32001D0470

Nõukogu otsus,

28. mai 2001,

millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk

(2001/470/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkte c ja d, artiklit 66 ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada Euroopa Liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine.

(2) Kõnealuse ala järkjärgulise loomise ja siseturu nõuetekohase toimimisega kaasneb vajadus parandada, lihtsustada ja kiirendada liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd.

(3) Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas, mis käsitleb parimat tava, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdami lepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks, [4] mille nõukogu 3. detsembril 1998 vastu võttis ja Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembril 1998 heaks kiitis, tõdetakse, et tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö tugevdamine on Euroopa õigusruumi loomisel oluline etapp, mis toob konkreetset kasu kõikidele Euroopa Liidu kodanikele.

(4) Üks tegevuskava punktis 40 sätestatud meetmetest on kontrollida võimalust laiendada kriminaalasjade suhtes kohaldatava Euroopa kohtute võrgu põhimõtet ka tsiviilkohtumenetlustele.

(5) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere eriistungi otsustes soovitati luua kergesti ligipääsetav infosüsteem, mida haldaks ja kaasajastaks pädevate siseriiklike ametiasutuste võrk.

(6) Liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö parandamiseks, lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tuleb ühenduse tasandil luua koostöövõrgu struktuur — tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk.

(7) Kõnealune valdkond kuulub asutamislepingu artiklite 65 ja 66 reguleerimisalasse ja asjakohased meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas artikliga 67.

(8) Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu eesmärkide saavutamise tagamiseks tuleks selle loomist reguleerivad eeskirjad näha ette ühenduse kohustusliku dokumendiga.

(9) Liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatavate meetmete eesmärke, milleks on tõhustada õigusalast koostööd liikmesriikide vahel ja piiriüleste kohtuprotsessidega seotud isikute õiguskaitset, mistõttu on kavandatava meetme ulatuse või mõju tõttu võimalik neid paremini saavutada ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10) Käesoleva otsusega loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrguga püütakse hõlbustada liikmesriikide õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades nii neis valdkondades, mille suhtes kohaldatakse olemasolevaid dokumente, kui ka väljapoole dokumentide reguleerimisala jäävates valdkondades.

(11) Teatavates konkreetsetes valdkondades on koostöömehhanismid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega juba ette nähtud. Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu eesmärk ei ole neid mehhanisme asendada ja kõnealune võrk peab toimima nendega täielikus kooskõlas. Sellest tulenevalt ei piira käesoleva otsuse kohaldamine tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentide kohaldamist.

(12) Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk tuleks luua etapiviisiliselt ja selle aluseks peaks olema tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel. Võrku arendades tuleks kasutada tänapäevast side- ja infotehnoloogiat.

(13) Eesmärkide saavutamiseks tuleks tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa kohtute võrku toetada liikmesriikide määratud kontaktpunktidega ja tagada nende liikmesriikide asutuste osalus, kellel on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostööga seoses erikohustused. Asutuste vahelised kontaktid ja regulaarsed koosolekud on võrgustiku toimimiseks vältimatud.

(14) On väga oluline, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks tehtavad jõupingutused oleksid konkreetselt abiks piiriüleste kohtuprotsessidega seotud isikutele. Samuti on vajalik, et tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk soodustaks õiguskaitse kättesaadavust. Selleks peaks võrk kontaktpunktide antud ja kaasajastatud teavet kasutades looma järk-järgult infosüsteemi, millele on juurdepääs nii üldsusel kui ka spetsialistidel.

(15) Käesolev otsus ei takista andmast tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu raames ja üldsusele muud teavet kui see, mis on ette nähtud käesolevas otsuses. Sellest tulenevalt ei saa III jaotise loetelu täielikuks pidada.

(16) Teabe ja andmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) [5] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/66/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset telekommunikatsioonisektoris [6].

(17) Selle tagamiseks, et tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk oleks jätkuvalt tõhus vahend, järgiks õigusalase koostöö ja töökorralduse häid tavasid ning vastaks üldsuse ootustele, tuleks ette näha menetlused regulaarseks hindamiseks ja vajalike muudatusettepanekute tegemiseks.

(18) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning kohaldamisel.

(19) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesoleva otsuse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes ei kohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I JAOTIS

TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJU KÄSITLEVA EUROOPA KOHTUTE VÕRGU PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Asutamine

1. Asutatakse liikmesriikidevaheline tsiviil- ja kohtuasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (edaspidi "võrk").

