõistetud, nt vaimsete häiretega isik, ning sellises kohtuotsuses või vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevas otsuses nähakse ette ravi, mille üle täidesaatev riik ei saa selliste isikute suhtes vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele järelevalvet teostada.

(17)

Territooriumiga seotud keeldumise põhjust võib kohaldada ainult erandjuhtudel ning tehes käesoleva raamotsuse sätete kohaselt võimalikult ulatuslikku koostööd, võttes seejuures arvesse raamotsuse eesmärke. Kõik selle keeldumise põhjuse kohaldamiseks tehtud otsused peaksid tuginema iga üksikjuhtumi korral tehtavale analüüsile ja konsultatsioonidele otsuse teinud ja täidesaatva riigi pädevate asutuste vahel.

(18)

Kui tingimuslikud meetmed või alternatiivsed mõjutusvahendid sisaldavad ühiskondlikku tööd, peaks täidesaatval riigil olema õigus keelduda kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse tunnustamisest, kui ühiskondlik töö täidetakse tavaliselt vähem kui kuue kuu jooksul.

(19)

Tunnistuse vorm on koostatud selliselt, et tunnistusel, mis tuleks tõlkida täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, on märgitud kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse olulised osad. Tunnistus peaks abistama täidesaatva riigi pädevaid asutusi käesoleva raamotsuse alusel otsuste võtmisel, sealhulgas otsused tunnustamise ning tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest vastutuse võtmise kohta, otsused tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite kohandamise kohta ning edasised otsused, mis on eelkõige seotud tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi mittetäitmisega.

(20)

Pidades silmas käesoleva raamotsuse aluseks olevat vastastikuse tunnustamise põhimõtet, peaksid otsuse teinud ja täidesaatvad liikmesriigid edendama otsesidemeid oma pädevate asutuste vahel käesoleva raamotsuse kohaldamisel.

(21)

Kõik liikmesriigid peaksid tagama, et süüdimõistetud isikutel, kelle suhtes võetakse otsuseid käesoleva raamotsuse alusel, on vastavalt nende siseriiklikele õigusaktidele teatavad õigused ja nad saavad kasutada õiguskaitsevahendeid, hoolimata sellest, kas käesoleva raamotsuse alusel otsuseid võtvad määratud pädevad asutused on olemuselt õigusasutused või mitte.

(22)

Kõik täitmisele mittepööratud karistuse, tingimisi karistuse või alternatiivse mõjutusvahendiga seotud edasised otsused, mis toovad kaasa vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme määramise, peaks võtma õigusasutus.

(23)

Kuna kõik liikmesriigid on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni isiku kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, tuleks käesoleva raamotsuse rakendamisel töödeldavaid isikuandmeid kaitsta vastavalt nimetatud konventsioonis sätestatud põhimõtetele.

(24)

Kuna käesoleva raamotsuse eesmärki, nimelt süüdimõistetud isikute sotsiaalse taasintegreerumise hõlbustamine, kannatanute ja avalikkuse kaitse parandamine ning sobivate tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise hõlbustamine õigusrikkujate puhul, kes ei ela süüdimõistva otsuse teinud riigis, ei suuda liikmesriigid hõlmatud olukordade piiriülese iseloomu tõttu piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mida kohaldatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 2 teisele lõigule. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid ja reguleerimisala

1.   Raamotsusega püütakse hõlbustada süüdimõistetud isikute sotsiaalset taasintegreerumist, parandada kannatanute ja avalikkuse kaitset ning hõlbustada sobivate tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist õigusrikkujate puhul, kes ei ela süüdimõistva otsuse teinud riigis. Nende eesmärkide saavutamiseks sätestatakse käesolevas raamotsuses eeskirjad, mille kohaselt liikmesriik, mis ei ole isiku süüdi mõistnud liikmesriik, tunnustab kohtuotsuseid ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevaid otsuseid ning teostab kohtuotsuse alusel määratud tingimuslike meetmete või sellises kohtuotsuses sisalduvate alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet ning võtab vastu kõik muud selle kohtuotsusega seotud otsused, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

2.   Käesolevat raamotsust kohaldatakse üksnes:

a)

kohtuotsuste ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste tunnustamise suhtes;

b)

tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest vastutuse ülevõtmise suhtes;

c)

kõigi muude punktidega a ja b seotud otsuste suhtes,

nagu on ette nähtud ja sätestatud käesolevas raamotsuses.

