Help Print this page 

Document 32004R0794

Title and reference
Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks
  • In force
OJ L 140, 30.4.2004, p. 1–134 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 08 Volume 004 P. 3 - 136
Special edition in Estonian: Chapter 08 Volume 004 P. 3 - 136
Special edition in Latvian: Chapter 08 Volume 004 P. 3 - 136
Special edition in Lithuanian: Chapter 08 Volume 004 P. 3 - 136
Special edition in Hungarian Chapter 08 Volume 004 P. 3 - 136
Special edition in Maltese: Chapter 08 Volume 004 P. 3 - 136
Special edition in Polish: Chapter 08 Volume 004 P. 3 - 136
Special edition in Slovak: Chapter 08 Volume 004 P. 3 - 136
Special edition in Slovene: Chapter 08 Volume 004 P. 3 - 136
Special edition in Bulgarian: Chapter 08 Volume 002 P. 42 - 176
Special edition in Romanian: Chapter 08 Volume 002 P. 42 - 176
Special edition in Croatian: Chapter 08 Volume 002 P. 9 - 143

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/794/oj
Multilingual display
Authentic language
  • Authentic language: hispaania keel, taani keel, saksa keel, kreeka keel, inglise keel, prantsuse keel, itaalia keel, hollandi keel, portugali keel, soome keel, rootsi keel, islandi keel, norra keel
Dates
  • Date of document: 21/04/2004
  • Date of effect: 20/05/2004; jõustumine avaldamise kuupäev + 20 vt artikkel 13
  • Date of end of validity: 31/12/9999
Miscellaneous information
  • Author: Euroopa Komisjon
  • Form: Määrus
  • Additional information: Laiendatud EMP-le 22005D0123
Relationship between documents
Text

32004R0794



Euroopa Liidu Teataja L 140 , 30/04/2004 Lk 0001 - 0134


Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004,

21. aprill 2004,

millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, [1] eriti selle artiklit 27,

pärast konsulteerimist riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Selleks, et hõlbustada riigiabi käsitlevate teadete koostamist liikmesriikide poolt ja nende hindamist komisjoni poolt, on soovitav kehtestada kohustuslik teatevorm. Nimetatud vorm peab olema võimalikult terviklik.

(2) Nii teate tüüpvorm kui ka kokkuvõtliku teabe leht ja täiendava teabe lehed peaksid hõlmama kõiki olemasolevaid suuniseid ja raamistikke riigiabivaldkonnas. Neid tuleks muuta või asendada vastavalt nimetatud tekstide täiustamisele.

(3) Tuleks sätestada lihtsustatud teatamissüsteem olemasoleva abi teatavate muudatuste puhul. Selline lihtsustatud kord tuleks heaks kiita üksnes siis, kui komisjoni on korrapäraselt teavitatud kõnealuse olemasoleva abi rakendamisest.

(4) Õiguskindluse huvides on vajalik selgitada, et väikestest suurenemistest kuni 20 % toetusprogrammi algsest eelarvest, eelkõige inflatsioonimõjude arvessevõtmiseks, ei oleks vaja komisjoni teavitada, kuna need tõenäoliselt ei mõjuta komisjoni algset hinnangut programmile vastavuse kohta, tingimusel et toetusprogrammi muud tingimused jäävad muutmata.

(5) Määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 21 nõutakse liikmesriikidelt kõiki olemasolevaid toetusprogramme või väljaspool heakskiidetud toetusprogrammi antud üksiktoetusi käsitlevate aastaaruannete esitamist komisjonile, mille suhtes ei ole tingimusliku otsusega kehtestatud mingeid konkreetseid aruandmiskohustusi.

(6) Et komisjon oleks võimeline täitma oma kohustusi toetuse kontrollimisel, peavad liikmesriigid talle edastama täpsed andmed sellise toetuse liikide ja summade kohta, mida nad on andnud olemasolevate toetusprogrammide alusel. On võimalik lihtsustada ja parandada riigiabist komisjonile teatamise korda, mida on hetkel kirjeldatud EÜ asutamislepingu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingu kohases ühises aruandmis- ja teatamismenetluses, mis sätestati komisjoni 2. augusti 1995. aasta kirjas liikmesriikidele. Käesolev määrus ei hõlma seda osa nimetatud ühisest menetlusest, mis käsitleb WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25 ja GATT 1994 artikli XVI kohaste subsiidiume käsitlevate teadetega seotud liikmesriikide aruandmiskohustusi.

(7) Aastaaruannetes nõutud teabe eesmärk on võimaldada komisjonil jälgida üldisi toetusmäärasid ja kujundada üldpilt erinevat liiki toetuse mõjudest konkurentsile. Selleks võib komisjon samuti paluda liikmesriikidel esitada ajutiselt lisaandmeid valitud teemade kohta. Teema valikut tuleks eelnevalt arutada liikmesriikidega.

(8) Iga-aastased aruandmised ei hõlma teavet, mis võib olla vajalik selle tõendamiseks, et konkreetsed toetusmeetmed vastavad ühenduse õigusele. Komisjon peaks seetõttu säilitama õiguse paluda liikmesriikidelt kohustuste võtmist või liita otsustele tingimused lisateabe nõudmiseks.

(9) Tuleks täpsustada, et määruse (EÜ) nr 659/1999 kohased tähtajad tuleks arvutada vastavalt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad, [2] mida on täiendatud käesolevas määruses sätestatud erieeskirjadega. On vajalik eelkõige kindlaks teha sündmused, mis määravad riigiabimenetlustele kohaldatava tähtaja alguse. Käesolevas määruses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada varem kehtinud tähtaegade suhtes, mis kehtivad jätkuvalt pärast käesoleva määruse jõustumist.

(10) Tagasinõudmise eesmärk on uuesti taastada see olukord, mis valitses enne seda, kui toetust anti ebaseaduslikult. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks soodustusi hinnata objektiivselt alates sellest hetkest, mil toetus on toetusesaaja ettevõttele kättesaadav, sõltumata nimetatud ettevõtte hiljem tehtud äriotsustest.

(11) Üldiste finantstavade kohaselt on asjakohane fikseerida tagasinõudmise intressimäär aastase protsendimäärana.

(12) Pankadevaheliste ülekannete mahu ja sageduse tulemuseks on intressimäär, mis on järjekindlalt mõõdetav ja statistiliselt oluline ning oleks seetõttu aluseks tagasinõudmise intressimäärale. Pankadevahelist valuutatehingute vahetuskurssi (swap-kurss) tuleks siiski kohandada nii, et see kajastaks pangandussektorist väljaspool valitseva suurenenud äririski üldiseid määrasid. Pankadevaheliste valuutatehingute vahetuskurssi käsitleva teabe põhjal peaks komisjon kehtestama ühtse tagasinõudmise intressimäära iga liikmesriigi kohta. Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise huvides on asjakohane kinnitada täpne meetod, mille alusel intressimäär tuleks arvutada, ja avaldada nii antud hetkel kohaldatav tagasinõudmise intressimäär kui ka eelnevalt kohaldatud asjaomased määrad.

(13) Riigiabi võib pidada toetusesaaja ettevõtte keskmise tähtajaga rahastamisvajaduste vähendajaks. Neil eesmärkidel ja kooskõlas üldiste finantstavadega võib määrata keskmiseks tähtajaks viis aastat. Tagasinõudmise intressimäär peaks seetõttu vastama viieks aastaks fikseeritud aastasele protsendimäärale.

(14) Arvestades eesmärki taastada olukord, mis kehtis enne toetuse ebaseaduslikku andmist, ja kooskõlas üldiste finantstavadega, tuleks komisjoni poolt fikseeritavale tagasinõudmise intressimäärale igal aastal liita intress. Samadel põhjustel tuleks kohaldada esimesel viiel tagasinõudmise aastal tagasinõudmise intressimäära, mida kohaldatakse esimesel tagasinõudmise aastal, ja järgneval viiel aastal tuleks kohaldada kuuendal tagasinõudmise aastal kohaldatavat tagasinõudmise intressimäära.

(15) Käesolevat määrust tuleks kohaldada pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva teatatud tagasinõudmisotsuste suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

OBJEKT JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Objekt ja reguleerimisala

1. Käesolev määrus sätestab üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad määruses (EÜ) nr 659/1999 osutatud teadete ja aastaaruannete vormi, sisu ja muid üksikasju. Selles sätestatakse samuti kõikides riigiabimenetlustes kohaldatavate tähtaegade ja ebaseadusliku toetuse tagasinõudmise intressimäärade arvutamist käsitlevad sätted.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse toetuste suhtes kõikides sektorites.

II PEATÜKK

TEATED

Artikkel 2

Teadete vormid

Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi teatada riigiabist kivisöesektoris komisjoni otsuse 2002/871/EÜ [3] kohaselt, tuleks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 2 lõike 1 kohased uusi toetusi käsitlevad teated esitada käesoleva määruse I lisa I osas sätestatud teatevormil muude kui artikli 4 lõikes 2 nimetatud teadete puhul.

Meetme hindamisel määruste, suuniste, raamistike ja muude riigiabi suhtes kohaldatavate tekstide kohaselt vajaminev täiendav teave esitatakse I lisa III osas sätestatud täiendava teabe lehtedel.

Kui asjaomaseid suuniseid või raamistikke muudetakse või asendatakse, kohandab komisjon vastavaid vorme ja teabelehti.

Artikkel 3

Teadete edastamine

1. Teate edastab komisjonile kõnealuse liikmesriigi alaline esindaja. See adresseeritakse komisjoni peasekretärile.

Kui liikmesriik soovib juhinduda määrustes, suunistes, raamistikes ja muudes riigiabi suhtes kohaldatavates tekstides sätestatud erimenetlusest, saadetakse teate koopia vastutavale peadirektorile. Peasekretär ja peadirektorid võivad määrata kontaktpunktid teadete vastuvõtmiseks.

2. Kogu järgnev kirjavahetus saadetakse vastutavale peadirektorile või peadirektori määratud kontaktpunkti.

3. Komisjon saadab oma kirjavahetuse kõnealuse liikmesriigi alalisele esindajale või mis tahes muule nimetatud liikmesriigi määratud aadressile.

4. Kuni 31. detsembrini 2005 edastab liikmesriik teated paberil. Võimaluse korral edastatakse samuti teate elektrooniline koopia.

Alates 1. jaanuarist 2006 edastatakse teated elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui komisjon ja teavitav liikmesriik ei lepi kokku teisiti.

Kogu kirjavahetus, mis käsitleb pärast 1. jaanuari 2006 esitatud teadet, edastatakse elektrooniliselt.

5. Kui teade edastatakse faksi teel vastuvõtva osapoole määratud numbrile, käsitletakse faksi edastamiskuupäeva paberkoopia edastamiskuupäevana, kui allkirjastatud originaal saadakse kätte hiljemalt 10 päeva pärast seda.

6. Pärast konsulteerimist liikmesriikidega avaldab komisjon hiljemalt 30. septembriks 2005 Euroopa Liidu Teatajas teadete elektroonilise edastamise korra üksikasjad, kaasa arvatud aadressid ja salajaste andmete kaitset käsitleva korra.

Artikkel 4

Teatavate olemasolevate toetuste muudatusi käsitlev lihtsustatud teatamismenetlus

1. Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 lõike c kohaldamisel tähendab olemasoleva toetuse muudatus mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist. Olemasoleva toetusprogrammi algse eelarve suurenemist 20 % võrra ei peeta siiski olemasoleva toetuse muutmiseks.

2. Olemasoleva toetuse järgmistest muudatustest teatatakse II lisas sätestatud lihtsustatud teatevormil:

a) heakskiidetud toetusprogrammi eelarve suurenemised üle 20 %;

b) olemasoleva heakskiidetud toetusprogrammi kehtivusaja pikendamine kuni kuue aasta võrra eelarve suurendamisega või ilma;

c) heakskiidetud toetusprogrammi kohaldamiskriteeriumide karmistamine, toetusmäära vähendamine või abikõlblike kulude vähendamine.

Komisjon annab endast parima, et võtta vastu lihtsustatud teatevormis teatatud toetust käsitlev otsus ühe kuu jooksul.

3. Lihtsustatud teatamismenetlust ei kasutata selliste toetusprogrammide muutustest teatamiseks, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud artiklite 5, 6 ja 7 kohaseid aastaaruandeid, välja arvatud juhul, kui aastaaruanded aastate kohta, mil toetust on antud, esitatakse teatega koos.

III PEATÜKK

AASTAARUANDED

Artikkel 5

Aastaaruannete vorm ja sisu

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli teise ja kolmanda lõigu ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõike 4 kohaselt vastu võetud tingimuslikus otsuses kehtestatud konkreetset aruandlust käsitlevate lisanõuete kohaldamist või kõnealuse liikmesriigi toetuse heakskiitmisotsusega seoses võetud kohustuste järgimist, koostavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 21 lõikes 1 nimetatud aastaaruanded olemasolevate toetusprogrammide kohta IIIA lisas sätestatud aruandluse standardvormi kohaselt iga kalendriaasta või selle osa suhtes, mil programmi kohaldatakse.

IIIB lisas sätestatakse vorm aastaaruannete jaoks, mis koostatakse asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud olemasolevate toetusprogrammide kohta.

IIIC lisas sätestatakse vorm aastaaruannete jaoks, mis koostatakse asutamislepingu I lisas loetletud kalandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud olemasolevate riigiabiprogrammide kohta.

2. Komisjon võib paluda liikmesriikidel esitada lisaandmeid valitud teemade kohta, mida eelnevalt liikmesriikides arutatakse.

Artikkel 6

Aastaaruannete edastamine ja avaldamine

1. Iga liikmesriik edastab oma aastaaruande komisjonile elektroonilisel kujul hiljemalt selle aasta 30. juuniks, mis järgneb aruandes käsitletud aastale.

Põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid esitada hinnanguid, tingimusel et tegelikud andmed edastatakse hiljemalt järgmist aastat käsitlevate andmetega koos.

2. Igal aastal avaldab komisjon riigiabi käsitleva kokkuvõtte, mis sisaldab eelmisel aastal esitatud aastaaruannetes sisalduva teabe sünteesi.

Artikkel 7

Aastaaruannete staatus

Aastaaruannete edastamist ei käsitata toetusmeetmete teatamiskohustuse täitmisena enne, kui need meetmed jõustatakse vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3, ning selline edastamine ei piira mingil viisil määruse (EÜ) nr 659/1999 III peatükis sätestatud menetluse kohaselt tehtud väidetavalt ebaseadusliku toetust käsitleva uurimise tulemust.

IV PEATÜKK

TÄHTAJAD

Artikkel 8

Tähtaegade arvutamine

1. Määruses (EÜ) nr 659/1999 ja käesolevas määruses sätestatud või komisjoni poolt asutamislepingu artikli 88 kohaselt fikseeritud tähtajad arvutatakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 ja käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud erieeskirjade kohaselt. Vastuolu ilmnemise korral kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.

2. Tähtajad määratakse kuudes või tööpäevades.

3. Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõike 1 kohaldamiseks komisjoni tegevusele määratud tähtaeg algab teate või järgneva kirjavahetuse vastuvõtmisest käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 ja artikli 3 lõike 2 kohaselt.

Pärast 31. detsembrit 2005 edastatud teadete ja nendega seotud kirjavahetuse puhul algab tähtaeg Euroopa Liidu Teatajas avaldatud asjaomasele aadressile saadetud elektroonilise teate või teadaande vastuvõtmisest.

4. Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõike 1 kohaldamiseks liikmesriikide tegevusele määratud tähtajad algavad asjaomase teate või kirjavahetuse vastuvõtmisest käesoleva määruse artikli 3 lõike 3 kohaselt.

5. Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõike 1 kohaldamisel pärast määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 lõikes 1 nimetatud ametliku uurimismenetluse algatamist kolmandate osapoolte ja nende liikmesriikide, kes ei ole otseselt seotud menetlusega, arvamuste esitamise tähtaeg algab Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate avaldamisest.

6. Kõiki tähtaja pikendamise taotlusi põhjendatakse nõuetekohaselt, ja need saadetakse kirjalikult tähtaega kinnitava osapoole määratud aadressile vähemalt kaks tööpäeva enne tähtaja lõppu.

V PEATÜKK

TAGASINÕUTAVA EBASEADUSLIKU TOETUSE INTRESSIMÄÄR

Artikkel 9

Intressimäära fikseerimise meetod

1. Kui ei ole teisiti sätestatud eriotsuses, on asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 vastuolus antud riigiabi tagasinõudmisel kasutatavaks intressimääraks igal kalendriaastal fikseeritud aastane protsendimäär.

See arvutatakse eelmise aasta septembri, oktoobri ja novembri pankadevaheliste viie aasta valuutatehingute vahetuskursside keskmise põhjal, millele lisatakse 75 baaspunkti. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon suurendada määra üle 75 baaspunkti ühe või mitme liikmesriigi osas.

2. Kui pankadevaheliste viie aasta valuutatehingute vahetuskursside viimase kolme kuu keskmine, millele on lisatud 75 baaspunkti, erineb üle 15 % riigiabi tagasinõudmisel kehtivast intressimäärast, arvestab komisjon riigiabi tagasinõudmisel kasutatava intressimäära ümber.

Uut määra kohaldatakse komisjoni ümberarvestusele järgneva kuu esimesest päevast alates. Komisjon teatab liikmesriikidele kirja teel ümberarvestusest ja selle kohaldamiskuupäevast.

3. Intressimäär fikseeritakse iga liikmesriigi jaoks eraldi või kahe või enama liikmesriigi jaoks ühiselt.

4. Usaldusväärsete või võrdväärsete andmete puudumisel või erandjuhtudel võib komisjon tihedas koostöös kõnealuse liikmesriigi/kõnealuste liikmesriikidega fikseerida riigiabi tagasinõudmise intressimäära ühe või enama liikmesriigi jaoks erineva meetodi alusel ja talle kättesaadava teabe alusel.

Artikkel 10

Avaldamine

Komisjon avaldab kehtivad ja asjaomased varasemad riigiabi tagasinõudmise intressimäärad Euroopa Liidu Teatajas ja teadmiseks Internetis.

Artikkel 11

Intressi kohaldamise meetod

1. Kohaldatavaks intressimääraks on määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil ebaseaduslik toetus anti esimest korda toetuse saaja käsutusse.

2. Intressimäärale kohaldatakse intressi kuni toetuse tagasinõudmise kuupäevani. Eelneval aastal kogunenud intressile kohaldatakse intressi igal järgneval aastal.

3. Lõikes 1 nimetatud intressimäära kohaldatakse kogu perioodi jooksul kuni tagasinõudmise kuupäevani. Kui on möödunud enam kui viis aastat kuupäevast, mil ebaseaduslik toetus anti esimest korda toetuse saaja käsutusse, ja toetuse tagasinõudmise kuupäevast, arvestatakse intressimäär ümber viieaastaste intervallide tagant, võttes aluseks ümberarvestuse ajal kehtiva määra.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Läbivaatamine

Komisjon vaatab liikmesriikidega nõu pidades läbi käesoleva määruse kohaldamise nelja aasta jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II peatükki kohaldatakse üksnes nende teadete suhtes, mis on komisjonile edastatud rohkem kui viis kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

III peatükki kohaldatakse aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad alates 1. jaanuarist 2003 antud toetust.

IV peatükki kohaldatakse mis tahes tähtaja suhtes, mis on fikseeritud, kuid mis ei ole veel lõppenud käesoleva määruse jõustumise päeval.

Artikleid 9 ja 11 kohaldatakse kõikide tagasinõudmisotsuste suhtes, millest teavitatakse pärast käesoleva määruse jõustumispäeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario Monti

[1] EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[2] EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

[3] EÜT L 300, 5.11.2002, lk 42.

--------------------------------------------------

I LISA

STANDARDVORM RIIGIABIST TEATAMISEKS VASTAVALT EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKELE 3 JA EBASEADUSLIKKU TOETUST KÄSITLEVA TEABE ESITAMISEKS

Käesolevat vormi kasutavad liikmesriigid uutest toetusprogrammidest ja üksiktoetustest EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatamiseks. Seda kasutatakse samuti siis, kui komisjoni teavitatakse õiguskindluse huvides meetmest, mis ei ole toetus.

Liikmesriikidel palutakse samuti kasutada käesolevat vormi, kui komisjon taotleb põhjalikku teavet väidetavalt ebaseadusliku toetuse kohta.

Käesolev vorm on kolmeosaline:

I. Üldteave: täidetakse alati

II. Kokkuvõtlik teave Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks

III. Lisateabeleht sõltuvalt toetuse liigist

Palun pange tähele, et kui käesolevat vormi ei täideta korrektselt, võidakse puudulikult täidetud vorm tagasi saata. Täidetud vormi edastab komisjonile kõnealuse liikmesriigi alaline esindaja. See adresseeritakse komisjoni peasekretärile.

Kui liikmesriik soovib juhinduda määrustes, suunistes, raamistikes ja muudes riigiabi suhtes kohaldatavates tekstides sätestatud erimenetlusest, saadetakse teate koopia komisjoni vastutava talituse peadirektorile.

I OSA

ÜLDTEAVE

TEATE STAATUS

Kas käesolevas vormis edastatud andmed käsitlevad:

□ EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohast teadet?

□ võimalikku ebaseaduslikku toetust? [1]

Kui jah, palun täpsustage toetuse täideviimise kuupäeva. Palun täitke käesolev vorm ja asjaomased lisavormid.

□ meedet, mis ei ole toetus ja millest on komisjoni teavitatud õiguskindluse huvides?

Palun märkige allpool põhjused, miks teavitav liikmesriik leiab, et meede ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Palun täitke käesoleva vormi asjaomased osad ja esitage kõik vajalikud tõendavad dokumendid.

Meede ei ole riigiabi, kui ei ole täidetud ühte EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud tingimustest. Palun esitage täielik hinnang meetme kohta, pidades silmas järgmisi kriteeriumeid ja keskendudes eriti sellele kriteeriumile, mida teie arvates ei ole täidetud:

- Ei tehta riigiressursside ülekandeid (näiteks siis, kui teie arvates ei ole tegu riigipoolse meetmega või kui võetakse kasutusele reguleerivad meetmed ilma riigiressursside ülekandeta)

- Puudub eelis (näiteks järgitakse turumajanduse erainvesteerimise põhimõtet)

- Puudub valikulisus/eripära (abinõu on näiteks kättesaadav kõikidele ettevõtetele, kõikides majandussektorites ning ei kohaldata territoriaalseid piiranguid ega kaalutlusõigust)

- Ei moonutata konkurentsi/ei mõjutata ühendusesisest kaubandust (näiteks ei ole tegevus majanduslikku laadi või on majandustegevus üksnes kohalik)

1. Andmed toetuseandja kohta

1.1. Asjaomane liikmesriik

1.2. Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (vajaduse korral)

1.3. …

Vastutav kontaktisik:

Nimi | : … |

Aadress | : … |

Telefon | : … |

Faks | : … |

E-post | : … |

1.4. Vastutav kontaktisik alalise esinduse juures:

Nimi | : … |

Telefon | : … |

Faks | : … |

E-post | : … |

1.5. Kui te soovite, et komisjoni poolt liikmesriikidele saadetud ametliku kirjavahetuse koopia edastataks muudele siseriiklikele asutustele, palun märkige nende nimi ja aadress:

Nimi | : | … |

Aadress | : | … … … |

1.6. Märkige liikmesriigi viide, kui te soovite seda kasutada komisjoni kirjavahetuses.

2. Andmed toetuse kohta

2.1. Toetuse nimetus (üksiktoetuse puhul toetust saava ettevõtte nimi)

2.2. Toetuse eesmärgi lühikirjeldus.

Palun märkige põhieesmärk ja vajaduse korral sekundaarne eesmärk (sekundaarsed eesmärgid):

| Põhieesmärk (palun tähistage vaid üks) | Sekundaarne eesmärk |

Piirkondlik areng | □ | □ |

Uurimis- ja arendustegevus | □ | □ |

Keskkonnakaitse | □ | □ |

Raskustes olevate ettevõtete päästmine | □ | □ |

Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine | □ | □ |

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted | □ | □ |

Tööhõive | □ | □ |

Koolitus | □ | □ |

Riskikapital | □ | □ |

Ekspordi või rahvusvahelistumise edendamine | □ | □ |

Üldise majandushuvi teenused | □ | □ |

Valdkondlik arendustegevus | □ | □ |

Sotsiaaltoetus üksiktarbijatele | □ | □ |

Loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamine | □ | □ |

Üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimine | □ | □ |

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses | □ | □ |

Kultuuripärandi säilitamine | □ | □ |

Kultuur | □ | □ |

□ | jah | □ | ei |

- Kui jah, kas programmiga muudetakse olemasolevat toetusprogrammi?

□ | jah | □ | ei |

- Kui jah, kas on täidetud (…) rakendusmääruse (EÜ) nr (…) artikli 4 lõike 2 kohases lihtsustatud teatamismenetluses kehtestatud tingimused?

□ | jah | □ | ei |

- Kui jah, palun kasutage lihtsustatud teatevormi ja täitke seal nõutud andmed (vt lisa II).

- Kui ei, palun jätkake käesoleva vormi täitmist ja täpsustage, kas algsest programmist, mida kavatsetakse muuta, on komisjoni teavitatud.

□ | jah | □ | ei |

- Kui jah, palun täpsustage

Toetuse number:

Komisjoni heakskiidu kuupäev (komisjoni kirja viide (SG(..)D/…):

…/…/ …

Algse programmi kestus: …

Palun täpsustage, milliseid tingimusi seoses algse programmiga muudetakse ja miks:

2.3.2. Kas teade on seotud üksiktoetusega?

□ | jah | □ | ei |

- Kui jah, tehke palun sobivasse kasti ristike

□ toetus, mis põhineb programmil, millest tuleb eraldi teatada

Heakskiidetud programmi viide:

Pealkiri | : … |

Toetuse number | : … |

Komisjoni kinnituskiri | : … |

□ programmil põhinev üksiktoetus

2.3.3. Kas teade on seotud üksiktoetuse või programmiga, millest on teatatud erandmääruse kohaselt? Kui jah, tehke palun sobivasse kasti ristike:

□ komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antud riigiabi suhtes. [5] Palun kasutage III.1 osas olevat lisateabelehte.

□ komisjoni määrus (EÜ) nr 68/2001, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 koolitusabi suhtes. [6] Palun kasutage III.2 lisas olevat lisateabelehte.

□ komisjoni määrus (EÜ) nr 2204/2002, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antud riigiabi suhtes. [7] Palun kasutage III.3 osas olevat lisateabelehte.

□ komisjoni määrus (EÜ) nr 1/2004, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (ELT L 1, 3.1.2004).

3. Riiklik õiguslik alus

3.1. Palun nimetage riiklik õiguslik alus, kaasa arvatud rakendussätted ja nende vastavad viiteallikad:

Pealkiri: …

Viide (vajaduse korral): …

3.2. Palun märkige käesolevale teatele lisatud dokument (dokumendid):

□ Koopia õigusliku aluse lõppteksti(de) asjaomastest väljavõtetest (ja võimaluse korral veebilink)

□ Koopia õigusliku aluse teksti(de) eelnõu(de) asjaomastest väljavõtetest (ja veebilink, kui see on olemas)

3.3. Kui tegu on lõpptekstidega, kas lõpptekst sisaldab klauslit, mille kohaselt võib abiandev asutus anda abi üksnes pärast seda, kui komisjon on selle kinnitanud (täitmise edasilükkamise klausel)?

□ | jah | □ | ei |

4. Toetusesaajad

4.1. Toetusesaaja(te) asukoht

□ abi mittesaavas piirkonnas/mittesaavates piirkondades

□ EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel abikõlblikus piirkonnas/abikõlblikes piirkondades (NUTS 3-tase või madalam)

□ EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel abikõlblikus piirkonnas/abikõlblikes piirkondades (NUTS 2-tase või madalam)

□ segapiirkonnas/segapiirkondades: täpsustage…

4.2. Toetusesaaja(te) sektor(id):

□ | … | Puudub konkreetne sektor |

□ | … A | Põllumajandus |

□ | … B | Kalandus |

□ | … C | All- ja pealmaakaevandamine |

□ | … 10.1 | Söekaevandus |

□ | … D | Tööstus |

□ | … 17 | Tekstiilid |

□ | … 21 | Tselluloos ja paber |

□ | … 24 | Keemia- ja farmaatsiatööstus |

□ | … 24.7 | Keemilised kiud |

□ | … 27.1 | Teras |

□ | … 29 | Tööstusmasinad |

□ | … DL | Elektri- ja optikaseadmed |

□ | … 34.1 | Mootorsõidukid |

□ | … 35.1 | Laevaehitus |

□ | … | Muu tootmissektor, palun täpsustage: … |

□ | … E | Elektri-, gaasi- ja veevarustus |

□ | … F | Ehitus |

□ | … 52 | Jaemüügiteenused |

□ | … H | Hotellid ja restoranid (turism) |

□ | … I | Transport |

□ | … 60 | Maismaatransport ja torujuhtmetransport |

□ | … 60.1 | Raudteed |

□ | … 60.2 | Muu maismaatransport |

□ | … 61.1 | Mere- ja rannikuveetransport |

□ | … 61.2 | Siseveetransport |

□ | … 62 | Õhutransport |

□ | … 64 | Postiside ja telekommunikatsioon |

□ | … J | Finantsvahendus |

□ | … 72 | Arvutid ja nendega seotud tegevus |

□ | … 92 | Meelelahutus, kultuur ja sport |

□ | … | Muu, palun täpsustage vastavalt NACE rev.1.1 klassifikaatorile: … |

Toetusesaaja nimi | : … |

Toetusesaaja liik | : … |

□ Väikesed või keskmise suurusega ettevõtted

Töötajate arv | : … |

Aastakäive | : … |

Aastabilanss | : … |

Sõltumatus | : … |

(palun lisage pühalik tõotus kooskõlas komisjoni väikesi või keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva soovitusega [10] või esitage muid tõendeid eespool nimetatud kriteeriumide kohta):

□ suurettevõte

□ raskustes olev ettevõte [11]

4.4 Toetusprogrammi puhul:

Toetusesaajate liik:

□ kõik ettevõtted (suured ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted)

□ üksnes suurettevõtted

□ väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

□ keskmise suurusega ettevõtted

□ väikesed ettevõtted

□ mikroettevõtted

□ Järgmised toetusesaajad: …

Toetusesaajate hinnanguline arv:

□ alla 10

□ 11–50

□ 51–100

□ 101–500

□ 501–1000

□ üle 1000

5. Toetuse maht/iga-aastane kulu

Üksiktoetuse puhul märkida iga asjaomase meetme üldmaht:

Programmi puhul märkida kavandatud eelarve iga-aastane maht ja üldmaht (omavääringus):

Maksumeetmete puhul palun märkida hinnanguline iga-aastane või üldine tulu vähenemine maksusoodustuste tõttu teatega hõlmatud ajavahemikul:

Kui eelarvet ei võeta vastu igal aastal, täpsustage, missugust perioodi see hõlmab:

Kui teade käsitleb olemasoleva programmi muutusi, palun märkige programmi teatatud muudatuste mõju eelarvele:

6. Toetuse vorm ja rahastamisvahendid

Täpsustage toetusesaajale kättesaadava toetuse vorm (vajaduse korral iga abinõu puhul):

□ Otsetoetus

□ Sooduslaen (kaasa arvatud üksikasjad laenu tagamise kohta)

□ Intressitoetus

□ Maksueelis (nt maksuvaba summa, maksustamisbaasi vähendamine, maksustamismäära vähendamine, maksutähtaja pikendus). Palun täpsustage:

□ Sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine

□ Riskikapitali andmine

□ Võlgade mahakandmine

□ Tagatis (kaasa arvatud muu hulgas teave laenu ja tagatisega hõlmatud muude finantstehingute kohta, nõutava kindlustuse ja makstava hüvitise kohta)

□ Muud. Palun täpsustage: …

Iga abistamisvahendi puhul palun kirjeldada täpselt kohaldamiseeskirju ja -tingimusi, kaasa arvatud toetuse määra ja maksustamisviisi ning seda, kas toetus antakse automaatselt, kui teatavad objektiivsed kriteeriumid on täidetud (kui jah, palun märkige kriteeriumid), või kas toetust andvad asutused kasutavad kaalutlusõigust.

Täpsustage toetuse rahastamine: kui toetust ei rahastata riigi/piirkonna/haldusüksuse üldeelarvest, selgitage palun, kuidas seda rahastatakse:

□ Maksutaoliste lõivude või maksude kaudu, mida makstakse muule toetusesaajale kui riik. Palun esitage kõik üksikasjalikud andmed maksude ja toodete/tegevuste kohta, millelt neid makse makstakse. Täpsustage eelkõige, kas teistest liikmesriikidest imporditud toodetelt peab maksma makse. Lisage koopia maksude määramist käsitleva õigusliku aluse kohta. …

□ Kogunenud varud

□ Riigiosalusega äriühingud

□ Muud (täpsustada)…

7. Kestus

7.1. Üksiktoetuse puhul:

märkige kuupäev, mil toetus võetakse kasutusele (kui toetus antakse osamaksetena, märkida iga osamakse kuupäev)

Vajaduse korral täpsustada selle abinõu kestus, mille puhul toetust antakse

7.2. Programmi puhul:

Märkida kuupäev, millest alates toetust võib anda

Märkida viimane kuupäev, milleni toetust võib anda

Kui kestus on pikem kui kuus aastat, palun esitage tõendeid selle kohta, et pikem ajavahemik on hädavajalik programmi eesmärgi/eesmärkide saavutamiseks:

8. Eri liiki toetuste kumuleerumine

Kas toetust saab ühendada muude kohalike, piirkondlike, riiklike või ühenduse programmide raames samade abikõlblike kulude katmiseks saadud toetusega?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kirjeldage, milline mehhanism on võetud kasutusele kumuleerumist käsitlevate eeskirjade järgimise tagamiseks:

9. Ametisaladus

Kas teade sisaldab ametisaladust, mida ei tohiks avaldada kolmandatele osapooltele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun märkige, millised osad on salajased, ja selgitage, miks:

Kui ei, avaldab komisjon oma otsuse ilma liikmesriikidelt küsimata.

10. Abi sobivus

Palun esitage olemasolevad määrused, raamistikud, suunised ja muud riigiabi puhul kehtivad tekstid, mis moodustavad selge õigusliku aluse toetuse lubamiseks (vajaduse korral täpsustage iga abinõu puhul), ja täitke III osa asjaomane lisateabeleht/asjaomased lisateabelehed.

□ Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetus

□ Üksiktoetusest teavitamine määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 6 kohaselt

□ Teavitamine õiguskindluse huvides

□ Põllumajandussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetus

□ Koolitusabi

□ Üksiktoetusest teavitamine määruse (EÜ) nr 68/2001 artikli 5 kohaselt

□ Teavitamine õiguskindluse huvides

□ Tööhõivealane abi

□ Üksiktoetusest teavitamine määruse (EÜ) nr 2204/2002 artikli 9 kohaselt

□ Programmist teavitamine määruse (EÜ) nr 2204/2002 artikli 9 kohaselt

□ Teavitamine õiguskindluse huvides

□ Piirkondlik abi

□ Toetus ulatuslikele investeerimisprojektidele piirkondliku abi andmiseks ettenähtud mitut valdkonda hõlmava raamistiku alusel

□ Uurimis- ja arendustegevus

□ Abi raskustes olevate ettevõtete päästmiseks

□ Abi raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamiseks

□ Abi audivisuaalsete toodete tootmiseks

□ Keskkonnakaitsealane abi

□ Riskikapitaliabi

□ Põllumajandussektori abi

□ Transpordisektori abi

□ Laevaehitusalane abi

Kui olemasolevad määrused, raamistikud, suunised või muud riigiabi suhtes kehtivad tekstid ei ole selgeks õiguslikuks aluseks käesolevas vormis käsitletud abi heakskiitmiseks, palun esitage täielikult põhjendatud otsus, miks võiks abi käsitleda EÜ asutamislepingule sobivana, viidates EÜ asutamislepingu asjaomasele erandile (artikli 86 lõike 2, artikli 87 lõike 2 punktid a või b, artikli 87 lõike 3 punktid a, b, c või d ning muud põllumajanduse või transpordiga seotud konkreetsed sätted).

11. Täitmata tagasinõudekorraldused

Kui on tegemist üksiktoetusega, kas on võimalik meetme saaja on saanud riigiabi, mille kohta komisjon on esitanud täitmata tagasinõudekorralduse?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, märkida täielikud üksikasjad: …

12. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel riigiabi käsitlevate eeskirjade alusel.

13. Manused

Palun loetlege siin kõik teatele lisatud dokumendid ja esitage paberkoopiad või otselingid asjaomastele dokumentidele.

14. Deklaratsioon

Kinnitan, et käesolevas vormis, selle lisades ja manustes esitatud teave on mulle teadaolevatel andmetel täpne ja täielik.

Allkirjastamise kuupäev ja koht: …

Allkiri: …

Allkirjastanud isiku nimi ja ametikoht: …

II OSA

KOKKUVÕTLIK TEAVE EUROOPA LIIDU TEATAJAS AVALDAMISEKS

+++++ TIFF +++++

III OSA

LISATEABELEHED

Täidetakse vajaduse korral sõltuvalt kõnealuse abi liigist:

1. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abi

2. Koolitusabi

3. Tööhõivealane abi

4. Piirkondlik abi

5. Mitut valdkonda hõlmava raamistiku alla kuuluv abi

6. Uurimis- ja arendustegevusalane abi

a) programmi puhul:

b) üksiktoetuse puhul:

7. Abi raskustes olevate ettevõtete päästmiseks

a) programmi puhul:

b) üksiktoetuse puhul:

8. Abi raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamiseks

a) programmi puhul:

b) üksiktoetuse puhul:

9. Abi audiovisuaalsete toodete tootmiseks

10. Keskkonnakaitsealane abi

11. Riskikapitaliabi

12. Põllumajandussektori abi

a) Põllumajandusabi

i. Investeeringutoetused põllumajandusettevõtetele

ii. Investeeringutoetused seoses põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega

b) Põllumajanduse keskkonnatoetus

c) Abi ebasoodsamates piirkondades esinevate puuduste korvamiseks

d) Abi noortele talupidajatele tegevuse alustamiseks

e) Abi ennetähtaegselt pensionile jäämiseks või põllumajandustegevuse lõpetamiseks

f) Abi tootmis-, töötlemis- ja turustamisvõimsuse lõpetamiseks

g) Abi tootjarühmadele

h) Abi põllumajandustoodangule või põllumajanduslikele tootmisvahenditele tekitatud kahju korvamiseks

i) Abi maa ümberkruntimiseks

j) Abi kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmiseks ja turustamiseks

k) Abi tehnilise toetuse andmiseks põllumajandussektoris

l) Loomakasvatussektori abi

m) Äärepoolseimate piirkondade ja Egeuse mere saarte abi

n) Subsideeritud laenude vormis antav abi

o) Abi põllumajandustoodete ja teatavate muude kui põllumajandustoodete müügiedenduseks ja reklaamiks

p) Abi raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks

q) Abi transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) katsete tegemiseks; surnud loomad ja tapamajade jäätmed

13. Transpordisektori abi

a) Üksiktoetus lennundussektori raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamiseks

b) Transpordi infrastruktuuri abi

c) Meretranspordi abi

d) Kombineeritud transpordi abi

14. Laevaehitusalane abi (täita)

III.1 OSA

LISATEABELEHT - VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE TOETUS

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada üksiktoetustest teatamiseks määruse (EÜ) nr 70/2001, [12] nagu seda on muudetud, [13] artikli 6 kohaselt. Seda tuleks samuti kasutada üksiktoetuse või programmi puhul, millest on komisjoni teavitatud õiguskindluse huvides.