2. Käesolevas otsuses hõlmab termin "liikmesriigid" kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Struktuur

1. Võrgu moodustavad:

a) liikmesriikide määratud kontaktpunktid kooskõlas lõikega 2;

b) keskorganid ja -asutused, kes on määratud ühenduse dokumentidega, rahvusvahelise õiguse dokumentidega, mille osalised liikmesriigid on, või tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate siseriiklike õigusaktidega;

c) sidekohtunikud, kelle suhtes kohaldatakse 22. aprilli 1996. aasta ühismeedet 96/277/JSK, mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks, [7] kui neil on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava koostööga seotud kohustusi;

d) mõni muu asjakohane õigus- või haldusasutus, kellel on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostööga seotud kohustusi ja kelle liikmesust võrgus asjaomane liikmesriik kasulikuks peab.

2. Iga liikmesriik määrab kontaktpunkti. Siiski võib iga liikmesriik määrata ka piiratud arvu muid kontaktpunkte, kui nad peavad seda vajalikuks erinevate õigussüsteemide, pädevuse riigisisese jaotuse või kontaktpunktidele antud ülesannete tõttu, või selleks, et siduda sageli piiriüleste kohtuprotsessidega tegelevad õigusasutused otseselt kontaktpunktide tegevusega.

Kui liikmesriik määrab mitu kontaktpunkti, tagab ta, et nende vahel kohaldatakse asjakohaseid koordineerimismehhanisme.

3. Liikmesriigid teevad kindlaks lõike 1 punktides b ja c nimetatud asutused.

4. Liikmesriigid määravad lõike 1 punktis d nimetatud asutused.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas artikliga 20 lõikes 1 nimetatud asutuste nimed ja täielikud aadressid, täpsustades:

a) nende käsutuses olevad sidevahendid;

b) nende keeleoskuse ja

c) vajaduse korral nende spetsiifilised funktsioonid võrgus.

Artikkel 3

Võrgu ülesanded ja tegevus

1. Võrgu ülesanded on:

a) hõlbustada liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd, mille hulka kuulub võrgu liikmetele ette nähtud infosüsteemi kavandamine, järkjärguline väljatöötamine ja ajakohastamine;

b) kavanda ja töötada järk-järgult välja üldkättesaadav infosüsteem ja seda ajakohastada.

2. Ilma et see piiraks muid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentide kohaldamist, arendab võrk oma tegevust eelkõige järgmistel eesmärkidel:

a) piiriülese mõjuga menetluste tõrgeteta toimimine ja liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö taotlemise hõlbustamine, eelkõige juhtudel, mida ei reguleeri ühenduse või rahvusvahelised dokumendid;

b) ühenduse dokumentide või kahe või enama liikmesriigi vahel kehtivate konventsioonide tulemuslik ja praktiline kohaldamine;

c) sellise üldsusele ettenähtud infosüsteemi väljatöötamine ja haldamine, mis on seotud tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostööga Euroopa Liidus, asjakohaste ühenduse ja rahvusvaheliste dokumentidega ning liikmesriikide siseriikliku õigusega, eelkõige õiguskaitse kättesaadavuse osas.

Artikkel 4

Võrgu töömeetodid

Võrk täidab oma ülesandeid eelkõige järgmiselt:

1. hõlbustab asjakohaseid kontakte artikli 2 lõikes 1 nimetatud liikmesriikide asutuste vahel artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks;

2. organiseerib kontaktpunktide ja võrgustiku liikmete vahel regulaarselt koosolekuid kooskõlas II jaotises sätestatud eeskirjadega;

3. kogub ja ajakohastab tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd ja III jaotises nimetatud liikmesriikide õigussüsteeme käsitlevat teavet kooskõlas kõnealuses jaotises sätestatud eeskirjadega.

Artikkel 5

Kontaktpunktid

1. Kontaktpunktid on artikli 2 lõike 1 punktides b–d nimetatud asutuste käsutuses artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks.

Samal eesmärgil on kontaktpunktid ka oma liikmesriigi õigusasutuste käsutuses kooskõlas eeskirjadega, mis iga liikmesriik kehtestab.

