8.5.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 123/39

---

KOMISJONI OTSUS,

4. märts 2008,

millega võetakse vastu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamat ja muud rakendusmeetmed

(2008/334/JSK)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsust 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1, artikli 20 lõiget 4, artikli 22 punkti a, artikli 38 lõiget 3, ja artikli 52 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsust 2007/533/JSK kohaldatakse süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide suhtes alates kuupäevadest, mille määrab kindlaks nõukogu süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete ühehäälse otsusega. Kõnealused kuupäevad määratakse kindlaks pärast seda, kui komisjon on vastu võtnud vajalikud rakendusmeetmed ning täidetud on ka muud vajalikud tingimused.

(2)	Need rakendusmeetmed hõlmavad SIS II aspekte, mis oma tehnilise laadi, üksikasjalikkuse ja korrapärase ajakohastamise vajaduse tõttu ei ole otsusega 2007/533/JSK ammendavalt hõlmatud.

(3)

Rakendusmeetmete hulka kuulub SIRENE käsiraamat, mis sisaldab üksikasjalikke eeskirju täiendava teabe vahetamiseks. Täiendav teave on teave, mida ei säilitata SIS II-s, kuid mis on seotud SIS II hoiatusteadetega ning mida vahetatakse järgmistel juhtudel: et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist hoiatusteate sisestamisest teavitada; pärast kokkulangevust, et võimaldada võtta asjakohane meede; kui vajalikku meedet ei saa võtta; kui küsimus on SIS II andmete kvaliteedis; kui küsimus on hoiatusteadete ühilduvuses ja prioriteetsuses; kui küsimus on juurdepääsuõiguste kasutamises.

(4)

Muud rakendusmeetmed on protokollid ja tehnilised menetlused CS-SISi ja N.SIS II ühilduvuse tagamiseks; tehnilised eeskirjad inimesi ja esemeid käsitlevate andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks; spetsiaalse kvaliteedikontrolli määratlus, et kindlustada SIS II-sse sisestatud fotode ja sõrmejälgede kvaliteedi suhtes kehtestatud miinimumstandardite järgimine; tehnilised eeskirjad täiendava teabe sisestamiseks ja selle täiendavaks töötlemiseks identiteedi väärkasutamise vältimiseks ning tehnilised eeskirjad hoiatusteadete omavaheliseks sidumiseks.

(5)	SIRENE käsiraamat peaks olema oluline vahend SIRENE töötajatele nende igapäevatöös SIS II-ga. See peaks olema praktilise käsiraamatu vormis ja hõlbustama SIRENE büroo tööd tervikuna.

(6)	Et teatavad tehnilist laadi eeskirjad mõjutavad otseselt lõppkasutajate tööd liikmesriikides, on sobilik esitada kõnealused eeskirjad ühes dokumendis.

(7)

Käesolev otsus on aluseks teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamatu ja muude rakendusmeetmete vastuvõtmisele küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping”) reguleerimisalasse. Komisjoni otsus 2008/333/EÜ, (2) millega võetakse vastu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamat ja muud rakendusmeetmed, on selliseks aluseks küsimuste puhul, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) reguleerimisalasse. Tõsiasi, et teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamatu ja muude rakendusmeetmete vastuvõtmiseks vajalik alus koosneb kahest eraldiseisvast õigusaktist, ei mõjuta põhimõtet, mille kohaselt kõnealused rakendusmeetmed moodustavad ühe ainsa dokumendi. Vaatamata sellele tuleb lisa selguse mõttes esitada mõlema otsuse lisas.

(8)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ja nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(9)

Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(10)	Käesolev otsus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on sellega muul viisil seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikele 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikele 2.

(11)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, (5) mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda (6).

(12)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis kuuluvad valdkonda, millele on osutatud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G koostoimes Euroopa Liidu nimel kõnealusele lepingule allakirjutamist ning selle teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse 2004/849/EÜ artikli 4 lõikega 1 (7).

(13)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsuse 2007/533/JSK artikli 67 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

EL lepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes kehtivad teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamat ja muud rakendusmeetmed sätestatud korra kohaselt.

---

(1)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(3)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(7)  ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.

---

LISA

SIRENE käsiraamat ja muud rakendusmeetmed (1)

SISUKORD

SISSEJUHATUS

Schengeni acquis

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II)

Täiendav teave

1.	SIRENE BÜROO JA SIS II

1.1.	SIRENE büroo

1.2.	SIRENE käsiraamat

1.3.	Muud rakendusmeetmed

1.4.	Standardid

1.4.1.

Kättesaadavus

1.4.2.

Järjepidevus

1.4.3.

Turvalisus

1.4.4.

Konfidentsiaalsus

1.4.5.

Juurdepääs

1.4.6.

Sidevahendid

1.4.7.

Transliteratsioonireeglid

1.4.8.

Andmekvaliteet

1.4.9.

Struktuur

1.4.10.

Arhiveerimine

1.5.

Töötajad

1.5.1.

Teadmised

1.5.2.

Värbamine

1.5.3.

Koolitus

1.5.4.

Töötajate vahetamine

1.6.	Tehniline infrastruktuur

1.6.1.

Andmevahetus SIRENE büroode vahel

1.7.	Muude talituste koolitus

2.	ÜLDMENETLUSED

2.1.

Mõisted

2.2.	Korduvad hoiatusteated (SIS II määruse artikli 34 lõige 6 ja SIS II otsuse artikli 49 lõige 6)

2.2.1.

Hoiatusteadete ühilduvus ja prioriteetsus

2.2.2.

Kontroll, kas ühe eseme või isiku kohta on esitatud korduvaid hoiatusteateid

2.2.3.

Korduvate hoiatusteadete sisestamine

2.3.	Teabevahetus pärast kokkulangevust

2.3.1.

Lisateabe edastamine

2.4.	Kui kokkulangevuse järgseid menetlusi ei ole võimalik järgida (SIS II otsuse artikkel 48 ja SIS II määruse artikkel 33)

2.5.	Andmete töötlemine muul eesmärgil, kui see, milleks need SIS II-sse sisestati (SIS II otsuse artikli 46 lõige 5)

2.6.	Lipu lisamine (SIS II otsuse artiklid 24 ja 25)

2.6.1.

Konsulteerimine liikmesriikidega lipu lisamiseks

2.6.2.

Ajutine säte kuni 1.1.2009: süsteemne taotlus lisada lipp liikmesriigi kodanike kohta esitatud hoiatusteadetele

2.7.	Andmed, mis on juriidiliselt või faktiliselt ebatäpsed (SIS II määruse artikkel 34 ja SIS II otsuse artikkel 49)

Uute asjaolude avastamisele järgnev teabevahetus

2.8.	Õigus andmetega tutvuda ja neid parandada (SIS II määruse artikkel 41 ja SIS II otsuse artikkel 58)

2.8.1.

Andmetega tutvumise või nende parandamise õiguse taotlused

2.8.2.

Teabe vahetamine teiste liikmesriikide poolt esitatud hoiatusteadetele juurdepääsutaotluste korral

2.8.3.

Teabe vahetamine teise liikmesriigi sisestatud andmete parandamise või kustutamise taotluse korral

2.9.	Hoiatusteate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

2.10.

Isikunimede sisestamine

2.11.

Identiteetide erinevad kategooriad

2.11.1.

Väärkasutatud identiteet (SIS II määruse artikkel 36 ja SIS II otsuse artikkel 51)

2.11.2.

Varjunime sisestamine

2.11.3.

Täiendav teave isiku identiteedi kindlakstegemiseks

2.12.

Teabe vahetamine omavahel seotud hoiatusteadete korral

2.12.1.

Tehnilised eeskirjad

2.12.2.

Rakenduseeskirjad

2.13.

SIRPIT (SIRENE PIcture Transfer — SIRENE pildiedastus) ning SIS II–s esitatud biomeetriliste andmete formaat ja kvaliteet

2.13.1.

Vahetatud andmete edasine kasutamine, sealhulgas arhiveerimine

2.13.2.

Tehnilised nõuded

2.13.3.

SIRENE vormi L kasutamine

2.13.4.

SIRPITi menetlus

2.13.5.

Biomeetriliste andmete formaat ja kvaliteet

2.14.

SIRENE ja Interpoli kattuvad ülesanded

2.14.1.

SIS II teadete prioriteetsus Interpoli teadete ees

2.14.2.

Sidekanali valik

2.14.3.

Interpoli kasutamine ja Interpoli teadete levitamine Schengeni riikides

2.14.4.

Kokkulangevus ja hoiatusteate kustutamine

2.14.5.

Koostöö parandamine SIRENE büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode vahel

2.14.6.

Teabe edastamine kolmandatele riikidele

2.15.

Europoli ja SIRENE vaheline suhe

2.16.

Eurojusti ja SIRENE vaheline suhe

2.17.

Erilised otsinguviisid

2.17.1.

Geograafiline sihtotsing

3.	HOIATUSTEATED ISIKUTE ÜLE- VÕI VÄLJAANDMISE EESMÄRGIL VAHI ALLA VÕTMISEKS (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 26)

3.1.	Hoiatusteate sisestamine

3.2.	Korduvad teated

Vahistamist käsitlevate hoiatusteadete ühilduvus

3.3.	Identiteedi väärkasutus

3.4.	Varjunime sisestamine

3.5.	Liikmesriikidele saadetav lisateave

3.5.1.

Euroopa vahistamismääruse kohta saadetav lisateave

3.5.2.

Eelvangistuse puhul saadetav lisateave

3.6.	Lipu lisamine

3.7.	SIRENE büroo tegevus pärast vahistamist käsitleva hoiatusteate kättesaamist

3.8.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

4.	HOIATUSTEADE ISIKU RIIKI SISENEMISE VÕI RIIGIS VIIBIMISE KEELAMISEKS (SIS II MÄÄRUSE ARTIKKEL 24)

4.1.	Hoiatusteate sisestamine

4.2.	Korduvad teated

Isiku sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlevate hoiatusteadete ühilduvus

4.3.	Identiteedi väärkasutus

4.4.	Varjunime sisestamine

4.5.	Täiendava teabe edastamine pärast kokkulangevuse tuvastamist

4.5.1.

Elamisloa ja viisa väljaandmisega seotud teabe vahetamine

4.5.2.

Teabe vahetamine seoses Schengeni alale sisenemise keelamise või sealt väljasaatmisega

4.6.	Teabe vahetamine, kui tuvastatakse kokkulangevus kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda

4.7.	ELi kodaniku kohta sisestatud hoiatusteate kustutamine

5.	HOIATUSTEATED TEADMATA KADUNUD ISIKUTE KOHTA (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 32)

5.1.	Hoiatusteate sisestamine

5.2.	Korduvad teated

Teadmata kadunud isikuid käsitlevate hoiatusteadete ühilduvus

5.3.	Identiteedi väärkasutus

5.4.	Varjunime sisestamine

5.5.	Lipu lisamine

5.6.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

6.	KOHTUMENETLUSES OSALEMISE EESMÄRGIL OTSITAVAID ISIKUID KÄSITLEVAD HOIATUSTEATED (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 34)

6.1.	Hoiatusteate sisestamine

6.2.	Korduvad teated

Kohtumenetluses osalemist käsitlevate hoiatusteadete ühildumine

6.3.	Identiteedi väärkasutus

6.4.	Varjunime sisestamine

6.5.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

7.	VARJATUD KONTROLLI VÕI ERIKONTOLLI EESMÄRGIL ESITATUD HOIATUSTEATED (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 36)

7.1.	Hoiatusteate sisestamine

7.2.	Korduvad teated

Varjatud kontrolli või erikontrolli käsitlevate hoiatusteadete ühildumine

7.3.	Identiteedi väärkasutus

7.4.	Varjunime sisestamine

7.5.	Teiste liikmesriikide teavitamine, kui hoiatusteade esitatakse riigi julgeolekuasutuste taotlusel (otsuse artikli 36 lõige 3)

7.6.	Lipu lisamine

7.7.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

8.	HOIATUSTEATED ARESTITAVATE VÕI ASITÕENDINA KASUTATAVATE ESEMETE KOHTA (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 38)

8.1.	Hoiatusteate sisestamine

8.2.	Korduvad teated

Esemete arestimise või asitõendina kasutamise eesmärgil esitatavate hoiatusteadete ühilduvus

8.3.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

9.	STATISTIKA

10.	SIRENE KÄSIRAAMATU JA MUUDE RAKENDUSMEETMETE LÄBIVAATAMINE

SISSEJUHATUS

Schengeni acquis

14. juunil 1985 kirjutasid Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Madalmaade Kuningriigi valitsused väikeses Luksemburgi linnas Schengenis alla lepingule, et lubada „… kõikidel liikmesriikide kodanikel vabalt sisepiire ületada … ning teha võimalikuks kaupade ja teenuste vaba ringlus”.

19. juunil 1990 kirjutasid viis asutajariiki alla Schengeni lepingu rakendamise konventsioonile (2). Hiljem liitusid nendega Itaalia Vabariik (27. novembril 1990), Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik (25. juunil 1991), Kreeka Vabariik (6. novembril 1992), Austria Vabariik (28. aprillil 1995) ning Taani Kuningriik, Rootsi Kuningriik ja Soome Vabariik (19. detsembril 1996).

19. detsembril 1996 sõlmisid Norra Kuningriik ja Islandi Vabariik Schengeni liikmesriikidega koostöölepingu, et konventsiooniga ühineda.

Selle tulemusena kohaldavad Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad, Hispaania ja Portugal Schengeni acquis’d täielikult alates 26. märtsist 1995 (3). Schengeni acquis’d kohaldatakse täielikult alates 31. märtsist 1998 Austrias ja Itaalias, (4)26. märtsist 2000 Kreekas (5) ning 25. märtsist 2001 Norras, Islandil, Rootsis, Taanis ja Soomes (6).

Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad vaid Schengeni acquis’ teatavates sätetes kooskõlas otsustega 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

Ühendkuningriigi puhul kohaldatakse sätteid, milles Ühendkuningriik soovib osaleda (välja arvatud SIS kohased sätted), alates 1. jaanuarist 2005 (7).

Schengeni acquis’ inkorporeeriti 1999. aastal Amsterdami lepingule (8) lisatud protokollidega Euroopa Liidu õigusraamistikku. 12. mail 1999 võeti vastu nõukogu otsus, millega määrati kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjaomaste sätetega õiguslik alus kõikidele sätetele või otsustele, millest Schengeni acquis’ koosneb.

1. maist 2004 on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga (edaspidi „Schengeni protokoll”) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid Tšehhi Vabariigile, Eesti Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Sloveenia Vabariigile ja Slovaki Vabariigile siduvad. 1. jaanuarist 2007 kehtib see ka Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia suhtes.

Schengeni acquis’ teatavaid sätteid kohaldatakse uute riikide ühinemisel ELiga. Muid sätteid kohaldatakse kõnealustes liikmesriikides ainult nõukogu sellekohase otsuse alusel. Lõpuks võtab nõukogu vastu otsuse piirikontrollide kaotamise kohta pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases riigis on kõnealuse acquis’ kõigi osade rakendamise tingimused täidetud, ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

2004. aastal sõlmis Šveitsi Konföderatsioon Euroopa Liidu ja Euroopa Ühendusega lepingu riigi ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (9) mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsusega 2004/860/EÜ.

