Artikkel 05 01 01 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Artikkel 05 01 02 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

Punkt 05 01 02 01 — Koosseisuvälised töötajad

Punkt 05 01 02 11 — Muud juhtimiskulud

Artikkel 05 01 03 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Artikkel 05 01 04 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa taotlejariikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 870/2004, 26. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1467/94 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1183/2006, 24. juuli 2006, ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 1).

Punkt 05 01 04 01 — Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) — Mitteoperatiivne tehniline abi

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toetuse ning hindamise, auditi ja kontrollimeetmete katmiseks, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika ning eriti nende meetmete rakendamiseks, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punktides a–d.

Assigneering on samuti ette nähtud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja nende trükiste kulude katmiseks, millel on otsene seos määruses (EÜ) nr 870/2004 sätestatud geneetiliste ressursside programmi eesmärgi saavutamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

Punkt 05 01 04 03 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna ühinemiseelne rahastamisvahend (IPARD) — Halduskorralduskulud

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

• kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

• kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artiklite 05 05 01 ja 05 05 02 kohaseid halduskulusid.

Punkt 05 01 04 04 — Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) — Mitteoperatiivne tehniline abi

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikele 1 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude rahastamiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, haldus-, hindamis- ja kontrollimeetmeid. Seetõttu võib assigneeringut kasutada eelkõige järgmiste kulude rahastamiseks:

• toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

• teabe ja trükistega seotud kulud,

• infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

• teenuste osutamise lepingud,

• peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) seotud kulud summas kuni 1 850 000 eurot.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 1 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

Punkt 05 01 04 07 — Puu- ja köögiviljaturu kindlustusfondi sisseseadmise teostatavusuuringu tegemise katseprojekt — Halduskorralduskulud

Märkused

Assigneeringut võib kasutada järgmiste teostatavusuuringute rahastamiseks:

• nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikul tasandil turujärelevalvekeskuste abil puu- ja köögiviljatoodangu prognoosimise liidu süsteemi sisseseadmine ülesandega ennetada kriise, et kiirendada reageerimisvõimet,

• tootjaorganisatsioonide hallatava ning praegu kehtiva turult kõrvaldamise skeemi lõpetava, kriisiolukorras (laiaulatuslik hindade järsk langus, kliimakatastroof jne) kasutatava kindlustusfondi sisseseadmine.

Seda võib kasutada ka projekti ettevalmistamise, korraldamise, seire, auditeerimise ja kontrollimisega seotud tehnilise ja/või haldusabi andmiseks ning uuringutulemustest teavitamise kulude katmiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 180 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Punkt 05 01 04 08 — Säästev põllumajandus ja pinnase kaitse lihtsustatud viljelustehnika abil

Märkused

ÜRO Keskkonnaprogramm kinnitab, et Teisest maailmasõjast alates on rikutud enam kui veerand maakera põllumajanduslikust maast. Igal aastal kaob 10 kuni 15 miljonit hektarit.

Euroopas on pinnase lagunemine ja erosioon ilmselt kõige märkimisväärsemad keskkonnaprobleemid, mille põhjuseks on traditsiooniline põllumajandus ning mis on kahjustanud ligi 157 miljonit hektarit maad (16 % Euroopast, st peaaegu kolm Prantsusmaa-suurust maa-ala). Keskmine pinnase erosiooni määr Euroopas (17 tonni hektari kohta aastas) on palju suurem kui keskmine pinnase tekkimise määr (1 tonn hektari kohta aastas). See probleem mõjutab enamikku ELi riike. Vahemere piirkonnas esineb pinnase erosiooni tihti ja see võib mõjutada 50–70 % põllumajanduslikust maast. Traditsioonilise põllumajanduse intensiivistamine (suurenenud mehhaniseerimine ja kündmine) viimase 50 aasta jooksul on sellele suundumusele kaasa aidanud, suurendades ohule vastuvõtlikumates piirkondades kõrbestumise ohtu. Erosioonil on suur majanduslik mõju nii asjaomasele põllumajandusmaale kui ka kohalikule infrastruktuurile, seda eriti veesüsteemide ja veepuhastussüsteemide hooldusega seotud kulude tõttu.

Traditsiooniline põllumajandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, sest pikemaks ajaks tühjaks jäetud pinnas ei paku elusloodusele kriitilistel hetkedel enam toitu ega peavarju. Siiski aitavad tootmissüsteemid, mis jätavad maha pinnases sisalduvad jäägid, taastada ja säilitada erinevaid eluslooduse liike (nt linnud ja väikeimetajad).

Säästev põllumajandus on tehniliste võtete kogum, mis on kavandatud nii, et põllumajandus saaks füüsilisest, sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast toimuda püsival alusel.

Keskne element on lihtsustatud viljelustehnika. Lihtsustatud viljelustehnika eesmärk on kaitsta paremini pinnast (ehk keskkonda säästev põllumajandus). Mõiste “keskkonda säästev põllumajandus” (ingl conversation agriculture) osutab pinnasekäitlusmeetodite kogumile, mis minimeerivad pinnase koostise, struktuuri ja loodusliku bioloogilise mitmekesisuse muundumist ja kaitsevad seda erosiooni ja lagunemise eest. Need meetodid hõlmavad pinnase töötlemist, multšikihi alla külvamist, otsest külvamist, põllukultuuride jääkide ja taimkatte mittekasutamist metsanduses (looduslikud taimed või külvatud sobivad liigid).

Lisaks puhtalt keskkonnaalasele aspektile on keskkonda säästvate põllumajandusmeetodite majanduslik aspekt teine oluline tegur, millega arvestada. Viljelus traditsioonilise põllumajanduse raames nõuab võrreldes keskkonda säästva põllumajandusega suuri investeeringuid masinatesse ja nende hooldusesse, suurt fossiilkütuste tarbimist ning märkimisväärset tööaega. Näiteks iga-aastase kündmiseta kasvatamise korral on kütuse sääst võrreldes traditsiooniliste süsteemidega kolm kuni viis liitrit hektari kohta. Üldiselt vähendab keskkonda säästev põllumajandus energiatarbimist umbes 15–50 % ja suurendab tootmist ühe energiaühiku kohta 25–100 %.

Maaelu arendamise kavandamise tegevus aastateks 2007–2013 pakub ainulaadset võimalust alustada nende meetoditega. Katseprojekt võiks hõlmata oskusteabe levitamisega seotud tegevust, mis oleks projekti keskne element. Üks peamistest eesmärkidest on edendada neid meetodeid puudutavaid teadmisi, et tulevasi ELi õigusakte oleks lihtne kohaldada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Artikkel 05 01 06 — Põllumajandusliku analüüsi, kontrolli ja teabevahetusega seotud kulud ning EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimiseks ja heakskiitmiseks loodud lepitusorgani kulud

Märkused

Assigneering katab lepitusorgani rahastamise EAGGFi tagatisrahastu ja EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames (tasud, seadmed, reisikulud ja kohtumised), samuti uuringutega ning teabevahetuse ja kontrollimisega seotud kulud, nt auditeerimisettevõtete pakutav abi.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (EÜ) nr 885/2006, 21. juuni 2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, 23.6.2006, lk 90).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 485/2008, 26. mai 2008, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt (ELT L 143, 3.6.2008, lk 1).

Haldaja: väljaannete talitus