Artikkel 05 01 01 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Artikkel 05 01 02 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

Punkt 05 01 02 01 — Koosseisuvälised töötajad

Punkt 05 01 02 11 — Muud juhtimiskulud

Artikkel 05 01 03 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna seadmete ja teenustega seotud kulud

Artikkel 05 01 04 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Õiguslik alus

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80), kehtetuks tunnistatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103), kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1290/2005 (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa taotlejariikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87), kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu 24. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 870/2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1467/94 (ELT L 162, 30.4.1994, lk 18).

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 , Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2012/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 1).

Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1183/2006 ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 1).

Punkt 05 01 04 01 — Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) — Mitteoperatiivne tehniline abi

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toetuse ning hindamise, auditi ja kontrollimeetmete katmiseks, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika ning eriti meetmete rakendamiseks, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punktides a–d.

Assigneering on samuti ette nähtud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükiste, millel on otsene seos geneetiliste ressursside programmi, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 870/2004, eesmärgi saavutamisega, katmiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 180 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

Punkt 05 01 04 03 — Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna ühinemiseelne rahastamisvahend Sapard — Halduskorralduskulud

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

• kulud seoses tehnilise- ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse õigust;

• kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

• kulud, mis on seotud delegatsioonide lepingulise või tugipersonaliga (lepingulised töötajad, riigi eksperdid, sõltumatud eksperdid, kohalikud töötajad ja kohalik tehniline abipersonal), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele komisjoni delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja sidevahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni ajutiste töötajatega, kelle tööd tasustatakse käesoleva punkti assigneeringutest;

• kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Selle assigneeringuga rahastatakse artiklite 05 05 01 ja 05 05 02 kohaseid halduskulusid.

Punkt 05 01 04 04 — Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) — Mitteoperatiivne tehniline abi

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikele 1 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude rahastamiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, haldus-, hindamis- ja kontrollimeetmeid. Seetõttu võib assigneeringut kasutada eelkõige järgmiste kulude rahastamiseks:

• toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

• teabe ja trükistega seotud kulud,

• infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

• teenuste osutamise lepingud,

• ajutise personaliga (lepingulised töötajad, riiklikud ja sõltumatud eksperdid, abitöötajad, renditud tööjõud) seotud kulud kuni 1 850 000 euro ulatuses.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 180 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 671 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

Punkt 05 01 04 06 — Kvaliteedi tõstmise katseprojekt — Halduskorralduskulud

Märkused

Assigneeringut võib kasutada teadusuuringuteks, mis käsitlevad integreeritud turustusahelate juhtimise sertifitseerimise ja kvaliteedi tagamise kavasid ja selliste kavade kaitsmiseks soovitavat ühenduse õiguslikku raamistikku. Assigneeringut võib kasutada ka seminaride, ekspertide kohtumiste, asjaomaste turul tegutsevate isikutega konsulteerimise ning teabe ja uurimistulemuste avaldamise jaoks.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 180 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), muudetud määrusega (EÜ, Euratom nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1), artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Punkt 05 01 04 07 — Puu- ja köögiviljaturu kindlustusfondi sisseviimise teostatavusuuringu läbiviimise katseprojekt – Halduskorralduskulud

Märkused

Seda assigneeringut võib kasutada järgmiste teostatavusuuringute rahastamiseks:

• nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil turujärelevalvekeskuste abil puu- ja köögiviljatoodangu prognoosimise ühenduse süsteemi sisseviimine ülesandega ennetada kriise, et kiirendada reageerimisvõimet,

• tootjaorganisatsioonide hallatava ning praegu kehtiva turult kõrvaldamise skeemi lõpetava, kriisiolukorras (laiaulatuslik hindade järsk langus, kliimakatastroof jne) kasutatava kindlustusfondi sisseviimine.

Seda võib kasutada ka projekti ettevalmistamise, korraldamise, seire, auditeerimise ja kontrollimisega seotud tehnilise ja/või haldusabi andmiseks ning uuringutulemustest teavitamise kulude katmiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 180 võimaldab tulude koondarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu avada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), muudetud määrusega (EÜ, Euratom nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1), artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Punkt 05 01 04 08 — Säästev põllumajandus ja pinnase kaitse lihtsustatud viljelustehnika abil

Märkused

ÜRO Keskkonnaprogramm kinnitab, et Teisest maailmasõjast alates on rikutud enam kui veerand maakera põllumajanduslikust maast. Igal aastal kaob 10 kuni 15 miljonit hektarit.