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II)

SIS II, mis loodi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1987/2006 (10) ja nõukogu otsusele 2007/533/JSK (11) (edaspidi ühiselt SIS II õigusaktid), on ühine infosüsteem, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel teha teavet vahetades koostööd ja on oluline vahend Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete kohaldamisel. See asendab esimese põlvkonna Schengeni infosüsteemi, mis käivitati 1995. aastal ning mille tegevust pikendati 2005. ja 2007. aastal.

SIS II eesmärk on vastavalt eespool nimetatud õigusaktide artiklile 1 „tagada kõrgetasemeline turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada turvalisus liikmesriikide territooriumidel, ning kohaldada EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätteid isikute liikumise kohta liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet”.

Kooskõlas eespool nimetatud SIS II õigusaktidega võimaldab SIS II automatiseeritud konsultatsioonimenetluse teel järgnevatel asutustel juurde pääseda hoiatusteadetele isikute ja esemete kohta:

a)	piirivalve eest vastutavad asutused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (12);

b)	muude riigisiseste politsei- ja tollikontrollide teostamise ja kooskõlastamise asutused;

c)	riiklikud õigusasutused ja nende kooskõlastusasutused;

d)	viisade väljaandmise eest vastutavad asutused, viisataotluste läbivaatamise eest vastutavad keskasutused, asutused, kes vastutavad elamislubade andmise ja välismaalasi käsitlevate õigusnormide kohaldamise eest seoses ühenduse acquis’s isikute liikumist käsitlevate sätete kohaldamisega;

e)	sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvad asutused (kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1986/2006 (13)).

Kooskõlas SIS II otsusega on ka Europolil ja Eurojustil juurdepääs teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele hoiatusteadetele. Nii Europolil kui ka Eurojustil on juurdepääs teabele, mis on SIS II-sse sisestatud kooskõlas artiklitega 26 (vahi alla võtmise hoiatusteated) ja 38 (arestimise hoiatusteated või tõendina kasutamise hoiatusteated). Lisaks sellele on Europolil õigus juurdepääsuks teabele, mis on sisestatud kooskõlas artikliga 36 (diskreetse kontrollimise või erikontrolli hoiatusteated) ja Eurojustil on õigus juurdepääsuks teabele, mis on sisestatud kooskõlas artiklitega 32 (kadunud isikutega seotud hoiatusteated) ja 34 (kohtumenetlusega seotud hoiatusteated).

SIS II koosneb järgmistest osadest:

1.	keskinfosüsteem (edaspidi „keskne SIS II”), mis koosneb järgmistest osadest:

2.	tehnilise abi üksus (edaspidi „CS-SIS”), mis sisaldab andmebaasi (edaspidi „SIS II andmebaas”);

3.	ühtne riiklik liides (edaspidi „NI-SIS”);

4.	iga liikmesriigi riiklik süsteem (edaspidi „N.SIS II”), mis koosneb keskse SIS II-ga ühenduses olevatest riiklikest andmesüsteemidest. N.SIS II võib sisaldada andmefaili (edaspidi „riiklik koopia”), mis omakorda sisaldab SIS II andmebaasi täielikku või osalist koopiat;

5.	sideinfrastruktuur tugisüsteemi CS-SIS ja liidese NI-SIS vahel (edaspidi „sideinfrastruktuur”), mis on SIS II andmetele ja allpool määratletud SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk.

Täiendav teave

SIS II sisaldab ainult hädavajalikku teavet (st hoiatusteateid), mis võimaldab isikut või eset tuvastada ja võtta vajalikke meetmeid. Vastavalt SIS II õigusaktidele vahetavad liikmesriigid kas kahepoolselt või mitmepoolselt täiendavat hoiatusteadete alast teavet, mis on vajalik teatavate SIS II õigusaktides ettenähtud sätete rakendamiseks ja SIS II töökindluse tagamiseks.

Kõnealusele struktuurile, mis loodi täiendava teabe vahetamiseks, anti nimeks „SIRENE”, mis on akronüüm ingliskeelsest mõistest (Supplementary Information REquest at the National Entries — täiendava teabe taotlemine riiklikest kannetest).

Kooskõlas SIS II õigusaktidega vahetatakse täiendavat teavet järgmistel juhtudel:

a)	et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist hoiatusteate sisestamisest teavitada (nt vahi alla võtmise hoiatusteate sisestamisel);

b)	pärast kokkulangevust, et võimaldada võtta asjakohane meede (nt positiivne võrdlustulemus);

c)	juhul kui nõutavat meedet ei saa võtta (nt lipu lisamisel);

d)	kui küsimus on SIS II andmete kvaliteedis (nt kui teave on sisestatud ebaseaduslikult või on faktiliselt ebatäpne);

e)	kui küsimus on hoiatusteadete ühilduvuses ja prioriteetsuses (nt korduva hoiatusteate kontrollimisel);

f)	kui küsimus on juurdepääsuõiguse kasutamises.

1.   SIRENE BÜROO JA SIS II

1.1.   SIRENE büroo

SIS II õigusaktide artikli 7 lõike 2 kohaselt asutab iga liikmesriik riikliku SIRENE büroo. Büroo on liikmesriikidele ainus kontaktpunkt täiendava teabe vahetamiseks. Büroo peamised ülesanded on (14):

1.	tagada kogu täiendava teabe vahetamine vastavalt käesolevale SIRENE käsiraamatule, nagu see on sätestatud SIS II õigusaktide artiklis 8;

2.	kooskõlastada SIS II-sse sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist.

SIS II toimib põhimõttel, et riiklikud süsteemid ei saa vahetada elektroonilisi andmeid vahetult omavahel, vaid üksnes kesksüsteemi (CS-SIS) kaudu.

Sellest hoolimata peab liikmesriikidel olema võimalus vahetada täiendavat teavet kas kahe- või mitmepoolselt, mis on vajalik teatavates SIS II õigusaktides ettenähtud sätete elluviimiseks ja SIS II töökindluse tagamiseks.

1.2.   SIRENE käsiraamat

SIRENE käsiraamat on SIRENE büroode jaoks mõeldud juhiste kogu, milles kirjeldatakse üksikasjalikult eeskirju ja menetlusi, mis on aluseks täiendava teabe kahe- või mitmepoolsele vahetamisele. Käsiraamat on rakendusmeede, mis on vajalik SIS II toimimiseks vastavalt SIS II õigusaktides sätestatule.

Täiendava teabe vahetamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu SIS II määruse artikli 51 lõikes 2 ja SIS II otsuse artiklis 67 osutatud korras „SIRENE käsiraamatuks” nimetatava käsiraamatu kujul.

1.3.   Muud rakendusmeetmed

Teatavaid SIS II aspekte, nagu teabe sisestamise tehnilised eeskirjad, sealhulgas hoiatusteate sisestamiseks vajalikud andmed, teabe ajakohastamine, kustutamine ja otsimine, hoiatusteadete ühilduvuse ja prioriteetsuse eeskirjad, lippude lisamine, hoiatusteadetevahelised lingid ja täiendava teabe vahetamine, ei ole võimalik nende aspektide tehnilise laadi, üksikasjalikkuse ja korrapärase ajakohastamise vajaduse tõttu ammendavalt hõlmata SIS II määruse ja SIS II otsuse sätetega. Seega tuleks nende aspektide rakendamisvolitused delegeerida komisjonile.

Et teatavad tehnilist laadi eeskirjad mõjutavad otseselt lõppkasutaja tööd liikmesriikides, on sobilik kaasata kõnealused eeskirjad SIRENE käsiraamatusse. Seetõttu on käesoleva käsiraamatu 1., 2. ja 4. lisas sätestatud vastavalt transliteratsioonireeglid, kooditabelid ja muud tehnilised rakendusmeetmed andmete töötlemiseks.

1.4.   Standardid

SIRENE kaudu tehtav koostöö tugineb järgmistele põhinõuetele:

1.4.1.   Kättesaadavus

Riiklik SIRENE büroo on avatud ööpäevaringselt seitse päeva nädalas. Ühtlasi on ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas kättesaadavad tehniline analüüs, tugi ja lahendused.

1.4.2.   Järjepidevus

Kõik SIRENE bürood töötavad välja sisemise struktuuri, mis tagab juhtimise, töötajate ja tehnilise infrastruktuuri järjepidevuse.

Kõikide SIRENE büroode juhatajad kohtuvad vähemalt kaks korda aastas, et hinnata büroodevahelise koostöö kvaliteeti, et raskuste ilmnemisel võtta vajalikke tehnilisi või organisatsioonilisi meetmeid ning vajaduse korral täpsustada menetlusi.

1.4.3.   Turvalisus

SIS II õigusaktide artikli 10 lõike 2 kohaselt on liikmesriigid seoses täiendava teabe vahetamisega kohustatud võtma turvameetmeid, mis on samaväärsed N.SIS II puhul võetavate meetmetega vastavalt artikli 10 lõikele 1.

Praktikas tuleb kasutada soovitusi ja head tava, mis on esitatud dokumendi „ELi Schengeni kataloog: Schengeni infosüsteem, SIRENE” teises osas.

SIRENE bürool peaks olema füüsiliselt mujal asuv varuarvuti ja -andmebaasisüsteem juhuks, kui SIRENE büroos tekib tõsine hädaolukord.

SIRENE bürooruumide kaitseks on tarvis rakendada füüsilisi ja organisatsioonilisi turvameetmeid. SIS II õigusaktides sätestatud julgeolekunõuete täitmiseks kohaldatakse ruumide julgeoleku küsimuses asjakohaseid nõudeid. Kõnealuste nõuete konkreetsed turvameetmed võivad üksteisest erineda, sest peavad vastama vahetus ümbruskonnas esinevatele ohtudele ja SIRENE büroo täpsele asukohale. Seetõttu võivad need sisaldada järgmist (nimekiri ei ole ammendav):

—	turvaklaasiga varustatud välisaknad;

—	julgestatud ja suletud uksed;

—	SIRENE bürood ümbritsevad telliskivi-/betoonmüürid;

—	sissetungimisvastased häiresüsteemid, sealhulgas sisenemiste, väljumiste ja tavatute sündmuste ülestähendamine;

—	kohapealsed või vajadusel kiiresti saabuvad turvatöötajad;

—	tulekustutussüsteem ja/või otseühendus tuletõrjeüksustega;

—	sihtotstarbelised ruumid, vältimaks, et töötajad, kes ei osale rahvusvahelistes politseikoostöömeetmetes või kellel puudub nõutav õigus, peaksid sisenema SIRENE bürooruumidesse või neid läbima;

—	piisav varutoide.

SIS II õigusaktide artikli 10 lõike 2 kohaldamiseks konkreetsete meetmete vastuvõtmise üle otsustab iga liikmesriik. Liikmesriigid jälgivad kõnealuste julgeolekumeetmete tõhusust ja võtavad vajalikke organisatsioonilisi meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus SIS II õigusaktidega.

1.4.4.   Konfidentsiaalsus

Vastavalt SIS II õigusaktide artiklile 11 kohaldatakse asjaomaseid riiklikke ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi SIRENE töötajate suhtes. Seda kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui need isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud.

1.4.5.   Juurdepääs

Täiendava teabe edastamise kohustuse täitmiseks peab SIRENE töötajatel olema otsene või kaudne juurdepääs kogu asjaomasele riigisisesele teabele ja eksperdiabile.

1.4.6.   Sidevahendid

Vastavalt SIS II õigusaktide artikli 4 lõike 1 punktile c kasutavad SIRENE bürood omavaheliseks suhtlemiseks krüpteeritud virtuaalset võrku, mis on ette nähtud SIS II andmete ja SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks. Ainult juhul, kui kõnealune kanal ei ole kättesaadav, võib kasutada muud nõuetekohaselt julgestatud ja asjaolusid arvestades kõige sobilikumat sidevahendit. Võimalus sidevahendit valida tähendab, et see määratakse iga juhtumi puhul eraldi, arvestades tehnilisi võimalusi ning julgeoleku- ja kvaliteedi nõudeid, millele sidevahendid peavad vastama.

Kirjalikud märked jagatakse kahte kategooriasse: vabas vormis tekst ja standardvormid. Viimased vastavalt 3. lisas sätestatud näidistele.

Saavutamaks SIRENE töötajate vahelistes kahepoolsetes suhetes parimaid võimalikke tulemusi, kasutatakse keelt, mis on mõistetav mõlemale poolele.

SIRENE büroo vastab nii kiiresti kui võimalik kõikidele teiste liikmesriikide SIRENE büroode kaudu esitatud teabetaotlustele. Igal juhul peab vastuse andma 12 tunni jooksul.

Prioriteedid igapäevatöös sõltuvad hoiatusteadete liikidest ja juhtumite olulisusest.

Lisaks sellele kasutab SIRENE büroo selleks ettenähtud ja turvalist e-posti, et vahetada teavet, mida standardvormide kaudu ei vahetata.

1.4.7.   Transliteratsioonireeglid

Järgitakse 1. lisas kehtestatud transliteratsioonireegleid.

1.4.8.   Andmekvaliteet

Vastavalt SIS II õigusaktide artikli 7 lõikele 2 kooskõlastab SIRENE büroo SIS II sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist. Selle ülesande täimiseks peab SIRENE bürool olema vajalik riiklik pädevus. Seetõttu tuleb teha riiklike andmete kvaliteedi audit, mis sisaldab hoiatusteadete/kokkulangevuste suhte ja andmete sisu analüüsi.

Andmekvaliteedi kontrollimise kooskõlastamiseks peab igal SIRENE bürool olema vajalik IT-tugi ja vajalikud süsteemisisesed õigused.

1.4.9.   Struktuur

Kõikide rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutavate riiklike asutuste (sealhulgas SIRENE büroode) tegevus tuleb struktureerida kokkusobivaks tervikuks, et hoida ära SIRENE büroo volituste kollisiooni teiste sarnaste ülesannetega riiklike asutuste volitustega, samuti töö dubleerimist.

1.4.10.   Arhiveerimine

a)	Iga liikmesriik määrab kindlaks teabe säilitamise tingimused.

b)	Hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo tagab teistele liikmesriikidele pideva juurdepääsu kogu teabele oma hoiatusteadete kohta, sealhulgas viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati.

c)	Kõikide SIRENE büroode arhiivid peavad võimaldama asjaomast teavet kiiresti kätte saada, et mitte ületada teabeedastuse väga lühikesi tähtaegu.

d)

Teabevahetuse tulemusena SIRENE büroo failides säilitatavaid isikuandmeid hoitakse ainult nii kaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Need andmed kustutatakse üldjoontes kohe pärast vastava hoiatusteate SIS II-st kustutamisest ja igal juhul hiljemalt ühe aasta möödumisel kõnealuse hoiatusteate kustutamisest. Vaatamata sellele võib andmeid, mis on seotud konkreetse hoiatusteatega, mille liikmesriik on välja andnud, või hoiatusteatega, mille suhtes on liikmesriigi territooriumil võetud meetmeid, säilitada kauem vastavalt riigi õigusele.

e)	Muude liikmesriikide saadetud täiendavat teavet säilitatakse vastavalt vastuvõtva liikmesriigi riiklikule andmekaitseõigusele. Kohaldatakse ka asjaomaseid SIS II õigusaktide, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (15) ja Euroopa Nõukogu konventsiooni 108 (16) sätteid.

f)	Juurdepääs arhiivile on selleks määratud töötajatel ja seda kontrollivad selleks määratud töötajad.

