|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ,
|
Europaparlamentets och rådets direktiv 2009/54/EG
|
|
18. juuni 2009,
|
av den 18 juni 2009
|
|
loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta
|
om utvinning och saluförande av naturliga mineralvatten
|
|
(Uuesti sõnastatud)
|
(Omarbetning)
|
|
(EMPs kohaldatav tekst)
|
(Text av betydelse för EES)
|
|
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
|
EUROPAPARLAMENTET OCH EUROPEISKA UNIONENS RÅD HAR ANTAGIT DETTA DIREKTIV
|
|
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
|
med beaktande av fördraget om upprättandet av Europeiska gemenskapen, särskilt artikel 95 i detta,
|
|
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
|
med beaktande av kommissionens förslag,
|
|
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [1],
|
med beaktande av Europeiska ekonomiska och sociala kommitténs yttrande [1],
|
|
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [2]
|
i enlighet med förfarandet i artikel 251 i fördraget [2], och
|
|
ning arvestades järgmist:
|
av följande skäl:
|
|
(1) Nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/777/EMÜ (loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [3] on korduvalt oluliselt muudetud [4]. Nüüd, kui on tehtud uusi muudatusi nimetatud direktiivi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.
|
(1) Rådets direktiv 80/777/EEG av den 15 juli 1980 om tillnärmning av medlemsstaternas lagstiftning om utvinning och saluförande av naturliga mineralvatten [3] har ändrats flera gånger på väsentliga punkter [4]. Eftersom ytterligare ändringar ska göras, bör det omarbetas av tydlighetsskäl.
|
|
(2) Liikmesriikide õigusaktid sätestavad loodusliku mineraalvee määratluse. Nimetatud õigusaktid näevad ette tingimused, millele looduslik mineraalvesi peab vastama, ning allikate kasutustingimused. Lisaks kehtestavad need kõnealuse vee turustamise erieeskirjad.
|
(2) Medlemsstaternas lagstiftning definierar naturligt mineralvatten. Denna lagstiftning fastställer villkoren för att ett naturligt mineralvatten ska kunna erkännas som sådant och innehåller regler för hur källorna får utnyttjas. De innehåller dessutom särskilda föreskrifter för saluförande av sådant vatten.
|
|
(3) Nende õigusaktide erinevused takistavad loodusliku mineraalvee puhul vaba liikumist, tekitades ebavõrdset konkurentsi, ja mõjutavad otseselt siseturu toimimist.
|
(3) Skillnaderna mellan dessa lagstiftningar hindrar den fria rörligheten för naturliga mineralvatten och skapar ojämlika konkurrensvillkor och inverkar därmed direkt på den inre marknadens funktion.
|
|
(4) Käesoleval juhul võib need takistused kõrvaldada, kohustades kõiki liikmesriike lubama oma territooriumil kõigi teiste liikmesriikide poolt loodusliku mineraalveena tunnustatud loodusliku mineraalvee turustamist ja sätestades ühised eeskirjad, mis käsitlevad eeskätt täidetavaid mikrobioloogilisi nõudeid ja teatava mineraalvee puhul kohustuslike erinimetuste kasutamise tingimusi.
|
(4) Dessa hinder kan i detta fall undanröjas genom att varje medlemsstat förpliktas att inom sitt territorium tillåta saluförande av naturligt mineralvatten, som var och en av de övriga medlemsstaterna erkänner som sådant, och genom fastställande av gemensamma regler för i synnerhet de mikrobiologiska krav som måste uppfyllas och för villkoren för att använda särskilda namn för vissa typer av mineralvatten.
|
|
(5) Igasuguste looduslikku mineraalvett käsitlevate eeskirjade esmane eesmärk peaks olema kaitsta tarbijate tervist, takistada tarbijate eksitamist ja tagada aus kaubavahetus.
|
(5) De viktigaste syftet med bestämmelser om naturliga mineralvatten bör vara att skydda konsumenters hälsa, att förhindra att konsumenter vilseleds och att säkerställa rättvis handel.
|
|
(6) Kuni loodusliku mineraalvee vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseni ühenduse ja kolmandate riikide vahel tuleks ette näha tingimused, mille alusel võib kuni nimetatud lepingute rakendamiseni lubada samalaadsete toodete importimist loodusliku mineraalveena kolmandatest riikidest ühendusse.
|
(6) I avvaktan på att avtal om ömsesidigt erkännande av naturligt mineralvatten sluts mellan gemenskapen och tredje land, bör till dess avtalen har genomförts villkor fastställas för hur liknande produkter från tredje land kan tillåtas att komma in i gemenskapen som naturliga mineralvatten.
|
|
(7) Tuleks hoolitseda selle eest, et looduslik mineraalvesi säilitaks turustamisel need omadused, mille alusel seda võib loodusliku mineraalveena tunnustada. Seetõttu peaksid vee pakendamiseks kasutatavatel mahutitel olema sobivad sulgurid.
|
(7) Det är viktigt att se till att naturligt mineralvatten när det saluförs har kvar de egenskaper som gjort att det kunnat erkännas som sådant. Förpackningarna som används för emballeringen bör därför ha lämpliga förslutningar.
|
|
(8) Märgistamise osas kohaldatakse loodusliku mineraalvee suhtes üldnorme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [5]. Käesolev direktiiv võib seega piirduda nimetatud üldnormide täiendamise ja nendest erandite tegemisega.
|
(8) I fråga om märkning är naturliga mineralvatten underkastade de allmänna regler som fastställts genom Europaparlamentets och rådets direktiv 2000/13/EG av den 20 mars 2000 om tillnärmning av medlemsstaternas lagstiftning om märkning och presentation av livsmedel samt om reklam för livsmedel [5]. Detta direktiv kan därför begränsas till att fastställa de tillägg och undantag som bör göras i förhållande till dessa allmänna regler.
|
|
(9) Loodusliku mineraalvee analüütilist koostist käsitleva märkuse lisamine märgistusse peaks tarbijate teavitamise tagamiseks olema kohustuslik.
|
(9) Uppgift i innehållsdeklarationen om ett naturligt mineralvattens analytiska sammansättning bör vara obligatorisk för att säkerställa att konsumenter hålls informerade.
|
|
(10) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) [6].
|
(10) De åtgärder som är nödvändiga för att genomföra detta direktiv bör antas i enlighet med rådets beslut 1999/468/EG av den 28 juni 1999 om de förfaranden som skall tillämpas vid utövandet av kommissionens genomförandebefogenheter [6].
|
|
(11) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu loodusliku mineraalvee komponentide kontsentratsiooni piirmäärad, samuti vajalikud sätted, et osutada märgistusel teatavate komponentide kõrgele tasemele, sätestada osooniga rikastatud õhu kasutamise tingimused loodusliku mineraalvee töötlemisel, reguleerida teavet loodusliku mineraalvee töötlemise kohta, võtta vastu analüüsimeetodid, millega määratakse kindlaks reostuse puudumine, ning samuti proovivõtukord ja analüüsimeetodid loodusliku mineraalvee mikrobioloogiliste omaduste kontrollimiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
|
(11) Kommissionen bör särskilt ges befogenhet att anta gränsvärden för koncentrationerna av de beståndsdelar som ingår i naturligt mineralvatten, nödvändiga föreskrifter för att i märkningen ange höga halter av vissa beståndsdelar, villkoren för användning av ozonberikad luft för behandling av naturligt mineralvatten, information om hur naturligt mineralvatten behandlats, analysmetoder för att bestämma frånvaron av föroreningar i naturligt mineralvatten samt de provtagningsförfaranden och analysmetoder som behövs för att kontrollera de mikrobiologiska egenskaperna hos naturligt mineralvatten. Eftersom dessa åtgärder har en allmän räckvidd och avser att ändra icke väsentliga delar av detta direktiv, bland annat genom att komplettera det, måste de antas i enlighet med det föreskrivande förfarandet med kontroll i artikel 5a i beslut 1999/468/EG.
|
|
(12) Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama rahvatervise kaitseks vajalike direktiivi muudatuste vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.
|
(12) När det, på grund av tvingande, brådskande skäl, inte är möjligt att iaktta de normala tidsfristerna för det föreskrivande förfarandet med kontroll bör kommissionen kunna tillämpa det skyndsamma förfarandet i artikel 5a.6 i beslut 1999/468/EG för antagande av ändringar till detta direktiv som behövs för att säkerställa skyddet av folkhälsan.
|
|
(13) Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei ole liikmesriikidel neid vaja üle võtta.
|
(13) De nya bestämmelser som införs i detta direktiv gäller endast kommittéförfarandena. De behöver därför inte införlivas av medlemsstaterna.
|
|
(14) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,
|
(14) Detta direktiv bör inte påverka medlemsstaternas skyldigheter vad gäller tidsfristerna för införlivande med nationell lagstiftning av de direktiv som anges i bilaga IV del B.
|
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
|
HÄRIGENOM FÖRESKRIVS FÖLJANDE.
|
|
Artikkel 1
|
Artikel 1
|
|
1. Käesolev direktiiv käsitleb liikmesriigi maapõuest ammutatud ja selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt I lisa I jao sätetele vastava loodusliku mineraalveena tunnustatud vett.
|
1. Detta direktiv gäller vatten som utvunnits ur marken i en medlemsstat och som av den ansvariga myndigheten i denna medlemsstat erkänns som naturligt mineralvatten som uppfyller bestämmelserna i bilaga I, avsnitt I.
|
|
2. Käesolev direktiiv käsitleb ka kolmanda riigi maapõuest ammutatud, ühendusse imporditud ja liikmesriigi vastutava asutuse poolt loodusliku mineraalveena tunnustatud vett.
