EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31999R1255

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/1999, 17. mai 1999, piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta

OJ L 160, 26.6.1999, p. 48–72 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 03 Volume 025 P. 366 - 390
Special edition in Estonian: Chapter 03 Volume 025 P. 366 - 390
Special edition in Latvian: Chapter 03 Volume 025 P. 366 - 390
Special edition in Lithuanian: Chapter 03 Volume 025 P. 366 - 390
Special edition in Hungarian Chapter 03 Volume 025 P. 366 - 390
Special edition in Maltese: Chapter 03 Volume 025 P. 366 - 390
Special edition in Polish: Chapter 03 Volume 025 P. 366 - 390
Special edition in Slovak: Chapter 03 Volume 025 P. 366 - 390
Special edition in Slovene: Chapter 03 Volume 025 P. 366 - 390
Special edition in Bulgarian: Chapter 03 Volume 028 P. 109 - 133
Special edition in Romanian: Chapter 03 Volume 028 P. 109 - 133

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/06/2008; kehtetuks tunnistatud 32007R1234

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1999/1255/oj

31999R1255



Euroopa Liidu Teataja L 160 , 26/06/1999 Lk 0048 - 0072


Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/1999,

17. mai 1999,

piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [4]

võttes arvesse kontrollikoja arvamust [5]

ning arvestades, et:

(1) põllumajandussaaduste ühisturu toimimise ja arenguga peaks kaasnema ühise põllumajanduspoliitika kujundamine, mis sisaldab eelkõige põllumajandusturgude ühist korraldust, mille vorm võib olla tooteti erinev;

(2) ühise põllumajanduspoliitikaga taotletakse asutamislepingu artiklis 33 püstitatud eesmärkide saavutamist; piimandussektoris turgude stabiliseerimiseks ja põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamiseks on vaja, et ühtse hinnasüsteemi alusel töötavad sekkumisametid võiksid turul võtta sekkumismeetmeid, mille hulka kuuluvad või ja lõssipulbri kokkuost ning neile toodetele eraladustusabi andmine; niisugused meetmed tuleb siiski standardida, et need ei takistaks kõnealuste kaupade vaba liikumist ühenduse piires;

(3) nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks, [6] kehtestati piima- ja piimatooteturu lisamaksukava, et vähendada pakkumise ja nõudmise tasakaalustamatust piima- ja piimatooteturul ning sellest tulenevaid struktuurilisi ülejääke; seda kava kohaldatakse alates 1. aprillist 2000 kaheksa järgmise piimandusaasta jooksul;

(4) piima ja piimatoodete tarbimise stimuleerimiseks ühenduses ning nimetatud toodete konkurentsivõime parandamiseks rahvusvahelisel turul tuleks alates 1. juulist 2005 turustamistoetuse määra vähendada eelkõige või ja lõssipulbri taotlus- ja sekkumishindade järkjärgulise alandamise kaudu;

(5) või sekkumissüsteemi rakendamisel tuleks säilitada või konkurentsivõime turul ja ette näha võimalikult eesmärgipärane ladustamine; otsustav tegur nende eesmärkide saavutamisel on või kvaliteedinõuete järgimine; sekkumiskokkuost peaks toimuma niisuguses ulatuses, kui on vaja turu stabiilsuse säilitamiseks lähtuvalt või turuhindadest liikmesriikides, ja see tuleks läbi viia pakkumismenetluse kaudu;

(6) või eraladustusabi andmisel on asjakohane piirduda ühenduse päritolu piimast ja koorest valmistatud võiga ja säilitada abikõlblikkuse tingimusena vastavus siseriiklikule kvaliteediklassile;

(7) lisaks sekkumisele või ja rõõsa koore osas on tarvis teisi ühenduse sekkumismeetmeid, et võimaldada piimavalkude tulusaimat kasutamist ning toetada niisuguste toodete hindu, millel on eriline tähtsus piima tootjahindade kujunemisel; nendeks meetmeteks peaks olema lõssipulbri sekkumiskokkuost ja nimetatud tootele eraladustusabi andmine; lõssipulbri tavapärase sekkumiskokkuostu võib peatada, kui jõutakse teatava koguseni, ja see võidakse asendada pakkumismenetluse alusel toimuva kokkuostuga;

(8) konkurentsimoonutuste vältimiseks riikliku sekkumise raames müüvate ettevõtjate vahel ja ühenduse varade nõuetekohase haldamise huvides tuleks kehtestada miinimumnõuded sekkumiskokkuostu lõssipulbri valgusisalduse kohta; see sisaldus tuleks määrata praegusi kaubandusstandardeid arvestades ja niiviisi, et seda ei oleks võimalik tuua ettekäändeks sekkumistegevusest kõrvalejätmisel;

(9) piimaturu tasakaalustamiseks ning piima ja piimatoodete turuhindade stabiliseerimiseks tuleks ette näha täiendavad meetmed piimatoodete müügivõimaluste suurendamiseks; need meetmed peaksid sisaldama eraladustusabi andmist teatavat liiki juustudele ning turustustoetuste määramist teatavatele erikasutuseks mõeldud piimatoodetele;

(10) noorte hulgas piima tarbimise stimuleerimiseks tuleks ette näha, et osa kooliõpilaste piimaga varustamise toetuskuludest katab ühendus;

(11) piimandussektori turustamistoetuste vähendamise tõttu tuleks rakendada meetmeid piimatootjaile toimetulekutoetuse maksmiseks; seda tuleks teha piimakarjatoetusena ja see peaks suurenema vastavalt turustamistoetuse järkjärgulisele vähendamisele; tootjakohase toimetulekutoetuse suurus tuleks arvutada asjaomaste tootjate individuaalkvootide alusel; et kava nõuetekohaselt kohaldada, ühenduse mitmepoolseid kohustusi arvesse võtta ja eelarve üle kontrolli säilitada, tuleks ette näha toimetulekutoetuse kogumäära jäämine samale tasemele käesoleva määruse jõustumise ajal liikmesriikides kohaldatavate üldkvootidega;

(12) piima tootmise tingimused ja tootjate sissetulekud erinevad ühenduse eri tootmispiirkondades märkimisväärselt; kogu ühendust hõlmav kava maksta kõikidele tootjatele ühtset piimakarjatoetust oleks liiga jäik ega arvestaks asjakohaseid struktuurilisi ja looduslikke erinevusi ning neist tulenevaid vajadusi; seetõttu on vaja ette näha ühendusepoolsete lisatoetuste paindlik süsteem, mille liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad kinnitatud kogumäära piires ning teatavate ühiste kriteeriumide alusel; kõnealused kogumäärad tuleks liikmesriikidele kinnitada nende piima üldkvootide alusel; ühiste kriteeriumide eesmärk on muu hulgas takistada lisatoetuste võimalikku diskrimineerivat mõju ja täielikult arvesse võtta asjaomaseid ühenduse mitmepoolseid kohustusi; eelkõige on oluline, et liikmesriigid oleksid kohustatud kasutama oma otsustusõigust üksnes objektiivsete kriteeriumide alusel, arvestades täiel määral võrdse kohtlemise põhimõtet ning vältides turu- ja konkurentsimoonutusi; on vaja ette näha, missugusel kujul lisatoetusi maksta; lisatoetusi tuleks rakendada täiendavate lisatasude ja pindalatoetustena;

(13) lisaks piimakarjatoetusele, mida antakse kasutatavate lisakvootide alusel tonni kohta, tuleks määrata täiendavad lisatasud; samuti on vaja piiritleda aastas antava toetuse suuruse kogumäär;

(14) täiendavaid pindalatoetusi tuleks määrata üksnes pikaajaliste kultuurkarjamaade eest, mis ei saa toetusi ühenduse muude turustamistoetusmeetmete kaudu; pindalatoetusi tuleks kohaldada pikaajaliste kultuurkarjamaade piirkondlike külvipindade piires, mille liikmesriigid kinnitavad varasemate võrdlusandmete põhjal; hektari kohta määratava pindalatoetuse ülemmäär, mille hulka kuuluvad veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse raames makstavad täiendavad pindalatoetused, peaks olema võrreldav teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteemi alusel hektari kohta keskmiselt makstava toetusega;

(15) soovitud majandusliku mõju saavutamiseks tuleb otsetoetusi maksta teatavate kindlate ajavahemike jooksul;

(16) kui ühenduse õigusaktidega keelatakse veiste somatotropiini manustamine piimalehmadele, peaks komisjon kehtestama samalaadsed karistused, nagu on ette nähtud veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohaselt loomaliha tootmisel teatavate keelatud ainete kasutamise puhul;