1.5.   Töötajad

1.5.1.   Teadmised

SIRENE büroo töötajad oskavad võimalikult mitut keelt ja ühe vahetuse personal suudab suhelda kõikide SIRENE büroodega.

SIRENE büroo töötajatel on vajalikud teadmised järgmistes valdkondades:

—	riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised õiguslikud aspektid;

—	oma riigi õiguskaitseasutused ning

—	riiklikud ja Euroopa sisserände juhtimise ja kohtusüsteemid.

SIRENE büroo töötajatel peab olema õigus tegeleda iseseisvalt mis tahes sissetuleva juhtumiga.

Töötajatel, kes on tööl väljaspool tavatööaega, on sama pädevus, teadmised ja volitused ning neil peaks olema võimalus pöörduda ekspertide poole, kes on kättesaadavad telefoni teel.

SIRENE bürool peaks olema nii tava- kui ka erandjuhtumeid hõlmav õigusalane pädevus. Sõltuvalt juhtumist võib pädevaks isikuks olla iga vajaliku õigustaustaga töötaja või õigusasutuse ekspert.

1.5.2.   Värbamine

SIRENE büroo töötajate värbamise eest vastutavad riigiasutused peavad uute töötajate värbamisel arvesse võtma kõiki eespool nimetatud oskusi ja teadmisi ning seejärel korraldama ametialase täiendõppe kursusi või väljaõpet nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Kui töötajatel on palju kogemusi, on nad võimelised omal algatusel tegutsema ja suudavad seetõttu juhtumeid tõhusalt lahendada. Sellest tulenevalt on soovitav madal personalivoolavus, mis nõuab juhtkonna ühemõttelist toetust sellise detsentraliseeritud töökeskkonna loomisele.

1.5.3.   Koolitus

Riiklik tasand

Riiklikul tasandil tagab piisav koolitus töötajate vastavuse käesolevas käsiraamatus esitatud nõuetele. Enne loa saamist SIS II-s säilitatavate andmete töötlemiseks peavad töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigist asjakohastest kuritegudest ja karistustest.

Euroopa tasand

Vähemalt üks kord aastas korraldatakse ühiseid koolituskursuseid, et edendada SIRENE büroode vahelist koostööd, võimaldades töötajatel kohtuda kolleegidega teistest SIRENE büroodest, jagada teavet riiklike töömeetodite kohta ning ühtlustada ja võrdsustada teadmiste taset. Lisaks suurendavad nimetatud koolituskursused töötajate teadlikkust oma töö ja vastastikuse solidaarsuse tähtsusest liikmesriikide ühise julgeoleku tagamisel.

1.5.4.   Töötajate vahetamine

Kui võimalik, korraldavad SIRENE bürood teiste SIRENE büroodega töötajate vahetamise vähemalt kord aastas. Nimetatud vahetuste eesmärk on parandada töötajate teadmisi töömeetodite kohta, näidata teiste SIRENE büroode tegevuse korraldust ning luua teiste liikmesriikide kolleegidega isiklikke kontakte.

1.6.   Tehniline infrastruktuur

Igal SIRENE bürool on elektrooniline käitlussüsteem, mis võimaldab suure osa igapäevase töömahu automaatset käitlemist.

1.6.1.   Andmevahetus SIRENE büroode vahel

SIRENE büroode vahelise andmevahetuse tehnilised nõuded on sätestatud dokumendis „Andmevahetus SIRENE büroode vahel” (17).

1.7.   Muude talituste koolitus

SIRENE bürood peaksid osalema riiklike standardite väljatöötamisel lõppkasutajate koolitamiseks andmekvaliteedi põhimõtete ja tavade valdkonnas ning kõikide teateid sisestavate asutuste koolitamisel, juhtides tähelepanu andmete kvaliteedile ja SIS II maksimaalsele võimalikule kasutamisele.

2.   ÜLDMENETLUSED

Allpool kirjeldatud menetlusi kohaldatakse kõikidesse kategooriatesse kuuluvate hoiatusteadete puhul ja konkreetsed menetlused iga kategooria hoiatusteate puhul on esitatud käesoleva käsiraamatu vastavas osas.

2.1.   Mõisted

„Hoiatusteate esitanud liikmesriik”	Liikmesriik, kes sisestas SIS II hoiatusteate
„Täideviiv liikmesriik”	Liikmesriik, kes pärast kokkulangevust, võtab vajaliku meetme
„Kokkulangevus”	Olukord, kui lõppkasutaja teeb SIS II-s otsingu, leiab sisestatud üksikasjadele vastava hoiatusteate ning tuleb võtta täiendavaid meetmeid
„Lipp”	Kehtivuse peatamine, mida võib lisada vahi alla võtmise, kadunud isikutega seotud ja kontrollidega seotud hoiatusteadetele juhul, kui liikmesriik on arvamusel, et hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema riigi õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega. Kui hoiatusteatele on lisatud lipp, ei võeta kõnealuse liikmesriigi territooriumil hoiatusteate alusel ettenähtud meedet.

2.2.   Korduvad hoiatusteated (SIS II määruse artikli 34 lõige 6 ja SIS II otsuse artikli 49 lõige 6)

Mõnikord võib juhtuda, et sama isiku kohta esitavad erinevad riigid kokku mitu hoiatusteadet. Oluline on, et selline olukord ei tekitaks lõppkasutajate hulgas segadust ja neil oleks selge, milliseid meetmeid tuleb võtta, et hoiatusteadet sisestada, ja millist menetlust järgida kokkulangevuse korral. Seetõttu on välja töötatud menetlused, mis aitavad avastada, kas ühe isiku või eseme kohta on esitatud korduvaid hoiatusteateid, ning loodud tähtsuse järjekord, mille alusel saab hoiatusteateid SIS II-sse lisada.

Menetluses nähakse ette järgmist:

—	enne teate sisestamist tuleb kontrollida, kas isik või ese on juba SIS II-sse sisestatud;

—	konsultatsioon teiste liikmesriikidega, kui hoiatusteate sisestamise tulemusena tekivad korduvad hoiatusteated ühe isiku või eseme kohta, mis ei sobi omavahel kokku.

2.2.1.   Hoiatusteadete ühilduvus ja prioriteetsus

Üks liikmesriik tohib ühe isiku või eseme suhtes SIS II-sse sisestada vaid ühe hoiatusteate.

Seetõttu tuleks võimaluse ja vajaduse korral säilitada ühe ja sama isiku või eseme kohta tehtud teine ja järgnev hoiatusteade riiklikul tasandil, et need sisestada süsteemi juhul, kui esimene hoiatusteade aegub või kustutatakse.

Mitu liikmesriiki võivad sama isiku või eseme kohta sisestada kokku mitu teadet, kui need ühilduvad.

Vahi alla võtmise hoiatusteated (SIS II otsuse artikkel 26) ühilduvad sisenemiskeeldu käsitleva hoiatusteadetega (SIS II määruse artikkel 24), kadunud isikutega seotud hoiatusteadetega (SIS II otsuse artikkel 32) ja kohtumenetlusega seotud hoiatusteadetega (SIS II otsuse artikkel 34). Kõnealused hoiatusteated ei ühildu kontrollidega seotud hoiatusteadetega (SIS II otsuse artikkel 36).

Sisenemiskeeldu käsitlevad hoiatusteated ühilduvad vahi alla võtmise hoiatusteadetega. Kõnealused hoiatusteated ei ühildu kadunud isikutega seotud hoiatusteadetega, kontrollidega seotud hoiatusteadetega ega kohtumenetlusega seotud hoiatusteadetega.

Kadunud isikutega seotud hoiatusteated ühilduvad vahi alla võtmise hoiatusteadetega ja kohtumenetlusega seotud hoiatusteadetega. Kõnealused hoiatusteated ei ühildu sisenemiskeeldu käsitlevate hoiatusteadetega ega kontrollidega seotud hoiatusteadetega.

Kohtumenetlusega seotud hoiatusteated ühilduvad vahi alla võtmise hoiatusteadetega ja kadunud isikutega seotud hoiatusteadetega. Kõnealused hoiatusteated ei ühildu sisenemiskeeldu käsitlevate hoiatusteadetega ega kontrollidega seotud hoiatusteadetega.

Kontrollidega seotud hoiatusteated ei ühildu vahi alla võtmise hoiatusteadete, sisenemiskeeldu käsitlevate hoiatusteadete, kadunud isikutega seotud hoiatusteadete ega kohtumenetlusega seotud hoiatusteadetega.

Kontrollidega seotud hoiatusteadete raames ühilduvad varjatud kontrollimiseks esitatud hoiatusteated erikontrollideks esitatud hoiatusteadetega.

Esemete kohta sisestatud erinevatesse kategooriatesse kuuluvad hoiatusteated ei ole omavahel ühilduvad (vt ühilduvuse tabel allpool).

Isikute kohta esitatud hoiatusteadete tähtsuse järjekord on järgmine:

—	vahi alla võtmine üleandmise või väljaandmise eesmärgil (SIS II otsuse artikkel 26);

—	Schengeni territooriumile sisenemise või seal viibimise keeld (SIS II määruse artikkel 24);

—	isiku kaitse alla võtmine (SIS II otsuse artikkel 32);

—	erikontroll (SIS II otsuse artikkel 36);

—	varjatud kontroll (SIS II otsuse artikkel 36);

—	asukoha teatamine (otsuse artiklid 32 ja 34).

Esemete kohta esitatud hoiatusteadete tähtsuse järjekord on järgmine:

—	tõenditena kasutamine (otsuse artikkel 38);

—	arestimine (otsuse artikkel 38);

—	erikontroll (otsuse artikkel 36);

—	varjatud kontroll (otsuse artikkel 36).

Kui oluliste riiklike huvide tõttu on vaja käesolevast tähtsuse järjekorrast kõrvale kalduda, võib seda teha pärast konsulteerimist liikmesriikidega.

Isikute kohta esitatud hoiatusteadete ühilduvuse tabel

Tähtsuse järjekord	Vahi alla võtmise hoiatusteade	Sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade	Kadunud isikuga seotud hoiatusteade (kaitse)	Erikontrolli hoiatusteade	Varjatud kontrolli hoiatusteade	Kadunud isikuga seotud hoiatusteade (asukoht)	Kohtumenetlusega seotud hoiatusteade
Vahi alla võtmise hoiatusteade	jah	jah	jah	ei	ei	jah	jah
Sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade	jah	jah	ei	ei	ei	ei	ei
Kadunud isikuga seotud hoiatusteade (kaitse)	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah
Erikontrolli hoiatusteade	ei	ei	ei	jah	ei	ei	ei
Varjatud kontrolli hoiatusteade	ei	ei	ei	ei	jah	ei	ei
Kadunud isikuga seotud hoiatusteade (asukoht)	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah
Kohtumenetlusega seotud hoiatusteade	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah

Esemete kohta esitatud hoiatusteadete ühilduvuse tabel

Tähtsuse järjekord	Tõendina kasutamise hoiatusteade	Arestimise hoiatusteade	Erikontrolli hoiatusteade	Varjatud kontrolli hoiatusteade
Tõendina kasutamise hoiatusteade	jah	jah	ei	ei
Arestimise hoiatusteade	jah	jah	ei	ei
Erikontrolli hoiatusteade	ei	ei	jah	ei
Varjatud kontrolli hoiatusteade	ei	ei	ei	jah

2.2.2.   Kontroll, kas ühe eseme või isiku kohta on esitatud korduvaid hoiatusteateid

Võimalike korduvate hoiatusteadete käsitlemisel tuleb hoolikalt eristada sarnaste tunnustega isikuid ja esemeid. SIRENE büroode vahelised konsultatsioonid ja koostöö on seetõttu hädavajalik ning iga liikmesriik kehtestab sobivad tehnilised menetlused, et avastada selliseid juhtumeid enne hoiatusteate esitamist.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui uue hoiatusteate sisestamise taotluse menetlemise käigus selgub, et SIS II-s on juba isik või ese, kelle identifitseerimise andmed on samad, tuleb enne uue hoiatusteate heakskiitmist teha üksikasjalikum kontroll;

b)	isikute kohta esitatud hoiatusteadete korral võtab SIRENE büroo vajadusel ühendust hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga, et selgitada, kas hoiatusteade käsitleb sama isikut (vorm E);

c)

kui kontrolli käigus selgub, et üksikasjad on samad ning võivad olla seotud sama isiku või esemega, kohaldab SIRENE büroo ühe isiku või eseme kohta korduva hoiatusteate sisestamise menetlust. Kui kontrolli tulemusel selgub, et tegemist on kahe erineva isiku või eseme kirjeldusega, kiidab SIRENE büroo uue hoiatusteate sisestamise taotluse heaks.

Selleks et teha kindlaks isiku kohta korduvate hoiatusteadete olemasolu, võrreldakse järgmisi isikutunnuseid:

—	perekonnanimi

—

eesnimi

—

sünniaeg

—

sugu

—	riikliku isikut tõendava dokumendi number

—	vanemate ees- ja perekonnanimed

—

sünnikoht

—	sõrmejäljed

—

fotod

Selleks et teha kindlaks sõiduki kohta korduvate hoiatusteadete olemasolu, võrreldakse järgmisi tunnuseid:

—	VIN-number

—	registrinumber ja registrisse kandmise riik

—

mark

—

tüüp

Kui uue hoiatusteate sisestamisel leitakse, et sama VIN-number ja/või registreerimismärgi number on juba SIS II–s olemas, eeldatakse, et uue hoiatusteate esitamise tulemusena võib tekkida sama sõiduki kohta korduv hoiatusteade. Siiski on kõnealune kontrollimeetod tõhus vaid juhul, kui kasutatavad kirjelduselemendid on samad, mistõttu ei ole võrdlus alati võimalik.

SIRENE büroo pöörab riiklike kasutajate tähelepanu probleemidele, mis võivad tekkida, kui võrreldakse vaid ühte nimetatud numbritest. Positiivne vastus ei tähenda automaatselt, et on olemas kokkulangevus ja negatiivne vastus ei tähenda, et asjaomase sõiduki kohta hoiatusteade puudub.

Muude esemete puhul on kõige sobilikumad väljad korduva hoiatusteate tuvastamiseks kohustuslikud väljad, mida kõiki kasutab süsteem automaatsel võrdlusel.

