a)   asendatakse sõna „ühendus” ja sõnad „Euroopa Ühendus” sõnaga „liit”, sõnad „Euroopa ühendused” sõnadega „Euroopa Liit”, välja arvatud artikli 299 lõike 6 punkt c, mis nummerdatakse ümber artikli 311a lõike 5 punktiks c. Artikli 136 esimese lõigu osas kohaldatakse eelnevat muudatust vaid sõna „ühendus” suhtes;

b)   asendatakse sõnad „käesolev leping” sõnaga „aluslepingud” sobivas käändes ning vajaduse korral viiakse nimetatud nimisõnaga ühilduvad tegusõnad mitmuse vormi; käesolevat punkti ei kohaldata artikli 182 kolmanda lõigu ning artiklite 312 ja 313 suhtes;

c)   asendatakse sõnad „[nõukogu] […] vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele” ja selle väljendi muud esinemiskujud sõnadega „[Euroopa Parlament ja nõukogu] [...] seadusandliku tavamenetluse kohaselt” ja kohandatakse vajaduse korral vastavalt lause struktuuri ning sõnad „artiklis 251 sätestatud menetlus” ja selle väljendi muud esinemiskujud asendatakse sõnadega „seadusandlik tavamenetlus” sobivas käändes;

d)   jäetakse sõnad „kvalifitseeritud häälteenamusega” välja ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt lause struktuuri;

e)   asendatakse sõnad „riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulev nõukogu” ja selle väljendi muud esinemiskujud sõnadega „Euroopa Ülemkogu” sobivas käändes;

f)   asendatakse sõnad „institutsioonid või asutused” ja sõnad „institutsioonid või organid”, sõnadega „institutsioonid, organid või asutused” sobivas käändes, välja arvatud artikli 193 esimeses lõigus;

g)   asendatakse sõna „ühisturg” sõnaga „siseturg” sobivas käändes;

h)   asendatakse sõna „eküü” sõnaga „euro” sobivas käändes;

i)   asendatakse sõnad „[liikmesriigid] […], mille suhtes ei ole kehtestatud erandit” ja sõnad „[liikmesriigid] […], mille suhtes ei kehti erand” sõnadega „[liikmesriigid][…], mille rahaühik on euro” sobivas käändes;

j)   asendatakse lühend „EKP” sõnadega „Euroopa Keskpank” sobivas käändes;

k)   asendatakse sõnad „EKPS põhikiri” sõnadega „EKPS ja EKP põhikiri” sobivas käändes;

l)   asendatakse sõnad „artiklis 114 ettenähtud komitee”, „artiklis 114 märgitud komitee” ja „artiklis 114 nimetatud komitee” sõnadega „majandus- ja rahanduskomitee” sobivas käändes;

m)   asendatakse sõnad „Euroopa Kohtu põhikiri” või „kohtu põhikiri” sõnadega „Euroopa Liidu Kohtu põhikiri” sobivas käändes;

n)   asendatakse sõnad „esimese astme kohus” sõnaga „üldkohus” sobivas käändes;

o)   asendatakse sõna „kohtukolleegium” vastavalt sõnaga „erikohus” sobivas käändes ja arvus ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt lause struktuuri.

—

artikli 13, mis muudetakse artikliks 16e, lõige 1

—

artikli 19 lõige 1

—

artikli 19 lõige 2

—

artikli 22 teine lõik

—

artikkel 93

—

artikkel 94, mis muudetakse artikliks 95

—

artikli 104 lõike 14 teine lõik

—

artikli 175 lõike 2 esimene lõik

—

artikli 130 esimene lõik

—

artikli 144 esimene lõik

—

artikkel 208

—

artikkel 209

—

artikli 213 viimase lõigu kolmas lause

—

artikkel 216

—

artikkel 284

—

artikli 13, mis muudetakse artikliks 16e, lõige 1

—

artikli 22 teine lõik

—

artikli 195 lõike 1 teine lõik

—

artikli 232 teine lõik

—

artikli 233 esimene lõik

—

artikli 234 punkt b

—

artikli 255 lõige 3, mis muudetakse artikli 16a kolmandaks lõiguks

—

artikli 83 lõike 2 punkt d

—

artikli 88 lõike 2 teine lõik

—

artikli 95, mis muudetakse artikliks 94, lõige 9

—

artikli 225a kuues lõik

—

artikli 226 teine lõik

—

artikli 227 esimene lõik

—

artikli 228 lõige 1, esimesel nimetamisel

—

artikkel 229

—

artikkel 229a

—

artikli 230 esimene lõik

—

artikli 231 esimene lõik

—

artikli 232 esimene lõik

—

artikli 233 esimene lõik

—

artikli 234 esimene lõik

—

artikkel 235

—

artikkel 236

—

artikli 237 sissejuhatav lause

—

artikkel 238

—

artikkel 240

—

artikli 242 esimene lause

—

artikkel 243

—

artikkel 244

—

artikli 247 lõige 9, mis nummerdatakse ümber lõikeks 8

—

artikli 256 teine lõik

Järgmistes artiklites jäetakse sõna „Kohus” eest välja sõna „Euroopa” ning sõna „kohus” kirjutatakse väikese algustähega:

—

artikli 227 neljas lõik

—

artikli 228 lõige 1, teisel nimetamisel

—

artikli 230 kolmas lõik

—

artikli 231 teine lõik

—

artikli 232 kolmas lõik

—

artikli 234 teine ja kolmas lõik

—

artikli 237, punkti d) kolmas lause

—

artikli 256 neljas lõik

—   artikli 21 kolmas lõik, mis muudetakse neljandaks lõiguks:	viide artiklile 9 (esimene viide) ja artikli 53 lõikele 1 (teine viide)
—   artikkel 97b:	viide artiklile 2
—   artikkel 98:	viide artiklile 3 (esimene viide)
—   artikli 105 lõike 1 teine lause:	viide artiklile 2
—   artikli 215 kolmas lõik, mis muudetakse neljandaks lõiguks:	viide artikli 9d lõike 7 esimesele lõigule

„Artikkel 1a 1.   Käesoleva lepinguga korraldatakse liidu toimimist ning määratakse kindlaks liidu pädevuse valdkonnad, pädevuse teostamise ulatus ja kord. 2.   Käesolev leping ja Euroopa Liidu leping on liidu aluseks olevad lepingud. Neid kahte lepingut, millel on samaväärne õigusjõud, nimetatakse aluslepinguteks.”

„I JAOTIS LIIDU PÄDEVUSE LIIGID JA VALDKONNAD Artikkel 2a 1.   Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit, liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks. 2.   Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid teostavad taas oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit on otsustanud oma pädevuse teostamise lõpetada. 3.   Liikmesriigid koordineerivad oma majandus- ja tööhõivepoliitikat käesoleva lepinguga ettenähtud korras, mille määratlemine on liidu pädevuses. 4.   Vastavalt Euroopa Liidu lepingu sätetele on liidul pädevus määratleda ja rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas kujundada järk-järgult ühist kaitsepoliitikat. 5.   Teatud valdkondades ja aluslepingutes sätestatud tingimustel on liit pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks, ilma et see asendaks liikmesriikide pädevuse neis valdkondades. Liidu õiguslikult siduvad aktid, mis neid valdkondi käsitlevate aluslepingute sätete põhjal vastu võetakse, ei kohusta liikmesriike oma õigus- või haldusnorme ühtlustama. 6.   Liidu pädevuse teostamise ulatus ja kord määratakse kindlaks aluslepingute vastavates sätetes iga valdkonna kohta. Artikkel 2b 1.   Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades:   a)   tolliliit;   b)   siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine;   c)   nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro;   d)   mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames;   e)   ühine kaubanduspoliitika. 2.   Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu seadusandlik akt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala. Artikkel 2c 1.   Liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus, kui aluslepingud annavad liidule pädevuse, mis ei ole seotud artiklites 3 ja 6 osutatud valdkondadega. 2.   Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust järgmistes põhivaldkondades:   a)   siseturg,   b)   käesolevas lepingus määratletud sotsiaalpoliitika valdkonnad,   c)   majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus,   d)   põllumajandus ja kalandus, välja arvatud mere bioloogiliste ressursside kaitse,   e)   keskkond,   f)   tarbijakaitse,   g)   transport,   h)   üleeuroopalised võrgud,   i)   energeetika,   j)   vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala,   k)   ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes seoses käesolevas lepingus määratletud aspektidega. 3.   Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal kuulub liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks, kuid selle pädevuse kasutamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse teostamist. 4.   Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas on liit pädev võtma meetmeid ja viima ellu ühist poliitikat, kuid selle pädevuse teostamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse teostamist. Artikkel 2d 1.   Liikmesriigid koordineerivad liidu piires oma majanduspoliitikat. Sel eesmärgil võtab nõukogu vastu meetmeid, eelkõige selle poliitika üldsuunised. Liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, kohaldatakse erisätteid. 2.   Liit võtab meetmeid liikmesriikide tööhõivepoliitika koordineerimise tagamiseks, eelkõige määratledes selle poliitika üldsuunised. 3.   Liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Artikkel 2e Liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Need meetmed puudutavad Euroopa tasandil järgmisi valdkondi:   a)   inimeste tervise kaitse ja parandamine,   b)   tööstus,   c)   kultuur,   d)   turism,   e)   haridus, kutseõpe, noorsugu ja sport,   f)   kodanikukaitse,   g)   halduskoostöö.”

„II JAOTIS ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED Artikkel 2f Liit tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke ja järgides pädevuse andmise põhimõtet.”

„Artikkel 5a Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.”

„Artikkel 5b Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.”

a)   lause alguses asendatakse sõnad „Ilma et see piiraks artiklite 73, 86 ja 87 kohaldamist” sõnadega „Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 3a ja käesoleva lepingu artiklite 73, 86 ja 87 kohaldamist”;

b)   lause lõpus asendatakse sõnad „… ja tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid.” sõnadega „… ja tingimuste ning eelkõige majandus- ja rahandusalaste tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid.”;

c)   lisatakse järgmine uus lause:      „Euroopa Parlament ja nõukogu määratlevad määruste abil nimetatud põhimõtted ja tingimused seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust kooskõlas aluslepingutega niisuguseid teenuseid osutada, tellida ja rahastada.”

a)   lõike 1 ette lisatakse järgmine tekst, lõige 1 nummerdatakse ümber lõikeks 3 ning lõiked 2 ja 3 muudetakse lõikudeks:      1.   Hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult. 2.   Euroopa Parlamendi istungid on avalikud, samuti nõukogu istungid, kui see arutab ja hääletab seadusandlike aktide eelnõusid.”;

b)   lõikeks 3 ümber nummerdatud lõike 1 esimeses lõigus, mis muudetakse lõike 3 esimeseks lõiguks, asendatakse sõnad „Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele” sõnadega „liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes andmekandjal säilitatavatele dokumentidele” ning sõnad „lõigetega 2 ja 3” asendatakse sõnadega „käesoleva lõikega”;

c)   lõikeks 3 ümber nummerdatud lõike 1 teiseks lõiguks muudetud lõikesse 2 lisatakse sõna „määrab” järele sõnad „määruste abil” ning sõnad „kahe aasta jooksul pärast Amsterdami lepingu jõustumist” jäetakse välja;

d)   lõikeks 3 ümber nummerdatud lõike 1 kolmandaks lõiguks muudetud lõikes 3 asendatakse sõnad „Iga eespool nimetatud institutsioon täpsustab ...” sõnadega „Iga institutsioon tagab oma töö läbipaistvuse ja täpsustab ...”, lõigu lõppu lisatakse sõnad „... vastavalt teises lõigus osutatud määrustele” ning lisatakse kaks järgmist uut lõiku:      „Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank kohaldavad käesolevat lõiget ainult oma haldusülesannete täitmisel.Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad seadusandlike menetlustega seotud dokumentide avaldamise teises lõigus osutatud määrustega kehtestatud tingimuste kohaselt.”

„Artikkel 16b 1.   Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. 2.   Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise eeskirjad. Nende eeskirjade täitmist kontrollivad sõltumatud asutused. Käesoleva artikli alusel vastu võetud eeskirjad ei mõjuta Euroopa Liidu lepingu artiklis 25a ettenähtud erieeskirju.”

„Artikkel 16c 1.   Liit austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel. 2.   Liit austab staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on samavõrra ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel. 3.   Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.”

a)   [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti];

b)   lõige 2 asendatakse järgmisega:      2.   Liidu kodanikel on aluslepingutes sätestatud õigused ja kohustused. Neil on muu hulgas:   a)   õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;   b)   õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel;   c)   õigus saada kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanikud nad on, kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud;   d)   õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, esitada kaebus Euroopa ombudsmanile ning pöörduda liidu institutsioonide ja nõuandvate organite poole ühes aluslepingute keeltest ja saada vastus samas keeles. Nimetatud õigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks määratud aluslepingutega ning nende rakendamiseks vastuvõetud meetmetega.”

a)   lõikes 2 asendatakse sõnad „... võib nõukogu vastu võtta ...” sõnadega „... võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta vastu ...” ja viimane lause jäetakse välja;

b)   lõige 3 asendatakse järgmisega:      3.   Samadel eesmärkidel, nagu on osutatud lõikes 1, ja kui aluslepingud ei ole sätestanud vajalikke volitusi, võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt võtta sotsiaalkindlustuse või sotsiaalkaitse meetmeid. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”

„Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu direktiive, millega kehtestatakse sellise kaitse hõlbustamiseks vajalikud koordineerimis- ja koostöömeetmed.”

„Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 8b tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused, kaasa arvatud minimaalse liikmesriikide arvu, millest need kodanikualgatused peavad pärinema.”

1.   Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või selle toimimise tagamiseks vastavalt aluslepingute asjakohastele sätetele.”

a)   lõikesse 1 lisatakse järgmine uus esimene lõige:      1.   Liit määratleb ja viib ellu ühist põllumajandus- ja kalanduspoliitikat.” ; praeguse lõike 1 tekst muudetakse teiseks lõiguks. Teise lõigu esimesse lausesse lisatakse sõna „põllumajandust” järele sõnad „ja kalandust ning” ning lõigu lõppu lisatakse järgmine lause: „Viited ühisele põllumajanduspoliitikale või põllumajandusele ning termini „põllumajanduslik” kasutamine hõlmavad ka kalandust, võttes arvesse selle sektori iseärasusi.”;

b)   lõikesse 2 lisatakse sõna „rajamiseks” järele sõnad „või toimimiseks”;

c)   lõikest 3 jäetakse välja sõnad „käesoleva lepingu”.

a)   esimesse lõiku lisatakse sõna „nõukogu” ette sõnad „Euroopa Parlament ja”, sõna „määrab” asendatakse sõnaga „määravad” ning viide lõikele 3 jäetakse välja;

b)   teises lõigus asendatakse sissejuhatav lause järgmise lausega: „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal lubada toetust anda:”.

a)   lõige 1 jäetakse välja;

b)   lõige 2 nummerdatakse ümber lõikeks 1, sõnad „Olles võtnud arvesse lõikes 1 ettenähtud konverentsi töö tulemused, teeb komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ettepanekud ...” asendatakse sõnadega „Komisjon esitab ettepanekud ...” ning kolmas lõik jäetakse välja;

c)   uute lõigetena 2 ja 3 lisatakse järgmised lõiked ning neile järgnevad lõiked nummerdatakse selle tulemusel ümber:      2.   Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 34 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted. 3.   Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise ning kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.”;

d)   lõikeks 4 ümber nummerdatud lõike 3 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad „Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega ja vastavalt lõikele 2 asendada riikide turukorralduse ühise korraldusega …” sõnadega „Riikide turukorraldus võidakse vastavalt lõikele 2 asendada ühise korraldusega …”;

e)   [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti].

a)   esimeses lõigus asendatakse sõnad „... võõrtöötajatele ja nende ülalpeetavatele:” sõnadega „võõrtöötajatele ja teise liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende ülalpeetavatele:”;

b)   viimane lõik asendatakse järgmisega:      „Kui nõukogu liige teatab, et esimeses lõigus osutatud seadusandliku akti eelnõu mõjutaks tema sotsiaalkindlustussüsteemi tähtsaid aspekte, eelkõige selle reguleerimisala, kulusid või rahandusstruktuuri, või mõjutaks selle süsteemi finantstasakaalu, võib ta nõuda, et küsimus esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist Euroopa Ülemkogu:   a)   saadab eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise, või   b)   ei võta meetmeid või taotleb, et komisjon esitaks uue ettepaneku; sellisel juhul ei loeta algselt esitatud õigusakti vastuvõetuks.”

a)   lõike 1 lõppu lisatakse järgmine tekst: „ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist ja jätkamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta.”;

b)   lõige 2 jäetakse välja ja lõige 3 nummerdatakse ümber lõikeks 2.

a)   esimeses lõigus asendatakse sõnad „ühenduse riigis” sõnaga „liikmesriigis”;

b)   teises lõigus asendatakse sõnad „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega kohaldada ...” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kohaldada ...”.

3.   Erandina lõikest 2 võib ainult nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt võtta vastu meetmeid, mis kujutavad endast liidu õiguses sammu tagasi kapitali kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest liikumise liberaliseerimise osas.”

4.   Artikli 57 lõike 3 rakendusmeetmete puudumisel võib komisjon või kui komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates asjaomase liikmesriigi taotluse esitamisest otsust teinud, nõukogu vastu võtta otsuse, millega nähakse ette, et liikmesriigi vastuvõetud üht või enamat kolmandat riiki puudutavad piiravad maksumeetmed loetakse aluslepingutega kokkusobivaks, kui nad on põhjendatud ühega liidu eesmärkidest ja sobivad siseturu nõuetekohase toimimisega. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt liikmesriigi taotluse põhjal.”

1. peatükk:	Üldsätted
2. peatükk:	Piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika
3. peatükk:	Õigusalane koostöö tsiviilasjades
4. peatükk:	Õigusalane koostöö kriminaalasjades
5. peatükk:	Politseikoostöö

„1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 61 1.   Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ja -süsteeme. 2.   Liit tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel ning kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas liikmesriikidevahelisel solidaarsusel põhineva ühise poliitika, mis on õiglane kolmandate riikide kodanike suhtes. Käesoleva jaotise kohaldamisel koheldakse kodakondsuseta isikuid kolmandate riikide kodanikena. 3.   Liit püüab tagada turvalisuse kõrge taseme kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega. 4.   Liit hõlbustab õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu. Artikkel 61a Euroopa Ülemkogu määratleb seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. Artikkel 61b Riikide parlamendid tagavad 4. ja 5. peatüki alusel esitatavate ettepanekute ja seadusandlike algatuste vastavuse subsidiaarsuse põhimõttele vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Artikkel 61c Ilma et see piiraks artiklite 226, 227 ja 228 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte täieliku rakendamise hõlbustamiseks võtta vastu meetmeid, millega sätestatakse kord, mille kohaselt liikmesriigid hindavad koostöös komisjoniga objektiivselt ja erapooletult käesolevas jaos osutatud liidu poliitika rakendamist liikmesriikide asutuste poolt. Euroopa Parlamenti ja riikide parlamente teavitatakse hindamise sisust ja tulemustest. Artikkel 61d Sisejulgeoleku alase operatiivkoostöö edendamiseks ja tugevdamiseks liidus moodustatakse nõukogu alaline komitee. Ilma et see piiraks artikli 207 kohaldamist, aitab komitee kaasa liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse koordineerimisele. Selle komitee töös võivad osaleda liidu asjaomaste organite ja asutuste esindajad. Euroopa Parlamenti ja riikide parlamente teavitatakse komitee tegevusest. Artikkel 61e Käesolev jaotis ei mõjuta liikmesriikide nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsmisega. Artikkel 61f Liikmesriigid võivad luua omavahel ja omal vastutusel riigi julgeoleku kaitsmise eest vastutavate haldusteenistuste vahel koostöö- ja koordinatsioonivorme, mida nad peavad asjakohaseks. Artikkel 61g Nõukogu võtab vastu meetmeid liikmesriikide pädevate talituste vahelise ning samuti nende talituste ja komisjoni vahelise halduskoostöö tagamiseks käesolevas jaotises käsitletavates valdkondades. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, kui artiklist 61i ei tulene teisiti, ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Artikkel 61h Kui see on vajalik artiklis 61 osutatud eesmärkide saavutamiseks terrorismi ja sellega seotud tegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise osas, määratlevad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil raamistiku haldusmeetmete võtmiseks kapitali liikumise ja maksete suhtes, näiteks füüsilistele või juriidilistele isikutele, rühmadele või mitteriiklikele rühmitustele kuuluvate või nende omandis või valduses olevate rahaliste vahendite, finantsvarade või majanduslike tulude külmutamiseks. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmeid esimeses lõigus osutatud raamistiku rakendamiseks. Käesolevas artiklis osutatud õigusaktid sisaldavad vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid. Artikkel 61i 4. ja 5. peatükis osutatud õigusaktid ning artiklis 61g osutatud meetmed, mis tagavad halduskoostöö nimetatud peatükkides määratletud valdkondades, võetakse vastu:   a)   komisjoni ettepaneku põhjal, või   b)   ühe neljandiku liikmesriikide algatusel.”

„2. PEATÜKK PIIRIKONTROLLI-, VARJUPAIGA- JA SISSERÄNDEPOLIITIKA Artikkel 62 1.   Liit töötab välja poliitika, mille eesmärk on:   a)   tagada sisepiiride ületamisel igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes;   b)   tagada isikute kontrollimine ja tõhusa valve teostamine välispiiride ületamisel;   c)   kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem. 2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad:   a)   ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes;   b)   välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;   c)   tingimusi, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad liidu piires lühiajaliselt vabalt liikuda;   d)   meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks;   e)   igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel. 3.   Kui artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud õiguse kasutamise hõlbustamiseks osutub vajalikuks liidu meede, mille jaoks aluslepingud ei ole sätestanud vajalikke volitusi, võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt kehtestada sätteid passide, isikutunnistuste, elamislubade või muude selliste dokumentide kohta. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. 4.   Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide pädevust tähistada oma piire maastikul kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Artikkel 63 1.   Liit arendab välja varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele. 2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab:   a)   kogu liidus kehtivat ühetaolist varjupaigaseisundit kolmandate riikide kodanikele;   b)   ühetaolist täiendava kaitse seisundit kolmandate riikide kodanikele, kes Euroopa varjupaika saamata vajavad rahvusvahelist kaitset;   c)   ühist ajutise kaitse süsteemi ümberasustatud isikutele nende massilise sissevoolu korral;   d)   ühist menetlust ühetaolise varjupaiga või täiendava kaitse seisundi andmiseks ja äravõtmiseks;   e)   kriteeriume ja mehhanisme, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav varjupaiga- või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest;   f)   varjupaiga või täiendava kaitse taotlejate vastuvõtmise tingimusi käsitlevaid norme;   g)   partnerlust ja koostööd kolmandate riikidega, et juhtida varjupaika, täiendavat või ajutist kaitset taotlevate isikute sissevoolu. 3.   Kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Artikkel 63a 1.   Liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning tõhusamad meetmed ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. 2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed järgmistes valdkondades:   a)   liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ning normid, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube, sealhulgas neid, mille eesmärk on perekondade taasühinemine;   b)   liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiguste määratlemine, sealhulgas liidusisest liikumisvabadust ja teistes liikmesriikides elamist reguleerivate tingimuste sätestamine;   c)   ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis, sealhulgas ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmine ja repatrieerimine;   d)   võitlemine inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise vastu. 3.   Liit võib sõlmida kolmandate riikidega tagasivõtulepinguid riigis loata elavate kolmandate riikide kodanike, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõudeid, tagasivõtmiseks nende päritoluriiki või -kohta. 4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid, millega stimuleeritakse ja toetatakse liikmesriike oma territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni soodustamisel, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. 5.   Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide õigust otsustada seda, kui palju lubada oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil kas palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana. Artikkel 63b Käesolevas peatükis sätestatud liidu poliitika kavandamisel ja elluviimisel juhindutakse solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest. Käesoleva peatüki põhjal vastu võetud liidu õigusaktides sisalduvad vajaduse korral asjakohased meetmed nimetatud põhimõtete rakendamiseks.”

„3. PEATÜKK ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ TSIVIILASJADES Artikkel 65 1.   Liit arendab õigusalast koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades, lähtudes kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest. Selline koostöö võib hõlmata meetmete võtmist liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamiseks. 2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgil, ja eriti kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmeid, mille eesmärk on tagada:   a)   kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel;   b)   kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülene kättetoimetamine;   c)   liikmesriigis kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide ja kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivus;   d)   koostöö tõendite kogumisel;   e)   õiguskaitse tõhus kättesaadavus;   f)   tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust;   g)   vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite väljatöötamine;   h)   kohtunike ja kohtutöötajate koolituse toetamine. 3.   Erandina lõikest 2 sätestab perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevad meetmed nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu otsuse, millega määratakse kindlaks need perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektid, mille kohta võib õigusaktid võtta vastu tavamenetluse käigus. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Teises lõigus osutatud ettepanek edastatakse riikide parlamentidele. Kui riigi parlament annab kuue kuu jooksul alates asjakohase teatise edastamise kuupäevast teada oma vastuseisust, otsust vastu ei võeta. Kui vastuseisu ei väljendata, võib nõukogu otsuse vastu võtta.”