1. Üksiktoetuse või programmi liik

Kas üksiktoetus või programm hõlmab:

1.1. □ investeeringutoetust

1.2. □ nõustamist ja muid teenuseid ning messidel osalemisega seotud tegevusi

1.3. □ uurimis- ja arendustegevuse kulu

□ jah:

- väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uurimis- ja arendustegevuse toetusest teatamise korral palun täitke:

- lisateabeleht uurimis- ja arendustegevuse jaoks (III.6.A osa) toetusprogrammide puhul

- lisateabeleht uurimis- ja arendustegevuse jaoks (III.6.B osa) üksiktoetuse puhul

2. Alginvesteeringutoetus

2.1. Kas toetus katab investeeringud põhikapitali, mis on seotud:

□ uue ettevõtte loomisega?

□ olemasoleva ettevõtte laiendamine?

□ sellise uue tegevusega alustamine, millega kaasneb olemasoleva ettevõtte toote või tootmisprotsessi põhjalik muutmine (täiustamise, mitmekesistamise või moderniseerimise teel)?

□ sellise ettevõtte ostmine, mis on kinni pandud või mis oleks kinni pandud, kui seda ei oleks ära ostetud?

Kas asendusinvesteeringud kuuluvad siia alla?

□ | jah | □ | ei |

2.2. Kas toetus arvutatakse protsendimäärana järgmistest kuludest:

□ investeeringu abikõlblikud kulud

□ investeeringu abil loodud töökohtade palgakulud (toetus töökohtade loomiseks)

2.3. a) □ investeerimine materiaalsesse varasse: …

Kas investeeringu väärtus arvutatakse protsendimäärana järgmiste põhjal:

□ maa?

□ ehitised?

□ seadmed/masinad?

Palun esitage lühikirjeldus:

Kui ettevõtte peamiseks majandustegevuseks on transport, kas transpordivahendid ja -seadmed jäävad abikõlblike kulude hulgast välja (v.a raudteeveerem)?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, täpsustage palun, millised transpordivahendid ja -seadmed on abikõlblikud:

b) □ ettevõtte, mis oli suletud või mis oleks suletud, kui seda ei oleks ära ostetud, ostuhind

c) □ investeeringud immateriaalsesse põhivarasse

Immateriaalsesse põhivarasse investeerimisel on abikõlblikeks kuludeks tehnoloogia soetamise kulud:

□ patendiõigused

□ tegevusload või patenteeritud oskusteabe litsentsid

□ patenteerimata oskusteave (tehnilised teadmised)

Palun esitage lühikirjeldus [14] …

d) □ palgakulud:

Kas toetuse summat väljendatakse loodud töökohtade kahe aasta palgakulude protsendimäärana?

□ | jah | □ | ei |

2.4. Abi osatähtsus

2.4.1 EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ja artikli 87 lõike 3 punkti a kohastest abisaavatest piirkondadest väljapoole jäävad investeerimisprojektid, mille objektiks on:

väikesed ettevõtted | □ | keskmise suurusega ettevõtted | □ |

2.4.2 Milline on investeerimisprojektide brutosummana väljendatud abi osatähtsus?

Palun täpsustage: …

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ja artikli 87 lõike 3 punkti a kohaste abisaavate piirkondade sisesed investeerimisprojektid, mille objektiks on:

väikesed ettevõtted | □ | keskmise suurusega ettevõtted | □ |

Milline on investeerimisprojektide brutosummana väljendatud abi osatähtsus? Palun täpsustage:

3. Abi kumuleerumine

3.1. Milline on kumuleerunud abi ülemmäär?

Palun täpsustage:…

4. Töökohtade loomiseks antava abi eritingimused

4.1. Kas abiga tagatakse, et töökohtade loomiseks antav abi on seotud materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute projekti elluviimisega?

□ | jah | □ | ei |

4.2. Kas abiga tagatakse, et töökohtade loomiseks antav abi on loodud kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus ühele neist kahest eelmisest küsimusest on eitav, selgitage palun, kuidas kavatsevad asutused neid nõudeid täita:

4.3. Kas loodud töökohtade tulemusena suureneb võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega asjaomase ettevõtte töötajate arv?

□ | jah | □ | ei |

4.4. Kas abiga tagatakse, et töökohad abikõlblikes piirkondades säilivad vähemalt viis aastat?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, mis on selle tagatised? …

4.5. Kas abiga tagatakse, et võrdlusperioodil kaotatud töökohad arvatakse maha sama ajavahemiku jooksul loodud töökohtade arvust?

□ | jah | □ | ei |

5. Suuremat piirkondlikku toetust saavate piirkondade investeerimisprojektide eritingimused

5.1. Kas abi hõlmab tingimust, millega sätestatakse, et abi saaja on teinud minimaalse omafinantseeringu, mis moodustab vähemalt 25 % koguinvesteeringust, ning et selle omafinantseeringu eest ei maksta toetust?

□ | jah | □ | ei |

5.2. Millised on tagatised, et alginvesteeringutoetuse (nii materiaalsesse kui ka immateriaalsesse põhivarasse tehtavad investeeringud) eelduseks seatakse investeeringu säilitamine vähemalt viis aastat?

6. Abi nõustamiseks ja muudeks teenusteks

6.1. Kas abikõlblikud kulud piirduvad:

□ väliste nõustajate ja muude teenusepakkujate osutatud teenuste kuludega?

Palun täpsustage, kui sellised teenused ei ole pidevad ega korrapärane tegevus ega ole seotud selliste ettevõtte tavaliste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam

□ messidel ja näitustel osalevate ettevõtete kuludega? Palun täpsustage, kui toetus on seotud lisakuludega, mis on tekkinud väljapanekukoha üürimisest, ülesseadmisest ja haldamisest:

Kas toetus piirdub esmakordse messil või näitusel osalemisega?

□ | □ | jah | ei |

□ muude kuludega (eelkõige siis, kui toetus on antud otse teenus(t)e osutaja(te)le või konsultandile (konsultantidele). Palun täpsustage, millistel tingimustel: …

6.2. Palun märkige brutosummana väljendatud abi suurim osatähtsus:

Kui abi brutoosatähtsus on suurem kui 50 %, märkige palun üksikasjalikult, miks oleks selline abi osatähtsus vajalik:

6.3. Palun märkige, milline on kumuleerunud abi ülemmäär:

7. Abi vajalikkus

7.1. Kas abi puhul nähakse ette, et abitaotlus tuleks esitada enne projektiga alustamist?

□ | jah | □ | ei |

7.2. Kui ei, kas liikmesriik on võtnud vastu õigusnormid, millega antakse seaduslik õigus saada abi vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, ilma et liikmesriigid peaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutama?

□ | jah | □ | ei |

8. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel määruse (EÜ) nr 70/2001 alusel.

III.2 OSA

LISATEABELEHT – KOOLITUSABI

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada üksiktoetustest teatamiseks määruse (EÜ) nr 68/2001, [15] nagu seda on muudetud, [16] artikli 5 kohaselt. Seda tuleks samuti kasutada üksiktoetuse või programmi puhul, millest on komisjoni teavitatud õiguskindluse huvides.

1. Üksiktoetuse või programmi ulatus

1.1. Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise ja/või töötlemise ja/või turustamise suhtes?

□ | jah | □ | ei |

1.12. Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja/või turustamise suhtes?

□ | jah | □ | ei |

1.13. Kas toetus on ette nähtud meretranspordisektori jaoks?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun vastake järgnevatele küsimustele:

Kas koolitatav on pardal mittekoosseisuline töötaja, mitte aga laevapere tegevliige?

□ | jah | □ | ei |

Kas koolitus toimub ühenduses registreeritud laevade pardal?

□ | jah | □ | ei |

1.4. Milline on investeerimisprojektide brutosummana väljendatud abi osatähtsus? Palun täpsustage:

2. Programmi või üksiktoetuse liik

Kas programm või üksiktoetus hõlmab:

2.1. Erikoolitus:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kirjeldage palun erikoolitusega seotud meedet:

2.2. Üldkoolitus:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kirjeldage palun üldkoolitusega seotud meedet:

2.3. Ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele antud koolitusabi:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kirjeldage palun ebasoodsas olukorras olevate töötajatega seotud meedet:

2.4. Abi osatähtsus

2.4.1. Üldkoolitusele antav abi

2.4.1.1. □ abi antakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c kohaselt toetatavatest piirkondadest väljaspool:

Kui jah, täpsustage palun, millised on brutosummana väljendatud osatähtsused:

- suurettevõtete puhul:…

- väikeste või keskmise suurusega ettevõtete puhul: …

Kui jah, täpsustage palun, millised on osatähtsused juhul, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele:

2.4.1.2. □ abi antakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c kohaselt toetatavates piirkondades

Kui jah, täpsustage palun, millised on brutosummana väljendatud osatähtsused:

- suurettevõtete puhul:…

- väikeste või keskmise suurusega ettevõtete puhul: …

Kui jah, täpsustage palun, millised on osatähtsused juhul, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele:

2.4.2. Erikoolitusele antav abi

2.4.2.1. □ abi antakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c kohaselt toetatavatest piirkondadest väljaspool:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, täpsustage palun, millised on brutosummana väljendatud osatähtsused:

- suurettevõtete puhul: …

- väikeste või keskmise suurusega ettevõtete puhul: …

Kui jah, täpsustage palun, millised on osatähtsused juhul, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele:

2.4.2.2. □ abi antakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c kohaselt toetatavates piirkondades

Kui jah, täpsustage palun, millised on brutosummana väljendatud osatähtsused:

- suurettevõtete puhul: …

- väikeste või keskmise suurusega ettevõtete puhul: …

Kui jah, täpsustage palun, millised on osatähtsused juhul, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele:

3. Abikõlblikud kulud

Millised on abikõlblikud kulud, mis on programmi alusel või üksiktoetuse jaoks ette nähtud?

□ koolitajate tööjõukulud

□ koolitajate ja koolitatavate sõidukulud

□ muud jooksvad kulud, nt kulud õppevahenditele ja tarvikutele

□ tööriistade ja varustuse kulum niivõrd, kuivõrd neid kasutatakse üksnes koolituseks

□ koolitusega seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus

□ koolitatavate tööjõukulud

□ kaudsed kulud (haldus-, rendi-, üld-, transpordi- ja osalejate õppekulud)

Programmi alusel antud ajutise üksiktoetuse korral esitage palun kõikide abikõlblike kulude kohta dokumentaalsed tõendid, mis on läbipaistvad ja liigendatud…

4. Kumuleerumine

Kas programmis alusel või üksiktoetusena antav abi saab kumuleeruda?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kas määruse nr 68/2001 artiklis 4 sätestatud abi osatähtsust saab ületada kumuleerumise teel?

□ | jah | □ | ei |

5. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel määruse (EÜ) nr 68/2001 alusel.

III.3 OSA

LISATEABELEHT – TÖÖHÕIVEABI

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada üksiktoetusest või programmist teatamiseks määruse (EÜ) nr 2204/2002 [17] artikli 9 kohaselt. Seda tuleks samuti kasutada üksiktoetuse või programmi puhul, millest on komisjoni teavitatud õiguskindluse huvides. Käesolevat lisateabelehte tuleks samuti kasutada transpordisektori tööhõiveabist teatamiseks (abi on antud väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva määruse artikli 4 lõike 6 või piirkondlike juhendite kohaselt).

1. Üksiktoetuse või programmi ulatus

1.1. Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise ja/või töötlemise ja/või turustamise suhtes?

□ | jah | □ | ei |

1.2. Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud kalandus- ja/või põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja/või turustamise suhtes?

□ | jah | □ | ei |

2. Töökohtade loomine

2.1. Kas on arvutatud abi osatähtsust seoses loodud töökohtade palgakuludega kahe aasta jooksul? …

□ | jah | □ | ei |

2.2. Kas luuakse väikeste või keskmise suurusega ettevõtete töökohti EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c kohaselt väljaspool toetatavaid piirkondi või sektoreid?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, täpsustage palun, millised on brutosummana väljendatud osatähtsused:

Kas luuakse töökohti EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c kohaselt toetatavates piirkondades ja sektorites?

□ | jah | □ | ei |

2.2.1. Kas abi osatähtsus määratakse kindlaks suhtena võrdlushinda?

□ | jah | □ | ei |

Kas abi maksustatakse?

□ | jah | □ | ei |

Millised on netosummana väljendatud osatähtsused?

Kas ülemmäära suurendatakse, kuna programmi või toetust kohaldatakse samuti väikeste või keskmise suurusega ettevõtete suhtes?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, täpsustage palun, millised on brutosummana väljendatud ettenähtud suurenemised: …

2.2.2. Kas toetusesaaja on teinud minimaalse omafinantseeringu, mille eest toetust ei maksta ja mis on vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest?

□ | jah | □ | ei |

2.2.3. Kas toetuse eelduseks on, et suurtes ettevõtetes loodud töökohti säilitatakse vähemalt kolm aastat?

□ | jah | □ | ei |

Kas toetuse eelduseks on, et väikestes või keskmise suurusega ettevõtetes loodud töökohti säilitatakse piirkondliku abi kõlblikes piirkondades või sektorites vähemalt kaks aastat?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millised on tagatised, et alginvesteeringuga seotud või sidumata abi eelduseks on töökohtade säilitamine vähemalt kaks või kolm aastat?

2.2.4. Kas loodud töökohtade tulemusena suureneb võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega nii asjaomase käitise kui ka asjaomase ettevõtte töötajate arv?

□ | jah | □ | ei |

2.2.5. Kas tööle on võetud uued töötajad, kellel ei ole varasemaid töökohti või kes on töö kaotanud või tööd kaotamas?

□ | jah | □ | ei |

2.2.6. Kas programmis sätestatakse, et abitaotlus tuleb esitada enne asjaomaste töökohtade loomist?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, kas liikmesriik on võtnud vastu õigusnormid, millega antakse seaduslik õigus saada abi vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, ilma et liikmesriigid peaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutama?

□ | jah | □ | ei |

2.2.7. Kas toetuse eelduseks on, et abitaotlus tuleb esitada enne investeerimisprojektiga alustamist, kui töökohtade loomine on seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute projekti elluviimisega ja kui väikestes või keskmise suurusega ettevõtetes luuakse töökohad kolme aasta jooksul investeeringute lõpetamisest ja neid säilitatakse vähemalt kolm aastat?

□ | jah | □ | ei |

2.3 Kui EÜ asutamislepingu I lisa loetletud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud töökohad luuakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 [18] kohastes ebasoodsamates piirkondades, antakse toetust vastavalt määruse (EÜ) nr 2204/2002 artikli 4 lõike 3 neljandas lõigus nimetatud piirkondliku abi suurematele ülemmääradele või vajaduse korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 abi suurematele ülemmääradele. Palun märkige, milline on antava abi osatähtsus.

3. Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate töölevõtmine

3.1. Kas on arvutatud abi osatähtsust seoses loodud töökohtade palgakuludega ühe aasta jooksul?

□ | jah | □ | ei |

Kas tööhõivealase toetuse brutoosatähtsus ületab 50 % ebasoodsas olukorras olevate või 60 % puudega töötajate palgakuludest?

□ | jah | □ | ei |

3.2. Kas töölevõtmise tulemusena suureneb asjaomase käitise töötajate arv?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, kas ametikoht või kohad on vabanenud seoses vabatahtliku lahkumisega, vanaduspensionile jäämisega, tööaja vabatahtliku vähendamisega või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase tööltvabastamisega, mitte aga koondamise tõttu?

□ | jah | □ | ei |

3.3. Kas abi piirdub artikli 2 punktis f nimetatud ebasoodsas olukorras olevate töötajatega?

□ | jah | □ | ei |

3.4. Kas abi piirdub artikli 2 punktis g nimetatud puudega töötajatega?

□ | jah | □ | ei |

Kui abi ei piirdu artikli 2 punktide f ja g kohaste ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajatega, selgitage palun üksikasjalikult, miks peaks teie arvates töötajate sihtkategooriaid käsitlema ebasoodsas olukorras olevatena

4. Puudega töötajate tööhõivega seotud lisakulud

4.1. Kas toetus on suunatud üksikute puudega töötajate töölevõtmisele ja sellega seotud lisakuludele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, näidake palun, et artikli 6 lõike 2 tingimused on täidetud.

4.2. Kas toetus on suunatud kaitstud töökohale?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, näidake palun, et toetus ei ületa asjaomase käitise ehitamise, sisseseadmise või laiendamisega seotud kulusid ning puudega töötajate töölevõtmisest tulenevaid haldus- ja transpordikulusid: …

5. Kumuleerumine

5.1. Kas artiklites 4, 5 ja 6 kinnitatud toetuse ülemmäära kohaldatakse olenemata sellest, kas toetust on rahastatud täielikult riigiressurssidest või on seda osaliselt rahastatud ühenduse poolt?

□ | jah | □ | ei |

5.2. Kas uute töökohtade loomiseks ettenähtud toetust, millest teatatakse, saab kumuleerida seoses samadeks palgakuludeks antud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase muu riigiabiga või muu ühendusepoolse rahastamisega?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kas saab kumuleerumise tulemuseks olla artikli 4 lõigetes 2 ja 3 kinnitatud abi osatähtsuse ületamine (ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajate toetust arvesse võtmata)?

□ | jah | □ | ei |

5.3. Kas saab käesoleva määruse artikli 4 kohast tööhõivealast toetust, millest teatatakse, kumuleerida EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase muu riigiabiga seoses selliste investeerimiskuludega, millega loodud töökohad on seotud ja mida ei ole töökohtade loomise ajal veel tehtud või mida tehti kolm aastat enne töökohtade loomist?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kas abi osatähtsus saab kumuleeritud toetuse tulemusena ületada piirkondliku investeerimisabi asjakohast ülemmäära, mis on kindlaks määratud piirkondliku investeerimisabi käsitlevates suunistes ja komisjoni poolt igale liikmesriigile kehtestatud kaardil ning erandmääruses (EÜ) nr 70/2001?

□ | jah | □ | ei |

5.4. Kas ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate töölevõtmiseks ettenähtud artiklite 5 ja 6 kohast toetust saab kumuleerida töökohtade loomiseks ettenähtud artikli 4 kohase toetuse ja/või ühendusepoolse rahastamisega samade palgakulude osas?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kas on tagatud, et sellise kumulatsiooni tulemusena ei ületa abi brutoosatähtsus 100 % palgakuludest ajal, mil üks või mitu töötajat tööle võeti?

5.5. Kas ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate töölevõtmiseks ettenähtud, määruse artiklite 5 ja 6 kohast toetust saab kumuleerida muudel eesmärkidel kui uute töökohtade loomiseks määruse artikli 4 kohaselt ettenähtud muu riigiabi ja/või muu ühendusepoolse rahastamisega samade palgakulude osas?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, selgitage palun, mida tähendab "muudel eesmärkidel": …

Kui jah, kas on tagatud, et sellise kumulatsiooni tulemusena ei ületa abi brutoosatähtsus 100 % palgakuludest ajal, mil üks või mitu töötajat tööle võeti?

□ | jah | □ | ei |

6. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel määruse (EÜ) nr 2204/2002 alusel.

III.4 OSA

LISATEABELEHT – PIIRKONDLIK ABI

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste reguleerimisalasse kuuluvast toetusprogrammist või üksiktoetusest teatamiseks. [19]

Käesolevat lisa ei saa siiski kasutada uutest piirkondliku abi kaartidest teatamiseks. Väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tööhõiveabi käsitlevate erandmääruste [20] reguleerimisalasse kuuluvad üksiktoetused või programmid on loomulikult vabastatud teatamiskohustusest. Seetõttu on liikmesriikidel palutud selgitada nende teate reguleerimisala; eriti siis, kui teade hõlmab nii suurte kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetust, võivad nad taotleda heakskiitu üksnes esimese kategooria puhul.

Nagu on suunistes nimetatud, on piirkondlik abi erivorm, kuna see on mõeldud konkreetsetele piirkondadele. See abi on mõeldud vähemsoodsate piirkondade arendamiseks investeeringute ja töökohtade loomise soodustamise abil jätkusuutlikkuse kontekstis.

Asutamislepingus sätestatud kokkusobimatuse põhimõttest saab teha erandeid seoses piirkondliku abiga üksnes juhul, kui on tagatud tasakaal sellest tulenevate konkurentsimoonutuste ja arenguga seotud eeliste vahel.

1. Programmi või üksiktoetuse liik

Kas programm või üksiktoetus hõlmab:

1.1. □ alginvesteeringut

□ seda, et toetus arvutatakse protsendimäärana investeeringu väärtusest

□ seda, et toetus arvutatakse protsendimäärana palgatud isikute palgakuludest

1.2. □ tegevusabi

1.3. □ mõlemat

1.4. □ seda, et abi antakse:

□ automaatselt, kui programmi tingimused on täidetud

□ kaalutlevalt, ametiasutuste otsuse põhjal.

Kui toetust antakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi, esitage palun järgitavate kriteeriumide lühikirjeldus ja lisage koopia toetuse andmiseks vajalike rakendussätete kohta:

1.5. Kas toetuse puhul järgitakse selle kohaldamise hetkel piirkondliku abi kaarti kohaseid piirkondlikke ülemmäärasid ning 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kohastest vastuvõetavatest meetmetest tulenevaid ülemmäärasid? [21]

□ | jah | □ | ei |

Kas programm sisaldab viidet kohaldatavatele piirkondliku abi kaartidele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage …

2. Alginvesteeringutoetus [22]

2.1. Kas programm katab investeeringud põhikapitali, mis on seotud:

□ uue käitise loomisega?

□ olemasoleva käitise laiendamine?

□ sellise uue tegevusega alustamine, millega kaasneb olemasoleva käitise toote või tootmisprotsessi põhjalik muutmine (täiustamise, mitmekesistamise või moderniseerimise teel)?

□ sellise käitise ostmine, mis on kinni pandud või mis oleks kinni pandud, kui seda ei oleks ära ostetud?

2.2. Kas abi hõlmab tingimust, millega sätestatakse, et abi saaja on teinud minimaalse omafinantseeringu, mis moodustab vähemalt 25 % koguinvesteeringust, ning et selle omafinantseeringu eest ei maksta toetust?

□ | jah | □ | ei |

2.3. Kas abi puhul nähakse ette, et abitaotlus tuleks esitada enne projektiga alustamist?

□ | jah | □ | ei |

Kui mis tahes eespool nimetatud punkti ei täideta, selgitage palun, miks ja kuidas kavatsevad ametiasutused nimetatud vajalikke tingimusi täita:

2.4. Kas abi osatähtsus määratakse kindlaks suhtena võrdlushinda?

□ | jah | □ | ei |

Kas abi maksustatakse?

□ | jah | □ | ei |

Millised on brutosummana väljendatud osatähtsused?

Millised on abi osatähtsuse arvutamiseks vajalikud parameetrid?

2.4.1. □ Tagastamatu abi:

Kulumit käsitlev kehtiv kord?

Äriühingu saadava kasu suhtes kohaldatava maksumäära vähendamine:

2.4.2. □ Madala intressiga laenud ja intressitoetus:

intressitoetuse ülemmäär:

laenu maksimumperiood:

maksimumosa: [23]

maksimaalne ajapikendus:

Kui tegu on madala intressiga laenuga, täpsustage palun minimaalne intressimäär:

Kui on tegu riigi laenuga:

- Kas see on kaetud tavapäraste tagatistega?

- Milline on kavandatud krediidirisk?

- Kas konkreetse riski sisaldavates olukordades suurendatakse viitemäära?

2.4.3. □ Tagamisskeemid:

Palun märkige, millistele laenudele võidakse tagatisi anda ja milliseid tasusid nendega seoses nõutakse (vrd eelmise punktiga):

Milline on kavandatud krediidirisk?

Palun esitage andmed, mille põhjal võidakse arvutada tagatiste abi osatähtsus, kaasa arvatud tagatise kestus, osa ja määr:

2.5. Kas asendusinvesteering ei kuulu programmi alla? [24]

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, siis palutakse ametiasutustel täita tegevusabi käsitlev osa.

2.6. Kas abi raskustes olevatele ettevõtetele [25] ja/või raskustes olevate ettevõtete rahaliseks ümberkorraldamiseks ei kuulu programmi alla?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus sellele küsimusele on eitav, kas teatatakse suurele ettevõttele ümberkorraldamise ajal antud investeeringutoetusest eraldi?

□ | jah | □ | ei |

2.7 Kas programmikohased abikõlblikud kulud on seotud:

2.7.1. □ materiaalsete investeeringutega:

Kas investeeringu väärtus arvutatakse protsendimäärana järgmiste põhjal: [26]

□ maa?

□ ehitised?

□ seadmed/masinad?

Palun esitage lühikirjeldus: [27]

Kui investeeringutoetus on ette nähtud sellise käitise ostmiseks, kas on tagatisi selle kohta, et asjaomane käitis ei kuulu raskustes olevate ettevõtete hulka?

□ | jah | □ | ei |

Kas on piisavalt tagatisi selle kohta, et varade soetamisel varem antud toetust on võetud arvesse/vähendatud enne ostmist piirkondlikku abi käsitlevate suuniste punki 4.5 kohaselt?

□ | jah | □ | ei |

Kas on piisavalt tagatisi selle kohta, et tehingud toimuvad turutingimustes?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus ühele neist kolmest eelmisest küsimusest on eitav, selgitage palun, kuidas kavatsevad asutused neid vajalikke nõudeid täita:

2.7.2. □ investeeringud immateriaalsesse põhivarasse:

Investeeringuväärtus määratakse kindlaks järgmise tehnosiirdega seotud vara soetamiseks:

□ patendid

□ tegevusload või patenteeritud oskusteabe litsentsid

□ patenteerimata oskusteave

Palun esitage lühikirjeldus: [28]

Kas programm sisaldab klauslit, millega sätestatakse, et abikõlblike, immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute kulud ei tohi suurettevõtete puhul ületada 25 % standardbaasist?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, selgitada, miks ja kuidas asutused kavatsevad järgida käesolevat nõuet:

Kui on tegu suurettevõtetega, kas programmiga tagatakse, et abikõlblikud varad vastavad järgmistele tingimustele:

2.7.2.1. □ neid kasutatakse üksnes abisaavas käitises?

2.7.2.2. □ neid tuleks käsitada amortiseerunud varadena?

2.7.2.3. □ need on ostetud kolmandatelt osapooltelt turutingimustes?

Kui ühte neist tingimustest ei ole kavas selgesõnaliselt kajastatud, selgitage palun põhjuseid, kuidas kavatsevad ametiasutused tagada selle, et abikõlblikud immateriaalsed varad jäävad seotuks toetatava piirkonnaga ja kas need ei ole ette nähtud siirdeks muude piirkondade kasuks:

Millised on tagatised, et alginvesteeringutoetuse (nii materiaalsesse kui ka immateriaalsesse põhivarasse tehtavad investeeringud) eelduseks seatakse investeeringu säilitamine vähemalt viis aastat?

2.8. Juhul kui alginvesteeringutoetus on seotud tööhõivealase abiga, kas siis ametiasutused saavad tagada, et täidetakse kumulatsioonieeskirju?

2.9. Uute töökohtade loomiseks antav abi, mis on seotud alginvesteeringutega

2.9.1. Kas meetmega tagatakse, et töökohtade loomiseks antav abi on seotud alginvesteeringute projekti elluviimisega?

□ | jah | □ | ei |

Kas meetmega tagatakse, et töökohtade loomiseks antav abi on loodud kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus ühele neist kahest eelmisest küsimusest on eitav, selgitage palun, kuidas kavatsevad asutused neid nõudeid täita:

Juhul kui investeeringud ei ole seotud uute käitiste loomisega, selgitage palun, millist võrdlusperioodi kasutatakse loodud töökohtade arvutamiseks:

2.9.2. Kas meetmega tagatakse, et töökohtade loomine tähendab töökohtade arvu netosuurenemist konkreetses käitises, võrreldes perioodi keskmise arvuga?

□ | jah | □ | ei |

Kas meetmega tagatakse, et võrdlusperioodil kaotatud töökohad arvatakse maha sama ajavahemiku jooksul loodud töökohtade arvust? [29]

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus ühele neist eespool toodud punktidest on eitav, selgitage palun, kuidas kavatsevad asutused neid nõudeid täita:

2.9.3. Kas abi arvutatakse:

□ palgakulude protsendimäära põhjal loodud töökoha kohta?

□ kindla suurusega summa põhjal loodud töökoha kohta?

□ muu põhjal (nt abi kasvab loodud töökohtade arvuga koos). Palun täpsustage:

Palun selgitage, milliseid parameetreid kasutatakse abi osatähtsuse arvutamiseks:

2.9.4. Kas meetmega tagatakse, et loodud töökohti säilitatakse vähemalt viis aastat?

3. Tegevusabi

3.1. Millise tegevusabi andmisega edendatakse vahetult piirkondlikku arengut?

3.2. Millised on struktuurilised halvemused, mida tegevusabiga püütakse heastada?

3.3. Millised on tagatised, et abi laad ja määr on võrdelised ebasoodsate tingimustega, mille leevendamiseks seda antakse?

3.4. Milliseid korraldusi on tehtud selle tagamiseks, et abi järk-järgult vähendatakse ja ajaliselt piiratakse?

4. Äärepoolseimate piirkondade või väikese rahvastikutihedusega piirkondade seotud eriküsimused

4.1. Kui toetust ei tohiks järk-järgult vähendada või ajaliselt piirata, täpsustage palun, kas järgmised tingimused on täidetud:

4.1.1. Kas abi toob kasu äärepoolseimale piirkonnale või väikese rahvastikutihedusega piirkonnale?

□ | jah | □ | ei |

4.1.2. Kas toetus on ette nähtud täiendavate veokulude osaliseks hüvitamiseks?

□ | jah | □ | ei |

Palun esitage tõendeid täiendavate kulude olemasolu ja nende määra kindlakstegemiseks kasutatava arvutusmeetodi kohta: [30]

Märkige, milline on abi ülemmäär ("abi ühe kilomeetri kohta" alusel või "abi ühe kilomeetri kohta" ja "abi ühe massiühiku kohta" alusel) ning abiga hõlmatud täiendavate kulude protsendimäär:

4.1.3. Kas abi on ette nähtud majandustegevuse käigus EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 määratletud teguritest tulenevate täiendavate kulude hüvitamiseks?

□ | jah | □ | ei |

Palun määrake kindlaks täiendavate kulude määr ja arvutusmeetod:

Kuidas saavad ametiasutused luua seose täiendavate kulude ja EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 määratletud tegurite vahel?

5. Programmi reguleerimisala

5.1. Kas kohaldatakse programmi asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise suhtes?

□ | jah | □ | ei |

Kas saavad ametiasutused kinnitada, et investeerimistoetuse puhul on järgmised kriteeriumid täidetud?

- Toetusesaajate majanduslik elujõulisus on tagatud:

□ | jah | □ | ei |

- Keskkonna, hügieenitingimuste ja loomade heaoluga seotud EÜ miinimumstandardite täitmine:

□ | jah | □ | ei |

- Turuväljundite kättesaadavus kooskõlas kohaldatava ühise turukorraldusega (vastavalt põllumajandussuuniste punktile 4.2.5): [31]

□ | jah | □ | ei |

Palun esitage andmed nimetatud kriteeriumide täitmise kohta.

Mis laadi on abikõlblikud kulud?

Kas ametiasutused esitavad andmeid, mis käsitlevad abi suurima osatähtsuse täitmist? [32]

5.2. Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja/või turustamise suhtes?

□ | jah | □ | ei |

Kas saavad ametiasutused kinnitada, et investeerimistoetuse puhul on järgmised kriteeriumid täidetud?

- Toetusesaajate majanduslik elujõulisus on tagatud:

□ | jah | □ | ei |

- Keskkonna, hügieenitingimuste ja loomade heaoluga seotud EÜ miinimumstandardite täitmine:

□ | jah | □ | ei |

- Turuväljundite kättesaadavus kooskõlas kohaldatava ühise turukorraldusega (vastavalt põllumajandussuuniste punktile 4.2.5): [33]

□ | jah | □ | ei |

Kas ametiasutused saavad esitada andmeid nimetatud kriteeriumide täitmise kohta?

Kas meede sisaldab klauslit, mille kohaselt tuleks esitada aastaaruanne, mis sisaldab teavet selle kohta, et programmis võetakse arvesse põllumajandussektorile antavat riigiabi käsitlevate suuniste punktis 4.2.5 nimetatud piiranguid?

□ | jah | □ | ei |

Kas meede sisaldab klauslit, mille kohaselt tuleb toetusest teatada asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt, kui seda antakse kõnealuse sektori investeeringule, mille abikõlblikud kulud ületavad 25 miljonit eurot või toetuse määr ületab 12 miljonit eurot?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus ühele neist kahest eelmisest küsimusest on eitav, selgitage palun, kuidas kavatsevad asutused neid vajalikke nõudeid täita:

Kas meedet kohaldatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud kalandus- ja/või põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja/või turustamise suhtes?

□ | jah | □ | ei |

Kas ametiasutused saavad esitada andmeid kohaldatavate erieeskirjade täitmise kohta?

5.3. Kas programmi kohaldatakse transpordisektori suhtes?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, kas programmis sisaldub säte, mille kohaselt transpordivahendid (vallasvara) on abikõlblike investeerimiskulude hulgast välja arvatud? [34]

□ | jah | □ | ei |

6. Valdkondlike ja mitut valdkonda hõlmavate raamprogrammide asjaomastest sätetest kinnipidamine

6.1. Kas programmis järgitakse selliseid erisätteid nagu keeld anda abi terasesektorile [35] ja/või sünteetiliste kiudude tööstusele? [36]

□ | jah | □ | ei |

6.2. Pärast 1. jaanuari 2003 antava abi puhul: Kas sätestatakse programmis 2002. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktis 24 ettenähtud eraldi teate tegemist käsitleva kohustuse järgimine? [37]

□ | jah | □ | ei |

6.3. Enne 1. jaanuari 2004 antava abi puhul: Kas programm sisaldab klauslit, mille kohaselt ulatuslikele investeerimisprojektidele antavast abist teatatakse eraldi?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus ühele neist küsimusest on eitav, selgitage palun, kuidas kavatsevad asutused neid vajalikke nõudeid täita:

7. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel piirkondliku riigiabi käsitlevate suuniste alusel.

III.5 OSA

LISATEABELEHT – MITUT VALDKONDA HÕLMAVASSE RAAMPROGRAMMI KUULUV ABI [38]

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ulatuslikele investeerimisprojektidele antavat piirkondlikku abi käsitlevasse mitut valdkonda hõlmavasse raamprogrammi kuuluvast abist teatamiseks. [39]

1. Lisaandmed toetusesaajate kohta

1.1. Projekti investeeriva äriühingu või investeerivate äriühingute struktuur:

1.1.1. Toetusesaaja andmed

1.1.2. Kui toetusesaaja on projekti rahastava(te)st ettevõtja(te)st või tegelikust toetusesaajast/tegelikest toetusesaajatest erinev juriidiline isik, selgitage samuti neid erinevusi.

1.1.2. Andmed toetusesaaja emakontserni kohta ning iga emaettevõtja kontsernistruktuuri ja omandistruktuuri kirjeldus.

1.2. Projekti investeeriva(te) äriühingu(te) osas esitada viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed

1.2.1. Käive kogu maailmas, käive EMPs, käive asjaomases liikmesriigis:

1.2.2. Kasum pärast maksustamist ja rahavoog (konsolideeritud alusel):

1.2.3. Tööhõive kogu maailmas, EMPs ja asjaomases liikmesriigis:

1.2.4. Müügituru jagunemine asjaomases liikmesriigis, ülejäänud EMP territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi:

1.2.5. Viimase kolme aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded ja aastaaruanded:

1.3. Kui investeering tehakse olemasolevasse tootmisrajatisse, esitada kõnealuse üksuse viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed:

1.3.1. Kogukäive:

1.3.2. Kasum pärast maksustamist ja rahavoog:

1.3.3. Tööhõive:

1.3.4. Müügituru jagunemine asjaomases liikmesriigis, ülejäänud EMP territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi:

2. Abi

Iga abi kohta esitada järgmine teave:

2.1. Määr

2.1.1. Toetuse nominaalsumma ning toetuse bruto- ja netoekvivalent:

2.1.2. Kas abimeede maksustatakse ettevõtte tulumaksuga (või mõne muu otsese maksuga)? Kui osaliselt, siis mil määral?

2.1.3. Kavandatud abi täielik maksegraafik. Kavandatud riigiabi paketi kohta esitada järgmised andmed:

2.2. Karakteristikud:

2.2.1. Kas abipakett hõlmab veel määratlemata meetmeid?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage

2.2.2. Milliseid eespool nimetatud meetmeid ei käsitleta riigiabina? Esitada põhjendus(ed):

2.3. Rahastamine ühenduse allikatest (EIP, ESTÜ vahendid, sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, muud allikad):

2.3.1. Kas mõningaid eespool nimetatud meetmeid kaasfinantseeritakse ühenduse vahenditest? Palun selgitage.

2.3.2. Kas sama projekti jaoks taotletakse lisatoetust muudest Euroopa või rahvusvahelistest rahastamisasutustest?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus on jaatav, siis mil määral?