(17) ühenduse ühtse piima- ja piimatooteturu loomine nõuab ühtse kaubandussüsteemi sisseseadmist ühenduse välispiiril; lisaks sekkumismeetmetele imporditollimakse ja eksporditoetusi hõlmav kaubandussüsteem peaks põhimõtteliselt ühenduse turgu stabiliseerima; kaubandussüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel;

(18) kauplemisel kolmandate riikidega tuleks piima ja piimatoodete kaubandusmahu kontrolli tagamiseks ette näha teatavate toodete impordi- ja ekspordilitsentside süsteem, kuhu kuulub tagatise esitamine, mis garanteerib, et toimingud, mille kohta need litsentsid on välja antud, tegelikult ka sooritatakse;

(19) teatavate põllumajandustoodete impordist ühenduse turul tuleneda võivate kahjulike mõjude vältimiseks või kõrvaldamiseks tuleks ühe või mitme sellise toote impordi puhul kohaldada täiendavat imporditollimaksu, kui teatavad tingimused on täidetud;

(20) teatavatel tingimustel on asjakohane anda komisjonile volitused avada ja hallata tariifikvoote, mis tulenevad vastavalt asutamislepingule sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest või muudest nõukogu õigusaktidest; komisjonil peaksid olema ka samalaadsed volitused teatavate kolmandate riikide poolt avatud tariifikvootide suhtes;

(21) sätted, millega kolmandatesse riikidesse eksportimisel määratakse ühenduse piirides ja maailmaturul kehtivate hindade erinevusel põhinev eksporditoetus vastavalt WTO põllumajanduslepingule, [7] peaksid tagama ühenduse osalemise rahvusvahelises piima- ja piimatootekaubanduses; niisuguste eksporditoetuste suhtes peaksid kehtima koguse- ja väärtuspiirangud;

(22) väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada toetuste määramise ajal, kontrollides makseid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondiga seotud eeskirjade alusel; järelevalvet võib hõlbustada toetuste kohustuslik ettemääramine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib seesama toetuse määr; sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa;

(23) kogusepiirangute järgimine eeldab usaldusväärse ja tõhusa järelevalvesüsteemi loomist; selleks tuleks toetuse andmisel nõuda ekspordilitsentsi; toetust tuleks anda kasutatavate limiitide piires, sõltuvalt iga kõnealuse toote konkreetsest olukorrast; sellest reeglist tuleks erandeid lubada üksnes töödeldud saaduste puhul, mida ei ole loetletud asutamislepingu II lisas ja mille suhtes kogusepiirangud ei kehti, ning toiduabiprogrammide puhul, mis on vabastatud kõikidest piirangutest; WTO põllumajanduslepingus osutatud majandusaastate jooksul toetusega eksporditud koguseid tuleks kontrollida igaks majandusaastaks väljaantud ekspordilitsentside põhjal;

(24) lisaks eespool kirjeldatud süsteemile ja niisugusel määral, mis on vajalik selle ladusaks toimimiseks, tuleks seestöötlemise korda reguleerida või see keelata, kui turuolukord seda nõuab;

(25) on asjakohane ette näha meetmed, mida võetakse siis, kui oluline hinnatõus või -langus põhjustab häireid ühenduse turul või ähvardab neid esile kutsuda;

(26) tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril; ühtne turu- ja tollikorraldus võivad erandlike asjaolude korral siiski ebapiisavaks osutuda; et mitte jätta oma turgu kaitseta sellest tingitud võimalike häirete vastu, peaks ühendus saama viivitamata kasutusele võtta kõik vajalikud meetmed; need meetmed peaksid olema kooskõlas asjakohastest WTO lepingutest tulenevate kohustustega;

(27) loomahaiguste leviku tõkestamiseks kavandatud meetmete rakendamisest tulenevad vaba liikumise piirangud võivad ühe või mitme liikmesriigi turul põhjustada raskusi; sellise olukorra leevendamiseks on tarvis luua võimalus võtta erandlikke turustamistoetusmeetmeid;

(28) teatava abi andmine kahjustaks ühtse turu loomist; seetõttu tuleks piima- ja piimatooteturu ühise korralduse puhul kohaldada asutamislepingu sätteid, mis võimaldavad anda hinnangut liikmesriikidepoolsele abile ja keelustada niisugune abi, mis on ühisturuga kokkusobimatu;

(29) on vaja, et ühise piima- ja piimatooteturu arenedes annaksid liikmesriigid ja komisjon üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet;

(30) kavandatud meetmete hõlpsamaks rakendamiseks tuleks ette näha kord, mis seab korralduskomitee raames sisse tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel;

(31) kulutused, mis liikmesriikidel tekivad seoses käesoleva määruse kohaldamisega, peaks kandma ühendus vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika finantseerimise kohta; [8]

(32) samal ajal peaks piima- ja piimatooteturu ühine korraldus võtma piisavalt arvesse asutamislepingu artiklites 33 ja 131 sätestatud eesmärke;

(33) nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruses (EMÜ) nr 804/68 (piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta) [9] sätestatud piima- ja piimatooteturu ühist korraldust on mitmel korral muudetud; asjakohaste dokumentide arvukus, keerulisus ja hajutatud avaldamine EÜT eri numbrites muudab nende kasutamise raskeks ning seega kaob selgus, mis peaks olema kõigi õigusaktide põhiline tunnus; nimetatud asjaolude tõttu tuleks need tekstid konsolideerida uude määrusesse ja eespool nimetatud määrus (EMÜ) nr 804/68 tunnistada kehtetuks; nõukogu määruste (EMÜ) nr 986/68, [10] (EMÜ) nr 987/68, [11] (EMÜ) nr 508/71, [12] (EMÜ) nr 1422/78, [13] (EMÜ) nr 1723/81, [14] (EMÜ) nr 2990/82, [15] (EMÜ) nr 1842/83, [16] (EMÜ) nr 865/84 [17] ja (EMÜ) nr 777/87 [18] peamised eeskirjad on võetud käesolevasse määrusesse ja seetõttu tuleks nimetatud määrused tunnistada kehtetuks;

(34) üleminek määruse (EMÜ) nr 804/68 alusel kehtinud korralt käesoleva määruse korrale võib põhjustada raskusi, mida käesolevas määruses pole käsitletud; selliste võimalike juhtumite puhuks tuleks ette näha, et komisjon võib vastu võtta vajalikud üleminekumeetmed, samuti tuleks komisjonile anda ka õigus lahendada konkreetseid praktilisi küsimusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Piima- ja piimatooteturu ühine korraldus hõlmab järgmisi tooteid:

CN-kood | Kaupade kirjeldus |

a)0401 | Piim ja rõõsk koor, kondenseerimata, suhkru- ja muu magusainelisandita |

b)0402 | Piim ja rõõsk koor, kondenseeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga |

c)04031011 kuni 39 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga, maitset andvate ainete, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma) |

04039011 kuni 69 |

d)0404 | Vadak (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma); mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma) |

e)ex0405 | Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 75 %, kuid alla 80 % massist |

f)0406 | Juust ja kohupiim |

g)17021900 | Maitse- ja värvainelisanditeta laktoos ja laktoosisiirup, mis sisaldab vähem kui 99 % laktoosi, väljendatud veevaba laktoosina kuivaines |

h)21069051 | Aroomistatud või värvitud laktoosisiirup |

i)ex2309 | Valmistoidud loomadele: valmistoidud ja sööt, mis sisaldab tooteid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust kas otseselt või nõukogu määruse (EMÜ) nr 2730/75 alusel, välja arvatud valmistoidud ja sööt, mille suhtes kehtib nõukogu määrus (EMÜ) nr 1766/92. |

I JAOTIS

SISETURG

I PEATÜKK

Hinnad

Artikkel 2

Kõikide artiklis 1 loetletud toodete piimandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb järgmise aasta 30. juunil.

Artikkel 3

1. Kehtestatakse järgmine meiereisse toodud 3,7 %lise rasvasisaldusega piima taotlushind ühenduses, väljendatuna eurodes 100 kg kohta:

- 30,98 eurot 1. juulist 2000 – 30. juunini 2005,

- 29,23 eurot 1. juulist 2005 – 30. juunini 2006,

- 27,47 eurot 1. juulist 2006 – 30. juunini 2007,

- 25,72 alates 1. juulist 2007.

Taotlushind on hind, mida püütakse saada kogu tootjate poolt ühenduse turul ja välisturgudel müüdud piima eest.