„4. PEATÜKK ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES Artikkel 69a 1.   Liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ning hõlmab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamist lõikes 2 ja artiklis 69b osutatud valdkondades. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, et:   a)   kehtestada eeskirjad ja menetlused igat liiki kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamise tagamiseks kõikjal liidus;   b)   ennetada ja lahendada kohtualluvuse konflikte liikmesriikide vahel;   c)   toetada kohtunike, prokuröride ning kohtute ja prokuratuuride töötajate koolitust;   d)   hõlbustada liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel. 2.   Määral, mil see on vajalik kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise ning samuti politsei- ja õiguskoostöö hõlbustamiseks piiriülese mõõtmega kriminaalasjades, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada direktiividega miinimumeeskirjad. Sellised eeskirjad võtavad arvesse liikmesriikide õigustraditsioonide ja -süsteemide vahelisi erinevusi. Need käsitlevad:   a)   tõendite lubatavust liikmesriikide vahel;   b)   isikute õigusi kriminaalmenetluses;   c)   kuriteoohvrite õigusi;   d)   kriminaalmenetluse muid eriomaseid aspekte, mis nõukogu on otsusega eelnevalt kindlaks määranud; asjaomase otsuse vastuvõtmisel teeb nõukogu ühehäälse otsuse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Käesolevas lõikes osutatud miinimumeeskirjade vastuvõtmine ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast isikutele kõrgema tasemega kaitset. 3.   Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 2 osutatud direktiivi eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta nõuda, et direktiivi eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise. Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase direktiivi eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid. Artikkel 69b 1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad kuriteokoosseisude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike, piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel. Need kuriteoliigid on järgmised: terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. Olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võib nõukogu võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidele. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. 2.   Kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks liidu poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid, võidakse direktiividega kehtestada asjaomases valdkonnas kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumeeskirjad. Asjaomased direktiivid võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse või seadusandliku erimenetluse kohaselt vastavalt sellele, millist menetlust järgiti asjaomaste ühtlustamismeetmete vastuvõtmisel, ilma et see piiraks artikli 61i kohaldamist. 3.   Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 1 või 2 osutatud direktiivi eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta nõuda, et direktiivi eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise. Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase direktiivi eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid. Artikkel 69c Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid liikmesriikide tegevuse edendamiseks ja toetamiseks kuritegevuse ennetamise alal. Sellised meetmed ei või kohustada liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. Artikkel 69d 1.   Eurojusti ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel läbi viidavaid süüdistuse ettevalmistamisega seotud toiminguid. Sellega seoses määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Eurojusti struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda:   a)   riigi pädevate asutuste poolt läbiviidavate uurimise alustamine ja ettepanekute tegemine süüdistuste esitamiseks, eelkõige seoses liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega;   b)   punktis a osutatud uurimise ja süüdistuste ettevalmistamise koordineerimine;   c)   õigusalase koostöö tugevdamine, sealhulgas kohtualluvuse konfliktide lahendamise teel tiheda koostöö abil Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga. Asjaomaste määrustega määratakse kindlaks ka kord Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse. 2.   Lõikes 1 osutatud süüdistuse ettevalmistamisel teostavad menetlustoiminguid liikmesriigi pädevad ametnikud, ilma et see piiraks artikli 69e sätete kohaldamist. Artikkel 69e 1.   Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil asutada Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Kui ühehäälset otsust ei saavutata, võib vähemalt üheksa liikmesriiki nõuda, et määruse eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul nõukogus toimuv menetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule vastuvõtmiseks. Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase määruse eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid. 2.   Euroopa Prokuratuuril on, vajaduse korral koostöös Europoliga, pädevus lõikes 1 osutatud määruses kindlaks määratud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ning nende kuritegude täideviijate ja osavõtjate vastutusele võtmise tagamiseks. Euroopa Prokuratuur täidab liikmesriikide pädevates kohtutes nende kuritegude puhul prokuröri ülesandeid. 3.   Lõikes 1 osutatud määrustega kinnitatakse Euroopa Prokuratuuri põhikiri, tema ülesannete täitmise tingimused, menetlusreeglid tema tegevuse ja tõendite lubatavuse kohta, samuti tema ülesannete täitmisel tehtud menetlustoimingute kohtuliku kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad. 4.   Euroopa Ülemkogu võib samal ajal või hiljem võtta vastu otsuse lõike 1 muutmise kohta, et laiendada Euroopa Prokuratuuri volitusi piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastu võitlemisele, ja muuta vastavalt lõiget 2, mis käsitleb mitut liikmesriiki puudutavate raskete kuritegude täideviijaid ja osavõtjaid. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ja pärast konsulteerimist komisjoniga.”

„5. PEATÜKK POLITSEIKOOSTÖÖ Artikkel 69f 1.   Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist. 2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgil võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid seoses:   a)   asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega;   b)   personali koolitamise toetamisega ning personali vahetamise, seadmete kasutamise ja kriminalistikauuringute alase koostööga;   c)   organiseeritud kuritegevuse raskete vormide avastamisega seotud ühiste uurimismeetoditega. 3.   Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt kehtestada meetmeid käesolevas artiklis nimetatud asutuste vahelise operatiivkoostöö valdkonnas. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Kui ühehäälset otsust ei saavutata, võib vähemalt üheksa liikmesriiki nõuda, et meetmete eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul nõukogus toimuv menetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule vastuvõtmiseks. Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase meetmete eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid. Teises ja kolmandas lõigus sätestatud erimenetlust ei kohaldata õigusaktide suhtes, mis moodustavad Schengeni acquis' edasiarenduse. Artikkel 69g 1.   Europoli ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide politseiasutuste ja teiste õiguskaitseorganite tegevust ning nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse, terrorismi ning liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuritegevuse vormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. 2.   Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Europoli struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda:   a)   liikmesriikide asutustelt, kolmandatelt riikidelt või organitelt saadud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus;   b)   liikmesriikide pädevate asutuste poolt ühiselt või ühiste uurimisrühmade poolt ettevõetud uurimistoimingute ja operatiivtegevuse koordineerimine, korraldamine ja teostamine, vajaduse korral koostöös Eurojustiga. Asjaomaste määrustega määratakse kindlaks ka see, kuidas kontrollib Euroopa Parlament koostöös riikide parlamentidega Europoli tegevust. 3.   Europoli mis tahes operatiivtegevust tuleb korraldada koostöös selle liikmesriigi asutustega, kelle territooriumil nimetatud tegevus toimub, ning nende nõusolekul. Sunnimeetmete rakendamise volitused on üksnes riigi pädevatel asutustel. Artikkel 69h Nõukogu sätestab seadusandliku erimenetluse kohaselt tingimused ja piirangud, mida järgides võivad liikmesriikide pädevad asutused, millele viidatakse artiklites 69a ja 69f, tegutseda teise liikmesriigi territooriumil koostöös selle liikmesriigi pädevate asutustega ja nende nõusolekul. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”

2.   Lõikes 1 osutatud meetmete vastuvõtmisel võetakse arvesse juhtumeid, mil nende kohaldamine võiks tõsiselt kahjustada teatud piirkondade elatustaset ja tööhõivet, samuti transpordiobjektide kasutust.”

a)   lõikes 1 asendatakse sõnad „Ühenduse piires toimuva transpordi puhul kaotatakse diskrimineerimine, …” sõnadega „Liidu piires toimuva transpordi puhul keelatakse diskrimineerimine …”;

b)   lõikes 2 asendatakse sõna „nõukogu” sõnadega „Euroopa Parlamenti ja nõukogu”;

c)   lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „… majandus- ja sotsiaalkomiteega …” sõnadega „Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega …”.

„Viis aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta otsuse käesoleva artikli kehtetuks tunnistamise kohta.”

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.”

3.   Komisjon võib võtta vastu määrusi, mis on seotud kokkulepete liikidega, mille suhtes nõukogu on vastu võtnud määruse või direktiivi vastavalt artikli 83 lõike 2 punktile b.”

a)   lõike 2 punkti c lõppu lisatakse järgmine lause:      „Viis aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta otsuse käesoleva punkti kehtetuks tunnistamise kohta.”;

b)   lõike 3 punkti a lõppu lisatakse järgmised sõnad: „..., ja artiklis 299 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda;”.

4.   Komisjon võib võtta vastu määrusi seoses riigiabi liikidega, mille kohta nõukogu on vastavalt artiklile 89 kindlaks määranud, et need võib käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud teavitamiskohustusest vabastada.”

a)   lõike 1 algusest jäetakse välja sõnad „Erandina artiklist 94 ning”;

b)   lõike 4 alguses asendatakse sõnad „Kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, …” sõnadega „Kui pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, ...”;

c)   lõike 5 alguses asendatakse sõnad „Lisaks sellele ja ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast ühtlustamismeetme võtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks …” sõnadega „Lisaks sellele ja ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik vajalikuks ...”;

d)   lõikes 10 asendatakse sõnad „ühenduse kontrollimenetlusele” sõnadega „liidu kontrollimenetlusele”.

„Artikkel 97a Siseturu rajamise või selle toimimise raames sätestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmed selleks, et luua Euroopa intellektuaalomandi õigused, mis tagaksid intellektuaalomandi kaitse ühetaolise kaitse kogu liidus, ning kogu liitu hõlmava tsentraliseeritud loa andmise, koordineerimise ja järelevalve korra. Nõukogu kehtestab seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil Euroopa intellektuaalomandiõigustega seotud keelenõuded. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”

a)   lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning vastavalt selles esitatud ajakavale”;

b)   lõikes 2 asendatakse sõnad „Rööbiti eespool märgituga ning käesoleva lepingu kohaselt ja vastavalt selles esitatud ajakavale ning menetlusele hõlmab see tegevus vahetuskursside lõplikku kindlaksmääramist, mis viib ühisraha, eküü kasutuselevõtmisele, …” sõnadega „Rööbiti eespool märgituga ning aluslepingute kohaselt ja vastavalt neis esitatud menetlustele hõlmab see tegevus ühisraha, mille nimetus on euro, ...”.

a)   lõikes 4 asendatakse esimese lõigu esimene lause järgmise kahe lausega:      „Kui lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt tehakse kindlaks, et liikmesriigi majanduspoliitika ei vasta lõikes 2 märgitud üldsuunistele või et see võib ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, võib komisjon teha asjassepuutuvale liikmesriigile hoiatuse. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda asjassepuutuvale liikmesriigile vajalikud soovitused.”;

b)   lõike 4 teine lõik muudetakse lõikeks 5 ja olemasolev lõige 5 nummerdatakse ümber lõikeks 6;

c)   lõikesse 4 lisatakse järgmised kaks uut lõiku:      „Käesoleva lõike reguleerimisalas teeb nõukogu otsuse, arvesse võtmata asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”;

d)   lõikeks 6 ümber nummerdatud lõikes 5 asendatakse sõnad „Toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele võib nõukogu vastu võtta ...” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta määruste abil vastu ...” ja sõnad „käesoleva artikli” jäetakse välja.

1.   Ilma et see piiraks muude aluslepingutes sätestatud menetluste kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas.”

2.   Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga täpsustada vajaduse korral määratlused artiklites 101 ja 102 ning käesolevas artiklis sätestatud keelu kohaldamiseks.”

a)   lõige 5 asendatakse järgmisega:      5.   Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab komisjon asjassepuutuvale liikmesriigile oma arvamuse ja informeerib vastavalt ka nõukogu.”;

b)   lõikes 6 asendatakse sõna „soovituse” sõnaga „ettepaneku”;

c)   lõikes 7 asendatakse esimene lause lausega „Kui nõukogu otsustab kooskõlas lõikega 6, et ülemäärane eelarvepuudujääk eksisteerib, esitab ta komisjoni soovitusel põhjendamatult viivitamata asjassepuutuvale liikmesriigile soovitused niisuguse olukorra lõpetamiseks määratud tähtaja jooksul.”;

d)   [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti];

e)   lõike 12 esimeses lauses asendatakse sõna „otsused” sõnadega „otsused või soovitused”;

f)   lõige 13 asendatakse järgmisega:      13.   Lõigetes 8, 9, 11 ja 12 osutatud otsused teeb või soovitused annab nõukogu komisjoni soovituse põhjal. Lõigetes 6–9, 11 ja 12 osutatud meetmete vastuvõtmisel teeb nõukogu otsuse, jättes arvesse võtmata asjassepuutuvat liikmesriiki esindava nõukogu liikme hääle. Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”;

g)   lõike 14 kolmandas lõigus jäetakse sõnad „enne 1. jaanuari 1994” välja.

a)   lõikes 1 asendatakse lühend „EKPS …” sõnadega „Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS”) …”;

b)   lõike 2 teises taandes asendatakse viide artiklile 111 viitega artiklile 188o;

c)   lõige 6 asendatakse järgmisega:      6.   Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga anda Euroopa Keskpangale määruste abil ühehäälselt eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat.”

a)   lõike 1 esimesse lausesse lisatakse sõna „pangatähtede” ette sõna „euro”;

b)   lõike 2 esimesse lausesse lisatakse sõna „münte” ette sõna „euro”; teise lause alguses asendatakse sõnad „Toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist EKPga võib nõukogu ...” sõnadega „Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga võib nõukogu ...”.

a)   lõiked 1 ja 2 jäetakse välja ning lõiked 3, 4, 5 ja 6 nummerdatakse ümber vastavalt lõigeteks 1, 2, 3 ja 4;

b)   lõikeks 2 ümber nummerdatud lõikes 4 asendatakse sõnad „EKPS põhikiri on …” järgmiste sõnadega: „Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri (edaspidi „EKPS ja EKP põhikiri”) on esitatud ...”;

c)   lõikeks 3 ümber nummerdatud lõige 5 asendatakse järgmisega:      3.   EKPS ja EKP põhikirja artikleid 5.1, 5.2, 5.3, 17, 18, 19.1, 22, 23, 24, 26, 32.2, 32.3, 32.4, 32.6, artikli 33.1 punkti a ja artiklit 36 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt muuta. Nad teevad otsuse kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist komisjoniga või komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.”