3. Toetatav projekt

3.1. Projekti kestus: (uue tootmise kavandatav alguskuupäev ning aasta, mil tootmine saavutab eeldatavalt täisvõimsuse):

3.2. Projekti kirjeldus:

3.2.1. Projekti liik, andmed selle kohta, kas tegemist on uue käitise rajamisega, olemasoleva võimsuse laiendamise või mõne muu projektiga:

3.2.2. Projekti üldine lühikirjeldus:

3.3. Projektikulude jaotus:

3.3.1. Projekti kestuse ajal investeeritavate ja kulumina maha arvestatud kapitalikulude kogusumma:

3.3.2. Investeerimisprojektiga seotud kapitalikulude ja muude kulude üksikasjalik jaotus:

3.4. Projekti kogumaksumuse rahastamine:

4. Toote ja turgude karakteristikud

4.1. Projektiga hõlmatud too(de)te kirjeldus:

4.1.1. Toetatavas tootmisrajatises pärast investeeringut toodetav toode/toodetavad tooted ning asjaomane allsektor/asjaomased allsektorid, kuhu toode kuulub/tooted kuuluvad (märkida PRODCOMi kood või teenussektori projektide puhul CPA nomenklatuur):

4.1.2. Millist toodet/milliseid tooteid uus toode asendab? Kui asendatavaid tooteid ei valmistata samas tootmisrajatises, märkida nende praegune tootmiskoht.

4.1.3. Millist muud toodet/milliseid muid tooteid saab valmistada samade vahendite abil väheste lisakuludega või lisakuludeta?

4.2. Tootmisvõimsus:

4.2.1. Kvantifitseerida projekti mõju toetusesaaja olemasolevale koguvõimsusele EMPs (ka kontserni tasandil) iga vaatlusaluse toote/kõikide vaatlusaluste toodete puhul (ühikutes aasta kohta investeerimise algusaastale eelneval aastal ning projekti lõpetamisaastal).

4.2.2. Kõikide EMP tootjate prognoositav koguvõimsus iga asjaomase toote kohta.

4.3. Andmed turu kohta:

4.3.1. Andmed vaatlusaluse toote/vaatlusaluste toodete nähtava tarbimise kohta viimasel kuuel majandusaastal. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks teiste allikate poolt koostatud statistika.

4.3.2. Vaatlusaluse toote/vaatlusaluste toodete nähtava tarbimise arenguprognoos järgmiseks kolmeks majandusaastaks. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks teiste allikate poolt koostatud statistika.

4.3.3. Kas asjaomane turuosa väheneb ja miks?

4.3.4. Toetusesaaja või kontserni, kuhu toetusesaaja kuulub, turuosade prognoos (väärtusena) investeerimise algusaastale eelneval aastal ja projekti lõpetamisaastal.

5. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel.

III.6.A OSA

LISATEABELEHT UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUSE JAOKS: TOETUSPROGRAMMID

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud toetusprogrammist teatamiseks. [40] Seda tuleks samuti kasutada sellistele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava uurimus- ja arendustegevuse toetuse toetusprogrammide puhul, mis ei kuulu väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva grupierandimääruse [41] reguleerimisalasse, ning samuti põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks ettenähtud abi puhul.

1. Uurimisetapp

Abikõlblikud uurimis- ja arendustegevuse etapid

1.1. Otstarbekusuuringud:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, siis millisele uurimistegevuse etapile uuring osutab?

□ alusuuring

□ tööstusuuring

□ konkurentsieelne arendustegevus

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta:

1.2. Alusuuring:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta:

1.3. Tööstusuuring:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta:

1.4. Konkurentsieelne arendustegevus:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta:

1.5. Väikeste või keskmise suurusega ettevõtete patenditaotlused ja patentide kehtivuse pikendamised:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millise uurimistegevuse etapiga on tegu:

□ alusuuring

□ tööstusuuring

□ konkurentsieelne arendustegevus

2. Toetusesaajat käsitlev lisateave

2.1. Kõrgkoolid või uurimisasutused

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, märkige seotud asutuste hinnanguline arv:

Kui jah, märkige, kas muud äriühingud saavad toetust:

□ | jah | □ | ei |

Kas nimetatud kõrgkoolid või uurimisasutused on avalikus sektoris?

□ | jah | □ | ei |

2.2. Muud (täpsustada) …

3. Ühised uurimisprojektid

Et komisjon saaks kontrollida, kas riiklike uurimisasutuste uurimis- ja arendustegevuse projektidele saadakse toetust, palun vastake järgmistele küsimustele: [42]

3.1. Kas projekti tingimuseks on, et avalikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid teostavad uurimistegevust tööstuse nimel või koostöös tööstusega?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage

- Kas avalikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid saavad osutatud teenuse eest tasu turukursi järgi?

□ | jah | □ | ei |

või

- Kas tööstussektori esindajad kannavad kõik projekti kulud?

□ | jah | □ | ei |

- või

Kas intellektuaalomandi õigused on täielikult eraldatud riiklikele mittetulunduslikele asutustele, kui neid tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigused, võib olla laialdaselt levitatud?

□ | jah | □ | ei |

või

- Kas riiklikud mittetulunduslikud asutused saavad tööstussektori esindajatelt turuhinnale vastava hüvitise nende uurimisprojektist tulenevate intellektuaalomandi õiguste eest, mille omanikud need tööstussektori esindajad on, ja tulemuste eest, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigused, kuid mida võib laialdaselt levitada huvitatud kolmandatele osapooltele?

□ | jah | □ | ei |

3.2. Kas projekte viiakse ellu koostöös mitme ettevõttega?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millised on sellist koostööd reguleerivad tingimused?

4. Riigi poolt tellitav uurimistegevus

4.1. Kas projektides on sätestatud, et avalikud asutused võivad ettevõtteid volitada teostama uurimis- ja arendustegevust?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kas tehakse avatud pakkumismenetlus?

□ | jah | □ | ei |

4.2. Kas projektides on sätestatud, et avalikud asutused võivad osta uurimis- ja arendustegevuse tulemusi ettevõtetelt?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kas tehakse avatud pakkumismenetlus?

□ | jah | □ | ei |

5. Toetuse liik

□ Uurimis- ja arendustegevuse lepinguga, millele on alla kirjutanud tööstusettevõtted, seotud abi (palun täpsustage):

□ Tagasimakstav ettemaks, kui projekt on edukas (palun täpsustage tagasimakse summa ja menetlus, eelkõige märkige "edu" mõõtmise kriteeriumid):

□ Muud (täpsustada):

6. Abikõlblikud kulutused

□ Üksnes uurimisasutusse tööle võetud personali kulud:

□ Üksnes jätkuva uurimistegevuse jaoks kasutatavast püsivarast tulenevad kulud (seadmed ja vahendid):

□ Üksnes jätkuva (v.a kaubanduslikul põhjusel katkestatud) uurimistegevuse jaoks kasutatava territooriumi ja ruumide kulud:

□ Kulutused konsultatsioonidele ja samatähenduslikele teenustele, mida kasutatakse eranditult uurimistegevuseks, sealhulgas väljaspool allikaid ostetud uurimistöödele, tehnilisele oskusteabele, patentidele jms:

□ Otseselt uurimistegevuse tulemusel lisandunud üldkulud:

Vajaduse korral esitada uurimiskulude jaotus toetatava ja mittetoetatava uurimis- ja arendustegevuse järgi:

Esitada eelarve jaotus ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahel:

□ Muud tegevuskulud (kulutused materjalile, tagavaradele ja samalaadsetele toodetele, mis on tekkinud otseselt uurimistegevuse tulemusel)

7. Abi osatähtsus

7.1. Abi brutoosatähtsus:

Kindlaksmääramise etapp või otstarbekusuuringud | : … |

Alusuuring | : … |

Tööstusuuring | : … |

Konkurentsieelne arendustegevus | : … |

7.2. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete patenditaotluste ja patentide pikendamisteks antavate toetuste puhul täpsustada uurimistegevused, mille tulemusena esmakordselt antakse välja asjaomane patent: …

Kavandatud osatähtsus: …

7.3. Kas sama uurimis- ja arendustegevus hõlmab mitmeid uurimisetappe?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, siis milliseid? …

Täpsustada kohaldatava abi osatähtsus: …

7.4. Kohaldatavad boonused, kui need on olemas:

7.4.1. Väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele antava abi puhul märkida kohaldatav boonus, kui see on olemas:

7.4.2. Kas uurimistegevused on teostatud eriprojekti või programmi kohaselt ühenduse uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitleva kehtiva raamprogrammi osana?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, siis milline on kohaldatav boonus? …

Palun märkige samuti ühenduse uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitlevasse raamprogrammi kuuluva eriprojekti või programmi täpne pealkiri, võimaluse korral konkursitähist ("call identifier") ja CORDISe veebilehte www.cordis.lu kasutades).

Kas projekt, mis on kooskõlas ühenduse uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitlevasse raamprogrammi kuuluva eriprojekti või programmiga, hõlmab piiriülest koostööd ettevõtete ja riiklike uurimisasutuste vahel või vähemalt kahe liikmesriigi kahe sõltumatu partneri vahel, kui selle projekti tulemusi on laialdaselt levitatud ja avaldatud?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, siis milline on kohaldatav boonus? …

□ | jah | □ | ei |

7.4.3. Kas toetatud uurimis- ja arendustegevusi teostatakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a või c kohaselt abikõlblikus piirkonnas abi andmise ajal?

□ | jah | □ | ei |

Märkida kohaldatav boonus: …

7.4.4. Kui uurimistegevused ei ole kooskõlas ühenduse uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitleva kehtivasse raamprogrammi kuuluva eriprojekti või programmiga, selgitada, kas vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

- projekt hõlmab tõhusat piiriülest koostööd vähemalt kahe liikmesriigi kahe sõltumatu partneri vahel, eriti siseriikliku uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitleva poliitika koordineerimise kontekstis.

□ | jah | □ | ei |

- projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtete ja riiklike uurimisasutuse vahel, eriti siseriikliku uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitleva poliitika koordineerimise kontekstis.

□ | jah | □ | ei |

- laialdaselt on levitatud ja avaldatud projekti tulemusi, on antud patendilitsentsid või on võetud muid asjakohaseid samme samadel tingimustel, mis on määratud ühenduse uurimistegevuse ja tehnoloogia arendamisega seotud tulemuste levitamiseks.

□ | jah | □ | ei |

Kui vähemalt üks eespool nimetatud tingimustest on täidetud, märkida kohaldatav boonus:

7.5. Boonuste ja abi osatähtsuste kombineerimisel märkida abi ülemmäär, mida kohaldatakse igal uurimisetapil: …

8. Abi ergutav mõju

8.1. Esitage andmed, mis võimaldaksid meil hinnata abi ergutavat mõju suurettevõtete puhul.

8.2. Kas programm sisaldab sätet, mille põhjal rakendamist käsitlev aastaaruanne sisaldab kirjeldust abi ergutava mõju kohta, kui programmi kohaldatakse eraldi suurettevõtete puhul?

□ | jah | □ | ei |

9. Riikidevahelised aspektid

9.1. Kas projektidel (kava/programm) on riikidevahelisi aspekte (nt Esprit' või Eureka projektid)?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, täpsustage: …

9.2. Kas uurimis- ja arendustegevust käsitlevate projektidega kaasneb koostöö muudest riikidest pärit partneritega?

Kui vastus on jaatav, siis märkida:

a) millis(t)e muu(de) liikmesriigi/liikmesriikidega …

b) millis(t)e muu(de) kolmanda(te) riigi/riikidega…

c) millis(t)e muu(de)s riigis/riikides asuva(te) ettevõttega/ettevõtetega …

9.3. Märkige üldkulude jaotus partnerite kaupa:

10. Juurdepääs tulemustele

10.1. Kellele kuuluvad kõnealuse uurimis- ja arendustegevuse tulemused?

10.2. Kas tulemusi käsitlevate litsentsite andmisega on seotud mõni tingimus?

10.3. Kas uurimis- ja arendustegevustega seotud tulemuste üldist avaldamist/levitamist reguleerivad eeskirjad?

□ | jah | □ | ei |

10.4. Märkida tulemuste hilisemaks kasutamiseks/arendamiseks kavandatud meetmed:

10.5. Kas on kavas muuta riigi rahastatud uurimis- ja arendustegevust käsitlevate programmidega seotud tulemused kättesaadavaks ühenduse tööstusele võrdsetel alusel?

□ | jah | □ | ei |

11. Teatamis- ja kontrollimeetmed

11.1. Märkida teatamis-/kontrollimeetmed, mida kasutatakse selle tagamiseks, et toetatud projektid oleksid kooskõlas asjaomastes õigusaktides sätestatud eesmärkidega:

11.2. Täpsustada kord, mille alusel teavitatakse komisjoni programmi rakendamisest:

11.3. Muu kasulik teave, sh hinnang loodud või säilitatud töökohtade arvu kohta:

12. Põllumajandussektori suhtes kohaldatavad sätted

12.1. Kas võite kinnitada, et kõik neli järgmist tingimust on alati täidetud?

□ Abi on üldist huvi pakkuv asjaomase sektori (või allsektori) jaoks ilma muude sektorite (või allsektorite) konkurentsi põhjendamatult moonutamata.

□ Teave tuleb avaldada sobivates ajalehtedes, vähemalt riigisisestes teaduslikes perioodikaväljaannetes või Internetis, ning nende kasutamist ei saa piirata üksikute organisatsioonide liikmetega selle tagamiseks, et uurimistegevusest võimalikult huvitatud ettevõtja saaks hõlpsasti teavet selle kohta, et uurimistegevust on kavandatud või on alustatud ja et tulemused on esitamisel või esitatakse taotluse korral huvitatud osapoolele. Nimetatud teave tuleks avaldada hiljemalt sel kuupäeval, mil teave edastatakse otse üksikute organisatsioonide liikmetele.

□ □ Kõikidel asjasthuvitatud osapooltel, kaasa arvatud toetusesaaja, on võimalik kasutada käesoleva uurimistegevuse tulemusi võrdsetel alustel kulude ja ajastuse osas.

□ Abi vastab mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru lõppedes sõlmitud põllumajanduslepingu [43] II lisas "Sisemaine toetus: Alused riigiabi vähendamiskohustustest vabastamiseks" määratud tingimustele.

□ | jah | □ | ei |

Kui kõiki eespool esitatud tingimusi ei ole täidetud, kohaldatakse üldeeskirju (küsimused 1–11).

12.2. Milline on kavandatud abi osatähtsus?

13. Muu teave

Palun märkige muu teave, mida te peate vajalikuks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel ühenduse uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva raamprogrammi alusel.

III.6.B OSA

LISATEABELEHT UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUSE JAOKS: ÜKSIKTOETUS

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud toetusprogrammist teatamiseks. [44] Seda tuleks samuti kasutada sellistele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava uurimus- ja arendustegevuse toetuse toetusprogrammide puhul, mis ei kuulu väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva grupierandimääruse [45] reguleerimisalasse, ning samuti põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks ettenähtud abi puhul.

1. Uurimisetapp

Abikõlblikud uurimis- ja arendustegevuse etapid

1.1. Otstarbekusuuringud:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, siis millisele uurimistegevuse etapile uuring osutab?

□ alusuuring

□ □ tööstusuuring

□ konkurentsieelne arendustegevus

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta:

1.2. Alusuuring:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta:

1.3. Tööstusuuring:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta:

1.4. Konkurentsieelne arendustegevus:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta:

1.5. Väikeste või keskmise suurusega ettevõtete patenditaotlused ja patentide kehtivuse pikendamised:

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millise uurimistegevuse etapiga on tegu:

□ alusuuring

□ tööstusuuring

□ konkurentsieelne arendustegevus

2. Toetusesaajat käsitlev lisateave

2.1. Kõrgkoolid või uurimisasutused

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, märkige seotud asutuste hinnanguline arv:

Kui jah, märkige, kas muud äriühingud saavad toetust:

□ | jah | □ | ei |

Kas nimetatud kõrgkoolid või uurimisasutused on avalikus sektoris?

□ | jah | □ | ei |

2.2. Muud (täpsustada) …

3. Ühised uurimisprojektid

Et komisjon saaks kontrollida, kas riiklike uurimisasutuste uurimis- ja arendustegevuse projektidele saadakse toetust, vastake palun järgmistele küsimustele: [46]

3.1. Kas projekti tingimuseks on, et avalikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid teostavad uurimistegevust tööstuse nimel või koostöös tööstusega?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage

- Kas riiklikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid saavad osutatud teenuse eest tasu turukursi järgi?

□ | jah | □ | ei |

või

- Kas tööstussektori esindajad kannavad kõik projekti kulud?

□ | jah | □ | ei |

või

- Kas intellektuaalomandi õigused on täielikult eraldatud riiklikele mittetulunduslikele asutustele, kui need tulemused, mis ei ole seotud intellektuaalomandi õigustega, võivad olla laialdaselt levitatud?

□ | jah | □ | ei |

või

- Kas riiklikud mittetulunduslikud asutused saavad tööstussektori esindajatelt turuhinnale vastava hüvitise nende uurimisprojektist tulenevate intellektuaalomandi õiguste eest, mille omanikud need tööstussektori esindajad on, ja tulemuste eest, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigused, kuid mida võib laialdaselt levitada huvitatud kolmandatele osapooltele?

□ | jah | □ | ei |

3.2. Kas projekte viiakse ellu koostöös mitme ettevõttega?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millised on sellist koostööd reguleerivad tingimused?

4. Riigi poolt tellitav uurimistegevus

4.1. Kas projektides on sätestatud, et avalikud asutused võivad ettevõtteid volitada teostama uurimis- ja arendustegevust?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kas tehakse avatud pakkumismenetlus?

□ | jah | □ | ei |

4.2. Kas projektides on sätestatud, et avalikud asutused võivad osta uurimis- ja arendustegevuse tulemusi ettevõtetelt?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kas tehakse avatud pakkumismenetlus?

□ | jah | □ | ei |

5. Toetuse liik

□ Uurimis- ja arendustegevuse lepinguga, millele on alla kirjutanud tööstusettevõtted, seotud abi (palun täpsustage):

□ Tagasimakstav ettemaks, kui projekt on edukas (palun täpsustage tagasimakse summa ja menetlus, eelkõige märkige "edu" mõõtmise kriteeriumid):

□ Muud (palun täpsustage):

6. Abikõlblikud kulutused

□ Üksnes uurimisasutusse tööle võetud personali kulud:

□ Üksnes jätkuva uurimistegevuse jaoks kasutatavast püsivarast tulenevad kulud (seadmed ja vahendid): …

□ Üksnes jätkuva (v.a kaubanduslikul põhjusel katkestatud) uurimistegevuse jaoks kasutatava territooriumi ja ruumide kulud: …

□ Kulutused konsultatsioonidele ja samatähenduslikele teenustele, mida kasutatakse eranditult uurimistegevuseks, sealhulgas väljaspool allikaid ostetud uurimistöödele, tehnilisele oskusteabele, patentidele jms:

□ Otseselt uurimistegevuse tulemusel lisandunud üldkulud:

Vajaduse korral esitada uurimiskulude jaotus toetatava ja mittetoetatava uurimis- ja arendustegevuse järgi:

Esitada eelarve jaotus ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahel:

7. Abi osatähtsus

7.1. Abi brutoosatähtsus:

Kindlaksmääramise etapp või otstarbekusuuringud | : … |

Alusuuring | : … |

Tööstusuuring | : … |

Konkurentsieelne arendustegevus | : … |

7.2. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete patenditaotluste ja patentide pikendamisteks antavate toetuste puhul täpsustada uurimistegevused, mille tulemusena esmakordselt antakse välja asjaomane patent: …

Kavandatud osatähtsus: …

7.3. Kas sama uurimis- ja arendustegevus hõlmab uurimistöö mitmeid etappe?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, siis milliseid? …

Täpsustada kohaldatava abi osatähtsus: …

7.4. Kohaldatavad boonused, kui need on olemas:

7.4.1. Väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele antava abi puhul märkida kohaldatav boonus, kui see on olemas:

7.4.2. Kas uurimistegevused on kooskõlas ühenduse uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitlevasse kehtivasse raamprogrammi kuuluva eriprojekti või programmiga?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, siis milline on kohaldatav boonus? …

Palun märkige samuti ühenduse uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitlevasse raamprogrammi kuuluva eriprojekti või programmi täpne pealkiri, võimaluse korral konkursitähist ("call identifier") ja CORDISe veebilehte www.cordis.lu kasutades).

Kas projekt, mis on kooskõlas ühenduse uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitlevasse raamprogrammi kuuluva eriprojekti või programmiga, hõlmab piiriülest koostööd ettevõtete ja riiklike uurimisasutuste vahel või vähemalt kahe liikmesriigi kahe sõltumatu partneri vahel, kui selle projekti tulemusi on laialdaselt levitatud ja avaldatud?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, siis milline on kohaldatav boonus? …

7.4.3. Kas toetatud uurimis- ja arendustegevusi teostatakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a või c kohaselt abikõlblikus piirkonnas abi andmise ajal?

□ | jah | □ | ei |

Märkida kohaldatav boonus: …

7.4.4. Kui uurimistegevused ei ole kooskõlas ühenduse uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitleva kehtivasse raamprogrammi kuuluva eriprojekti või programmiga, selgitada, kas vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

- projekt hõlmab tõhusat piiriülest koostööd vähemalt kahe liikmesriigi kahe sõltumatu partneri vahel, eriti siseriikliku uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitleva poliitika koordineerimise kontekstis.

□ | jah | □ | ei |

- projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtete ja riiklike uurimisasutuse vahel, eriti siseriikliku uurimistegevust ja tehnoloogia arendamist käsitleva poliitika koordineerimise kontekstis

□ | jah | □ | ei |

- laialdaselt on levitatud ja avaldatud projekti tulemusi, on antud patendilitsentsid või on võetud muid asjakohaseid samme samadel tingimustel, mis on määratud ühenduse uurimistegevuse ja tehnoloogia arendamisega seotud tulemuste levitamiseks

□ | jah | □ | ei |

Kui vähemalt üks eespool nimetatud tingimustest on täidetud, märkida kohaldatav boonus:

Boonuste ja abi osatähtsuste kombineerimisel märkida abi ülemmäär, mida kohaldatakse igal uurimisetapil:

8. Abi ergutav mõju

8.1. Kuidas on uurimis- ja arendustegevusega seotud kulud suurenenud või vähenenud?

8.2. Kas antakse abi abisaaja(te) tavapäraseid tegevusi ületavateks uurimis- ja arendustegevusteks?

□ | jah | □ | ei |

8.3. Kas uurimis- ja arendustegevus on seotud teadusliku ja/või tehnoloogilise tegevuse loomisega?

□ | jah | □ | ei |

8.4. Kuidas on uurimis- ja arendustegevustega tegelevate inimeste arv muutunud?

8.5. Kas on loodud uurimis- ja arendustegevustega seotud töökohti?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, märkige loodud töökohtade hinnanguline arv: …

8.6. Kas on säilitatud töökohti uurimis- ja arendustegevuste tulemusena?

□ | jah | □ | ei |

8.7. Milline on ettevõtte käive? …

8.8. Kas lisakulud on seotud piiriülese koostööga?

□ | jah | □ | ei |

8.9. Märkige, millised meetmed on kavandatud uurimistulemuste osaliseks või täielikuks kasutamiseks.

8.10. Kas meetmed on kavandatud väikeste või keskmise suurusega ettevõtete osalemise võimaldamiseks?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, märkida, millised need meetmed on: …

8.11. Muud ergutavad tegurid nagu äri- ja tehnoloogiline risk:

8.12. Kui tegu on suurettevõtete üksikute, turutingimustele lähedaste uurimisprojektidega, siis milliseid tegureid võetakse arvesse, et tagada abi ergutav mõju uurimis- ja arendustegevusele?

8.13. Näidake, et abitaotlus on esitatud enne uurimis- ja arendustegevustega alustamist.

9. Riikidevahelised aspektid

9.1. Kas projektidel (kava/programm) on riikidevahelisi aspekte (nt Esprit' või Eureka projektid)?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, täpsustage: …

9.2. Kas uurimis- ja arendustegevust käsitlevate projektidega kaasneb koostöö muudest riikidest pärit partneritega?

Kui vastus on jaatav, siis märkida:

a) millis(t)e muu(de) liikmesriigi/liikmesriikidega …

b) millis(t)e muu(de) kolmanda(te) riigi/riikidega…

c) millis(t)e muu(de)s riigis/riikides asuva(te) ettevõttega/ettevõtetega …

9.3. Märkige üldkulude jaotus partnerite kaupa:

10. Juurdepääs tulemustele

10.1. Kellele kuuluvad kõnealuse uurimis- ja arendustegevuse tulemused?

10.2. Kas tulemusi käsitlevate litsentsite andmisega on seotud mõni tingimus?

10.3. Kas uurimis- ja arendustegevustega seotud tulemuste üldist avaldamist/levitamist reguleerivad eeskirjad?

□ | jah | □ | ei |

10.4. Märkida tulemuste hilisemaks kasutamiseks/arendamiseks kavandatud meetmed:

10.5. Kas on kavas muuta riigi rahastatud uurimis- ja arendustegevust käsitlevate programmidega seotud tulemused kättesaadavaks ühenduse tööstusele võrdsetel alusel?

□ | jah | □ | ei |

11. Teatamis- ja kontrollimeetmed

11.1. Märkida teatamis-/kontrollimeetmed, mida kasutatakse selle tagamiseks, et toetatud projektid oleksid kooskõlas asjaomastes õigusaktides sätestatud eesmärkidega: …

11.2. Täpsustada kord, mille alusel teavitatakse komisjoni programmi rakendamisest:

11.3. Muu kasulik teave, sh hinnang loodud või säilitatud töökohtade arvu kohta:

12. Põllumajandussektori suhtes kohaldatavad sätted

12.1. Kas võite kinnitada, et kõik neli järgmist tingimust on alati täidetud?

□ Abi on asjaomasele sektorile (või allsektorile) ühist huvi pakkuv ilma konkurentsi põhjendamatult moonutamata muudes sektorites (või allsektorites).

□ Teave tuleb avaldada sobivates ajalehtedes, vähemalt riigisisestes teaduslikes perioodikaväljaannetes või Internetis, ning nende kasutamist ei saa piirata üksikute organisatsioonide liikmetega selle tagamiseks, et uurimistegevusest võimalikult huvitatud ettevõtja saaks hõlpsasti teavet selle kohta, et uurimistegevust on kavandatud või on alustatud ja et tulemused on esitamisel või esitatakse taotluse korral huvitatud osapoolele. Nimetatud teave tuleks avaldada hiljemalt sel kuupäeval, mil teave edastatakse otse üksikute organisatsioonide liikmetele.

□ Kõikidel asjasthuvitatud osapooltel, kaasa arvatud toetusesaaja, on võimalik kasutada käesoleva uurimistegevuse tulemusi võrdsetel alustel kulude ja ajastuse osas.

□ Abi vastab mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru lõppedes sõlmitud põllumajanduslepingu [47] II lisas "Sisemaine toetus: Alused riigiabi vähendamiskohustustest vabastamiseks" määratud tingimustele.

□ | jah | □ | ei |

Kui kõiki eespool esitatud tingimusi ei ole täidetud, kohaldatakse üldeeskirju (küsimused 1–11).

12.2. Milline on kavandatud abi osatähtsus?Abi vastab mitmepool …

13. Muu teave

Palun märkige muu teave, mida te peate vajalikuks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel ühenduse uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva raamprogrammi alusel.

III.7.A OSA

LISATEABELEHT RASKUSTES OLEVATE ETTEVÕTETE PÄÄSTMISE KOHTA: TOETUSPROGRAMMID

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud päästmist käsitlevate toetusprogrammidest teatamiseks. [48]

1. Kõlblikkus

1.1. Kas programm piirdub ettevõtetega, kes täidavad vähemalt üht allpool toodud kõlblikkuskriteeriumidest:

1.1.1. Kas programm piirdub ettevõtetega, kes on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.1.2. Kas ettevõtted on piiramatu vastutusega äriühingud, kes on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.1.3. Kas ettevõtted täidavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriume?

□ | jah | □ | ei |

1.2. Kas programm piirdub selliste raskustes olevate väikeste või keskmise suurusega ettevõtete päästmisega, mis vastavad ühenduse VKEde määratlusele?

□ | jah | □ | ei |

2. Abi vorm

2.1. Kas antakse programmikohast abi laenutagatiste või laenude kujul?

□ | jah | □ | ei |

2.2. Kui jah, kas laenult võetakse intressi, mis on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt ettevõtetelt võetava intressiga ja eelkõige komisjoni poolt vastu võetud viiteintressiga?

□ | jah | □ | ei |

Palun esitage üksikasjalikud andmed.

2.3. Kas programmikohane abi on seotud laenudega, mis tuleb tagasi maksta hiljemalt 12 kuu jooksul pärast viimase osamakse tegemist ettevõttele?

□ | jah | □ | ei |

3. Muud elemendid

3.1. Kas saab programmikohast abi põhjendada tõsiste sotsiaalsete raskustega? Palun põhjendage.

3.2. Kas programmikohasel abil ei ole lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele? Palun põhjendage.

3.3. Palun selgitage, miks teie arvates piirdub toetusprogramm miinimummääraga (st on piiratud summaga, mis on vajalik ettevõtte tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud. See ei tohiks ületada 6 kuud).

3.4. Kas te kuue kuu möödumisel pärast abi andmist kiidate heaks ümberkorraldamiskava või likviidsuskava või nõuate abisaajalt laenu ning riskipreemiale vastava abi tagasimaksmist?

□ | jah | □ | ei |

Palun täpsustage ühele ettevõttele päästmistoimingu osana antava toetuse maksimaalne suurus.

3.5. Esitage kõik asjaomased andmed igasuguse toetuse kohta, mida võib anda päästmisabi kõlblikele ettevõtetele samal ajavahemikul.

4. Aastaaruanne

4.1. Kas te esitate vähemalt kord aastas programmi rakendamise kohta aruanded, mis sisaldavad komisjoni juhendis ühtsete aruannete kohta täpsustatud teavet?

□ | jah | □ | ei |

4.2. Kas te kohustute lisama sellisesse aruandesse abisaajate ettevõtete loetelu, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) äriühingu nimi;

b) selle sektorikood NACE [49] kahekohalisi sektori klassifikatsioonikoode kasutades;

c) töötajate arv;

d) aastakäive ja bilansiväärtus;

e) antud toetuse suurus;

f) vajaduse korral ettevõttele minevikus antud ümberkorraldamisabi või muu vastav toetus;

g) teave selle kohta, kas abisaaja ettevõte on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus.

□ | jah | □ | ei |

5. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi käsitlevate suuniste alusel.

III.7.B OSA

LISATEABELEHT RASKUSTES OLEVATE ETTEVÕTETE PÄÄSTMISE KOHTA: ÜKSIKTOETUS

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud päästmist käsitlevatest üksiktoetusest teatamiseks. [50]

1. Kõlblikkus

1.1. Kas programm piirdub ettevõtetega, kes on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.2. Kas ettevõtted on piiramatu vastutusega äriühingud, kes on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.3. Kas ettevõtted täidavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriume?

□ | jah | □ | ei |

Kui te olete vastanud jaatavalt ühele eespool nimetatud küsimustest, lisage palun asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada siseriikliku äriühinguõiguse kohaselt äriühingu uurimist).

Kui te olete vastanud eitavalt kõikidele eespool nimetatud küsimustele, esitage palun tõendeid selle kohta, et ettevõte on raskustes ja et ettevõte on päästmisabi kõlblik.

1.4. Millal on ettevõte loodud? …

1.5. Mis ajast alates ettevõte tegutseb? …

1.6. Kas ettevõte kuulub suuremasse kontserni?

□ | jah | □ | ei |

Kui te olete vastanud jaatavalt, esitage palun kõik andmed kontserni kohta (organisatsioonilise struktuuri skeem, mis näitab kontserniliikmete vahelisi sidemeid, ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja lisage tõendid selle kohta, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning raskused on liiga tõsised, et kontsern saaks neid ise käsitleda.

1.7. Kas ettevõte (või kontsern, kuhu ta kuulub) on varem saanud päästmisabi?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, esitage palun kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide varasemale komisjoni otsusele jne).

2. Abi vorm

2.1. Kas abi on antud laenutagatise või laenude kujul? Tuleks esitada asjaomaste dokumentide koopiad.

□ | jah | □ | ei |

2.2. Kui jah, kas laenult võetakse intressi, mis on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt ettevõtetelt võetava intressiga ja eelkõige komisjoni poolt vastu võetud viiteintressiga?

□ | jah | □ | ei |

Palun esitage üksikasjalikud andmed.

2.3. Kas abi on seotud laenudega, mis tuleb tagasi maksta hiljemalt 12 kuu jooksul pärast viimase osamakse tegemist ettevõttele?

□ | jah | □ | ei |

3. Muud elemendid

3.1. Kas abi on põhjendatud tõsiste sotsiaalsete raskustega? Palun põhjendage.

3.2. Kas programmikohasel abil ei ole lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele? Palun põhjendage.

3.3. Palun selgitage, miks teie arvates piirdub abi miinimummääraga (st on piiratud summaga, mis on vajalik ettevõtte tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud. Seda tuleks teha likviidsusplaani põhjal 6 kuud ette ja eelmise 12 kuu tegevus- ja finantseerimiskulude võrdluse põhjal.

3.4. Kas te kohustute hiljemalt kuue kuu jooksul pärast päästmisabi lubamist edastama komisjonile ümberkorralduskava või likviidsuskava või tõendid laenu täieliku tagasimaksmise kohta ja/või tagatise lõpetamise kohta?

□ | jah | □ | ei |

4. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi käsitlevate suuniste alusel.

III.8.A OSA

LISATEABELEHT RASKUSTES OLEVATE ETTEVÕTETE ÜMBERKORRALDAMISE KOHTA: TOETUSPROGRAMMID

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud ümberkorraldamist käsitlevatest toetusprogrammidest teatamiseks. [51]

1. Kõlblikkus

1.1. Kas programm piirdub ettevõtetega, kes täidavad vähemalt üht allpool toodud kõlblikkuskriteeriumitest:

1.1.1. Kas programm piirdub ettevõtetega, kes on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.1.2. Kas ettevõtted on piiramatu vastutusega äriühingud, kes on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.1.3. Kas ettevõtted täidavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriume?

□ | jah | □ | ei |

1.2. Kas programm piirdub selliste raskustes olevate väikeste või keskmise suurusega ettevõtete ümberkorraldamisega, mis vastavad ühenduse VKEde määratlusele?

□ | jah | □ | ei |

2. Elujõulisuse taastamine

Tuleb rakendada ümberkorralduskava, mis peab tagama elujõulisuse taastamise. See peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet:

2.1. Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.

2.2. Ettevõtte raskustesse sattumise põhjus(t)e analüüs.

2.3. Ettevõtte kavandatava tulevikustrateegia ja selgituse, kuidas see tagab elujõulisuse, esitlemine.

2.4. Mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete ja nende maksumuse täielik kirjeldus.

2.5. Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamiskava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.

2.6. Teave äriühingu tootmisvõimsuse kohta ja eriti selle võimsuse rakendamise ja vähendamise kohta.

2.7. Ümberkorraldamise rahastamiskorra täielik kirjeldus, mis sisaldab järgmist:

- Järeloleva kapitali kasutamine;

- Tütarettevõtjate varade müük, et aidata rahastada ümberkorraldamist;

- Erinevate eraaktsionäride ja kolmandate osapoolte (nt võlausaldajad, pangad) rahalised kohustused;

- Riikliku abi määr ja selle vajalikkuse näitamine

2.8. Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning hinnanguline kapitali tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkuseanalüüs.

2.9. Ümberkorraldamiskava autori(te) nimi (nimed) ja selle koostamise kuupäev.

3. Põhjendamatu konkurentsimoonutuse vältimine

Kas programmis sätestatakse, et abisaajad ettevõtted ei või oma võimsus ümberkorraldamiskava rakendamise jooksul suurendada?

□ | jah | □ | ei |

4. Vajaliku miinimumiga piirduv abi

Kirjeldada, kuidas tagatakse, et programmikohane abi piirdub vajaliku miinimumiga.

5. Abi ühekordsuse põhimõte (One time, Last time)

Kas välistatakse, et abisaajad ettevõtted saavad ümberkorraldamisabi rohkem kui korra kümne aasta jooksul?

□ | jah | □ | ei |

Kõikidest juhtudest, kui seda põhimõtet ei järgita, tuleks teatada eraldi.

6. Abi summa

6.1. Palun täpsustage ühele ettevõttele ümberkorraldamistoimingu osana antava toetuse maksimaalne suurus. …

6.2. Esitage kogu asjakohane teave toetuse kohta, mida võib anda ümberkorraldamisabi saamiseks kõlblikele ettevõtetele.

7. Aastaaruanne

7.1. Kas te esitate vähemalt kord aastas programmi rakendamise kohta aruanded, mis sisaldavad komisjoni juhendis ühtsete aruannete kohta täpsustatud teavet?

□ | jah | □ | ei |

7.2. Kas te kohustute lisama sellisesse aruandesse abisaajate ettevõtete loetelu, mis sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid:

a) äriühingu nimi;

b) selle sektorikood NACE [52] kahekohalisi sektori klassifikatsioonikoode kasutades;

c) töötajate arv;

d) aastakäive ja bilansiväärtus;

e) antud toetuse suurus;

f) vajaduse korral ettevõttele minevikus antud ümberkorraldamisabi või muu vastav toetus;

g) teave selle kohta, kas abisaaja äriühing on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus.

□ | jah | □ | ei |

8. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi käsitlevate suuniste alusel.

III.8.B OSA

LISATEABELEHT RASKUSTES OLEVATE ETTEVÕTETE ÜMBERKORRALDAMISE KOHTA: ÜKSIKTOETUS

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammiga hõlmatud ümberkorraldamist käsitlevatest üksiktoetustest teatamiseks. [53]

1. Kõlblikkus

1.1. Kas programm piirdub ettevõtetega, kes on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.2. Kas ettevõtted on piiramatu vastutusega äriühingud, kes on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.3. Kas ettevõtted täidavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriume?

□ | jah | □ | ei |

Kui te olete vastanud jaatavalt ühele eespool nimetatud küsimustest, lisage palun asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada siseriikliku äriühinguõiguse kohaselt äriühingu uurimist).

Kui te olete vastanud eitavalt kõikidele eespool nimetatud küsimustele, esitage palun tõendeid selle kohta, et ettevõte on raskustes ja et ettevõte on ümberkorraldamisabi kõlblik.