2. Nõukogu võib taotlushinda muuta asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 ettenähtud korras.

Artikkel 4

1. Kehtestatakse järgmised ühenduse sekkumishinnad, väljendatuna eurodes 100 kg kohta:

a) võile:

- 328,20 eurot 1. juulist 2000 – 30. juunini 2005,

- 311,79 eurot 1. juulist 2005 – 30. juunini 2006,

- 295,38 eurot 1. juulist 2006 – 30. juunini 2007,

- 278,97 eurot alates 1. juulist 2007;

b) lõssipulbrile:

- 205,52 eurot 1. juulist 2000 – 30. juunini 2005,

- 195,24 eurot 1. juulist 2005 – 30. juunini 2006,

- 184,97 eurot 1. juulist 2006 – 30. juunini 2007,

- 174,69 eurot alates 1. juulist 2007.

2. Nõukogu võib sekkumishindu muuta asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 ettenähtud korras.

Artikkel 5

Hinnasüsteem kehtestatakse, piiramata lisamaksukava rakendamist.

II PEATÜKK

Sekkumissüsteem

Artikkel 6

1. Kui või turuhinnad ühes või mitmes liikmesriigis on alla 92 % vaatlusperioodi sekkumishinnast, korraldavad sekkumisametid kõnealus(t)es liikmesriigis (liikmesriikides) kokkuostu avatud pakkumiskutse alusel edaspidi kindlaksmääratavate tingimuste kohaselt.

Komisjoni kinnitatud kokkuostuhind ei tohi olla alla 90 % sekkumishinnast.

Kui asjaomas(t)es liikmesriigis (liikmesriikides) on turuhinnad vähemalt 92 % vaatlusperioodi sekkumishinnast või sellega võrdsed, peatatakse pakkumismenetluse kaudu toimuv kokkuost.

2. Lõike 1 kohaselt tohivad sekkumisametid kokku osta üksnes pastöriseeritud koorest ühenduse tunnustatud ettevõttes valmistatud võid,

a) mis vastab järgmistele nõuetele:

- piimarasvasisaldus vähemalt 82 % massist ja veesisaldus kõige enam 16 % massist,

- vanus kokkuostmise ajal ei ületa edaspidi kinnitatavat ülempiiri,

- edaspidi esitatavatele tingimustele miinimumkoguse ja pakendi osas;

b) mis vastab teatavatele nõuetele, mis määratakse kindlaks edaspidi, eriti mis puudutab järgmist:

- säilitamine; sekkumisametid võivad sätestada täiendavaid nõudeid,

- vabade rasvhapete sisaldus,

- peroksiidisisaldus,

- mikrobioloogiline standard,

- meeltega tajutavad omadused (välimus, tekstuur, maitse ja lõhn).

Liikmesriikide määratavad siseriiklikud kvaliteediklassid võib märkida selle või pakendile, mis vastab siseriiklikele kvaliteedinõuetele.

Tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi, kannab kindla suurusega transpordikulud sekkumisamet, kui või tarnitakse külmhoidlasse, mis asub või senisest hoiukohast kaugemal, kui kindlaks on määratud.

3. Eraladustusabi antakse järgmistele toodetele:

- koor,

- ühenduse tunnustatud ettevõttes koorest või piimast valmistatud mage või, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja veesisaldus kõige enam 16 % massist,

- ühenduse tunnustatud ettevõttes koorest või piimast valmistatud soolavõi, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80 % massist, veesisaldus kõige enam 16 % massist ja soolasisaldus kõige enam 2 % massist.

Või liigitatakse edaspidi kindlaksmääratavate siseriiklike kvaliteediklasside kohaselt ja märgistatakse vastavalt.

Abi määramisel võetakse arvesse ladustamiskulusid ning värske või ja varudest pärineva või eeldatavaid hindu. Kui hoidlast väljaviimise ajaks on turul toimunud etteaimamatu muutus halvenemise suunas, võrreldes hoidlasse paneku ajaga, võib abi suurendada.

Eraladustustoetuse andmise eeltingimuseks on vastavalt edaspidi kehtestatavatele sätetele sõlmitav ladustamisleping sekkumisametiga selles liikmesriigis, kelle territooriumil abi saamise nõuetele vastavat koort või võid ladustatakse.

Kui olukord turul seda nõuab, võib komisjon otsustada osa koorest või võist või kogu eraladustamislepingutega hõlmatud koore või või uuesti turustada.

4. Sekkumisametite kokkuostetud võid turustatakse miinimumhinnaga ja tingimustel, mis määratakse nii, et need ei häiriks turu tasakaalu ning tagaksid ostjate võrdse kohtlemise ja juurdepääsu müüdavale võile. Kui müügiks pakutav või on määratud ekspordiks, võib sätestada eritingimused, mis tagavad, et toode ei satuks sihtkohast kõrvale, ja võtaksid arvesse sellise müügi iseloomulikke nõudeid.

Riiklikult ladustatava või puhul, mida ei saa piimandusaasta jooksul turustada tavalistel tingimustel, võib võtta erimeetmeid. Kui see end õigustab, võetakse erimeetmeid ka selleks, et oleks võimalik lõikes 3 nimetatud abiga hõlmatud tooteid turustada.

5. Sekkumiskorda tuleb kohaldada nii, et:

- säilib või konkurentsivõime turul,

- võimaluse piires säilib või esialgne kvaliteet,

- oleks tagatud võimalikult ratsionaalne ladustamine.

6. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

- piim: ühenduses toodetud lehmapiim,

- koor: otse ja üksnes piimast saadud koor,

Artikkel 7

1. Tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi, ostab iga liikmesriigi määratud sekkumisamet sekkumishinnaga kokku kõrgeima kvaliteediga lõssipulbrit, mis on valmistatud pihustusmenetlusel ja saadud ühenduses tunnustatud ettevõttes otse ja üksnes lõssist, mida talle pakutakse ajavahemikul 1. märtsist 31. augustini ja mis:

- sisaldab valku vähemalt 35,6 % rasvata kuivekstrakti massist,

- vastab kindlaksmääratavatele säilitusnõuetele,

- vastab miinimumkoguse ja pakendi osas kindlaksmääratavatele tingimustele.

Sekkumisametid ostavad kokku ka lõssipulbrit, mille rasvata kuivekstrakti valgusisaldus on vähemalt 31,4 %, aga alla 35,6 % tingimusel, et muud esimeses lõigus sätestatud nõuded on täidetud. Sel juhul võrdub kokkuostuhind sekkumishinnaga miinus 1,75 % iga protsendi eest, mille võrra valgusisaldus on väiksem kui 35,6 %.

Sekkumishind on hind, mis kehtib lõssipulbri tootmispäeval, ja seda kohaldatakse lõssipulbri suhtes, mis on tarnitud sekkumisameti poolt määratud lattu. Tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi, kannab kindla suurusega transpordikulud sekkumisamet, kui lõssipulber tarnitakse lattu, mis asetseb lõssipulbri senisest ladustamispaigast kaugemal, kui kindlaks on määratud.

Lõssipulbrit võib ladustada ainult ladudes, mis vastavad tingimustele, mis määratakse kindlaks edaspidi.

2. Komisjon võib katkestada lõikes 1 osutatud lõssipulbri kokkuostu niipea, kui igal aastal ajavahemikul 1. märtsist – 31. augustini sekkumiseks pakutavad kogused ületavad 109000 tonni.

Sel juhul võivad sekkumisametid kõnealustes liikmesriikides sekkumiseks kokkuostu korraldada avatud alalise pakkumiskutse alusel edaspidi kindlaksmääratavate tingimuste alusel.

3. Ühenduses tunnustatud ettevõttes otse ja üksnes lõssist toodetud kõrgema kvaliteediga lõssipulbri eraladustamiseks võib anda abi eelkõige siis, kui nende toodete hinnad ja varud osutavad turu tõsisele tasakaalustamatusele, mida sesoonse ladustamise abil saaks ära hoida või vähendada. Selleks, et lõssipulber oleks abikõlblik, peab see vastama nõuetele, mis määratakse kindlaks edaspidi.

Abi määramisel võetakse arvesse lõssipulbri ladustamiskulusid ja eeldatavat hinnadünaamikat.

Eraladustusabi andmise eeltingimuseks on vastavalt edaspidi kehtestatavatele sätetele sõlmitav ladustamisleping sekkumisametiga selles liikmesriigis, kelle territooriumil abi saamise nõuetele vastavat lõssipulbrit ladustatakse. Kui olukord turul seda nõuab, võib komisjon otsustada kogu eraladustamislepingutega hõlmatud lõssipulbri või osa sellest uuesti turustada.