|
2. Detta direktiv gäller också vatten som utvunnits ur marken i ett tredje land och importerats till gemenskapen och som av den ansvariga myndigheten i en medlemsstat erkänts som naturligt mineralvatten.
|
|
Esimeses lõigus nimetatud vett võib sellisel moel tunnustada ainult siis, kui vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et see vesi vastab I lisa I jao sätetele ja et II lisa punkti 2 sätete kohaldamist kontrollitakse regulaarselt.
|
Det vatten som avses i första stycket får erkännas som naturligt mineralvatten endast om den ansvariga myndigheten i utvinningslandet har intygat att det uppfyller kraven i bilaga I, avsnitt I och att tillämpningen av bestämmelserna i bilaga II, punkt 2 kontrolleras regelbundet.
|
|
Teises lõigus nimetatud tõendamise kehtivusaeg ei või ületada viit aastat. Esimeses lõigus nimetatud tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui tõendamist enne nimetatud ajavahemiku lõppu uuendatakse.
|
Det intyg som avses i andra stycket får gälla i högst fem år. Förfarandet för erkännande enligt första stycket behöver inte upprepas om intyget förnyas före utgången av denna period.
|
|
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
|
3. Detta direktiv ska inte gälla för
|
|
a) vee suhtes, mis on ravim Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) [7] tähenduses;
|
a) vatten som är läkemedel enligt Europaparlamentets och rådets direktiv 2001/83/EG av den 6 november 2001 om upprättande av gemenskapsregler för humanläkemedel [7],
|
|
b) loodusliku mineraalvee suhtes, mida kasutatakse kohapeal kuumaveeallikates ja mineraalveebasseinides ravi eesmärgil.
|
b) naturligt mineralvatten som används vid källor för botande ändamål i termiska eller hydromineraliska badanläggningar.
|
|
4. Liikmesriigi vastutav asutus peab lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnustamist nõuetekohaselt põhjendama ja see põhjendus avaldatakse ametlikult.
|
4. Grunderna för ett sådant erkännande som avses i punkterna 1 och 2 ska anges i vederbörlig ordning av den ansvariga myndigheten i medlemsstaten och publiceras offentligt.
|
|
5. Liikmesriigid peavad komisjoni teavitama lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnustamisest või selle tühistamisest. Sel viisil tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
|
5. Varje medlemsstat ska underrätta kommissionen om de fall i vilka ett erkännande enligt punkterna 1 och 2 har lämnats eller återkallats. En förteckning över naturliga mineralvatten med sådant erkännande ska offentliggöras i Europeiska unionens officiella tidning.
|
|
Artikkel 2
|
Artikel 2
|
|
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et ainult artiklis 1 nimetatud, käesoleva direktiivi sätetele vastavat vett võib turustada loodusliku mineraalveena.
|
Medlemsstaterna ska vidta de åtgärder som behövs för att säkerställa att endast sådant vatten som avses i artikel 1 och som följer bestämmelserna i detta direktiv får saluföras som naturligt mineralvatten.
|
|
Artikkel 3
|
Artikel 3
|
|
Loodusliku mineraalvee allikaid võib kasutada ja nende vett villida ainult II lisa kohaselt.
|
Källor med naturligt mineralvatten ska utnyttjas och vattnet därifrån förpackas i enlighet med bilaga II.
|
|
Artikkel 4
|
Artikel 4
|
|
1. Looduslikku mineraalvett, nagu seda veevõtukohast ammutatakse, ei tohi töödelda, välja arvatud:
|
1. Naturligt mineralvatten får i sitt tillstånd vid källan inte behandlas utöver att
|
|
a) vee selliste ebastabiilsete elementide nagu raua- ja väävliühendite eraldamine filtrimise või dekanteerimise teel, millele võib eelneda hapnikuga töötlemine, niivõrd kui selline töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide osas, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused;
|
a) instabila ämnen som järn och svavelföreningar separeras genom filtrering eller dekantering, eventuellt föregången av syresättning, såvida denna behandling inte ändrar vattnets sammansättning i fråga om de väsentliga beståndsdelar som ger vattnet dess egenskaper,
|
|
b) raua-, mangaani- ja väävliühendite ning arseeni eraldamine teatavast mineraalveest osooniga rikastatud õhuga töötlemise teel, niivõrd kui selline töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide osas, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused, ja tingimusel et:
|
b) järn, mangan- och svavelföreningar och arsenik separeras från vissa naturliga mineralvatten genom behandling med ozonberikad luft, såvida denna behandling inte ändrar vattnets sammansättning i fråga om de väsentliga beståndsdelar som ger dess egenskaper, och under förutsättning att
|
|
i) töötlemine vastab kasutustingimustele, mille komisjon on kehtestanud pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) [8];
|
i) behandlingen överensstämmer med de användningsvillkor som ska fastställas av kommissionen efter samråd med Europeiska myndigheten för livsmedelssäkerhet, som inrättades genom Europaparlamentets och rådets förordning (EG) nr 178/2002 av den 28 januari 2002 om allmänna principer och krav för livsmedelslagstiftning, om inrättande av Europeiska myndigheten för livsmedelssäkerhet och om förfaranden i frågor som gäller livsmedelssäkerhet [8],
|
|
ii) töötlemisest teatatakse pädevatele asutustele, kes seda konkreetselt kontrollivad;
|
ii) behandlingen anmäls till och särskilt kontrolleras av behöriga myndigheter,
|
|
c) muude kui punktides a või b kindlaksmääratud ebasoovitavate komponentide eraldamine, niivõrd kui selline töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide osas, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused, ja tingimusel et:
|
c) andra oönskade beståndsdelar än de som anges i led a eller b separeras, såvida denna behandling inte ändrar vattnets sammansättning i fråga om de väsentliga beståndsdelar som ger det dess egenskaper, och under förutsättning att
|
|
i) töötlemine vastab kasutustingimustele, mille komisjon on kehtestanud pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist;
|
i) behandlingen överensstämmer med de användningsvillkor som ska fastställas av kommissionen efter samråd med Europeiska myndigheten för livsmedelssäkerhet,
|
|
ii) töötlemisest teatatakse pädevatele asutustele, kes seda konkreetselt kontrollivad;
|
ii) behandlingen anmäls till och särskilt kontrolleras av behöriga myndigheter,
|
|
d) vaba süsinikdioksiidi täielik või osaline kõrvaldamine ainult füüsikaliste meetoditega.
|
d) fri koldioxid helt eller delvis avlägsnas genom uteslutande fysikaliska metoder.
|
|
Punkti b taandes i ja punkti c taandes i nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
|
De åtgärder som avses i punkterna b i och c i, som avser att ändra icke väsentliga delar av detta direktiv genom att komplettera det, ska antas i enlighet med det föreskrivande förfarande med kontroll som avses i artikel 14.2.
|
|
Esimene lõik ei takista loodusliku mineraalvee ja allikavee kasutamist karastusjookide valmistamisel.
|
Första stycket ska inte hindra att naturligt mineralvatten och källvatten kan används vid framställning av läskedrycker.
|
|
2. Looduslikule mineraalveele, nagu seda veevõtukohast ammutatakse, ei tohi lisada või uuesti lisada midagi muud kui süsinikdioksiidi I lisa III jaos sätestatud tingimustel.
|
2. Naturligt mineralvatten får i sitt tillstånd vid källan inte tillföras några tillsatser utöver att koldioxid införs eller återinförs i enlighet med de villkor som fastställs i bilaga I, avsnitt III.
|
|
3. Igasugune desinfitseeriv töötlemine mis tahes vahenditega ja, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, bakteriotsiidsete ainete lisamine või mis tahes muu töötlemine, mis tõenäoliselt muudab loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide hulka, on keelatud.
|
3. Det ska vara förbjudet att på något sätt, oavsett metod, desinfektera och, om inte annat följer av punkt 2, tillsätta bakteriostatiska ämnen eller på annat sätt behandla vattnet så att antalet mikroorganismer i naturligt mineralvatten kan förväntas bli förändrat.
|
|
Artikkel 5
|
Artikel 5
|
|
1. Loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide koguhulk veevõtukohas peab vastama vee tavapärasele eluvõimeliste mikroorganismide hulgale ning piisavalt tõendama, et veevõtukoht on kaitstud igasuguse saaste eest. Mikroorganismide koguhulk määratakse kindlaks I lisa II jao punktis 1.3.3 sätestatud tingimustel.
|
1. Det totala antalet mikroorganismer i naturligt mineralvatten vid källan ska stämma överens med det normala antalet och på ett tillfredsställande sätt visa att källan är skyddad mot all förorening. Detta totala antal mikroorganismer ska bestämmas under de förhållanden som fastställs i bilaga I, avsnitt II, punkt 1.3.3.
|
|
Pärast villimist võib mikroorganismide koguhulk veevõtukohas olla kuni 100 kolooniat milliliitri kohta 20–22 °C juures agar-agaril või agari ja želatiini segul 72 tunni jooksul ning 20 kolooniat milliliitri kohta 37 °C juures agar-agaril 24 tunni jooksul. Mikroorganismide koguhulka mõõdetakse 12 tunni jooksul pärast villimist ja vett säilitatakse selle 12 tunnise ajavahemiku jooksul 4 °C ± 1 °C juures.
|
Efter buteljering får det totala antalet mikroorganismer vid källan inte överskrida 100 per milliliter vid 20 till 22 °C efter 72 timmar på agar-agar eller en agar-gelatinblandning, och 20 per milliliter vid 37 °C efter 24 timmar på agar-agar. Totala antalet mikroorganismer ska analyseras inom 12 timmar efter buteljeringstillfället och vattnet ska under dessa 12 timmar hållas vid en konstant temperatur av 4 °C ± 1 °C.