1.4. Millal on ettevõte loodud? …

1.5. Mis ajast alates ettevõte tegutseb? …

1.6. Kas ettevõte kuulub suuremasse kontserni?

□ | jah | □ | ei |

Kui te olete vastanud jaatavalt, esitage palun kõik andmed kontserni kohta (organisatsioonilise struktuuri skeem, mis näitab kontserniliikmete vahelisi sidemeid, ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja lisage tõendid selle kohta, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning raskused on liiga tõsised, et kontsern saaks neid ise käsitleda.

1.7. Kas ettevõte (või kontsern, kuhu ta kuulub) on varem saanud ümberkorraldamisabi?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, esitage palun kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide varasemale komisjoni otsusele jne).

2. Ümberkorraldamiskava

2.1. Palun esitage koopia ülevaatest turu (turgude) kohta, kus raskustes olev ettevõte tegutseb, lisades turuülevaate teinud organisatsiooni nime. Turuülevaates tuleb eeskätt esitada:

2.1.1. Toote ja geograafilise turu (geograafiliste turgude) täpne määratlus.

2.1.2. Äriühingu peamiste konkurentide nimed ja nende osa maailma-, ühenduse või siseturust.

2.1.3. Äriühingu turuosa areng viimastel aastatel.

2.1.4. Hinnang üldise tootmisvõimsuse ja nõudluse kohta ühenduse tasandil ning järeldus ülevõimsuse kohta turul.

2.1.5. Prognoosid turu arengusuundumuste, summaarse tootmisvõimsuse ja hindade kohta kogu ühenduses järgmisel viiel aastal.

2.2. Palun lisage ümberkorraldamiskava. See peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet:

2.2.1. Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.

2.2.2. Ettevõtte raskustesse sattumise põhjus(t)e analüüs.

2.2.3. Ettevõtte kavandatava tulevikustrateegia ja selgituse, kuidas see tagab elujõulisuse, esitlemine.

2.2.4. Mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete ja nende maksumuse täielik kirjeldus.

2.2.5. Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamiskava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.

2.2.6. Teave äriühingu tootmisvõimsuse kohta ja eriti selle võimsuse rakendamise ja vähendamise kohta.

2.2.7. Ümberkorraldamise rahastamiskorra täielik kirjeldus, mis sisaldab järgmist:

- Järeloleva kapitali kasutamine;

- Tütarettevõtjate varade müük, et aidata rahastada ümberkorraldamist;

- Erinevate eraaktsionäride ja kolmandate osapoolte (nt võlausaldajad, pangad) rahalised kohustused;

- Riikliku abi määr ja selle vajalikkuse näitamine.

2.2.8. Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning hinnanguline kapitali tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkuseanalüüs.

2.2.9. Ümberkorraldamiskava autori(te) nimi (nimed) ja selle koostamise kuupäev.

2.3. Kirjeldage kavandatuid kompenseerivaid meetmeid, pidades silmas ühenduse tasandil konkurentsile avaldatava moonutava mõju leevendamist.

2.4. Esitage kogu asjakohane teave igat liiki abi kohta, mida ümberkorraldamisabi saavale ettevõttele antakse kuni ümberkorraldamisperioodi lõpuni kas programmi alusel või mitte.

3. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)e abinõu(de) hindamisel raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi käsitlevate suuniste alusel.

III.9 OSA

LISATEABELEHT AUDIOVISUAALSETE TEOSTE TOOMISEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolevat lisateabelehte tuleks kasutada komisjoni kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavaid õiguslikke aspekte käsitleva teatise kohasest abist teatamiseks. [54]

1. Toetusprogramm

1.1. Palun kirjeldage võimalikult täpselt toetuse eesmärki ja reguleerimisala, vajaduse korral iga meetme puhul.

1.2. Kas toetus on vahetult ette nähtud kultuuriteoste (kinos või televisioonis) loomiseks?

1.3. Palun märkige, millised sätted tagavad toetuse kultuurilise eesmärgi:

1.4. Kas toetusega toetatakse tööstuslikke investeeringuid?

2. Kõlblikkustingimused

Palun märkige kavandatud toetuse kõlblikkustingimused:

2.2. Toetusesaajad:

2.2.1. Kas programmis eristatakse toetusesaaja erinevaid kategooriaid (nt füüsiline/juriidiline isik, sõltuv/sõltumatu tootja/ringhäälinguorganisatsioon jne)? …

2.2.2. Kas programmis eristatakse kodakondsuse või elukoha alusel?

2.2.3. Kui tegu on liikmesriigi territooriumile asumisega, kas toetusesaajad on kohustatud täitma muid tingimusi kui alalise esinduse poolt esindatud olemine? Pange tähele, et asumistingimused tuleb määratleda seoses liikmesriigi territooriumiga ja mitte nimetatud riigi alapiirkonnaga.

2.2.4. Kui toetusel on maksuline komponent, kas peab toetusesaaja täitma mis tahes muid kohustusi või tingimusi lisaks sellele, et omab maksustatavat tulu liikmesriigi territooriumil?

3. Territoriaalne katvus

3.1. Palun märkige, kas on sätestatud kohustus teha kulutusi liikmesriigi territooriumil või ühes selle alapiirkonnas.

3.2. Kas abikõlblikkuse tingimuseks on minimaalne territoriaalne katvus?

3.3. Kas nõutav territoriaalne katvus arvutatakse filmi üldeelarve või varasema abiga seoses?

3.4. Kas territoriaalse katvuse tingimust kohaldatakse tootmiseelarve teatavate konkreetsete punktide suhtes?

3.5. Kas toetuse absoluutsummat kohandatakse võrdeliselt liikmesriigi territooriumil tehtud kulutustega?

3.6. Kas abi osatähtsus on vahetult võrdeline territoriaalse katvuse tegeliku tasemega?

3.7. Kas abi kohandatakse võrdeliselt nõutava territoriaalse katvuse tasemega?

4. Abikõlblikud kulud

4.1 Palun täpsustage kulud, mida võiks abisumma kindlaks määramisel arvesse võtta.

4.2. Kas abikõlblikud kulud on kõik vahetult seotud kinematograafia- või audiovisuaalsete teoste loomisega?

5. Abi osatähtsus

5.1. Palun märkige, kas programmis nähakse ette keeruka, väikese eelarvega filmide mõiste kasutamine selleks, et abi osatähtsus moodustaks üle 50 % tootmiseelarvest.

5.2. Kui vastus on jaatav, märkige palun käesoleva mõistega hõlmatud filmide kategooriad.

5.3. Palun märkige, kas abi saab kombineerida muude toetusprogrammidega ("abi kumulatsioon") või muude toetust käsitlevate sätetega. Kui vastus on jaatav, millised korraldusi on tehtud sellise kumulatsiooni piiramiseks või selle tagamiseks, et kumulatsiooni korral abi ülemmäära ei ületata.

6. Kokkusobivus

6.1. Palun esitage põhjendatud otsus selle kohta, et toetust kohaldatakse komisjoni kinematograafia ja muude audiovisuaalsete teostega seotud teatavaid õiguslikke aspekte käsitlevas teatises sätestatud põhimõtete kohaselt.

7. Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida te peate asjakohaseks asjaomas(t)est abinõu(de)st teatamiseks kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavaid õiguslikke aspekte käsitleva teatise alusel.

III.10 OSA

LISATEABELEHT KESKKONNAKAITSELE ANTAVA ABI KOHTA

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kõikide keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega [55] hõlmatud abikavade taotluste korral.

1. Abi eesmärk

1.1. Milliseid keskkonnakaitselisi eesmärke soovitakse saavutada? Palun esitage kava iga osa kohta üksikasjalik kirjeldus.

Kui kõnesolevat meedet on juba minevikus rakendatud, millised on olnud selle keskkonnakaitselised tulemused? …

1.2. Kui meede on uus, milliseid keskkonnatulemusi oodatakse ja mis aja jooksul?

2. Uute standarditega vastavusse viimiseks või olemasolevate standardite ületamiseks mõeldud investeeringutoetus

2.1. Toetus uute ühenduse standarditega vastavusse viimiseks

2.1.1. Kas toetust antakse taotlemise ajaks juba vastuvõetud ühenduse standarditega vastavusse viimiseks?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, milliste ühenduse standarditega on tegemist?

Kuupäev, mil ühenduse pädev asutus need ametlikult vastu võttis:

Palun kinnitage, et toetust ei anta suurettevõtetele juba vastuvõetud kuid veel mitte kehtivate ühenduse standarditega vastavusse viimiseks:

□ | jah | □ | ei |

Kui ühenduse standardid on ette nähtud direktiivis, millised tähtajad on sätestatud nende ülevõtmiseks?

2.1.2. Millised on abikõlblikud kulud?

Palun selgitage, kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud on üksnes keskkonnaeesmärgi täitmiseks vajalikud lisakulud ning kuidas võetakse arvesse investeeringu esimese viie aasta jooksul tekkinud kulude kokkuhoidu:

Mil määral võetakse arvesse võimalikust võimsuse kasvust ning täiendavast lisatoodangust tulenevaid eeliseid?…

2.1.3. Milline on maksimaalne toetuse määr kavandatava toetuse kogusummana väljendatuna?

2.2. Ühenduse standardite ületamiseks mõeldud või juhtudel, kui ühenduse standardit ei ole, antav riigiabi

2.2.1 Kui ühenduse standard on olemas, palun kirjeldage seda:

Kui ühenduse standardeid ei ole, kas on olemas riiklikud standardid?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun lisage asjakohaste tekstide koopiad.

Palun kinnitage, et ettevõttele antakse toetust üksnes selliste riiklike standardite täitmiseks, mis on ühenduse standarditest rangemad, või kui ühenduse standardeid ei ole, kas see vastab asjakohasele standardile riiklikus meetmes sätestatud viimasel kuupäeval:

Palun esitage abikõlblike investeeringute näiteid: …

Kui tegemist on riiklike standarditega, kas need on ühenduse standarditest rangemad?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage: …

2.2.2. Millised on abikõlblikud kulud?

Palun selgitage, kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud on ainult keskkonnaeesmärgi täitmiseks vajalikud lisakulud ning kuidas võetakse arvesse investeeringu esimese viie aasta jooksul tekkinud kulude kokkuhoidu:

Mil määral võetakse arvesse võimalikust võimsuse kasvust ning täiendavast lisatoodangust tulenevaid eeliseid?

2.2.3. Andmed kavandatava abimeetme maksimaalne kogumäära kohta

Milline on kavandatava abimeetme maksimaalne kogumäär?

Kas abikava näeb ette lisatoetuse riikliku regionaaltoetuse saamiseks abikõlblikes piirkondades asuvatele ettevõtjatele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millised lisatoetused on ette nähtud?

Kas abikava näeb ette lisatoetuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage: …

Kas lisatoetus lisandub abistatavates piirkondades asuvate ettevõtete lisatoetusele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage tingimusi:

3. Energeetikasektorile antav investeerimistoetus

3.1. Energiasäästlikkusele suunatud investeeringutoetus

3.1.1. Millist energiasäästu ajutise toetuse või toetusmeetme tulemusena oodatakse?

Kas eeldatava säästu hulka on hinnanud sõltumatu ekspert? Palun esitage abikõlblike investeeringute näiteid:

3.1.2 Millist CO2 säästu ajutise toetuse või toetusmeetme tulemusena oodatakse?

3.1.3. Millised on abikõlblikud kulud?

Palun selgitage, kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud on ainult keskkonnaeesmärgi täitmiseks vajalikud lisakulud ning kuidas võetakse arvesse investeeringu esimese viie aasta jooksul tekkinud kulude kokkuhoidu.

Mil määral võetakse arvesse võimalikust võimsuse kasvust ning täiendavast lisatoodangust tulenevaid eeliseid?

Milline on kavandatava abimeetme maksimaalne kogumäär?

Kas abikava näeb ette lisatoetuse riikliku regionaaltoetuse saamiseks abikõlblikes piirkondades asuvatele ettevõtjatele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millised lisatoetused on ette nähtud?

Kas abikava näeb ette lisatoetuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, milline on see lisatoetus?

Kas see lisatoetus lisandub abistatavates piirkondades asuvate ettevõtete lisatoetusele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millised on tingimused?…

3.2. Elektri- ja küttejaamade toetus

3.2.1 Millised peamist energiaallikat tootmisprotsessis kasutatakse?

3.2.2. Millist kasu toob kõnealune meede keskkonnale?

Kui energia muundamise kasutegur on eriti kõrge, esitage võrdlev keskmine.

Milline on abikõlblike elektri- ja küttejaamade minimaalne energia muundamise kasutegur?

Kui meetmed võimaldavad energiatarbimise vähendamist, siis millises proportsioonis?

Kas sätted on koostatud sõltumatu eksperdi poolt?

Mis suhtes ja mis ulatuses ning kas tootmisprotsess on keskkonda vähem kahjustav?

3.2.3. Millised on abikõlblikud kulud?

Millised on sama võimsusega elektri- (või kütte-) tootmisüksuse paigaldamise investeeringukulud efektiivse energiatootmise korral?

Mil määral võetakse kõrgemate investeerimiskulude vähendamiseks arvesse soojuse müümist (kui paigaldis on peamiselt mõeldud energia tootmiseks) või elektri müümist (vastupidisel juhul)?

Kas olemasoleva paigaldise asendamise korral annab võimsuse kasv või kulude kokkuhoid eelise?

Kuidas neid eeliseid arvutatakse?

3.2.4. Milline on kavandatava toetuse maksimaalne kogumäär?

Milline on toetuse standardne maksimaalne kogumäär?

Kas abikava näeb ette lisatoetuse abistatavates piirkondades asuvatele ettevõtjatele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millised lisatoetused on ette nähtud? …

Kas abikava näeb ette lisatoetuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage:

Kas see lisatoetus lisandub abistatavates piirkondades asuvate ettevõtete lisatoetusele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millistel tingimustel?

3.3. Investeerimistoetus taastuvate energiaallikate kasutamiseks

3.3.1. Milliste energialiikidega on tegemist? Kas need langevad kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ [56] artiklis 2 kirjeldatud taastuvate energiaallikate määratlusega?

Kui investeeringute eesmärk on toota energiat kogu elanikkonnale, piiritlege see elanikkond ning kirjeldage samaks otstarbeks varem kasutatud energialiike.

3.3.2. Millised on abikõlblikud kulud?

Millised on sama võimsusega elektritootmisüksuse paigaldamise investeeringukulud efektiivse energiatootmise korral?

3.3.3. Milline on kavandatava toetuse maksimaalne kogumäär?

Kui toetus võib katta kõik abikõlblikud kulud, miks on selline toetusemäär hädavajalik?

Kuidas toodetud energiaga sarnastes tingimustes kaubeldaks, milliste turustajate kaudu ja mis tariifidega? …

Kas kavandatav abiskeem näeb ette lisatoetuse riikliku regionaaltoetuse saamiseks abikõlblikes piirkondades asuvatele ettevõtjatele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kui suur on lisatoetus? …

Kas abikava näeb ette lisatoetuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage: …

Kas see lisatoetus lisandub abistatavates piirkondades asuvate ettevõtete lisatoetusele?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, millistel tingimustel? …

Kas taotletavat investeerimistoetust saab kombineerida asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses muu riigiabiga või muude ühendusepoolse rahastamise vormidega?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kohustuge järgima keskkonnatoetuse suunistes ettenähtud maksimaalseid abimäärasid või kui antakse abi muul otstarbel ning samade abikõlblike kulude katmiseks, siis kõige soodsamat toetuse ülemmäära: …

4. Saastatud tööstusalade puhastamise toetus

4.1. Mis alaga on tegemist (ala kirjeldus) ning milline on saaste olemus?

Kas saaste olemust, ulatus ja ohtlikkust inimeste tervisele ja keskkonnale on hinnanud sõltumatud eksperdid?

□ | jah | □ | ei |

Millised eksperdid? Palun lisage hinnangute koopiad.

4.2. Ajutise abi korral vastake palun järgmistele küsimustele:

Kas ala on praegu avalikus või eraomandis?

Kui ala on avalikus omandis, kas avaliku halduse organ ostis ala selleks, et see korda teha/puhastada?

□ | jah | □ | ei |

Kas ala saastatuse eest vastutav isik on kindlaks tehtud?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, palun kirjeldage lühidalt asjaolusid, mille tõttu saastaja on vastutusest vabastatud:

Kas saastatud ala (puhastamiseelset) väärtust on hinnatud sõltumatu ekspertanalüüsiga?

□ | jah | □ | ei |

Milline on ala puhastamiseelne turuväärtus?

Millised on ala puhastamistööde arvestuslikud kulud? …

Millised on esmased kulud komisjoni teatise ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta tähenduses?

Kas ala puhastamisjärgsele väärtusele on antud sõltumatu eksperthinnang?

□ | jah | □ | ei |

Milline on puhastatud ala hinnanguline turuväärtus?

Kas avaliku halduse organ kavatseb maa müüa kolme aasta jooksul pärast omandamise kuupäeva?

Milline on saastatud ala maakasutus pärast selle puhastamist?

Milline on kavandatava toetuse ulatus?

Milline on kavandatava abi maksimaalne kogumäär?

4.3. Abikava korral palun selgitage:

Milline on kavandatava abi ulatus?

Milline on kavandatava abi maksimaalne kogumäär?

Kas teie liikmesriigis on antud sarnaseid abikavasid teiste saastatud alade puhastamiseks? Palun selgitage, kui palju alasid on sarnaste kavade käigus puhastatud ja millised summad sellistele kavadele eraldati:…

5. Ettevõtte ümberpaigutamise toetus

5.1. Kus asub ettevõte, kellele ümberpaigutamiseks toetust makstakse?

Kui asukoht on Natura 2000 alal, millise õigusakti tekst on selle määratluse aluseks?

5.2. Miks toimub ümberpaigutamine?

Palun esitage ümberpaigutamist tingivate keskkonna-, sotsiaalsete või rahvatervise asjaolude põhjalik kirjeldus. Kas ettevõtte omanik vastutav saaste/keskkonnaprobleemi eest (siseriikliku või ühenduse õigusakti alusel)?

5.3. Kas ettevõtte ümberpaigutamiseks on tehtud haldus- või kohtuotsus?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun lisage asjakohase otsuse koopia.

Palun kinnitage, et toetuse saaja vastab uue asukoha rangeimatele keskkonnastandarditele.

5.4. Millist kasu saab ettevõte mahajäetavate territooriumide või paigaldiste müügist, sundvõõrandamisest või rendileandmisest?

5.5. Millised kulud on vajalikud seoses mahajäetavaga võrdse tootmisvõimsusega paigaldise rajamiseks?

Kas ümberpaigutamisega kaasnevad sanktsioonid territooriumi või hoonete rendilepingu lõpetamise tõttu?

Kas pärast ümberpaigutamist kasutusele võetavast uuest tehnoloogiast tuleneb mingit kasu?

Kas pärast ümberpaigutamist annab paigaldise parem kasutamine arvestuslikku tulu?

Milline on kavandatava abi maksimaalne kogumäär? …

6. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele keskkonnaalasteks nõustamisteenusteks antav toetus

6.1. Kes on potentsiaalsed toetuse saajad?

Kas nad vastavad kõikidele komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi kohta [57] 1. lisas sätestatud tingimustele?

6.2. Kas nõustamisteenuseid osutavad välised ettevõtted?

□ | jah | □ | ei |

Kas välistel ettevõtetel on finantssidemeid toetust saavate ettevõtetega?

□ | jah | □ | ei |

Palun kirjeldage nõustamisteenuste täpset olemust: …

7. Jäätmekäitluse ja energiasäästu edendamiseks ettenähtud tegevusabi

7.1. Millised on täiendavad tootmiskulud ja millise osa neist katab abi?

Kui abi on kahanev, palun täpsustage selle tingimused:

7.2. Milline on taotletava abikava kohaldamise kavandatav kestus?

7.3. Konkreetsed küsimused jäätmekäitluse edendamiseks ettenähtud abi kohta:

Kuidas tagatakse, et abi saaja rahastab osutatavat teenust proportsionaalselt toodetavate jäätmete koguse ja/või käitluse kuludega?

Kas tööstusjäätmete käitlemisele antava abi korral kohaldatakse ühenduse eeskirju?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage:…

Kas ühenduse eeskirjade puudumise korral on olemas siseriiklikud eeskirjad? …

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage:…

Kui jah, kas need siseriiklikud eeskirjad on ühenduse eeskirjadest rangemad?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage:…

8. Maksuvähenduse või maksuvabastuse vormis antav tegevusabi

8.1. Ühenduse kohustuse tulemusena uue maksu kehtestamine

8.1.1. Liikmesriik annab vabastusi, mille tulemusena maksumäär on ühenduse määrast madalam

Millisest maksust vähendus või vabastus antakse?

Kuidas maksuga maksustamine aitab kaasa keskkonnakaitsele?

Milliseid tulemusi on saavutatud või tahetakse saavutada maksu otsesel tagajärjel?

Kas nõukogu on need vabastused ühenduse maksunorme kohaldades heaks kiitnud?

Miks on vaja rakendada ühenduse miinimummääradest madalamaid määrasid?

Kas maksuvähendusest kasu saavates sektorites valitseb tugev kohalik ja/või rahvusvaheline konkurents?

Kui paljud ettevõtted sellest meetmest kasu saavad?

Kas neile ettevõtetele kehtib muid keskkonnakaitselisi makse?

8.1.2 Liikmesriik annab maksuvähendusi ühenduse miinimummäärast madalama määraga

Millisest maksust vähendus või vabastus antakse?

Kuidas maksuga maksustamine aitab kaasa keskkonnakaitsele?

Milliseid tulemusi on saavutatud või tahetakse saavutada maksu otsesel tagajärjel?

Kas möönduste tingimuseks on kokkulepete sõlmimine saajafirmade ning liikmesriigi vahel, et parandada keskkonnakaitset?

□ | jah | □ | ei |

Milline on nende kokkulepete olemus? …

Kas kokkulepped on avatud kõikidele majandusvaldkondadele, mis maksumeetmest kasu saavad?

Kui kokkuleppega ühinemine on vabatahtlik ja ei ole maksusoodustuse saamise tingimuseks, milline on (eeldatav) kokkulepetega ühinemise määr maksusoodustuse saajate hulgas?

Kes tagab firmade poolt sõlmitud kokkulepete täitmise järelevalve?

Millised sanktsioonid on ette nähtud kokkulepetes võetud kohustuste täitmata jätmise korral?

Palun lisage nende kokkulepete koopia või kirjeldage neid üksikasjalikult.

Kui riiklikel eeskirjadel on eespool mainitud kokkulepetega sama mõju, palun lisage nende eeskirjade koopia.

Kui firmade ja liikmesriigi vahel ei ole kokkuleppeid, millist määra tasuvad firmad tegelikult pärast vähenduse kohaldamist ja milline on erinevus selle summa ning ühenduse miinimummäära vahel?

8.1.3. Mööndus ühenduse kohustuse puudumisel kehtestatud uue maksu kohaldamisel

Kas möönduste tingimuseks on vabatahtlike või kohustuslike kokkulepete sõlmimine firmade ning liikmesriigi vahel, et parandada keskkonnakaitset?

□ | jah | □ | ei |

Milline on nende kokkulepete olemus?

□ | jah | □ | ei |

Kas need on avatud kõikidele majandusvaldkondadele, mis maksumeetmest kasu saavad?

□ | jah | □ | ei |

Kui kokkuleppega ühinemine on vabatahtlik ega ole maksusoodustuse saamise tingimuseks, milline on kokkulepetega ühinemise määr maksusoodustuse saajate hulgas?

Kes tagab nende firmade poolt võetud kohustuste täitmise?

Millised on sanktsioonid kokkulepetes ettenähtud kohustuste täitmata jätmise korral?

Palun lisage võimaluse korral lepinguprojektide koopia või kirjeldage nende sisu.

Kui on olemas eespool mainitud lepingutega sama mõjuga siseriiklikud eeskirjad, palun lisage nende siseriiklike eeskirjade koopia.

Kui firmade ja liikmesriigi vahel ei ole kokkuleppeid, millist määra maksavad firmad tegelikult pärast vähenduse kohaldamist ja milline on erinevus "tavalisest" siseriiklikust määrast?

Palun esitage näitajad, mille abil komisjon saab hinnata tegelikult makstud maksude osakaalu.

Milline on taotletava abikava ettenähtud kestus?

8.1.4. Olemasolevatele maksudele kohaldatavad mööndused

Milline on meetmega seonduva maksu keskkonnamõju?

Millal maks kehtestati?

Milliste kasusaajate jaoks?

Kas käesoleva taotlusega hõlmatud kasusaajatele maksuvähenduse andmise otsus tehti seoses maksu olulise tõstmisega?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage asjaomase maksu absoluutmäära ajalist arengut. Kas mööndused on vajalikud majandustingimustes toimunud olulise muutuse tõttu?

Palun kirjeldage muutust:

Kas see muutus puudutab ainult ühte liikmesriiki või kõiki liikmesriike?

Milline maksutõus majandustingimuste muutusest tuleneb?

Milline on taotletava abikava kohaldamise kestus?

8.1.5. Energiatootmise kaasajastamiseks vajalik maksuvabastus suurema energiatõhususe saavutamiseks.

Milliseid traditsioonilisi energiaallikaid energia tootmiseks kasutatakse?

Milline on energiatõhususe erinevus võrreldes traditsiooniliste tootmismeetoditega?

Millised lisakulusid põhjustab kavandatav tootmine?

9. Taastuvate energiaallikate kasutamiseks antav tegevusabi

9.1. Milliste energia liikidega on tegemist?

Kas need energia liigid langevad kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ artiklis 2 sätestatud taastuvate energiaallikate määratlusega?

9.2. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tootmiskulude ja sellise energia turuhinna vahelise erinevuse kompenseerimiseks antav abi: …

Kas tegemist on uute jaamadega?

□ | jah | □ | ei |

Millised on keskmised tootmiskulud ja erinevus keskmisest turuhinnast iga taastuva energiaallika puhul? …

Palun kirjeldage täpset toetusmehhanismi ning eelkõige abi summa arvutamismeetodit:

Milline on jaamade eeldatav amortisatsiooniperiood? …

Palun näidake, et abi puhas nüüdisväärtus ei ületa elektrijaama või abist kasu saavat liiki elektrijaama koguinvesteeringukulude puhast nüüdisväärtust.

Kui abi kavandatakse mitmeks aastaks, millised on tootmiskulude ja turuhinna ülevaatamise tingimused?

Kas taastuvatest energiaallikatest energiat tootvad elektrijaamadel on õigus saada ka investeerimistoetust?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kui palju?

Kuidas võetakse investeerimistoetust arvesse tegevusabi vajaduse kindlaksmääramisel?

Kas abi hõlmab kapitalitulu elementi?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kui palju? Palun selgitakse, miks seda vajalikuks peetakse. Kas biomassi valdkonnas võib toetus ületada investeeringute summa?

9.3. Turumehhanismide kujul antavad toetused

Kas tegemist on uute jaamadega?

□ | jah | □ | ei |

Millised on asjaomastest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia keskmised tootmiskulud ja erinevus energia keskmisest turuhinnast?

Kuidas mehhanism toimib?

Kuidas tagatakse, et mehhanism ei vähenda taastuvatest energiaallikatest energia tootjate jõupingutusi konkurentsivõime suurendamiseks?

Kuidas võtab mehhanism arvesse elektri importi ja eksporti?

Kas liikmesriik sekkub roheliste sertifikaatide korral otseselt või kaudselt hinnakujundusse?

Kas liikmesriik saab soovi korral uusi sertifikaate turule tuua või neid osta?

□ | jah | □ | ei |

Kas süsteem näeb ette maksude tasumise kohustuste täitmata jätmise korral?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kuidas seda raha kogutakse, hallatakse ja kasutatakse?

Kuidas tagatakse kontroll, vältimaks osalevate firmade üldist ülekompenseerimist?

9.4. Kokkuhoitud väliskulude alusel antav tegevusabi

Kas tegemist on uute jaamadega?

□ | jah | □ | ei |

Kuidas ja kes arvutab kokkuhoitud väliskulusid? Palun esitage põhjendatud ja kvantifitseeritud võrdlev kulude analüüs koos konkureerivate energiatootjate põhjustatud väliskulude hinnanguga.

Milline on maksimaalne abisumma kWh kohta?

Kuidas tagatakse kontroll selle üle, 1. variandist tulenevat summat ületavat abi kasutatakse tegelikult valdkonda või taastuvatesse energiaallikatesse reinvesteerimiseks?

10. Elektri- ja küttejaamadele antav tegevusabi

10.1. Millised peamist energiaallikat tootmisprotsessis kasutatakse?

Milline on kavandatavast meetmest saadav keskkonnakasu?

Kui energia muundamise kasutegur on eriti suur, milline on võrreldav keskmine?

Milline on abikõlblike elektri- ja küttejaamade minimaalne energia muundamise kasutegur?

Millises proportsioonis, kui üldse, võimaldab meede vähendada energia tarbimist?

Kas meetmeid on hinnanud sõltumatu ekspert?

Millistes aspektides ja mis ulatuses, kui üldse, on tootmisprotsess keskkonnale kahjutum?

Millised on kavandatava abi tingimused?

Millised on toodetavate energia liikide keskmised tootmiskulud ja keskmised turuhinnad?

Milline on traditsioonilise energia keskmine turuhind ühiku kohta?

Millised on elektri- ja kütejaama tööstusliku kasutamise korral soojuse tootmise võimalikud kasud?

Kui abi on ette nähtud mitmeks aastaks, millised on tootmiskulude ja turuhindade kohandamise tingimused?

11. Muu teave

Palun esitage siin muu teave, mida te peate asjakohaseks keskkonnakaitsele antava toetuse suuniste alusel taotletavate meetmete hindamisel.

III.11 OSA

RISKIKAPITALIABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kõikide riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatisega [58] hõlmatud abikavade taotluste korral. Juhime tähelepanu asjaolule, et kui kava kuulub muu raamistiku või suuniste alla, tuleb kasutada vastava raamistiku või vastavate suuniste jaoks ettenähtud standardset taotlusvormi.

1. Abi saaja

Kes on kava kohaselt abi saaja(d) (palun märkige üks või mitu valikut):

1.1 □ investorid, kes loovad fondi või investeerivad äriühingu või äriühingute omakapitali. Palun täpsustada valikukriteeriumid:

1.2 □ investeerimisfond või muu vahendaja. Palun täpsustada valikukriteeriumid:

1.3 □ ettevõtted, millesse investeeritakse. Palun täpsustada valikukriteeriumid:

2. Abi vorm

2.1 Kavas on ette nähtud järgmised meetmed ja/või instrumendid (palun märkige üks või mitu valikut):

□ investeerimisfondi (st riskikapitalifondi) moodustamine, milles ametivõimud osalevad osaniku või investorina või muul viisil. Palun täpsustada:

□ investeerimisfondidele (st riskikapitalifondidele) antavad toetused, mis katavad osaliselt nende haldus- ja juhtimiskulud. Palun täpsustada:

□ riskikapitaliinvestoritele või riskikapitalifondidele antavad garantiid, mis katavad osa investeerimiskahjust, või investoritele või fondidele riskikapitaliinvesteeringuteks antavate laenude garantiid. Palun täpsustada:

□ muud riskikapitaliinvestoreid või riskikapitalifonde toetavad finantsinstrumendid, mis pakuvad täiendavat investeerimiskapitali. Palun täpsustada:

□ riskikapitaliinvesteeringute tegemiseks investoritele antavad maksusoodustused. Palun täpsustada:

2.2 Eespool loetletud meetmete ja/või instrumentide kombineerimise tulemusena ei anta kapitali ettevõtetele, millesse investeeritakse üksnes laenude (sh allutatud laenud ja omakapitalilaenud) või muude instrumentide vormis, mis annavad investorile/laenuandjale fikseeritud minimaalse kasumi. Palun täpsustada:

3. Turutõrke olemasolu

3.1 □ Abikavast sihtrühma ettevõtetele makstava abi osamakse ei ületa:

□ 500000 eurot;

□ 750000 eurot ettevõtete puhul, mis asuvad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel abikõlblikes piirkondades;

□ 1 miljon eurot ettevõtete puhul, mis asuvad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel abikõlblikes piirkondades.

3.2 □ Kui abikavast sihtrühma ettevõttele makstava abi osamakse ületab eespool loetletud piirsummasid, peab kava olema põhjendatud turutõrke olemasoluga asjaomas(t)es investeerimisvaldkonnas (-valdkondades). Palun täpsustada, esitades tõendavad dokumendid:

4. Abi põhijooned

4.1 Riikide rahalised vahendid piirduvad üksnes või peamiselt omakapitali tehtavate investeeringutega:

□ EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a ja/või EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel abikõlblikes piirkondades asuvatesse ettevõtetesse.

□ mikro- või väikeettevõtetesse;

□ keskmise suurusega ettevõtetesse, mis on asutamis- või muus esimeses arenguetapis või asuvad toetatavates piirkondades.

□ keskmise suurusega ettevõtete puhul, mis on asutamis- või muud esimesed arenguetapid läbinud või ei asu toetatavates piirkondades, kehtib iga ettevõtte kohta meetme kaudu pakutava rahastamise piirmäär. Palun täpsustada:

4.2 Kava keskendub riskikapitalituru tõrgetele ning sätestab ettevõtete rahastamise peamiselt omakapitali või kvaasikapitali kaudu. Vajaduse korral palun täpsustada:

4.3 Investeerimisotsused on suunatud kasumile ning on olemas seos investeeringu tulemuste ning investeerimisotsuste eest vastutavate isikute vahel, mis kajastub järgmises:

□ sihtrühma ettevõtetesse investeeritud kogu kapital pärineb turutingimustes tegutsevatelt investoritelt või

□ sihtrühma ettevõtetes moodustab märkimisväärse osa turutingimustes tegutsevate investorite kapital. Palun täpsustada:

4.3.1 Investeerimisfondide puhul kajastub investeeringute kasumile suunatus järgmises (palun märkida üks või mitu valikut):

□ vähemalt 50 % fondi kapitalist pärineb erainvestoritelt;

□ vähemalt 30 % fondi kapitalist pärineb erainvestoritelt meetmete puhul, mida rakendatakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a või EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel abikõlblikes piirkondades;

□ muud tegurid, mis õigustavad erakapitali teistsugust osalust. Palun kirjeldada.

□ professionaalse fondijuhi ja fondis osalejate vahel on kokkulepe, milles nähakse ette fondijuhile makstava tasu seotus tulemustega ning sätestatakse fondi eesmärgid ja investeeringute ajakava;

□ otsustamises on esindatud erainvestorid;

□ fondijuhtimisel rakendatakse parimaid kogemusi ja regulatiivset järelevalvet.

4.4 □ Investorite ja investeerimisfondide vahelise konkurentsi moonutused on minimeeritud ning see kajastub järgmises:

□ pakkumiskutse, milles sätestatakse erainvestoritele kohaldatavad soodustingimused;

□ investeerimisfondi puhul avalik pakkumine investoritele fondi käivitamisel;

□ kava (nt tagamisskeemi) puhul jääb see avatuks uutele turule tulijatele.

4.5 □ Iga investeering põhineb üksikasjalikul äriplaanil, et hinnata iga projekti elujõulisust.

4.6 □ Kavas nähakse ette selge "loobumismehhanism". Palun täpsustada:

4.7 □ Kas on ette nähtud raha kavasisese ümberjagamise võimalus?

4.8 □ Valdkondlik lähenemine. Sihtrühma ettevõtted tegutsevad ainult teatud majandusvaldkonnas (-valdkondades). Palun täpsustage sektor(id) ning põhjendus nii riikliku poliitika kui kaubanduspoliitika seisukohalt.

5. Abi kumuleerumine

5.1 □ Kui programmis nähakse ette abi ettevõtetesse, millesse investeeritakse, siis kas nad on juba abi saajad muu raamistiku, [59] sealhulgas muude kinnitatud abikavade alusel?

Palun täpsustada:

5.2 □ Kui riskikapitalikava alusel ettevõtetele antavat omakapitali kasutatakse alginvesteeringute, uurimis- ja arenduskulude või muude kulude katteks, mis on abikõlblikud teiste raamprogrammide alusel, siis kas kohaldatakse asjakohast abi ülemmäära, võttes arvesse ka riskikapitalimeetmes sisalduvat abielementi? Palun täpsustada:

6. Muu teave

Palun esitage siin muu teave, mida te peate abi ja riskikapitali teatise alusel asjaomaste meetmete hindamisel vajalikuks.

III.12.A OSA

PÕLLUMAJANDUSE LISATEABELEHT

Juhime tähelepanu asjaolule, et riigiabi taotlusvormi osa III.12 kohaldatakse ainult põllumajandustoodete, st EÜ asutamislepingu I lisaga hõlmatud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevusele. Mis aga puudutab põllumajandustoodete edendamist, kohaldatakse põllumajanduse riigiabi reegleid erandkorras ka teatavatele I lisas loetlemata toodetele. Juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajanduse konkreetseid riigiabi reegleid ei kohaldata meetmetele, mis on seotud I lisas loetletud toodete töötlemisega I lisas loetlemata toodeteks. Selliste meetmete korral tuleb teil täita üldtaotlusvormi asjakohane jagu.

1. Hõlmatud tooted

1.1. Kas meedet kohaldatakse mõnedele järgmistest toodetest, mille osas veel ühine turukorraldus puudub

□ kartulid, välja arvatud tärklisekartulid

□ hobuseliha

□ mesi

□ kohv

□ kork

□ Meedet ei kohaldata mitte ühelegi nendest toodetest.

2. Ergutav mõju

2.1. Kas võite kinnitada, et abi ei anta tööde või tegevuste jaoks, mida alustati enne abitaotluse korrektset esitamist pädevatele asutustele ja selle nendepoolset siduvat aktsepteerimist?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punktide 3.5 ja 3.6 kohaselt ei saa abi, mis antakse tagasiulatuvalt saaja poolt alustatud tegevuse jaoks, lugeda vajalikku ergutavat mõju avaldavaks ning see tuleb lugeda tegevusabiks (riigiabi õigusaktidega põhimõtteliselt keelatud).

3. Abi liik

3.1. Mis liiki abi kavandatavas meetmes kasutatakse?

3.1.1. □ Investeerimisabi põllumajandusettevõtetele (põllumajandussuuniste punkt 4.1). [60] Palun täitke käesoleva taotlusvormi osa III.12.a.i.

3.1.2. □ Investeerimisabi seoses põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega (põllumajandussuuniste punkt 4.2). Palun jätkake käesoleva taotlusvormi osast III.12.a.ii.