2. Eelkõige teevad kontaktpunktid järgmist:

a) edastavad kooskõlas artikliga 3 teistele kontaktpunktidele, artikli 2 lõike 1 punktides b–d nimetatud asutustele ja nende oma liikmesriigi õigusasutustele kogu teabe, mis on vajalik liikmesriikide vaheliseks tugevaks õigusalaseks koostööks, et aidata neil valmistada ette tulemuslikke taotlusi õigusalaseks koostööks ja luua asjakohaseimad otsekontaktid;

b) otsivad lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida seoses õigusalase koostöö taotlusega, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 ja artikli 6 kohaldamist;

c) hõlbustavad õigusalase kootöö taotluste töötlemist asjaomases liikmesriigis, eelkõige juhtudel, kui selle liikmesriigi õigusasutused esitavad mitmeid taotlusi, mis tuleb rahuldada mõnes teises liikmesriigis;

d) teevad koostööd artiklis 9 nimetatud koosolekute organiseerimisel ja osalevad nendel;

e) aitavad III jaotises sätestatud eeskirjade kohaselt ette valmistada ja ajakohastada kõnealuses jaotises nimetatud teavet, eelkõige üldsusele ettenähtud infosüsteemi.

3. Kui kontaktpunkt saab mõnelt teiselt võrgu liikmelt teabetaotluse, millele tal ei ole võimalik vastata, edastab ta kõnealuse taotluse sellisele kontaktpunktile või võrgu liikmele, kes sellele kõige paremini vastata suudab. Kontaktpunkti kaudu peab olema võimalik ka edaspidiste kontaktide puhul abi saada.

4. Valdkondades, kus ühenduse või rahvusvaheliste õigusalast koostööd reguleerivate dokumentidega on juba ette nähtud õigusalase koostöö hõlbustamise eest vastutavate asutuste määramine, suunavad kontaktpunktid taotlejad selliste asutuste juurde.

Artikkel 6

Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud asutused

1. Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud asutuste osalemine võrgus ei piira volitusi, mis nendele asutustele on antud seadustes või lepingutes, millega need asutused määratakse.

Kontaktid võrguga ei piira kõnealuste asutuste vahelisi regulaarseid või juhutisi kontakte.

2. Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud asutused ja võrgu kontaktpunktid osalevad igas liikmesriigis regulaarsetes aruteludes ja peavad ühendust, et tagada oma kogemuste võimalikult laialdane levik.

3. Võrgu kontaktpunktid on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud asutuste käsutuses ja annavad neile igakülgset vajalikku abi.

Artikkel 7

Kontaktpunktide keelteoskus

Võrgu toimimise hõlbustamiseks tagab iga liikmesriik, et kontaktpunktides osatakse peale oma keele piisaval tasemel veel üht Euroopa Ühenduse institutsioonide ametlikku keelt, pidades silmas vajadust suhelda teiste liikmesriikide kontaktpunktidega.

Liikmesriigid hõlbustavad ja soodustavad kontaktpunktide töötajate keeleõpet ning edendavad liikmesriikide kontaktpunktide töötajate ametialaseid vahetusi.

Artikkel 8

Sidevahendid

Kontaktpunktid kasutavad asjakohaseimaid tehnoloogiavahendeid, et vastata võimalikult tulemuslikult ja kiiresti neile esitatud küsimustele.

II JAOTIS

VÕRGU KOOSOLEKUD

Artikkel 9

Kontaktpunktide koosolekud

1. Võrgu kontaktpunktid tulevad kokku vähemalt kord poole aasta jooksul kooskõlas artikliga 12.

2. Igat liikmesriiki esindab nendel koosolekutel üks või mitu kontaktpunkti, kellele lisaks võib osaleda ka teisi võrgu liikmeid, kuid kokku maksimaalselt neli esindajat liikmesriigi kohta.

3. Kontaktpunktide esimene koosolek toimub hiljemalt 1. märtsil 2003, ilma et see piiraks eelnevate ettevalmistavate koosolekute pidamist.

Artikkel 10

Kontaktpunktide regulaarsete koosolekute eesmärk

1. Kontaktpunktide regulaarsete koosolekute eesmärgid on:

a) võimaldada kontaktpunktidel üksteisega tutvuda ja vahetada kogemusi eelkõige võrgu töö kohta;

b) tegutseda selliste praktiliste ja õigusalaste küsimuste arutamise kohana, mis liikmesriikidel on tekkinud õigusalase koostöö raames, pidades silmas eelkõige Euroopa Ühenduse võetud meetmete rakendamist;

c) teha kindlaks tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava koostöö parimad tavad ja tagada asjakohase teabe levimine võrgu kaudu;

d) vahetada andmeid ja seisukohti, eelkõige seoses III jaotises nimetatud kättesaadava teabe struktuuri, korralduse, sisu ja sellele juurdepääsuga;

e) koostada suunised artiklis 15 sätestatud praktiliste teabelehtede järkjärguliseks väljatöötamiseks, eelkõige seoses käsitlevate teemade ja infolehtede vormiga;

f) teha kindlaks III jaotises mainimata erialgatused, millel on sarnased eesmärgid.