4. Sekkumisameti kokkuostetud lõssipulbrit turustatakse miinimumhinnaga ja tingimustel, mis määratakse edaspidi kindlaks niiviisi, et need ei häiriks turu tasakaalu ning tagaksid ostjate võrdse kohtlemise ja juurdepääsu müüdavale lõssipulbrile.

Kui müügiks pakutav lõssipulber on määratud ekspordiks, võib sätestada eritingimused, mis tagavad, et toode ei satuks sihtkohast kõrvale, ja võtaksid arvesse sellise müügi iseloomulikke nõudeid.

Riiklikult ladustatava lõssipulbri puhul, mida ei saa piimandusaasta jooksul turustada tavalistel tingimustel, võib võtta erimeetmeid.

5. Käesolevas artiklis tähendab mõiste "lõss" otse ja üksnes ühenduses toodetud lehmapiimast saadud lõssi.

Artikkel 8

1. Tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi, antakse eraladustusabi järgmiste juustusortide puhul:

a) vähemalt üheksa kuud vana Grana Padano juust;

b) vähemalt viisteist kuud vana Parmigiano Reggiano juust;

c) vähemalt kolm kuud vana Provolone juust,

kui need juustud vastavad teatavatele standarditele.

2. Eraladustusabi suuruse arvestamisel võetakse arvesse ladustamiskulusid ja arvatavat turuhindade dünaamikat.

3. Lõike 1 kohased meetmed rakendab sekkumisamet, mille määrab liikmesriik, kelle territooriumil nimetatud juuste toodetakse ja kelle päritolumärgistust need kannavad.

Eraladustusabi andmise eeltingimuseks on ladustamislepingu sõlmimine sekkumisametiga. Leping koostatakse tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi.

Kui olukord turul seda nõuab, võib komisjon otsustada, et sekkumisamet turustab uuesti kogu ladustatud juustu või osa sellest.

Artikkel 9

1. Eraladustusabi võib anda kaua säilivatele juustudele ning lamba- ja/või kitsepiimast valmistatud juustudele, mille valmimisaeg on vähemalt kuus kuud, kui nende juustude hinnasuundumused ja varud osutavad turu tõsisele tasakaalustamatusele, mida sesoonse ladustamise abil saaks ära hoida või vähendada.

2. Eraladustusabi suuruse arvestamisel võetakse arvesse ladustamiskulusid ja tasakaalu säilitamise vajadust abi saavate juustude ja muude turule tulevate juustude vahel.

3. Kui olukord ühenduse turul seda nõuab, võib komisjon otsustada kõik eraladustamislepingutega hõlmatud juustud või osa neist uuesti turustada.

4. Kui ladustamislepingu tähtaja lõpul on ladustatud juustude turuhind kõrgem kui enne lepingu sõlmimist, võidakse otsustada vastavalt reguleerida antava abi suurust.

Artikkel 10

Artiklis 42 ettenähtud korras võetakse vastu:

a) käesoleva peatüki ja eelkõige või turuhinna kehtestamist käsitlevate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad;

b) käesolevas peatükis nimetatud eraladustusabi suurus;

c) muud käesoleva peatüki alusel komisjoni poolt tehtavad otsused ja võetavad meetmed.

III PEATÜKK

Turustusmeetmed

Artikkel 11

1. Abi antakse loomasöödaks mõeldud lõssile ja lõssipulbrile, kui need tooted vastavad teatavatele standarditele.

Käesolevas artiklis kasutatakse mõisteid "petipiim" ja "petipiimapulber" samas tähenduses kui mõisteid "lõss" ja "lõssipulber".

2. Abi suuruse määramisel arvestatakse järgmisi tegureid:

- lõssipulbri sekkumishind,

- lõssi ja lõssipulbri tarneolukorra areng ja nende loomasöödana kasutamise areng,

- vasikate hinna arengusuunad,

- lõssipulbriga konkureerivate valgurikaste söötade turuhindade arengusuunad.

Artikkel 12

1. Lõikes 2 kindlaksmääratud tingimustel antakse abi ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin või kaseinaadid vastavad teatavatele standarditele.

2. Abi suurus võib erineda vastavalt sellele, kas lõss on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks ning vastavalt nimetatud toodete kvaliteedile.

Abi suuruse määramisel arvestatakse järgmisi tegureid:

- lõssipulbri sekkumishind või esmaklassilise pihustusmenetlusel saadud lõssipulbri turuhind, kui see on sekkumishinnast kõrgem,

- kaseiini ja kaseinaatide turuhinnad ühenduse turul ja maailmaturul.

Artikkel 13

1. Kui tekivad piimatoodete ülejäägid või on nende tekkimise oht, võib komisjon otsustada, et antakse abi, et koort, võid ja kontsentreeritud võid saaksid alandatud hindadega osta järgmised tarbijad:

a) mittetulundusasutused ja -organisatsioonid;

b) sõjavägi ja sellele võrdsustatud üksused liikmesriikides;

c) kondiitritoodete ja jäätise tootjad;

d) muude edaspidi kindlaksmääratavate toiduainete tootjad;

e) kontsentreeritud või otsetarbijad.

Artikkel 14

1. Ühenduse abi antakse selleks, et haridusasutuste õpilasi varustada teatavate töödeldud piimatoodetega, mis kuuluvad CN-koodide 0401, 0403, 040490 ja 0406 alla või koodi 220290 alla.

2. Lisaks ühenduse abile võivad liikmesriigid anda siseriiklikku abi haridusasutuste õpilaste varustamiseks lõikes 1 täpsustatud toodetega.

3. Täispiima puhul on ühenduse abi 95 % piima taotlushinnast. Muude piimatoodete puhul määratakse abi suurus asjaomaste toodete piimasisaldust arvestades.

4. Lõikes 1 nimetatud abi antakse kõige rohkem 0,25 liitrile piimaekvivalendile õpilase kohta päevas.

Artikkel 15

Artiklis 42 ettenähtud korras võetakse vastu:

a) käesoleva peatüki kohaldamise ja eelkõige seal sätestatud abi andmise tingimuste üksikasjalikud eeskirjad;

b) käesolevas peatükis nimetatud abi suurus;

c) artikli 13 punktis d ja artikli 14 lõikes 1 osutatud toodete nimekirjad;

d) muud käesoleva peatüki alusel komisjoni poolt tehtavad otsused ja vastuvõetavad meetmed.

IV PEATÜKK

Otsetoetused

Artikkel 16

1. Tootjail on õigus saada piimakarjatoetust. Seda antakse kalendriaasta, talumajapidamise ja talumajapidamise kasutuses oleva toetuskõlbliku individuaalse piimakvoodi tonni kohta.

2. Toetuse suurus toetuskõlbliku individuaalse piimakvoodi tonni kohta määratakse järgmiselt:

- 5,75 eurot 2005. kalendriaastal,

- 11,49 eurot 2006. kalendriaastal,

- 17,24 eurot 2007. kalendriaastal ja edaspidistel kalendriaastatel.

3. Toetuskõlblik individuaalne piimakvoot on võrdne asjaomase kalendriaasta 31. märtsil talumajapidamise kasutuses oleva individuaalse piimakvoodiga, arvestamata 2. lõigu kohaldamisest tulenevaid vähendamisi. Individuaalseid piimakvoote, mis on vastavalt määruse (EMÜ) nr 3950/92 artiklile 6 kõnealuse kalendriaasta 31. märtsil ajutiselt üle antud, käsitletakse sel kalendriaastal ülevõtja talumajapidamise kasutuses olevate kvootidena.

Kui kalendriaasta 31. märtsil ületab liikmesriigi kõikide individuaalsete piimakvootide summa selle liikmesriigi vastavate kvootide kogusumma, mis on vastavalt määruse (EMÜ) nr 3950/92 artikli 3 lõikele 2 sellele liikmesriigile 1999./2000. majandusaastaks ette nähtud, võtab asjaomane liikmesriik objektiivsete kriteeriumide alusel vajalikud meetmed, et oma territooriumil kõnealuse kalendriaasta lisatoetuse kõlblikke individuaalseid piimakvoote vastavalt vähendada.

4. Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad määruse (EMÜ) 3950/92 artiklis 9 esitatud mõistete "tootja" ja "talumajapidamine" definitsioonid.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid maksavad oma territooriumi tootjaile aastast lisatoetust niisuguses ulatuses, et toetuste kogusumma vastaks I lisas sätestatud kogumäärale. Seda lisatoetust makstakse objektiivsete kriteeriumide alusel, milleks on eelkõige asjakohased tootmisstruktuurid ja -tingimused, ning sel viisil, et oleks tagatud tootjate võrdne kohtlemine ning välistatud turu- ja konkurentsimoonutused. Lisatoetust ei seota turuhindade kõikumisega.