3.1.3. □ Põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamise abi (põllumajandussuuniste punkt 4.3, 4.1 või 4.2). Palun jätkake käesoleva taotlusvormi osa III.12.a.i punktist 10.

3.1.4. □ Abi põllumajandusliku keskkonna kaitsega seotud kohustustest tulenevate lisakulutuste või sissetuleku vähenemise kompenseerimiseks (põllumajandussuuniste punkt 5.3). Palun täitke käesoleva taotlusvormi osa III.12.b.

3.1.5. □ Keskkonnakaitsega seotud tegevusabi (põllumajandussuuniste punkt 5.5). Palun täitke osa III.12.b.

3.1.6. □ Vähemsoodsates piirkondades halvemuste kompenseerimise abi (välja arvatud investeeringuabi) (põllumajandussuuniste punkt 6). Palun täitke osa III.12.c.

3.1.7. □ Noorte põllumajandustootjate stardiabi (põllumajandussuuniste punkt 7). Palun täitke osa III.12.d.

3.1.8. □ Ennetähtaegselt pensionilejäämise või põllumajandusliku tegevuse lõpetamise abi (põllumajandussuuniste punkt 8). Palun täitke osa III.12.e.

3.1.9. □ Tootmis-, töötlemis- või turustusmahu vähendamise abi (põllumajandussuuniste punkt 9). Palun täitke osa III.12.f.

3.1.10. □ Tootjarühmade abi (põllumajandussuuniste punkt 10). Palun täitke osa III.12.g.

3.1.11. □ Põllumajandusliku tootmise või tootmisvahendite kahjude hüvitamise abi (põllumajandussuuniste punkt 11). Palun täitke osa III.12.h.

3.1.12. □ Ümberkruntimiseks antav abi (põllumajandussuuniste punkt 12). Palun täitke osa III.12.i.

3.1.13. □ Investeerimisabi seoses põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega (põllumajandussuuniste punkt 13). Palun täitke osa III.12.j.

3.1.14. □ Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris (põllumajandussuuniste punkt 14). Palun täitke osa III.12.k.

3.1.15. □ Loomakasvatussektori abi (põllumajandussuuniste punkt 15). Palun täitke osa III.12.l.

3.1.16. □ Egeuse mere saarte kaugeimatele piirkondadele antav abi (põllumajandussuuniste punkt 16). Palun täitke osa III.12.m.

3.1.17. □ Uurimis- ja arendustegevusele antav abi (põllumajandussuuniste punkt 17). Palun täitke osa III.6.a.

3.1.18. □ Põllumajandustoodete (edendamiseks ja) reklaamimiseks antav abi (põllumajandussuuniste punkt 18). Palun täitke osa III.12.o.

3.1.19. □ Subsideeritud lühiajaliste laenude kujul antav toetus (põllumajandussuuniste punkt 19). Palun täitke osa III.12.n.

3.1.20. □ Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antav abi (põllumajandussuuniste punkt 20). Palun täitke osa III.12.p.

3.1.21. □ TSE testide, surnud loomade ja tapamajajäätmetega seoses antav abi. Palun täitke osa III.12.q.

3.1.22. □ Tööhõivealane abi. Palun täitke üldtaotlusvormi asjaomane jagu ning osa III. 3.

3.1.23. □ Koolitusabi. Palun täitke osa III.2.

III.12.A.I OSA

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETELE ANTAVA INVESTEERIMISABI LISATEABELEHT

Teatise vormi kohaldatakse investeeringutele põllumajandusettevõtetesse, mida käsitlevad suuniste punktid 4.1, 4.1.2.2, 4.1.2.3, 4.1.2.4 ja 4.3.

Liikmesriigid peavad vormi kasutama ka üksikutele investeeringutele antava abi taotlemisel, mille abikõlbulikud kulutused ületavad 12,5 miljonit eurot või mille abi kogusumma ületab 6 miljonit eurot (määruse (EÜ) nr 1/2004 artikkel 1 lg 3).

1. Abi eesmärgid

1.1. Millist järgmistest eesmärkidest täidab investeering?

□ tootmiskulude vähendamine;

□ tootmise parandamine ja ümberkorraldamine;

□ kvaliteedi parandamine;

□ looduskeskkonna säilitamine ja parandamine ning hügieenitingimuste ja loomade heaolu standardite parandamine;

□ põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamine.

Kui investeeringul on muu eesmärk, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkt 4.1.1.1 ei luba anda abi investeeringuteks, mis ei täida eespool loetletud eesmärke.

1.2. Kas abi puudutab lihtsaid asendusinvesteeringuid?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkt 4.1.1.1 ei luba anda abi lihtsateks asendusinvesteeringuteks.

2. Saajad

2.1. Kes on abi saajad?

□ talupidajad;

□ tootjarühmad;

□ muu (palun täpsustage)

3. Abi määrad

3.1. Milline on riigipoolse toetuse maksimaalne määr, väljendatuna protsendina abikõlbliku investeeringu mahust?

… vähemsoodsates piirkondades (maksimaalselt 50 %);

… muudes piirkondades (maksimaalselt 40 %);

… noortele põllumajandustootjatele vähemsoodsates piirkondades (maksimaalselt 55 %);

… noortele põllumajandustootjatele muudes piirkondades (maksimaalselt 45 %).

Kui abi määrad on kõrgemad, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.1.1.2 kohaselt ei tohi abi määrad ületada eespool sätestatud piire.

4. Abikõlblikkuskriteeriumid

4.1. Kas abi puhul on ette nähtud, et investeeringuabi tohib anda üksnes:

- põllumajandusettevõtetele, mille majanduslikku elujõulisust on võimalik näidata tema väljavaadetele antava hinnanguga?

□ | jah | □ | ei |

- põllumajandusettevõtetele, kus talupidaja kutseoskused ja pädevus on piisavad?

□ | jah | □ | ei |

- põllumajandusettevõtetele, mis keskkonna, hügieeni ja loomade heaolu poolest vastavad ühenduse miinimumnõuetele?

□ | jah | □ | ei |

Kui olete mõnele punkti 4.1 küsimusele vastanud eitavalt, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.1.1.3 kohaselt peab abikõlblik meede vastama kõikidele eespool loetletud abikõlblikkuskriteeriumidele.

4.2. Kas abiga kavatsetakse rahastada investeeringuid uute miinimumnõuete [61] täitmiseks, mis puudutavad keskkonda, hügieeni ja loomade heaolu?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage, milliseid nõudeid investeering puudutab, ning viidake nende õiguslikule alusele.

4.3. Kui tegemist on noore talupidajaga, kas meetmes on sätestatud, et kõrgemaid abimäärasid saab kohaldada üksnes viie aasta jooksul alates tegevuse alustamisest?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.1.1.2 kohaselt võib noortele talupidajatele kohaldada maksimaalseid abimäärasid 45 % või 55 % üksnes viie aasta jooksul alates tegevuse alustamisest.

5. Turuväljundid

5.1. Kas investeeringu tulemusel kasvab põllumajandusettevõtte tootmisvõimsus?

□ | jah | □ | ei |

5.1.1. Kui jah, kas turuväljundite olemasolu on asjaomaste toodete, investeeringuliikide ning olemasoleva ja eeldatava tootmismahu juures sobival tasemel hinnatud?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkt 4.1.1.4 ei luba anda abi investeeringuteks, mille eesmärk on tootmise suurendamine, kui tootele ei ole normaalset turuväljundit.

5.2. Kas abi puudutab toodet, millele üksikute ettevõtjate tasandil kehtivad tootmispiirangud või ühendusepoolse abi piirangud?

□ | jah | □ | ei |

5.2.1. Kui jah, kas investeering suurendab tootmist üle nende piirangute?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkt 4.1.1.4 ei luba anda abi investeeringuteks, mis suurendaksid tootmist üle ühise turukorralduse alusel kehtestatud piirangute.

6. Kulud

6.1. Kas abikõlblike kulutuste hulka kuuluvad:

□ kinnisvara ehitamine, omandamine või remontimine;

□ uute masinate ja seadmete, sealhulgas arvutitarkvara soetamine;

□ üldkulud (nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultanditasud, teostatavusuuringud, patentide ja litsentside hankimine kuni 12 % ulatuses abikõlblikest kulutustest);

□ maa ost, sealhulgas juriidilised tasud, maksud ja registreerimiskulud?

Kui abikõlblikud kulutused hõlmavad muid asju, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.1.1.5 kohaselt tohib investeerimisabi kasutada üksnes eespool loetletud abikõlblike kulutuste katmiseks.

6.2. Kas abikõlblike kulutuste hulka kuulub ka kasutatud seadmete ostmine?

□ | jah | □ | ei |

6.2.1. Kui jah, kas järgmised tingimused on täidetud?

- seadmete müüja on seadme täpset päritolu kinnitanud kirjaliku avaldusega;

- seadmeid ei ole varem riigi ega ühenduse abi eest ostetud;

- seadmete ost tähendab kava või projekti jaoks konkreetset eelist või on selle vajadus tingitud erandlikest asjaoludest (nt uusi seadmeid ei ole õigel ajal saadaval);

- ostuga kaasneb samasuguse uue seadme ostmisega võrreldes kulueelis, kuid tasuvus jääb siiski heaks;

- seadmel peavad olema projekti nõuetele vastavad vajalikud tehnilised ja/või tehnoloogilised omadused.

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.1.1.5, joonealuse märkuse 13 kohaselt lubab komisjon abi kasutatud seadmete hankimiseks üksnes juhul, kui eespool loetletud tingimused on täidetud.

6.3. Kas abi antakse tootmisõiguste ostmiseks?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun selgitage, kuidas te kavatsete täita põllumajandussuuniste punkti 4.1.1.6 nõudeid.

6.4. Mida hõlmab abi loomade ostmisel?

□ elusloomade esmast ostu

□ investeeringuid karja geneetiliste omaduste parandamiseks kvaliteetsete, tõuraamatusse kantud (isaste või emaste) aretusloomade või nendega võrdväärsete loomade ostu kaudu.

Kui muud kulutused on kaetud, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.1.1.7 järgi tohib abi anda üksnes eespool loetletud abikõlblike kulude katmiseks.

6.5. Kas maksimaalsed abikõlblikud kulutused ületavad abikõlbliku koguinvesteeringu piirmäära, mille liikmesriik on kehtestanud maaelu arengu määruse artikli 7 kohaselt?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punktis 4.1.1.8 sätestatakse eespool nimetatud üldine piirmäär abikõlblikele kuludele.

7. Abi traditsiooniliste maastike säilitamiseks

7.1. Kas abi puudutab investeeringuid või kapitaalehitust, mille eesmärk on põllumajandusettevõttes asuva mittetootmisliku pärandi säilitamine?

□ | jah | □ | ei |

7.1.1. Kui jah, milline on maksimaalne abi määr? (palun täpsustada)

Maksimaalne abi määr: …

7.2. Kas abi puudutab investeeringuid või kapitaalehitust, mille eesmärk on põllumajandusettevõttes asuva tootmisliku pärandi säilitamine?

□ | jah | □ | ei |

7.2.1. Kui jah, kas investeeringu tulemusel kasvab talumajapidamise tootmisvõimsus?

□ | jah | □ | ei |

7.2.2. Millised on maksimaalsed abi määrad seda liiki investeeringute puhul? (palun täpsustada)

□ Investeeringud ilma võimsuse kasvuta:

Maksimaalne abi määr (vähemsoodsad piirkonnad) …

Maksimaalne abi määr (muud piirkonnad): …

Kui abi määrad ületavad vähemsoodsates piirkondades 75 % ja muudes piirkondades 60 %, juhime tähelepanu asjaolule, et meede ei vasta põllumajandussuuniste punkti 4.1.1.2 kolmandale lõigule.

□ Investeeringud võimsuse kasvuga:

Maksimaalne abi määr (nüüdisaegsed materjalid)/ …

Maksimaalne abi määr (traditsiooniliste materjalide lisakulud) …

Kui abi määrad ületavad nüüdisaegsete materjalide kasutamise korral tavalisi investeeringuabi määrasid (40 % või vähemsoodsates piirkondades 50 %), juhime tähelepanu asjaolule, et meede ei vasta põllumajandussuuniste punktis 4.1.1.2 neljandas lõigus sätestatud piirmäärale.

8. Taluhoonete ümberpaigutamine üldistes huvides

8.1. Kas hoone(te) ümberpaigutamise vajadus tuleneb sundvõõrandamisest, mis riigi õigusaktide kohaselt annab õiguse kompensatsioonile?

□ | jah | □ | ei |

8.2. Kas ümberpaigutamine seisneb lihtsalt olemasolevate rajatiste demonteerimises, teisaldamises ja taaspüstitamises?

□ | jah | □ | ei |

8.2.1. Kui jah, milline on abi määr? (maksimaalselt 100 %)

8.3. Kas ümberpaigutamise tulemusena saab talupidaja kasu nüüdisaegse rajatise näol?

□ | jah | □ | ei |

8.3.1. Kui jah, milline on talupidaja omafinantseering? (palun täpsustada)

□ Vähemsoodsates piirkondades (minimaalselt 50 %) …

□ Muudes piirkondades (minimaalselt 60 %) …

□ Noored põllumajandustootjad vähemsoodsates piirkondades (minimaalselt 45 %) …

□ Noored talupidajad muudes piirkondades (minimaalselt 55 %) …

Kui talupidaja omafinantseering on eespool osutatud määradest madalam, juhime tähelepanu asjaolule, et see säte ei vasta põllumajandussuuniste punkti 4.1.2.3 neljandale lõigule.

8.4. Kas ümberpaigutuse tulemusel kasvab tootmisvõimsus?

8.4.1. Kui jah, milline on talupidaja omafinantseering? (palun täpsustada)

□ Vähemsoodsates piirkondades (minimaalselt 50 %) …

□ Muudes piirkondades (minimaalselt 60 %) …

□ Noored põllumajandustootjad vähemsoodsates piirkondades (minimaalselt 45 %) …

□ Noored talupidajad muudes piirkondades (minimaalselt 55 %) …

Kui talupidaja omafinantseering on eespool osutatud määradest madalam, juhime tähelepanu asjaolule, et see meede ei vasta põllumajandussuuniste punkti 4.1.2.3 viiendale lõigule.

9. Investeeringud keskkonna kaitsmiseks ja parandamiseks ning hügieenitingimuste ja loomade heaolu parandamiseks

9.1. Kas investeeringu tulemusena suurenevad keskkonna kaitsmise ja parandamisega, loomakasvatusettevõtte hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamisega seonduvad kulud?

□ | jah | □ | ei |

9.2. Kas investeering ületab kehtivaid ühenduse miinimumnõudeid?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, täpsustage, milliseid nõudeid ületatakse:

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.1.2.4 teise lõike kohaselt tohib kõrgemat abi määra kohaldada üksnes investeeringutele, mis ületavad kehtivad ühenduse miinimumnõuded.

9.3. Kas investeeringu eesmärk on uute miinimumnõuete täitmine vastavalt rakendusmääruse (EÜ) nr 445/2002 artikli 1 lõikes 2 sätestatud tingimustele?

□ | jah | □ | ei |

9.4. Kas investeeringu tulemusel kasvab tootmisvõimsus?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.1.2.4 kohaselt ei tohi kõrgemat abi määra kohaldada investeeringutele, mille tulemusel suureneb tootmisvõimsus.

9.5. Milline on maksimaalne abi määr? (palun täpsustada)

□ Investeeringud vähemsoodsates piirkondades (maksimaalselt 75 %)

□ Investeeringud muudes piirkondades (maksimaalselt 60 %)

Kui maksimaalne abi määr ületab eespool osutatud määrasid, juhime tähelepanu asjaolule, et meede ei vasta põllumajandussuuniste punktile 4.1.2.4.

9.6. Kas suurenemine piirdub rangelt üksnes viidatud eesmärgi saavutamiseks vajalike täiendavate abikõlblike kuludega?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.1.2.4 kohaselt tohib kõrgemat abi määra kohaldada üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalike lisakulude katmiseks.

10. Investeeringuabi põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamiseks

10.1. Kas abi puudutab põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamist

□ tegevuste suunas, mis ei ole seotud I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega (nt maaturism)?

Sel juhul juhime tähelepanu asjaolule, et riigiabi erireegleid I lisa toodete osas ei kohaldata. Palun vaadake üldtaotlusvormi asjakohast jagu.

□ tegevuste suunas, mis on seotud I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega (nt oma ettevõtte toodangu müügikoha ehitamine)?

10.2. Kas abi puudutab kohapealset töötlemist ja turustamist?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, palun täitke (ja lisage) käesoleva taotlusvormi osa III.12. punkt a.ii (abi töötlemis- ja turustusinvesteeringuteks).

10.3. Kui abi puudutab kohapealset töötlemist ja/või turustamist, kas maksimaalsed abikõlblikud kulutused ületavad abikõlbliku koguinvesteeringu piirmäära, mille liikmesriik on kehtestanud maaelu arengu määruse artikli 7 kohaselt?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et meedet hinnatakse kui investeeringuabi põllumajandusettevõtetele. Palun täitke ja lisage käesoleva taotlusvormi osa III.12. a.i.

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et meedet hinnatakse kui investeeringuabi põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks. Palun täitke ja lisage käesoleva taotlusvormi osa III.12.a.ii.

III.12.A.II OSA

PÕLLUMAJANDUSTOODETE TÖÖTLEMISE JA TURUSTAMISEGA SEOSES ANTAVA INVESTEERIMISABI LISATEABELEHT

Käesolevat taotlusvormi kohaldatakse investeerimisabile nende põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, mida käsitlevad põllumajandussuuniste punktid 4.2 ja 4.3.

Liikmesriigid peavad vormi kasutama ka üksikutele investeeringutele antava abi taotlemisel, mille abikõlbulikud kulutused ületavad 12,5 miljonit eurot või mille abi kogusumma ületab 6 miljonit eurot (määruse (EÜ) nr 1/2004 artikkel 1 lg 3).

1. Abi ulatus

1.1. Kas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seoses antakse investeerimisabi piirkondliku abikava raames?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et sellise abi hindamine peab toimuma piirkondliku riigiabi andmise suuniste alusel (ELT C 74, 10. märts 1998, lk 6). Palun vaadake üldtaotlusvormi asjakohast osa.

1.2. Kas abi puudutab investeeringuid põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamiseks?

□ | jah | □ | ei |

2. Saajad

2.1. Kes on abi saajad?

□ põllumajandusettevõtted;

□ muu (palun täpsustage)

3. Abi määrad

3.1. Milline on riigipoolse toetuse maksimaalne määr, väljendatuna protsendina abikõlbliku investeeringu mahust?

… sihtala 1 piirkondades (maksimaalselt 50 %);

… muudes piirkondades (maksimaalselt 40 %).

Kui maksimaalne abi määr ületab eespool osutatud piirmäärasid, juhime tähelepanu asjaolule, et meede ei vasta põllumajandussuuniste punktile 4.2.3.

4. Abikõlblikkuskriteeriumid

4.1. Kas abi puhul on ette nähtud, et investeeringuabi tohib anda üksnes:

- ettevõtetele, mille majanduslikku elujõulisust on võimalik näidata tema väljavaadetele antava hinnanguga?

□ | jah | □ | ei |

- ettevõtetele, mis keskkonna, hügieeni ja loomade heaolu poolest vastavad ühenduse miinimumnõuetele?

□ | jah | □ | ei |

Kui olete mõnele punkti 4.1 küsimusele vastanud eitavalt, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.2.3 kohaselt peavad kõik eespool loetletud abikõlblikkuskriteeriumid olema täidetud.

4.2. Kas abiga kavatsetakse rahastada investeeringuid uute miinimumnõuete täitmiseks, mis puudutavad keskkonda, hügieeni ja loomade heaolu?

□ | jah | □ | ei |

5. Abikõlblikud kulutused

5.1. Kas abikõlblike kulutuste hulka kuuluvad:

□ kinnisvara ehitamine, omandamine või remontimine;

□ uute masinate ja seadmete, sealhulgas arvutitarkvara soetamine;

□ üldkulud (nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultanditasud, teostatavusuuringud, patentide ja litsentside hankimine kuni 12 % ulatuses abikõlblikest kulutustest)

Kui abikõlblikud kulutused hõlmavad muid asju, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 4.2.3 kohaselt tohib investeerimisabi kasutada üksnes eespool loetletud abikõlblike kulutuste katmiseks.

6. Turuväljundid

6.1. Kas turuväljundite olemasolu on asjaomaste toodete, investeeringuliikide ning olemasoleva ja eeldatava tootmismahu juures sobival tasemel hinnatud?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkt 4.2.5 ei luba anda abi, kui tootele normaalse turuväljundi olemasolu on võimalik piisavalt tõendada.

6.2. Kas abi puudutab toodet, millele üksikute ettevõtjate tasandil kehtivad tootmispiirangud või ühendusepoolse abi piirangud, eelkõige need, mis on sätestatud turu ühises korralduses?

□ | jah | □ | ei |

6.2.1. Kui jah, selgitage, kuidas neid piiranguid on arvesse võetud.

6.3. Kas abi puudutab:

6.3.1. piima ja piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmist ja turustamist?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkt 4.2.5 ei luba sellistele toodetele abi anda.

6.3.2. suhkrusektori toodete töötlemist ja turustamist?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste joonealuse märkuse 18 kohaselt on suhkrusektori töötlemis- ja turustustegevuse investeeringutele abi andmine turu ühise korralduse sättega üldiselt keelatud.

7. Kas abi puudutab investeeringuid, mille abikõlblikud kulutused ületavad 25 miljonit eurot või mille tegelik abisumma ületab 12 miljonit eurot?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et sellist abi tuleb taotleda komisjonilt eraldi kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3.

III.12.B OSA

PÕLLUMAJANDUSE KESKKONNATOETUSE LISATEABELEHT

Käesolevat vormi tuleb kasutada riigiabimeetmete korral põllumajandustootmise meetodite toetamiseks, mille eesmärk on kaitsta keskkonda ning säilitada maapiirkonda (põllumajanduslikku keskkonda), mis on hõlmatud põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitleva ühenduse suuniste punktiga 5. [62]

- Kas meede puudutab kompensatsiooni maksmist talupidajatele, kes vabatahtlikult võtavad endale põllumajandusliku keskkonnaga seotud kohustusi (suuniste punkt 5.3)?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun vaadake "põllumajandusliku keskkonnaga seotud kohustuste täitmiseks antava abiga" seonduvat lisateabelehte.

- Kas meede puudutab talupidajatele antavat abi, et kompenseerida keskkonnapiirangutega alade põllumajanduskasutusele kehtestatud piirangutest tekkivaid lisakulutusi või sissetuleku vähenemist, mis tulenevad ühenduse keskkonnakaitsereeglitel (suuniste punkt 5.4) põhinevate kohustuslike piirangute rakendamisest?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun vaadake ühenduse õigusaktidest tulenevate keskkonnapiirangutega aladel asuvatele põllumajandusettevõtetele antava abi lisateabelehte.

- Kas abi puudutab üksnes keskkonnainvesteeringuid (suuniste punkt 5.2)?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun vaadake põllumajandussektori investeeringuabi lisateabelehte.

- Kas meede on tegevusabi, mis vabastab äriühingud, sealhulgas põllumajandustootjad, nende tekitatud reostusest või häiringust tulenevatest kuludest (suuniste punkt 5.5)?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun vaadake tegevusabi lisateabelehte.

- Kas keskkonnatoetusel on põllumajandustootjaid abistavaid muid eesmärke nagu koolitus või nõustamisteenused (suuniste punkt 5.6)?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun vaadake lisateabelehte, mis käsitleb suuniste punkte 13 ja 14.

- Muud?

Palun esitage meetme(te) täielik kirjeldus …

ABI PÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNAGA SEOTUD KOHUSTUSTE TÄITMISEKS (PÕLLUMAJANDUSSUUNISTE PUNKT 5.3)

1. Meetme eesmärk

1.1. Millist järgmistest eesmärkidest abimeede täidab?

□ põllumajandusmaa kasutusviisid, mis on kooskõlas keskkonna, maastiku ja selle elementide, loodusvarade, mulla ja geneetilise mitmekesisuse kaitse ja parandamisega ning mis vähendavad tootmiskulusid;

□ põllumajandustootmise keskkonnahoidlik laiendamine ning ekstensiivne karjamajandus, tootmise parendamine ja ümberkorraldamine;

□ põllumajanduses kasutatavate suure loodusliku väärtusega ohustatud kultuurmaastike säilitamine, kvaliteedi parandamine, põllumajandusmaa maastiku ja ajalooliste iseloomulike vormide säilitamine;

□ keskkonnaplaneerimise kasutamine põllumajanduses.

Kui meede ei täida eespool loetletud eesmärke, palun selgitage, millised on meetme keskkonnakaitselised eesmärgid. (Palun esitage üksikasjalik kirjeldus)

1.1.1. Kui kõnesolevat meedet on juba varem rakendatud, siis millised olid selle keskkonnakaitselised tulemused?

2. Abikõlblikkuskriteeriumid

2.1. Kas abi antakse ainult talupidajatele, kes võtavad endale põllumajandusliku keskkonnaga seotud kohustusi vähemalt viieks aastaks?

□ | jah | □ | ei |

2.2. Kas kõikide või teatud liiki kohustuste jaoks on vaja lühemat või pikemat perioodi?

□ | jah | □ | ei |

2.2.1. Jaatava vastuse korral palun põhjendage, miks teistsugune periood on vajalik.

2.3. Palun kinnitage, et abi ei anta põllumajandusliku keskkonnaga seotud kohustuste jaoks, mis ei hõlma rohkemat kui tavaliste üldiste keskkonnanõuete täitmist.

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punktis 5.3 ei lubata abi andmist põllumajandusliku keskkonnaga seotud kohustuste jaoks, mis ei hõlma rohkemat kui tavaliste üldiste keskkonnanõuete täitmist.

2.3.1. Palun kirjeldage asjaomaseid üldisi keskkonnanõudeid ning selgitage, kuidas põllumajandusliku keskkonnaga seotud kohustused hõlmavad rohkemat kui nende rakendamist.

3. Abi summa

3.1. Palun täpsustage maksimaalne abisumma põllumajandusettevõtte suuruse kohta, mida põllumajandusliku keskkonnaga seotud kohustused puudutavad:

□ mitmeaastaste taimede puhul … (maksimaalne makse 900 EUR/ha)

□ üheaastaste taimede puhul … (maksimaalne makse 600 EUR/ha)

□ muude maakasutusviiside puhul … (maksimaalne makse 450 EUR/ha)

□ muud? …

3.1.1. Muude puhul palun põhjendage vastavust suuniste punktile 5.3.2 ja määruse (EÜ) nr 1257/1999 [63] artikli 24 lõikele 2.

3.2. Kas abimeedet rakendatakse igal aastal?

□ | jah | □ | ei |

3.2.1. Eitava vastuse korral palun põhjendage, miks teistsugune periood on vajalik.

3.3. Millisel alusel arvutatakse iga-aastast abi?

- saamata jäänud tulu,

- kohustusest tulenevad lisakulud,

- vajadus anda stiimul maksimaalselt 20 % ulatuses saamata jäänud tulust,

- kohustuste täitmiseks vajalike mittetasuvate investeeringute kulu.

3.3.1. Selgitage abisumma kehtestamisel kasutatud arvutusmeetodit.

3.4. Kas võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ja kantud lisakulu arvutamisel kasutatakse kontrolltasemena üldisi keskkonnanõudeid?

□ | jah | □ | ei |

3.4.1. Kui ei, palun selgitage arvestatavat kontrolltaset.

3.5. Kas maksed tehakse tootmisühiku kohta?

□ | jah | □ | ei |

3.5.1. Kui jah, palun selgitage selle meetodi valikut õigustavaid põhjusi ning tehtud algatusi tagamaks, et järgitakse määruse (EÜ) nr 1257/1999 lisas sätestatud ühendusepoolse toetuse aastaseid maksimumsummasid.

ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDEST TULENEVATE KESKKONNAPIIRANGUTEGA ALADEL ASUVATELE PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETELE ANTAV ABI (SUUNISTE PUNKT 5.4)

1. Meetme eesmärk

1.1. Kas meede puudutab talupidajatele antavat abi, et kompenseerida lisakulutusi või sissetuleku vähenemist, mis tulenevad ühenduse keskkonnakaitsereeglitel põhinevate kohustuslike piirangute rakendamisel tekkivatest keskkonnapiirangutega alade põllumajanduskasutusele kehtestatud piirangutest?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkt 5.4 ei luba abi anda muude kulude katmiseks peale kulude, mis tulenevad ühenduse keskkonnareeglitest tulenevatest kohustuslikest piirangutest.

2. Abikõlblikkuskriteeriumid

2.1. Kas kulusid kantakse ja tulu jääb saamata keskkonnapiirangutega alade põllumajanduskasutusele kehtestatud piirangute tõttu, mis tulenevad ühenduse keskkonnakaitsereeglitel põhinevate piirangute rakendamisest?

□ | jah | □ | ei |

2.1.1. Kui jah, palun esitage kõik üksikasjad seoses ühenduse asjaomaste keskkonnakaitsereeglitega.

2.1.2. Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkt 5.4 ei luba abi anda muude kulude katmiseks peale kulude, mis tekivad ühenduse keskkonnareeglitest tulenevatest kohustuslikest piirangutest.

2.2. Kas kavandatud kompensatsioonimaksed on vajalikud nendest reeglitest tulenevate probleemide lahendamiseks?

□ | jah | □ | ei |

2.2.1. Kui jah, palun selgitage, miks see meede on vajalik.

2.2.2. Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et punkti 5.4.1 kohaselt tohib lubada üksnes makseid, mis on vajalikud nendest reeglitest tulenevate probleemide lahendamiseks.

2.3. Kas abi antakse üksnes nende kohustuste täitmiseks, mis ületavad üldisi keskkonnanõudeid?

□ | jah | □ | ei |

2.3.1. Kui ei, palun põhjendage selle vastavust suuniste punktile 5.4.

2.4. Kas abi andmisega rikutakse "reostaja maksab"-põhimõtet?

□ | jah | □ | ei |

2.4.1. Kui jah, palun esitage kõik punktid, mis põhjendavad abi õigustust ning ajutist ja vähenevat iseloomu.

3. Abi summa

3.1. Palun täpsustage maksimaalne abisumma põllumajandusettevõtte suuruse kohta, mida piirangud puudutavad:

□ … maksimaalne makse 200 eurot/ha?

□ … muu summa?

3.1.1. Muu summa puhul palun põhjendage selle vastavust suuniste punktile 5.4.1 ja määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklile 16. [64]

3.2. Palun selgitage võetavaid meetmeid, millega tagatakse maksete kehtestamine ülekompenseerimist vältival tasemel.

3.3. Kas kompensatsioonimakseid kohaldatakse vähemsoodsates piirkondades?

□ | jah | □ | ei |

3.3.1. Kui jah, kas nende piirkondade kogupind koos muude piirkondadega, mida määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 20 alusel võib vähemsoodsate aladega samastada, ületab 10 % liikmesriigi pindalast?

□ | jah | □ | ei |

3.3.1.1. Kui jah, palun põhjendage selle vastavust suuniste punktile 5.4.1.

TEGEVUSABI (SUUNISTE PUNKT 5.5)

1. Meetme eesmärk

1.1. Millised on keskkonnakaitselised eesmärgid?

□ uutest kohustuslikest riiklikest keskkonnanõuetest, mis on olemasolevatest ühenduse reeglitest rangemad, tulenevate kulude korvamine

□ keskkonnasõbralike sisendite kasutamisest tulenevate lisakulude korvamine (nt abi biokütuste väljatöötamiseks) võrreldes tavalise tootmisprotsessiga

□ rahvusvahelise konkurentsivõime kaotuse korvamine

□ muu (palun täpsustada) …

2. Abi uute kohustuslike riiklike keskkonnanõuete kulude korvamiseks

2.1. Kas abi antakse riiklike keskkonnanõuete täitmiseks, mis on olemasolevatest ühenduse reeglitest rangemad?

□ | jah | □ | ei |

2.1.1. Kui jah, palun kirjeldage kõnesolevaid ühenduse nõudeid ning kuidas on riiklikud nõuded nendest rangemad.

2.1.2. Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 5.5.2 kohaselt ei saa abi anda.

2.2. Kas abi on vajalik rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõime kaotuse korvamiseks?

Palun selgitage, miks/kuidas on see meede sel eesmärgil vajalik…

2.3. Kas abi antakse mitte rohkem kui 5 aastaks ja vähenevalt?

□ | jah | □ | ei |

2.3.1. Kui jah, palun kirjeldage abi maksmise viise.

2.3.2. Kui ei, palun põhjendage selle vastavust suuniste punktile 5.5.2.

2.4. Milline on selle meetme maksimaalne abi summa?

2.5. Milliseid garantiisid nähakse ette, tagamaks, et esmane abisumma ei ületa summat, mis on vajalik tootjale asjaomaste riiklike sätete täitmise lisakulu kompenseerimiseks, võrreldes asjaomaste ühenduse sätete täitmise kuluga? Palun täpsustada

3. Abi keskkonnasõbralike sisendite kasutamise lisakulude korvamiseks

3.1. Palun kirjeldage kõiki punkte, mis põhjendavad abi vajadust keskkonnasõbralike sisendite kasutamise lisakulude korvamiseks tavalise tootmisprotsessiga võrreldes, ja esitage need punktid.

3.2. Mis ulatuses on uute sisendite kasutamine tavalise tootmisprotsessiga võrreldes keskkonnasõbralikum? Palun põhjendage

3.3. Kas abi summa piirdub lisakuludest tuleneva mõju neutraliseerimisega?

3.3.1. Palun selgitage, kuidas saab abi summa piiramist kontrollida ja tagada.

3.4. Kas projekt tagab, et abi summa vaadatakse perioodiliselt üle vähemalt iga viie aasta järel, võtmaks arvesse muutusi erinevate sisendite suhtelistes kuludes ning kaubanduslikus kasus, mis võidakse saada keskkonnasõbralikumate sisendite kasutamisest?

□ | jah | □ | ei |

3.4.1. Kui jah, palun kirjeldage, kuidas seda garantiid praktikas rakendada.

3.4.2. Kui ei, palun põhjendage garantii puudumist ning selgitage vastavust suuniste punktile 5.5.3.

III.12.C OSA

VÄHEMSOODSATES PIIRKONDADES HALVEMUSTE KOMPENSEERIMISEKS ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat vormi tuleb kasutada abi taotlemiseks, eesmärgiga kompenseerida vähemsoodsate piirkondade looduslikke halvemusi, mida käsitleb põllumajandussuuniste punkt 6.

1. Kas abimeedet kombineeritakse maaelu arengu määruse alusel antava toetusega?

□ | jah | □ | ei |

2. Kas võite kinnitada, et talupidajale antav kogutoetus ei ületa määruse artiklis 15 kindlaksmääratud summasid?

□ | jah | □ | ei |

(Täpsustage summa) …

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 6.2 kohaselt ei tohi tasakaalustava toetuse näol antud maksimaalne abi ületada eespool sätestatud summat.

3. Kas meede näeb ette järgmiste abikõlblikkuskriteeriumide täitmist?

□ Talupidajad peavad kasutama minimaalset maa-ala (palun täpsustage minimaalne ala).

□ Talupidajad peavad kohustuma jätkama oma põllumajandustegevust vähemsoodsal alal vähemalt viis aastat alates esimesest tasakaalustava toetuse maksest.

□ Talupidajad peavad täitma tavalisi üldisi keskkonnanõudeid, mis on kooskõlas keskkonnakaitse ja maapiirkonna säilitamise vajadusega, eelkõige jätkusuutliku põllumajanduse kaudu.

□ | jah | □ | ei |

4. Kas meede näeb ette, et kui nõukogu direktiivi 96/23/EÜ asjakohaste sätete alusel avastatakse tootja veisekarja loomas direktiiviga 96/22/EÜ keelatud ainete või selle direktiiviga lubatud, kuid ebaseaduslikult kasutatud ainete jääke või kui tootja ettevõttes leitakse mis tahes vormis keelatud ainet või toodet või direktiiviga 96/22/EÜ lubatud, kuid ebaseaduslikus valduses olevat ainet või toodet, ei anta tootjale tasakaalustavat toetust nimetatud avastuse kalendriaastal?

□ | jah | □ | ei |

5. Kas meede näeb ette, et korduva rikkumise korral võib abist keeldumise perioodi olenevalt rikkumise astmest pikendada kuni 5 aastani alates korduva rikkumise avastamise aastast?

□ | jah | □ | ei |

6. Kas meede näeb ette punktis 4 sätestatud karistuste rakendamise juhul, kui loomade omanik või pidaja takistab kontrollimist ja vajalike proovide võtmist riiklike ainejääkide seire kavade raames või direktiivis 96/23/EÜ ettenähtud uuringute ja kontrolli tegemist?

□ | jah | □ | ei |

III.12.D OSA

NOORTE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE STARDIABI LISATEABELEHT

Käesolev taotlusvorm puudutab noorte põllumajandustootjate stardiabi, mida käsitleb põllumajandussuuniste punkt 7.

1. Abikõlblikkuskriteeriumid

Juhime tähelepanu asjaolule, et noorte põllumajandustootjate stardiabi tohib anda üksnes juhul, kui see vastab samadele tingimustele, mis on maaelu arengu määruses sätestatud kaasfinantseeritava abi kohta, eelkõige selle artiklis 8 sätestatud abikõlblikkuskriteeriumidele.

1.1. Kas järgmised tingimused on täidetud?

- põllumajandustootja on noorem kui 40-aastane;

- põllumajandustootjal on piisavad kutseoskused ja pädevus;

- põllumajandustootja alustab põllumajandustootmist esimest korda;

- põllumajandustootja ettevõtte elujõulisus on tõendatud;

- põllumajandustootja ettevõte vastab keskkonna, hügieeni ja loomade heaolu miinimumnõuetele.

□ | jah | □ | ei |

Kui vastasite mõnele neist küsimustest eitavalt, juhime tähelepanu asjaolule, et meede ei ole vastavuses maaelu arengu määrus artikli 8 nõuetega ning seda ei saa suuniste alusel lubada.

1.2. Kas meede näeb ette järgmiste abikõlblikkuskriteeriumide täitmise ajal, mil toetuse maksmise otsus vastu võetakse?

□ | jah | □ | ei |

1.3. Kas meede näeb ette mitte pikema kui kolmeaastase perioodi pärast tootmise alustamist, mille jooksul tuleb täita kutseoskuste ja pädevuse nõuded, majandusliku elujõulisuse nõuded ning keskkonna, hügieeni ja loomade heaolu miinimumnõuded?