„Artikkel 11a Ilma et see piiraks Euroopa Keskpanga volitusi, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana. Asjaomased meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.”

a)   lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad „nõuandva staatusega valuutakomitee” sõnadega „majandus- ja rahanduskomitee”;

b)   lõikest 1 jäetakse teine ja kolmas lõik välja;

c)   lõikest 2 jäetakse esimene lõik välja; kolmandas taandes asendatakse viide artikli 99 lõigetele 2, 3, 4 ja 5 viitega artikli 99 lõigetele 2, 3, 4 ja 6 ning viited artikli 122 lõikele 2 ja artikli 123 lõigetele 4 ja 5 asendatakse viitega artikli 117a lõigetele 2 ja 3;

d)   lõikes 4 asendatakse viide artiklitele 122 ja 123 viitega artiklile 116a.

„3a. PEATÜKK ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE KOHTA, MILLE RAHAÜHIK ON EURO Artikkel 115a 1.   Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega võtab nõukogu liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, vastavalt artiklites 99 ja 104 osutatud menetluste seast sobivale menetlusele, välja arvatud artikli 104 lõikes 14 sätestatud menetlus, vastu meetmed, millega:   a)   tugevdatakse asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet;   b)   kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide tarvis majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastuvõetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle. 2.   Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro. Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a. Artikkel 115b Nende liikmesriikide, mille rahaühik on euro, ministrite kohtumiste kord sätestatakse protokollis eurorühma kohta. Artikkel 115c 1.   Euro koha kindlustamiseks rahvusvahelises valuutasüsteemis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega kehtestatakse majandus- ja rahaliidule erilist huvi pakkuvates küsimustes ühised seisukohad, mida järgitakse pädevates rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga. 2.   Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta asjakohaseid meetmeid ühtse esindamise tagamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga. 3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro. Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”

„Artikkel 116a 1.   Liikmesriikidele, mille suhtes nõukogu ei ole otsustanud, et nad täidavad euro kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi, viidatakse edaspidi kui „liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand”. 2.   Nimetatud liikmesriikide suhtes ei kohaldata aluslepingute järgmisi sätteid:   a)   majanduspoliitika üldsuuniste nende osade vastuvõtmine, mis puudutavad euroala üldiselt (artikli 99 lõige 2);   b)   sunnivahendid ülemääraste eelarvepuudujääkide likvideerimiseks (artikli 104 lõiked 9 ja 11);   c)   EKPSi eesmärgid ja ülesanded (artikli 105 lõiked 1, 2, 3 ja 5);   d)   euro emiteerimine (artikkel 106);   e)   Euroopa Keskpanga õigusaktid (artikkel 110);   f)   euro kasutamisega seotud meetmed (artikkel 111a);   g)   valuutakokkulepped ja muud vahetuskursipoliitikaga seotud meetmed (artikkel 188o);   h)   Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete nimetamine (artikli 245b lõige 2);   i)   otsused, millega kehtestatakse majandus- ja rahaliidu jaoks olulistes küsimustes ühised seisukohad, mida järgitakse pädevates rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel (artikli 115c lõige 1);   j)   meetmed ühtse esindamise tagamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel (artikli 115c lõige 2). Punktides a–j osutatud artiklites tähendavad „liikmesriigid” seega liikmesriike, mille rahaühik on euro. 3.   EKPSi ja EKP põhikirja IX peatüki kohaselt ei ole liikmesriikidel, mille suhtes on kehtestatud erand, ja nende keskpankadel õigusi ega kohustusi EKPSi raames. 4.   Nende nõukogu liikmete hääleõigus, kes esindavad liikmesriike, mille suhtes on kehtestatud erand, peatatakse siis, kui nõukogu võtab vastu meetmeid, millele on osutatud lõikes 2 loetletud artiklites ja järgmistel juhtudel:   a)   liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, mitmepoolse järelevalve raames tehtud soovitused, kaasa arvatud stabiilsusprogrammide ja hoiatuste kohta (artikli 99 lõige 4);   b)   ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud meetmed, mis puudutavad liikmesriike, mille rahaühik on euro (artikli 104 lõiked 6, 7, 8, 12 ja 13). Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”

a)   selle lõige 1 võtab üle artikli 121 lõike 1 sõnastuse, milles tehakse järgmised muudatused:   i)   kogu lõikes asendatakse lühend „ERI” sõnadega „Euroopa Keskpank” sobivas käändes;   ii)   esimese lõigu alguses asendatakse sõnad „Komisjon ja ERI annavad nõukogule aru …” sõnadega „Vähemalt kord kahe aasta järel või kui seda taotleb mõni liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja Euroopa Keskpank nõukogule aru …”;   iii)   esimese lõigu esimeses lauses asendatakse sõnad „... edusammudest nende kohustuste täitmisel, mis on seotud majandus- ja rahaliidu loomisega.” sõnadega „... edusammudest, mida liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, on saavutanud majandus- ja rahaliiduga seotud kohustuste täitmisel.”;   iv)   esimese lõigu teises lauses asendatakse sõnad „... iga liikmesriigi ...” sõnadega „... iga asjaomase liikmesriigi ...” ja sõnad „käesoleva lepingu” jäetakse välja;   v)   esimese lõigu kolmandas taandes asendatakse sõnad „... ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes;” sõnadega „... euro suhtes;”;   vi)   esimese lõigu neljandas taandes asendatakse sõnad „... liikmesriigi poolt ...” sõnadega „... liikmesriigi poolt, mille suhtes on kehtestatud erand, ...” ja sõnad „... Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ...” sõnaga „... vahetuskursimehhanismis ...”;   vii)   teises lõigus jäetakse sõnad „eküü arengut,” välja;

b)   selle lõige 2 võtab üle artikli 122 lõike 2 teise lause sõnastuse, milles tehakse järgmised muudatused:   i)   lõike lõpus asendatakse sõnad „artikli 121 lõikes 1” sõnadega „lõikes 1”;   ii)   lisatakse järgmised uued teine ja kolmas lõik:      „Nõukogu teeb otsuse pärast kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud soovituse kättesaamist oma nendelt liikmetelt, kes esindavad liikmesriike, mille rahaühik on euro. Need liikmesriigid hääletavad kuue kuu jooksul pärast komisjoni ettepaneku kättesaamist nõukogult.Teises lõigus nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”;

c)   selle lõige 3 võtab üle artikli 123 lõike 5 sõnastuse, milles tehakse järgmised muudatused:   i)   lõike alguses olevad sõnad „Kui vastavalt artikli 122 lõikes 2 sätestatud menetlusele on otsustatud erand tühistada, …” sõnadega „Kui vastavalt lõikes 2 sätestatud menetlusele on otsustatud erand tühistada, ...”;   ii)   sõnad „… vastu kursi …” sõnadega „… lõplikult vastu kursi …”.

a)   selle lõige 1 võtab üle artikli 123 lõike 3 sõnastuse; sõnad „käesoleva lepingu” jäetakse välja;

b)   selle lõige 2 võtab üle artikli 117 lõike 2 esimese viie taande sõnastuse; asjaomast viit taanet muudetakse vastavalt allpool toodud punktidele ning nende ette lisatakse järgmine sissejuhatav lause:      „Kuni on liikmesriike, mille suhtes on kehtestatud erand, võtab Euroopa Keskpank nende liikmesriikide suhtes järgmisi meetmeid:”   i)   kolmandas taandes asendatakse sõnad „Euroopa Rahasüsteemi” sõnaga „vahetuskursimehhanismi”;   ii)   viies taane asendatakse järgmisega:      —   „—   täidab Euroopa Valuutakoostöö Fondi endisi ülesandeid, mis Euroopa Rahainstituut oli üle võtnud.”

a)   sõnad „Kuni kolmanda etapi alguseni käsitleb iga liikmesriik …” asendatakse sõnadega „Iga liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, käsitleb ...”;

b)   sõnad „… Euroopa Rahasüsteemiga seotud koostöös ja eküü arendamise käigus omandatud kogemused ning respekteerivad selles valdkonnas kehtivaid volitusi.” asendatakse sõnadega „… vahetuskursimehhanismi raames toimunud koostöös omandatud kogemusi.”

a)   lõike 1 esimeses lõigus lisatakse sõna „liikmesriik” järele sõnad „…, mille suhtes on kehtestatud erand,” ja sõna „järkjärgulist” jäetakse välja ning sama lõike teises lõigus asendatakse sõnad „Kui liikmesriigi kasutuselevõetud abinõud …” sõnadega „Kui abinõud, mis on võtnud liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, ...”;

b)   lõike 2 punktis a lisatakse sõna „liikmesriigid” järele sõnad „…, mille suhtes on kehtestatud erand,” ja punktis b asendatakse sõnad „raskustes olev liikmesriik ...” sõnadega „raskustes olev liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, …”;

c)   lõikes 3 asendatakse sõnad „raskustes olevale riigile …” sõnadega „raskustes olevale liikmesriigile, mille suhtes on kehtestatud erand, …”;

d)   lõige 4 jäetakse välja.

a)   lõikes 1 asendatakse sõnad „võib asjassepuutuv liikmesriik ...” sõnadega „võib asjassepuutuv liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, ...”;

b)   lõikes 3 asendatakse sõna „arvamuse” sõnaga „soovituse” ning sõna „riigil” asendatakse sõnaga „liikmesriigil”;

c)   lõige 4 jäetakse välja.

Artiklid 132 ja 134 tunnistatakse kehtetuks.

„Artikkel 136a Liit tunnustab ja edendab tööturu osapoolte rolli liidu tasandil, võttes arvesse siseriiklike süsteemide mitmekesisust; liit aitab kaasa tööturu osapoolte dialoogile, austades nende sõltumatust. Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev kolmepoolne tööturu osapoolte tippkohtumine aitab kaasa sotsiaaldialoogile.”

a)   lõike 2 esimese lõigu sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „võib nõukogu:” sõnadega „võivad Euroopa Parlament ja nõukogu:” ning teise lõigu esimene lause lahutatakse kaheks lõiguks, mille sõnastus on järgmine:      „Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.Lõike 1 punktides c, d, f ja g osutatud valdkondades teeb nõukogu otsuse seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nimetatud komiteedega.” Teise lõigu teine lause muudetakse viimaseks lõiguks ja sõnad „käesoleva artikli” jäetakse välja;

b)   lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „Liikmesriik võib lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamise usaldada …” sõnadega „Liikmesriik võib usaldada lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamise või vajaduse korral artikli 139 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuse rakendamise ...”; teises lõigus asendatakse sõnad „... kooskõlas artikliga 249 peab direktiiv olema üle võetud, …” sõnadega „... direktiiv või otsus peab olema üle võetud või rakendatud,” ning sõnad „direktiiviga ettenähtud” sõnadega „direktiivi või otsusega ettenähtud …”.

a)   esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine lause: „Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti.”;

b)   teise lõigu esimese lause alguses asendatakse sõnad „Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, välja arvatud juhul, kui kõnealuses kokkuleppes …” sõnadega „Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui asjaomases kokkuleppes ...” ning viimane lause jäetakse välja.

a)   lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:      „Liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni.”;

b)   lõike 2 viienda taande lõppu lisatakse sõnad „… ja ergutada noori osalema Euroopa demokraatias”; viimase taandena lisatakse järgmine taane:      —   „—   arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu.”;

c)   lõikes 3 asendatakse sõnad „hariduse valdkonnas” sõnadega „hariduse ja spordi valdkonnas”;

d)   lõikest 4 jäetakse sõna „, nõukogu” välja; esimene taane algab sõnadega „võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu …”, sõnade „regioonide komiteega” järele lisatakse sõna „vastu” ja teine taane asendatakse sõnadega „võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi.”

a)   sissejuhatavast lausest jäetakse sõna „, nõukogu” välja;

b)   esimese taande esimene lause algab sõnadega „võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu …” ja teine lause jäetakse välja;

c)   teine taane asendatakse sõnadega „võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi”.