|
|
Veevõtukohas peaksid need väärtused tavapäraselt olema kuni 20 kolooniat milliliitri kohta 20–22 °C juures 72 tunni jooksul ja 5 kolooniat milliliitri kohta 37 °C juures 24 tunni jooksul, pidades silmas, et neid väärtusi tuleb käsitada orientiirina ja mitte maksimaalsete lubatud kontsentratsioonidena.
|
Vid källan ska dessa värden normalt inte överskrida 20 per milliliter vid 20 till 22 °C efter 72 timmar respektive 5 per milliliter vid 37 °C efter 24 timmar, under förutsättning att de ska anses som riktvärden och inte som högsta tillåtna koncentrationer.
|
|
2. Veevõtukohas ja turustamisel peab looduslik mineraalvesi olema vaba:
|
2. Vid källan och när det saluförs ska ett naturligt mineralvatten vara fritt från följande:
|
|
a) parasiitidest ja patogeensetest mikroorganismidest;
|
a) Parasiter och sjukdomsframkallande mikroorganismer.
|
|
b) Escherichia coli’st ja teistest kolibakteritest ning fekaalsetest streptokokkidest mis tahes 250 ml uuritud proovis;
|
b) Escherichia coli och andra koliforma bakterier samt fekala streptokocker i varje undersökt prov på 250 ml.
|
|
c) sulfitredutseerivatest anaeroobidest (koos eostega) mis tahes 50 ml uuritud proovis;
|
c) Sporbildande sulfitreducerande anaeroba bakterier i varje undersökt prov på 50 ml.
|
|
d) Pseudomonas aeruginosa’st mis tahes 250 ml uuritud proovis.
|
d) Pseudomonas aeruginosa i varje undersökt prov på 250 ml.
|
|
3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 ning II lisas sätestatud kasutamistingimuste kohaldamist tuleb turustamise käigus järgida järgmist:
|
3. Utan att det påverkar tillämpningen av punkterna 1 och 2 och de villkor för utnyttjandet som fastställs i bilaga II får det naturliga mineralvattnet när det saluförs
|
|
a) loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide koguhulk võib tuleneda ainult veevõtukohast võetud vee bakterite hulga tavapärasest kasvust;
|
a) endast innehålla mikroorganismer i ett totalt antal som motsvarar resultatet av den normala ökningen av antalet bakterier vid källan,
|
|
b) looduslikul mineraalveel ei tohi olla mingeid organoleptilisi defekte.
|
b) inte ha några organoleptiska defekter.
|
|
Artikkel 6
|
Artikel 6
|
|
Kõigil loodusliku mineraalvee pakendamiseks kasutatavatel mahutitel peavad olema sulgurid, mis välistavad igasuguse võltsimise või saastamise võimaluse.
|
Behållare som används som förpackning för naturligt mineralvatten ska vara försedd med sådan tillslutning att den hindrar förfalskning eller förorening.
|
|
Artikkel 7
|
Artikel 7
|
|
1. Loodusliku mineraalvee müüginimetus on "looduslik mineraalvesi" või I lisa III jaos määratletud efervestsentsete looduslike mineraalvete korral vajadusel "looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi", "allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi" või "karboniseeritud looduslik mineraalvesi".
|
1. Varubeteckningen för naturligt mineralvatten ska vara "naturligt mineralvatten" eller, för bubblande naturligt mineralvatten såsom detta definieras i bilaga I, avsnitt III, allt efter omständigheterna "naturligt mineralvatten med naturlig kolsyra", "naturligt mineralvatten som berikats med gas från källan" eller "kolsyrat naturligt mineralvatten".
|
|
Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktis d nimetatud viisil töödeldud loodusliku mineraalvee müüginimetusele tuleb lisada asjakohane märge "täielikult dekarboniseeritud" või "osaliselt dekarboniseeritud".
|
Varubeteckningen för naturligt mineralvatten som har behandlats på något av de sätt som avses i artikel 4.1 första stycket d ska allt efter omständigheterna dessutom innehålla uppgiften "fullständigt befriat från kolsyra" eller "delvis befriat från kolsyra".
|
|
2. Loodusliku mineraalvee märgistusel peab samuti olema järgmine kohustuslik teave:
|
2. Etiketter för naturligt mineralvatten ska också vara försedda med följande obligatoriska uppgifter:
|
|
a) teave analüütilise koostise kohta, milles esitatakse vee iseloomulikud komponendid;
|
a) Uppgift om den analytiska sammansättningen med angivande av dess karakteristiska beståndsdelar.
|
|
b) kasutatava allika asukoht ja nimi;
|
b) Platsen där källan utnyttjas och källans namn.
|
|
c) teave artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c nimetatud töötluste kohta.
|
c) Uppgifter om eventuella behandlingar som avses i artikel 4.1 första stycket b och c.
|
|
3. Lõike 2 punktis c nimetatud töötlusalast teavet käsitlevate ühenduse normide puudumisel võivad liikmesriigid jätta jõusse siseriiklikud normid.
|
3. Om det saknas gemenskapsbestämmelser om uppgifter om någon av de behandlingar som avses i punkt 2 c får medlemsstaterna behålla sina nationella bestämmelser.
|
|
Artikkel 8
|
Artikel 8
|
|
1. Paikkonna, küla või koha nimi võib esineda müüginimetuses, tingimusel et see viitab looduslikule mineraalveele, mille allikat kasutatakse selles nimetuses näidatud kohas, ja et see nimi ei ole eksitav allika kasutuskoha suhtes.
|
1. Namnet på ort, samhälle eller plats får ingå i formuleringen av en handelsbeteckning under förutsättning att det hänvisar till ett naturligt mineralvatten, vars källa exploateras på den plats som beteckningen anger och under förutsättning att detta inte är vilseledande i fråga om denna plats.
|
|
2. Ühest ja samast allikast pärit loodusliku mineraalvee turustamine rohkem kui ühe müüginimetuse all on keelatud.
|
2. Det ska vara förbjudet att saluföra naturligt mineralvatten från en och samma källa under mer än en handelsbeteckning.
|
|
3. Kui müügiks pakutava loodusliku mineraalvee mahutite märgistusel või pealdisel on allika või selle kasutuskoha nimest erinev müüginimetus, näidatakse kõnealune kasutuskoha või allika nimi müüginimetusel kasutatavatest suurimatest tähtedest vähemalt poolteist korda kõrgemate ja laiemate tähtedega.
|
3. Om etiketter eller inskriptioner på förpackningar i vilka naturligt mineralvatten saluhålls, innehåller en handelsbeteckning som avviker från namnet på källan eller den plats där det utvunnits, ska platsen där det utvunnits eller källans namn anges med bokstäver som är minst en och en halv gånger höjden och bredden på den största av de bokstäver som används för denna handelsbeteckning.
|
|
Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis ja samal eesmärgil nagu allika või selle kasutuskoha nimele omistatava tähtsuse osas loodusliku mineraalvee reklaamis kasutatud mis tahes vormis müüginimetuse puhul.
|
Första stycket ska också tillämpas, och med samma syfte, i fråga om den betydelse som tillskrivs namnet på källan eller platsen där den exploateras med avseende på den handelsbeteckning som används i alla former av reklam som anknyter till naturligt mineralvatten.
|
|
Artikkel 9
|
Artikel 9
|
|
1. Pakendil või märgistusel ja mis tahes vormis reklaamis on keelatud kasutada väiteid, nimetusi, kaubamärke, margitoote nimesid, pilte või muid märke (kujundlikke või mitte), mis:
|
1. Det ska vara förbjudet att på förpackningar eller etiketter och i reklam, oavsett form, använda uppgifter, beteckningar, firmamärken, märkesnamn, bilder eller andra sinnebilder, oavsett om de är beskrivande eller inte, som
|
|
a) loodusliku mineraalvee puhul viitavad omadusele, mida veel eeskätt selle päritolu osas ei ole, kasutusloa saamise kuupäevale, analüüsitulemustele või muudele samalaadsetele õigsustagatistele;
|
a) i fråga om naturligt mineralvatten antyder en egenskap som vattnet inte besitter, särskilt i fråga om dess ursprung, dag då det blev godkänt för att exploateras, analysresultat eller liknande hänvisningar till äkthetsgarantier,
|
|
b) mahutitesse pakendatud I lisa I jao sätetele mittevastava joogivee puhul võivad põhjustada segiajamist loodusliku mineraalveega, eeskätt nimetust "mineraalvesi".
|
b) i fråga om förpackat dricksvatten som inte uppfyller bestämmelserna i bilaga I, avsnitt I, kan förväntas orsaka förväxling med naturligt mineralvatten, särskilt benämningen "mineralvatten".
|
|
2. Igasugused väited, millega looduslikule mineraalveele omistatakse haigust vältivaid või raviga seotud omadusi, on keelatud.
|
2. Alla uppgifter som tillskriver ett naturligt mineralvatten förebyggande, behandlande eller botande egenskaper när det gäller mänskliga sjukdomar ska vara förbjudna.
|
|
III lisas loetletud väited on siiski lubatud, kui need vastavad selles lisas sätestatud asjakohastele kriteeriumidele või nende puudumisel siseriiklikes normides ettenähtud kriteeriumidele ja tingimusel, et need on koostatud füüsikalis-keemiliste analüüside ja vajaduse korral farmakoloogiliste, füsioloogiliste ja kliiniliste uuringute alusel, mis on tehtud teaduslikult tunnustatud meetoditega I lisa I jao punkti 2 kohaselt.