□ | jah | □ | ei |

1.4. Kas meede näeb ette, et põllumajandustootja peab olema ettevõtte juht?

□ | jah | □ | ei |

1.4.1. Kui ei, millised tingimused kehtivad olukorras, kus noor põllumajandustootja ei ole ettevõtte ainus juht? (palun kirjeldage)

Juhime tähelepanu asjaolule, et maaelu arengu määruse artikli 8 kohaselt peavad need tingimused olema võrdväärsed tingimustega, mida kohaldatakse noorele põllumajandustootjale, kes on ettevõtte ainus juht.

2. Maksimaalne lubatav abi

2.1. Kas abimeedet kombineeritakse maaelu arengu määruse alusel antava toetusega?

□ | jah | □ | ei |

2.2. Kas stardiabi hõlmab:

□ ühekordset makset? (maksimaalselt 25000 eurot)

… (täpsustage summa)

ja/või

□ intressitoetust stardikuludeks võetud laenude katteks? (maksimaalne kapitaliseeritud väärtus 25000 eurot)

Kui jah, palun kirjeldage laenu tingimusi – intressimäär, kestus, ajapikendus jms).

2.3. Kas võite kinnitada, et maaelu arengu määruse ja riigiabi vormis antud toetuse kogusumma ei ületa kummagi abi vormi jaoks sätestatud piire (25000 eurot ühekordse makse korral; 25000 eurot subsideeritud laenu puhul)?

£ | jah | £ | ei |

2.4. Kas kavandatakse neid piire ületava täiendava riigiabi andmist?

□ | jah | □ | ei |

2.4.1. Kui jah, milline on kavandatud täiendava riigiabi määr? (maksimaalselt 25000 eurot)

2.4.2. Palun tõendage, et väga kõrged stardikulud asjaomases piirkonnas õigustavad täiendavat riigiabi.

III.12.E OSA

ENNETÄHTAEGSELT PENSIONILEJÄÄMISEKS VÕI PÕLLUMAJANDUSLIKU TEGEVUSE LÕPETAMISEKS ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Seda vormi tuleb kasutada riigiabikavade taotlemisel, mille eesmärk on ergutada vanemaid talupidajaid ennetähtaegselt pensionile jääma, nagu kirjeldatud põllumajandussektoris antavat riskiabi käsitlevate ühenduse suuniste [65] punktis 8 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 [66] artiklites 10–12.

1. Meetme eesmärk

1.1. Millist järgmistest eesmärkidest abimeede täidab?

□ tagada sissetulek vanematele talupidajatele, kes otsustavad põllumajandustootmisest loobuda;

□ ergutada selliste vanemate põllumajandustootjate asendamist tootjatega, kes suudavad vajaduse korral parandada allesjäänud talumajapidamise majanduslikku elujõulisust;

□ kasutada põllumajandusmaad muul kui põllumajanduslikul otstarbel, kui selle kasutamine põllumajanduses ei taga rahuldavat majanduslikku elujõulisust.

Juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 8 ja määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 10 kohaselt ei või ennetähtaegse pensionilejäämise jaoks abi lubada, kui kavandatav meede ei täida neid eesmärke.

1.2. Kas ennetähtaegse pensionilejäämise toetus hõlmab meetmeid põllumajandustöötajatele sissetuleku tagamiseks?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage …

2. Abikõlblikkuskriteeriumid

2.1. Kas abi antakse üksnes juhul, kui talumajapidamise üleandja

- loobub lõplikult igasugusest põllumajanduslikust tulundustegevusest; ta võib siiski jätkata mittetulunduslikku põllumajandustegevust ning hoonete kasutamist,

- peab üleandmise ajal olema vähemalt 55aastane, kuid mitte pensionieas, ning

- on enne üleandmist põllumajandusega tegelenud vähemalt kümme aastat?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 8 kohaselt ühismõjus nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikliga 11 ei tohi abi lubada, kui üleandja ei vasta kõikidele nendele tingimustele.

2.2. Kas abi antakse üksnes juhul, kui talumajapidamise ülevõtja:

- võtab üleandjalt üle talumajapidamise juhi ülesanded või osaliselt või täielikult kasutusele tema poolt loovutatud maa. Ülevõtja talumajapidamise majanduslik elujõulisus peab teatavaks tähtajaks paranema vastavalt tingimustele, mis määratakse kindlaks piirkonna ja tootmisliigi alusel, võttes eelkõige arvesse ülevõtja kutseoskusi ja pädevust ning pindala ja töömahtu või sissetulekut,

- on piisavate kutseoskuste ja pädevusega ning

- kohustub talumajapidamises põllumajandusega tegelema vähemalt

- viis aastat?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 8 kohaselt ühismõjus nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikliga 11 ei tohi abi lubada, kui üleandja ei vasta kõikidele nendele tingimustele.

2.3. Kui ennetähtaegselt pensionilejäämiseks kavandatav abi hõlmab meetmeid põllumajandustöötajatele sissetuleku tagamiseks, palun kinnitage, et abi ei anta, kui töötaja ei vasta kõikidele järgmistele tingimustele:

- loobub lõplikult igasugusest põllumajandustegevusest;

- peab olema vähemalt 55-aastane, kuid mitte pensionieas;

- peab olema viimase viie aasta jooksul vähemalt poole tööaja ulatuses töötanud põllumajanduses abistava pereliikme või põllumajandustöötajana;

- peab olema töötanud üleandja ennetähtaegselt pensionile jäämisele eelneva nelja aasta vältel tema talumajapidamises vähemalt kaks täistööaastat;

- peab olema sotsiaalkindlustusega.

□ | jah | □ | ei |

Juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 8 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 11 kohaselt ei tohi põllumajandustöötajatele sissetulekuabi lubada, kui nad ei vasta kõikidele nendele tingimustele.

2.4. Palun kirjeldage, kas talumajapidamise ülevõtja on tegelikult "mittepõllumajanduslik ülevõtja" ehk mis tahes isik või organ, kes võtab üle loovutatud maa selle kasutamiseks muul kui põllumajanduslikul otstarbel, nagu näiteks metsamajanduseks või looduskaitsealade rajamiseks viisil, mis on kooskõlas keskkonna ja paikkonna kvaliteedi kaitse ja parandamisega.

2.5. Kas on võimalik tagada, et kõiki talumajapidamise üleandjale, põllumajanduslikule või mittepõllumajanduslikule ülevõtjale ja asjakohasel juhul ka põllumajandustöötajale esitatavaid nõudmisi kohaldatakse kogu perioodi vältel, mil üleandja saab kavandatud ennetähtaegselt pensionilejäämise toetust?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkt 8 koosmõjus määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikliga 11 ei luba abi anda, kui nende tingimuste täitmine sel perioodil ei ole tagatud.

3. Abi summa

3.1. Kas abimeedet kombineeritakse maaelu arengu määruse alusel antava toetusega?

□ | jah | □ | ei |

3.1.1. Kui jah, palun kirjeldage lühidalt sellise kaasfinantseeritava toetuse andmise viise ja summat.

3.2. Palun täpsustage, milline on üleandja kohta antav maksimaalne abi summa:

□ … üleandja kohta aastas (maksimaalne aastane summa 15000 eurot üleandja kohta ja maksimaalne kogusumma 150000 eurot üleandja kohta)

Kui maksimumsummasid ei järgita, palun põhjendage selle vastavust juhendi punktile 8 ja määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklile 12.

3.3. Palun täpsustage, milline on töötaja kohta antav maksimaalne abi summa:

□ … töötaja kohta aastas (maksimaalne aastane summa 3500 eurot töötaja kohta ja maksimaalne kogusumma 35000 eurot töötaja kohta)

Kui maksimumsummasid ei järgita, palun põhjendage selle vastavust juhendi punktile 8 ja määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklile 12.

3.4. Kas üleandja saab liikmesriigi makstavat tavalist vanaduspensioni?

□ | jah | □ | ei |

3.4.1. Kui jah, kas kavandatavat ennetähtaegselt pensionilejäämise toetust antakse lisaks, võttes arvesse riikliku vanaduspensioni summat?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkt 8 koosmõjus määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikliga 12 nõuab, et ennetähtaegselt pensionilejäämise kavade raames makstavate maksimaalsete summade arvutamisel tuleb arvesse võtta vanaduspensionina makstavat summat.

4. Kestus

4.1. Kas on võimalik tagada, et kavandatava ennetähtaegselt pensionilejäämise toetuse kestus ei ületa kokku 15 aastat üleandja puhul ja 10 aastat töölise puhul ning et samas ei anta seda pärast üleandja 75. sünnipäeva ega töötaja tavalist pensioniiga?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkt 8 koosmõjus määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikliga 12 ei luba abi anda, kui kõikide nende tingimuste täitmine ei ole tagatud.

III.12.F OSA

TOOTMIS-, TÖÖTLEMIS- JA TURUSTUSMAHU VÄHENDAMISEGA SEOTUD ABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kõikide abikavade taotlemisel, mille eesmärk on ergutada mahtudest loobumist, nagu kirjeldatud põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste [67] punktis 9.

1. Nõuded

1.3. Kas abikava näeb ette, et

- abi peab olema asjaomase sektori üldistes huvides;

- saaja peab võtma omapoolse kohustuse;

- välistada tuleb võimalus, et abi antakse päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ning

- kapitalimaksumuse ja tulevase sissetuleku vähenemist ei tohi üle kompenseerida?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 9 kohaselt ei saa abi anda, kui need tingimused ei ole täidetud.

"ABI PEAB OLEMA ASJAOMASE SEKTORI ÜLDISTES HUVIDES"

1.2. Millist sektorit või milliseid sektoreid kava hõlmab?

1.3. Kas nendes sektorites kohaldatakse tootmise ülempiire või kvoote?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage …

1.4. Kas sektor(id) on piirkondlikul või riigi tasandil ülemäärase mahuga?

□ | jah | □ | ei |

1.4.1. Kui jah:

1.4.1.1. Kas kavandatav abi on kooskõlas ühenduse meetmetega tootmismahu vähendamiseks?

□ | jah | □ | ei |

Palun kirjeldage neid meetmeid ja kooskõla tagamiseks võetud meetmeid

1.4.1.2. Kas kavandatav abikava on osa sektori ümberkorraldamisprogrammist, millel on kindlaksmääratud eesmärgid ja konkreetne ajakava?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage programmi …

1.4.1.3. Milline on planeeritava abikava kestus? …

Juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 9.2 kohaselt võib komisjon seda liiki abi lubada üksnes piiratud kestusega programmide puhul.

1.4.2. Kui ei, kas mahu vähendamine tuleneb sanitaarsetest või keskkonnaga seotud põhjustest?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage …

1.5. Kas on võimalik tagada, et ei maksta toetust, mis sekkub asjaomase turu ühise korralduse mehhanismidesse?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et punkti 9.3 kohaselt ei tohi lubada abi, mis sekkub asjaomase turu ühise korralduse mehhanismidesse.

1.6. Kas abikava on ühesugustel tingimustel kättesaadav kõikidele asjaomase sektori ettevõtjatele?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 9.6 kohaselt peab abikava komisjonilt heakskiidu saamiseks vastama sellele tingimusele.

"SAAJA PEAB VÕTMA OMAPOOLSE KOHUSTUSE"

1.7. Milline on kavandatava abi saajalt nõutava kohustuse iseloom?

1.8. Kas see seisneb lõplikus ja tagasivõetamatus otsuses asjaomasest tootmismahust alatiseks loobuda?

□ | jah | □ | ei |

1.8.1. Kui jah,

- kas on võimalik tõestada, et see kohustus on saajale õiguslikult siduv?

□ | jah | □ | ei |

Palun põhjendage …

- kas on võimalik tagada, et see kohustus peab olema siduv ka asjaomase rajatise tulevase ostja jaoks?

□ | jah | □ | ei |

Palun põhjendage …

1.8.2. Kui ei, palun kirjeldage saajapoolse kohustuse iseloomu.

Juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 9.4 kohaselt puudub saajapoolne kohustus, kui tootmismahtu on juba lõplikult vähendatud või vähendamine on ilmselt vältimatu, ning abi ei tohi anda.

"VÄLISTADA TULEB VÕIMALUS, ET ABI ANTAKSE PÄÄSTMISEKS JA ÜMBERKORRALDAMISEKS"

1.9. Kas abikava näeb ette, et kui abi saaja on majanduslikes raskustes, hinnatakse abi kooskõlas raskustes olevate äriühingute päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevate ühenduste suunistega?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 9.5 kohaselt ei saa komisjon lubada abi mahu vähendamiseks raskustes olevale ettevõttele ning seda abi tuleb hinnata päästmiseks ja/või ümberkorraldamiseks antava abi raames.

"KAPITALIMAKSUMUSE JA TULEVASE SISSETULEKU VÄHENEMIST EI TOHI ÜLE KOMPENSEERIDA"

1.10. Palun täpsustage, milline on saaja kohta antav maksimaalne abi summa, kui seda maksimumi kohaldatakse.

1.11. Kas abi summa arvutatakse varade väärtuse vähenemise alusel, millele lisatakse ergutustasu maksimaalselt 20 % ulatuses varade väärtusest ning kava rakendamisest tulenevad kohustuslikud sotsiaalkulud?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 9.6 kohaselt peab abi summa rangelt piirduma nende komponentide hüvitamisega.

1.12. Kas abikava näeb ette, et kui võimsust vähendatakse muudel põhjustel kui tervishoiust või keskkonnast tulenevad põhjused, tuleb vähemalt 50 % selle abi kuludest katta sektoripoolse panusega kas vabatahtlike maksete või kohustusliku tasu näol?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 9.7 kohaselt ei saa komisjon abi anda heaks kiita.

1.13. Kas abikava näeb ette kava rakendamise kohta aastaaruande esitamise?

□ | jah | □ | ei |

III.12.G OSA

TOOTJARÜHMADELE ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kõikide riiklike abimeetmete taotlemisel, mille eesmärk on anda abi tootjarühmadele, nagu kirjeldatud põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste [68] punktis 10.

1. Abi liik

1.1. Kas abi puudutab stardiabi äsjaloodud tootjarühmadele?

□ | jah | □ | ei |

1.2. Kas abi puudutab stardiabi äsjaasutatud tootjaühendustele (st tootjaühendus koosneb tunnustatud tootjarühmadest ning tegutsev samade eesmärkide nimel suuremas ulatuses)?

□ | jah | □ | ei |

1.3. Kas abi hõlmab tootjarühma või tootjate ühenduse asutamisega seotud kulusid, mis kaetakse tegevuse olulise laienemise korral näiteks uutele toodetele või uutesse sektoritesse?

□ | jah | □ | ei |

Juhime tähelepanu asjaolule, et rühma tegevuse olulise laienemise all mõistetakse selle tegevuse kvantitatiivset laienemist vähemalt 30 % võrra.

1.3.1. Kui vastus on jaatav, kas abikõlblikud kulutused piirduvad nendega, mis tulenevad tootjarühma või tootjate ühenduse võetud täiendavatest ülesannetest?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 10.6 kohaselt tohib tootjarühmadele või tootjate ühendustele stardiabi anda üksnes laienemisest tulenevate lisaülesannetega seotud kulude katmiseks, kui kõik teised põllumajandussuuniste 10. jaos sätestatud tingimused on täidetud.

1.4. Kas abi antakse selliste tootjaühenduste stardikulude katmiseks, mis vastutavad päritolunimetuste või kvaliteedimärkide kasutamise järelevalve eest?

□ | jah | □ | ei |

1.5. Kas abi antakse teistele tootjarühmadele või tootjate ühendustele, mis võtavad endale ülesandeid põllumajandustootmise tasemel, näiteks vastastikune toetus ning talumajapidamise asendus- ja juhtimisteenused liikmete talumajapidamistes, osalemata seejuures pakkumise ühises kohandamises turu nõudlusele?

□ | jah | □ | ei |

1.5.1. Kui vastus on jaatav, kas tootjarühmade või tootjate ühenduste tegevus on seotud I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuunised ei hõlma abi nendele rühmadele või ühendustele; palun vaadake üldtaotlusvormi.

Kui jah, palun viidake asjakohasele õiguslikule alusele.

1.6. Kas abi antakse tootjarühmadele või tootjate ühendustele stardikuludega mitteseotud kulude katmiseks, näiteks investeeringuteks või edendustegevuseks?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, hinnatakse abi seda liiki abi kohta käivate erireeglite kohaselt. Palun vaadake üldise taotlusvormi asjakohaseid jagusid.

1.7. Kas abi antakse otse tootjatele, hüvitamaks nende panust rühmade tegevuse kulude katmisse esimestel aastatel pärast rühma või ühenduse moodustamist?

□ | jah | □ | ei |

1.8. Kas tootjarühmad või tootjate ühendused saavad abi asjaomase sektori turu ühise korralduse raames rahastatavast programmist?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustada, millist abi ühise korralduse programmi alusel antakse.

2. Saaja

2.1. Kas stardiabi antakse tootjarühmadele või tootjate ühendustele, millel on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt õigus abile?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus on eitav, palun vaadake põllumajandussuuniste punkti 10.2.

2.2. Kas abi antakse üksnes juhul, kui kõiki järgmisi reegleid täidetakse?

- liikmete kohustus turustada oma toodangut kooskõlas pakkumist ja turuleviimist käsitlevate eeskirjadega, mille rühm või ühendus on kehtestanud (eeskirjades võib lubada tootjal turustada osa toodangust otse);

□ | jah | □ | ei |

- rühma või ühendusega ühinevate tootjate kohustus jääda selle liikmeks vähemalt kolmeks aastaks ning teatada oma väljaastumisest vähemalt 12 kuud ette;

□ | jah | □ | ei |

- ühiseeskirjad tootmise, eelkõige toodete kvaliteedi ja mahepõllunduslike tootmisviiside kohta ning ühiseeskirjad turuleviimise ning tootekirjelduse, esmajoones saagi koristamise ja kättesaadavuse kohta.

□ | jah | □ | ei |

Kui vastasite mõnele punkti 2.2 küsimustest eitavalt, vaadake palun tootjarühmade või tootjate ühenduste abikõlblikkuskriteeriumide loetelu punkti 10.3.

2.3. Kas abimeede/-kava välistab selgelt sellised tootmisorganisatsioonid nagu äriühingud või kooperatiivid, kelle eesmärk on ühe või mitme põllumajandusettevõtte haldamine ning kes seetõttu on käsitletavad üksikute tootjatena?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 10.3 kohaselt peavad tootjad ise vastutama oma ettevõtte juhtimise eest.

2.4. Kas tootjaorganisatsioonid järgivad konkurentsieeskirju?

□ | jah | □ | ei |

2.5. Kas abimeede/-kava välistab selgelt abi tootjarühmadele või tootjate ühendustele, kelle eesmärgid ei ole kooskõlas ühist turukorraldust kehtestavate ühenduse määrustega?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 3.2 kohaselt ei tohi komisjon mitte ühelgi juhul heaks kiita abi, mis ei ole kooskõlas ühise turukorralduse sätetega või mis segaksid ühiskorralduse õiget toimimist.

3. Abi määrad ja abikõlblikud kulud

3.1. Kas abi antakse ajutiselt ja vähenevalt, et katta rühma või ühenduse tegevuse alustamisega seotud halduskulusid?

□ | jah | □ | ei |

3.2. Kas abi piirdub 100 % esimesel aastal kantud kuludega ning väheneb seejärel 20 protsendipunkti võrra igal tegutsemisaastal nii, et viiendal aastal on abi summa vaid 20 % sel aastal kantud kuludest?

□ | jah | □ | ei |

3.3. Kas abimeede/-kava välistab selgelt abi andmise pärast viiendat tegevusaastat kantud kulude osas?

□ | jah | □ | ei |

3.4. Kas abimeede/-kava välistab selgelt abi andmise pärast seitsmendat aastat tootjaorganisatsiooni tunnustamisest?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastasite mõnele punktide 3.3 ja 3.4 küsimustest eitavalt ning kui abi ei ole mõeldud rühma või ühenduse tegevuse oluliseks laiendamiseks (vt punkti 1.3 eespool), juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punktis 10.5 on selgelt välistatud abi pärast viiendat aastat kantud kulude ning pärast seitsmendat aastat alates tootjaorganisatsiooni tunnustamisest makstud abi osas.

3.5. Kas abikõlblikud kulud nii tootjarühmadele või tootjate ühendustele kui ka otse tootjatele antava abi puhul sisaldavad üksnes:

- sobivate ruumide rentimist;

- sobivate ruumide ostmist (abikõlblikud kulud piirduvad turuhindadele vastavate rendikuludega);

- kontoriinventari, sealhulgas arvuti riistvara ja tarkvara ostmist, bürootöötajate kulusid, üldkulusid ning õigus- ja halduskulusid?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus on eitav, vaadake palun põllumajandussuuniste punktis 10.5 sätestatud abikõlblike kulutuste loetelu.

III.12.H OSA

PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VÕI TOOTMISVAHENDITE KAHJUDE HÜVITAMISE ABI LISATEABELEHT

Liikmesriigid peavad käesolevat lisateabelehte kasutama kõikide riigiabimeetmete taotlemisel, mille eesmärk on põllumajandusliku tootmise kahjude hüvitamine, nagu kirjeldatud põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste [69] punktis 11.

1. Abi loodusõnnetuste või erandlike juhtumite põhjustatud kahju hüvitamiseks (suuniste punkt 11.2)

1.1. Milline loodusõnnetus või erandlik juhtum põhjustas kahju, mille hüvitamine ette nähakse?

1.2. Millist füüsilist kahju tekitati?

1.3. Millisel tasemel hüvitamist kavandatakse?

1.4. Kas kavandatakse saamata jäänud tulu hüvitamist? Kui jah, millisel tasemel hüvitamist kavandatakse ja kuidas arvutatakse saamata jäänud tulu?

1.5. Kas hüvitis arvutatakse eraldi iga saaja kohta?

1.6. Kas abist lahutatakse kindlustuspoliiside alusel saadud maksed? Kuidas kavatsetakse kontrollida, kas kindlustusseltsid on makseid teinud või mitte?

2. Abi põllumajandustootjatele [70] halbadest ilmastikutingimustest põhjustatud kahju hüvitamiseks (suuniste punkt 11.3)

2.1. Milline ilmastikusündmus abi vajadust õigustab?

2.2. Ilmastikuandmed, mis viitavad sündmuse erakorralisusele:

2.3. Milline on kahju lävi tavapärase aasta asjaomase saagi kogutoodangu suhtes, [71] millest alates talupidajatel on õigus abi saada?

2.4. Esitage tavalisel aastal hektari kogutoodangut iseloomustav näitaja iga saagi kohta, mida ilmastikusündmus mõjutab. Kirjeldage selle näitaja arvutamise meetodit. [72]

2.5. Tootmisvahendite kahjustumise korral (nt puude hävinemine) kirjeldage, kuidas arvutati kahju lävi, millest alates tootjal on õigus abi saada.

2.5.1. Kui mitme aasta pärast ilmneb, et eespool osutatud tootmisvahendile tekkinud kahju ei ulatu abi läveni, kas põllumajandustootjatele ettemakstud summad nõutakse tagasi? Kirjeldage loodavat kontrollisüsteemi ja tagasinõudmise mehhanismi.

2.6. Kas abi summa arvutatakse järgmiselt: (keskmine tootmistase tavalisel perioodil x sama perioodi keskmine hind) – (tegelik toodang sündmuse aastal x selle aasta keskmine hind)?

2.7. Kas kahju arvutatakse iga põllumajandusettevõtte kohta eraldi või kogu piirkonna kohta? Viimasel juhul näidake, et kasutatud keskmised on representatiivsed ega vii mõnede saajate märkimisväärse ülekompenseerimiseni.

2.8. Kas abist arvatakse maha saadud kindlustushüvitised ning otsetoetusena saadud summad?

2.9. Kas abi arvutamisel võetakse arvesse tavalisi kulusid, mida talupidaja enam ei kanna (nt kuna saagikoristust tegelikult ei toimunud)?

2.10. Kui sellised tavalised kulud on ilmastikusündmuse tõttu kõrgemad, kas kavatsetakse anda täiendavat abi lisakulude hüvitamiseks? Kui jah, kui suure protsendi katab selline abi lisakuludest?

2.11. Kas abi antakse halbadest ilmastikutingimustest hoonetele ja seadmetele põhjustatud kahju hüvitamiseks? Kui jah, kui suure protsendi katab selline abi kahjust?

2.12. Kas abisumma makstakse talupidajatele otse või makstakse see teatavatel juhtudel tootjaorganisatsioonidele, kuhu talupidajad kuuluvad? Milliseid mehhanisme kasutatakse viimasel juhul kontrollimaks, et talupidaja saadav abisumma ei ületa kantud kahju?

3. Looma- ja taimehaiguste tõrjeks antav abi (põllumajandussuuniste punkt 11.4)

3.1. Millist haigust abi puudutab?

Kui haiguse põhjuseks on ebasoodne ilmastik

3.2. Palun vastake punkti 2 küsimustele, esitades asjakohased andmed ilmastikusündmuse ja haiguse vahelise põhjusliku seose tuvastamiseks.

Kui haiguse põhjuseks ei ole ebasoodne ilmastik

3.3. Näidake, et ühenduse või riigi tasandil on olemas seadusandlikud, regulatiivsed või haldussätted, mis võimaldavad ametivõimudel haigusega võidelda kas selle likvideerimise meetmete vastuvõtmise abil (eelkõige kohustuslikud meetmed, mis annavad õiguse rahalisele hüvitusele) või kehtestades varajase hoiatamise süsteemi, mida vajaduse korral kombineeritakse abiga, et ergutada eraisikuid vabatahtlikult tõrjekavades osalema.

3.4. Tähistage abikava eesmärk:

ennetamine, sealhulgas laus- ja/või laboratoorne testimine, nakkusekandjate hävitamine, loomade vaktsineerimine/saakide töötlemine ning loomade või saagi ennetav hävitamine;

hüvitamine, kuna nakatunud loomad või saagid tuleb hävitada ametivõimude korraldusel või soovitusel või kuna loomad surevad vaktsineerimise tagajärjel või pädevate asutuste soovitusel või korraldusel võetavad muud meetmed;

ennetuse ja hüvitamise kombinatsioon, kuna haigusest tekitatud kahju hüvitamise programmis ettenähtud põhimõtte kohaselt peavad abi saajad kohustuma rakendama edasisi asjakohaseid ennetusmeetmeid vastavalt ametivõimude korraldustele.

3.5. Näidake, et haiguse tõrjeks kavandatav abi on kooskõlas Euroopa Liidu veterinaaria või taimetervise alaste õigusaktide eesmärkide ja sätetega.

3.6. Esitage kavandatavate kontrollmeetmete üksikasjalik kirjeldus.

3.7. Milliseid kulusid või kahjusid ja kui suurt protsenti nendest kuludest või kahjudest selline abi katab?

3.8. Kas abi kavandatakse karjade taastamise ja saakide taaskülvamise raskuste tõttu või pädevate asutuste poolt enne karjade taastamist või saakide taaskülvamist haiguse likvideerimiseks ettenähtud või soovitatud karantiini- või ooteaja tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimiseks? Kui jah, palun loetlege kõik tegurid, mis võimaldavad kindlaks teha, et puudub oht saamata jäänud tulu üle kompenseerida.

3.9. Kas samaks otstarbeks on ette nähtud ühenduse abi? Kui jah, näidake ära kuupäev ja viited selle heaks kiitnud ühenduse otsusele.

4. Kindlustuspreemiate maksmise abi (suuniste punkt 11.5)

4.1. Kas kavandatav abi hõlmab selliste kindlustuspoliiside kindlustuspreemiate osalist finantseerimist, mille alusel hüvitatakse:

ainult suuniste punkti 11.2 tähenduses loodusõnnetustest ja erandlikest juhtumitest või suuniste punkti 11.3 tähenduses loodusõnnetustega võrreldavatest ilmastikusündmustest tulenevad kahjud;

nii eespool osutatud kahjud kui ka ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevad kahjud?

4.2. Milline on kavandatava abi tase (juhime tähelepanu asjaolule, et punktis 4.1 osutatud esimesel juhul on abi lubatud maksimaalne tase 80 % ja teisel juhul 50 %)?

4.3. Kas abi hõlmab edasikindlustusprogrammi? Kui jah, esitage kõik vajalikud andmed, mis võimaldavad komisjonil kontrollida abi eri komponentide taset ning kavandatava abi kooskõlalisust ühisturuga.

4.4. Kas riski katmise võimalus on seotud ainult ühe kindlustusseltsi või kindlustusseltside rühmaga?

4.5. Kas abi eelduseks on kindlustusleping asjaomases liikmesriigis asutatud seltsiga (kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 11.5.3 alusel ei saa komisjon heaks kiita abi selliste kindlustuspreemiate maksmisel, mis takistavad kindlustusteenuste ühisturu toimimist)?

III.12.I OSA

ÜMBERKRUNTIMISEKS ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat vormi tuleb kasutada kõikide riigiabikavade taotlemisel, mille eesmärk on ümberkruntimise õigus- ja halduskulud, sealhulgas mõõdistamiskulud, nagu kirjeldatud põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste [73] punktis 12.

1. Kas abimeede on osa asjaomase liikmesriigi õigusaktides ettenähtud korras algatatud üldisest ümberkruntimisprogrammist?

□ | jah | □ | ei |

2. Kas abikõlblike kulutuste hulka kuuluvad:

□ ümberkruntimise õigus- ja halduskulud, sealhulgas mõõdistamiskulud?

□ investeeringud, sealhulgas abi maa ostmiseks?

Kui abikõlblikud kulutused hõlmavad muid asju, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 12 kohaselt tohib abi anda üksnes eespool loetletud abikõlblike kulutuste katmiseks.

3. Milline on riigipoolse toetuse maksimaalne määr, väljendatuna protsendina abikõlblike kulutuste mahust?

… ümberkruntimise õigus- ja halduskulud, sealhulgas mõõdistamiskulud; (maksimaalselt 100 %)

… investeeringud, sealhulgas abi maa ostmiseks (maksimaalselt 40 % või vähemsoodsates piirkondades 50 % ja noorte põllumajandustootjate puhul + 5 % – idem suuniste punkt 4.1)?

4. Milliseid meetmeid võetakse ülekompenseerimise vältimiseks ning eespool osutatud abi määradest kinnipidamise kontrollimiseks?

III.12.J OSA

KVALITEETSETE PÕLLUMAJANDUSTOODETE TOOTMISEKS JA TURUSTAMISEKS ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Seda vormi tuleb kasutada kõikide riigiabimeetmete taotlemisel, mille eesmärk on edendada kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmist ja turustamist, nagu kirjeldatud põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste [74] punktis 13.

1. Toodete liigid

1.1. Kas abi puudutab üksnes kvaliteettooteid?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun täpsustage, millised on asjaomaste toodete kvaliteedielemendid, näiteks tooted, mis on vähemalt ühe kriteeriumi poolest selgelt kõrgema kvaliteediga kui kohustuslikud normid ette näevad (see selgelt kõrgem kvaliteet võib seonduda toote või tootmisprotsessiga ning see tehakse kindlaks sõltumatu välise kontrolli teel) või mis vastavad ühenduse õigusaktides teatud kvaliteettoodetele sätestatud kvaliteedistandarditele.

Kui abi ei puuduta kvaliteettooteid, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 13 kohaselt piirdub abi kvaliteetsete põllumajandustoodetega.

2. Abi liigid

2.1. Millist järgmistest abi liikidest võib abikavast/üksikmeetmest rahastada?

□ turu-uuringud, tootekontseptsioonid ja -kujundus;

□ abi avalduste koostamiseks päritolunimetuste või eripärasertifikaatide tunnustamiseks kooskõlas ühenduse asjakohaste määrustega;

□ nõustamine ja muu sarnane toetus kvaliteedi tagamise süsteemide nagu ISO 9000 või ISO 14000 seeria kvaliteedisüsteemi, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevate süsteemide või keskkonnaauditi süsteemide juurutamiseks;

□ personalikoolituse kulud kvaliteedi tagamise ja HACCP-tüüpi süsteemide rakendamiseks;

□ sertifitseerivatele organitele kvaliteedi tagamise ja muude sarnaste süsteemide esmase sertifitseerimise eest makstavad tasud;

□ abi kolmandate isikute rakendatava mitterutiinse protsessisisese kvaliteedikontrolli ning mitterutiinse tootekontrolli kulude katmiseks;

□ abi nõukogu määruste (EMÜ) nr 2081/92 ja 2082/92 raames päritolunimetuste või eripärasertifikaatide autentsuse tagamiseks võetud kontrollmeetmete kulude katmiseks;

□ abi tunnustatud kvaliteedi tagamise kavade raames kvaliteedimärkide järelevalve eest vastutavate muude organite poolse kontrolli kulude katmiseks;

□ abi nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 kohaselt tehtava mahepõllundusmeetodite kontrollimise kulude katmiseks;

2.2. Kas abimeede hõlmab investeeringuid, mis on vajalikud tootmishoonete ajakohastamiseks?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun vaadake põllumajandussuuniste punkte 4.1 ja/või 4.2.

2.3. Kas ühenduse õigusaktide kohaselt peavad kontrolli kulud tasuma tootjad?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kas abi maksmine kuuluv maksutaolistest lõivudest rahastatavasse süsteemi?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus on eitav, vaadake palun põllumajandussuuniste punkti 13.4.

2.4. Kas kontrolli rakendatakse selliste kolmandate isikute poolt või nimel nagu näiteks:

□ enda nimel tegutsevad pädevad reguleerivad asutused;

□ päritolunimetuste, mahemärkide või kvaliteedimärkide kasutamise kontrolli ja järelevalve eest vastutavad sõltumatud organisatsioonid;

□ muud (palun täpsustada, näidates, kuidas tagatakse kontrolliorgani sõltumatus).

3. Saajad

3.1. Kes on abi saajad?

□ talupidajad;

□ tootjarühmad

□ muud (palun täpsustage)

3.2. Kui talupidajad ei ole otsesed abisaajad:

3.2.1. Kas abi on objektiivselt määratletud tingimustel saadaval kõikidele asjaomase piirkonna abikõlblikele talupidajatele?

□ | jah | □ | ei |

3.2.2. Kas abimeede välistab abi saamiseks kohustusliku liikmesuse abi andmist korraldavas tootjarühmas/-organisatsioonis või vahendusorganis?

□ | jah | □ | ei |

3.2.3. Kas asjaomase rühma või organisatsiooni halduskulude katmine piirdub teenuse osutamise kuludega?

□ | jah | □ | ei |

3.2.4. Kas talupidajad saavad teenuseosutajat vabalt valida?

£ | jah | £ | ei |

3.2.4.1. Kui ei, kas teenuseosutaja valitakse ja kas talle makstakse turupõhimõtteid järgides, kedagi diskrimineerimata, kasutades piisavat reklaami, et asjaomasel teenuseturul tekiks konkurents ning et hanke-eeskirjade erapooletust oleks võimalik jälgida?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus mõnele punktis 3.2 esitatud küsimustest on eitav, juhime tähelepanu asjaolule, et kuna abi lõppsaaja on talupidaja, võib abi anda vahendava organi kaudu üksnes juhul, kui tagatakse vaba juurdepääs kõikidele abikõlblikele talupidajatele ning teenusepakkuja valikuprotsessi läbipaistvus.

4. Abi määrad

4.1. Milline on riigipoolse toetuse maksimaalne määr järgmiste meetmete puhul?

a) …; turu-uuringud, tootekontseptsioonid ja -kujundus (maksimaalselt 100 %);

b) …; abi avalduste koostamiseks päritolunimetuste või eripärasertifikaatide tunnustamiseks kooskõlas ühenduse asjakohaste määrustega (maksimaalselt 100 %);

c) …; nõustamine ja muu sarnane toetus kvaliteedi tagamise süsteemide nagu ISO 9000 või ISO 14000 seeria kvaliteedisüsteemi, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevate süsteemide või keskkonnaauditi süsteemide juurutamiseks (maksimaalselt 100 %);

d) …; personalikoolituse kulud kvaliteedi tagamise ja HACCP-tüüpi süsteemide rakendamiseks (maksimaalselt 100 %);

e) …; sertifitseerivatele organitele kvaliteedi tagamise ja muude sarnaste süsteemide esmase sertifitseerimise eest makstavad tasud (maksimaalselt 100 %).

4.2. Kas punkti 4.1 alapunktide a–e alusel antava abi kogusumma:

- piirdub 100000 euroga saaja kohta mis tahes kolmeaastase perioodi jooksul?

□ | jah | □ | ei |

- või piirdub abi ettevõtetega, mis komisjoni määratluse kohaselt kuuluvad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulka, kuni 50 % ulatuses abikõlblikest kuludest, olenevalt sellest, milline on suurem?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus mõlemale küsimusele on eitav, palun vaadake põllumajandussuuniste punktis 13.2 osutatud maksimaalsele abisummale.

4.3. Kas sama saaja võib saada abi punkti 4.1 alapunktides a–e loetletud erinevate meetmete alusel?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun näidake, kuidas tagatakse kinnipidamine piirmäärast 100000 eurot saaja kohta mis tahes kolmeaastase perioodi jooksul.

4.4. Kas on selgelt välistatud abi tootja tehtava rutiinse protsessisisese kvaliteedikontrolli ja rutiinse tootekontrolli kulude katteks?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, vaadake palun põllumajandussuuniste punkti 13.3.

4.5. Kas nõukogu määruste (EMÜ) nr 2081/92 ja 2082/92 raames päritolunimetuste või eripärasertifikaatide autentsuse tagamiseks võetud kontrollmeetmete kulude katmiseks antakse abi ajutiselt ja vähenevalt esimese kuue aasta jooksul pärast kontrollsüsteemi loomist?

□ | jah | □ | ei |

4.6. Kas tunnustatud kvaliteedi tagamise kavade raames kvaliteedimärkide järelevalve eest vastutavate muude organite poolse kontrolli kulude katmiseks antavat abi vähendatakse järk-järgult nii, et seitsme aasta möödumisel kontrolli juurutamisest lõpetatakse abi andmine?

□ | jah | □ | ei |

4.7. Kas mahepõllundusmeetodite kontrollimise abi, mida antakse kuni 100 % ulatuses tegelikult kantud kuludest, antakse üksnes nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 raames kasutatavate mahepõllundusmeetodite jaoks?