2.2.3.   Korduvate hoiatusteadete sisestamine

Kui hoiatusteate taotlus on vastuolus sama liikmesriigi poolt esitatud hoiatusteatega, tagab riiklik SIRENE büroo riigi menetluse kaudu, et SIS II-s eksisteeriks vaid üks hoiatusteade.

Kui hoiatusteated on sisestatud erinevate liikmesriikide poolt, kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui hoiatusteated omavahel ühilduvad, ei pea SIRENE bürood omavahel konsulteerima;

b)	kui teated omavahel ei ühildu või nende ühilduvus on kaheldav, konsulteerivad SIRENE bürood omavahel vormi E kasutades ning lõppkokkuvõttes sisestatakse vaid üks hoiatusteade;

c)	vahi alla võtmise hoiatusteated sisestatakse kohe, ootamata ära teiste liikmesriikidega konsulteerimise tulemused;

d)

kui hoiatusteade, mis ei ühildu teiste hoiatusteadetega, tunnistatakse konsultatsiooni tulemusena kõige tähtsamaks, võtavad teised hoiatusteateid esitanud liikmesriigid oma hoiatusteated uue hoiatusteate sisestamisel tagasi. Liikmesriigid lahendavad vaidlused SIRENE büroode kaudu. Kui kokkuleppele ei jõuta kindlaksmääratud tähtsuse järjekorra alusel, jäetakse SIS II kõige vanem hoiatusteade;

e)	liikmesriigid, kes ei saanud hoiatusteadet sisestada, võivad esitada taotluse, et CS-SIS neid teavitaks, kui kõnealune hoiatusteade kustutatakse;

f)	liikmesriigi SIRENE büroo, kes ei saanud hoiatusteadet sisestada, võib taotleda selle liikmesriigi SIRENE büroolt, kes hoiatusteate sisestas, et see teataks kõnealusest kokkulangevusest hoiatusteatega.

2.3.   Teabevahetus pärast kokkulangevust

Kokkulangevus on olukord, kui lõppkasutaja teeb SIS II-s otsingu, leiab sisestatud üksikasjadele vastava hoiatusteate ning tuleb võtta täiendavaid meetmeid.

Kui lõppkasutaja vajab pärast kokkulangevust täiendavat teavet, võtab SIRENE büroo ühendust hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga nii kiiresti kui võimalik ja taotleb vajalikku teavet. Vajadusel toimivad SIRENE bürood vahendajatena riiklike asutuste vahel, edastavad ja vahetavad asjakohast täiendavat teavet kõnealuse hoiatusteate kohta.

Kui ei ole teistmoodi kindlaks määratud, teavitatakse hoiatusteate esitanud liikmesriiki kokkulangevusest ja selle tagajärgedest.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

ilma et see piiraks käesoleva käsiraamatu punkti 2.4 kohaldamist, teavitatakse üldjuhul isiku või eseme kohta sisestatud hoiatusteate kokkulangevusest hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood, kasutades selleks vormi G. Hoiatusteate esitanud liikmesriigi teavitamisel kokkulangevusest tuleks SIS II õigusaktide kohaldatav artikkel märkida vormi G lahtrisse 090. Vajaduse korral edastab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo seejärel asjaomast ja spetsiifilist teavet ning märgib, milliseid konkreetseid meetmeid peab kokkulangevuse tuvastanud liikmesriigi SIRENE büroo võtma. Kui kokkulangevus tuvastatakse isiku suhtes, kelle kohta on esitatud vahi alla võtmise hoiatusteade, peab kokkulangevuse tuvastanud liikmesriigi SIRENE büroo pärast vormi G saatmist andma vajadusel hoiatusteate esitanud SIRENE büroole kokkulangevusest teada ka telefoni teel;

b)

sisenemiskeeldu käsitleva hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood ei ole tingimata vaja kokkulangevusest teavitada, ent seda võidakse teha eriolukordades. Vormi G võib igal juhul saata näiteks siis, kui vajatakse täiendavat teavet. Vorm G tuleb alati saata juhul, kui kokkulangevus käsitleb isikut, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse vaba liikumise õigust.

2.3.1.   Lisateabe edastamine

Teabe vahetamine vastavalt SIS II õigusaktidele ei piira muude Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisel riiklikus õiguses SIRENE büroodele määratud kohustusi, eelkõige nõukogu raamotsuse 2006/960/JSK (18) rakendamise riiklike õigusaktide kohaldamisel või juhul, kui kõnealune teave kuulub vastastikuse õigusabi valdkonda.

2.4.   Kui kokkulangevuse järgseid menetlusi ei ole võimalik järgida (SIS II otsuse artikkel 48 ja SIS II määruse artikkel 33)

Kooskõlas SIS II otsuse artikliga 48 ja SIS II määruse artikliga 33 kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	menetlust mitte järgida saav liikmesriik teavitab SIRENE büroo kaudu viivitamata hoiatusteate esitanud liikmesriiki sellest, et ta ei suuda võtta taotletud meedet ning esitab oma põhjendused, kasutades selleks vormi H;

b)	asjaomased liikmesriigid võivad seejärel kokku leppida, milliseid meetmeid võtta, minemata vastuollu oma riiklike õigusaktide ja SIS II õigusaktide sätetega.

2.5.   Andmete töötlemine muul eesmärgil, kui see, milleks need SIS II-sse sisestati (SIS II otsuse artikli 46 lõige 5)

SIS II-s sisalduvaid andmeid võib töödelda ainult eesmärgil, mis on ette nähtud iga kategooria hoiatusteate kohta.

Kui hoiatusteate esitanud liikmesriigilt on eelnevalt saadud luba, võib andmeid töödelda eesmärgil, mis ei ole eesmärk, milleks andmed süsteemi sisestati, et hoida ära vahetut tõsist ohtu avalikule korrale ja turvalisusele, tõsistel riigi julgeolekuga seotud kaalutlustel või hoidmaks ära rasket õigusrikkumist.

Kui liikmesriik soovib töödelda SIS II-sse sisestatud andmeid eesmärgil, mis ei ole eesmärk, milleks need SIS II-sse sisestati, vahetatakse teavet järgmiste eeskirjade kohaselt:

a)	liikmesriik, kes soovib kasutada andmeid muul eesmärgil, selgitab SIRENE büroo kaudu hoiatusteate esitanud liikmesriigile põhjuseid, miks ta soovib andmeid muul eesmärgil töödelda, kasutades selleks vormi I;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriik analüüsib nii kiiresti kui võimalik, kas kõnealust taotlust on võimalik täita ning teatab teisele liikmesriigile SIRENE büroo kaudu oma otsuse;

c)	kui see on vajalik, võib hoiatusteate esitanud liikmesriik lisada konkreetsed tingimused, kuidas andmeid kasutada.

Kui hoiatusteate esitanud liikmesriik on nõustunud, võib teine liikmesriik kasutada andmeid eesmärgil, mida ta taotles ja mille hoiatusteate esitanud riik heaks kiitis. Kõnealune liikmesriik võtab arvesse hoiatusteate esitanud liikmesriigi kõiki seatud tingimusi.

2.6.   Lipu lisamine (SIS II otsuse artiklid 24 ja 25)

Kui teine liikmesriik esitab taotluse lisada lipp.

SIS II otsuse artiklite 24 ja 25 kohaselt on liikmesriigil õigus nõuda, et hoiatusteate juurde lisataks lipp selle kohta, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal osutatud meedet, kui ta leiab, et vahi alla võtmise (otsuse artikkel 26), kadunud isikutega seotud (otsuse artikkel 32) või varjatud kontrolli või erikontrolli (otsuse artikkel 36) hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema riikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega. Samal ajal esitatakse taotluse põhjendused.

Alternatiivne menetlus kehtib ainult vahi alla võtmise hoiatusteadete suhtes. Kõik liikmesriigid tuvastavad lippu vajavad hoiatusteated nii kiiresti kui võimalik.

Kui SIS II otsuse artikli 24 lõikes 1 või artiklis 25 nimetatud asjaolud enam ei kehti, peab lippu taotlenud liikmesriik võimalikult kiiresti paluma, et lipp tühistataks.

2.6.1.   Konsulteerimine liikmesriikidega lipu lisamiseks

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui liikmesriik tahab lisada lippu, peab ta esitama vastava taotluse, kasutades selleks vormi F, hoiatusteate esitanud liikmesriigile koos põhjendustega;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriik lisab lipu viivitamata;

c)	pärast teabe vahetamist võib esineda olukordi, kus arvestades konsultatsioonide jooksul lipu lisamist taotlenud liikmesriigi poolt avaldatud teavet tuleb hoiatusteadet muuta, see kustutada või taotlus tagasi võtta.

2.6.2.   Ajutine säte kuni 1. jaanuarini 2009: süsteemne taotlus lisada lipp liikmesriigi kodanike kohta esitatud hoiatusteadetele

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	endastmõistetavalt võib liikmesriik paluda teise liikmesriigi SIRENE bürool lisada lipp tema kodanike kohta esitatud vahi alla võtmise hoiatusteadete juurde;

b)	liikmesriik, kes soovib seda teha, saadab kirjaliku taotluse liikmesriigile, millega soovib teha antud küsimuses koostööd;

c)	liikmesriik, kes on nimetatud taotluse adressaat, lisab kohe pärast teate esitamist lipu asjaomase liikmesriigi kohta;

d)	kõnealune menetlus on siduv, kuni antakse kirjalikud juhised see tühistada.

2.7.   Andmed, mis on juriidiliselt või faktiliselt ebatäpsed (SIS II määruse artikkel 34 ja SIS II otsuse artikkel 49)

Juhul kui andmed on faktiliselt ebatäpsed või neid on ebaseaduslikult SIS II-s säilitatud, vahetatakse täiendavat teavet vastavalt SIS II määruse artikli 34 lõikele 2 ja SIS II otsuse artikli 49 lõikele 2, milles on sätestatud, et ainult hoiatusteate esitanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada andmeid.

Liikmesriik, kes avastas, et andmed sisaldavad viga või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teatab sellest hoiatusteate esitanud liikmesriigile oma SIRENE büroo kaudu esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 10 päeva möödumisel tõendite saamisest. Teabe vahetamiseks kasutatakse vormi J.

a)	Pärast konsultatsiooni tulemusi võib juhtuda, et hoiatusteate esitanud liikmesriigil tuleb andmeid kustutada või parandada vastavalt oma riiklikele menetlustele kõnealuste andmete parandamiseks;

b)

kui kahe kuu jooksul ei suudeta jõuda kokkuleppele, soovitab selle liikmesriigi SIRENE büroo, kes avastas andmetes vea või andmete ebaseadusliku säilitamise, oma riigi vastutaval asutusel esitada juhtum Euroopa andmekaitseinspektorile, kes tegutseb vahendajana koos kaasatud riiklike järelevalveasutustega.

Uute asjaolude avastamisele järgnev teabevahetus

Andmekvaliteedi ja andmetöötluse õiguspärasuse tagamiseks esitab SIRENE büroo, kes ei ole hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo, kuid kes saab teada hoiatusteatega seotud uue asjaolu, kõnealuse teabe vormiga J võimalikult kiiresti hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on esitatud sisenemisest või territooriumil viibimisest keeldumise hoiatusteade, saab ühenduse vaba liikumise õiguse pärast kõnealuse hoiatusteate esitamist.

2.8.   Õigus andmetega tutvuda ja neid parandada (SIS II määruse artikkel 41 ja SIS II otsuse artikkel 58) (19)

Isikud teostavad oma õigust omada juurdepääsu endaga seotud andmetele, mis on sisestatud SIS II-sse SIS II õigusaktide kohaselt, vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil asjaomane isik seda õigust kasutab.

Asjaomast isikut teavitatakse nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 60 kalendripäeva pärast kuupäeva, mil isik juurdepääsu taotles, või varem, kui riiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

Liikmesriik, kes ei ole esitanud hoiatusteadet, võib selliseid andmeid käsitlevat teavet edastada asjaomasele isikule ainult siis, kui ta on eelnevalt andnud hoiatusteate esitanud liikmesriigile võimaluse võtta oma seisukoht.

Igal isikul on õigus lasta oma isikuga seotud faktiliselt ebatäpseid andmed parandada või ebaseaduslikult säilitatud andmed kustutada.

Isikule teatatakse võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel parandamis- või kustutamistaotluse esitamise kuupäevast, milliseid meetmeid on seoses tema andmete parandamisega võetud. Isikut teavitatakse varem, kui riiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

2.8.1.   Andmetega tutvumise või nende parandamise õiguse taotlused

Ilma et see piiraks riikliku õiguse kohaldamist, vahetatakse teavet vastavalt järgmistele eeskirjadele, kui andmetega tutvumise või nende parandamise taotlusest peab teavitama riigiasutusi:

a)

kõik SIRENE bürood kohaldavad isikuandmetega tutvumise õiguse suhtes riigisisest õigust. Juhtumi asjaoludest sõltuvalt ja arvestades kohaldatavat õigust on kaks võimalust: SIRENE bürood edastavad kas neile saabunud andmetega tutvumise või nende parandamise taotlused vastutavatele pädevatele riigiasutustele või teevad oma volituste piires nende taotluste kohta otsuseid ise;

b)	kui vastutavad riigiasutused küsivad teavet kõnealuse tutvumisõiguse teostamise kohta, edastavad asjaomase liikmesriigi SIRENE bürood kooskõlas riigi õigusega neile küsitud teabe.

2.8.2.   Teabe vahetamine teiste liikmesriikide poolt esitatud hoiatusteadetele juurdepääsutaotluste korral

Riiklike SIRENE büroode kaudu vahetatakse vormi K kasutades teavet teiste liikmesriikide poolt SIS II-sse sisestatud hoiatusteadetele juurdepääsutaotluste kohta.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	juurdepääsutaotlused edastatakse hoiatusteate esitanud liikmesriigile nii kiiresti kui võimalik, et nimetatud liikmesriik saaks välja kujundada oma seisukoha;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriik teavitab taotluse saanud liikmesriiki oma seisukohast;

c)	arvesse tuleb võtta taotluse töötlemise võimalikku tähtaega, mille on seadnud andmetega tutvumise taotluse saanud liikmesriik.

Kui hoiatusteate esitanud liikmesriik saadab oma seisukoha juurdepääsutaotluse saanud liikmesriigi SIRENE büroole, tagab viimati nimetatud SIRENE büroo vastavalt riigi õigusele ja oma volituste piires, et seisukoht edastatakse võimalikult kiiresti taotluse kohta otsuse tegemise eest vastutavale asutusele või teeb kõnealune SIRENE büroo nende taotluste kohta otsuseid ise.

2.8.3.   Teabe vahetamine teise liikmesriigi sisestatud andmete parandamise või kustutamise taotluse korral

Kui isik taotleb oma andmete parandamist või kustutamist, võib seda teha ainult hoiatusteate esitanud liikmesriik. Kui isik esitab taotluse liikmesriigile, kes ei ole hoiatusteate esitanud liikmesriik, teatab taotluse saanud liikmesriigi SIRENE büroo kõnealusele isikule vajadusest võtta ühendust hoiatusteate esitanud liikmesriigiga ja annab isikule hoiatusteate esitanud liikmesriigi pädeva ametiasutuse kontaktid.