|
De uppgifter som räknas upp i bilaga III ska dock godkännas, om de uppfyller tillämpliga kriterier som fastställs i denna bilaga eller, om sådana saknas, kriterier som fastställts i nationella bestämmelser och under förutsättning att de har utarbetats på basis av fysikalisk-kemiska analyser och, vid behov, farmakologiska, fysiologiska och kliniska undersökningar som utförts enligt erkända vetenskapliga metoder i enlighet med bilaga I, avsnitt I, punkt 2.
|
|
Liikmesriigid võivad lubada väiteid "soodustab seedimist", "võib parandada sapieritust" või samalaadseid väiteid. Nad võivad lubada ka muude väidete kasutamist tingimusel, et need ei ole vastuolus esimese lõigu põhimõtetega ja on kooskõlas teise lõigu põhimõtetega.
|
Medlemsstaterna får tillåta uppgifterna "stimulerar matsmältningen", "kan underlätta leverns och gallans funktioner" eller liknande uppgifter. De får också tillåta att andra uppgifter tas med, under förutsättning att dessa inte strider mot principerna i första stycket och är förenliga med dem i andra stycket.
|
|
3. Liikmesriigid võivad vastu võtta erinormid, mis käsitlevad nii pakenditel või märgistusel ja reklaamis kasutatavaid väiteid loodusliku mineraalvee sobivuse kohta imiku- või väikelastetoiduks. Sellised normid võivad käsitleda ka vee omadusi, mis annavad alust nimetatud väidete kasutamiseks.
|
3. Medlemsstaterna får anta särskilda bestämmelser om uppgifter – både på förpackningar eller etiketter och i reklam – om lämpligheten av naturligt mineralvatten för spädbarn. Sådana bestämmelser får också gälla de av vattnets egenskaper som bestämmer hur dessa uppgifter ska användas.
|
|
Liikmesriigid, kes kavatsevad selliseid meetmeid võtta, peavad sellest eelnevalt teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile.
|
Medlemsstater som avser att vidta sådana åtgärder ska i förväg underrätta de andra medlemsstaterna och kommissionen om detta.
|
|
4. Mõistet "allikavesi" kasutatakse sellise vee puhul, mis on ette nähtud inimtarbimiseks oma loomulikus olekus ja mida villitakse veevõtukohas, ning mis:
|
4. Uttrycket "källvatten" får bara användas om vatten som är avsett att användas som dricksvatten i sitt naturliga tillstånd och som tappas vid källan, och som
|
|
a) vastab II lisa punktides 2 ja 3 sätestatud kasutustingimustele, mida täies ulatuses kohaldatakse allikavee suhtes;
|
a) uppfyller de villkor för utvinning som anges i bilaga II, punkterna 2 och 3, vilka ska tillämpas till fullo på källvatten,
|
|
b) vastab artiklis 5 sätestatud mikrobioloogilistele nõuetele;
|
b) uppfyller de mikrobiologiska krav som fastställs i artikel 5,
|
|
c) vastab artikli 7 lõike 2 punktides b ja c ning artiklis 8 sätestatud märgistusnõuetele;
|
c) uppfyller märkningskraven i artikel 7.2 b och c och i artikel 8,
|
|
d) ei ole läbinud töötlust, välja arvatud artiklis 4 nimetatud töötlemine. Komisjon võib lubada muid töötlemise viise.
|
d) inte utsatts för någon annan behandling än de som avses i artikel 4. Andra behandlingar kan godkännas av kommissionen.
|
|
Punktis d nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
|
De åtgärder som avses i punkt d, som avser att ändra icke väsentliga delar av detta direktiv genom att komplettera det, ska antas i enlighet med det föreskrivande förfarande med kontroll som avses i artikel 14.2.
|
|
Lisaks peab allikavesi vastama nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) [9] sätetele.
|
Källvatten ska också uppfylla bestämmelserna i rådets direktiv 98/83/EG av den 3 november 1998 om kvaliteten på dricksvatten [9].
|
|
5. Lõike 4 esimese lõigu punktis d nimetatud allikavee töötlemist käsitlevate ühenduse normide puudumisel võivad liikmesriigid jätta jõusse oma siseriiklikud normid töötlemise kohta.
|
5. Om det saknas gemenskapsbestämmelser om sådan behandling av källvatten som anges i punkt 4 första stycket d får medlemsstaterna behålla sina nationella bestämmelser om behandlingen.
|
|
Artikkel 10
|
Artikel 10
|
|
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käesolevas direktiivis sätestatud määratlustele ja eeskirjadele vastava loodusliku mineraalvee kaubandust ei takistata loodusliku mineraalvee või üldiselt toiduainete omadusi, koostist, kasutustingimusi, pakendamist, märgistamist või reklaami reguleerivate ühtlustamata siseriiklike sätete kohaldamisega.
|
Medlemsstaterna ska besluta om de åtgärder som behövs för att säkerställa att handel med naturligt mineralvatten som följer definitionerna och reglerna som fastställs i detta direktiv inte kan hindras genom tillämpning av icke harmoniserade nationella bestämmelser som reglerar egenskaper, sammansättning, villkor för exploatering, förpackning, märkning av eller reklam för naturligt mineralvatten eller livsmedel i allmänhet.
|
|
Artikkel 11
|
Artikel 11
|
|
1. Kui liikmesriigil on üksikasjalikud põhjendused selle kohta, et looduslik mineraalvesi ei vasta käesoleva direktiivi sätetele või ohustab rahvatervist, ehkki see on vabas ringluses ühes või mitmes liikmesriigis, võib see liikmesriik kõnealuse tootega kauplemise oma territooriumil ajutiselt peatada või seda piirata. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab oma otsust.
|
1. Om en medlemsstat har välgrundad anledning att anta att ett naturligt mineralvatten inte stämmer överens med de bestämmelser som fastställs i detta direktiv eller utgör en fara för folkhälsan, får denna medlemsstat, även om mineralvattnet omsätts fritt i en eller flera medlemsstater, tillfälligt begränsa eller upphäva handeln med den produkten inom sitt territorium. Den ska omedelbart underrätta kommissionen och de andra medlemsstaterna om detta samt ange skälen för sitt beslut.
|
|
2. Mis tahes liikmesriigi või komisjoni taotlusel annab nimetatud vett tunnustanud liikmesriik neile kogu asjakohase teabe nimetatud vee tunnustamise kohta koos regulaarsete kontrollide tulemustega.
|
2. På begäran av en medlemsstat eller av kommissionen ska den medlemsstat som har erkänt vattnet överlämna all information som avser erkännandet av vattnet tillsammans med resultaten från de regelbundna kontrollerna.
|
|
3. Komisjon uurib lõikes 1 nimetatud liikmesriigi esitatud põhjendusi artikli 14 lõikes 1 nimetatud alalises komitees niipea kui võimalik, esitab viivitamata oma arvamuse ja võtab asjakohased meetmed.
|
3. Kommissionen ska så snart som möjligt inom den ständiga kommitté som anges i artikel 14.1 undersöka de skäl som anförs av den medlemsstat som avses i punkt 1 och skyndsamt avge sitt yttrande och vidta lämpliga åtgärder.
|
|
4. Kui komisjon leiab, et rahvatervise kaitse tagamiseks on vaja käesolevat direktiivi muuta, võtab ta need muudatused vastu.
|
4. Om kommissionen anser att ändringar i detta direktiv är nödvändiga för att säkerställa skyddet av folkhälsan, ska den anta dessa ändringar.
|
|
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 14 lõikes 3 osutatud kiirmenetlust.
|
Dessa åtgärder, som avser att ändra icke väsentliga delar av detta direktiv, ska antas i enlighet med det föreskrivande förfarande med kontroll som avses i artikel 14.2. När det föreligger tvingande, brådskande skäl får kommissionen tillämpa det skyndsamma förfarande som avses i artikel 14.3.
|
|
Kaitsemeetmed vastu võtnud liikmesriik võib sel juhul nende kohaldamist jätkata kuni muudatuste vastuvõtmiseni.
|
Den medlemsstat som har vidtagit skyddsåtgärder får i så fall behålla dessa tills ändringarna har antagits.
|
|
Artikkel 12
|
Artikel 12
|
|
Komisjon võtab vastu järgmised meetmed:
|
Följande åtgärder ska antas av kommissionen:
|
|
a) loodusliku mineraalvee komponentide kontsentratsiooni piirmäärad;
|
a) Gränsvärden för koncentrationerna av de beståndsdelar som ingår i naturligt mineralvatten.
|
|
b) mis tahes vajalikud sätted teatavate komponentide kõrgele kontsentratsioonile osutamiseks märgistusel;
|
b) Nödvändiga föreskrifter för att i märkningen ange höga halter av vissa beståndsdelar.
|
|
c) osooniga rikastatud õhu kasutamise tingimused, mida on nimetatud artikli 4 lõike 1 esimese lõike punktis b;
|
c) De villkor för användning av ozonberikad luft som avses i artikel 4.1 första stycket b.
|
|
d) artikli 7 lõike 2 punktis c nimetatud teave vee töötlemise kohta;
|
d) Information om de behandlingar som avses i artikel 7.2 c.
|
|
e) analüüsimeetodid (sealhulgas avastamispiirid) loodusliku mineraalvee reostuse kontrollimiseks;
|
e) Analysmetoder, inklusive detektionsgränser för att kontrollera frånvaron av föroreningar i naturligt mineralvatten.
|
|
f) proovivõtumenetlused ja analüüsimeetodid loodusliku mineraalvee mikrobioloogiliste omaduste kontrollimiseks.