a)   lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad „inimeste tervist” sõnadega „füüsilist ja vaimset tervist” ning lõigu lõppu lisatakse järgmised sõnad: „…, ning tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist.”;

b)   lõike 2 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine lause: „Eriti soodustab ta liikmesriikidevahelist koostööd, et parandada nende tervisehoiuteenuste vastastikust täiendavust piirialadel.”;

c)   lõike 2 teise lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst: „…, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.”;

d)   lõiget 4 muudetakse järgmiselt:   i)   esimese lõigu sissejuhatava lause algusesse lausesse lisatakse järgmised sõnad: „Erandina artikli 2a lõikest 5 ja artikli 2e punktist a ning kooskõlas artikli 2c lõike 2 punktiga k aitavad Euroopa Parlament ja nõukogu, …”, sõna „kaasa” eest jäetakse sõnad „aitab nõukogu” välja ning lõigu lõppu lisatakse järgmised sõnad: „... ühistest ohutusprobleemidest jagusaamiseks:”;   ii)   punktist b jäetakse sõnad „erandina artiklis 37 sätestatust …” välja;   iii)   lisatakse järgmine uus punkt c:        „c)   meetmeid, millega kehtestatakse ravimitele ja meditsiiniseadmetele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded;”   iv)   praegune punkt c nummerdatakse ümber lõikeks 5 ja asendatakse järgmisega:      5.   Samuti võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega võtta vastu stimuleerivaid meetmeid inimeste tervise kaitseks ja parandamiseks ning eelkõige peamiste piiriüleste tervist kahjustavate tegurite vastu võitlemiseks, meetmeid, mis puudutavad tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist, ning samuti meetmeid, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse seoses tubakaga ja alkoholi kuritarvitamisega, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.”;

e)   praeguse lõike 4 teine lõik muudetakse lõikeks 6 ja lõige 5, mis nummerdatakse ümber lõikeks 7, asendatakse järgmisega:      7.   Liidu meetmed võtavad arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Liikmesriikide vastutus hõlmab tervishoiu juhtimist ning tervishoiule määratud vahendite jaotamist. Lõike 4 punktis a osutatud meetmed ei mõjuta organite ja vere annetamist või meditsiinilist kasutamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid.”

a)   lõike 2 lõppu lisatakse järgmine tekst: „…, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.”;

b)   lõike 3 esimese lõigu teise lause lõppu lisatakse järgmised sõnad: „..., ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.”

a)   esimeses lõigus asendatakse sõnad „majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse” sõnadega „majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse”;

b)   teisest lõigust jäetakse sõnad „ja saartel, kaasa arvatud maapiirkonnad” välja;

c)   lisatakse järgmine uus lõik:      „Asjaomaste regioonide puhul pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.”

a)   esimese lõigu esimese lause alguses asendatakse sõnad „Ilma et see piiraks artikli 162 kohaldamist, määrab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist ning konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega ...” sõnadega „Ilma et see piiraks artikli 162 kohaldamist, määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega määruste abil …” ja sõna „ühehäälselt” jäetakse välja; sõnad „määrab nõukogu” asendatakse sõnaga „määratakse”;

b)   teisest lõigust jäetakse sõna „nõukogu” välja;

c)   kolmas lõik jäetakse välja.

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:      1.   Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus toimub teadlaste, teadusliku teabe ning tehnoloogia vaba ringlus, ja toetada nende, kaasa arvatud asjaomase tööstuse konkurentsivõime arengut, samal ajal edendades kõiki neid teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks aluslepingute teiste peatükkide põhjal.”;

b)   lõikes 2 asendatakse sõnad „... eelkõige, et ettevõtjatel oleks võimalus täiel määral kasutada siseturu potentsiaali, …” sõnadega „... eelkõige, et teadlastel oleks võimalus teha vabalt piiriülest koostööd ja ettevõtjatel oleks võimalus kasutada siseturu potentsiaali, ...”.

a)   lõikes 4 asendatakse sõnad „vastu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal ja” sõnadega „seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu”;

b)   lisatakse järgmine uus lõige 5:      5.   Täiendusena mitmeaastase raamprogrammi raames kavandatavatele tegevustele kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega Euroopa teadusruumi rajamiseks vajalikud meetmed.”

„Artikkel 172a 1.   Teaduse ja tehnika progressi ning tööstuse konkurentsivõime edendamiseks, samuti oma poliitika elluviimiseks töötab liit välja Euroopa kosmosepoliitika. Selleks võib ta edendada ühiseid algatusi, toetada teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist ning koordineerida kosmose uurimiseks ja kasutamiseks vajalikke jõupingutusi. 2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud meetmed, näiteks Euroopa kosmoseprogrammi kujul, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. 3.   Liit loob Euroopa Kosmoseagentuuriga vajalikud kontaktid. 4.   Käesolev artikkel ei piira käesoleva jaotise muude sätete kohaldamist.”

a)   lõike 1 neljas taane asendatakse järgmisega:      —   „—   meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.”;

b)   lõike 2 teises lõigus asendatakse sõnad „ühenduse kontrollimenetlusele” sõnadega „liidu kontrollimenetlusele”;

c)   lõike 4 esimese lõigu lõpust jäetakse sõnad „..., mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kooskõlas artikliga 300” välja.

a)   lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:      „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega ühehäälselt teha otsuse kohaldada seadusandlikku tavamenetlust esimeses lõigus märgitud valdkondade suhtes.”;

b)   lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „Muudes valdkondades võtab nõukogu …” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad …” ning teine lõik asendatakse järgmisega:      „Nende programmide elluviimiseks vajalikud meetmed võetakse vastu olenevalt juhtumist kas lõike 1 või 2 tingimuste kohaselt.”;

c)   lõikes 4 asendatakse sõnad „teatavate ühendust puudutavate meetmete võtmist, …” sõnadega „teatavaid liidu poolt vastuvõetavaid meetmeid, …”;

d)   lõikes 5 asendatakse sõnad „kehtestab nõukogu …” sõnadega „sätestatakse asjaomases meetmes …” ning sõnad „selle meetme vastuvõtmise õigusaktis asjakohased sätted …” sõnadega „asjakohased sätted …”.

„XVI JAOTIS ENERGEETIKA Artikkel 176a 1.   Siseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus järgmised eesmärgid:   a)   tagada energiaturu toimimine;   b)   tagada energiaga varustamise kindlus liidus;   c)   edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist; ning   d)   edendada energiavõrkude sidumist. 2.   Ilma et see piiraks aluslepingute muude sätete kohaldamist, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Asjaomased meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega. Need meetmed ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri, ilma et see piiraks artikli 175 lõike 2 punkti c kohaldamist. 3.   Erandina lõikest 2 kehtestab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt asjaomases lõikes osutatud meetmed, kui need on peamiselt maksualased.”

„XXI JAOTIS TURISM Artikkel 176b 1.   Liit täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris. Seetõttu on liidu tegevuse eesmärk:   a)   ergutada soodsa keskkonna loomist selle sektori ettevõtjate arendamiseks;   b)   edendada koostööd liikmesriikide vahel, eriti heade kogemuste vahetamise teel. 2.   Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt erimeetmed, et täiendada liikmesriikide meetmeid käesolevas artiklis seatud eesmärkide saavutamiseks, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.”

„XXII JAOTIS KODANIKUKAITSE Artikkel 176c 1.   Liit soodustab liikmesriikide vahelist koostööd, et tõhustada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamiseks ja nende eest kaitsmiseks loodud süsteeme. Liidu tegevuse eesmärk on:   a)   toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid riskide ennetamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, nende kodanikukaitsetöötajate koolitamisel ning reageerimisel loodusõnnetustele või inimtegevusest tingitud õnnetustele liidu piires;   b)   edendada liidu piires kiiret ja tõhusat operatiivkoostööd siseriiklike kodanikukaitsetalituste vahel;   c)   tõhustada rahvusvahelise kodanikukaitsealase töö järjepidevust. 2.   Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.”

„XXIII JAOTIS HALDUSKOOSTÖÖ Artikkel 176d 1.   Liidu õiguse tõhusat rakendamist liikmesriikides, mis on oluline liidu nõuetekohase toimimise seisukohast, käsitatakse ühise huvina. 2.   Liit võib toetada liikmesriikide jõupingutusi parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel. Selline tegevus võib hõlmata informatsiooni ja ametnike vahetamise hõlbustamist ning koolitusprogrammide toetamist. Ükski liikmesriik pole kohustatud sellist toetust kasutama. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil selleks vajalikud meetmed, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama. 3.   Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide kohustust rakendada liidu õigust ega komisjoni õigusi ja kohustusi. See ei piira ka aluslepingute muude liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja liidu vahelist halduskoostööd reguleerivate sätete kohaldamist.”

I jaotis:	Üldsätted liidu välistegevuse kohta
II jaotis:	Ühine kaubanduspoliitika
III jaotis:	Koostöö kolmandate riikidega ja humanitaarabi
1. peatükk:	Arengukoostöö
2. peatükk:	Majandus-, finants- ja tehniline koostöö kolmandate riikidega
3. peatükk:	Humanitaarabi
IV jaotis:	Piiravad meetmed
V jaotis:	Rahvusvahelised lepingud
VI jaotis:	Liidu suhted rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega ning liidu delegatsioonid
VII jaotis:	Solidaarsusklausel

„I JAOTIS ÜLDSÄTTED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA Artikkel 188a Käesolevas osas käsitletud liidu rahvusvaheline tegevus tugineb põhimõtetele, taotleb eesmärke ja seda viiakse ellu viisil, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatükis osutatud üldsätetega.”

a)   esimene lõik asendatakse järgmisega:      „Tolliliidu rajamisega vastavalt artiklitele 23–27 aitab liit ühistes huvides kaasa ülemaailmse kaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses ja välismaiste otseinvesteeringute suhtes kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ning tolli- ja muude tõkete vähendamisele.”;

b)   teine lõik jäetakse välja.

„Artikkel 188c 1.   Ühine kaubanduspoliitika rajaneb ühtsetel põhimõtetel, eriti mis puutub tariifide muutmisse, kauba- ja teenustevahetusega ning intellektuaalomandi kaubandusaspektidega seotud tolli- ja kaubanduskokkulepete sõlmimisse, välismaistesse otseinvesteeringutesse, liberaliseerimismeetmete ühtlustamisse, ekspordipoliitikasse ning kaubanduse kaitsemeetmetesse, näiteks meetmetesse, mida võetakse dumpingu või subsiidiumide puhul. Ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. 2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu meetmed, millega määratletakse ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik. 3.   Kui ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitavate lepingute üle on vaja pidada läbirääkimisi, kohaldatakse artikli 188n sätteid, kui käesoleva artikli erisätted ei näe ette teisiti. Komisjon annab soovitusi nõukogule, kes volitab komisjoni alustama vajalikke läbirääkimisi. Nõukogu ja komisjon tagavad selle, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitavad lepingud vastavad liidusisesele poliitikale ja eeskirjadele. Komisjon peab läbirääkimisi, konsulteerides erikomiteega, mille nõukogu määrab selle ülesande täitmisel komisjoni abistama, ning niisuguste juhiste raames, mida nõukogu peab vajalikuks komiteele anda. Komisjon annab erikomiteele ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru läbirääkimiste edenemise kohta. 4.   Seoses lõikes 3 osutatud lepingute üle läbirääkimisega ja nende sõlmimisega teeb nõukogu otsused kvalifitseeritud häälteenamusega. Seoses lepingute üle läbirääkimise ja nende sõlmimisega teenuste valdkonnas ja intellektuaalomandi kaubandusaspektide valdkonnas, samuti välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, teeb nõukogu otsused ühehäälselt, kui need lepingud sisaldavad sätteid, mille puhul liidusiseste eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus. Nõukogu teeb samuti ühehäälse otsuse lepingute üle läbirääkimiseks ja nende sõlmimiseks:   a)   kultuuri- ja audiovisuaalteenuste valdkonnas, kui need lepingud võivad piirata liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;   b)   sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuste valdkonnas, kui need lepingud võivad tõsiselt häirida selliste teenuste osutamise riiklikku korraldust ning piirata liikmesriikide vastutust selliste teenuste osutamisel. 5.   Transpordialaste rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja nende sõlmimisel kohaldatakse kolmanda osa V jaotise sätteid ja artiklit 188n. 6.   Käesoleva artikliga ühise kaubanduspoliitika valdkonnas antud pädevuse teostamine ei mõjuta liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ega kohusta liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama, niivõrd kui aluslepingud välistavad sellise ühtlustamise.”

a)   lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:      1.   Liidu poliitikat arengukoostöö valdkonnas teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitikad täiendavad ja tugevdavad teineteist. Liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine. Liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid.”;

b)   Lõige 3 nummerdatakse ümber lõikeks 2.

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:      1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt arengukoostöö poliitika teostamiseks vajalikud meetmed, mis võivad hõlmata mitmeaastaseid koostööprogramme arengumaadega või temaatilisi programme.”;

b)   lisatakse järgmine uus lõige 2:      2.   Liit võib sõlmida kolmandate riikidega või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu lepingu artiklis 10a ja käesoleva lepingu artiklis 188d osutatud eesmärke. Esimene lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada rahvusvahelistes organites läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid.”;

c)   praegune lõige 2 nummerdatakse ümber lõikeks 3 ja praegune lõige 3 jäetakse välja.

Lõike 1 alguses asendatakse sõnad „Ühendus ja liikmesriigid kooskõlastavad …” sõnadega „Meetmete vastastikuse täiendavuse ja tõhususe edendamiseks koordineerivad liit ja liikmesriigid …”.