□ | jah | □ | ei |

III.12.K. OSA

PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS TEHNILISE ABI ANDMISEKS ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat vormi tuleb kasutada kõikide riigiabimeetmete taotlemisel, mille eesmärk on tehnilise abi andmine põllumajandussektoris, nagu kirjeldatud põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste [75] punktis 14.

1. Abi liigid

1.1. Millist järgmistest abi liikidest võib abikavast/üksikmeetmest rahastada?

□ haridus ja koolitus;

□ talumajapidamise juhtimis- ja asendusteenuste osutamine;

□ nõustamistasud;

□ konkursside, messide ja näituste korraldamine, sealhulgas nendel üritustel osalemise kulud;

□ muud tegevused uute tehnoloogiatega seotud teadmiste levitamisel (palun täpsustada)

2. Abikõlblikud kulud

2.1. Kas koolitusprogrammide puhul kuuluvad abikõlblike kulude hulka ka muud kulud peale koolitusprogrammi korraldamise tegelike kulude, reisi- ja majutuskulude ning põllumajandustootja või põllumajandustöötaja äraolekuaja asendusteenuste kulude?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, vaadake palun abikõlblike kulude loetelu punkti 14.1.

2.2. Kas teadmiste levitamisega seotud tegevuste hulka kuuluvad ainult mõistlikud väikesemahulised kaitseprojektid või näidisprojektid?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et punkti 14.1 kohaselt võib rahastada üksnes väikesemahulisi katseprojekte või näidisprojekte.

2.3. Kas abimeetmest on selgelt välja jäetud selliste nõustamisteenuste tasud, mis kujutavad endast ettevõtte tavaliste tegevuskuludega seotud pidevat või korrapärast tegevust?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussuuniste punkti 3.5 kohaselt loetakse ühepoolseid riigiabimeetmeid, mille eesmärk on lihtsalt parandada tootjate majanduslikku olukorda, kuid mis ei aita kuidagi kaasa sektori arengule, ühisturuga vastuolus olevaks tegevusabiks, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktides või suunistes on selgesõnaliselt sätestatud erandid.

2.4. Kas messidel osalemise abikõlblike kulude hulka kuuluvad üksnes: osalemistasud, reisikulud, trükiste kulud ning näituseruumide rentimine?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, palun loetlege kõik täiendavad abikõlblikud kulud koos üksikasjaliku põhjendusega:

3. Saajad

3.1. Kes on abi saajad?

□ talupidajad;

□ tootjarühmad;

□ muu (palun täpsustage)

3.2. Kui talupidajad ei ole otsesed abisaajad:

3.2.1. Kas abi on objektiivselt määratletud tingimustel saadaval kõikidele asjaomase piirkonna abikõlblikele talupidajatele?

□ | jah | □ | ei |

3.2.2. Kas abimeede välistab abi saamiseks kohustusliku liikmesuse abi andmist korraldavas tootjarühmas/-organisatsioonis või vahendusorganis?

□ | jah | □ | ei |

3.2.3. Kas asjaomase rühma või organisatsiooni halduskulude katmine piirdub teenuse osutamise kuludega?

□ | jah | □ | ei |

3.2.4. Kas talupidajad saavad teenuseosutajat vabalt valida?

□ | jah | □ | ei |

3.2.4.1. Kui ei, kas teenuseosutaja valitakse ja kas talle makstakse turupõhimõtteid järgides, kedagi diskrimineerimata, kasutades piisavat reklaami, et asjaomasel teenuseturul tekiks konkurents ning et hanke-eeskirjade erapooletust oleks võimalik jälgida?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus mõnele selles punktis esitatud küsimustest on eitav, juhime tähelepanu asjaolule, et kuna abi lõppsaaja on talupidaja, võib abi anda vahendava organi kaudu üksnes juhul, kui tagatakse vaba juurdepääs kõikidele abikõlblikele talupidajatele ning teenusepakkuja valikuprotsessi läbipaistvus.

4. Abi määrad

4.1. Kas käesoleva jao alusel antava abi kogusumma:

- piirdub 100000 euroga saaja kohta mis tahes kolmeaastase perioodi jooksul?

□ | jah | □ | ei |

- või piirdub abi ettevõtetega, mis komisjoni määratluse kohaselt kuuluvad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulka, kuni 50 % ulatuses abikõlblikest kuludest, olenevalt sellest, milline on suurem?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus mõlemale küsimusele on eitav, vaadake palun põllumajandussuuniste punktis 14.3 osutatud maksimaalsele abisummale.

4.2. Kas sama saaja võib saada abi põllumajandussuuniste punkti 14 erinevate meetmete alusel?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun näidake, kuidas tagatakse kinnipidamine piirmäärast 100000 eurot saaja kohta mis tahes kolmeaastase perioodi jooksul.

4.3. Kas abi piirmäär arvutatakse saaja tasandil, s.o teenuseid saava isiku tasandil?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, vaadake palun põllumajandussuuniste punkti 14.3.

III.12.L OSA

LOOMAKASVATUSSEKTORILE ANTAVA ABI LISATEABELEHTsuuniste

seda vormi tuleb kasutada riigiabikavade taotlemisel, mille eesmärk on toetada ühenduse karjade geneetilise kvaliteedi säilitamist ja parandamist, nagu kirjeldatud põllumajandussektoris antavat riskiabi käsitlevate ühenduste [76] punktis 15 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 [77] artiklites 10–12.

Juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 15 kohaselt hinnatakse abi ohustatud liikide või tõugude säilitamiseks kooskõlas maaelu arendamise määruse VI peatüki II jaotisega, mis käsitleb põllumajanduslikke keskkonnameetmeid. Nende meetmete puhul palun kasutage põllumajandusliku keskkonnatoetuste lisateabelehe vormi.

1. Abikõlblikud kulutused

1.1. Millist järgmistest abikõlblikest kulutustest abimeede hõlmab?

□ tõuraamatute asutamise ja pidamisega seotud halduskulud;

□ testid, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet või tootlikkus;

□ abikõlblikud kulud, mis on seotud investeeringutega loomade taastootmiskeskustesse ja põllumajandusettevõttes innovaatiliste tõuaretustehnikate ja -tavade juurutamisse;

□ tõuraamatusse kantud kõrge geneetilise kvaliteediga üksikute aretusloomade pidamise kulud.

Kui kavandatav meede hõlmab muid abikõlblikke kulutusi, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 15 kohaselt tohib seda abi anda üksnes eespool loetletud abikõlblike kulutuste katmiseks.

2. Abi summa

2.1. Milline on riigipoolse toetuse maksimaalne määr, väljendatuna protsendina abikõlblike kulutuste mahust?

- … tõuraamatute asutamise ja pidamisega seotud halduskulude katmiseks (maksimaalselt 100 %)

- … testide kuludeks, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet või tootlikkus (maksimaalselt 70 %)

- … kulude katmiseks, mis on seotud investeeringutega loomade taastootmiskeskustesse ja põllumajandusettevõttes innovaatiliste tõuaretustehnikate ja -tavade juurutamisse (maksimaalselt 40 %)

- … tõuraamatusse kantud kõrge geneetilise kvaliteediga üksikute aretusloomade pidamise kulude katmiseks (maksimaalselt 30 %).

2.2. Milliseid meetmeid võetakse ülekompenseerimise vältimiseks ning eespool osutatud abi määradest kinnipidamise kontrollimiseks?

III.12.M OSA

ÄÄREPOOLSEIMATELE PIIRKONDADELE JA EGEUSE MERE SAARTELE ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama abi taotlemisel äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere saartele, nagu seda käsitleb põllumajandussuuniste punkt 16.

1. Kas kavandatav abi äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere saartele erineb suunistes sätestatust?

□ | jah | □ | ei |

- Kui ei, täitke palun vastavat liiki abi taotlusvorm (investeerimisabi, tehniline abi jne).

- Kui jah, jätkake palun käesoleva vormi täitmist.

2. Kas meede hõlmab tegevusabi andmist?

□ | jah | □ | ei |

3. Millised on struktuurilised halvemused, mida tegevusabiga soovitakse korvata?

4. Millised on garantiid, et abi olemus ja tase on proportsioonis halvemustega, mida abiga soovitakse korvata?

5. Kas abi eesmärk on transpordikulude osaline hüvitamine?

□ | jah | □ | ei |

5.1. Kui jah, esitage palun tõendid selliste lisakulude olemasolu kohta ning nende summa määramiseks kasutatud meetod: [78]

5.2. Kui jah, näidake ära abi maksimaalne summa (kilomeetri kohta või kilomeetri ja kaaluühiku kohta) ning lisakulude protsent, mida abi katab:

6. Kas abi eesmärk on hüvitada EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 loetletud teguritest (kaugus, eraldatus, väike pindala, rasked looduslikud olud, majanduslik sõltuvus mõnest tootest) majandustegevusele tulenevaid lisakulusid?

□ | jah | □ | ei |

Palun määrake lisakulude summa ja arvutamismeetod:

Kuidas saavad ametivõimud tuvastada seose lisakulude ning EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud tegurite vahel?

III.12.N OSA

PÕLLUMAJANDUSES ANTAVATE SUBSIDEERITUD LÜHIAJALISTE LAENUDE (CREDITS DE GESTION) LISATEABELEHT

Käesolevat vormi tuleb kasutada kõikide riiklike abimeetmete taotlemisel, mis puudutavad põllumajanduses antavaid subsideeritud lühiajalisi laene, nagu kirjeldatud riigiabi käsitlevas komisjoni teatises: põllumajanduses antavad subsideeritud lühiajalised laenud (credits de gestion). [79]

1. Palun märkida, kes on abi saajad (teatise punktid B ja D):

a) põllumajandustoodete toormetootjad, nagu määratletud EÜ asutamislepingu I lisas;

b) ainult põllumajandustooteid turustavad ettevõtjad, nagu määratletud EÜ asutamislepingu I lisas;

c) ainult põllumajandustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, nagu määratletud EÜ asutamislepingu I lisas.

2. Palun märkige, kas saajad on eraettevõtjad, äriühingud, ühistud, tootjate ühendused vm.

3. Palun esitage punktides 1 ja 2 osutatud igat liiki saaja kohta põhjused, miks on abi saaja mujal asuvate ettevõtjatega võrreldes suhtelises halvemuses, mis puudutab nende vajadust lühiajaliste laenude järele ja nende rahastamise suutlikkust (teatise punkt A).

4. Kas subsideeritud laene kasutatakse konkreetsete põllumajandussektorite või -ettevõtjate valikuliseks abistamiseks alustel, mis ei seondu ainult lühiajaliste laenude rahastamise raskustega, mis on seotud talupidamise ja sellega seonduvate tegevuste olemusest tulenevate põhjustega, eelkõige tootmise hooajalisuse ning põllumajandusettevõtete struktuuriga? (Teatise punktid A ja B.)

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus on jaatav, palun täpsustage …

5. Palun täpsustage, millises halduspiirkonnas abimeedet rakendatakse.

6. Kas abi on abi andva ametiasutuse halduspiirkonnas mittediskrimineerival alusel kättesaadav kõikidele põllumajandusettevõtjatele olenemata nende põllumajandustegevuse (või -tegevuste) liigist, milleks ettevõte lühiajalisi laene vajab? (Teatise punkt B.)

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus on eitav, palun täpsustage …

7. Kui soovite abi andva ametiasutuse halduspiirkonnas teatavaid tegevusi ja/või teatavaid ettevõtjaid abimeetmest välja jätta, palun näidake, et selline väljajätmine on õigustatud põhjusel, et väljajäetute puhul on lühiajaliste laenude saamise probleemid oma olemuselt vähem tähtsad kui teistel põllumajandusettevõtetel. (Teatise punkt B.)

8. Kas subsideeritud lühiajalise laenu maksimaalne kestus on üks aasta (teatise punkt D)?

□ | jah | □ | ei |

9. Kas pädevad asutused kavatsevad üheaastast subsideeritud lühiajalist laenu pikendada?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus on jaatav, palun täpsustage, mitme aasta võrra …

10. Millis(t)ele põllumajanduskampaania(te)le kavatsetakse abimeedet kohaldada?

11. Kas abi on seotud kindla turustus- või tootmistegevusega?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus on jaatav, palun täpsustage …

12. Kas abi piirdub teatavate toodetega?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastus on jaatav, palun täpsustage …

13. Palun näidake, et käesolevasse programmi kuuluv abielement piirdub abiga, mis on vajalik üksnes komisjoni teatise punktis A viidatud halvemuste korvamiseks. Palun kvantifitseerige nimetatud punktis A osutatud rahastamise halvemused eespool punktides 1 ja 2 loetletud igat liiki saajate kohta, kasutades teie arvates sobivat meetodit, kuid jäädes tüüpilise põllumajandusettevõtja tasutava intressimäära ning liikmesriigi ülejäänud majanduses sama suurtele, investeeringutega mitteseotud lühiajalistele laenudele rakendatava intressimäära vahemikku (teatise punkt C). Palun esitage saadud kvantifikatsioon ning kirjeldage kasutatud metoodikat. Palun esitage kvantifikatsiooni tõendavad ametlikud dokumendid (nt statistika jms).

14. Palun näidake punktides 1 ja 2 loetletud igat liiki saaja puhul, kas nende saadavate subsideeritud laenude summa võib ületada rahakäibenõudeid, mis tulenevad asjaolust, et tootmiskulud kantakse enne toodangu müügist tulu saamist. Kui nii, siis esitage selgitus.

15. Milline on selle abimeetme aastane kogueelarve?

III.12.O OSA

PÕLLUMAJANDUSTOODETE JA TEATAVATE MITTEPÕLLUMAJANDUSTOODETE EDENDAMISEKS JA REKLAAMIMISEKS ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat taotlusvormi tuleb kasutada riigiabi puhul, millega toetatakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja teatavate I lisas loetlemata toodete reklaamimist.

Juhime tähelepanu asjaolule, et selliseid edendustegevusi nagu avalikkusele teaduslike teadmiste levitamist, messide või näituste korraldamist, nendes osalemist ja muid sarnaseid suhtekorraldustegevusi ei loeta reklaamiks. Laiemas mõttes kohaldatakse selliseks edendustegevuseks antava riigiabi puhul põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste [80] punkte 13 ja 14 või kalandustoodete puhul kalandus- ja akvakultuurisektoris riigiabi järelevalve suuniste [81] punkti 2.1.4.

Muude terminite ja definitsioonide kohta palun vt nende ühenduse suuniste 2. peatükki (2001 C 252/03), mis käsitlevad riigiabi andmist EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja teatavate I lisas loetlemata toodete reklaamimiseks.

1. Hõlmatud tooted

1.1. Kas meede puudutab järgmisi tooteid (palun märkida)?

□ asutamislepingu I lisas loetletud tooted;

□ I lisas loetlemata tooted, mis koosnevad suuremas osas I lisas loetletud toodetest (eelkõige piimatoodetest, teraviljast, suhkrust ja etanoolist) töödeldud kujul (nt puuviljajogurt, kakaoga piimapulbripreparaadid, või/taimerasvasegud, valikpagaritooted, kondiitritooted ning alkohoolsed joogid);

□ kalandustooted.

Juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandustoodete ja teatavate mittepõllumajandustoodete reklaamile antava riigiabi erireeglid kehtivad üksnes eespool loetletud toodetele. Kui meede puudutab muid tooteid, vaadake palun üldise taotlusvormi asjakohast jagu.

1.2. Meede hõlmab järgmisi tooteid/tooteliike (nt puu- ja aedviljad, sealiha, vein …):

2. Üldteave

2.1. Kus meedet rakendatakse?

□ kolmandate riikide turgudel;

□ teise liikmesriigi turul;

□ koduturul;

□ väljaspool liikmesriiki või piirkonda, kus põllumajandus- ja muid tooteid toodetakse;

□ liikmesriigis või piirkonnas, kus põllumajandus- ja muid tooteid toodetakse.

2.2. Meede on suunatud järgmistele sihtgruppidele:

□ tarbijatele üldiselt;

□ selle liikmesriigi või piirkonna külastajatele, kus põllumajandus- ja muid tooteid toodetakse;

□ ettevõtjatele (nt toidutöötlejad, hulgi- või jaemüüjad, restoranid, hotellid ja toitlustusasutused);

□ muudele sihtrühmadele (täpsustada).

2.3. Milliseid meediakanaleid/sidevahendeid kasutatakse?

□ massimeedia (ajakirjandus, raadio, televisioon või plakatid);

□ tegevus müügikohtades (reklaamlehed, plakatid, tasuta näidised, degustatsioonid);

□ muu (palun täpsustage).

2.4. Kas meede hõlmab märgiste või logode reklaami?

□ | jah | □ | ei |

2.5. Kas teie ametiasutused saavad saata komisjonile reklaammaterjali näidiseid või makette?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, palun selgitage, miks.

3. Abikõlblikud kulutused

3.1. Palun esitage abikõlblike kulutuste ammendav loetelu.

4. Saajad

4.1. Kes on abi saajad?

□ talupidajad;

□ tootjarühmad ja/või tootjate organisatsioonid;

□ põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted;

□ muud (palun täpsustada).

4.2. Kas teie ametiasutused saavad tagada, et kõik asjaomaste toodete tootjad saavad abi kasutada ühtemoodi (viidates reklaamisuuniste äärenumbritele 53 ja 56)?

□ | jah | □ | ei |

4.3. Kas reklaamimine usaldatakse eraäriühingutele või muudele kolmandatele isikutele?

□ | jah | □ | ei |

4.4. Kui jah, kas teie ametiasutused suudavad tagada, et erafirma/kolmanda isiku valik on tehtud turupõhimõtete kohaselt, kedagi diskrimineerimata ning vajadusel rakendades pakkumismenetlusi, mis on kooskõlas ühenduse õigusega ning eelkõige pretsedendiõigusega, kasutades piisavat reklaami, et asjaomasel teenuseturul tekiks konkurents ning et hanke-eeskirjade erapooletust oleks võimalik jälgida?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, vaadake palun reklaamisuuniste äärenumbrit 30.

5. Negatiivsed kriteeriumid

5.1. Riigiabi reklaamikampaaniaks, mis rikub asutamislepingu artiklit 28, millega keelatakse koguselised impordipiirangud ning liikmesriikidevahelised sarnase toimega meetmed, ei saa mingil juhul lugeda ühisturuga kooskõlas olevaks. Kas teie ametiasutused saavad seetõttu tagada Euroopa Ühenduse Kohtu praktikast tulenevate ning reklaamisuuniste punktis 19 kirjeldatud põhimõtete järgimise?

□ | jah | □ | ei |

5.2. Kas meede puudutab kuidagi asjaomaste toodete omamaist päritolu?

□ | jah | □ | ei |

5.3. Kui jah, kas teie ametiasutused saavad tagada, et omamaine päritolu on tarbijaile kampaaniaga edastatava põhisõnumi kõrval teisejärguline ega ole peamiseks põhjuseks, mis tarbijail soovitatakse toodet osta?

□ | jah | □ | ei |

5.4. Kui meedet rakendatakse liikmesriigis või piirkonnas, kus tooteid toodetakse, kas teie ametiasutused saavad tagada, et need meetmed on suunatud ainult selle liikmesriigi või piirkonna külastajaile, et ergutada neid kohalikke tooteid proovima ja/või kohalikke tootmisettevõtteid külastama?

□ | jah | □ | ei |

5.5. Kas teie ametiasutused suudavad tagada, et meede ei ole vastuolus ühenduse teiseste õigusaktidega, eelkõige:

- veini-, piimatoodete, munade ja linnulihasektori jaoks kehtestatud märgistamiseeskirjadega;

- toiduainete etikettimise, esitlemise ja reklaamimisega seotud liikmesriikide seaduste ühtlustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ artikli 2 sätetega;

- kooskõlas kaasfinantseeritavate, ühenduse tasandil korraldatavate reklaamikampaaniatega?

□ | jah | □ | ei |

5.6. Kas meede on otseselt seotud ühe või mitme konkreetse firma toodetega?

□ | jah | □ | ei |

6. Positiivsed kriteeriumid

6.1. Millistel järgmistest põhjustest võib meedet lugeda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühistes huvides olevaks?

Meede puudutab

□ ülemäära toodetavaid põllumajandustooteid või vähekasutatud liike;

□ uusi tooteid või asendustooteid, mida ei toodeta veel ülemäära;

□ kvaliteettooteid, sealhulgas keskkonnasõbralikke tootmis- või püügimeetodeid kasutades toodetud või saadud tooteid, nt mahepõllumajandustooteid;

□ teatavate piirkondade arengut;

□ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut, nagu määratletud komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes;

□ projekte, mida rakendavad kalastus- ja akvakultuuritooteturu ühist korraldust käsitleva nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 tähenduses ametlikult tunnustatud organisatsioonid;

□ riigi ametiasutuste tunnustatud tootjate organisatsioonide või muude kalandussektori organisatsioonide ühiselt rakendatavaid projekte.

7. Kvaliteettooted

7.1. Kas meede puudutab ühe või mitme järgmise määruse/sättega hõlmatud toote reklaamimist (palun märkida)?

□ nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta;

□ nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2082/92 põllumajandustoodete ja toiduainete eripärasertifikaatide kohta;

□ nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta;

□ veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikleid 54–58 (teatavates piirkondades toodetavate veinide osas);

□ artikli 24 ter lõiget 3 nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) 1783/2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks.

7.2. Kas meede näeb ette ka teatavatele kvaliteedinõuetele vastavate muude toodete reklaamimist?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun selgitage selgelt ja üksikasjalikult, miks asjaomased tooted vastavad standarditele või kirjeldustele, mis on ühenduse või riigi asjaomastes õigusaktides sätestatutest selgelt kõrgemad või spetsiifilisemad (viidates reklaamisuuniste äärenumbrile 47). Soovitatav on esitada komisjonile nt tabel, milles on näidatud erinevaid tooteliigid, ühenduse ja/või riigi asjaomased standardid või kirjeldused nende tooteliikide kohta ning kvaliteedikriteeriumid.

7.3. Kuidas toimub pidev kontroll konkreetsete kvaliteedikriteeriumide täitmise üle (viidates reklaamisuuniste äärenumbrile 47)?

7.4. Kas teie ametiasutused suudavad tagada, et juurdepääs kvaliteedikontrolli kavale võimaldatakse kõikidele ühenduses toodetud toodetele olenemata nende päritolust, eeldusel, et nad vastavad kehtestatud tingimustele?

□ | jah | □ | ei |

7.5. Kas teie ametiasutused suudavad tagada, et meetme rakendamisel tunnustatakse teistes liikmesriikides tehtud võrreldava kontrolli tulemusi?

□ | jah | □ | ei |

8. Abi määrad

8.1. Palun esitage riigi üldeelarvest antava otsetoetuse maksimaalne määr abikõlblike kulude mahu suhtes:

… %

Kui põllumajandustoodetele ja teatavatele mittepõllumajandustoodetele antava abi määr on suurem kui 50 %, vaadake palun reklaamisuuniste äärenumbrit 60. Kui kalandustoodete abimäärad ületavad määruse (EÜ) nr 2792/1999 III ja IV lisas sisalduvaid abi astmeid ja määrasid, järgige palun neid sätteid.

8.2. Milline on sektoripoolse osaluse määr abikõlblike kulude mahu suhtes?

… %

8.3. Sektori ettevõtted annavad oma panuse:

□ vabatahtlike panustena;

□ maksutaoliste lõivude või kohustuslike panustena.

Viimasel juhul palun selgitage, kuidas panuste kogumist korraldatakse.

III.12.P OSA

ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKORRALDAMISEKS ANTAVA ABI LISATEABELEHT: PÕLLUMAJANDUSSEKTORI ETTEVÕTJAD

Seda vormi tuleb kasutada põllumajandussektoris ümberkorraldamisabi taotlemisel, hõlmates kõiki asutamislepingu I lisas nimetatud toodete tootmise ja/või kaubandusega seotud ettevõtjaid, kaasa arvatud kalandus ja akvakultuur, kuid võttes siiski arvesse sektori erijooni ja seda reguleerivaid ühenduse eeskirju. Juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajandussektorile kohaldatakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevaid ühenduse suuniseid. [82]

1. Abikõlblikkus

1.1. Kas meede piirdub äriühingutega, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest abikõlblikkuskriteeriumidest?

1.1.1. Kas meede piirdub äriühingutega, kes on kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.1.2. Kas äriühingud on piiramatu vastutusega äriühingud, kes on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimaste kuude jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.1.3. Kas äriühingud vastavad riikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele?

□ | jah | □ | ei |

1.2. Kas meede piirdub raskustes olevate väikeste või keskmise suurusega ettevõtetega, mis vastavad selliste ettevõtete ühenduse definitsioonile?

□ | jah | □ | ei |

1.3. Palun näidake, kui meede puudutab järgmistes valdkondades tegutsevaid ettevõtteid:

□ I lisa toodete esmatootmine ja/või

□ töötlemine ja/või

□ turustamine või

□ kalandussektor?

1.4. Palun näidake, kas meede piirdub väikeste põllumajandusettevõtetega äärenumbri 76 tähenduses (mitte rohkem kui 10 aasta tööühikuga ettevõtted).

□ | jah | □ | ei |

1.5. Palun näidake, kas meedet kohaldatakse ettevõtetele, mis asuvad

□ ümberkorraldamissuuniste äärenumbri 54 all määratletud abistatavates piirkondades või

□ vähemsoodsates piirkondades, nagu määratletud nõukogu määruses (EÜ) 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks, millega muudetakse ja tühistatakse teatavaid määrusi. [83]

2. Elujõulisuse taastamine

Tuleb rakendada ümberkorraldamiskava, mis peab tagama elujõulisuse taastamise. See peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

2.1. turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine;

2.2. äriühingu raskustesse sattumise põhjuste analüüs;

2.3. äriühingu kavandatava tulevikustrateegia esitlemine ning kuidas see taastab elujõulisuse;

2.4. mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete täielik kirjeldus ja nende maksumus;

2.5. erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamiskava täieliku rakendamise lõpptähtaeg;

2.6. teave ettevõtte tootmisvõimsuse ning eelkõige selle kasutamise kohta.

2.7. Palun esitage asjaomase tootekategooria osas turu tasakaalustamismeetmete ulatus ja suundumus viimase kolme aasta jooksul, eriti eksporditoetused ja turult kõrvaldamised, maailmaturuhindade areng ja ühenduse õigusaktides sätestatud sektoriviisilised piirmäärad. Tootmiskvootidega hõlmatud esmasaaduste puhul ülevõimsust ei eeldata. Kalandus- ja akvakultuurisektoris palun esitage andmed sektori eripära ja seda reguleerivate ühenduse eeskirjade kohta, eriti kalandus- ja akvakultuurisektoris riigiabi järelevalve suuniste [84] ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/99 [85] kohta.

2.8. Ümberkorraldamise rahastamiskorra täielik kirjeldus, sealhulgas:

- järeloleva kapitali kasutamine;

- tütarettevõtjate varade müük, et abistada ümberkorraldamise rahastamist;

- erinevate aktsionäride ja kolmandate isikute (nagu võlausaldajad, pangad) rahalised kohustused;

- sotsiaalabi määr ja selle kasutamise vajaduse näitamine;

2.9. Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning hinnanguline kapitali tasuvus ja erinevatel strateegiatel põhinev tundlikkusanalüüs;

2.10. Ümberkorraldamiskava autori (autorite) nimi (nimed) ja selle koostamise kuupäev.

3. Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine

3.1. Palun vaadake ümberkorraldamissuuniste äärenumbreid 35–39 ja kirjeldage, milliseid tasakaalustavaid meetmeid võetakse põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks.

3.2. Ümberkorraldamissuuniste äärenumbri 70 kohaselt võib alternatiivina kohaldada punktides 73–82 sätestatud erireegleid (alternatiivina punktidele 35–39). Kas teie ametiasutused soovivad neid põllumajanduse erireegleid rakendada?

□ | jah | □ | ei |

3.2.1. Kui jah, palun näidake, kas on võimalik täita üht järgmistest tingimustest:

□ Teatavatele toodetele või ettevõtjatele suunatud meetmete korral: kõikide abisaajate kasuks tehtud otsused kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul ei hõlma üle 3 % kõnealuste toodete aastasest kogutoodangust asjaomases riigis.

□ Konkreetse suunitluseta meetmete korral: kõikide abisaajate kasuks tehtud otsused kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul ei hõlma üle 1,5 % põllumajandustoodangu aastasest koguväärtusest asjaomases riigis. Palun esitage statistilised andmed, eelkõige joonised aastase kogutoodangu ning aastase põllumajandustoodangu koguväärtuse kohta, mis on vajalikud eespool osutatud tingimuste hindamiseks.

Ümberkorraldamissuuniste äärenumbri 80 kohaselt võib geograafilised viited määrata piirkondlikul tasandil. Kõigil juhtudel peab riigi (või piirkonna) toodangu kindlaksmääramine põhinema tavapärastel tootmistasemetel (üldiselt kolme eelmise aasta keskmine) ja abisaajate toodangu kogus või väärtus peab esindama asjaomaste ettevõtjate toodangu kogust ja väärtust enne abi andmise otsust.

3.2.2. Kui meede ei vasta punktis 3.2.1 mainitud ühelegi tingimusele, vaadake palun ümberkorraldamissuuniste äärenumbreid 74–76 ja kirjeldage, milliseid tasakaalustavaid meetmeid võetakse põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks.

3.3. Kas meede näeb ette, et abisaajad äriühingud ei tohi ümberkorraldamiskava rakendamise jooksul tootmisvõimsust suurendada?

□ | jah | □ | ei |

4. Miinimumiga piirduv abi

Kirjeldage, kuidas tagatakse, et abi piirdub miinimumiga.

5. Ühekordne abi

Kas on välistatud, et abisaajad äriühingud saavad ümberkorraldamisabi kümne aasta jooksul rohkem kui üks kord?

□ | jah | □ | ei |

Juhime tähelepanu asjaolule, et kui seda põhimõtet ei järgita, tuleb abi taotleda eraldi (abikavade puhul). Ümberkorraldussuuniste äärenumbri 83 kohaselt on aga viie aastani vähendatud ajavahemikku, mille jooksul põllumajandusliku esmatootmisega seotud üksiktoetuste ning päästmis- ja ümberkorraldamiskavade puhul lisaabi ei anta, välja arvatud erandlikud ning ettenägematud asjaolud, mille eest äriühing ei vastuta.

6. Abi summa

Palun näidake ära ühele äriühingule ümberkorraldamistoimingu osana antava toetuse maksimaalne suurus:

Esitage kogu asjakohane teave igat liiki abi kohta, mida võidakse anda äriühingutele, kellel on õigus ümberkorraldamisabi saada.

7. Aastaaruanne

7.1. Kas te kohustute vähemalt kord aastas esitama meetme rakendamise kohta aruande, mis sisaldab komisjoni juhendis ühtsete aruannete kohta ettenähtud andmeid?

□ | jah | □ | ei |

7.2. Kas kohustute esitama sellises aruandes abisaajate äriühingute loetelu koos vähemalt järgmiste andmetega:

a) äriühingu nimi;

b) sektorikood, kasutades NACE [86] kahenumbrilisi sektori klassifikatsioonikoode;

c) töötajate arv;

d) aastakäive ja bilansi lõppsumma;

e) antud abi suurus;

f) vajaduse korral äriühingule minevikus antud ümberkorraldamisabi või muu vastav toetus;

g) teave selle kohta, kas abisaaja äriühing on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus.

□ | jah | □ | ei |

Juhime tähelepanu asjaolule, et punkti 7.2 ei kohaldata väikestele põllumajandusettevõtetele.

Kui on rakendatud ümberkorraldamissuuniste punkte 73–82, peavad aruanded sisaldama ka andmeid, mis näitavad kas:

a) toodangu kogust (või väärtust), millele ümberkorraldamisabist kasu on olnud, ning andmeid nimetatud punktide alusel saavutatud tootmisvõimsuse vähendamise kohta või

b) andmeid, mis osutavad, et ümberkorraldamissuuniste punktides 79, 80 ja 81 nimetatud tootmisvõimsuse vähendamisest erandi lubamise tingimused on täidetud.

III.12.Q OSA

TSE TESTIDE, SURNUD LOOMADE JA TAPAMAJAJÄÄTMETEGA SEOSES ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat taotlusvormi tuleb kasutada riigiabi puhul TSE testide, surnud loomade ja tapamajajäätmete kulude hüvitamiseks ettevõtjatele, kes tegelevad loomade ja asutamislepingu I lisaga hõlmatud loomsete saaduste tootmise, töötlemise ja turustamisega, kuivõrd asutamislepingu artiklid 87, 88 ja 89 on sellistele toodetele kohaldatavaks kuulutatud.

Terminite ja definitsioonide selgitamiseks palun vaadake TSE testide, surnud loomade ja tapamajajäätmetega seoses antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste II peatükki (2002/C 324/02).

1. TSE testid

1.1. Kas meede on osa ühenduse, riigi või piirkondliku tasandi asjaomasest haiguse ennetamise, tõrje ja likvideerimise programmist?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, vaadake palun põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate suuniste punkti 11.4.2.

1.2. Palun näidake, millised ühenduse või riigi õigussätted näevad ette, et riigi pädevad asutused peavad haigusega tegelema kas rakendades meetmeid selle likvideerimiseks, eelkõige siduvaid hüvitamismeetmeid, või luues algselt hoiatussüsteemi, mida vajaduse korral kombineeritakse abiga, et ergutada eraisikuid ennetusmeetmetes vabatahtlikult osalema. Palun lisage riigi asjaomaste õigussätete koopia.

1.3. Palun vaadake põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punkti 11.4.3 ja selgitage, kas meede on

□ ennetav,

□ tasakaalustav või

□ nende kahe kombinatsioon.

1.4. Kas meede vastab nii ühenduse veterinaaralastes õigusaktides sätestatud eesmärkidele kui ka erisättele?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, vaadake palun põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punkti 11.4.4.

1.5. Palun esitage abikõlblike kulutuste ammendav loetelu (nt testikomplekti, proovi võtmise, transpordi, säilitamise ja hävitamise kulud …).

1.6. Milline on abi määr protsendina abikõlblikest kuludest? Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punkti 11.4.5 kohaselt võib abi määr olla maksimaalselt 100 % tehtud kulutustest. Juhime tähelepanu asjaolule, et see peab sisaldama ühenduse makseid TSE testide tegemiseks.

… %

1.7. Kas meede puudutab inimtoiduks tapetud veiste kohustuslikku BSE testimist?

□ | jah | □ | ei |

Juhime tähelepanu asjaolule, et testimiskohustus võib põhineda ühenduse või riigi õigusaktidel.

1.8. Kui jah, kas nende testide otsene ja kaudne toetus kokku ületab 40 eurot testi kohta (sealhulgas ühenduse maksed)?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun vaadake TSE suuniste äärenumbrit 24.

1.9. Kas abi makstakse ettevõtjale, kelle juures tuleb võtta testideks proovid?

□ | jah | □ | ei |

1.10. Kui ei, kas abi makstakse välja laboritele?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, palun vaadake TSE suuniste äärenumbrit 25.

1.11. Kui jah, palun selgitage üksikasjalikult, kuidas kogu makstud riigiabi summa edastatakse ettevõtjale, kelle juures tuleb võtta testimiseks proovid.

Juhime tähelepanu asjaolule, et laboratooriumide valik peab reeglina toimuma turupõhimõtete kohaselt, kedagi diskrimineerimata ning vajadusel rakendades pakkumismenetlusi, mis on kooskõlas ühenduse õigusega ning eelkõige pretsedendiõigusega, kasutades piisavat reklaami, et asjaomasel teenuseturul tekiks konkurents ning hanke-eeskirjade erapooletust oleks võimalik jälgida.

1.12. Kas testikomplektide hankija valik on tehtud turupõhimõtete kohaselt, kedagi diskrimineerimata ning vajadusel rakendades pakkumismenetlusi, mis on kooskõlas ühenduse õigusega ning eelkõige pretsedendiõigusega, kasutades piisavat reklaami, et asjaomasel teenuseturul tekiks konkurents ning hanke-eeskirjade erapooletust oleks võimalik jälgida?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, palun selgitage, kuidas kogu makstud riigiabi summa edastatakse ettevõtjale, kelle juures tuleb võtta testimiseks proovid, ning kuidas saab välistada abielemendi sattumist testikomplektide hankijale?

2. Surnud loomad

2.1. Kas meede on seotud liikmesriigis kõikide surnud loomade ohutu kõrvaldamise seire ja tagamise järjepideva programmiga?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, palun vaadake TSE suuniste punkti 32.

2.2. Kas abi antakse ainult talupidajatele?

□ | jah | □ | ei |

2.3. Kui ei, kas abi makstakse talupidajast järgmise etapi ettevõtjatele, kes osutavad surnud loomade kõrvaldamise ja/või hävitamisega seotud teenuseid?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, palun vaadake TSE suuniste punkti 32.

2.4. Kui jah, palun näidake, kuidas kogu makstud riigiabi talupidajale edastatakse.

2.5. Kas punktis 2.3 mainitud teenuseosutaja valik on täielikult talupidaja teha?

□ | jah | □ | ei |

2.6. Kui ei, kas teenuseosutaja valitakse ja kas talle makstakse turupõhimõtteid järgides, kedagi diskrimineerimata, ning vajadusel rakendades pakkumismenetlusi, mis on kooskõlas ühenduse õigusega, ning kasutades igal juhul piisavat reklaami, et asjaomasel teenuseturul tekiks konkurents ning hanke-eeskirjade erapooletust oleks võimalik jälgida?

□ | jah | □ | ei |

2.7. Kui ei, palun näidake, et antud teenuse osutamise eripära või seadusliku aluse tõttu on olemas ainult üks võimalik teenusepakkuja.

2.8. Milline on maksimaalne abi määr protsendina abikõlblikest kuludest?

… % kõrvaldamiskuludest (kogumine ja transport)

… % hävitamiskuludest (ladustamine, teisendamine, hävitamine ja lõplik kõrvaldamine)

Juhime tähelepanu asjaolule, et kuni 31. detsembrini 2003 võib surnud loomade kõrvaldamis- ja hävitamiskulud hüvitada kuni 100 % ulatuses. Alates 1. jaanuarist 2004 võivad liikmesriigid anda riigiabi 100 % ulatuses kõrvaldamist vajavate surnud loomade kõrvaldamise kuludest ning 75 % ulatuses nende korjuste hävitamise kuludest. (Erandeid vt punktides 2.10 ja 2.11.)