|
f) De provtagningsförfaranden och analysmetoder som behövs för att kontrollera de mikrobiologiska egenskaperna hos naturligt mineralvatten.
|
|
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
|
Dessa åtgärder, som avser att ändra icke väsentliga delar av detta direktiv genom att komplettera det, ska antas i enlighet med det föreskrivande förfarande med kontroll som avses i artikel 14.2.
|
|
Artikkel 13
|
Artikel 13
|
|
Komisjon võtab kõik tõenäoliselt rahvatervist mõjutavad otsused vastu pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist.
|
Varje beslut som kan tänkas påverka folkhälsan ska antas av kommissionen efter samråd med Europeiska myndigheten för livsmedelssäkerhet.
|
|
Artikkel 14
|
Artikel 14
|
|
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
|
1. Kommissionen ska biträdas av Ständiga kommittén för livsmedelskedjan och djurhälsa, inrättad genom artikel 58 i förordning (EG) nr 178/2002.
|
|
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
|
2. När det hänvisas till denna punkt ska artikel 5a.1 – 5a.4 och artikel 7 i beslut 1999/468/EG tillämpas, med beaktande av bestämmelserna i artikel 8 i det beslutet.
|
|
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
|
3. När det hänvisas till denna punkt ska artikel 5a.1, 5a.2, 5a.4 och 5a.6 samt artikel 7 i beslut 1999/468/EG tillämpas, med beaktande av bestämmelserna i artikel 8 i det beslutet.
|
|
Artikkel 15
|
Artikel 15
|
|
Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud loodusliku mineraalvee suhtes.
|
Detta direktiv ska inte gälla för naturligt mineralvatten avsett för export till tredje land.
|
|
Artikkel 16
|
Artikel 16
|
|
Direktiiv 80/777/EMÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.
|
Direktiv 80/777/EEG, i dess lydelse enligt de rättsakter som anges i bilaga IV del A, ska upphöra att gälla, utan att det påverkar medlemsstaternas skyldigheter vad gäller tidsfristerna för införlivande med nationell lagstiftning av de direktiv som anges i bilaga IV del B.
|
|
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.
|
Hänvisningar till det upphävda direktivet ska anses som hänvisningar till det här direktivet och ska läsas i enlighet med jämförelsetabellen i bilaga V.
|
|
Artikkel 17
|
Artikel 17
|
|
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
|
Detta direktiv träder i kraft den tjugonde dagen efter det att det har offentliggjorts i Europeiska unionens officiella tidning.
|
|
Artikkel 18
|
Artikel 18
|
|
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
|
Detta direktiv riktar sig till medlemsstaterna.
|
|
|
|
|
Brüssel, 18. juuni 2009
|
Utfärdat i Bryssel den 18 juni 2009.
|
|
Euroopa Parlamendi nimel
|
På Europaparlamentets vägnar
|
|
president
|
H.-G. Pöttering
|
|
H.-G. Pöttering
|
Ordförande
|
|
Nõukogu nimel
|
På rådets vägnar
|
|
eesistuja
|
Š. Füle
|
|
Š. Füle
|
Ordförande
|
|
[1] ELT C 162, 25.6.2008, lk 87.
|
[1] EUT C 162, 25.6.2008, s. 87.
|
|
[2] Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. mai 2009. aasta otsus.
|
[2] Europaparlamentets yttrande av den 23 september 2008 (ännu ej offentliggjort i EUT) och rådets beslut av den 28 maj 2009.
|
|
[3] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1.
|
[3] EGT L 229, 30.8.1980, s. 1.
|
|
[4] Vt IV lisa A osa.
|
[4] Se bilaga IV, del A.
|
|
[5] EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
|
[5] EGT L 109, 6.5.2000, s. 29.
|
|
[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
|
[6] EGT L 184, 17.7.1999, s. 23.
|
|
[7] EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.
|
[7] EGT L 311, 28.11.2001, s. 67.
|
|
[8] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
|
[8] EGT L 31, 1.2.2002, s. 1.
|
|
[9] EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.
|
[9] EGT L 330, 5.12.1998, s. 32.
|
|
--------------------------------------------------
|
--------------------------------------------------
|
|
I LISA
|
BILAGA I
|
|
I. MÄÄRATLUS
|
I. DEFINITION
|
|
1. "Looduslik mineraalvesi" on artikli 5 tähenduses mikrobioloogiliselt tervislik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või puurkaevu kaudu.
|
1. "Naturligt mineralvatten" innebär mikrobiologiskt hälsosamt vatten, i den mening som avses i artikel 5, som har sitt ursprung i en underjordisk grundvattenyta eller förekomst och som kommer från en källa som tappas från ett eller flera naturliga eller borrade uttag.
|
|
Looduslik mineraalvesi on tavalisest joogiveest selgelt eristatav:
|
Naturligt mineralvatten kan klart skiljas från vanligt dricksvatten
|
|
a) koostise järgi, millele on iseloomulik mineraalainete, mikroelementide või muude komponentide teatav sisaldus, ja mõnel juhul teatava toime järgi;
|
a) genom sin natur, som karakteriseras av mineralhalt, spårelement eller andra beståndsdelar och, i vissa fall, av särskilda egenskaper,
|
|
b) loodusliku puhtuse järgi,
|
b) genom sin ursprungliga renhet,
|
|
kusjuures mõlemad omadused on sellise vee maa-aluse päritolu ja reostusohu eest kaitstuse tõttu püsivad.
|
och när båda dessa egenskaper har bevarats intakta på grund av vattnets underjordiska ursprung som har varit skyddat mot alla föroreningsrisker.
|
|
2. Punktis 1 nimetatud omadusi, mis võivad looduslikule mineraalveele anda tervisele kasulikke omadusi, on hinnatud:
|
2. De egenskaper som anges i punkt 1 och som kan ge naturligt mineralvatten hälsofrämjande egenskaper ska ha bedömts
|
|
a) lähtudes järgmistest seisukohtadest:
|
a) från följande synpunkter:
|
|
i) geoloogilised ja hüdroloogilised;
|
i) geologiska och hydrologiska,
|
|
ii) füüsikalised, keemilised ning füüsikalis-keemilised;
|
ii) fysikaliska, kemiska och fysikalisk-kemiska,
|
|
iii) mikrobioloogilised;
|
iii) mikrobiologiska,
|
|
iv) kui vajalik, farmakoloogilised, füsioloogilised ja kliinilised;
|
iv) vid behov farmakologiska, fysiologiska och kliniska,
|
|
b) vastavalt II jaos loetletud kriteeriumidele;
|
b) enligt de kriterier som räknas upp i avsnitt II,
|
|
c) vastavalt pädeva asutuse poolt heakskiidetud teaduslikele meetoditele.
|
c) enligt de vetenskapliga metoder som godkänts av den ansvariga myndigheten.
|
|
Esimese lõigu punkti a taandes iv osutatud analüüsid võivad olla vabatahtlikud, kui veel on koostisomadused, mille alusel see enne 17. juulit 1980 tunnustati päritoluliikmesriigis loodusliku mineraalveena. See kehtib eelkõige sel juhul, kui nii veevõtukohas kui ka pärast villimist on kõnealuse vee kuivaine üldsisaldus lahuses minimaalselt 1000 mg/kg või vaba süsinikdioksiidi sisaldus minimaalselt 250 mg/kg.
|
De analyser som avses i första stycket punkt a iv) får vara frivilliga om vattnet har en sammansättning som gör att det i den medlemsstat det kommer från betraktades som naturligt mineralvatten före den 17 juli 1980. Detta gäller i synnerhet när det ifrågavarande vattnet både vid källan och efter buteljering, per kg, innehåller minst 1000 mg av totala salter i lösning eller minst 250 mg fri koldioxid.
|
|
3. Loodusliku mineraalvee koostis, temperatuur ja muud olulised omadused peavad jääma stabiilseks loomuliku kõikumise piires; eelkõige ei tohi neid mõjutada võimalik voolukiiruse vaheldumine.
|
3. Sammansättning, temperatur och andra väsentliga egenskaper hos naturligt mineralvatten ska förbli stabila inom gränserna för naturlig variation. De får i synnerhet inte påverkas av eventuella variationer i flödet.
|
|
Artikli 5 lõike 1 tähenduses peetakse loodusliku mineraalvee tavapäraseks eluvõimeliste mikroorganismide koguhulgaks püsivat eluvõimeliste mikroorganismide hulka (veevõtukohas enne mis tahes töötlemist), mille kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist, mida võetakse arvesse kõnealuse vee tunnustamisel, kontrollitakse perioodiliste analüüsidega.
|
Enligt artikel 5.1 betyder det normala antalet mikroorganismer i naturligt mineralvatten det någorlunda konstanta antalet mikroorganismer vid källan före varje behandling och vars kvalitativa och kvantitativa sammansättning tas med i bedömningen när vattnet kontrolleras genom periodisk analys.