3.   Raamotsust ei kohaldata:

a)

selliste kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste täitmise suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed ning mis kuuluvad nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK reguleerimisalasse;

b)

rahaliste karistuste ja konfiskeerimisotsuste tunnustamise ja täitmisele pööramise suhtes, mis kuuluvad nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/214/JSK (rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta) (5) ja nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsuse 2006/783/JSK (konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta) (6) reguleerimisalasse.

4.   Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„kohtuotsus” – otsuse teinud riigi kohtu lõplik otsus või korraldus, millega tuvastatakse, et füüsiline isik on toime pannud kuriteo, ja määratakse:

a)

vabadusekaotuslik karistus või vabadust piirav meede, kui selle kohtuotsuse alusel või sellest tuleneva vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsusega on toimunud tingimisi vabastamine;

b)

täitmisele mittepööratud karistus;

c)

tingimisi karistus;

d)

alternatiivne mõjutusvahend;

2.

„täitmisele mittepööratud karistus” – vabadusekaotuslik karistus või vabadust piirav meede, mille täitmisele pööramine on karistuse mõistmise ajal tingimisi osaliselt või täielikult peatatud ning on määratud üks või mitu tingimuslikku meedet. Sellised tingimuslikud meetmed võivad olla lisatud kohtuotsusele või olla kindlaks määratud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevas eraldi otsuses, mille on teinud pädev asutus;

3.

„tingimisi karistus” – kohtuotsus, millega tingimisi lükatakse edasi karistuse kohaldamine ning millega määratakse üks või mitu tingimuslikku meedet või millega määratakse vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme asemel üks või mitu tingimuslikku meedet. Sellised tingimuslikud meetmed võivad olla lisatud kohtuotsusele või olla kindlaks määratud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevas eraldi otsuses, mille on teinud pädev asutus;

4.

„alternatiivne mõjutusvahend” – karistus, millega määratakse kohustus või juhis, välja arvatud vabadusekaotuslik karistus, vabadust piirav meede või rahaline karistus;

5.

„vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlev otsus” – kohtuotsus või sellise kohtuotsuse alusel riigi pädeva asutuse tehtud lõplik otsus, millega:

a)

määratakse tingimisi vabastamine või

b)

määratakse tingimuslikud meetmed;

6.

„tingimisi vabastamine” – pädeva asutuse või siseriiklikest õigusaktidest tulenev lõplik otsus süüdimõistetud isiku ennetähtaegse vabastamise kohta pärast seda, kui on kantud osa vabadusekaotuslikust karistusest või vabadust piiravast meetmest, määrates ühe või mitu tingimuslikku meedet;

7.

„tingimuslikud meetmed” – pädeva asutuse poolt määratud kohustused ja juhised, mis otsuse teinud riigi siseriiklike õigusaktide kohaselt kehtestatakse füüsilise isiku suhtes seoses täitmisele mittepööratud karistusega, tingimisi karistuse või tingimisi vabastamisega;

8.

„otsuse teinud riik” – liikmesriik, kus on tehtud kohtuotsus;

9.

„täidesaatev riik” – liikmesriik, kus teostatakse pärast artikli 8 kohaselt vastu võetud otsust tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet.

Artikkel 3

Pädevate asutuste määramine

1.   Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile, milline asutus (või millised asutused) on tema siseriiklike õigusaktide alusel pädev (pädevad) tegutsema käesoleva raamotsuse kohaselt, kui asjaomane liikmesriik on otsuse teinud riik või täidesaatev riik.

2.   Liikmesriigid võivad käesoleva raamotsuse alusel otsuseid võtvateks pädevateks asutusteks määrata asutused, mis ei ole õigusasutused, tingimusel et asjaomastel asutustel on pädevus võtta samalaadseid otsused vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele.

3.   Kui artikli 14 lõike 1 punkti b või c alusel on otsuse teinud pädev asutus, mis ei ole kohus, tagab liikmesriik, et sellise otsuse võib asjaomase isiku taotlusel läbi vaadata kohus või muu sõltumatu organ, mille volitused on kohtuga samaväärsed.