2. Lisatoetust võib maksta täiendavate lisatasude (artikkel 18) ja/või pindalatoetuste (artikkel 19) kujul.

Artikkel 18

1. Täiendavaid lisatasusid võib maksta ainult artikli 16 lõikes 2 sätestatud toetuse lisana.

2. Piimakarjatoetuse kogumäär ja täiendav lisatasu, mida võib anda toetuskõlbliku individuaalse piimakvoodi tonni toetusmäära kohta, ei tohi olla suurem kui:

- 13,9 eurot tonni kohta 2005. kalendriaastal,

- 27,8 eurot tonni kohta 2006. kalendriaastal,

- 41,7 eurot 2007. kalendriaastal ja edaspidistel kalendriaastatel.

Artikkel 19

1. Pindalatoetusi antakse pikaajalise kultuurkarjamaa hektari kohta:

a) mis on tootja kasutuses kõnealuse kalendriaasta jooksul;

b) mida ei kasutata loomkoormuse erinõuete täitmiseks vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 (veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta) [21] artikli 15 lõikele 3;

c) mille suhtes ei taotleta sama aasta jooksul toetusi teatavate põllukultuuride tootjate toetussüsteemi, kuivsööda abisüsteemi ega muude pikaajaliste kultuuride või aiasaaduste ühenduse abisüsteemide kaudu.

Pikaajalise kultuurkarjamaa pindala selles piirkonnas, kus pindalatoetusi antakse, ei tohi olla suurem kui vastav piirkondlik baasala.

2. Liikmesriigid määravad piirkondlikud baasalad vastavalt määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 17.

3. Maksimaalne antav pindalatoetus hektari kohta, kaasa arvatud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 17 sätestatud pindalatoetused, ei tohi olla suurem kui 350 eurot 2005. kalendriaastal ja edaspidistel kalendriaastatel.

Artikkel 20

1. Enne 1. jaanuari 2005 esitavad liikmesriigid komisjonile üksikasjaliku teabe oma lisatoetuste maksmise siseriikliku korra kohta. Kõikidest nimetatud korra muudatustest tuleb komisjonile teatada hiljemalt üks kuu pärast vastuvõtmist.

2. Enne 1. aprilli 2007 esitavad liikmesriigid komisjonile üksikasjaliku aruande artiklite 17–19 rakendamise kohta.

Enne 1. jaanuari 2008 annab komisjon hinnangu artiklite 17–19 täitmisele ja kontrollib ühenduse vahendite jaotamist liikmesriikide vahel vastavalt I lisa sätetele. Vajaduse korral teeb komisjon nõukogule asjakohaseid ettepanekuid.

Artikkel 21

Kui õigus toetust saada on tõestatud, makstakse käesoleva peatüki kohaseid otsetoetusi alates kõnealuse kalendriaasta 16. oktoobrist kuni hiljemalt järgmise aasta 30. juunini, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erijuhud.

Artikkel 22

Silmas pidades tootmise arengut, saagikust ja turgusid võib käesolevas peatükis sätestatud otsetoetuste suurust muuta asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 ettenähtud korras.

Artikkel 23

Kui ühenduse õigusaktide kohaselt ei ole lubatud veiste somatotropiini manustamine piimalehmadele või kui selle aine kasutamine majapidamistes on reguleeritud teisiti, võtab komisjon artiklis 42 ettenähtud korras vastu meetmed, mis on samalaadsed määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 23 sätestatud meetmetega.

Artikkel 24

Komisjon võtab käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastu artiklis 42 ettenähtud korras.

Artikkel 25

Käesolevas peatükis sätestatud otsetoetuste määramisega seotud kulutusi käsitletakse osana sekkumismeetmetest määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 2 lõikes 2 tähenduses.

II JAOTIS

KAUPLEMINE KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 26

1. Artiklis 1 loetletud toodete importimisel ühendusse võidakse nõuda impordilitsentsi esitamist. Iga sellise toote eksportimisel võidakse nõuda ekspordilitsentsi esitamist.

2. Liikmesriigid võivad litsentsi anda igale taotlejale, olenemata tema registrijärgsest asukohast ühenduses ning piiramata artiklite 29, 30 ja 31 kohaldamiseks võetud meetmeid.

Impordi- ja ekspordilitsents kehtib kogu ühenduses. Selliste litsentside väljaandmine sõltub tagatise esitamisest, mis garanteerib toodete ekspordi või impordi litsentsi kehtivusaja jooksul; kui selle aja jooksul importi või eksporti ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja sellest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

3. Komisjon võtab artiklis 42 ettenähtud korras vastu:

a) nende toodete nimekirja, mille suhtes nõutakse ekspordilitsentsi;

b) litsentside kehtivusaja ja

c) muud käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 27

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodete puhul ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid.

Artikkel 28

1. Et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate artiklis 1 loetletud toodete impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise toote impordi puhul artiklis 27 osutatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2. Ühendus teatab Maailma Kaubandusorganisatsioonile käivitushinnad, millest madalamal võib kehtestada täiendava tollimaksu.

Käivituskogused, mille ületamise korral kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kinnitatakse eelkõige ühenduse impordi alusel kolme aasta jooksul, mis eelnevad aastale, kui tekivad või võivad tekkida lõikes 1 nimetatud kahjulikud mõjud.

3. Impordihinnad, mida arvestatakse täiendava imporditollimaksu kehtestamisel, määratakse kindlaks asjaomase saadetise CIF-impordihinna alusel.

Sel eesmärgil kontrollitakse CIF-impordihindu kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

4. Komisjon võtab artiklis 42 ettenähtud korras vastu käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Need üksikasjalikud eeskirjad käsitlevad eelkõige:

a) tooteid, mille puhul võib vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5 kohaldada täiendavaid imporditollimakse;

b) muid kriteeriume, mis on vajalikud lõike 1 kohaldamiseks vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5.

Artikkel 29

1. Artiklis 1 loetletud toodete tariifikvoodid, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 või muude nõukogu õigusaktidega sõlmitud lepingutest, avatakse ja neid hallatakse vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis võetakse vastu artiklis 42 ettenähtud korras.

2. Kvootide haldamisel võib kasutada üht järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni:

- meetod, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel "kes ees, see mees"),

- meetod, mis jaotab kvoodid taotletud koguste alusel ("üheaegse läbivaatamise" meetod),

- meetod, mis põhineb tavapäraste kaubavoogude arvessevõtmisel (vanad importijad/uued taotlejad).

Kasutada võib ka muid sobivaid meetodeid.

Meetmed peavad ära hoidma igasuguse asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimise.

3. Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu valvamise vajadust, tuginedes samal ajal meetoditele, mida minevikus kohaldati lõikes 1 nimetatud kvootidele vastavate kvootide puhul, ilma et see piiraks kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud lepingutest tulenevaid õigusi.

4. Lõikes 1 nimetatud üksikasjalikes eeskirjades nähakse vajaduse korral ette kogu aasta peale jaotatud kvootide avamine, kinnitatakse kasutatav haldamismeetod; vajaduse korral sisaldavad need eeskirjad:

a) toote laadi, lähteriiki ja päritolu kinnitavaid tagatisi;

b) punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist; ja

c) impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja kehtivusaega.

Artikkel 30

1. Kui kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud leping näeb ette artiklis 1 nimetatud toodetele kolmandas riigis avatud tariifikvoodi täielikku või osalist haldamist, võetakse kohaldatav haldusmeetod ja selle meetodiga seotud üksikasjalikud eeskirjad vastu artiklis 42 ettenähtud korras.

2. Kvootide haldamisel võib kasutada üht järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni:

- taotluste esitamise järjekord (põhimõttel "kes ees, see mees"),

- kvootide jaotamine taotletud koguste alusel ("üheaegse läbivaatamise" meetod),

- tavapärased kaubavood (meetod "vanad importijad/uued taotlejad").

Kasutada võib ka muid sobivaid meetodeid, eriti neid, mis tagavad kõnealuse kvoodi alusel kättesaadavate võimaluste täieliku ärakasutamise.

Meetmed peavad ära hoidma igasuguse asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimise.