|
|
II. MÄÄRATLUSE KOHALDAMISE NÕUDED JA KRITEERIUMID
|
II. KRAV OCH KRITERIER FÖR ANVÄNDNING AV DEFINITIONEN
|
|
1.1. Geoloogilistele ja hüdroloogilistele uuringutele esitatavad nõuded
|
1.1 Krav på geologiska och hydrologiska undersökningar
|
|
Tuleb nõuda järgmiste üksikasjade esitamist:
|
Följande uppgifter ska vara obligatoriska:
|
|
1.1.1. veehaarde täpne asukoht, näidates kõrguse kaardil mõõtkavas kuni 1:1000;
|
1.1.1 Den exakta platsen för uttaget med höjden över havet markerad på karta i högst skala 1:1000.
|
|
1.1.2. üksikasjalik aruanne maa-ala geoloogilise ehituse ja tekke kohta;
|
1.1.2 Detaljerad geologisk rapport om terrängens ursprung och beskaffenhet.
|
|
1.1.3. hüdrogeoloogilise kihi stratigraafia;
|
1.1.3 Det hydrogeologiska skiktets stratigrafi.
|
|
1.1.4. veehaardes tehtavate toimingute kirjeldus;
|
1.1.4 Beskrivning av uppfordringsanordningar.
|
|
1.1.5. piirkonna piiristamine või teiste allikat reostuse eest kaitsvate meetmete üksikasjad.
|
1.1.5 Områdets avgränsning eller uppgifter om andra åtgärder som skyddar källan mot förorening.
|
|
1.2. Füüsikalistele, keemilistele ning füüsikalis-keemilistele uuringutele esitatavad nõuded
|
1.2 Krav på fysikaliska, kemiska och fysikalisk-kemiska undersökningar
|
|
Nende uuringutega tehakse kindlaks:
|
Dessa undersökningar ska fastställa följande:
|
|
1.2.1. allika voolukiirus;
|
1.2.1 Källans flödeskapacitet.
|
|
1.2.2. vee temperatuur veevõtukohas ja ümbritseva õhu temperatuur;
|
1.2.2 Vattnets temperatur vid källan och den omgivande temperaturen.
|
|
1.2.3. maa-ala geoloogilise ehituse ning vees sisalduvate mineraalainete laadi ja tüübi vaheline seos;
|
1.2.3 Förhållandet mellan terrängens beskaffenhet och arten och typen av mineral i vattnet.
|
|
1.2.4. kuivjääk 180 °C ja 260 °C juures;
|
1.2.4 Torrsubstans vid 180 °C och 260 °C.
|
|
1.2.5. elektrijuhtivus või -takistus koos mõõtmistemperatuuriga;
|
1.2.5 Elektrisk lednings- eller motståndsförmåga med angivelse av temperaturen vid mätningen.
|
|
1.2.6. vesinikuioonide kontsentratsioon (pH);
|
1.2.6 Vätejonkoncentrationen (pH).
|
|
1.2.7. anioonid ja katioonid;
|
1.2.7 Anjoner och katjoner.
|
|
1.2.8. ioniseerimata elemendid;
|
1.2.8 Icke-joniserade ämnen.
|
|
1.2.9. mikroelemendid;
|
1.2.9 Spårämnen.
|
|
1.2.10. radioaktiivsuse näitajad veevõtukohas;
|
1.2.10 Radioaktivitet vid källan.
|
|
1.2.11. vajaduse korral vee, hapniku (16O–18O) ja vesiniku (prootium, deuteerium, triitium) koostisosade suhtelised isotoobitasemed;
|
1.2.11 Vid behov, de relativa isotopnivåerna för vattnets beståndsdelar, syre (16O-18O) och väte (protium, deuterium, tritium).
|
|
1.2.12. vee teatavate koostisainete toksilisus, võttes arvesse nende osas kehtestatud piirmäärasid.
|
1.2.12 Toxicitet hos vissa beståndsdelar i vattnet med hänsyn tagen till den tillåtna nivån för var och en av dem.
|
|
1.3. Veevõtukohas tehtavate mikrobioloogiliste analüüside kriteeriumid
|
1.3 Kriterier för mikrobiologiska analyser vid källan
|
|
Need analüüsid peavad hõlmama järgmist:
|
Dessa analyser ska
|
|
1.3.1. tõestus parasiitide ja patogeensete mikroorganismide puudumise kohta;
|
1.3.1 påvisa frånvaron av parasiter och sjukdomsframkallande mikroorganismer,
|
|
1.3.2. fekaalset reostust näitavate eluvõimeliste mikroorganismide hulga kvantitatiivne kindlaksmääramine:
|
1.3.2 innehålla en kvantitativ bestämning av antalet mikroorganismer som kan tyda på fekal förorening:
|
|
a) Escherichia coli ja muude kolibakterite puudumine 250 ml-s 37 °C ja 44,5 °C juures;
|
a) frånvaro av Escherichia coli och andra koliforma bakterier i 250 ml vid 37 °C och 44,5 °C,
|
|
b) fekaalsete streptokokkide puudumine 250 ml-s;
|
b) frånvaro av fekala streptokocker i 250 ml,
|
|
c) sulfitredutseerivate anaeroobide (koos eostega) puudumine 50 ml-s;
|
c) frånvaro av sporbildande sulfitreducerande anaerober i 50 ml, eller
|
|
d) Pseudomonas aeruginosa puudumine 250 ml-s;
|
d) frånvaro av Pseudomonas aeruginosa i 250 ml,
|
|
1.3.3. eluvõimeliste mikroorganismide koguhulga kindlaksmääramine ühes milliliitris vees:
|
1.3.3 innehålla bestämning av totala antalet mikroorganismer per ml vatten
|
|
a) 20–22 °C juures 72 tunni jooksul agar-agaril või agari ja želatiini segul;
|
a) vid 20 till 22 °C efter 72 timmar på agar-agar eller en agar-gelatinblandning,
|
|
b) 37 °C juures 24 tunni jooksul agar-agaril.
|
b) vid 37 °C efter 24 timmar på agar-agar.
|
|
1.4. Kliinilistele ja farmakoloogilistele analüüsidele esitatavad nõuded
|
1.4 Krav på kliniska och farmakologiska analyser
|
|
1.4.1. Teaduslikult tunnustatud meetodite kohaselt tehtavad analüüsid peavad võtma arvesse loodusliku mineraalvee spetsiifilisi omadusi ja selle mõju inimorganismile (diurees, seedetrakti funktsioonid, mineraalainete puuduse kompenseerimine).
|
1.4.1 Analyserna, som ska utföras i enlighet med vetenskapligt erkända metoder, ska vara lämpade för de speciella egenskaperna hos det naturliga mineralvattnet och dess effekter på den mänskliga organismen, såsom urinavsöndring, mag- och tarmfunktioner samt kompensation för mineralbrist.
|
|
1.4.2. Vajaduse korral võib punktis 1.4.1 nimetatud analüüsid asendada sedastusega, et nimetamisväärne hulk kliinilisi uuringuid kinnitab järjepidevalt samu tulemusi. Kliinilised uuringud võivad vajaduse korral asendada punktis 1.4.1 nimetatud analüüse, tingimusel et nimetamisväärne hulk üksteisega kooskõlas olevaid uuringuid võimaldab jõuda samadele tulemustele.
|
1.4.2 Om konsekvens och samstämmighet kan fastställas vid ett större antal kliniska observationer får detta, vid behov, ersätta de analyser som avses i punkt 1.4.1. Kliniska analyser får, om det är lämpligt, ersätta de analyser som avses i punkt 1.4.1 under förutsättning att konsekvens och samstämmighet hos ett större antal observationer gör det möjligt att nå samma resultat.
|
|
III. EFERVESTSENTSE LOODUSLIKU MINERAALVEEGA SEOTUD TÄIENDAVAD NÕUDED
|
III. YTTERLIGARE KRAV MED AVSEENDE PÅ BUBBLANDE NATURLIGT MINERALVATTEN
|
|
Veevõtukohas või pärast villimist eraldavad efervestsentsed ehk kihisevad looduslikud mineraalveed tavapärastes temperatuuri- ja survetingimustes iseenesest ja selgelt nähtaval viisil süsinikdioksiidi. Veed jaotatakse kolme kategooriasse, mille suhtes kohaldatakse järgmisi nimetusi:
|
Vid källan eller efter buteljering avger bubblande naturligt mineralvatten under normala temperatur- och tryckförhållanden koldioxid spontant och på ett klart synligt sätt. Dessa vatten kan delas in i tre kategorier, för vilka följande beteckningar är reserverade och tillämpliga:
|
|
a) "looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi" on vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus allikal pärast vee võimalikku dekanteerimist ja villimist on sama mis veevõtukohas, võttes vajaduse korral arvesse sama põhjaveekihi süsinikdioksiidikoguse lisandumist sama suurel määral, nagu seda nimetatud toimingute käigus vabanes, ja tavalisi tehnilisi kõrvalekaldeid;
|
a) "Naturligt mineralvatten med naturlig kolsyra" betyder vatten vars innehåll av koldioxid från källan efter dekantering, om sådan sker, och buteljering är densamma som vid källan med hänsyn tagen till att koldioxid från samma grundvattennivå eller förekomst vid behov återförs i samma mängd som försvunnit i samband med dessa operationer och med förbehåll för sedvanliga tekniska toleranser.
|
|
b) "allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi" on vesi, mille samast põhjaveekihist pärit süsinikdioksiidisisaldus pärast vee võimalikku dekanteerimist ja villimist on suurem kui samas veevõtukohas tuvastatud süsinikdioksiidisisaldus;
|
b) "Naturligt mineralvatten berikat med gas från källan" betyder vatten vars innehåll av koldioxid från samma grundvattennivå eller samma förekomst efter dekantering, om sådan sker, och buteljering är större än den som fastställts vid källan.
|
|
c) "karboniseeritud looduslik mineraalvesi" on vesi, millele on lisatud muu päritoluga kui põhjaveekihist või -maardlast pärit süsinikdioksiidi.
|
c) "Kolsyrat naturligt mineralvatten" betyder vatten som tillsatts koldioxid av annat ursprung än den grundvattennivå eller förekomst som vattnet kommer ifrån.