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:      1.   Ilma et see piiraks aluslepingute muude sätete, eriti artiklite 188d–188g sätete kohaldamist, võtab liit kolmandate riikide suhtes, mis ei ole arengumaad, majandus-, finants- ja tehnilise koostöö meetmeid, mis hõlmavad eelkõige finantsvaldkonnas antavat abi. Sellised meetmed on kooskõlas liidu arengupoliitikaga ning neid viiakse ellu kooskõlas tema välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Liidu ja liikmesriikide meetmed täiendavad ja tugevdavad üksteist.”;

b)   lõige 2 asendatakse järgmisega:      2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõike 1 rakendamiseks vajalikud meetmed.”;

c)   lõike 3 esimese lõigu teise lause lõpust jäetakse sõnad „..., mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kooskõlas artikliga 300” välja.

„Artikkel 188i Kui kolmanda riigi olukord nõuab liidu kiiret finantsabi, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu vajalikud otsused.”

„3. PEATÜKK HUMANITAARABI Artikkel 188j 1.   Liidu operatsioone humanitaarabi valdkonnas teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Selliste operatsioonide eesmärk on anda sündmusekohast abi ning teha päästetöid ja pakkuda kaitset loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste tõttu kannatanud inimestele kolmandates riikides, et rahuldada erinevatest olukordadest tingitud humanitaarvajadusi. Liidu ja liikmesriikide operatsioonid täiendavad ja tugevdavad üksteist. 2.   Humanitaarabioperatsioone teostatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning erapooletuse, neutraalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. 3.   Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmed, millega määratakse kindlaks humanitaarabioperatsioonide elluviimise raamistik. 4.   Liit võib sõlmida kolmandate riikidega või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid, mis aitavad saavutada lõikes 1 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 10a osutatud eesmärke. Esimene lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada rahvusvahelistes organites läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid. 5.   Et luua raamistikku, milles Euroopa noored saaksid liidu humanitaarabioperatsioonidele ühiselt kaasa aidata, asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks korpuse põhikirja ja töökorra. 6.   Komisjon võib liidu ja liikmesriikide meetmete koordineerimiseks teha algatusi, et tugevdada liidu ja siseriiklike humanitaarabimeetmete vastastikust täiendavust ja tõhusust. 7.   Liit tagab, et tema humanitaarabioperatsioonid koordineeritakse ja need on kooskõlas rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi kuuluvate organisatsioonide ja organite operatsioonidega.”

„IV JAOTIS PIIRAVAD MEETMED Artikkel 188k 1.   Kui vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatükile vastu võetud otsus näeb ette majandus- ja rahandussuhete osalise või täieliku katkestamise või piiramise ühe või mitme kolmanda riigiga, võtab nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ühise ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud meetmed. Ta teavitab sellest Euroopa Parlamenti. 2.   Kui vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatükile vastu võetud otsuses on nii sätestatud, võib nõukogu lõikes 1 osutatud menetluse kohaselt võtta vastu piiravaid meetmeid juriidiliste või füüsiliste isikute ning rühmituste või mitteriiklike üksuste suhtes. 3.   Käesolevas artiklis osutatud õigusaktid sisaldavad vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.”

„Artikkel 188l 1.   Liit võib sõlmida lepingu ühe või mitme kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, kui aluslepingutes on nii sätestatud või kui lepingu sõlmimine on vajalik mõne aluslepingutes seatud eesmärgi saavutamiseks liidu poliitika raames, kui lepingu sõlmimise näeb ette liidu õiguslikult siduv akt või kui see võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala. 2.   Liidu sõlmitud lepingud seovad liidu institutsioone ja liikmesriike.”

„Artikkel 188n 1.   Ilma et see piiraks artikli 188c sätete kohaldamist, peetakse liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle läbirääkimisi ja selliseid lepinguid sõlmitakse vastavalt järgmisele menetlusele. 2.   Nõukogu annab loa alustada läbirääkimisi, võtab vastu läbirääkimisjuhised, annab loa lepingutele alla kirjutada ja sõlmib lepingud. 3.   Komisjon või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kui kavandatav leping on eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ning nimetatakse sõltuvalt kavandatava lepingu teemast liidu läbirääkija või läbirääkimisrühma juht. 4.   Nõukogu võib anda läbirääkijale juhiseid ning moodustada erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida. 5.   Läbirääkija ettepaneku põhjal võtab nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba lepingule alla kirjutada ja vajaduse korral seda enne jõustumist ajutiselt kohaldada. 6.   Nõukogu võtab läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta. Välja arvatud juhul, kui leping on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, võtab nõukogu vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta:   a)   pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist järgmistel juhtudel:   i)   assotsieerimislepingud;   ii)   leping, liidu ühinemise kohta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;   iii)   lepingud, mis koostöömenetlusi kehtestades loovad teatud institutsioonilisi raamistikke;   iv)   liidu eelarvele olulist mõju avaldavad lepingud;   v)   lepingud, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes kohaldatakse kas seadusandlikku tavamenetlust või seadusandlikku erimenetlust, mille puhul on nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek. Kiireloomulisel juhul võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppida nõusoleku andmise tähtajas;   b)   pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga muudel juhtudel. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse tähtaja jooksul, mille nõukogu võib määrata sõltuvalt asja kiireloomulisusest. Kui selle tähtaja jooksul arvamust ei ole esitatud, võib nõukogu teha otsuse. 7.   Lepingu sõlmimisel võib nõukogu erandina lõigetest 5, 6 ja 9 volitada läbirääkijat kiitma liidu nimel heaks lepingu muudatusi, kui leping näeb ette, et muudatused tuleb vastu võtta lihtsustatud korras või et seda peab tegema lepingus sätestatud organ. Nõukogu võib sellisele volitamisele seada eritingimusi. 8.   Nõukogu teeb kogu menetluse käigus otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogu teeb otsuse siiski ühehäälselt, kui leping hõlmab valdkonda, mille puhul liidu õigusakti vastuvõtmisel on nõutav ühehäälsus, samuti juhul, kui sõlmitakse assotsiatsieerimislepingud ja artiklis 188h osutatud lepingud kandidaatriikidega. Sõlmides lepingu liidu ühinemise kohta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga teeb nõukogu samuti otsuse ühehäälselt; asjaomase lepingu sõlmimist käsitlev otsus jõustub pärast seda, kui liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud. 9.   Nõukogu võtab komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega peatatakse lepingu täitmine ja kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku. 10.   Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel. 11.   Liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon võib taotleda Euroopa Kohtult arvamust selle kohta, kas kavandatav leping on aluslepingutega kooskõlas. Kui kohtu arvamus on negatiivne, saab kavandatav leping jõustuda üksnes juhul, kui seda muudetakse või kui aluslepingud läbi vaadatakse.”

a)   lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:      1.   Erandina artiklist 188n võib nõukogu, tehes otsuse kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal või komisjoni soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga hindade stabiilsuse eesmärgiga kooskõlas olevale konsensusele jõudmise üle sõlmida ametlikke kokkuleppeid euro vahetuskursisüsteemi kohta kolmandate riikide valuutade suhtes. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning kooskõlas lõikes 3 sätestatud menetlusega.” Teises lõigus asendatakse sõnad „EKP või komisjoni soovituse põhjal ning pärast EKPga konsulteerimist …” sõnadega „kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal või komisjoni soovituse põhjal ning pärast Euroopa Keskpangaga konsulteerimist ...”;

b)   lõikes 2 asendatakse sõnad „ühendusevälise valuuta” sõnadega „kolmandate riikide valuuta”;

c)   lõike 3 esimese lõigu esimeses lauses asendatakse viide artiklile 300 viitega artiklile 188n ja sõna „riigi” asendatakse sõnadega „kolmanda riigi” ning teine lõik jäetakse välja;

d)   lõige 5 nummerdatakse ümber lõikeks 4.

„VI JAOTIS LIIDU SUHTED RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE JA KOLMANDATE RIIKIDEGA NING LIIDU DELEGATSIOONID Artikkel 188p 1.   Liit seab sisse kõik asjakohased koostöövormid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organite ja selle allasutuste, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Liit hoiab samuti kohaseid suhteid teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2.   Käesoleva artikli rakendamise eest vastutavad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjon. Artikkel 188q 1.   Liitu esindavad liidu delegatsioonid kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. 2.   Liidu delegatsioonid alluvad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale. Nad tegutsevad tihedas koostöös liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega.”

„VII JAOTIS SOLIDAARSUSKLAUSEL Artikkel 188r 1.   Kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad liit ja selle liikmesriigid üheskoos solidaarselt. Liit mobiliseerib kõik tema käsutuses olevad vahendid, kaasa arvatud liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud sõjalised vahendid, selleks et:   a)   —   hoida liikmesriikide territooriumil ära terrorismiohtu; —   kaitsta demokraatlikke institutsioone ja tsiviilelanikke terrorirünnaku eest; —   abistada liikmesriiki tema poliitiliste organite taotlusel tema territooriumil terrorirünnaku korral;   b)   abistada liikmesriiki tema poliitiliste organite taotlusel tema territooriumil loodus- või inimtegevusest tingitud õnnetuse korral. 2.   Kui üht liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, abistavad seda liikmesriiki tema poliitilise võimu organite taotlusel teised liikmesriigid. Selleks koordineerivad liikmesriigid omavahelist tegevust nõukogus. 3.   Käesoleva solidaarsusklausli liidu poolse rakendamise korra määratleb nõukogu komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühise ettepaneku põhjal vastuvõetud otsusega. Nõukogu teeb otsuse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 15b lõikega 1, kui see otsus on kaitsepoliitilise tähendusega. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti. Käesoleva lõike kohaldamisel ja ilma et see piiraks artikli 207 kohaldamist, abistab nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitee, keda toetavad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames loodud struktuurid ja artiklis 61d osutatud komitee, kes esitavad vajaduse korral ühisarvamusi. 4.   Et liit ja selle liikmesriigid saaksid tõhusalt toimida, hindab Euroopa Ülemkogu regulaarselt liitu ähvardavaid ohtusid.”

a)   lõiked 1, 2 ja 3 jäetakse välja ning lõiked 4 ja 5 nummerdatakse ümber vastavalt lõigeteks 1 ja 2;

b)   lõikeks 1 ümber nummerdatud lõiget 4 muudetakse järgmiselt   i)   esimeses lõigus asendatakse sõnad „ettepaneku otsesteks ja üldisteks valimisteks …” sõnadega „ettepaneku eesmärgiga kehtestada vajalikud sätted oma liikmete otsesteks ja üldisteks valimisteks …”;   ii)   teine lõik asendatakse järgmisega:      „Nõukogu kehtestab vajalikud sätted seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälse otsusega ning pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, kes teeb otsuse oma liikmete enamusega. Asjaomased sätted jõustuvad pärast seda, kui liikmesriigid on need heaks kiitnud kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.”;

c)   lõikeks 2 ümber nummerdatud lõikesse 5 lisatakse sõnade „Euroopa Parlament määrab” järele sõnad „omal algatusel seadusandliku erimenetluse kohaselt” ning sõna „heakskiidul” järele sõnad „määruste abil”.

a)   [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti];

b)   kolmas lõik asendatakse järgmisega:      „Uurimisõiguse kasutamist reguleeriva korra määrab Euroopa Parlament kindaks määruste abil omal algatusel seadusandliku erimenetluse kohaselt ning pärast nõukogult ja komisjonilt nõusoleku saamist.”

a)   lõike 1 esimese lõigu alguses asendatakse sõnad „Euroopa Parlament määrab ombudsmani, kes on volitatud …” sõnadega „Euroopa Parlamendi valitud ombudsman on volitatud …”, lause lõpus asuvad sõnad „…; välja on arvatud Euroopa Kohus ja esimese astme kohus, kui need tegutsevad õigusemõistjana.” asendatakse sõnadega „…, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana.” ning lisatakse järgmine viimane lause: „Ombudsman uurib neid kaebusi ja annab nende kohta aru.”;

b)   lõike 2 esimeses lõigus asendatakse sõna „nimetatakse” sõnaga „valitakse” ning sõna „nimetada” sõnaga „valida”;

c)   lõikes 3 asendatakse sõnad „üheltki asutuselt” sõnadega „üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt ega asutuselt”;

d)   lõikesse 4 lisatakse sõnade „Euroopa Parlament määrab …” järele sõnad „… omal algatusel seadusandliku erimenetluse kohaselt …” ning sõna „heakskiidul” järele sõnad „määruste abil”.

a)   esimene lõik jäetakse välja;

b)   teine lõik asendatakse järgmisega:      „Komisjon võib osa võtta kõikidest istungitest ning tema taotluse korral kuulatakse ta ära.”;

c)   neljas lõik asendatakse järgmisega:      „Euroopa Parlament kuulab Euroopa Ülemkogu ja nõukogu ära kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud Euroopa Ülemkogu kodukorras ja nõukogu kodukorras.”

„Kui umbusaldusavalduse poolt on antud häälte kahekolmandikuline enamus, mis esindab Euroopa Parlamendi liikmete enamust, astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus tagasi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astub tagasi oma komisjonis täidetavatest ülesannetest. Nad jäävad ametisse ja jätkavad asjaajamist seni, kuni nad asendatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 9d. Sellisel juhul lõpeb nende asemele nimetatud komisjoni liikmete ametiaeg kuupäeval, mil oleks lõppenud täies koosseisus tagasi astuma sunnitud komisjoni liikmete ametiaeg.”