4.   Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 4

Tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite liigid

1.   Käesolevat raamotsust kohaldatakse järgmiste tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite suhtes:

a)

süüdimõistetud isiku kohustus teavitada konkreetset asutust mis tahes elukoha või töökoha muutusest;

b)

kohustus mitte siseneda otsuse teinud riigi või täidesaatva riigi teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse;

c)

kohustus, mis sisaldab piiranguid täidesaatva riigi territooriumilt lahkumise suhtes;

d)

juhised, mis on seotud käitumise, elukoha, hariduse ja koolituse, vaba aja veetmisega või mis sisaldavad kutsealal tegutsemise piiranguid või viise;

e)

kohustus ilmuda kindlaksmääratud aegadel konkreetsesse asutusse;

f)

kohustus vältida kontakte konkreetsete isikutega;

g)

kohustus vältida kontakte konkreetsete esemetega, mida on kasutatud või mida süüdimõistetud isik võib tõenäoliselt kasutada kuriteo toimepanemiseks;

h)

kohustus hüvitada rahaliselt kuriteoga tekitatud kahju ja/või kohustus esitada tõendid selle kohustuse täitmise kohta;

i)

kohustus teha ühiskondlikku tööd;

j)

kohustus teha koostööd kriminaalhooldusametniku või sotsiaalhoolekande asutuse esindajaga, kelle tööülesanded on seotud süüdimõistetud isikutega;

k)

kohustus läbida ravi või võõrutusravi.

2.   Iga liikmesriik teavitab käesoleva raamotsuse rakendamisel nõukogu peasekretariaati sellest, milliste tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet ta on lisaks lõikes 1 osutatutele valmis teostama. Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 5

Kohtuotsuse või vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse edastamise tingimused

1.   Otsuse teinud riigi pädev asutus võib edastada kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on süüdimõistetud isiku seaduslik ja alaline elukoht, juhul kui süüdimõistetud isik on kõnealusesse riiki tagasi pöördunud või soovib sinna tagasi pöörduda.

2.   Otsuse teinud riigi pädev asutus võib süüdimõistetud isiku taotlusel edastada kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ei ole süüdimõistetud isiku seaduslik ja alaline elukoht, tingimusel et viimati nimetatud asutus annab nimetatud edastamiseks oma nõusoleku.

3.   Liikmesriigid otsustavad käesoleva raamotsuse rakendamisel, mis tingimustel võivad nende pädevad asutused anda oma nõusoleku kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse edastamiseks lõike 2 alusel.

4.   Iga liikmesriik esitab nõukogu peasekretariaadile avalduse lõike 3 kohasest määramisest. Liikmesriigid võivad sellist avaldust alati muuta. Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 6

Kohtuotsuse ning vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse edastamise kord

1.   Kui otsuse teinud riigi pädev asutus edastab artikli 5 lõigete 1 või 2 kohaldamisel kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse teisele liikmesriigile, tagab ta, et otsusega koos saadetakse tunnistus, mille standardvorm on esitatud I lisas.

2.   Otsuse teinud riigi pädev asutus edastab kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos lõikes 1 osutatud tunnistusega otse täidesaatva riigi pädevale asutusele mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil, mis võimaldab täidesaatval riigil nende autentsust kindlaks teha. Kohtuotsuse originaal ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse originaal või nende tõestatud koopiad ja samuti tunnistuse originaal edastatakse täidesaatva riigi pädevale asutusele, kui ta seda taotleb. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

3.   Otsuse teinud riigi pädev asutus allkirjastab lõikes 1 osutatud tunnistuse ja tunnistab selle sisu täpseks.

4.   Lisaks artikli 4 lõikes 1 osutatud meetmetele ja mõjutusvahenditele sisaldab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tunnistus üksnes selliseid meetmeid või mõjutusvahendeid, millest täidesaatev riik on teavitanud kooskõlas artikli 4 lõikega 2.

5.   Otsuse teinud riigi pädev asutus edastab kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos lõikes 1 osutatud tunnistusega korraga ainult ühele täidesaatvale riigile.

6.   Kui täidesaatva riigi pädev asutus on otsuse teinud riigi pädevale asutusele teadmata, teeb viimane kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas nõukogu ühismeetmega 98/428/JSK (7) loodud Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku kuuluvate kontaktasutuste kaudu, et täidesaatvalt riigilt see teave saada.

7.   Kui täidesaatva riigi asutus, kes saab kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos lõikes 1 osutatud tunnistusega, ei ole pädev seda tunnustama ja võtma sellest tulenevalt vajalikke meetmeid tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi üle järelevalve teostamiseks, edastab ta selle ex officio pädevale asutusele ja teavitab viivitamata otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil.

Artikkel 7

Tagajärjed otsuse teinud riigile

1.   Kui täidesaatva riigi pädev asutus on tunnustanud talle edastatud kohtuotsust ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevat otsust ning ta on sellisest tunnustamisest teavitanud otsuse teinud riigi pädevat asutust, ei ole otsuse teinud riigil enam pädevust teostada järelevalvet tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite üle ega võtta artikli 14 lõikes 1 osutatud edasisi meetmeid.