|
|
--------------------------------------------------
|
--------------------------------------------------
|
|
II LISA
|
BILAGA II
|
|
LOODUSLIKU MINERAALVEE ALLIKA KASUTAMISE JA LOODUSLIKU MINERAALVEE TURUSTAMISE TINGIMUSED
|
VILLKOR FÖR UTVINNING OCH SALUFÖRANDE AV NATURLIGT MINERALVATTEN
|
|
1. Loodusliku mineraalvee allika kasutamine eeldab vee päritoluriigi vastutava asutuse luba, mis antakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et kõnealune vesi vastab I lisa I jao sätetele.
|
1. Exploatering av en källa med naturligt mineralvatten ska förutsätta tillstånd av den ansvariga myndigheten i det land där vattnet har utvunnits, sedan det konstaterats att vattnet i fråga följer de bestämmelser som har fastställts i bilaga I, avsnitt I.
|
|
2. Veevõtuseadmed peavad olema paigaldatud nii, et vältida kõiki saastumisvõimalusi ja säilitada nõuetele vastavad omadused, mis veel on veevõtukohas.
|
2. Utrustning för exploatering av vattnet ska installeras på ett sådant sätt att varje möjlighet till förorening undviks och så att vattnet behåller de egenskaper som motsvarar dem som tillskrivs det och som det har vid källan.
|
|
Selleks on eelkõige vaja järgmist:
|
I detta syfte ska följande uppfyllas i synnerhet:
|
|
a) allikas või veevõtukoht peab olema kaitstud reostusohu eest;
|
a) Källan eller utflödet ska skyddas mot föroreningsrisker.
|
|
b) veehaare, torud ja mahutid peavad olema veele sobivast materjalist ja ehitatud nii, et vältida igasuguseid vee keemilisi, füüsikalis-keemilisi või mikrobioloogilisi muutusi;
|
b) Uppfordringsanordningar, rörledningar och reservoarer ska vara av material som är lämpliga för vatten och byggda för att förhindra kemiska, fysikalisk-kemiska eller mikrobiologiska förändringar av vattnet.
|
|
c) kasutustingimused, eeskätt pesemis- ja villimisseadmed peavad vastama hügieeninõuetele. Eelkõige tuleb mahuteid kasutada või valmistada viisil, mis hoiaks ära kahjuliku mõju loodusliku mineraalvee mikrobioloogilistele ja keemilistele omadustele;
|
c) Exploateringsförhållandena, särskilt utrustningen för diskning och buteljering, ska motsvara hygieniska krav; särskilt förpackningarna ska vara tillverkade eller behandlade på ett sådant sätt att ogynnsam inverkan på det naturliga mineralvattnets mikrobiologiska och kemiska egenskaper undviks.
|
|
d) loodusliku mineraalvee vedu lõpptarbijale muudes kui turustamiseks lubatud mahutites on keelatud.
|
d) Transport av naturligt mineralvatten i behållare av annat slag än sådana som godkänts för distribution till konsumenten ska vara förbjuden.
|
|
Punkti d ei ole siiski vaja kohaldada liikmesriigi territooriumi maapõuest saadud, territooriumil kasutatava ja turustatava mineraalvee suhtes, kui loodusliku mineraalvee vedu tsisternides allikalt villimistehasesse oli 17. juulil 1980 selles liikmesriigis lubatud.
|
Emellertid behöver led d inte tillämpas för mineralvatten som utvinns, exploateras och saluförs på en medlemsstats territorium, om det i denna medlemsstat den 17 juli 1980 var tillåtet att transportera mineralvatten i tankar från källan till buteljeringsanläggningen.
|
|
Sarnaselt ei ole punkti d vaja kohaldada liikmesriigi territooriumi maapõuest saadud, territooriumil kasutatava ja turustatava allikavee suhtes, kui allikavee vedu tsisternides allikalt villimistehasesse oli 13. detsembril 1996 selles liikmesriigis lubatud.
|
Led d behöver inte heller tillämpas för mineralvatten som utvinns, exploateras och saluförs på en medlemsstats territorium, om det i denna medlemsstat den 13 december 1996 var tillåtet att transportera mineralvatten i tankar från källan till buteljeringsanläggningen.
|
|
3. Kui loodusliku mineraalvee allika kasutamise ajal leitakse, et looduslik mineraalvesi on reostunud ja sel ei ole enam artiklis 5 ettenähtud mikrobioloogilisi omadusi, peab allikat kasutav isik viivitamata peatama allika igasuguse kasutamise, eelkõige loodusliku mineraalvee villimise, kuni reostuse põhjus on kõrvaldatud ja vesi vastab artikli 5 sätetele.
|
3. Om det vid exploateringen konstateras att det naturliga mineralvattnet är förorenat och inte längre visar upp de mikrobiologiska egenskaper som fastställts i artikel 5, ska den person som exploaterar källan genast avbryta all exploatering, i synnerhet buteljeringen, tills orsaken till föroreningen är eliminerad och vattnet uppfyller bestämmelserna i artikel 5.
|
|
4. Päritoluriigi vastutav asutus teeb perioodilisi kontrolle, et teha kindlaks, kas:
|
4. Den ansvariga myndigheten i ursprungslandet ska utföra periodiska kontroller för att se om
|
|
a) looduslik mineraalvesi, mille osas allika kasutamine on lubatud, vastab I lisa I jao nõuetele;
|
a) det naturliga mineralvatten för vars exploatering källan har godkänts uppfyller kraven i bilaga I, avsnitt I,
|
|
b) allikat kasutav isik kohaldab punktide 2 ja 3 sätteid.
|
b) bestämmelserna i punkterna 2 och 3 tillämpas av den person som exploaterar källan.
|
|
--------------------------------------------------
|
--------------------------------------------------
|
|
III LISA
|
BILAGA III
|
|
ARTIKLI 9 LÕIKES 2 SÄTESTATUD VÄITED JA KRITEERIUMID
|
UPPGIFTER OCH KRITERIER ENLIGT ARTIKEL 9.2
|
|
Väited | Kriteeriumid |
|
Uppgifter | Kriterier |
|
|
Madal mineraalainete sisaldus | Mineraalsoolade sisaldus mitte rohkem kui 500 mg/l (arvestades kuivjäägina) |
|
Låg mineralhalt | Mineralsalthalt beräknad som en fast återstod av högst 500 mg/l |
|
|
Väga madal mineraalainete sisaldus | Mineraalsoolade sisaldus mitte rohkem kui 50 mg/l (arvestades kuivjäägina) |
|
Mycket låg mineralhalt | Mineralsalthalt beräknad som en fast återstod av högst 50 mg/l |
|
|
Kõrge mineraalsoolade sisaldus | Mineraalsoolade sisaldus kõrgem kui 1500 mg/l (arvestades kuivjäägina) |
|
Rikt på mineralsalter | Mineralsalthalt beräknad som en fast återstod över 1500 mg/l |
|
|
Sisaldab bikarbonaate | Bikarbonaadisisaldus kõrgem kui 600 mg/l |
|
Innehåller bikarbonat | Bikarbonathalt över 600 mg/l |
|
|
Sisaldab sulfaate | Sulfaadisisaldus kõrgem kui 200 mg/l |
|
Innehåller sulfat | Sulfathalt över 200 mg/l |
|
|
Sisaldab kloriide | Kloriidisisaldus kõrgem kui 200 mg/l |
|
Innehåller klorid | Kloridhalt över 200 mg/l |
|
|
Sisaldab kaltsiumi | Kaltsiumisisaldus kõrgem kui 150 mg/l |
|
Innehåller kalcium | Kalciumhalt över 150 mg/l |
|
|
Sisaldab magneesiumi | Magneesiumisisaldus kõrgem kui 50 mg/l |
|
Innehåller magnesium | Magnesiumhalt över 50 mg/l |
|
|
Sisaldab fluoriide | Fluoriidisisaldus kõrgem kui 1 mg/l |
|
Innehåller fluorid | Fluoridhalt över 1 mg/l |
|
|
Sisaldab rauda | Bivalentse raua sisaldus kõrgem kui 1 mg/l |
|
Innehåller järn | Halt av tvåvärdigt järn över 1 mg/l |
|
|
Happelisus | Vaba süsinikdioksiidi sisaldus kõrgem kui 250 mg/l |
|
Surt | Halt av fri koldioxid över 250 mg/l |
|
|
Sisaldab naatriumi | Naatriumisisaldus kõrgem kui 200 mg/l |
|
Innehåller natrium | Natriumhalt över 200 mg/l |
|
|
Sobib imiku- ja väikelastetoitude valmistamiseks | — |
|
Lämpligt för beredning av spädbarnsmat | — |
|
|
Sobib vähese naatriumisisaldusega dieediks | Naatriumisisaldus on väiksem kui 20 mg/l |
|
Lämpligt för natriumfattig diet | Natriumhalt under 20 mg/l |
|
|
Võib olla lahtistava toimega | — |
|
Kan vara laxerande | — |
|
|
Võib soodustada kuse eritust (diureesi) | — |
|
Kan vara urindrivande | — |
|
|
--------------------------------------------------
|
--------------------------------------------------
|
|
IV LISA
|
BILAGA IV
|
|
A OSA
|
DEL A
|
|
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
|
Upphävt direktiv och ändringar av det i kronologisk ordning
|
|
(osutatud artiklis 16)
|
(som det hänvisas till i artikel 16)
|
|
Nõukogu direktiiv 80/777/EMÜ (EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1). | |
|
Rådets direktiv 80/777/EEG (EGT L 229, 30.8.1980, s. 1) | |
|
|
Nõukogu direktiiv 80/1276/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 77). | ainult artikli 1 kolmas taane |
|
Rådets direktiv 80/1276/EEG (EGT L 375, 31.12.1980, s. 77) | Artikel 1, endast tredje strecksatsen |
|
|
Nõukogu direktiiv 85/7/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 22). | ainult artikli 1 punkt 10 |
|
Rådets direktiv 85/7/EEG (EGT L 2, 3.1.1985, s. 22) | Artikel 1, endast punkt 10 |
|
|
1985. aasta ühinemisakti I lisa punkt B.1.o (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 214). | |
|
Punkt B.1.o i bilaga I till 1985 års anslutningsakt (EGT L 302, 15.11.1985, s. 214) | |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogudirektiiv 96/70/EÜ (EÜT L 299, 23.11.1996, lk 26). | |
|
Europaparlamentets och rådets direktiv 96/70/EG (EGT L 299, 23.11.1996, s. 26) | |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogumäärus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). | ainult III lisa punkt 4 |
|
Europaparlamentets och rådets direktiv (EG) nr 1882/2003 (EUT L 284, 31.10.2003, s. 1) | Bilaga III, endast punkt 4 |
|
|
B OSA
|
DEL B
|
|
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad
|
Tidsfrister för införlivande med nationell lagstiftning
|
|
(osutatud artiklis 16)
|
(hänvisningar i artikel 16)
|
|
Direktiiv | Ülevõtmise tähtpäev | Kõnealusele direktiivile vastavate toodetega kauplemise luba | Kõnealusele direktiivile mittevastavate toodetega kauplemise keeld |
|
Rättsakter | Tidsfrist för införlivande | Tillåtelse av handel med produkter som överensstämmer med detta direktiv | Förbud mot handel med produkter som inte överensstämmer med detta direktiv |
|
|
80/777/EMÜ | — | 18. juuli 1982 | 18. juuli 1984 |
|
80/777/EEG | — | 18 juli 1982 | 18 juli 1984 |
|
|
80/1276/EMÜ | — | — | — |
|
80/1276/EEG | — | — | — |
|
|
85/7/EMÜ | — | — | — |
|
85/7/EEG | — | — | — |
|
|
96/70/EÜ | — | 28. oktoober 1997 | 28. oktoober 1998 [1] |
|
96/70/EG | — | 28 oktober 1997 | 28 oktober 1998 [1] |
|
|
[1] Enne seda kuupäeva turule viidud või märgistatud ja käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega võib siiski kaubelda kuni varude lõppemiseni.