Artikkel 31

1. Niisuguses ulatuses, mis on vajalik artiklis 1 loetletud toodete ekspordi võimaldamiseks ilma edasise töötlemiseta või II lisas loetletud kauba kujul, kui tegemist on artikli 1 punktides a, b, c, d, e ja g loetletud toodetega, võidakse, aluseks võttes nende toodete hindu maailmakaubanduses ning piiranguid, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest, nende hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

Eksporditoetus artiklis 1 loetletud toodetele, mida eksporditakse II lisas loetletud kauba kujul, ei tohi olla suurem kui see, mis kehtib ilma edasise töötlemiseta eksporditavate toodete suhtes.

2. Eksporditoetust saavate koguste määramiseks kohaldatakse meetodit, mis:

a) sobib kõige paremini toote laadiga ja olukorraga kõnealusel turul, võimaldab kättesaadavate ressursside kõige tõhusamat kasutamist ning võtab igati arvesse ühenduse ekspordi efektiivsust ja struktuuri, tegemata siiski vahet suur- ja väikeettevõtjate vahel;

b) on halduslikult ettevõtjatele kõige vähem tülikas, võttes arvesse haldusnõudeid;

c) väldib igasugust diskrimineerimist asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Kõnealune toetus on kogu ühenduses ühesuurune.

See võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või teatavate turgude konkreetsed nõuded seda tingivad.

Komisjon määrab toetused artiklis 42 ettenähtud korras. Toetusi võidakse määrata:

a) korrapäraste ajavahemike järel;

b) pakkumismenetluse kaudu toodetele, mille suhtes selline kord on varem kehtinud.

Eksporditoetust saavate toodete nimekiri ning toetuse suurus määratakse vähemalt kord nelja nädala jooksul, kui seda ei määrata pakkumismenetluse kaudu. Toetuse suurus võib ka jääda muutumatuks rohkem kui neljaks nädalaks ja vajaduse korral võib komisjon seda liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vahepeal muuta. Artiklis 1 loetletud toodete puhul, mida eksporditakse käesoleva määruse II lisas loetletud kauba kujul, võidakse toetus määrata vastavalt teisele ajakavale, mis määratakse kindlaks nõukogu määruse (EÜ) nr 3448/93 [22] artiklis 16 ettenähtud korras.

4. Artiklis 1 loetletud ja ilma edasise töötlemiseta eksporditavatele toodetele toetuste määramisel võetakse arvesse järgmist:

a) senist olukorda ja tulevikusuundumusi, pidades silmas:

- piima ja piimatoodete hindu ning kättesaadavust ühenduse turul,

- piima ja piimatoodete hindu maailmaturul;

b) kõige soodsamaid turustus- ja transpordikulusid ühenduse turgudelt sadamatesse või muudesse ühenduse ekspordikohtadesse, samuti kõnealuse kauba sihtkohariiki viimise kulusid; nõudlust ühenduse turul;

c) piima- ja piimatooteturu ühise korralduse eesmärke, s.o tasakaalu ning hindade ja kaubanduse loomuliku arengut tagamist nendel turgudel;

d) asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevad piiranguid.

e) ühenduse turu häirete vältimise olulisust;

f) kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti.

Eelkõige tuleb arvesse võtta vajadust tasakaalustada töödeldud kaubana kolmandatesse riikidesse eksporditavate ühenduse põhiliste põllumajandustoodete ja neist riikidest seestöötlemise tolliprotseduuri alusel toodavate toodete kasutamine.

5. Artiklis 1 loetletud edasise töötlemiseta eksporditavate toodete suhtes:

a) määratakse lõikes 1 osutatud ühenduse hinnad kindlaks vastavalt valitsevatele hindadele, mis osutuvad ekspordi suhtes kõige soodsamaks;

b) määratakse lõikes 1 osutatud maailmaturuhinnad kindlaks, arvestades eelkõige:

- hindu kolmandate riikide turgudel,

- kõige soodsamaid hindu importimiseks kolmandast riigist kolmandasse sihtkohariiki,

- eksportivates kolmandates riikides registreeritud tootjahindu, võttes vajaduse korral arvesse nende riikide poolt antavaid subsiidiume,

- vabu pakkumishindu piiril.

6. Lõikes 1 loetletud ja edasise töötlemiseta eksporditavate toodete puhul antakse toetust üksnes taotluse ja asjakohase ekspordilitsentsi esitamisel.

7. Artiklis 1 loetletud ja edasise töötlemiseta eksporditavate toodete ekspordi suhtes kohaldatakse litsentsi taotlemispäeval kehtinud toetust ja diferentseeritud toetuse korral seda toetust, mida kohaldatakse samal päeval:

a) litsentsil osutatud sihtkoha suhtes, või vajaduse korral

b) tegeliku sihtkoha suhtes, kui see erineb litsentsil osutatud sihtkohast. Sel juhul ei tohi kohaldatav summa ületada litsentsil näidatud sihtkoha suhtes kohaldatavat summat.

Et vältida käesolevas lõikes sätestatud paindlikkuse kuritarvitamist, võib võtta asjakohaseid meetmeid.

8. Lõikeid 6 ja 7 võidakse kohaldada artiklis 1 loetletud toodete suhtes, mida eksporditakse määruse (EÜ) nr 3448/93 artiklis 16 ettenähtud korras II lisas loetletud kauba kujul.

9. Lõigete 6 ja 7 kohaldamisest võidakse artiklis 42 ettenähtud korras kõrvale kalduda nende artiklis 1 loetletud toodete puhul, millele makstakse toetust toiduabiprogrammide alusel.

10. Toetuse saamiseks tuleb tõendada, et:

- tooted on ühendusest pärit,

- tooted on ühendusest eksporditud, ja

- diferentseeritud toetuse korral on tooted jõudnud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille suhtes oli määratud toetus, ilma et see piiraks lõike 7 punkti b kohaldamist. Sellest reeglist võidakse teha erandeid artiklis 42 ettenähtud korras, kui sätestatakse tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

11. Kui artiklis 42 ettenähtud korras ei ole tehtud erandit, ei anta eksporditoetust toodetele, mida imporditakse kolmandatest riikidest ja reeksporditakse kolmandatesse riikidesse; see ei piira lõike 10 esimese taande kohaldamist.

12. Artiklis 1 loetletud toodete puhul, mida eksporditakse käesoleva määruse II lisas loetletud kauba kujul, kohaldatakse lõikeid 10 ja 11 üksnes järgmiste CN-koodide alla kuuluvate toodete suhtes:

- 04052030 (piimarasvavõided rasvasisaldusega 60–75 %),

- 18069060–18069090 (teatavad kakaod sisaldavad tooted),

- 1901 (teatavad jahust valmistatud toiduained jms),

- 21069098 (teatavad mujal nimetamata toiduained),

millel on suur piimatootesisaldus.

13. Koguseliste piirangute järgimine, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest, tagatakse ekspordisertifikaatidega, mida antakse välja lepingutes sätestatud võrdlusperioodideks ja mis kehtivad kõnealuste toodete suhtes. Seoses põllumajanduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega ei mõjuta võrdlusperioodi lõpp ekspordilitsentside kehtivust.

14. Komisjon võtab artiklis 42 ettenähtud korras vastu käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas korraldused jaotamata või kasutamata ekspordikoguste ümberjaotamiseks. Lõigete 8, 10, 11 ja 12 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad toodete suhtes, millele on osutatud artiklis 1 ja mida eksporditakse käesoleva määruse II lisas osutatud kauba kujul, võetakse siiski vastu määruse (EÜ) nr 3448/93 artiklis 16 ettenähtud korras.

Artikkel 32

1. Piima- ja piimatooteturu ühise korralduse nõuetekohaseks toimimiseks vajalikul määral võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega erijuhul keelata osaliselt või täielikult seestöötlemise tolliprotseduuri artiklis 1 loetletud toodete suhtes, mis on ette nähtud selles artiklis loetletud toodete või käesoleva määruse II lisas loetletud kaupade valmistamiseks.

2. Erandina lõikest 1 otsustab komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel vajalikud meetmed, kui lõikes 1 nimetatud olukord tekib erakordselt kiiresti ja seestöötlemise tolliprotseduur häirib või võib häirida ühenduse turgu; nõukogule ja liikmesriikidele teatatakse sellistest meetmetest, mis ei tohi jõus olla kauem kui kuus kuud ja mida kohaldatakse viivitamata. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse nädala jooksul pärast taotluse saamist.

3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolt võetud meetmed esitada nõukogule nädala jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsuse kinnitada, muuta või tühistada.

Kui nõukogu ei ole teinud otsust kolme kuu jooksul, loetakse komisjoni otsus tühistatuks.