„1a. JAGU EUROOPA ÜLEMKOGU Artikkel 201a 1.   Hääletamisel võib iga Euroopa Ülemkogu liige esindada peale enda ainult üht teist liiget. Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõiget 4 ja käesoleva lepingu artikli 205 lõiget 2 kohaldatakse Euroopa Ülemkogu suhtes juhul, kui ülemkogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui Euroopa Ülemkogu teeb otsuse hääletamise teel, selle eesistuja ja komisjoni president hääletamisel ei osale. Isiklikult kohalviibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista Euroopa Ülemkogu vastu võtmast otsuseid, mille tegemiseks on nõutav ühehäälsus. 2.   Euroopa Ülemkogu võib kohale kutsuda Euroopa Parlamendi presidendi, et teda ära kuulata. 3.   Euroopa Ülemkogu teeb lihthäälteenamusega otsuseid menetlusküsimustes ja võtab lihthäälteenamusega vastu oma kodukorra. 4.   Euroopa Ülemkogu abistab nõukogu peasekretariaat. Artikkel 201b Euroopa Ülemkogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu:   a)   otsuse, millega kehtestatakse muude nõukogu koosseisude kui üld- ja välisasjade nõukogu loetelu kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõikega 6;   b)   otsuse nõukogu koosseisude, välja arvatud välisasjade nõukogu eesistumise kohta kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõikega 9”.

a)   lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:      1.   Kui nõukogu otsuse tegemiseks on nõutav lihthäälteenamus, teeb ta otsuse oma liikmete häälteenamusega. 2.   Erandina Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõikest 4 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust alates 1. novembrist 2014 ning kui protokollis üleminekusätete kohta ei sätestatud teisiti, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena, tingimusel et nad esindavad liikmesriike, mis moodustavad vähemalt 65 % liidu elanikest, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal. 3.   Alates 1. novembrist 2014 ning kui protokollis üleminekusätete kohta ei ole sätestatud teisiti, määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust, juhul kui aluslepingute kohaldamisel ei osale hääletamisel kõik nõukogu liikmed, järgmiselt:   a)   Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis moodustavad vähemalt 65 % nende riikide elanikest. Blokeerivasse vähemusse peab kuuluma vähemalt minimaalne arv nõukogu liikmeid, kes esindavad rohkem kui 35 % osalevate liikmesriikide elanikest, pluss üks liige; ilma selleta, loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.   b)   Erandina punktist a määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust juhul, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena, tingimusel et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis moodustavad vähemalt 65 % nende riikide elanikest.”;

b)   lõige 4 jäetakse välja ja lõige 3 nummerdatakse ümber lõikeks 4.

„Artikkel 207 1.   Liikmesriikide valitsuste alalistest esindajatest koosnev komitee vastutab nõukogu töö ettevalmistamise ja talle viimase poolt antud ülesannete täitmise eest. Nõukogu kodukorras sätestatud juhtudel võib komitee vastu võtta otsuseid menetlusküsimustes. 2.   Nõukogule on abiks peasekretariaat, mida juhatab nõukogu nimetatud peasekretär. Peasekretariaadi korralduse otsustab nõukogu lihthäälteenamusega. 3.   Nõukogu teeb lihthäälteenamusega otsuseid menetlusküsimustes ja võtab lihthäälteenamusega vastu oma kodukorra.”

„Artikkel 210 Nõukogu määrab kindlaks Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni presidendi, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni liikmete, Euroopa Liidu Kohtu presidentide, liikmete ja kohtusekretäride ning nõukogu peasekretäri palga, hüvitised ning pensioni; samuti määrab nõukogu kindlaks kõik väljamaksed, mis tehakse töötasu asemel.”

„Artikkel 211a Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 9d lõikega 5 valitakse komisjoni liikmed, tuginedes Euroopa Ülemkogu poolt ühehäälselt kehtestatud rotatsioonisüsteemile, mis rajaneb järgmistel põhimõtetel:   a)   liikmesriike koheldakse rangelt võrdsetel alustel, kui otsustatakse, millises järjestuses ja kui kaua nende kodanikud on komisjoni liikmed; seega ei või kahe liikmesriigi kodanike mandaatide kogusummade vahe olla kunagi suurem kui üks;   b)   kui punktist a ei tulene teisiti, moodustatakse iga järjestikune komisjon selliselt, et see kajastaks rahuldavalt liikmesriikide kui terviku demograafilist ja geograafilist spektrit.”

„Komisjoni liikmed hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustuste laadiga. Liikmesriigid austavad nende sõltumatust ega püüa neid nende ülesannete täitmisel mõjutada.”

a)   teine lõik asendatakse kahe järgmise lõiguga:      „Ametist lahkumise, tagandamise või surma tõttu vabaks jäänud liikme ametikohale nimetab nõukogu liikme järelejäänud ametiajaks ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja Euroopa Liidu lepingu artikli 9d lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimuste kohaselt uue sama kodakondsusega liikme.Nõukogu võib komisjoni presidendi ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustada, et asjaomast vaba ametikohta ei ole vaja täita, eelkõige juhul, kui asjaomase liikme järelejäänud ametiaeg on lühike.”;

b)   lisatakse järgmine uus viies lõik:      „Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametist lahkumise, tagandamise või surma korral asendatakse liidu välisminister järelejäänud ametiajaks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 9e lõikele 1.”;

c)   viimane lõik asendatakse järgmisega:      „Kui tagasi astuvad kõik komisjoni liikmed, jäävad nad ametisse ja jätkavad asjaajamist seni, kuni nad Euroopa Liidu lepingu artikli 9d kohaselt asendatakse järelejäänud ametiajaks”.

„Artikkel 224a Luuakse komitee, mille ülesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtuniku ja kohtujuristi ametikohale, enne kui liikmesriikide valitsused nad vastavalt artiklitele 223 ja 224 ametisse nimetavad. Komitee koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja üldkohtu endiste liikmete, riikide kõrgemate kohtute liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast, kusjuures ühe liikme kandidatuuri esitab Euroopa Parlament. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega kehtestab komitee töökorra, ja otsuse, millega nimetab komitee liikmed. Ta teeb otsuse Euroopa Kohtu presidendi algatusel.”

a)   esimene lõik asendatakse järgmisega:      „Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt moodustada üldkohtu juurde erikohtuid, mille ülesanne on esimese astmena lahendada teatavates valdkondades algatatud teatud liiki kohtuasju. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse määruste abil komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Kohtuga või Euroopa Kohtu taotlusel pärast konsulteerimist komisjoniga.”;

b)   teises lõigus asendatakse sõnad „moodustamise otsuses” sõnadega „moodustamise määruses” ning sõna „kolleegiumi” sõnaga „kohtu”;

c)   kolmandas lõigus asendatakse sõna „kolleegiumi” sõnaga „erikohtu”;

d)   kuuendas lõigus asendatakse sõna „otsus” sõnaga „määrus” ning lõigu lõppu lisatakse järgmine lause: „Põhikirja I jaotist ja selle artiklit 64 kohaldatakse erikohtutele igal juhul.”

a)   lõike 2 esimene ja teine lõik asendatakse järgmise tekstiga, mis muutub esimeseks lõiguks:      2.   Kui komisjon on arvamusel, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kohtuotsuse täitmiseks, võib ta pärast seda, kui on andnud sellele riigile võimaluse esitada oma märkused, anda asja kohtusse. Seejuures näitab ta ära põhisumma või karistusmakse suuruse, mida ta peab asjaoludele vastavaks ja mille asjassepuutuv liikmesriik peab tasuma.” Teiseks lõiguks muudetud kolmandas lõigus asendatakse sõnad „Euroopa Kohus” sõnaga „kohus”;

b)   lisatakse järgmine uus lõige 3:      3.   Kui komisjon esitab artikli 226 alusel hagi kohtusse põhjendusega, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole täitnud seadusandliku menetluse kohaselt vastuvõetud direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamise kohustust, võib ta juhul, kui peab seda sobivaks, näidata ära põhisumma või karistusmakse suuruse, mida ta peab asjaoludele vastavaks ja mille asjassepuutuv liikmesriik peab tasuma. Kui kohus tuvastab rikkumise, võib ta asjassepuutuvale liikmesriigile määrata põhisumma või karistusmakse, mis ei ületa komisjoni määratud summat. Maksekohustus jõustub kohtuotsuses ettenähtud kuupäeval.”

a)   esimeses lõigus asendatakse sõnad „... Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastuvõetud õigusaktide ...” sõnadega „... seadusandlike aktide ning ...” sõnade „Euroopa Parlamendi ...” järele lisatakse sõnad „… ja Euroopa Ülemkogu” ning lõppu lisatakse järgmine lause: „Samuti kontrollib Euroopa Liidu Kohus liidu organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute suhtes.”;

b)   kolmandas lõigus asendatakse sõnad „… EKP poolt …” sõnadega „…, Euroopa Keskpanga ja regioonide komitee poolt …”;

c)   neljas lõik asendatakse järgmisega:      „Iga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava üksikakti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.”;

d)   lisatakse järgmine uus viies lõik, kusjuures praegune viies lõik muudetakse kuuendaks lõiguks:      „Õigusaktides, millega luuakse liidu organeid ja asutusi, võib ette näha eritingimused ja erikorra seoses füüsiliste või juriidiliste isikute hagide esitamisega nende organite ja asutuste õigusaktide vastu, mille eesmärgiks on tekitada nende suhtes õiguslikke tagajärgi.”

a)   esimesse lõiku lisatakse sõnade „Euroopa Parlament,” järele sõnad „Euroopa Ülemkogu,”, sõna „komisjon” järele lisatakse sõnad „või Euroopa Keskpank”, sõna „komisjon” ees asendatakse sõna „või” komaga ning lõigu lõppu lisatakse järgmine lause: „Käesolevat artiklit kohaldatakse samadel tingimustel liidu organite ja asutuste tegevusetuse korral.”;

b)   kolmandasse lõiku lisatakse sõna „institutsioon” järele sõnad „…, organ või asutus”;

c)   neljas lõik jäetakse välja.

„Artikkel 235a Euroopa Kohus on pädev otsustama Euroopa Ülemkogu või nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu artikli 7 alusel vastuvõetud õigusakti seaduslikkuse üle vaid siis, kui liikmesriik, mille suhtes Euroopa Ülemkogu või nõukogu on teinud järelduse, seda taotleb ja vaid nimetatud artiklis sisalduvate menetlusnormide järgimise suhtes. Taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul alates sellise järelduse tegemise kuupäevast. Kohus teeb otsuse ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.”

„Artikkel 240a Euroopa Liidu Kohtu pädevusse ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud sätted ning nende alusel vastuvõetud õigusaktid. Kohus on aga pädev kontrollima Euroopa Liidu lepingu artikli 25 järgimist ning tegema otsuseid käesoleva lepingu artikli 230 neljandas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt algatatud kohtuasjades, mis puudutavad füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatüki alusel vastuvõetud piiravaid meetmeid sätestavate otsuste seaduslikkust. Artikkel 240b Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva kolmanda osa IV jaotise 4. ja 5. peatüki sätetega seotud volituste teostamisel ei ole Euroopa Liidu Kohus pädev kontrollima liikmesriigi politsei või muu õiguskaitseorgani korraldatud operatsioonide põhjendatust või proportsionaalsust ega seda, kuidas liikmesriigid teostavad oma vastutust avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamisel.”

„Artikkel 241 Olenemata artikli 230 viiendas lõigus ettenähtud tähtaja möödumisest, võib kohtuvaidluses, kus arutamisele tuleb liidu institutsiooni, organi või asutuse vastuvõetud üldkohaldatav akt, iga menetlusosaline taotleda Euroopa Liidu Kohtult artikli 230 teises lõigus esitatud alustel selle õigusakti kohaldamata jätmist.”

„Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt teha muudatusi põhikirjas, välja arvatud selle I jaotises ja artiklis 64. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse Euroopa Kohtu taotlusel pärast konsulteerimist komisjoniga või komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Kohtuga.”