2. Liikmesriigid tagavad, et kontaktpunktide koosolekutel vahetatakse ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud spetsiifiliste koostöömehhanismide toimimisega seoses saadud kogemusi.

Artikkel 11

Võrgu liikmete koosolekud

1. Tuleb pidada võrgu avatud koosolekuid, et võrgu liikmed saaksid üksteist paremini tundma õppida ja omavahel kogemusi vahetada, et liikmetel oleks foorum, kus arutada õigusalase koostöö raames tekkinud praktilisi ja õigusalaseid küsimusi ning käsitleda eriküsimusi.

Võib pidada ka konkreetsele teemale pühendatud koosolekuid.

2. Koosolekud kutsutakse kokku vajaduse korral, kooskõlas artikliga 12.

3. Komisjon määrab tihedas koostöös nõukogu eesistuja ja liikmesriikidega iga koosoleku jaoks maksimaalse osalejate arvu.

Artikkel 12

Võrgu koosolekute korraldamine ja nende kulg

1. Komisjon kutsub tihedas koostöös nõukogu eesistuja ja liikmesriikidega kokku artiklitega 9 ja 11 ettenähtud koosolekud. Komisjon on koosolekutel eesistujaks ja tagab sekretariaaditeenused.

2. Enne iga koosolekut valmistab komisjon ette päevakorra eelnõu, leppides kokku nõukogu eesistujaga ja konsulteerides liikmesriikidega nende kontaktpunktide vahendusel.

3. Päevakord teatatakse kontaktpunktidele enne koosolekut. Kontaktpunktid võivad nõuda muudatuste tegemist või päevakorrapunktide lisamist.

4. Pärast iga koosolekut koostab komisjon protokolli, mis edastatakse kontaktpunktidele.

5. Kontaktpunktide ja võrgu liikmete koosolekud võivad toimuda igas liikmesriigis.

III JAOTIS

VÕRGUS KÄTTESAADAV TEAVE JA ÜLDSUSELE ETTENÄHTUD INFOSÜSTEEM

Artikkel 13

Võrgus levitatav teave

1. Võrgus levitatava teabe hulka kuulub:

a) artikli 2 lõikes 5 nimetatud teave;

b) muu teave, mida kontaktpunktid võrgu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikuks peavad.

2. Lõike 1 kohaldamiseks töötab komisjon kontaktpunktidega konsulteerides järk-järgult välja turvalise ja piiratud juurdepääsuga elektroonilise teabevahetussüsteemi.

Artikkel 14

Üldsusele ettenähtud infosüsteem

1. Üldsusele ettenähtud internetipõhine infosüsteem, sealhulgas võrgu kodulehekülg, töötatakse järk-järgult välja kooskõlas artiklitega 17 ja 18.

2. Infosüsteem koosneb järgmistest elementidest:

a) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad kehtivad või ettevalmistamisel olevad ühenduse dokumendid;

b) riigisisesed meetmed punktis a nimetatud kehtivate dokumentide rakendamiseks asjaomases liikmesriigis;

c) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad kehtivad rahvusvahelised dokumendid, mille osalised liikmesriigid on, ning kõnealuste dokumentidega seotud deklaratsioonid ja reservatsioonid;

d) ühenduse kohtupraktika tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas;

e) artikliga 15 ettenähtud teabelehed.

3. Lõike 2 punktides a–d nimetatud teabe andmiseks peab võrgu koduleheküljel vajaduse korral kasutama linke teistele lehekülgedele, kust on võimalik saada algupärast teavet.

4. Samuti hõlbustab võrgu kodulehekülg juurdepääsu muudele samas valdkonnas avalikkuse teavitamiseks mõeldud algatustele ja liikmesriikide õigussüsteeme käsitlevat teavet sisaldavatele lehekülgedele.

Artikkel 15

Teabelehed

1. Teabelehed käsitlevad eelisjärjekorras küsimusi, mis on seotud õiguskaitse kättesaadavusega liikmesriikides, ja sisaldavad teavet kohtumenetluse algatamise ja õigusabi saamise menetluste kohta, ilma et see piiraks muid ühenduse algatusi, mida võrk peab täielikult arvesse võtma.