2.9.   Hoiatusteate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

SIS II-sse sisestatud hoiatusteateid ei tohi säilitada kauem kui nende väljastamise eesmärkide saavutamiseks vaja.

Välja arvatud juhtudel, kus hoiatusteade kustutatakse kokkulangevuse tõttu, kustutab hoiatusteate automaatselt CS-SIS (kui aegumiskuupäev on möödunud) või vahetult talitus, kes kõnealuse hoiatusteate SIS II-sse sisestas (kui hoiatusteate säilitamise tingimused ei ole enam täidetud).

Mõlemal juhul töötleb N.SIS II CS-SISilt saadud kustutamismärget automaatselt.

Liikmesriikidel on võimalik tellida automaatsed teated teise liikmesriigi esitatud hoiatusteate kustutamise kohta.

2.10.   Isikunimede sisestamine

Andmete sisestamise riiklikest süsteemidest tulenevate piirangute raames sisestatakse isikunimed (ees- ja perekonnanimed) SIS II-sse vormis (tähestik ja õigekiri), mis on võimalikult sarnane ametlikus isikut tõendavas dokumendis kasutatud vormile. Andmete SIS II-sse sisestamiseks kasutavad liikmesriigid reeglina ladina tähestikku, ilma et see piiraks 1. lisas sätestatud transliteratsiooni ja transkriptsiooni eeskirjade kohaldamist.

2.11.   Identiteetide erinevad kategooriad

Kindlaks tehtud identiteet (tuvastatud identiteet)

Kindlaks tehtud identiteet (tuvastatud identiteet) tähendab, et isiku identiteet on kindlaks tehtud autentse isikut tuvastava dokumendi, passi või pädevate asutuste avalduse põhjal.

Kinnitamata identiteet

Kinnitamata identiteet tähendab, et identiteedi kindlakstegemiseks ei ole piisavalt tõendeid.

Väärkasutatud identiteet

Väärkasutatud identiteet (nimi, eesnimi, sünniaeg) tekib olukordades, kus isik kasutab teise olemasoleva isiku identiteeti. See võib juhtuda näiteks juhul, kui dokumenti kasutatakse tegeliku omaniku kahjuks.

Varjunimi (alias)

Varjunimi on väljamõeldud identiteet, mida kasutab teiste identiteetide all tuntud isik.

2.11.1.   Väärkasutatud identiteet (SIS II määruse artikkel 36 ja SIS II otsuse artikkel 51)

Kohe kui on selge, et isiku identiteeti on väärkasutatud, lisatakse isiku nõusolekul SIS II-sse esitatud hoiatusteatele täiendavaid andmeid, et vältida valesti tuvastamise negatiivseid tagajärgi. Isik, kelle identiteeti on väärkasutatud, võib vastavalt riigi menetlusele esitada pädevale asutusele SIS II määruse artikli 36 lõikes 3 või SIS II otsuse artikli 51 lõikes 3 esitatud teavet. Isikul, kelle identiteeti on väärkasutatud, on õigus teabe töötlemiseks antud nõusolek tagasi võtta.

Kui liikmesriik avastab, et isiku kohta teise liikmesriigi poolt esitatud hoiatusteade on seotud väärkasutatud identiteediga, teavitab ta hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood, kasutades selleks vormi Q, eesmärgiga lisada teavet SIS II hoiatusteatele.

Väärkasutatud identiteediga isiku andmeid võib kasutada vaid kontrollitava isiku identiteedi kindlakstegemiseks ning neid ei tohi kindlasti kasutada mitte ühelgi teisel eesmärgil. Väärkasutatud identiteedi alane teave kustutatakse hoiatusteatega samal ajal või varem, kui asjaomane isik seda taotleb.

Arvestades seda liiki andmete sisestamise eesmärki tuleks hoiatusteatele lisada selle isiku fotod ja sõrmejäljed, kelle identiteeti on väärkasutatud. Vormil Q viitab vaid Schengeni number selle isiku andmetele, keda nimetatud SIS II hoiatusteatega taga otsitakse. Teabe sisestamine lahtrisse 052 (dokumendi väljaandmise kuupäev) on kohustuslik.

Kui selgub, et isik, kelle kohta on esitatud SIS II-s hoiatusteade, kasutab vääralt kellegi teise identiteeti, kontrollib hoiatusteate esitanud liikmesriik, kas SIS II hoiatusteates on (tagaotsitava isiku leidmiseks) vaja väärkasutatud identiteeti säilitada.

2.11.2.   Varjunime sisestamine

Andmete kvaliteedi tagamiseks teavitavad liikmesriigid üksteisele võimalusel varjunimedest ja vahetavad asjaomast teavet tagaotsitava isiku tegeliku identiteedi kohta.

Kõikide varjunimede lisamine on hoiatusteate esitanud liikmesriigi kohustus. Kui teine liikmesriik avastab varjunime, annab ta teabe üle hoiatusteate esitanud liikmesriigile.

Vahi alla võtmise hoiatusteadete puhul võib varjunime lisanud liikmesriik sellest teatada kõikidele teistele liikmesriikidele, kasutades vormi M.

2.11.3.   Täiendav teave isiku identiteedi kindlakstegemiseks

Kui SIS II andmed ei ole piisavad, võib hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo anda pärast konsulteerimist omal algatusel või teise liikmesriigi taotlusel täiendavat teavet, et aidata kindlaks teha isiku identiteeti. Selleks kasutatakse vormi L. Kõnealune teave sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

—	tagaotsitava isiku omandis oleva passi või isikut tõendava dokumendi päritolu;

—	passi või isikut tõendava dokumendi viitenumber, väljaandmiskuupäev, -koht ja väljaandev asutus, samuti kehtivusaeg;

—	tagaotsitava isiku kirjeldus;

—	tagaotsitava isiku ema ja isa perekonna- ja eesnimed;

—	viimane teadaolev aadress.

Kõnealune teave peab võimalusel olema SIRENE büroodes olemas või vahetult ja pidevalt kättesaadav, et seda oleks vajadusel võimalik kiiresti edastada.

Ühine eesmärk on minimeerida vale isiku peatamise ohtu, kelle identiteedi üksikasjad on sarnased selle isiku üksikasjadega, kelle kohta esitati hoiatusteade.

2.12.   Teabe vahetamine omavahel seotud hoiatusteadete korral

SIS II määruse artikli 37 ja SIS II otsuse artikli 52 kohaselt on liikmesriikidel õigus kooskõlas riigi õigusega luua link erinevate hoiatusteadete vahel, et paljastada SIS II-sse sisestatud isikute ja esemete vahelisi seoseid. Selliseid linke luuakse ainult juhul, kui selleks on selge operatiivne vajadus.

2.12.1.   Tehnilised eeskirjad

Iga lingi abil on võimalik luua seos vähemalt kahe hoiatusteate vahel.

Liikmesriik võib luua lingi SIS II-sse sisestatavate hoiatusteadete vahel ja ainult kõnealune liikmesriik võib linki muuta või kustutada. Link on kasutajatele nähtav ainult juhul, kui vähemalt kaks lingiga ühendatud hoiatusteadet on neile nähtavad. Liikmesriigid tagavad, et linkidele on juurdepääs ainult volitatud isikutel.

2.12.2.   Rakenduseeskirjad

Hoiatusteadetevaheliste linkide puhul ei ole vaja konkreetseid menetlusi täiendava teabe vahetamiseks. Vaatamata sellele järgitakse järgmisi põhimõtteid:

Kui esineb kokkulangevus kahe või rohkema omavahel lingitud hoiatusteate puhul, saadab täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo iga hoiatusteate kohta vormi G.

Vormi ei saadeta hoiatusteadete puhul, mis vaatamata nende linkimisele lingitud hoiatusteatega, mille kohta oli kokkulangevus, ei olnud ise kokkulangevuse põhjuseks. Kõnealust reeglit ei kohaldata vahi alla võtmise või kadunud isikutega seotud (kaitse) hoiatusteate puhul, mis oli lingitud kokkulangenud hoiatusteatega, kuid mille kohta kokkulangevus puudus. Sellisel juhul teavitatakse lingitud hoiatusteate avastamisest, kasutades selleks vormi M.

2.13.   SIRPIT (SIRENE PIcture Transfer — SIRENE pildiedastus) ning SIS II-s esitatud biomeetriliste andmete formaat ja kvaliteet

SIS II-sse sisestatud hoiatusteatele lisatakse sõrmejäljed ja fotod, kui need on kättesaadavad.

SIRENE bürood peavad vahetama sõrmejälgi ja fotosid hoiatusteate täiendamiseks. Kui liikmesriigil on selle isiku foto või sõrmejäljed, kelle kohta on hoiatusteate esitanud teine liikmesriik, võib esimesena nimetatud liikmesriik SIRPITi kaudu saata fotod ja sõrmejäljed, et hoiatusteate esitanud liikmesriik saaks hoiatusteadet täiendada.

Selline vahetus ei piira politseialase koostöö raames tehtavat vahetust nõukogu raamotsuse 2006/960/JSK kohaldamisel.

2.13.1.   Vahetatud andmete edasine kasutamine, sealhulgas arhiveerimine

SIRPITi kaudu vahetatud fotode ja sõrmejälgede edasine kasutamine, sealhulgas arhiveerimine, peab vastama asjaomastele SIS II õigusaktide, direktiivi 95/46/EÜ, Euroopa Nõukogu konventsiooni 108 sätetele ja asjaomases liikmesriigis vastavas valdkonnas kehtivale õigusele.

2.13.2.   Tehnilised nõuded

Sõrmejäljed ja fotod võetakse ja edastatakse kooskõlas standarditega, mis määratakse kindlaks biomeetriliste andmete SIS II-sse sisestamise rakenduseeskirjades.

Iga SIRENE büroo peab vastama SIRPITi tehnilistele nõuetele.

Sõrmejäljed või fotod saadetakse spetsiaalselt SIRPITi jaoks kavandatud andmesisestuskuvarile manusena.

2.13.3.   SIRENE vormi L kasutamine

SIRPITi kaudu toimuvast edastusest teatatakse vormiga L, mis saadetakse kõikide SIRENE vormide puhul kasutatava tavakanali kaudu. Vorm L saadetakse samal ajal kui sõrmejäljed ja/või fotod.

2.13.4.   SIRPITi menetlus

Selle riigi SIRENE büroo, kellel on selle isiku sõrmejäljed või fotod, kelle kohta esitas hoiatusteate mõni muu liikmesriik, nimetatakse edaspidi „baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo”.

SIS II hoiatusteate esitanud riigi SIRENE bürood nimetatakse edaspidi „hoiatusteate esitanud riigi SIRENE büroo”.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo saadab tavapärase elektroonilise kanali kaudu vormi L ja märgib vormi L lahtrisse 083, et SIS II hoiatusteate täiendamiseks saadetakse sõrmejäljed ja fotod;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo lisab sõrmejäljed ja fotod SIS II hoiatusteatele või saadab need pädevale asutusele hoiatusteate täiendamiseks.

2.13.4.1.   Andmesisestuskuvar

Sisestusmudel sisaldab järgmist teavet:

1)	Schengeni identifitseerimisnumber (*) (1)

2)	viitenumber (*) (1)

3)	sõrmejälgede võtmise kuupäev

4)	sõrmejälgede võtmise koht

5)	foto kuupäev

6)	sõrmejälgede võtmise põhjus

7)	perekonnanimi (*) (2)

8)	eesnimi (*) (2)

9)

sünninimi

10)	kas identiteet on tuvastatud?

11)	sünniaeg (*)

12)

sünnikoht

13)	kodakondsus

14)

sugu (*)

15)

lisateave

Märkused:

(*)	Kohustuslik

(1)	sissekanne tehakse kas väljale 1 või väljale 2

(2)	välja võib sisestada variandi „teadmata”

Võimalusel sisestatakse sõrmejälgede võtmise koht ja kuupäev.

2.13.5.   Biomeetriliste andmete formaat ja kvaliteet

Kõik süsteemi sisestatud biomeetrilised andmed läbivad spetsiaalse kvaliteedikontrolli, et tagada kvaliteedi suhtes kehtestatud miinimumstandardite järgimine kõikide SIS II kasutajate poolt.

Enne sisestamist kontrollitakse andmeid riiklikul tasandil tagamaks, et:

—	sõrmejäljed vastavad ANSI/NIST-ITL 1–2000 formaadile, mida rakendab Interpol ja mida on kohandatud SIRPITi jaoks;

—

fotosid, mida kasutatakse üksnes selliste isikute samasuse tõendamiseks, kelle andmed on leitud SIS II-s teostatud tähtnumbrilise päringu tulemusel, vastavad järgmistele nõuetele: Näokujutisega pildi kuvasuhe peab võimalusel olema 3:4 või 4:5. Võimalusel kasutatakse resolutsiooni vähemalt 480 × 600 pikslit ja värvisügavust 24 bitti. Kui pilt saadakse skaneerituna, peab pildi suurus olema võimalusel väiksem kui ligikaudu 200 kilobaiti.

2.14.   SIRENE ja Interpoli kattuvad ülesanded (20)

SIS II eesmärk ei ole Interpoli asendada ega dubleerida. Kuigi ülesanded võivad kattuda, erinevad Schengeni kohased liikmesriikidevahelised tegevus- ja koostööpõhimõtted märkimisväärselt Interpoli vastavatest põhimõtetest. Seetõttu on vaja luua koostööeeskirjad SIRENE büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode (NCB) vaheliseks koostööks riiklikul tasandil.

Kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

2.14.1.   SIS II teadete prioriteetsus Interpoli teadete ees

Liikmesriikide esitatud hoiatusteadete puhul on SIS II hoiatusteated ja kõikvõimaliku teabe vahetamine nimetatud hoiatusteadete kohta prioriteetne Interpoli teadete ja teabevahetuse ees. See on eriti oluline juhul, kui kõnealused teated on omavahel vastuolus.

2.14.2.   Sidekanali valik

Järgitakse põhimõtet, et Schengeni hoiatusteated on ülimuslikud liikmesriikide esitatud Interpoli teadete ees, ning tagatakse, et seda põhimõtet järgivad ka liikmesriikides asuvad Interpoli riiklikud keskbürood. Kui SIS II hoiatusteade on loodud, edastavad SIRENE bürood kogu teate, sealhulgas selle sisestamise eesmärgi ja vajalike meetmete võtmisega seotud teabe. Kui liikmesriik tahab sidekanalit vahetada, peab ta eelnevalt teiste pooltega konsulteerima. Selline kanalivahetus on võimalik vaid erijuhtudel.

