LISAD

I LISA

Tuumaenergiaga seonduvad uurimisvaldkonnad, millele on osutatud käesoleva lepingu artiklis 4

I Toorained
1. Põhiainete (uraani, tooriumi ja muude tuumaenergeetikas eriti oluliste ainete) geoloogiliste uuringute ja kaevandamise meetodid.
2. Nende ainete kontsentreerimise ja tehniliselt puhasteks ühenditeks muundamise meetodid.
3. Nende tehniliselt puhaste ühendite tuumatehnoloogilise puhtuseastmega ühenditeks ja metallideks muundamise meetodid.
4. Nende ühendite ja metallide, samuti puhta plutooniumi, uraan-235 või uraan-233 või selliste ühendite või metallidega seotud plutooniumi kütuseelementideks muundamise ja töötlemise meetodid keemia-, keraamika- või metallurgiatööstuses.
5. Selliste kütuseelementide välistegurite põhjustatud korrosiooni või erosiooni eest kaitsmise meetodid.
6. Teiste tuumaenergeetikas kasutatavate erimaterjalide, eriti järgmiste materjalide tootmise, puhastamise, töötlemise ja säilitamise meetodid:

 
a) Aeglustid, näiteks raske vesi, tuumatehnoloogilise puhtuseastmega grafiit, berüllium ja berülliumoksiid;

 
b) Konstruktsioonimaterjalid, näiteks tsirkoonium (hafniumivaba), nioobium, lantaan, titaan, berüllium ning nende oksiidid, karbiidid ja muud ühendid, mida võib kasutada tuumaenergeetikas;

 
c) Jahutusained, näiteks heelium, orgaanilised vedelikud, naatrium, naatriumi-kaaliumisulamid, vismut, plii-vismutisulamid.

7. Järgmiste isotoopide eraldamise meetodid:

 
a) Uraanist;

 
b) Kaalutavas koguses ainetest, mida saab kasutada tuumaenergia tootmisel, näiteks liitium-6, liitium-7, lämmastik-15 ja boor-10;

 
c) Väikestes kogustes teadusuuringuteks kasutatavatest isotoopidest.

II Tuumaenergia saamiseks rakendatav füüsika
1. Rakendatav teoreetiline füüsika:

 
a) madalaenergialised tuumareaktsioonid, eriti neutronitega indutseeritud reaktsioonid;

 
b) tuumalõhustumine;

 
c) ioniseeriva kiirguse ja footonite ning aine vastastikmõju;

 
d) tahkiseteooria;

 
e) termotuumasünteesiuuringud, eelkõige ioniseeritud plasma käitumine elektromagnetjõudude mõjul ja ülikõrgete temperatuuride termodünaamika.

2. Rakendatav eksperimentaalfüüsika:

 
a) eespool lõikes 1 nimetatud teemad;

 
b) tuumaenergeetikas oluliste transuraanelementide omaduste uurimine.

3. Reaktoriarvutused:

 
a) teoreetiline makroskoopiline neutronifüüsika;

 
b) neutronite eksperimentaalmõõtmised; eksponentsiaal- ja kriitilised katsed;

 
c) termodünaamikaarvutused ja materjalide tugevusarvutused;

 
d) vastavad eksperimentaalmõõtmised;

 
e) reaktorikineetika, reaktorite juhtimise probleemid ja vastavad katsed;

 
f) kiirguskaitsearvutused ja vastavad katsed.

III Reaktorite füüsikaline keemia
1. Eri materjalide füüsikalises ja keemilises struktuuris ning tehnilistes omadustes tekkivate muutuste uurimine, mida põhjustavad reaktoris:

 
a) soojus,

 
b) nendega kokkupuutuvad toimeained,

 
c) mehaanilised tegurid.

2. Kiirituse põhjustatud degradatsiooni ja muude nähtuste uurimine:

 
a) kütuseelementides,

 
b) konstruktsioonimaterjalides ja jahutusainetes,

 
c) aeglustites.

3. Analüütilise keemia ja analüütilise füüsikalise keemia rakendamine reaktorikomponentide suhtes.
4. Homogeensete reaktorite füüsikaline keemia: radiokeemia, korrosioon.
IV Radioaktiivsete materjalide töötlemine
1. Kiiritatud kütustest plutooniumi ja uraan-233 eraldamise ning uraani ja tooriumi võimaliku regenereerimise meetodid.
2. Plutooniumikeemia ja -metallurgia.
3. Muude transuraanelementide eraldamise meetodid ja keemia.
4. Kasulike radioisotoopide eraldamise meetodid ja keemia:

 
a) tuumalõhustumissaadused,

 
b) kiiritamise teel saadud radioisotoobid.

5. Kasutute radioaktiivsete jäätmete kontsentreerimine ja ladustamine.
V Radioisotoopide kasutusalad

Radioisotoopide kasutamine aktiiv- või märgendelementidena järgmistes valdkondades:

 
a) tööstus ja teadus,

 
b) meditsiin ja bioloogia,

 
c) põllumajandus.

VI Elusorganismidele avaldatud kiirguse kahjuliku toime uurimine
1. Kahjuliku kiirguse detekteerimise ja mõõtmise uurimine.
2. Piisavate profülaktiliste ja kaitsemeetmete ning vastavate ohutusstandardite uurimine.
3. Kiirguse toime vastase ravi uurimine.
VII Seadmed

Nii reaktoritele kui ka eespool loetletud teadusuuringuteks vajalikele tööstus- ja teadusrajatistele mõeldud eriseadmete ehitamise ja parendamisega seotud uurimused. Näiteks:

 
1. Järgmised mehaanilised seadmed:

 
a) pumbad erivedelike jaoks,

 
b) soojusvahetid,

 
c) tuumafüüsika uurimisaparatuur, näiteks neutronite kiirusselektorid,

 
d) kaugkäsitsemisseadmed.

 
2. Järgmised elektriseadmed:

 
a) kiirguse detekteerimis- ja mõõteseadmed, mida kasutatakse eelkõige:

— 

mineraalide otsimisel,

— 

teaduslikus ja tehnilises uurimistöös,

— 

reaktori juhtimisel,

— 

tervisekaitses;

 
b) reaktorijuhtimisseadmed;

 
c) madalaenergialiste osakeste kiirendid (kuni 10 MeV).

VIII Energia tootmise majandusaspektid
1. Eri reaktoritüüpide teoreetiline ja eksperimentaalne võrdlev uurimine.
2. Kütusetsüklite tehniline ja majanduslik uurimine.