„4a. JAGU EUROOPA KESKPANK Artikkel 245a 1.   Euroopa Keskpank koos riikide keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Euroopa Keskpank teostab koos euro kasutusele võtnud ja eurosüsteemi moodustavate liikmesriikide keskpankadega liidu rahapoliitikat. 2.   EKPSi juhivad Euroopa Keskpanga otsuseid tegevad organid. EKPSi põhieesmärk on säilitada hindade stabiilsus. Ilma et see piiraks nimetatud eesmärgi taotlemist, toetab süsteem liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata kaasa selle eesmärkide saavutamisele. 3.   Euroopa Keskpank on juriidiline isik. Loa eurode emiteerimiseks võib anda ainult Euroopa Keskpank. Euroopa Keskpank on oma volituste teostamisel ja oma rahandusasjade haldamisel sõltumatu. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused austavad seda sõltumatust. 4.   Euroopa Keskpank võtab vajalikke meetmeid oma ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 105–111a ja artiklile 115c ning EKPS ja EKP põhikirjas sätestatud tingimustele. Nimetatud artiklite kohaselt säilitavad need liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ja nende keskpangad oma pädevuse rahapoliitika küsimustes. 5.   Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse tema pädevusvaldkondades kõigi ettepanekute üle, mis on tehtud liidu õigusaktide ja riigi tasandi õigusaktide vastuvõtmiseks, ning Euroopa Keskpank võib nende kohta arvamusi esitada.”

a)   lõike 1 lõpus asendatakse sõnad „riikide keskpankade juhatajatest” sõnadega „nende liikmesriikide keskpankade presidentidest, mille rahaühik on euro”;

b)   lõikest 2 jäetakse järjekorda tähistavad tähed a ja b välja, punkt a muudetakse esimeseks lõiguks ning punkti b kolm lõiku muudetakse vastavalt lõike teiseks, kolmandaks ja neljandaks lõiguks; teises lõigus asendatakse sõnad „liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil,” sõnadega „Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega”.

„Kontrollikotta kuulub igast liikmesriigist üks kodanik. Liidu üldistes huvides on kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.”

a)   lõige 1 ja lõike 4 esimene lõik jäetakse välja. Lõiked 2–9 nummerdatakse ümber vastavalt lõigeteks 1–8;

b)   lõikeks 1 ümber nummerdatud lõikes 2 asendatakse sõna „kodumaal” sõnadega „oma riigis”;

c)   lõikeks 3 ümber nummerdatud lõikes 4 asendatakse sõna „nad” sõnadega „kontrollikoja liikmed”.

„1. JAGU LIIDU ÕIGUSAKTID”

a)   esimene lõik asendatakse järgmisega:      „Liidu pädevuse teostamisel võtavad institutsioonid vastu määruseid, direktiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi.”;

b)   neljas lõik asendatakse järgmisega:      „Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele.”

„Artikkel 249a 1.   Seadusandliku tavamenetluse puhul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse vastu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal. See menetlus on määratletud artiklis 251. 2.   Aluslepingutes sätestatud erijuhtudel moodustab määruse, direktiivi või otsuse vastuvõtmine kas Euroopa Parlamendi poolt nõukogu osavõtul või nõukogu poolt Euroopa Parlamendi osavõtul seadusandliku erimenetluse. 3.   Seadusandliku menetluse teel vastuvõetud õigusaktid on seadusandlikud aktid. 4.   Aluslepingutes sätestatud erijuhtudel võidakse seadusandlikud aktid vastu võtta liikmesriikide rühma või Euroopa Parlamendi algatusel, Euroopa Keskpanga soovituse põhjal või Euroopa Kohtu või Euroopa Investeerimispanga taotlusel. Artikkel 249b 1.   Seadusandliku aktiga võidakse komisjonile delegeerida õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Seadusandlikes aktides määratakse selgesõnaliselt kindlaks volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus. Valdkonna olemuslikud aspektid sätestatakse seadusandliku aktiga reguleerida ning neid õigust neid sätestada ei või delegeerida. 2.   Seadusandlikes aktides määratakse selgesõnaliselt kindlaks delegeerimise tingimused, mis võivad olla järgmised:   a)   Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeerimise tagasi võtta;   b)   delegeeritud õigusakt võib jõustuda alles pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud seadusandlikus aktis kehtestatud tähtaja jooksul sellele vastuväiteid. Punktide a ja b kohaldamisel teeb Euroopa Parlament otsuse oma liikmete enamusega ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega. 3.   Delegeeritud õigusaktide pealkirja lisatakse omadussõna „delegeeritud”. Artikkel 249c 1.   Liikmesriigid võtavad vastu kõik siseriikliku õiguse meetmed, mis on vajalikud liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks. 2.   Kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi, antakse nende õigusaktide alusel rakendamisvolitused komisjonile või nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel ja Euroopa Liidu lepingu artiklites 11 ja 13 ettenähtud juhtudel nõukogule. 3.   Lõiget 2 silmas pidades sätestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt eelnevalt määruste abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. 4.   Rakendusaktide pealkirja lisatakse omadussõna „rakendus-”. Artikkel 249d Nõukogu võtab vastu soovitusi. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kõigil neil juhtudel, mille puhul aluslepingutes sätestatakse, et ta võtab õigusakti vastu komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt neis valdkondades, kus liidu õigusakti vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus. Komisjon, ja aluslepingutes sätestatud erijuhtudel Euroopa Keskpank, võtavad vastu soovitusi.”

1.   Kui nõukogu teeb aluslepingute kohaselt otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, siis saab nõukogu komisjoni ettepanekut muuta vaid ühehäälselt, välja arvatud artikli 251 lõigetes 10 ja 13, artiklites 268, 270a, 272 ja artikli 273 teises lõigus osutatud juhtudel.”

a)   lõikes 1 asendatakse sõnad „käesolevale artiklile” sõnadega „seadusandlikule tavamenetlusele”;

b)   lõike 2 teine ja kolmas lõik ning lõiked 3–7 asendatakse järgmise tekstiga:      „Esimene lugemine 3.   Euroopa Parlament võtab vastu oma esimese lugemise seisukoha ning edastab selle nõukogule. 4.   Kui nõukogu kiidab Euroopa Parlamendi seisukoha heaks, võetakse asjaomane õigusakt vastu Euroopa Parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses. 5.   Kui nõukogu ei kiida Euroopa Parlamendi seisukohta heaks, võtab ta vastu oma esimese lugemise seisukoha ning edastab selleEuroopa Parlamendile. 6.   Nõukogu teavitab Euroopa Parlamenti täielikult kõikidest põhjustest, mis viisid esimese lugemise seisukoha vastuvõtmiseni. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti täielikult oma seisukohast. Teine lugemine 7.   Kui kolme kuu jooksul pärast sellist teavitamist Euroopa Parlament:   a)   kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks või pole otsust teinud, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõetuks nõukogu seisukohale vastavas sõnastuses;   b)   lükkab oma liikmete enamusega nõukogu esimese lugemise seisukoha tagasi, loetakse kavandatav õigusakt vastu võtmata jäetuks;   c)   paneb oma liikmete enamusega ette nõukogu esimese lugemise seisukoha muudatused, edastatakse muudetud tekst nõukogule ja komisjonile, kes esitab nende muudatuste kohta oma arvamuse. 8.   Kui kolme kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi tehtud muudatuste kättesaamist nõukogu, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega,   a)   kiidab kõik need muudatused heaks, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõetuks;   b)   ei kiida kõiki muudatusi heaks, kutsub nõukogu eesistuja kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga kuue nädala jooksul kokku lepituskomitee. 9.   Nõukogu otsustab ühehäälselt muudatuste üle, mille suhtes komisjon on negatiivsel arvamusel. Lepitamine 10.   Nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamendi liikmete esindajatest koosneva lepituskomitee ülesanne on jõuda kokkuleppele ühise teksti suhtes, tehes kuue nädala jooksul alates kokkukutsumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu teise lugemise seisukohtade alusel otsuse nõukogu liikmete või nende esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlamenti esindavate liikmete enamusega. 11.   Komisjon võtab lepituskomitee menetlusest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada. 12.   Kui lepituskomitee kuue nädala jooksul alates kokkukutsumisest ühise teksti heaks ei kiida, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõtmata jäetuks. Kolmas lugemine 13.   Kui lepituskomitee kiidab nimetatud ajavahemiku jooksul heaks ühise teksti, jääb antud häälte enamusega otsustavale Euroopa Parlamendile ja kvalifitseeritud häälteenamusega otsustavale nõukogule kummalegi heakskiitmisest alates kuuenädalane tähtaeg, et asjaomane õigusakt ühise teksti kohaselt vastu võtta. Vastasel korral loetakse õigusakt vastuvõtmata jäetuks. 14.   Käesolevas artiklis osutatud kolmekuulisi ja kuuenädalasi tähtaegu võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu ja kahe nädala võrra. Erisätted 15.   Kui aluslepingutes sätestatud juhtudel kasutatakse seadusandliku akti vastuvõtmiseks liikmesriikide rühma algatusel, Euroopa Keskpanga soovitusel või Euroopa Kohtu taotlusel seadusandlikku tavamenetlust, siis lõiget 2, lõike 6 teist lauset ja lõiget 9 ei kohaldata. Sellistel juhtudel edastavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonile õigusakti eelnõu ning oma esimese ja teise lugemise seisukohad. Kogu menetluse jooksul võib Euroopa Parlament või nõukogu taotleda komisjonilt arvamust, mida komisjon võib avaldada ka omal algatusel. Kui komisjon peab seda vajalikuks, võib ta samuti osa võtta lepituskomitee menetlusest vastavalt lõikele 11.”

„Artikkel 252a Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga.”

„Artikkel 253 Kui aluslepingutes ei täpsustata vastuvõetava õigusakti liiki, otsustavad institutsioonid selle igal üksikul juhul, lähtudes kohaldatavast menetlusest ja proportsionaalsuse põhimõttest. Õigusaktides esitatakse nende vastuvõtmise põhjused ja osutatakse aluslepingutega ettenähtud ettepanekutele, algatustele, soovitustele, taotlustele või arvamustele. Kui Euroopa Parlamendile ja nõukogule on esitatud seadusandliku akti eelnõu, jätavad nad vastu võtmata sellised õigusaktid, mida ei ole asjaomases valdkonnas rakendatava seadusandliku menetlusega ette nähtud.”

„Artikkel 254 1.   Seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastuvõetud seadusandlikele aktidele kirjutavad alla Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja. Seadusandliku erimenetluse kohaselt vastuvõetud seadusandlikele aktidele kirjutab alla need vastu võtnud institutsiooni president või eesistuja. Seadusandlikud aktid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Need jõustuvad neis kindlaks määratud kuupäeval või selle puudumisel kahekümnendal päeval pärast avaldamist. 2.   Muudele kui seadusandlikele aktidele, mis on vastu võetud määruste, direktiivide või otsuste vormis, juhul kui viimastes ei ole adressaati märgitud, kirjutab alla need vastu võtnud institutsiooni president või eesistuja. Määrused ja direktiivid, mis on adresseeritud kõigile liikmesriikidele, ja otsused, milles ei ole adressaati märgitud, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Need jõustuvad neis kindlaks määratud kuupäeval või selle puudumisel kahekümnendal päeval pärast avaldamist. Muud direktiivid ja otsused, milles on märgitud adressaat, tehakse teatavaks neile, kellele need on adresseeritud, ning jõustuvad sellisel teatavakstegemisel.”

„Artikkel 254a 1.   Liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus. 2.   Kooskõlas artikli 283 alusel vastu võetud personalieeskirjade ning teenistustingimustega kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil sel eesmärgil asjaomased sätted .”

„3. PEATÜKK LIIDU NÕUANDVAD ORGANID Artikkel 256a 1.   Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandva pädevusega majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee. 2.   Majandus- ja sotsiaalkomitee koosneb tööandjate organisatsioonide esindajatest ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal. 3.   Regioonide komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. 4.   Majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee liikmeid ei seo mingid kohustuslikud juhised. Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. 5.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud komiteede koosseisu reguleerivad sätted vaadatakse regulaarselt läbi, et võtta arvesse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist arengut. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohaseid otsuseid.”

„Komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud otsusega.”

a)   lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: „Komitee liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.”;

b)   lõige 2 asendatakse järgmisega:      2.   Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist komisjoniga. Ta võib küsida arvamusi Euroopa organisatsioonidelt, mis esindavad liidu tegevusega seotud majandus- ja sotsiaalsektoreid ning kodanikuühiskonda.”

a)   esimesse, teise ja kolmandasse lõiku lisatakse sõnade „nõukogu” ja „nõukogule” ette vastavalt sõnad „Euroopa Parlament,” ja „Euroopa Parlamendile,”;

b)   esimeses lõigus asendatakse sõnad „peavad konsulteerima” sõnaga „konsulteerivad”;

c)   kolmandast lõigust jäetakse sõnad „ja selle osakonna” välja;

d)   neljas lõik jäetakse välja.

a)   esimene lõik jäetakse välja;

b)   teiseks lõiguks muudetud kolmas lõik asendatakse järgmisega:      „Komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud otsusega.”;

c)   kolmandaks lõiguks muudetud neljanda lõigu esimene lause asendatakse järgmisega: „Komitee liikmed ja sama palju asendusliikmeid nimetatakse viieks aastaks.”; neljandas lauses asendatakse sõnad „esimeses lõigus” sõnadega „artikli 256a lõikes 3”;

d)   viimane lõik jäetakse välja.

a)   esimesse, teise ja kolmandasse lõiku lisatakse sõna „nõukogu” ette sõnad „Euroopa Parlament,” ja viimasesse lõiku lisatakse sõna „nõukogule” ette sõnad „Euroopa Parlamendile,”;

b)   esimesest lõigust jäetakse sõna „kahest” välja ning sõna „institutsioonist” asendatakse sõnaga „institutsioonidest”;

c)   neljas lõik jäetakse välja.