2.   Lõikes 1 osutatud pädevus läheb tagasi otsuse teinud riigile:

a)

niipea, kui tema pädev asutus on vastavalt artikli 9 lõikele 4 teavitanud täidesaatva riigi pädevat asutust artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnistuse tagasivõtmisest;

b)

artikli 14 lõigetes 3 ja 5 osutatud juhtudel ja

c)

artiklis 20 osutatud juhtudel.

Artikkel 8

Täidesaatva riigi otsus

1.   Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab kohtuotsust ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevat otsust, mis on edastatud vastavalt artiklile 5 ja artiklis 6 sätestatud korda järgides, ning võtab viivitamata kõik vajalikud meetmed tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite üle järelevalve teostamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab tugineda mõnele artiklis 11 sätestatud mittetunnustamise ja järelevalvest keeldumise põhjusele.

2.   Juhul kui artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnistus on mittetäielik või ei vasta selgelt kohtuotsusele ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevale otsusele, võib täidesaatva riigi pädev asutus kohtuotsuse või vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse tunnustamise edasi lükata kuni tunnistuse täiendamiseks või parandamiseks määratud mõistliku tähtajani.

Artikkel 9

Tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite kohandamine

1.   Juhul kui asjakohaste tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite laad või kestus või tingimisi karistuse kestus on täidesaatva riigi õigusega vastuolus, võib täidesaatva riigi pädev asutus neid tingimuslikke meetmeid või alternatiivseid mõjutusvahendeid kohandada nii, et need oleksid kooskõlas täidesaatva riigi õiguse alusel samaväärsete kuritegude suhtes kohaldatavate tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite laadi ja kestusega või tingimisi karistuse kestusega. Kohandatud tingimuslik meede, alternatiivne mõjutusvahend või tingimisi karistuse kestus peavad võimalikult täpselt vastama otsuse teinud riigis määratud meetmele, mõjutusvahendile või kestusele.

2.   Kui tingimuslikku meedet, alternatiivset mõjutusvahendit või tingimisi karistuse kestust on kohandatud, kuna selle kestus ületab täidesaatva riigi õigusaktidega ette nähtud maksimaalse kestuse, siis kohandatud tingimusliku meetme, alternatiivse mõjutusvahendi või tingimisi karistuse kestus ei või olla lühem kui täidesaatva riigi õiguse alusel samaväärsete kuritegude suhtes kohaldatav maksimaalne kestus.

3.   Kohandatud tingimuslik meede, alternatiivne mõjutusvahend või tingimisi karistuse kestus ei tohi olla rangem või pikem kui esialgselt määratud tingimuslik meede, alternatiivne mõjutusvahend või tingimisi karistuse kestus.

4.   Pärast artikli 16 lõike 2 või artikli 18 lõike 5 kohase teabe saamist võib otsuse teinud riigi pädev asutus otsustada artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnistuse tagasi võtta, tingimusel et täidesaatvas riigis ei ole järelevalvega veel alustatud. Sellisel juhul võetakse otsus ja sellest teatatakse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 10 päeva jooksul pärast teabe saamist.

Artikkel 10

Kahepoolne karistatavus

1.   Käesoleva raamotsuse alusel ja teo kahepoolset karistatavust kontrollimata toimub kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse tunnustamine ning tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve järgmiste kuritegude puhul, nagu need on otsuse teinud riigi õigusaktides määratletud, ja juhul, kui need on otsuse teinud riigis karistatavad vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat:

kuritegelikus ühenduses osalemine;

terrorism;

inimkaubandus;

laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu;

ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine;

korruptsioon;

pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (8) tähenduses;

kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu;

rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine;

arvutikuriteod;

keskkonnakuriteod, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine;

ebaseaduslikule sissesõidule ja riigisviibimisele kaasaaitamine;

tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine;

ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine;

rassism ja ksenofoobia;

organiseeritud või relvastatud röövimine;

kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu;

kelmus;

väljapressimine ja raha väljapressimine;

toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine;

haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine;

maksevahendite võltsimine;

ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;

tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete salakaubavedu;

varastatud sõidukitega kauplemine;

vägistamine;

süütamine;

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtualluvusse kuuluvad kuriteod;

õhusõiduki või laeva kaaperdamine;

sabotaaž.

2.   Tegutsedes ühehäälselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõikes 1 sätestatud tingimustel, võib nõukogu alati otsustada lisada käesoleva artikli lõikes 1 sisalduvale nimekirjale muid kuriteokategooriaid. Nõukogu otsustab, pidades silmas käesoleva raamotsuse artikli 26 lõike 1 alusel esitatud aruannet, kas nimekirja tuleks täiendada või muuta.