2. Teabelehed peavad olema praktilised ja sisutihedad. Need tuleb kirjutada kergesti mõistetavas keeles ja need peavad sisaldama üldsusele ettenähtud praktilist teavet. Teabelehed tuleb etapiviisiliselt koostada vähemalt järgmistel teemadel:

a) liikmesriikide õigussüsteemi põhimõtted ja õigusasutuste organisatsioon;

b) kohtumenetluse algatamise kord, eelkõige väiksema tähtsusega hagide puhul, ja edasine kohtumenetlus, sealhulgas edasikaebamise võimalused ja menetlus;

c) õigusabi saamise tingimused ja kord, sealhulgas selles valdkonnas aktiivselt tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ülesannete kirjeldused, võttes arvesse programmi "Dialoog kodanikega" raames tehtud tööd;

d) dokumentide kätteandmist reguleerivad siseriiklikud eeskirjad;

e) eeskirjad ja menetlused mõnes teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmiseks;

f) võimalused ja menetlused ajutiste kergendavate meetmete rakendamiseks, eelkõige seoses varade arestimisega kohtuotsuse täitmise eesmärgil;

g) alternatiivsed vaidluste lahendamise võimalused ning teave tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ettenähtud ja kogu ühendust hõlmava võrgu siseriiklike teabe- ja nõustamiskeskuste kohta;

h) juristi elukutse korraldus ja toimimine.

4. Vajaduse korral sisaldavad teabelehed liikmesriikide asjakohast kohtupraktikat.

5. Teabelehed võivad sisaldada üksikasjalikumat teavet spetsialistidele.

Artikkel 16

Teabe ajakohastamine

Võrgus ja üldsusele artiklite 13–15 kohaselt levitatavat teavet ajakohastatakse regulaarselt.

Artikkel 17

Komisjoni roll avalikus infosüsteemis

Komisjon:

1. vastutab üldsusele ettenähtud infosüsteemi haldamise eest;

2. loob kontaktpunktidega konsulteerides oma veebisaidi raames võrgu kodulehekülje;

3. annab teavet ühenduse õiguse ja menetluste asjakohaste aspektide, sealhulgas ühenduse pretsedendiõiguse kohta kooskõlas artikliga 14;

4. a) tagab, et teabelehtede vorming on järjepidev ja et need sisaldavad kogu teavet, mida võrk vajalikuks peab;

b) korraldab seejärel nende tõlkimise teistesse ühenduse institutsioonide ametlikesse keeltesse ja riputab need võrgu koduleheküljele.

Artikkel 18

Kontaktpunktide roll avalikus infosüsteemis

Kontaktpunktid tagavad, et:

1. komisjonile antakse asjakohast teavet, mis on vajalik infosüsteemi loomiseks ja selle toimimiseks;

2. süsteemi lisatud teave on täpne;

3. komisjoni teavitatakse viivitamatult kõikidest ajakohastustest kohe, kui mingit teavet on vaja muuta;

4. vastavate liikmesriikidega seotud teabelehed koostatakse järk-järgult, kooskõlas artikli 10 lõike 1 punktis e nimetatud suunistega;

5. nende liikmesriigis korraldatakse võrgu koduleheküljele riputatud teabelehtede võimalikult lai levik.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Läbivaatamine

1. Komisjon esitab hiljemalt 1. detsembriks 2005 ning seejärel vähemalt iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele kontaktpunktide antud teabe põhjal aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta. Aruandele lisatakse vajaduse korral kohandamisettepanekud.

2. Aruanne sisaldab muu hulgas küsimust, mis käsitleb otsese avaliku juurdepääsu võimalust võrgu kontaktpunktidele, juristide juurdepääsu võrgu toimimist käsitlevale teabele ja selle toimimises osalemist ning koostoimet tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ettenähtud ja kogu ühendust hõlmava võrguga. Samuti käsitletakse võrgu kontaktpunktide ning tsiviil- ja kaubandusküsimustes tehtava õigusalase koostööga seotud ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud pädevate asutuste vahelisi suhteid.

Artikkel 20

Võrgu põhialuste kehtestamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 2 lõikes 5 nõutava teabe hiljemalt 1. juuniks 2002.

Artikkel 21

Kohaldamiskuupäev

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2002, välja arvatud artikleid 2 ja 20, mida kohaldatakse alates otsuse teatavakstegemisest nendele liikmesriikidele, kellele see on adresseeritud.

Otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 28. mai 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Bodström

[1] EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 281.

[2] Arvamus on esitatud 5. aprillil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 139, 11.5.2001, lk 6.

[4] EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

[5] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[6] EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.

[7] EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.

--------------------------------------------------