2.9. TSE suuniste äärenumbrite 28 ja 29 kohaselt võib alternatiivina anda kuni võrdväärses summas abi talupidajate tehtud kindlustusmaksete hüvitamiseks, kui kindlustus katab surnud loomade kõrvaldamise ja hävitamise kulud. Kas taotletav meede näeb ette sellised maksed?

□ | jah | □ | ei |

2.10. TSE suuniste äärenumbri 30 kohaselt võivad liikmesriigid alternatiivina anda abi kuni 100 % ulatuses korjuste kõrvaldamise ja hävitamise kuludest, kui abi rahastatakse korjuste hävitamise rahastamiseks ettenähtud tasudest või kohustuslikest maksetest, tingimusel, et sellised tasud või maksed piirduvad lihasektoriga ja on otseselt kehtestatud lihasektorile. Kas taotletav meede näeb ette sellised maksed?

□ | jah | □ | ei |

2.11. Liikmesriigid võivad anda riigiabi 100 % ulatuses kõrvaldamise ja hävitamise kuludest, kui asjaomaste surnud loomade puhul on TSE testi tegemine kohustuslik. Kas selline kohustus on kehtestatud?

□ | jah | □ | ei |

2.12. Kas meede on otseselt seotud kaitsemeetmetega, näiteks kui ühenduse eeskirjade kohaselt on lubatud surnud loomadega toita ohustatud või kaitstud raipetoidulisi linnuliike?

□ | jah | □ | ei |

2.13. Kui jah, kas liikmesriik on teinud kõik vajaliku, tagamaks kaitse-eesmärkide täitmise?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, palun vaadake TSE suuniste äärenumbrit 35.

3. Tapamajajäätmed

TSE suuniste äärenumbri 38 kohaselt ei luba komisjon riigiabi pärast nende suuniste kohaldamise kuupäeva (1. jaanuar 2003) toodetud tapamajajäätmete kõrvaldamise kulude katmiseks.

3.1. Erandkorras ning võimaldamaks lihasektoril järk-järgult kohaneda TSEsid käsitlevate õigusaktide kehtestamisest tulenevate suuremate kuludega, lubab komisjon riigiabi kuni 50 % ulatuses 2003. aastal toodetud määratletud riskiteguriga materjali ning edasise kaubandusliku otstarbeta kondijahu ohutu kõrvaldamise kuludest. Kui taotletav meede näeb ette selliseid makseid, palun näidata:

- millised meetmed on võetud tagamaks, et meede puudutab ainult eespool kirjeldatud liha ja kondijahu?

- millised on abikõlblikud kulud?

- milline on maksimaalne abi määr protsendina abikõlblikest kuludest?

3.2. TSE suuniste äärenumbri 40 kohaselt lubab komisjon riigiabi kuni 100 % ulatuses enne nende suuniste kohaldamiskuupäeva toodetud määratletud riskiteguriga materjali ning edasise kaubandusliku otstarbeta kondijahu kõrvaldamise kuludest. Kui taotletav meede näeb ette selliseid makseid, palun näidata:

- millised meetmed on võetud tagamaks, et meede puudutab ainult eespool kirjeldatud liha ja kondijahu?

- millised on abikõlblikud kulud?

- milline on maksimaalne abi määr protsendina abikõlblikest kuludest?

… %

3.3. TSE suuniste äärenumbri 41 kohaselt lubab komisjon riigiabi kuni 100 % ulatuses ohutu kõrvaldamise ootel määratletud riskiteguriga materjali, liha ja kondijahu nõuetekohase ladustamise kuludest kuni 2004 aasta lõpuni. Kui taotletav meede näeb ette selliseid makseid, palun näidata:

- millised meetmed on võetud tagamaks, et meede puudutab ainult eespool kirjeldatud määratletud riskiteguriga materjali, liha ja kondijahu?

- millised on abikõlblikud kulud?

- milline on maksimaalne abi määr protsendina abikõlblikest kuludest?

… %

III.13.A OSA

LENNUNDUSSEKTORI RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKORRALDAMISEKS ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Seda lisa tuleb kasutada ümberkorraldamiseks antava üksiktoetuse taotlemisel raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega [87] ning lennundussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega [88] hõlmatud lennuettevõtjatele.

1. Abikõlblikkus

1.1. Kas äriühing on piiratud vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.2. Kas äriühing on piiramatu vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimaste kuude jooksul?

□ | jah | □ | ei |

1.3. Kas äriühing vastab riikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele?

□ | jah | □ | ei |

Kui olete mõnele eespool olevatest küsimustest vastanud jaatavalt, lisage palun asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtuotsus, millega riigi äriühinguõiguse kohaselt algatatakse äriühingu suhtes uurimine).

Kui olete kõikidele eespool esitatud küsimustele vastanud eitavalt, esitage palun tõendid selle kohta, et äriühing on raskustes ning et tal on seetõttu õigus saada päästeabi.

1.4. Millal äriühing loodi? …

1.5. Mis ajast alates äriühing tegutseb? …

1.6. Kas äriühing kuulub suuremasse kontserni?

□ | jah | □ | ei |

Kui vastasite jaatavalt, esitage palun kontserni täielikud andmed (organisatsiooni struktuur, mis näitab liikmetevahelisi sidemeid ning kapitali ja hääleõiguse andmeid) ning lisage tõendusmaterjal selle kohta, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

1.7. Kas äriühing (või kontsern, millesse see kuulub) on minevikus saanud ümberkorraldamisabi?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, esitage palun täielikud andmed (kuupäev, summa, viide võimalikule varasemale komisjoni otsusele jms).

2. Ümberkorraldamiskava

2.1. Palun esitage ülevaade turu (turgude) kohta, kus raskustes olev äriühing tegutseb, lisades turuülevaate teinud organisatsiooni nime. Turuülevaates tuleb eeskätt esitada:

2.1.1. toote ja geograafilise turu (turgude) täpne määratlus;

2.1.2. äriühingu peamiste konkurentide nimed ja nende osa maailma-, ühenduse või siseturust;

2.1.3. äriühingu turuosa areng viimastel aastatel;

2.1.4. hinnang üldise tootmisvõimsuse ja nõudluse kohta ühenduse tasandil ning järeldus ülevõimsuse olemasolu kohta turul;

2.1.5. prognoosid turu arengusuundumuste, summaarse tootmisvõimsuse ja hindade kohta kogu ühenduses järgmisel viiel aastal.

2.2. Palun lisage ümberkorraldamiskava. Abi peab olema osa ulatuslikust ümberkorraldamisprogrammist; esitada tuleb vähemalt järgmised andmed:

2.2.1. turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine;

2.2.2. äriühingu raskustesse sattumise põhjuste analüüs;

2.2.3. äriühingu kavandatava tulevikustrateegia esitlemine ning kuidas see taastab elujõulisuse;

2.2.4. mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete täielik kirjeldus ja nende maksumus;

2.2.5. erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamiskava täieliku rakendamise lõpptähtaeg;

2.2.6. andmed äriühingu tootmisvõimsuse kohta, eelkõige selle võimsuse kasutamise ning võimsuse vähendamise kohta, eriti kui see on vajalik äriühingu rahalise elujõu ja/või turuolukorra taastamiseks;

2.2.7. ümberkorraldamise rahastamiskorra täielik kirjeldus, sealhulgas:

- järeloleva kapitali kasutamine;

- tütarettevõtjate varade müük, et abistada ümberkorraldamise rahastamist;

- erinevate aktsionäride ja kolmandate isikute (nagu võlausaldajad, pangad) rahalised kohustused;

- sotsiaalabi määr ja selle kasutamise vajaduse näitamine;

2.2.8. järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning hinnanguline kapitali tasuvus ja erinevatel strateegiatel põhinev tundlikkusanalüüs;

2.2.9. liikmesriigi ametiasutuste kohustus mitte anda äriühingule edasist abi;

2.2.10. liikmesriigi ametiasutuste kohustus mitte sekkuda äriühingu juhtimisse muudel kui omandiõigusest lähtuvatel põhjustel ning võimaldada äriühingu juhtimist kaubanduspõhimõtete järgi;

2.2.11. liikmesriigi ametiasutuste kohustused, mille eesmärk on piirata abi andmist ainult ümberkorraldamisprogrammiga ning vältida ümberkorralduste ajal äriühingu poolt osaluste omandamist teistes lennuettevõtjates;

2.2.12. ümberkorraldamiskava autori(te) nimi (nimed) ja selle koostamise kuupäev.

2.3. Kirjeldage kavandatavaid tasakaalustavaid meetmeid ühenduse tasandil konkurentsi moonutavate mõjude vähendamiseks, eelkõige äriühingu ümberkorraldamiskavas sisalduva võimsuse ja pakkumise vähendamise mõju tema konkurentidele.

2.4. Esitage kõik asjakohased andmed ümberkorraldamisabi saavale äriühingule kas kavade raames või muul moel kuni ümberkorraldamisperioodi lõpuni antud abi kohta.

2.5. Esitage kõik asjakohased andmed, kirjeldamaks taotletava meetme jaoks ettenähtud läbipaistvuse ja kontrolli viise.

III.13.B OSA

TRANSPORDI INFRASTRUKTUURILE ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada transpordi infrastruktuurile antava üksiktoetuse või kava taotlemisel. Seda tuleb kasutada ka üksiktoetuse või kava korral, mida komisjonilt taotletakse õiguskindluse tagamiseks.

1. Infrastruktuuri liik

1.1. Milline on meetme alusel abikõlblik infrastruktuur?

1.2. Kas kõnesolev infrastruktuur on avatud ja juurdepääsetav kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele ilma kedagi diskrimineerimata või on suunatud ühele või mitmele teatud ettevõttele?

1.3. Kas infrastruktuur on üldkasutatav ja sellisena käitatav või käitab/haldab seda avalikust haldusest eraldiolev üksus?

1.4. Palun täpsustage, millistel tingimustel infrastruktuuri käitatakse.

1.5. Kas kava või üksikmeede puudutab uut infrastruktuuri või olemasoleva infrastruktuuri laiendamist/ajakohastamist?

2. Abikõlblikud kulud ja abi määrad

2.1 Kas kava või üksikmeede puudutab:

□ investeerimiskulusid;

□ käitamiskulusid;

□ muud (palun täpsustage).

2.2. Millised on kõnesoleva projekti kogukulud ja mis ulatuses katab saaja need kulud ise?

2.3. Mis viisil on abi summa kehtestatud, nt pakkumismenetluse, turu-uuringute vms teel?

2.4. Palun põhjendage avaliku sektori panuse vajadust ning selgitage, kuidas tagatakse avaliku sektori osaluse hoidmine minimaalsel tasemel.

3. Saaja

3.1. Kuidas valitakse abi saaja?

3.2. Kas abi saaja on ka infrastruktuuri käitaja?

□ | jah | □ | ei |

Kui ei, selgitage palun käitaja valikut.

III.13.C OSA

MERETRANSPORDILE ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kõikide abimeetmete taotlemisel, mida hõlmavad meretranspordile antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised. [89]

1. Kavade liigid

Kas kava või seisneb järgmises või hõlmab järgmist:

a) □ tonnaažimaks;

b) □ sotsiaalmaksu vähendamine;

c) □ meremeeste tulumaksu vähendamine;

d) □ kohalike maksude vähendamine;

e) □ registreerimistasude vähendamine;

f) □ koolitusabi;

g) □ veoautode maanteedelt mereteedele üleviimise abi

h) □ avalike teenuste leping või selle sõlmimise kord

i) □ sotsiaalne abi?

j) □ muu, palun kirjeldage:

2. Abikõlblikkus

Punktide a, b, c, d, e, f, g puhul:

2.1. Millised on äriühingutele seatavad abikõlblikkuskriteeriumid?

2.2. Millised on laevadele seatavad abikõlblikkuskriteeriumid; eelkõige, kas on lipuga seonduvaid kohustusi?

2.3. Millised on meremeestele seatavad abikõlblikkuskriteeriumid, kui need on kohased?

2.4. Kirjeldage abikõlblike tegevuste loetelu. Kas režiim puudutab

□ | pukseerimist? | □ | süvendamist? |

2.5. Millised on kaitsemeetmed, takistamaks laialivalgumist sama äriühingu järeltegevustesse?

2.6. Punkti h puhul: millised on avalike teenuste kohustused, hüvitiste arvutamise meetod, pakkumismenetluses esitatud erinevad pakkumised ning määratud äriühingu valiku põhjused?

2.7. Punkti i puhul: milliseid marsruute ja kasutajarühmi puudutavad üksiktoetused ning millised tingimused kaasnevad üksiktoetuste andmisega?

3. Abi määrad

Punkti a puhul:

3.1. Milliste määrade abil arvutatakse maksustatav tulu 100 NT kohta?

Kuni 1000 NT

1001–10000 NT

10001–20000 NT

Üle 20001 NT

3.2. Kas äriühingud peavad looma eraldi arvestuse abikõlblike ja mitteabikõlblike tegevuste jaoks?

3.3. Kuidas tuleb käsitleda kontserne ja kontsernisiseseid tehinguid?

Punktide b, c, d ja e puhul:

3.4. Milline on abi määr protsendina sotsiaalmaksudest/riigimaksudest või maksudest või tasudest, mida meremees või laevaomanik oleks tavapäraselt pidanud tasuma? … %

3.5. Või millise absoluutse tasemega on need maksed, tasud või maksud piiratud?

3.6. Punkti f puhul: milline on abi määr koolituse kulude või koolitatava palga suhtes?

3.7. Punkti g puhul: milline on abi määr tonni/kilomeetri kohta?

3.8. Punkti i puhul: milline on üksiktoetuste summa?

III.13.D OSA

KOMBINEERITUD TRANSPORDILE ANTAVA ABI LISATEABELEHT

Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kombineeritud transpordile antava üksiktoetuse või kava taotlemisel. Seda tuleb kasutada ka üksiktoetuse või kava korral, mida komisjonilt taotletakse õiguskindluse tagamiseks.

1. Kava või meetme liik

Kas kava või üksikmeede puudutab: Kombineeritud transpordi seadmete hankimist?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage abikõlblikke varasid:

Kombineeritud transpordiga seotud infrastruktuuri ehitamist?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun kirjeldage meedet:

Tagastamatute subsiidiumide andmist, vähendamaks kombineeritud transporditeenustele juurdepääsu kulusid?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun esitage meedet õigustav uuring: …

Muud?

2. Abikõlblikud kulud

Kas merekonteinerid (ISO 1) on kava alusel abikõlblikud?

□ | jah | □ | ei |

Kas vagunid ja vedurid on kava alusel abikõlblikud?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, kes on abi saajad?

Kas abikõlblikke vahendeid kasutatakse ainult kombineeritud transporditoimingutes?

□ | jah | □ | ei |

Muud üksiktoetuse või kava alusel abikõlblikud kulud:

3. Abi määrad

Kas kombineeritud transpordi seadmetele antava abi määr on suurem kui 30 % abikõlblikest kuludest?

□ | jah | □ | ei |

Kas kombineeritud transpordi infrastruktuurile antava abi määr on suurem kui 50 % abikõlblikest kuludest?

□ | jah | □ | ei |

Kui jah, palun esitage seda õigustav dokumentaalne tõendusmaterjal:

Kombineeritud transporditeenustele juurdepääsu kulude vähendamise subsiidiumide puhul palun esitage uurimus, mis õigustab kavandatavat abi määra.

[1] Vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1) (edaspidi "menetlusmäärus") artikli 1 lõikele f tähendab ebaseaduslik toetus uut toetust, mis on kehtestatud vastuolus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3.

[5] Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.12.2001, lk 33).

[6] Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 koolitusabi suhtes (EÜT L 10, 13.12.2001, lk 20).

[7] Komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2204/2002, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 tööhõivele suunatud riigiabi suhtes (EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3 ja EÜT L 349, 24.12.2002, lk 126).

[10] Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus, mis käsitleb mikro-, väikeste või keskmise suurusega ettevõtete määratlemist (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36), ja komisjoni määruse (EÜ) nr …/… eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 seoses reguleerimisala laiendamisega, et hõlmata uurimis- ja arendustegevusele antavat toetust.

[11] Nagu on määratletud raskustes olevate ettevõtete päästmist või ümberkorraldamist käsitlevates ühenduse suunistes (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 218).

[12] Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antud riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33).

[13] ELT L 63, 28.2.2004, lk 22.

[14] Käesolev kirjeldus peaks näitama, kuidas kavatsevad ametiasutused tagada selle, et täidetakse piirkondliku riigiabi andmise juhendi punkti 4.6 (EÜT 74, 10.3.1998, lk 9), muudetud ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks või ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suunistega (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2) ning piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste hilisemate muudatusega (EÜT C 258, 9.9.2000, lk 5).

[15] Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 koolitusabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20).

[16] ELT L 63, 28.2.2004, lk 20.

[17] Komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2204/2002, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 tööhõivele suunatud riigiabi suhtes (EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3 ja EÜT L 349, 24.12.2002, lk 126).

[18] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist (EAGGF) antava toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

[19] Piirkondlikku riigiabi käsitlevad suunised (EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9, mida on muudetud ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks või ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suunistega (EÜT C 28, 9.10.1999, lk 2) ja piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste edasiste muudatustega (EÜT C 258, 9.9.2000, lk 5).

[20] Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33), ja komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2204/2002, millega kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 tööhõivealase riigiabi suhtes (EÜT L 337, 13.12.2002 lk 3 ja EÜT L 349, 24.12.2002, lk 126).

[21] Komisjoni 8. märtsi 2002. aasta kiri liikmesriikidele mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kohaste, EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 alusel võetud asjaomaste meetmete kohta (SG (2002) D/228828), ja komisjoni 8. märtsi 2002. aasta kiri liikmesriikidele EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 alusel võetud asjaomase meetme kohta sünteeskiutööstusele antavat abi käsitlevate eeskirjade ja mootorsõidukite tööstusele antavat riigiabi käsitleva ühendusepoolse raamistiku osas (SG (2002) D/228829).

[22] Seda tuleks mõista piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste punkti 4.1 tähenduses (EÜT C 74. 10.3.1998, lk 9), mille kohaselt "piirkondliku abi eesmärk on tagada tootlik investeering (alginvesteering) või töökohtade loomine, mis on seotud investeeringuga. Käesolev meetod seega ei eelista ei põhikapitali ega tööjõudu."

[23] Laenu määr protsendimäärana või osana abikõlblikust investeeringust.

[24] Asendusinvesteeringud kuuluvad tegevusabi kategooriasse ja seega ei kuulu alginvesteeringute hulka.

[25] Nagu on määratletud ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suunistes (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2).

[26] Transpordisektori puhul ei kuulu ühtse kululiikide kogumiga seotud kulutuste hulka transpordivahendite ostukulud. Sellise kulu puhul ei ole õigust saada alginvesteeringuks ettenähtud abi.

[27] Kirjelduses peaks kajastuma see, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada vastavuse piirkondlikku abi käsitlevate suuniste punktidele 4.4 ja 4.5 (EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9).

[28] Käesolevas kirjelduses peaks kajastuma, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada vastavuse piirkondlikku abi käsitlevate suuniste punktile 4.6 (EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9).

[29] Töökohtade arv on aasta tööjõuühikute arv (ATÜ) ehk täistööajaga töötajate arv, kes on aasta jooksul tööl, kusjuures osaaja- ja hooajatööd mõõdetakse ATÜ murdosades.

[30] Kirjelduses peaks kajastuma see, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada, et abi antakse üksnes seoses täiendavate veokuludega, mis on põhjustatud kaupade liikumisest riigisiseselt, ja abi arvutamine põhineb kõige säästvamal veoliigil ja lühimal teel tootmis- või töötlemiskohast turustamiskohani ning seda abi ei saa anda selliste ettevõtete toodete veoks, millel ei ole alternatiivset asukohta.

[31] EÜT C 232, 12.8.2000, lk 24 ja EÜT C 28, 1.2.2000, lk 7.

[32] Abi osatähtsus maksimaalselt 40 % (50 % ebasoodsamates piirkondades)

[33] Vt joonealune märkus 13.

[34] Välja arvatud raudteeveerem komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 4 lõike 5 tähenduses (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33).

[35] Komisjoni teatis "Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele" (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8), B lisa.

[36] Komisjoni teatis "Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele" (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8), D lisa.

[37] Vastavalt käesolevale sättele "peavad liikmesriigid teatama igal juhul piirkondlikust investeerimistoetusest, kui kavandatav toetus ületab lõikes 21 sätestatud jaotuses ja eeskirjades investeeringu suhtes kehtestatud suurima lubatava toetussumma" (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8).

[38] Programmi väliselt antava toetuse kohta peavad liikmesriigid esitama üksikasjaliku teabe toetuse kasuliku mõju kohta asjaomasele toetatavale piirkonnale.

[39] Komisjoni teatis "Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele" (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8).

[40] Ühenduse uurimis- ja arendustegevuseks antavat riigiabi käsitlev raamprogramm (EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5) ja hilisemad muudatused (EÜT C 48, 13.2.1998, lk 2) ja komisjoni teatis raamprogrammi pikendamise kohta (EÜT C 111, 8.5.2002, lk 3).

[41] Määrus (EÜ) nr 70/2001, muudetud (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22).

[42] Vt ühenduse uurimis- ja arendustegevuseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammi lõige 5.8 (EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5).

[43] Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru lõppedes sõlmitud põllumajandusleping (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 31).

[44] Ühenduse uurimis- ja arendustegevuseks antavat riigiabi käsitlev raamprogramm (EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5) ja hilisemad muudatused (EÜT C 48, 13.2.1998, lk 2) ja komisjoni teatis raamprogrammi pikendamise kohta (EÜT C 111, 8.5.2002, lk 3).

[45] Määrus (EÜ) nr 70/2001, muudetud (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22).

[46] Vt ühenduse uurimis- ja arendustegevuseks antavat riigiabi käsitleva raamprogrammi lõige 5.8 (EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5).

[47] Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru lõppedes sõlmitud põllumajandusleping (EÜT L 336,23, 23.12.1994, lk 31).

[48] Ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad suunised (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2).

[49] Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistiline klassifikaator, mille avaldas Euroopa Ühenduste Statistikaamet.

[50] Ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad suunised (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2).

[51] Ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad suunised (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2).

[52] Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistiline klassifikaator, mille avaldas Euroopa Ühenduste Statistikaamet.

[53] Ühenduse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad suunised (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2). Pange tähele, et peab kasutama erivormi lennundussektori (III.13.a osa) ja põllumajandussektori (III.12.p osa) ettevõtete ümberkorraldamisabi puhul.

[54] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavate õiguslike aspektide kohta (EÜT C 43, 16.2.2002, lk 6).

[55] Ühenduse suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (EÜT C 37, 3.2.2001, lk 3).

[56] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/77/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 3).

[57] Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi kohta (EÜT L 10, 13.10.2001, lk 33).

[58] Komisjoni teatis riigiabi ja riskikapitali kohta (EÜT C 235, 21.8.2001, lk 3).

[59] Esitatav teave ei hõlma vähese tähtsusega abi vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30), mida antakse samale abisaajale ja mille kohta ei ole vaja andmeid esitada.

[60] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17).

[61] Uued miinimumnõuded on nõuded, mis tuleb ettevõtjatele kohustuslikuks muuta mitte rohkem kui kaks aastat enne investeeringu tegelikku tegemist, kui õigusaktis ei nähta ette üleminekuperioodi, või normide puhul, mis muutuvad kohustuslikuks pärast investeeringu tegelikku tegemist, neid norme kehtestavas õigusaktis ettenähtud üleminekuperioodi kohaselt.

[62] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17).

[63] Nõukogu määrus (EÜ) 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks, millega muudetakse ja tühistatakse teatavaid määrusi (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

[64] Nõukogu määrus (EÜ) 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 214, 13.8.1999, lk 31).

[65] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT N C 232, 12.8.2000, lk 17).

[66] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks, millega muudetakse ja tühistatakse teatavaid määrusi (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

[67] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17).

[68] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17).

[69] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17).

[70] Teisisõnu talupidajad, mitte töötlevad ja turustavad ettevõtted.

[71] Viide saagile ei tähenda, et abi ei hõlma loomapidamist. Suuniste punktis 11.3 sätestatud põhimõtted kehtivad mutatis mutandis ebasoodsa ilmastiku tõttu karjale tekkinud kahju hüvitamiseks ettenähtud abile.

[72] Tavalise aasta kogutoodang arvutatakse kolme eelneva aasta keskmise kogutoodangu alusel, jättes välja aastad, mil halbade ilmastikutingimuste tõttu maksti hüvitist. Võidakse aktsepteerida ka muid tavalise toodangu arvutusmeetodeid (sealhulgas piirkondlikke kontrollnäitajaid), kui need on representatiivsed ega tugine ebanormaalselt kõrgetel tootmisnäitajatel.

[73] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17).

[74] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17).

[75] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17).

[76] Põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17).

[77] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks, millega muudetakse ja tühistatakse teatavaid määrusi (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

[78] Kirjeldus peab näitama, kuidas ametivõimud kavatsevad tagada, et abi antakse ainult kaupade riigi piires transportimise lisakulude katmiseks, et abi arvutatakse kõige ökonoomsema transpordiviisi ning tootmis- või töötlemiskoha ja turustuskoha vahelise lühima tee alusel ning et abi ei saaks anda alternatiivse asukohata ettevõtete toodete transportimiseks.

[79] EÜT C 44, 16.2.1996, lk 2.

[80] EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17.

[81] EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

[82] EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

[83] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

[84] EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

[85] EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10.

[86] Euroopa Ühenduste Statistikaameti poolt avaldatud Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistiline liigitus.

[87] Raskustes olevate äriühingute päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2).

[88] Ühenduse suunised Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 kohaldamise kohta lennundussektori riigiabi suhtes (EÜT C 350, 10.12.1994, lk 5).

[89] Meretranspordile antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (EÜT C 205, 5.7.1997, lk 5).

--------------------------------------------------

LISA

LIHTSUSTATUD TAOTLUSVORM

Seda vormi võib kasutada komisjoni rakendusmääruse nr …, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, [1] artikli 4 lõike 2 kohase lihtsustatud taotluse esitamisel.

1. Eelnevalt kinnitatud abikava [2]

1.1. Komisjoni poolt antud abi number:

1.2. Pealkiri:

1.3. Kinnitamise kuupäev [viitega komisjoni kirjale SG(..)D/…]:

1.4. Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas:

1.5. Peamine eesmärk (palun täpsustada):

1.6. Õiguslik alus:

1.7. Kogueelarve:

1.8. Kestus:

2. Taotletav instrument

□ uus eelarve (palun täpsustage nii kogueelarve kui ka aastaeelarve asjaomase riigi vääringus):

□ uus kestus (palun täpsustage alguskuupäev, millest alates abi võib anda, ning viimane kuupäev, mil abi võib anda):

□ kriteeriumide kitsendamine (palun näidake, kas muudatus puudutab abi määrade või abikõlblike kulutuste vähendamist, ning esitage üksikasjad):

Palun lisage õigusliku aluse lõpliku teksti (lõplike tekstide) asjakohase väljavõtte koopia (või veebilink).

[1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse EÜ asutamislepingu artikli 93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

[2] Kui abikava on komisjonilt taotletud rohkem kui ühel korral, esitage palun viimase täieliku taotluse üksikasjad, mille komisjon kinnitas.

--------------------------------------------------

III A LISA

OLEMASOLEVA RIIGIABI STANDARDNE ARUANDEVORM

(Käesolev vorm hõlmab kõiki sektoreid peale põllumajanduse)

Riigiabi üldise aruandlussüsteemi lihtsustamiseks, parandamiseks ja sujuvamaks muutmiseks asendatakse olemasolev standardne aruandlusprotseduur iga-aastase ajakohastamisega. Komisjon saadab iga aasta 1. märtsiks liikmesriikidele eelvormindatud tabeli, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid kõikide abikavade ja üksiktoetuste kohta. Liikmesriigid tagastavad elektroonilises vormis tabeli komisjonile kõnesoleva aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t riigiabi andmed aasta t-1 kohta. [1]

Suurema osa eelvormindatud tabelis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksiktoetuse andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t-1) kulutused. Lisaks sellele näitavad liikmesriigid, millised kavad on lõppenud või milliste puhul on kõik maksed lõpetatud ning kas kava kaasfinantseeritakse ühenduse vahenditest või mitte.

Sellised andmed nagu abi eesmärk, sektor, millele abi on suunatud, jms viitavad abi kinnitamise ajale ning mitte abi lõppsaajatele. Näiteks sellise kava, mis abi kinnitamise ajal on ette nähtud ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, peamiseks eesmärgiks on abi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kui aga kava on abi kinnitamise ajal avatud kõikidele ettevõtetele, ei loeta seda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatuks isegi juhul, kui kogu abi lõpuks viimastele välja makstakse.

Tabelis sisalduvad järgmised parameetrid. Parameetrid 1–3 ja 6–12 täidab komisjon ning liikmesriigid kontrollivad neid. Parameetrid 4, 5 ja 13 täidavad liikmesriigid.

1. Pealkiri

2. Abi number

3. Kõik varasemad abi numbrid (nt pärast kava pikendamist)

4. Lõpp

Liikmesriikidel tuleb ära näidata kavad, mis on lõppenud või mille kõik maksed on lõpetatud.

5. Kaasfinantseerimine

Ehkki ühenduse poolne rahastamine on välistatud, hõlmab iga liikmesriigi kogu riigiabi ühenduse vahenditest kaasfinantseeritavaid abimeetmeid. Määramaks kindlaks, milliseid kavasid kaasfinantseeritakse, ning hindamaks sellise abi osakaalu kogu riigiabis, peavad liikmesriigid näitama, kas kava kaasfinantseeritakse või mitte, ja kui jah, siis millist protsentuaalset osa abist kaasfinantseeritakse. Kui see ei ole võimalik, tuleb esitada kaasfinantseeritava abi hinnanguline kogusumma.

6. Sektor

Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE [2] [kolmenumbrilisel tasemel].

7. Esmane eesmärk

8. Teisene eesmärk

Teisene eesmärk on eesmärk, milleks abi (või selle eraldiseisev osa) selle kinnitamise ajal lisaks peamisele eesmärgile ette nähti. Näiteks kava puhul, mille peamine eesmärk on teadus- ja arendustegevus, võib teisene eesmärk olla väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kui abi on mõeldud ainult neile. Kava puhul, mille esmane eesmärk on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, võivad teisesed eesmärgid olla koolitus ja tööhõive, kui abi kinnitamise ajal nähti x% abist ette koolituseks ja y% tööhõiveks.

9. Piirkond (piirkonnad)

Abi võib kinnitamise ajal ette näha üksnes teatava piirkonna või piirkondade rühma jaoks. Asjakohasel juhul tuleb eristada artikli 87 lõike 3 punktis a ja artikli 87 lõike 3 punktis c loetletud piirkondi. Kui abi on ette nähtud ühe konkreetse piirkonna jaoks, tuleb see määratled NUTSi [3] II tasandil.

10. Abimeetme(te) kategooria

Eristatakse kuut kategooriat (toetus, maksuvähendus/-vabastus, aktsiakapitalis osalemine, sooduslaen, maksustamise edasilükkamine, garantii).

11. Abimeetme kirjeldus riigikeeles

12. Abi liik

Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksiktoetus (ajutine abi).

13. Kulutused

Üldreeglina tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (või maksukulude korral tegelikult saamatajäänud tulu põhiselt). Maksete puudumise korral esitatakse ja märgitakse vastavalt kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta esitatakse eraldi arvulised näitajad (nt toetus, sooduslaen jms). Arvulised näitajad esitatakse aruandlusperioodil kehtinud riigivääringus. Kulutused esitatakse perioodide t-1, t-2, t-3, t-4 ja t-5 kohta.

[1] t on aasta, mil andmeid küsitakse.

[2] NACE Rev.1.1 on Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistiline liigitus.

[3] NUTS on ühenduse statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur.

--------------------------------------------------

III B LISA

OLEMASOLEVA RIIGIABI STANDARDNE ARUANDEVORM

(Käesolev vorm hõlmab põllumajandussektorit)

Riigiabi üldise aruandlussüsteemi lihtsustamiseks, parandamiseks ja sujuvamaks muutmiseks asendatakse olemasolev standardne aruandlusprotseduur iga-aastase ajakohastamisega. Komisjon saadab iga aasta 1. märtsiks liikmesriikidele eelvormindatud tabeli, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid kõikide abikavade ja üksiktoetuste kohta. Liikmesriigid tagastavad elektroonilises vormis tabeli komisjonile kõnesoleva aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t riigiabi andmed aasta t-1 kohta. [1]

Suurema osa eelvormindatud tabelis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksiktoetuse andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t-1) kulutused. Lisaks sellele näitavad liikmesriigid, millised kavad on lõppenud või milliste puhul on kõik maksed lõpetatud ning kas kava kaasfinantseeritakse ühenduse vahenditest või mitte.

Sellised andmed nagu abi eesmärk, sektor, millele abi on suunatud, jms viitavad abi kinnitamise ajale ning mitte abi lõppsaajatele. Näiteks sellise kava, mis abi kinnitamise ajal on ette nähtud ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, peamiseks eesmärgiks on abi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kui aga kava on abi kinnitamise ajal avatud kõikidele ettevõtetele, ei loeta seda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatuks isegi juhul, kui kogu abi lõpuks viimastele välja makstakse.

Tabelis sisalduvad järgmised parameetrid. Parameetrid 1–3 ja 6–12 täidab komisjon ning liikmesriigid kontrollivad neid. Parameetrid 4, 5, 13 ja 14 täidavad liikmesriigid.

1. Pealkiri

2. Abi number

3. Kõik varasemad abi numbrid (nt pärast kava pikendamist)

4. Lõpp

Liikmesriikidel tuleb ära näidata kavad, mis on lõppenud või mille kõik maksed on lõpetatud.

5. Kaasfinantseerimine

Ehkki ühenduse poolne rahastamine on välistatud, hõlmab iga liikmesriigi kogu riigiabi ühenduse vahenditest kaasfinantseeritavaid abimeetmeid. Määramaks kindlaks, milliseid kavasid kaasfinantseeritakse, ning hindamaks sellise abi osakaalu kogu riigiabis, peavad liikmesriigid näitama, kas kava kaasfinantseeritakse või mitte, ja kui jah, siis millist protsentuaalset osa abist kaasfinantseeritakse. Kui see ei ole võimalik, tuleb esitada kaasfinantseeritava abi hinnanguline kogusumma.

6. Sektor

Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE [2] [kolmenumbrilisel tasemel].

7. Esmane eesmärk

8. Teisene eesmärk

Teisene eesmärk on eesmärk, milleks abi (või selle eraldiseisev osa) selle kinnitamise ajal lisaks peamisele eesmärgile ette nähti. Näiteks kava puhul, mille peamine eesmärk on teadus- ja arendustegevus, võib teisene eesmärk olla väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kui abi on mõeldud ainult neile. Kava puhul, mille esmane eesmärk on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, võivad teisesed eesmärgid olla koolitus ja tööhõive, kui abi kinnitamise ajal nähti x% abist ette koolituseks ja y% tööhõiveks.

9. Piirkond (piirkonnad)

Abi võib kinnitamise ajal ette näha üksnes teatava piirkonna või piirkondade rühma jaoks. Asjakohasel juhul võib eristada sihtala 1 piirkondi ning vähemsoodsaid piirkondi.

10. Abimeetme(te) kategooria

Eristatakse kuut kategooriat (toetus, maksuvähendus/-vabastus, aktsiakapitalis osalemine, sooduslaen, maksustamise edasilükkamine, garantii).

11. Abimeetme kirjeldus riigikeeles

12. Abi liik

Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksiktoetus (ajutine abi).

13. Kulutused

Üldreeglina tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (või maksukulude korral tegelikult saamatajäänud tulu põhiselt). Maksete puudumise korral esitatakse ja märgitakse vastavalt kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta esitatakse eraldi arvulised näitajad (nt toetus, sooduslaen jms). Arvulised näitajad esitatakse aruandlusperioodil kehtinud riigivääringus. Kulutused esitatakse perioodide t-1, t-2, t-3, t-4 ja t-5 kohta.

14. Abi määrad ja saajad

Liikmesriikidel tuleb näidata:

- abi liikide ja piirkondade lõikes tegelikult antava abi määr;

- saajate arv;

- keskmine abi summa saaja kohta.

[1] t on aasta, mil andmeid küsitakse.

[2] NACE Rev.1.1 on Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistiline liigitus.

--------------------------------------------------

III C LISA

ANDMED, MIS PEAVAD SISALDUMA KOMISJONILE ESITATAVAS ARUANDES

Aruanded esitatakse elektroonilises vormis. Aruanded sisaldavad järgmisi andmeid:

1. Abikava pealkiri, komisjoni abi number ning viide komisjoni otsusele.

2. Kulutused. Arvulised näitajad tuleb esitada eurodes või asjakohasel juhul riigi vääringus. Maksukulude korral tuleb esitada iga-aastane saamata jäänud maksutulu. Kui täpsed näitajad ei ole saadaval, tuleb esitada hinnangulised saamata jäänud tulud. Näidake aruandeaastal kava iga abimeetme (nt toetus, sooduslaen, garantii jms) kohta eraldi:

2.1. uute abiprojektide kohustused, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- või muu tulu, andmed garantiide jms kohta. Garantiiskeemide korral tuleb esitada antud uute garantiide koguarv;

2.2. uute ja käimasolevate projektide tegelikud maksed, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- ja muu tulu, andmed garantiide jm kohta. Garantiiskeemide korral tuleb esitada järgmised andmed: vabastamata garantiide kogusumma, preemiatest saadud tulu, tagasinõudmised, makstud hüvitised, kava töötulemus vaadeldaval aastal;

2.3. abistatud projektide ja/või ettevõtete arv;

2.4. järgmised hinnangulised kogusummad:

- kalalaevade kolmandatele riikidele üleandmise teel nende alaliseks kasutuselt kõrvaldamiseks antud abi;

- kalastustegevuse ajutiseks peatamiseks antud abi;

- kalalaevade uuendamiseks antud abi;

- kalalaevade moderniseerimiseks antud abi;

- kasutatud laevade ostmiseks antud abi;

- sotsiaal-majanduslikeks meetmeteks antud abi;

- loodusõnnetuste või erandlike juhtumite põhjustatud kahju hüvitamiseks antud abi;

- äärepoolseimatele piirkondadele antud abi;

- maksutaoliste lõivude kaudu antud abi;

2.5. punktis 2.1 loetletud summade piirkondlik jagunemine sihtala 1 piirkondadena määratletud ning muude alade lõikes;

3. Muud andmed ja märkused.

--------------------------------------------------

Top