3.   Muude kui lõikes 1 sätestatud kuritegude puhul võib täidesaatev riik kohtuotsust ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevat otsust tunnustada ning tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet teostada tingimusel, et kohtuotsuse aluseks olev tegu on täidesaatva riigi õigusaktide alusel kuritegu selle koosseisu tunnustest või kirjeldusviisist olenemata.

4.   Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmise ajal või hiljem nõukogu peasekretariaadile esitatud avaldusega teatada, et ta ei kohalda lõiget 1. Mis tahes sellise avalduse võib alati tagasi võtta. Need avaldused või avalduste tagasivõtmised avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Tunnustamisest ning järelevalvest keeldumise põhjused

1.   Täidesaatva riigi pädev asutus võib keelduda kohtuotsuse või vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse tunnustamisest ning tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest vastutuse võtmisest, kui:

a)

artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnistus on mittetäielik või ei vasta selgelt kohtuotsusele või vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsusele ning seda ei ole täiendatud või parandatud täidesaatva riigi pädeva asutuse määratud mõistliku ajavahemiku jooksul;

b)

artiklis 5 lõikes 1 või 2 või artikli 6 lõikes 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud;

c)

kohtuotsuse tunnustamine ning tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest vastutuse võtmine on vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

d)

artikli 10 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning juhul, kui täidesaatev riik on teinud avalduse artikli 10 lõike 4 alusel, artikli 10 lõikes 1 nimetatud juhul, on kohtuotsus seotud tegudega, mis ei ole täidesaatva riigi õigusaktide alusel kuriteona kvalifitseeritav. Seoses maksude, tollimaksude, tolli- ja rahavahetustehinguga ei tohi keelduda kohtuotsuse või vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse täitmisest põhjusel, et täidesaatva riigi seadustes ei ole kehtestatud samasuguseid tolli- või muid makse või selles puuduvad samasugused makse, tollimakse, tolli- ja rahavahetustehinguid käsitlevad eeskirjad nagu otsuse teinud riigi õigusaktides;

e)

karistuse täitmisele pööramine on täidesaatva riigi õigusaktide alusel aegunud ning seotud teoga, mis kuulub täidesaatva riigi pädevusse tema siseriiklike õigusaktide alusel;

f)

täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt kehtib puutumatus, mis muudab tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve võimatuks;

g)

täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt ei saa süüdimõistetud isikut tema vanuse tõttu võtta kriminaalvastutusele tegude eest, mille suhtes kohtuotsus tehti;

h)

kohtuotsus tehti tagaselja, kui tunnistuses ei märgita, et isik kutsuti isiklikult kohale või teda teavitati otsuse teinud riigi siseriikliku õiguse kohaselt pädeva esindaja kaudu sellest, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, või kui isik on pädevale asutusele teatanud, et ta otsust ei vaidlusta;

i)

kohtuotsusega või vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsusega nähakse ette ravi, mille järelevalvet täidesaatev riik artikli 9 sätetest olenemata oma õigus- või tervishoiusüsteemi eripära tõttu ei ole võimeline teostama;

j)

tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi kestus on vähem kui kuus kuud või

k)

kohtuotsus on seotud kuritegudega, mis täidesaatva riigi õiguse kohaselt on käsitletavad kuritegudena, mis on täielikult või suures või olulises osas toime pandud tema territooriumil või tema territooriumiga samaväärses kohas.

2.   Lõike 1 punkti k kohased otsused seoses osaliselt täidesaatva riigi territooriumil või tema territooriumiga samaväärses kohas toime pandud kuritegudega tehakse täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt üksnes erakorralistel asjaoludel ning iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ning eelkõige seda, kas kuriteo suur või oluline osa leidis aset otsuse teinud riigis.

3.   Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab lõike 1 punktides a, b, c, h, i, j ja k osutatud juhtudel enne otsuse tegemist mitte tunnustada kohtuotsust või vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevat otsust ning mitte võtta vastutust tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest sellest asjakohasel viisil otsuse teinud riigi pädevat asutust ning vajadusel palub sel viivitamata esitada kogu vajalik lisateave.