2.14.3.   Interpoli kasutamine ja Interpoli teadete levitamine Schengeni riikides

Arvestades SIS II teadete prioriteetsust Interpoli teadete ees, kasutatakse Interpoli teateid üksnes erandlikel juhtudel (nt kui hoiatusteadet ei saa SIS II-sse sisestada, sest konventsioonis puudub vastav alussäte, hoiatusteate sisestamine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik või SIS II hoiatusteate väljatöötamiseks ei ole kogu vajalikku teavet). Vältida tuleks Schengeni ruumis paralleelseid hoiatusteateid SIS II-s ja Interpoli kaudu. Interpoli kanalite kaudu levitatavad teated, mis hõlmavad kas täielikult või osaliselt Schengeni ala, peavad sisaldama järgmist märkust: „välja arvatud Schengeni riigid”.

2.14.4.   Kokkulangevus ja hoiatusteate kustutamine

Selleks et tagada SIRENE büroo roll SIS II-sse sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimise koordinaatorina, peavad liikmesriigid tagama, et SIRENE bürood ja Interpoli riiklikud keskbürood teavitavad üksteist kokkulangevustest ja hoiatusteadete kustutamisest.

2.14.5.   Koostöö parandamine SIRENE büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode vahel

Kooskõlas riigi õigusega võtab iga liikmesriik kõik vajalikud meetmed tagamaks, et SIRENE büroo ja Interpoli riikliku keskbüroo vahel toimub riiklikul tasandil tõhus teabevahetus.

2.14.6.   Teabe edastamine kolmandatele riikidele

a)

SIS II-s töödeldavad andmed Vastavalt SIS II määruse artiklile 39 ja SIS II otsuse artiklile 54 ei edastata kõnealuse kahe õigusakti kohaldamisel SIS II-s töödeldavaid andmeid kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neid neile kättesaadavaks. SIS II otsuse artiklis 55 on sätestatud erand kõnealusest üldreeglist seoses varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate andmete vahetamisega Interpoliga vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele.

b)

Lisateave SIS II õigusaktide artikli 4 lõikes 2 sätestatud andmete omandi põhimõttele vastavalt edastab täiendavat teavet kolmandatele riikidele andmeid omav liikmesriik. Kui hoiatusteatega seotud täiendava teabe taotlus esitatakse selle riigi SIRENE büroole, kes ei esitanud kõnealust hoiatusteadet, teavitab esimesena mainitud riik teist liikmesriiki teabetaotlusest selleks, et võimaldada hoiatusteate esitanud liikmesriigil võtta vastu otsus vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele, sealhulgas andmekaitse eeskirjad. Interpoli kanali kasutamise võimalus sõltub riiklikest sätetest või menetlustest.

2.15.   Europoli ja SIRENE vaheline suhe

Vastavalt SIS II otsuse artiklitele 26, 36 ja 38 on Europolil juurdepääsuõigus SIS II-sse sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis vahetult otsida. Europol võib Europoli konventsiooni sätete kohaselt nõuda asjaomaselt liikmesriigilt edasist teavet. Kooskõlas riigi õigusega alustatakse koostööd riikliku Europoli üksusega tagamaks, et SIRENE bürood on informeeritud SIS II hoiatusteadetega seotud täiendava teabe vahetamisest Europoli ja riiklike Europoli üksuste vahel. Juhul kui riiklikul tasandil edastab teavet SIS II hoiatusteadete kohta riiklik Europoli üksus, tuleb vältida lõppkasutajate puhul segadust.

2.16.   Eurojusti ja SIRENE vaheline suhe

Vastavalt SIS II otsuse artiklitele 26, 32, 34 ja 38 on Eurojust riiklikel liikmetel ja nende assistentidel juurdepääsuõigus SIS II sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis vahetult otsida. Kooskõlas riigi õigusega tuleb alustada nendega koostööd, et tagada sujuv teabevahetus kokkulangevuse korral. SIRENE büroo on Eurojusti riiklikele liikmetele ja nende assistentidele kontaktpunkt SIS II hoiatusteadetega seotud täiendava teabe vahetamisel.

2.17.   Erilised otsinguviisid

2.17.1.   Geograafiline sihtotsing

Geograafiline sihtotsing on otsing, mis toimub olukorras, kus liikmesriigil on kindlad tõendid, et tagaotsitav isik või ese asub teatud piiratud geograafilises piirkonnas. Sellisel juhul võidakse õigusasutuse taotlus kohe kättesaamise hetkel täide viia.

Geograafilisi sihtotsinguid Schengeni alal tehakse SIS II hoiatusteate alusel. Kui vahi alla võtmise hoiatusteate esitamisel on teada tagaotsitava isiku asukoht, märgitakse vormi A lahtrisse 061 kõnealune teave. Kõikidel muudel juhtudel, kaasa arvatud esemete asukoha edastamisel, kasutatakse vormi M (lahter 83). Hoiatusteade tagaotsitava isiku kohta sisestatakse SIS II-sse tagamaks, et meetme võtmist oleks võimalik kohe täitmisele pöörata (Schengeni konventsiooni artikkel 64, Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse artikli 9 lõige 3).

SIS II hoiatusteade suurendab eduvõimalusi, kui isik või ese liigub Schengeni ruumis ootamatult ühest kohast teise, seetõttu on tagaotsitava isiku või eseme SIS II-sse sisestamata jätmine võimalik vaid erilistel juhtudel (nt kooskõlas SIS II määruse ja SIS II otsuse artikli 23 lõikega 1, kui hoiatusteate loomiseks ei ole piisavalt teavet jne).

3.   HOIATUSTEATED ISIKUTE ÜLE- VÕI VÄLJAANDMISE EESMÄRGIL VAHI ALLA VÕTMISEKS (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 26)

Allpool käsitletakse järgmist:

—	hoiatusteate sisestamine;

—	korduvate teadete olemasolu kontrollimine;

—	identiteedi väärkasutus;

—	varjunime sisestamine;

—	liikmesriikidele saadetav lisateave;

—	lipu lisamine;

—	SIRENE büroo tegevus pärast vahistamist käsitleva hoiatusteate kättesaamist;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist.

3.1.   Hoiatusteate sisestamine

Enamikule vahistamist käsitlevatele hoiatusteadetele on lisatud Euroopa vahistamismäärus (EAW). Kuid vahistamist käsitleva hoiatusteate alusel on võimalik isiku eelvangistamine enne väljaandmistaotluse (ER) väljaandmist.

Euroopa vahistamismääruse või väljaandmistaotluse peab välja andma teadet esitava liikmesriigi pädev õigusasutus.

Üleandmise eesmärgil vahi alla võtmist käsitleva hoiatusteate sisestamisel sisestatakse SIS II-sse ka koopia Euroopa vahistamismääruse originaalist. Sisestada võib ka Euroopa vahistamismääruse tõlke ühte või mitmesse ELi institutsioonide ametlikku keelde.

Hoiatusteatele võib lisada isiku fotod ja sõrmejäljed.

Pärast hoiatusteate sisestamist muutub SIRENE büroole kättesadavaks üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavaid isikuid käsitlev asjakohane teave, sealhulgas Euroopa vahistamismäärus või väljaandmistaotlus. Tuleb kontrollida, kas teave on täielik ja korrektselt esitatud.

Liikmesriigid saavad ühe vahistamist käsitleva hoiatusteate kohta sisestada rohkem kui ühe Euroopa vahistamismääruse. Liikmesriikide ülesanne on kustutada kehtivuse kaotanud Euroopa vahistamismäärus ja kontrollida, kas hoiatusteatele on lisatud teisi Euroopa vahistamismääruseid, ning vajaduse korral pikendada hoiatusteate kehtivust.

Vahistamist käsitleva hoiatusteate koosseisus võib olla üks binaarfail. Liikmesriikidel on võimalik vahistamist käsitlevatele hoiatusteadetele lisada peale Euroopa vahistamismääruse ka nende tõlkeid, vajaduse korral eraldi binaarfailidena.

Hoiatusteatele lisatava PDF-vormingus skaneeritud dokumentide eraldusvõime peaks võimaluse korral olema vähemalt 150 punkti tolli kohta.

3.2.   Korduvad teated

Üldine kord on esitatud jaotises 2.2.

Lisaks kohaldatakse järgmisi eeskirju:

Mitu liikmesriiki võivad vahistamist käsitleva hoiatusteate sisestada ühe ja sama isiku kohta. Kui kaks või enam liikmesriiki on sama isiku kohta välja andnud kokku rohkem kui ühe hoiatusteate, teeb otsuse selle kohta, millist määrust vahistamise korral kohaldada, selle liikmesriigi täidesaatev õigusasutus, kus isik vahistatakse.

Vahistamist käsitlevate hoiatusteadete ühilduvus

Vahi alla võtmist käsitlevad hoiatusteated ühilduvad sisenemiskeeldu, kadunud isikuid ja kohtumenetluses osalemist käsitlevate hoiatusteadetega. Need hoiatusteated ei ühildu kontrolli käsitlevate hoiatusteadetega.

Vahi alla võtmist käsitlevad hoiatusteated sisestatakse ilma teiste liikmesriikidega konsulteerimise tulemusi ära ootamata.

3.3.   Identiteedi väärkasutus

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.11.1.

3.4.   Varjunime sisestamine

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.11.2.

3.5.   Liikmesriikidele saadetav lisateave

Hoiatusteate väljastamisel saadetakse liikmesriikidele selle kohta lisateavet.

Jaotistes 3.5.1 ja 3.5.2 nimetatud teave saadetakse teistele SIRENE büroodele kõige kiiremal võimalikul viisil. Identiteedi tuvastamiseks vajalik lisateave saadetakse pärast konsulteerimist teise liikmesriigiga ja/või juhul, kui viimane seda taotleb.

Juhul kui ühe isiku kohta on mitu Euroopa vahistamismäärust või väljaandmistaotlust, täidetakse igaühe kohta eraldi vorm A.

Euroopa vahistamismääruses või väljaandmistaotluses ja vormil A (eriti Euroopa vahistamismääruse jaotises e (kuriteo või kuritegude toimepaneku tehiolude kirjeldus, sealhulgas aeg ja koht) ning vormi A väljal 044 (teo kirjeldus)) peab esitama piisavalt üksikasjalikku teavet, et teised SIRENE bürood saaksid teadet kontrollida. Kuid vahetada tuleb ainult juhtumi seisukohalt vajalikku teavet.

3.5.1.   Euroopa vahistamismääruse kohta saadetav lisateave

Vormile A kantakse vähemalt sama teave, mis on Euroopa vahistamismääruses. Väljal 044 esitatakse lühidalt kokkuvõtlik teave tehiolude kohta.

Vormi A väljad:

—	239: märgitakse, et vorm on seotud vaid Euroopa vahistamismäärusega;

—	272: sisestatakse Euroopa vahistamismääruse järjekorranumber, mille abil eristatakse üksteisest mitut sama isiku kohta väljaantud Euroopa vahistamismäärust;

—	006–013, 266, 275, 237–238 ja 050–061: sisestatakse SIS II asjakohane teave, mis vastab Euroopa vahistamismääruse jaotisele a;

—	030–033 ja 251–259: sisestatakse asjakohane teave Euroopa vahistamismääruse jaotisest i;

—	240–241 ja 035–037: sisestatakse asjakohane teave Euroopa vahistamismääruse jaotisest b;

—	034, 038, 039: sisestatakse asjakohane teave Euroopa vahistamismääruse jaotisest c;

—	243–244: sisestatakse teave Euroopa vahistamismääruse jaotisest d. Kui tagaseljaotsust ei ole tehtud, jäetakse väli täitmata. Väljale 244 võib kanda lihtsa kirjelduse; õigusakti teksti ei ole vaja esitada.

—	245, 247, 040–045 ja 047: sisestatakse teave Euroopa vahistamismääruse jaotisest e;

—	267: sisestatakse teave jaotisest f. Siia ei lisata asjakohaste õigusaktide teksti.

—	249: sisestatakse asjakohane teave jaotisest g. Kui vara arestimist ei ole taotletud, jäetakse väli täitmata.

—	250: sisestatakse asjakohane teave jaotisest g. Kui on teada vara asukoht, märgitakse ka see.

—	268: sisestatakse asjakohane teave jaotisest h;

—	260–264: sisestatakse asjakohane teave jaotisest i;

—	269–271: sisestatakse asjakohane teave jaotisest i, kuid üksnes juhul, kui andmed erinevad väljadele 251, 252 ja 032 kantud andmetest;

—	400 ja 403: lisada võib täiendavaid dokumente.

3.5.2.   Eelvangistuse puhul saadetav lisateave

3.5.2.1.   Hoiatusteate esitamine nii Euroopa vahistamismääruse kui ka vahistamistaotluse alusel

Kui sisestatakse hoiatusteade väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, saadetakse liikmesriikidele lisateavet vormi A abil. Kui Euroopa vahistamismääruse alusel liikmesriikidele saadetud hoiatusteate ja täiendava teabe andmetest ei piisa väljaandmiseks, tuleb esitada rohkem teavet.

Väljal 239 märgitakse, et vorm on seotud nii Euroopa vahistamismääruse kui ka vahistamistaotlusega.

3.5.2.2.   Hoiatusteate esitamine üksnes vahistamistaotluse alusel

Kui sisestatakse hoiatusteade väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, saadetakse liikmesriikidele lisateavet vormi A abil.

Väljal 239 märgitakse, et vorm on seotud vahistamistaotlusega.

3.6.   Lipu lisamine

Üldine kord on esitatud jaotises 2.6.

Hoiatusteatele ei lisata lippu, kui on võimalik täide viia vähemalt ühte hoiatusteatele lisatud Euroopa vahistamismäärust või vahistamistaotlust.

Kui hoiatusteatele on lisatud lipp, peetakse selle hoiatusteate eesmärgiks asjaomase isiku asukohast teavitamist.

3.7.   SIRENE büroo tegevus pärast vahistamist käsitleva hoiatusteate kättesaamist

Isiku asukoha väljaselgitamiseks vaatab SIRENE büroo pärast vormi A saamist niipea kui võimalik läbi kõik võimalikud allikad. Otsingute teostamisest ei või loobuda ka juhul, kui taotluse väljastava liikmesriigi esitatud teabest ei piisa vastuvõtvale liikmesriigile teate heakskiitmiseks.

Kui hoiatusteate kehtivust on kontrollitud ja isiku asukoht on kindlaks määratud või ta on liikmesriigis vahi alla võetud, tuleb vormiga A esitatud teave saata liikmesriigi sellele pädevale asutusele, kes viib täide Euroopa vahistamismääruse või väljaandmistaotluse. Kui taotletakse Euroopa vahistamismääruse või väljaandmistaotluse originaali, peab määruse või taotluse välja andnud õigusasutus selle saatma otse täideviivale õigusasutusele, kui väljaandva või täideviiva riigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

3.8.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.3.

Lisaks kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

Kui tuvastatakse kokkulangevus isiku suhtes, kelle kohta on esitatud vahistamist käsitlev hoiatusteade, tuleb sellest kohe teavitada teate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood. Pärast vormi G saatmist tuleb välja andnud liikmesriigi SIRENE bürood kokkulangevuse tuvastamisest teavitada ka telefoni teel.

b)	Vajadusel edastab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo konkreetse teabe meetmete kohta, mida asjaomase juhtumi puhul peab täidesaatva liikmesriigi SIRENE büroo võtma.

Hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo teatab kõikide teiste liikmesriikide SIRENE büroodele vastavuse tuvastamisest vormi M abil, juhul kui vastavus tuvastati kahe nädala jooksul pärast hoiatusteate esitamist. Kui möödunud on rohkem kui kaks nädalat, teavitatakse vaid neid liikmesriike, kes on seda soovinud.

4.   HOIATUSTEADE ISIKU RIIKI SISENEMISE VÕI RIIGIS VIIBIMISE KEELAMISEKS (SIS II MÄÄRUSE ARTIKKEL 24)

Allpool käsitletakse järgmist:

—	hoiatusteate sisestamine;

—	korduvate teadete olemasolu kontrollimine;

—	identiteedi väärkasutus;

—	varjunime sisestamine;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist;

—	ELi kodanike pereliikmete suhtes kehtiv erikord.

4.1.   Hoiatusteate sisestamine

Vastavalt SIS II määruse artiklile 24 võib selliste kolmandate riikide kodanike kohta sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlevaid hoiatusteateid sisestada SIS II-sse vastavalt siseriiklikule hoiatusteatele, mis on esitatud avalikku korda ja julgeolekut või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõttu.

Hoiatusteate võib samuti sisestada juhul, kui kolmanda riigi kodaniku suhtes on kohaldatud väljasaatmist, sisenemiskeeldu või riigist tagasisaatmist hõlmavat meedet, mida ei ole tühistatud või mille täitmist ei ole peatatud ja milles sisaldub või millega kaasneb sisenemise või riigis elamise keeld, mis on kehtestatud kolmandate riikide kodanike sisenemise või riigis elamisega seotud riiklike eeskirjade eiramise tõttu.

Lisaks sätestatakse SIS II määruse artiklis 26, et teatavatel konkreetsetel tingimustel sisestatakse hoiatusteated ka selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 15 piiravat meedet, mille eesmärk on ära hoida sisenemine liikmesriikide territooriumile või transiit läbi nende territooriumi.

Vastavalt SIS II määruse artiklile 25 kehtivad erieeskirjad nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse vaba liikumise õigust, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (21). SIRENE büroo saab võimaluse piires võimaldada juurdepääsu teabele, mida kasutati ühenduses vaba liikumise õigusega isiku sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate sisestamise vajalikkuse hindamisel (22).

4.2.   Korduvad teated

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.2.

Isiku sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlevate hoiatusteadete ühilduvus

Sisenemiskeeldu käsitlevad hoiatusteated ühilduvad vahi alla võtmise hoiatusteadetega. Need hoiatusteated ei ühildu kadunud isikuid, kontrolli ega kohtumenetluses osalemist käsitlevate hoiatusteadetega.

4.3.   Identiteedi väärkasutus

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.11.1.

4.4.   Varjunime sisestamine

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.11.2.

4.5.   Täiendava teabe edastamine pärast kokkulangevuse tuvastamist

Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktis c sätestatud teabemenetluse ning Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud konsultatsioonimenetluse läbiviimine kuulub piirikontrolli ning elamislubade ja viisade väljaandmise eest vastutavate asutuste pädevusse. SIRENE bürood osalevad nimetatud menetlustes üldiselt ainult teadetega otseselt seotud lisateabe edastamiseks (nt teavitamine kokkulangevusest, isiku tuvastamine) või teadete kustutamiseks.

Kuid SIRENE büroo võib osaleda ka kolmanda riigi kodaniku väljasaatmiseks või tema sissesõidu keelamiseks vajaliku täiendava teabe või nimetatud toimingute tulemusel tekkinud teabe edastamises.

4.5.1.   Elamisloa ja viisa väljaandmisega seotud teabe vahetamine

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

Olenemata Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud juhtudel toimuva teabevahetuse suhtes kehtestatud erimenetlusest ning olenemata punktist 4.6, milles käsitletakse ühenduses vaba liikumise õigusega isiku kolmanda riigi kodaniku suhtes kokkulangevuse tuvastamisele järgnevat teabevahetust (mille puhul on kohustuslik konsulteerida hoiatusteate väljastanud riigi SIRENE bürooga), võib täideviiv liikmesriik teatada sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate välja andnud liikmesriigile, et elamisloa või viisa väljaandmise menetluse käigus on tuvastatud vastavus hoiatusteatele. Hoiatusteate esitanud liikmesriik võib seejärel vajaduse korral teavitada teisi liikmesriike, kasutades selleks vormi M.

b)	Asjaomaste liikmesriikide SIRENE bürood võivad vastava taotluse korral ning vastavalt liikmesriigi õigusaktidele abistada vajaliku teabe edastamisel elamislubasid ja viisasid väljaandvaid ametiasutusi.

Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud erimenetlused

Schengeni konventsiooni artikli 25 lõikes 1 sätestatud menetlus

Kui elamisloa väljaandmist kavandav liikmesriik tuvastab, et teine liikmesriik on taotluse esitaja kohta esitanud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate, konsulteerib ta SIRENE büroode vahendusel hoiatusteate esitanud liikmesriigiga. Selleks kasutatakse vormi N. Hoiatusteade kustutatakse, kui liikmesriik pärast konsulteerimist ei tühista oma otsust elamisloa väljaandmise kohta, kuid asjaomase isiku võib lisada selle riigi sisenemiskeeldu käsitlevate hoiatusteadete nimekirja.

Schengeni konventsiooni artikli 25 lõikes 2 sätestatud menetlus

Kui isiku sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate sisestanud liikmesriik tuvastab, et hoiatusteates nimetatud isikule on antud elamisluba, algatab ta elamisloa välja andnud riigiga SIRENE büroode vahenduse konsultatsioonimenetluse, kasutades selleks vormi O. Seda vormi kasutatakse SIRENE büroode vahendusel toimuvaks konsulteerimiseks ka juhul, kui elamisloa välja andnud liikmesriik avastab hiljem, et isiku kohta on SIS II-sse kantud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade (23).

Kui kolmas liikmesriik, st mitte liikmesriik, kes andis välja elamisloa, ega ka liikmesriik, kes esitas teate, leiab, et mõne liikmesriigi elamisloa saanud kolmanda riigi kodaniku kohta on esitatud hoiatusteade, teavitab ta sellest nii elamisloa andnud kui ka teate esitanud liikmesriiki SIRENE büroode vahendusel vormi H abil.

Kui Schengeni konventsiooni artiklis 25 ettenähtud menetlus hõlmab isiku sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate kustutamist, osutavad SIRENE bürood kooskõlas riigi õigusaktidega oma abi, kui neilt seda taotletakse.

4.5.2.   Teabe vahetamine seoses Schengeni alale sisenemise keelamise või sealt väljasaatmisega

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

Olenemata Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktide a ja c alusel toimuva teabevahetuse suhtes kehtestatud erimenetlustest ning olenemata punktist 4.6, milles käsitletakse ühenduses vaba liikumise õigusega isiku kolmanda riigi kodaniku suhtes kokkulangevuse tuvastamisele järgnevat teabevahetust (mille puhul on kohustuslik konsulteerida hoiatusteate väljastanud riigi SIRENE bürooga), võib liikmesriik taotleda, et teda teavitataks kõikidest kokkulangevustest hoiatusteadetega, mille see riik on esitanud isiku riiki sisenemise või riigis viibimise keelamiseks. Iga liikmesriik, kes soovib seda võimalust kasutada, esitab teisele liikmesriigile kirjaliku taotluse.

b)	Täideviiv liikmesriik, kellele esitati taotlus, võib haarata initsiatiivi ja teavitada hoiatusteate esitanud liikmesriiki, et nimetatud teate suhtes on tuvastatud kokkulangevus ning et kolmanda riigi kodanikule ei ole antud sissesõiduõigust või et ta on Schengeni alalt välja saadetud.

c)

Kui liikmesriik peab oma territooriumil kinni kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes on esitatud hoiatusteade, edastab hoiatusteate esitanud liikmesriik talle teabe, mida on vaja selle isiku tagasisaatmiseks. Teabe sisu peab sõltuma täideviiva liikmesriigi vajadustest. Esitatav teave peaks sisaldama järgmist (kui hoiatusteate esitanud liikmesriigil on see olemas): — otsuse liik ja põhjus; — otsuse välja andnud asutus; — otsuse kuupäev; — otsuse kättetoimetamise kuupäev; — otsuse täideviimise kuupäev; — kuupäev, millal otsus kaotab kehtivuse, või otsuse kehtivusaeg.

Kui isik, kelle kohta on esitatud teade, peeti kinni piiril, järgitakse Schengeni piirieeskirju ja hoiatusteate esitanud liikmesriigi menetlusi.

Teatud erijuhtudel võib tekkida vajadus vahetada SIRENE büroode kaudu kiiresti täiendavat teavet, et isik kindlalt tuvastada (vt jaotis 2.8.3).

Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktides a ja c sätestatud erimenetlused

Menetlus, mida kohaldatakse artikli 5 lõike 4 punktis a sätestatud juhtudel

Vastavalt Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktile a on kolmanda riigi kodanikul, kelle kohta on esitatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade, kuid kellel on ühe liikmesriigi antud elamisluba või mitmekordne viisa, lubatud elamisloa või mitmekordse viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi. Sellisesse riiki sisenemise võib keelata juhul, kui see riik on andnud välja oma riigis kehtiva sisenemiskeeldu käsitleva hoiatusteate.

Kui niisugune kolmanda riigi kodanik püüab siseneda liikmesriiki, kes on SIS II-sse sisestanud hoiatusteate, võib see liikmesriik keelata tema sisenemise. Kui selle liikmesriigi SIRENE büroo pädeva ametiasutuse taotlusel konsulteerib elamisloa välja andnud riigi SIRENE bürooga, kasutatakse selleks vormi O, et võimaldada pädeval asutusel välja selgitada, kas on alust elamisloa tühistamiseks. Kui elamisluba ei tühistata, kustutatakse hoiatusteade SIS II-st, kuid asjaomase isiku võib lisada selle riigi sisenemiskeeldu käsitlevate hoiatusteadete nimekirja.

Kui see isik püüab siseneda elamisloa välja andnud riiki, lubatakse tal sinna siseneda, kuid selle riigi SIRENE büroo saadab pädeva ametiasutuse taotlusel vormi O hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole, et pädevatel asutustel oleks võimalik teha otsus tühistamise või hoiatusteate kustutamise kohta.

Kui kolmanda riigi kodanik püüab siseneda kolmandasse liikmesriiki, kes ei ole ei hoiatusteate esitanud ega ka elamisloa välja andnud riik, ning see kolmas liikmesriik avastab, et kuigi isikul on ühe liikmesriigi väljaantud elamisluba, on SIS II-s tema kohta siiski hoiatusteade, siis kõnealune kolmas liikmesriik võimaldab isiku transiiti elamisloa välja andnud liikmesriiki. Riiki sisenemise võib keelata, kui kolmas liikmesriik on isiku kandnud oma riigi hoiatusteadete nimekirja. Mõlemal juhul saadab SIRENE büroo pädeva ametiasutuse taotlusel kõnealuste liikmesriikide SIRENE büroodele vormi H, millega neid teavitatakse vasturääkivusest ja palutakse neid omavahel konsulteerida, et kustutada SIS II-st hoiatusteade või tühistada elamisluba. See SIRENE büroo võib paluda end konsulteerimise tulemustest teavitada.

Menetlus, mida kohaldatakse artikli 5 lõike 4 punktis c sätestatud juhtudel

Vastavalt artikli 5 lõike 4 punktile c võib liikmesriik kolmanda riigi kodanikel, kes ei täida ühte või mitut lõikes 1 sätestatud tingimust, lubada siseneda oma territooriumile humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Pädeva ametiasutuse taotlusel võib sisenemist lubanud liikmesriigi SIRENE büroo sellest teavitada elamisloa välja andnud liikmesriigi SIRENE bürood vormi H abil.

4.6.   Teabe vahetamine, kui tuvastatakse kokkulangevus kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda

Kui tuvastatakse kokkulangevus kolmanda riigi sellise kodaniku suhtes, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse vaba liikumise õigust, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, kohaldatakse erieeskirju (24):

a)	Pädeva ametiasutuste taotlusel võtab täideviivava liikmesriigi SIRENE büroo vormi G abil viivitamata ühendust hoiatustaotluse esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga, et saada teavet, mida on vaja võetavate meetmete kiireks otsustamiseks.

b)	Teabetaotluse saamisel asub hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo kohe koguma vajalikku teavet ning saadab selle niipea kui võimalik täideviiva liikmesriigi SIRENE büroole.

c)	Täideviiv liikmesriik teatab oma SIRENE büroo kaudu hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole, kas kavandatud meede võeti (vormi G abil) või mitte (vormi H abil).

4.7.   ELi kodaniku kohta sisestatud hoiatusteate kustutamine

Sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade kustutatakse, kui kolmanda riigi kodanik, kelle kohta see on esitatud, saab mõne liikmesriigi kodakondsuse. Kui kodakondsuse muutumist märkab mitte hoiatusteate esitanud riigi, vaid mõne teise riigi SIRENE büroo, siis saadab viimane esimesele vormi J, järgides juriidiliselt või faktiliselt ebatäpsete andmete parandamise ja kustutamise menetlust (vt jaotist 2.7).

5.   HOIATUSTEATED TEADMATA KADUNUD ISIKUTE KOHTA (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 32)

Allpool käsitletakse järgmist:

—	hoiatusteate sisestamine;

—	korduvate teadete olemasolu kontrollimine;

—	identiteedi väärkasutus;

—	varjunime sisestamine;

—	lipu lisamine;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist.

5.1.   Hoiatusteate sisestamine

Pädeva ametiasutuse taotlusel kantakse SIS II-sse andmed järgmistesse kategooriatesse kuulvate isikute (nii alaealiste kui täiskasvanute) kohta, et selgitada välja nende asukoht või võtta nad kaitse alla:

—	teadmata kadunud isikud, keda on vaja paigutada kaitse alla: i) nende endi turvalisuse huvides; ii) ohu ennetamiseks;

—	teadmata kadunud isikud, kelle asukoht tuleb välja selgitada, kuid keda ei ole vaja kaitse alla paigutada.

Alustatakse otsinguid, kusjuures teadmata kadunud isikute otsimise taotluse esitamisel järgitakse asjaomases liikmesriigis kehtivat menetlust.

Kui on olemas isiku fotod ja sõrmejäljed, lisatakse need hoiatusteatele vastavalt SIS II otsuse artikli 23 lõikele 2.

5.2.   Korduvad teated

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.2.

Teadmata kadunud isikuid käsitlevate hoiatusteadete ühilduvus

Teadmata kadunud isikutega seotud hoiatusteated ühilduvad vahi alla võtmist ja kohtumenetluses osalemist käsitlevate hoiatusteadetega. Need hoiatusteated ei ühildu sisenemiskeeldu ega kontrolli käsitlevate hoiatusteadetega.