Euroopas on pinnase lagunemine ja erosioon ilmselt kõige märkimisväärsemad keskkonnaprobleemid, mille põhjuseks on traditsiooniline põllumajandus ning mis on kahjustanud ligi 157 miljonit hektarit maad (16 % Euroopast, st peaaegu kolm Prantsusmaa suurust maa-ala). Keskmine pinnase erosiooni määr Euroopas (17 tonni hektari kohta aastas) on palju kõrgem kui keskmine pinnase tekkimise määr (1 tonn hektari kohta aastas). See probleem mõjutab enamikku Euroopa Liidu riike. Vahemere piirkonnas esineb pinnase erosiooni tihti ja see võib mõjutada 50 kuni 70 % põllumajanduslikust maast. Traditsioonilise põllumajanduse intensiivistamine (suurenenud mehhaniseerimine ja kündmine) viimase 50 aasta jooksul on sellele suundumusele kaasa aidanud, suurendades ohule vastuvõtlikemates piirkondades kõrbestumise ohtu. Erosioonil on suur majanduslik mõju nii asjaomasele põllumajandusmaale kui ka kohalikule infrastruktuurile, seda eriti veesüsteemide ja veepuhastussüsteemide hooldusega seotud kulude tõttu.

Traditsiooniline põllumajandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, sest pikemaks ajaks tühjaks jäetud pinnas ei paku elusloodusele kriitilistel hetkedel enam toitu ega peavarju. Siiski aitavad tootmissüsteemid, mis jätavad maha pinnases sisalduvad jäägid, taastada ja säilitada erinevaid eluslooduse liike (nt linnud ja väikeimetajad).

Säästev põllumajandus on tehniliste võtete kogum, mis on kavandatud nii, et põllumajandus saaks füüsilisest, sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast toimuda püsival alusel.

Keskne element on lihtsustatud viljelustehnika. Lihtsustatud viljelustehnika eesmärk on kaitsta paremini pinnast (ehk keskkonda säästev põllumajandus). Mõiste “keskkonda säästev põllumajandus” (i.k. conversation agriculture) osutab pinnasekäitlusmeetodite kogumile, mis minimeerivad pinnase koostise, struktuuri ja loodusliku bioloogilise mitmekesisuse muundumist ja kaitsevad seda erosiooni ja lagunemise eest. Need meetodid hõlmavad pinnase töötlemist, multšikihi alla külvamist, otsest külvamist, põllukultuuride jääkide ja taimkatte mittekasutamine metsanduses (looduslikud taimed või külvatud sobivad liigid).

Lisaks puhtalt keskkonnaalasele aspektile on keskkonda säästvate põllumajandusmeetodite majanduslik aspekt teine oluline tegur, millega arvestada. Viljelus traditsioonilise põllumajanduse raames nõuab võrreldes keskkonda säästva põllumajandusega suuri investeeringuid masinatesse ja nende hooldusesse, suurt fossiilkütuste tarbimist ning märkimisväärset tööaega. Näiteks iga-aastase kündmiseta kasvatamise korral on kütuse sääst võrreldes traditsiooniliste süsteemidega kolm kuni viis liitrit hektari kohta. Üldiselt vähendab keskkonda säästev põllumajandus energiatarbimist umbes 15 kuni 50 % ja suurendab tootmist ühe energiaühiku kohta 25 kuni 100 %.

Maaelu arendamise kavandamistegevus aastateks 2007–2013 pakub ainulaadset võimalust alustada nende meetoditega. Katseprojekt võiks hõlmata oskusteabe levitamisega seotud tegevust, mis oleks projekti keskne element. Üks peamistest eesmärkidest on edendada neid meetodeid puudutavaid teadmisi, et tulevasi Euroopa õigusakte oleks lihtne kohaldada.

Artikkel 05 01 06 — Põllumajandusliku analüüsi ja kontrolliga seotud kulud ning EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi ja EAFRDi raamatupidamisarvestuste kontrollimiseks ja heakskiitmiseks loodud lepitusorgani kulud

Märkused

Assigneering katab lepitusorgani rahastamise EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames (tasud, seadmed, reisikulud ja kohtumised) ning teadusuuringute ja muude, nt auditeerimisettevõtete pakutav abi.

Õiguslik alus

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 4045/89 Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt ning direktiivi 77/435/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 388, 30.12.1989, lk 18), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2154/2002 (ELT L 328, 5.12.2002, lk 4).

Komisjoni 1. juuli 1994. aasta otsus 94/442/EÜ, millega seatakse sisse lepitusmenetlus Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames (EÜT L 182, 16.7.1994, lk 45), viimati muudetud otsusega 2001/535/EÜ (EÜT L 193, 17.7.2001, lk 25), kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 885/2006 (ELT L 171, 23.6.2006, lk 90).

Nõukogu 20. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3235/94, millega muudetakse seoses Austria, Soome ja Rootsi ühinemisega teatavaid põllumajandussektori määrusi, millega nähakse ette teatavate meetmete osaline rahastamine uute liikmesriikide kasuks (EÜT L 338, 28.12.1994, lk 16).

Haldaja: väljaannete talitus