4.   Kui täidesaatva riigi pädev asutus on otsustanud kasutada käesoleva artikli lõikes 1 ja eelkõige lõike 1 punktides d või k osutatud keeldumise põhjust, võib ta kokkuleppel otsuse teinud riigi pädeva asutusega otsustada siiski teostada järelevalvet talle edastatud kohtuotsusega või vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsusega määratud tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite üle, ilma et ta võtaks kohustuse võtta vastu artikli 14 lõike 1 punktides a kuni c osutatud mis tahes otsuseid.

Artikkel 12

Tähtaeg

1.   Täidesaatva riigi pädev asutus otsustab esimesel võimalusel ja 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnistusega kättesaamisest, kas tunnustada kohtuotsust ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevat otsust ning võtta vastutus tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest. Ta teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust viivitamata oma otsusest, tehes seda mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil.

2.   Kui täidesaatva riigi pädeval asutusel ei ole erakorralistel asjaoludel võimalik järgida lõikes 1 sätestatud tähtaega, teavitab ta sellest mis tahes viisil viivitamata otsuse teinud riigi pädevat asutust ning toob esile viivituse põhjused ja märgib, kui palju aega lõpliku otsuse tegemiseks eeldatavasti kulub.

Artikkel 13

Kohaldatav õigus

1.   Tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve ja kohaldamise suhtes kohaldatakse täidesaatva riigi õigust.

2.   Täidesaatva riigi pädev asutus võib teostada järelevalvet artikli 4 lõike 1 punktis h osutatud kohustuse üle, nõudes süüdimõistetud isikult tõendite esitamist süüteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse täitmise kohta.

Artikkel 14

Kõigi edasiste otsuste vastuvõtmise pädevus ja kohaldatav õigus

1.   Täidesaatva riigi pädeva asutuse pädevusse kuulub kõigi täitmisele mittepööratud karistuse, tingimisi vabastamise, tingimisi karistuse ja alternatiivse mõjutusvahendiga seotud edasiste otsuste vastuvõtmine, eelkõige tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi mittetäitmise korral või kui süüdimõistetud isik paneb toime uue kuriteo.

Selliste edasiste otsuste alla kuulub eelkõige:

a)

tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendiga seotud kohustuste või juhiste muutmine või tingimisi karistuse kestuse muutmine;

b)

kohtuotsuse täitmise peatamise tühistamine või tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tühistamine ja

c)

alternatiivse mõjutusvahendi või tingimisi karistuse korral vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme määramine.

2.   Lõike 1 kohaselt võetud otsuste ning kohtuotsuse kõigi edasiste tagajärgede, sealhulgas vajadusel vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme täitmisele pööramise ja vajadusel kohandamise suhtes kohaldatakse täidesaatva riigi õigusakte.

3.   Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem teatada, et täidesaatva riigina keeldub ta lõike 1 punktides b ja c sätestatud vastutuse võtmisest enda poolt kindlaks määratud liiki juhtudel, eelkõige:

a)

seoses alternatiivse mõjutusvahendiga, kui kohtuotsusega ei määrata vabadusekaotuslikku karistust või vabadust piiravat meedet, mis tuleb täitmisele pöörata asjaomaste kohustuste või juhiste mittetäitmise korral;

b)

tingimisi karistusega seotud juhtudel;

c)

juhtudel, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu ei ole täidesaatva riigi õigusaktide alusel kuritegu, olenema selle koosseisu tunnustest või kirjeldusest.

4.   Kui liikmesriik kasutab mis tahes lõikes 3 osutatud võimalust, siis annab täidesaatva riigi pädev asutus tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi mittetäitmisel pädevuse tagasi otsuse teinud riigi pädevale asutusele, kui täidesaatva riigi pädev asutus on seisukohal, et on vaja vastu võtta lõike 1 punktis b või c osutatud edasine otsus.

5.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhud ei mõjuta artikli 8 lõikes 1 osutatud kohustust tunnustada kohtuotsust ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevat otsust ning kohustust võtta viivitamata kõik vajalikud meetmed tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve teostamiseks.

6.   Lõikes 3 nimetatud avaldus tehakse nõukogu peasekretariaadile esitatava teate vormis. Mis tahes sellise avalduse võib alati tagasi võtta. Käesolevas artiklis nimetatud avaldused või avalduste tagasivõtmised avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Pädevate asutuste vahelised konsultatsioonid

Otsuse teinud riigi pädevad asutused ja täidesaatva riigi pädevad asutused võivad omavahel konsulteerida alati, kui seda peetakse asjakohaseks, et hõlbustada käesoleva raamotsuse sujuvat ja tõhusat kohaldamist.