5.3.   Identiteedi väärkasutus

Vaata üldine kord, mis on esitatud jaotises 2.11.1.

5.4.   Varjunime sisestamine

Vaata üldine kord, mis on esitatud jaotises 2.11.2.

5.5.   Lipu lisamine

Kui on tuvastatud kokkulangevus, võib taotleda lipu lisamist. Lipu lisamisel järgitakse jaotises 2.6 kirjeldatud üldisi menetlusi.

Seoses teadmata kadunud isikute kohta esitatud hoiatusteadetega ei ole kehtestatud muid menetlusi.

5.6.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.3.

Lisaks kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	Kui teadmata kadunud isikute kaitseks tuleb võtta meetmeid, edastavad SIRENE bürood nende kohta võimalikult palju meditsiinilist teavet. Edastatud teavet hoitakse vaid senikaua, kuni see on hädavajalik, ja seda kasutatakse rangelt vaid selle isiku ravimiseks.

b)	Täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo teatab alati asukohaandmed hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole.

c)

Vastavalt SIS II otsuse artikli 33 lõikele 2 on teadmata kadunud ja leitud täisealist isikut käsitlevate andmete edastamiseks isiku kadumiseset teatanud isikule vaja kadunud isiku nõusolekut. Pädevad asutused võivad siiski kadumisest teatanud isikule edastada teabe selle kohta, et hoiatusteade on kustutatud pärast vastavuse tuvastamist.

6.   KOHTUMENETLUSES OSALEMISE EESMÄRGIL OTSITAVAID ISIKUID KÄSITLEVAD HOIATUSTEATED (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 34)

Allpool käsitletakse järgmist:

—	hoiatusteate sisestamine;

—	korduvate teadete olemasolu kontrollimine;

—	identiteedi väärkasutus;

—	varjunime sisestamine;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist.

6.1.   Hoiatusteate sisestamine

Pädeva ametiasutuse taotlusel kantakse SIS II-sse andmed järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute kohta, et edastada nende elu- või kodukoha andmed:

—	tunnistajad;

—	isikud, keda on kutsutud seoses kriminaalmenetlusega kohtusse andma ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse, või isikud, keda kutsumise eesmärgil otsitakse;

—	isikud, kellele tuleb kätte toimetada kohtuotsus või muud dokumendid seoses kriminaalmenetlusega, et neil oleks võimalik anda ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;

—	isikud, kellele tuleb kätte toimetada kutse ilmuda kohale vabadusekaotusliku karistuse kandmiseks.

Kui on olemas isiku fotod ja sõrmejäljed, lisatakse need hoiatusteatele vastavalt SIS II otsuse artikli 23 lõikele 2.

6.2.   Korduvad teated

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.2.

Kohtumenetluses osalemist käsitlevate hoiatusteadete ühildumine

Kohtumenetluses osalemist käsitlevad hoiatusteated ühilduvad vahi alla võtmist ja kadunud isikuid käsitlevate hoiatusteadetega. Need hoiatusteated ei ühildu kontrolli ega sisenemiskeeldu käsitlevate hoiatusteadetega.

6.3.   Identiteedi väärkasutus

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.11.1.

6.4.   Varjunime sisestamine

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.11.2.

6.5.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.3.

Lisaks kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	Isiku tegeliku elukoha kindlakstegemiseks võetakse meetmed vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus isik leiti.

b)	Erinevalt teadmata kadunud isikuid käsitlevatest hoiatusteadetest ei ole isiku elukoha edastamiseks pädevatele ametiasutustele vaja tema nõusolekut.

7.   VARJATUD KONTROLLI VÕI ERIKONTOLLI EESMÄRGIL ESITATUD HOIATUSTEATED (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 36)

Allpool käsitletakse järgmist:

—	hoiatusteate sisestamine;

—	korduvate teadete olemasolu kontrollimine;

—	identiteedi väärkasutus;

—	varjunime sisestamine;

—	hoiatusteate esitamisega seotud teabevahetus riigi julgeolekuasutuste taotlusel;

—	lipu lisamine;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist.

7.1.   Hoiatusteate sisestamine

Varjatud kontrolli või erikontrolli eesmärgil võib pädeva asutuste taotlusel SIS II-sse sisestada andmeid isikute ja esemete (sõidukite, laevade, lennukite ja konteinerite) kohta.

Erikontroll on isikute, sõidukite, laevade ja lennukite põhjalik kontrollimine. Varjatud kontrolli viiakse läbi ilma kontrolli diskreetsust ohtu seadmata.

Neid hoiatusteateid võib sisestada selleks, et uurida kuritegusid ja ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte juhtudel, mis on loetletud SIS II otsuse artikli 36 lõikes 2.

Varjatud erikontrolli või erikontrolli käsitlevaid hoiatusteateid võib esitada ka riigi julgeolekuasutuste taotlusel vastavalt SIS II otsuse artikli 36 lõikele 3.

Kui liikmesriigi õigusaktides ei ole erikontrolli ette nähtud, asendatakse see selles liikmesriigis automaatselt varjatud kontrolliga vastavalt SIS II otsuse artikli 37 lõikele 4.

Kui on olemas isiku fotod ja sõrmejäljed, lisatakse need hoiatusteatele vastavalt SIS II otsuse artikli 23 lõikele 2.

7.2.   Korduvad teated

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.2.

Varjatud kontrolli või erikontrolli käsitlevate hoiatusteadete ühildumine

Isikute varjatud kontrolli ja erikontrolli käsitlevad hoiatusteated ei ühildu vahi alla võtmist, sisenemiskeeldu, kadunud isikuid ega kohtumenetluses osalemist käsitlevate hoiatusteadetega.

Esemete varjatud kontrolli või erikontrolli käsitlevad hoiatusteated ei ühildu muudesse kategooriatesse kuuluvate hoiatusteadetega.

Isikute varjatud kontrolli käsitlevad hoiatusteated ei ühildu erikontrolli käsitlevate hoiatusteadetega.

7.3.   Identiteedi väärkasutus

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.11.1.

7.4.   Varjunime sisestamine

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.11.2.

7.5.   Teiste liikmesriikide teavitamine, kui hoiatusteade esitatakse riigi julgeolekuasutuste taotlusel (otsuse artikli 36 lõige 3)

Kui hoiatusteade esitatakse riigi julgeolekuasutuste taotlusel, teatab hoiatusteadet esitava liikmesriigi SIRENE büroo sellest teistele SIRENE büroodele vormi M abil. Vormil esitatakse hoiatusteate sisestamist taotleva ametiasutuse nimi ja tema kontaktandmed.

Konkreetse teabe saladus tagatakse vastavalt riigi õigusaktidele, sealhulgas hoides SIRENE büroode omavahelise suhtluse lahus suhtlusest riikide julgeolekuasutuste vahel.

7.6.   Lipu lisamine

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.6.

Varjatud kontrolli või erikontrolli eesmärgil esitatud hoiatusteadete suhtes ei ole kehtestatud muid menetlusi.

Kui täideviiva liikmesriigi riikliku julgeoleku eest vastutav ametiasutus otsustab, et hoiatusteatele tuleb lisada märge (lipp) selle kehtivuse kohta, võtab ta ühendust oma riigi SIRENE bürooga ja teatab talle, et nõutavat meedet ei ole võimalik võtta. Seejärel taotleb SIRENE büroo lipu lisamist, saates hoiatusteate esitanud riigi SIRENE büroole vormi F. Ta ei ole kohustatud lipu lisamist põhjendama.

7.7.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.3.

Lisaks kohaldatakse järgmisi eeskirju:

Kui SIS II otsuse artikli 36 lõike 3 kohase hoiatusteate suhtes tuvastatakse kokkulangevus, teavitab täidesaatva liikmesriigi SIRENE büroo hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood (varjatud kontrolli või erikontrolli) tulemustest vormiga G. Täidesaatva liikmesriigi SIRENE büroo teavitab oma riigi riikliku julgeoleku eest vastutavat pädevat asutust.

8.   HOIATUSTEATED ARESTITAVATE VÕI ASITÕENDINA KASUTATAVATE ESEMETE KOHTA (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 38)

Allpool käsitletakse järgmist:

—	hoiatusteate sisestamine;

—	korduvate teadete olemasolu kontrollimine;

—	teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist.

8.1.   Hoiatusteate sisestamine

Arestimise või kriminaalmenetluses asitõendina kasutamise eesmärgil võib SIS II-sse sisestada andmeid järgmiste esemete kohta:

—	mootorsõidukid, mille mootori töömaht on üle 50 cm3, laevad ja lennukid;

—	haagised tühimassiga üle 750 kg, haagiselamud, tööstusseadmed, päramootorid ja konteinerid;

—	tulirelvad;

—	varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangid;

—	varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud isikut tõendavad dokumendid nagu passid, ID-kaardid, juhiload, elamisload ja reisidokumendid;

—	sõidukite registreerimistunnistused ja nende numbrimärgid, mis varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud;

—	pangatähed (registreeritud pangatähed);

—	varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või tühistatud väärtpaberid ja maksevahendid nagu tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, aktsiad ja osakud.

8.2.   Korduvad teated

Vaata üldist korda, mis on esitatud jaotises 2.2.

Esemete arestimise või asitõendina kasutamise eesmärgil esitatavate hoiatusteadete ühilduvus

Esemete arestimise või asitõendina kasutamise eesmärgil esitatavad hoiatusteated ei ühildu varjatud kontrolli ega erikontrolli käsitlevate hoiatusteadetega.

8.3.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse tuvastamist

Kui kokkulangevus tuvastatakse vastavalt SIS II otsuse artiklile 36 sõidukit, laeva, lennukit või konteinerit käsitleva ja arestimise või asitõendina kasutamise eesmärgil esitatud hoiatusteate suhtes, vastab SIRENE büroo taotluse saamisel vormile G nii kiiresti kui võimalik, kasutades täiendava teabe vormi P.

Kõiki vormi P välju ei tule täita, arvestades et taotlus on kiireloomuline ja seetõttu ei ole võimalik esitamiseks valmis seada kogu teavet korraga. Kuid asjaosalised peavad tegema kõik endast oleneva teabe esitamiseks peamistes lahtrites: 041, 042, 043, 162, 164, 165, 166, 167 ja 169.

9.   STATISTIKA

SIRENE bürood esitavad korra aastas statistilise ülevaate, mis saadetakse korraldusasutusele ja komisjonile. Euroopa andmekaitseinspektori ja riikide pädevate isikuandmete kaitse asutuste taotlusel tuleb statistiline ülevaade saata ka neile.

Statistilise ülevaate moodustavad mitut liiki vormid, mis saadetakse kõikidele liikmesriikidele. Statistilises ülevaates esitatakse ka kokkulangevuste ja lippude lisamise statistika. Liikmesriik esitab eraldi ülevaate teiste liikmesriikide ja enda esitatud hoiatusteadete suhtes tuvastatud kokkulangevuste kohta.

10.   SIRENE KÄSIRAAMATU JA MUUDE RAKENDUSMEETMETE LÄBIVAATAMINE

Käsiraamat ja muud rakendusmeetmed vaadatakse läbi, kui ladusa toimimise huvides tekib vajadus muuta mõnda sätet.

---

(1)  Käesolev tekst on identne komisjoni otsuse 2008/333/EÜ lisas esitatud tekstiga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 4).

(2)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(3)  Täitevkomitee 22. detsembri 1994. aasta otsus rakendamise konventsiooni jõustamise kohta (SCH/Com-ex (94) 29 rev. 2) (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 130).

(4)  Täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsused (SCH/Com-ex 97(27) rev. 4) Itaalia ja (SCH/Com-ex 97(28) rev. 4) Austria kohta.

(5)  Nõukogu 13. detsembri 1999. aasta otsus 1999/848/EÜ Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Kreekas (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 58.)

(6)  Nõukogu 1. detsembri 2000. aasta otsus 2000/777/EÜ Schengeni acquis’ kohaldamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil ja Norras (EÜT L 309, 9.12.2000, lk 24).

(7)  Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/926/EÜ Schengeni acquis’ osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (ELT L 395, 31.12.2004, lk 70.)

(8)  EÜT C 340, 10.11.1997.

(9)  ELT L 370, 17.12.2004.

(10)  Edaspidi „SIS II määrus”.

(11)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63. Edaspidi „SIS II otsus”.

(12)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(13)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 1.

(14)  See ei piira SIRENE büroole muude ülesannete määramist vastavalt õigusaktidele politseikoostöö raames, nt nõukogu raamotsuse 2006/960/JSK (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89) kohaldamisel.

(15)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(16)  Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel üksikisikute kaitse konventsioon ja selle hilisemad muudatused.

(17)  Dokument 16375/07.

(18)  Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta.

(19)  Teavet tutvumis- ja parandamismenetluste kohta liikmesriikides võib leida komisjoni veebisaidilt: http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/index_en.htm.

(20)  Vaata ka ELi Schengeni kataloogi teine osa: Schengeni infosüsteem, SIRENE: soovitused ja hea tava, detsember 2002.

(21)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(22)  Direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 30 sätestatakse, et isikule, kellele keelatakse riiki sisenemine, teatatakse sellest kirjalikult ja teda teavitatakse täielikult, millistel kaalutlustel põhineb tema kohta tehtud otsus, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega.

(23)  Tuleb meenutada, et tavapärase menetluse käigus ei ole veel enne ELi kodaniku perekonnaliikmele elamisloa väljaandmist võimalik SIS II kaudu välja selgitada, kas tema kohta on välja antud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamist käsitlev hoiatusteade. Direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 10 on loetletud tingimused, millele peab vastama liidu kodaniku perekonnaliige, kes on kolmanda riigi kodanik, et saada õigus liikmesriigis elada kauem kui kolm kuud. Loetelu on ammendav ja selles ei ole ette nähtud tavapärast SISi abil väljaselgitamist enne elamisloa väljaandmist. Kõnealuse direktiivi artikli 27 lõike 3 kohaselt võib liikmesriik, kui ta seda vajalikuks peab, nõuda teiselt liikmesriigilt teavet asjaomase isiku võimaliku varasema politseitoimiku kohta (st mitte kõiki SIS II kantavaid andmeid). Sellise teabe nõudmine ei kuulu tavamenetlusse.

(24)  Direktiivi 2004/38/EÜ kohaselt võib isikule, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse vaba liikumise õigust, keelata riiki sisenemist või seal viibimist avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides juhul, kui asjaomase isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi; seejuures tuleb lähtuda ka muudest nimetatud direktiivi artikli 27 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest. Artikli 27 lõikes 2 sätestatakse: „Avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinevad eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa selliste meetmete võtmist iseenesest põhjendada. Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Põhjendused, mis ei ole juhtumi üksikasjadega seotud või mis rajanevad üldise preventsiooni kaalutlustel, ei ole vastuvõetavad.” Lisaks kehtib piiranguid alalise elamisloaga isikute suhtes, kellele vastavalt direktiivi artikli 28 lõikele 2 võib keelata riiki sisenemise või seal viibimise vaid kaalukatel avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel.

---