Artikkel 33

1. Käesoleva määrusega reguleeritud toodete klassifitseerimise suhtes kohaldatakse koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirja ja selle üksikasjalikke rakendamiseeskirju; käesoleva määruse kohaldamisest lähtuv tariifinomenklatuur moodustab osa ühisest tollitariifistikust.

2. Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele võetud sätetes ei ole ette nähtud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

- kehtestada tollimaksudega samaväärse toimega makse,

- kohaldada koguselisi piiranguid või samaväärse toimega meetmeid.

Artikkel 34

1. Kui ühe või mitme artiklis 1 loetletud toote vaba hind piiril ületab oluliselt ühenduse hinnataseme ning kui selline olukord tõenäoliselt jätkub, häirides või ähvardades häirida ühenduse turgu, võidakse võtta lõikes 5 sätestatud meetmeid.

2. Oluline ületamine lõike 1 tähenduses tekib siis, kui vaba hind piiril ületab kõnealusele tootele määratud sekkumishinna, mida on suurendatud 15 % võrra, või nende toodete puhul, millele sekkumishinda ei ole määratud, sekkumishinnast tuletatud hinna, mis tuleb kindlaks määrata artiklis 42 ettenähtud korras, võttes arvesse kõnealuse toote laadi ja koostist.

3. Olukord, kus vaba hind piiril oluliselt ületab hinnataseme, tõenäoliselt jätkub, kui pakkumine ja nõudlus ei ole tasakaalus ning kui see tasakaalustamatus, pidades silmas tootmise ja turuhindade ennustatavaid arengusuundi, tõenäoliselt jätkub.

4. Ühenduse turg on käesolevas artiklis osutatud olukorra tõttu häiritud või ohustatud häiretest, kui rahvusvahelise kaubanduse kõrge hinnatase:

- tõkestab piimatoodete importi ühendusse või

- põhjustab piimatoodete väljaviimist ühendusest,

nii et pakkumine ühenduses ei ole enam tagatud või on oht, et see ei ole enam tagatud.

5. Kui on tekkinud eelmistes lõigetes 1–4 kirjeldatud olukord, võidakse artiklis 42 ettenähtud korras teha otsus imporditollimaksude täieliku või osalise peatamise ja/või ekspordimaksude kogumise kohta. Vajaduse korral võtab komisjon samas korras vastu käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 35

1. Kui import või eksport põhjustab ühe või mitme artiklis 1 nimetatud toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärke, võib kauplemisel kolmandate riikidega kohaldada asjakohaseid meetmeid, kuni häired või häirete oht on möödunud.

Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu käesoleva lõike üldised rakenduseeskirjad ja määrab kindlaks, millisel juhul ja millises ulatuses võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid.

2. Lõikes 1 mainitud olukorra puhul võtab komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vajalikud meetmed; meetmetest teatatakse liikmesriikidele ja neid tuleb viivitamata kohaldada. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta otsuse selle kohta vastu kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolt võetud meetmed esitada nõukogule kolme tööpäeva jooksul alates meetmete teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb viivitamata kokku. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need tühistada ühe kuu jooksul alates nõukogule teatavakstegemisest.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse arvesse kohustusi, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikli 300 lõikega 2 sõlmitud lepingutest.

III JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 36

Loomahaiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmetest tuleneda võivaid vaba ringluse piiranguid arvesse võttes võib kõigi sellistest piirangutest mõjutatud turgude toetamiseks võtta erakorralisi meetmeid artiklis 42 ettenähtud korras. Niisuguseid meetmeid võib võtta üksnes nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui kõnealuse turu toetamiseks vältimatult vaja läheb.

Artikkel 37

Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Artikkel 38

1. Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 2 sätetele on keelatud abi, mille suurus kinnitatakse artiklis 1 loetletud toodete hinna või koguse põhjal.

2. Riigisisesed meetmed, mis võimaldavad artiklis 1 loetletud toodete hindu võrdsustada, on samuti keelatud.

Artikkel 39

Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamist, võib liikmesriik kehtestada piimatootjaile turustatud piima või piimaekvivalendi eest müügiedendusmaksu, et rahastada meetmeid, mida võetakse, et edendada ühenduses tarbimist, laiendada piima- ja piimatooteturgu ning parandada kvaliteeti.

Artikkel 40

Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet. Komisjon võtab niisuguse teabe edastamise ja levitamise eeskirjad vastu artiklis 42 ettenähtud korras.

Artikkel 41

Käesolevaga moodustatakse piima- ja piimatooteturu korralduskomitee (edaspidi "komitee"), kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

Artikkel 42

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel küsimuse komiteele.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjon võtab vastu meetmed ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon otsustatud meetmete kohaldamise edasi lükata kõige rohkem ühe kuu võrra alates kõnealusest teatamisest.

Ühe kuu jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 43

Komitee võib käsitleda teisi küsimusi, mis komitee eesistuja suunab talle omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel.

Artikkel 44

Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse ühtlasi vajalikul määral arvesse asutamislepingu artiklites 33 ja 131 sätestatud eesmärke.

Artikkel 45

Artiklis 1 loetletud toodete suhtes kehtivad määrus (EÜ) nr 1258/2000 ja selle rakendussätted.

IV JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 46

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 804/68, (EMÜ) nr 986/68, (EMÜ) nr 987/68, (EMÜ) nr 508/71, (EMÜ) nr 1422/78, (EMÜ) nr 1723/81, (EMÜ) nr 2990/82, (EMÜ) nr 1842/83, (EMÜ) nr 865/84 ja (EMÜ) nr 777/87.

2. Viiteid määrusele (EMÜ) nr 804/68 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 47

Komisjon võtab artiklis 42 ettenähtud korras vastu:

- meetmed määruses (EMÜ) nr 804/68 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale ülemineku hõlbustamiseks,

- praktiliste eriprobleemide lahendamiseks vajalikud meetmed. Need meetmed võivad asjakohaselt põhjendatud juhtudel käesoleva määruse teatavatest osadest erineda.

Artikkel 48

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. mai 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

K.-H. Funke

[1] EÜT C 170, 4.6.1998, lk 38.

[2] 6. mail 1999 esitatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 407, 28.12.1998, lk 203.

[4] EÜT C 93, 6.4.1999, lk 1.

[5] EÜT C 401, 22.12.1998, lk 3.

[6] EÜT L 405, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1256/1999 (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 73).

[7] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

[8] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[9] EÜT L 148, 27.6.1968, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1587/96 (EÜT L 206, 16.8.1996, lk 21).

[10] EÜT L 169, 18.7.1968, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1802/95 (EÜT L 174, 26.7.1995, lk 31).

[11] EÜT L 169, 18.7.1968, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1435/90 (EÜT L 138, 31.5.1990, lk 8).

[12] EÜT L 58, 11.3.1971, lk 1.

[13] EÜT L 171, 28.6.1978, lk 14.

[14] EÜT L 172, 30.6.1981, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 863/84 (EÜT L 90, 1.4.1984, lk 23).

[15] EÜT L 314, 10.11.1982, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2442/96 (EÜT L 333, 21.12.1996, lk 1).

[16] EÜT L 183, 7.7.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1958/97 (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 1).

[17] EÜT L 90, 1.4.1984, lk 25.

[18] EÜT L 78, 20.3.1987, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1634/91 (EÜT L 150, 15.6.1991, lk 26).

[21] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21.

[22] EÜT L 318, 20.12.1993, lk 31.

--------------------------------------------------

I LISA

LISATOETUS: ARTIKLIS 17 OSUTATUD KOGUMÄÄRAD

(miljonites eurodes)

| 2005 | 2006 | 2007 ja edaspidistel kalendriaastatel |

Belgia | 8,6 | 17,1 | 25,7 |

Taani | 11,5 | 23,0 | 34,5 |

Saksamaa | 72,0 | 144,0 | 216,0 |

Kreeka | 1,6 | 3,3 | 4,9 |

Hispaania | 14,4 | 28,7 | 43,1 |

Prantsusmaa | 62,6 | 125,3 | 187,9 |

Iirimaa | 13,6 | 27,1 | 40,7 |

Itaalia | 25,7 | 51,3 | 77,0 |

Luksemburg | 0,7 | 1,4 | 2,1 |

Madalmaad | 28,6 | 57,2 | 85,8 |

Austria | 7,1 | 14,2 | 21,3 |

Portugal | 4,8 | 9,7 | 14,5 |

Soome | 6,2 | 12,4 | 18,6 |

Rootsi | 8,5 | 17,1 | 25,6 |

Ühendkuningriik | 37,7 | 75,4 | 113,1 |

--------------------------------------------------

II LISA

CN-kood | Tootekirjeldus |

04031051 kuni 99 ja04039071 kuni 99 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga, maitset andvate ainete, pähkli, kakao- või puuviljalisandiga või ilma) |

ex0405 | Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |

040520 | – piimarasvavõided |

04052010 | – – rasvasisaldusega 39 % ja rohkem, kuid alla 60 % massist |

04052030 | – – – rasvasisaldusega 60 % ja rohkem, kuid kuni 75 % massist |

ex1517 | Margariin; toidukõlblikud segud või tooted loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, muudest kui rubriiki 1516 kuuluvatest toidurasvadest või -õlidest või nende fraktsioonidest: |