Artikkel 16

Asjaomaste asutuste kohustused, kui kõigi edasiste otsuste vastuvõtmise pädevus kuulubotsuse teinud riigile

1.   Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust viivitamata ning mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil kõigist otsustest, mis seonduvad:

a)

tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite muutmisega;

b)

kohtuotsuse täitmise peatamise tühistamise või tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tühistamisega;

c)

vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme täitmisele pööramisega tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi mittetäitmise korral;

d)

tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi aegumisega.

2.   Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab taotluse alusel otsuse teinud riigi pädevat asutust kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo puhul täidesaatva riigi õiguses ettenähtud vabaduse piiramise maksimaalsest kestusest, ja mida saab süüdimõistetud isikule määrata tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi rikkumise korral. See teave esitatakse viivitamata pärast kohtuotsuse ning vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos 6 lõikes 1 osutatud tunnistusega kättesaamist.

3.   Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab täidesaatva riigi pädevat asutust viivitamata mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil kõigist asjaoludest või tähelepanekutest, mis tema hinnangul võivad kaasa tuua ühe või mitme lõike 1 punktides a, b või c osutatud otsuse vastuvõtmise.

Artikkel 17

Asjaomaste asutuste kohustused, kui kõigi edasiste otsuste vastuvõtmise pädevus kuulub otsuse teinud riigile

1.   Kui artikli 14 lõikes 1 nimetatud edasiste otsuste puhul kuulub pädevus artikli 14 lõike 3 kohaselt otsuse teinud riigi pädevale asutusele, teatab täidesaatva riigi pädev asutus talle viivitamata:

a)

mis tahes andmetest, mis toovad tõenäoliselt kaasa kohtuotsuse täitmise peatamise tühistamise või tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tühistamise;

b)

mis tahes andmetest, mis toovad tõenäoliselt kaasa vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme määramise;

c)

kõigist täiendavatest faktidest ja asjaoludest, mille esitamist otsuse teinud riigi pädev asutus taotleb ja mis on olulised, et võimaldada tal võtta edasised otsused vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele.

2.   Kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikes 4 osutatud võimalust, teavitab kõnealuse riigi pädev asutus otsuse teinud riigi pädevat asutust süüdimõistetud isiku poolt tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi mittetäitmisest.

3.   Lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2 nimetatud tähelepanekutest teatamisel kasutatakse II lisas esitatud tüüpvormi. Lõike 1 punktis c nimetatud faktidest ja asjaoludest teatatakse mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil, sealhulgas võimaluse korral II lisas esitatud vormi kasutades.

4.   Kui otsuse teinud riigi siseriiklike õigusaktide kohaselt tuleb süüdimõistetud isik enne karistuse määramise kohta võetavat otsust kohtulikult ära kuulata, võib kõnealust nõuet täita, järgides mutatis mutandis rahvusvahelises või Euroopa Liidu õiguses sisalduvat menetlust, mis näeb isikute kuulamisel ette võimaluse kasutada videoühendust.

5.   Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab täidesaatva riigi pädevat asutust viivitamata kõigist otsustest, mis on seotud:

a)

kohtuotsuse täitmise peatamise tühistamisega või tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tühistamisega;

b)

vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme, kui kohtuotsusega määratakse selline meede, täitmisele pööramisega;

c)

vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme määramisega, kui kohtuotsusega ei ole sellist meedet määratud;

d)

tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi aegumisega.

Artikkel 18

Täidesaatva riigi teave kõigi juhtude kohta

Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust viivitamata ning mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil:

1.

kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnistusega edastamisest pädevale asutusele, kes vastutab selle tunnustamise ja sellest tulenevate meetmete võtmise eest tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve teostamiseks vastavalt artikli 6 lõikele 7;

2.

asjaolust, et tegelikkuses on võimatu teostada järelevalvet tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi üle põhjusel, et pärast kohtuotsuse ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnistusega täidesaatvale riigile edastamist ei ole süüdimõistetud isikut võimalik täidesaatva riigi territooriumilt leida, millisel juhul ei ole täidesaatval riigil kohustust teostada järelevalvet tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi üle;

3.

kohtuotsuse või vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse tunnustamise lõplikust otsusest ja otsusest võtta vastutus tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest;

4.

mis tahes otsusest mitte tunnustada kohtuotsust ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevat otsust ning mitte võtta vastutust tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest vastavalt artiklile 11 koos sellise otsuse põhjendustega;

5.

mis tahes otsusest kohandada tingimuslikke meetmeid või alternatiivseid mõjutusvahendeid vastavalt artiklile 9 koos sellise otsuse põhjendustega;

6.

mis tahes amnestia või armuandmise otsusest, mis artikli 19 lõikes 1 osutatud põhjustel ei too kaasa tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite üle järelevalve teostamist, vajadusel koos sellise otsuse põhjendustega.

Artikkel 19

Amnestia, armuandmine, kohtuotsuse teistmine

1.   Nii otsuse teinud riik kui täidesaatev riik võib anda amnestiat või armu.

2.   Ainult otsuse teinud riik võib otsustada selliste kohtuotsuste teistmistaotluste üle, mis on aluseks tingimuslikele meetmetele või alternatiivsetele mõjutamisvahenditele, mille üle teostatakse käesoleva raamotsuse kohaselt järelevalvet.

Artikkel 20

Täidesaatva riigi pädevuse lõppemine

1.   Kui süüdimõistetud isik varjab ennast või kui tal ei ole enam seaduslikku ja alalist elukohta täidesaatvas riigis, võib täidesaatva riigi pädev asutus anda tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve ning kohtuotsusega seonduvate kõigi edasiste otsuste tegemise pädevuse tagasi otsuse teinud riigi pädevale asutusele.

2.   Kui otsuse teinud riigis toimub asjaomase isiku suhtes uus kriminaalmenetlus, võib otsuse teinud riigi pädev asutus taotleda täidesaatva riigi pädevalt asutuselt, et ta annaks tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve ning kohtuotsusega seonduvate kõigi edasiste otsuste tegemise pädevuse tagasi otsuse teinud riigi pädevale asutusele. Sellisel juhul võib täidesaatva riigi pädev asutus anda pädevuse üle otsuse teinud riigi pädevale asutusele.

3.   Kui käesoleva artikli kohaldamisel antakse pädevus tagasi otsuse teinud riigile, siis sellise pädevuse teostamist jätkab kõnealuse riigi pädev asutus. Tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite edasise järelevalve puhul võtab otsuse teinud riigi pädev asutus siiski arvesse tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi täidesaatvas riigis täitmise kestust ja ulatust ning samuti mis tahes otsuseid, mida täidesaatev riik on teinud kooskõlas artikli 16 lõikega 1.

Artikkel 21

Keeled

Artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnistused tõlgitakse täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem nõukogu peasekretariaati hoiule antavas avalduses teatada, et ta aktsepteerib tõlget ühte või mitmesse Euroopa Liidu institutsioonide ametlikest keeltest.

Artikkel 22

Kulud

Käesoleva raamotsuse kohaldamisest tulenevad kulud kannab täidesaatev riik, välja arvatud kulud, mis tekivad eranditult otsuse teinud riigi territooriumil.

Artikkel 23

Seos muude lepingute ja kokkulepetega

1.   Käesolev raamotsus asendab liikmesriikidevahelistes suhetes alates 6. detsembrist 201130. novembri 1964. aasta Euroopa Nõukogu tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isikule käitumiskontrolli kohaldamise konventsiooni vastavad sätted.

2.   Liikmesriigid võivad jätkata pärast 6. detsembrit 2008 kehtivate kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, kui need võimaldavad laiendada või suurendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve korda veelgi lihtsustada või hõlbustada.

3.   Liikmesriigid võivad pärast 6. detsembrit 2008 sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui need võimaldavad laiendada või suurendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve korda veelgi lihtsustada või hõlbustada.

4.   Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile 6. märtsiks 2009, milliste lõikes 2 osutatud olemasolevate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata. Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast allakirjutamist ka kõigist lõikes 3 osutatud uutest lepingutest ja kokkulepetest.

Artikkel 24

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat raamotsust kohaldatakse Gibraltari suhtes.

Artikkel 25

Rakendamine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed enne 6. detsembrit 2011.

2.   Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused.

Artikkel 26

Läbivaatamine

1.   Komisjon esitab 6. detsembriks 2014 aruande, mis põhineb liikmesriikidelt vastavalt artikli 25 lõikele 2 saadud teabel.

2.   Nõukogu hindab kõnealuse aruande alusel:

a)

mil määral on liikmesriigid võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikke meetmeid ja

b)

käesoleva raamotsuse kohaldamist.

3.   Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 27. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ALLIOT-MARIE


(1)  ELT C 147, 30.6.2007, lk 1.

(2)  25. oktoobri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(4)  ELT L 327, 5.12.2008, lk 27.

(5)  ELT L 76, 22.3.2005, lk 16.

(6)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 59.

(7)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4.

(8)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.


I LISA

Image

Image

Image

Image

Image

Image


II LISA

Image

Image


Top