151710 | – margariin, v.a vedel margariin: |

15171010 | – – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuni 15 % massist |

151790 | – muud: |

15179010 | – – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuni 15 % massist |

ex1702 | Laktoos ja laktoosisiirup: |

17021100 | – – sisaldab 99 % või rohkem laktoosi, väljendatud veevaba laktoosina kuivaines |

ex1704 | Suhkrust kondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: |

170490 | – muud, välja arvatud lagritsaekstrakt, mis sisaldab rohkem kui 10 % massist sahharoosi, kuid ei sisalda muid lisaaineid |

ex1806 | Šokolaad jm kakaod sisaldavad tooted, välja arvatud CN-koodi 180610 alla kuuluv üksnes sahharoosiga magustatud kakaopulber |

ex1901 | Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mida pole mujal nimetatud; toiduained rubriikides 0401–0404 kuuluvatest mujal nimetamata kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist: |

19011000 | – jaemüügiks pakendatud imikutoidud |

19012000 | – segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks |

190190 | – muud: |

| – – muud: |

19019091 | – – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad alla 1,5 % piimarasvu, alla 5 % sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi, alla 5 % glükoosi või tärklist, välja arvatud pulbrilised tooted ja kaubad rubriikidest 0401 kuni 0404 |

19019099 | – – – muud |

ex1902 | Makarontooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (näiteks liha või muu täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

| – täidiseta makarontooted, keetmata ja muul viisil toiduks valmistamata: |

190219 | – – muud: |

190220 | – täidisega makarontooted, keedetud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: |

| – – muud |

19022091 | – – – toiduks valmistatud |

19022099 | – – – muud |

190230 | – muud makarontooted |

190240 | – kuskuss: |

19024090 | – – muud |

1904 | Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt keedetud, küpsetatud või muul viisil teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad (v.a maisiterad), mujal nimetamata |

1905 | Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaoga või mitte; armulaualeivakesed, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitserileib, riisipaber jms: |

19051000 | – kuivikleivad |

190520 | – präänikud, piparkoogid jms |

190530 | – magusad küpsised; vahvlid |

190540 | – kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted |

190590 | – muud: |

| – – muud: |

19059040 | – – – vahvlid, mis sisaldavad üle 10 % massist vett |

19059045 | – – küpsised |

19059055 | – – – pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased |

19059060 | – – – – magusainelisanditega |

19059090 | – – – – muud |

ex2004 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigi 2006 tooted: |

200410 | – kartulid: |

| – – muud: |

20041091 | – – – jahu või helvestena |

ex2005 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

200520 | – kartulid: |

20052010 | – – jahu või helvestena |

ex2008 | Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal kirjeldamata või sisaldumata, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma: |

| – pähklid, maapähklid (arahhis) ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: |

200811 | – – maapähklid (arahhis): |

20081110 | – – – maapähklivõi |

210500 | Jäätis, mahlajäätis jm jäätatud tooted, kakaoga või ilma |

ex2106 | Mujal nimetamata toidukaubad, välja arvatud CN-koodi 21069020 alla kuuluvad alkohoolsed kontsentraadid jookide valmistamiseks ja CN-koodide 21069030, 21069051, 21069055, 21069059 alla kuuluvad maitsestatud või värvilisandiga suhkrusiirupid |

ex2202 | Veed, k.a mineraalveed ja gaseeritud veed, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud, ja muud alkoholita joogid, v.a puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009: |

220290 | – muud: |

| – – muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest pärit rasvu: |

22029091 | – – – vähem kui 0,2 % massist |

22029095 | – – – 0,2 % või rohkem, kuid alla 2 % massist |

22029099 | – – – 2 % ja rohkem massist |

ex2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |

220870 | – liköörid ja kordialid |

220890 | – muud: |

| – – muud alkohoolsed joogid nõudes mahuga: |

| – – – kuni 2 liitrit: |

| – – – – muud: |

22089069 | – – – – – muud alkohoolsed joogid |

| – – – üle 2 liitri: |

22089078 | – – – – muud alkohoolsed joogid |

ex3302 | Lõhnaainete segud ja ühel või mitmel sellisel ainel põhinevad segud (k.a alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mis on kasutatavad jookide valmistamiseks: |

330210 | – kasutatavad toiduainetetööstuses ja jookide tootmiseks: |

| – – kasutatavad jookide tootmiseks: |

33021029 | – – – – – muud |

3501 | Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid |

ex3502 | Albumiinid, albuminaadid jm albumiini derivaadid: |

350220 | – piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid: |

| – – muud: |

35022091 | – – – kuivatatud (näiteks tahvlite, helveste, pulbrina) |

35022099 | – – – muud |

--------------------------------------------------

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 804/68 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikkli 3 lõige 1 ja 2 | Artikkli 3 lõige 1 |

Artikkli 3 lõige 3 | – |

Artikkli 3 lõige 4 | Artikkli 3 lõige 2 |

Artikkel 4 | – |

Artikkel 5 | Artikkli 4 lõige 1 |

Artikkel 5a | – |

Artikkel 5c | Artikkel 5 |

Artikkli 6 lõige 2 | Artikkli 6 lõige 3 |

Artikkli 6 lõige 3 | Artikkli 6 lõige 4 |

Artikkli 6 lõige 4 | Artikkli 6 lõige 5 |

Artikkli 6 lõige 6 | Artikkel 10 |

Artikkli 7 lõige 1 | Artikkli 7 lõige 1 |

Artikkli 7 lõige 2 | Artikkli 7 lõige 3 |

Artikkli 7 lõike 3 esimene lõik | Artikkli 7 lõike 4 esimene lõik |

Artikkli 7 lõike 3 neljas lõik | Artikkli 7 lõike 4 teine lõik |

Artikkli 7 lõige 4 | Artikkli 7 lõige 5 |

Artikkli 7 lõige 5 | Artikkel 10 |

Artikkel 7a | – |

Artikkli 8 lõige 1–3 | Artikkli 8 lõige 1–3 |

Artikkli 8 lõige 4 | Artikkel 10 |

Artikkli 9 lõige 3 | Artikkel 10 |

Artikkli 10 lõige 1 | Artikkli 11 lõige 1 |

Artikkli 10 lõige 2 | – |

Artikkli 10 lõige 3 | Artikkel 15 |

Artikkli 11 lõige 1 | Artikkli 12 lõige 1 |

Artikkli 11 lõige 2 | – |

Artikkli 11 lõige 3 | Artikkel 15 |

Artikkli 12 lõige 3 | Artikkel 15 |

Artikkel 13 | Artikkel 26 |

Artikkel 14 | Artikkel 27 |

Artikkel 15 | Artikkel 28 |

Artikkel 16 | Artikkel 29 |

Artikkel 16a | Artikkel 30 |

Artikkel 17 | Artikkel 31 |

Artikkel 18 | Artikkel 32 |

Artikkel 19 | Artikkel 33 |

Artikkel 20 | Artikkel 34 |

Artikkel 21 | Artikkel 35 |

Artikkel 22 | – |

Artikkel 22a | Artikkel 36 |

Artikkel 23 | Artikkel 37 |

Artikkel 24 | Artikkel 38 |

Artikkel 24a | Artikkel 39 |

Artikkel 25 | – |

Artikkli 26 lõige 1 ja 2 | Artikkli 14 lõige 1 ja 2 |

Artikkli 26 lõige 4 | Artikkel 15 |

Artikkli 26 lõige 5 | – |

Artikkel 28 | Artikkel 40 |

Artikkli 29 lõige 1 | Artikkel 41 |

Artikkli 29 lõige 2 | – |

Artikkel 30 | Artikkel 42 |

Artikkel 31 | Artikkel 43 |

Artikkel 32 | – |

Artikkel 33 | Artikkel 44 |

Artikkel 34 | Artikkel 45 |

Artikkel 35 | – |

Artikkel 36 | – |

Artikkli 37 lõige 1 | Artikkel 48 |

Lisa | II lisa |

--------------------------------------------------

Top