|
[1] Handeln med produkter som släppts ut på marknaden eller som märkts innan datumet och som inte överensstämmer med detta direktiv, får fortsätta tills lagren tagit slut.
|
|
--------------------------------------------------
|
--------------------------------------------------
|
|
V LISA
|
BILAGA V
|
|
VASTAVUSTABEL
|
JÄMFÖRELSETABELL
|
|
Direktiiv 80/777/EMÜ | Käesolev direktiiv |
|
Direktiv 80/777/EEG | Detta direktiv |
|
|
Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 |
|
Artikel 1.1 | Artikel 1.1 |
|
|
Artikli 1 lõige 2 | Artikli 1 lõige 2 |
|
Artikel 1.2 | Artikel 1.2 |
|
|
Artikli 1 lõike 3 esimene ja teine taane | Artikli 1 lõike 3 punktid a ja b |
|
Artikel 1.3, första och andra strecksatsen | Artikel 1.3 a och b |
|
|
Artikli 1 lõige 4 | Artikli 1 lõige 4 |
|
Artikel 1.4 | Artikel 1.4 |
|
|
Artikli 1 lõige 5 | Artikli 1 lõige 5 |
|
Artikel 1.5 | Artikel 1.5 |
|
|
Artikkel 2 | Artikkel 2 |
|
Artikel 2 | Artikel 2 |
|
|
Artikkel 3 | Artikkel 3 |
|
Artikel 3 | Artikel 3 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt a | Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt a |
|
Artikel 4.1 a | Artikel 4.1 a första stycket a |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkti b esimene ja teine taane | Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkti b taanded i ja ii |
|
Artikel 4.1 b första och andra strecksatsen | Artikel 4.1 första stycket b i och ii |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkti c esimene ja teine taane | Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkti c taanded i ja ii |
|
Artikel 4.1 c första och andra strecksatsen | Artikel 4.1 första stycket c i och ii |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt d | Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkt d |
|
Artikel 4.1 d | Artikel 4.1 första stycket, d |
|
|
— | Artikli 4 lõike 1 teine lõik |
|
— | Artikel 4.1 andra stycket |
|
|
Artikli 4 lõige 2 | Artikli 4 lõige 2 |
|
Artikel 4.2 | Artikel 4.2 |
|
|
Artikli 4 lõige 3 | Artikli 4 lõige 3 |
|
Artikel 4.3 | Artikel 4.3 |
|
|
Artikli 4 lõige 4 | Artikli 4 lõike 1 teine lõik |
|
Artikel 4.4 | Artikel 4.1 andra stycket |
|
|
Artikli 5 lõige 1 | Artikli 5 lõige 1 |
|
Artikel 5.1 | Artikel 5.1 |
|
|
Artikli 5 lõige 2 | Artikli 5 lõige 2 |
|
Artikel 5.2 | Artikel 5.2 |
|
|
Artikli 5 lõike 3 esimene ja teine taane | Artikli 5 lõike 3 punktid a ja b |
|
Artikel 5.3 första och andra strecksatsen | Artikel 5.3 a och b |
|
|
Artikkel 6 | Artikkel 6 |
|
Artikel 6 | Artikel 6 |
|
|
Artikli 7 lõige 1 | Artikli 7 lõige 1 |
|
Artikel 7.1 | Artikel 7.1 |
|
|
Artikli 7 lõige 2 | Artikli 7 lõige 2 |
|
Artikel 7.2 | Artikel 7.2 |
|
|
Artikli 7 lõige 2a | Artikli 7 lõige 3 |
|
Artikel 7.2a | Artikel 7.3 |
|
|
Artikkel 8 | Artikkel 8 |
|
Artikel 8 | Artikel 8 |
|
|
Artikli 9 lõige 1 | Artikli 9 lõige 1 |
|
Artikel 9.1 | Artikel 9.1 |
|
|
Artikli 9 lõike 2 punktid a, b ja c | Artikli 9 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik |
|
Artikel 9.2 a, b och c | Artikel 9.2 första, andra och tredje stycket |
|
|
Artikli 9 lõige 3 | Artikli 9 lõige 3 |
|
Artikel 9.3 | Artikel 9.3 |
|
|
Artikli 9 lõige 4 | — |
|
Artikel 9.4 | — |
|
|
Artikli 9 lõike 4a esimese lõigu esimene kuni neljas taane | Artikli 9 lõike 4 esimese lõigu punktid a kuni d |
|
Artikel 9.4a första stycket första till fjärde strecksatsen | Artikel 9.4 första stycket a – d |
|
|
Artikli 9 lõike 4a teine lõik | Artikli 9 lõike 4 teine lõik |
|
Artikel 9.4a, andra stycket | Artikel 9.4, andra stycket |
|
|
Artikli 9 lõige 4b | Artikli 9 lõige 5 |
|
Artikel 9.4b | Artikel 9.5 |
|
|
Artikli 10 lõige 1 | Artikkel 10 |
|
Artikel 10.1 | Artikel 10 |
|
|
Artikkel 10a | Artikkel 11 |
|
Artikel 10a | Artikel 11 |
|
|
Artikli 11 lõike 1 esimene kuni neljas taane | Artikli 12 punktid a kuni d |
|
Artikel 11.1 första till fjärde strecksatsen | Artikel 12 a – d |
|
|
Artikli 11 lõike 2 esimene ja teine taane | Artikli 12 punktid e ja f |
|
Artikel 11.2 första och andra strecksatsen | Artikel 12 e och f |
|
|
Artikkel 11a | Artikkel 13 |
|
Artikel 11a | Artikel 13 |
|
|
Artikli 12 lõige 1 | Artikli 14 lõige 1 |
|
Artikel 12.1 | Artikel 14.1 |
|
|
Artikli 12 lõige 2 | Artikli 14 lõiked 2 ja 3 |
|
Artikel 12.2 | Artikel 14.2 och 14.3 |
|
|
Artikli 12 lõige 3 | — |
|
Artikel 12.3 | — |
|
|
Artikkel 13 | — |
|
Artikel 13 | — |
|
|
Artikkel 14 | Artikkel 15 |
|
Artikel 14 | Artikel 15 |
|
|
Artikkel 15 | — |
|
Artikel 15 | — |
|
|
Artikkel 16 | — |
|
Artikel 16 | — |
|
|
— | Artikkel 16 |
|
— | Artikel 16 |
|
|
— | Artikkel 17 |
|
— | Artikel 17 |
|
|
Artikkel 17 | Artikkel 18 |
|
Artikel 17 | Artikel 18 |
|
|
I lisa I jao punkt 1 | I lisa I jao punkt 1 |
|
Bilaga 1.I 1 | Bilaga I.I 1 |
|
|
I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkti a alapunktid 1 kuni 4 | I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkti a taanded i kuni iv |
|
Bilaga 1.I 2 första stycket a 1 – 4 | Bilaga I.I 2 första stycket a i – iv |
|
|
I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkt b | I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkt b |
|
Bilaga 1.I 2 första stycket b | Bilaga I.I 2 första stycket b |
|
|
I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkt c | I lisa I jao punkti 2 esimese lõigu punkt c |
|
Bilaga 1.I 2 första stycket c | Bilaga I.I 2 första stycket c |
|
|
I lisa I jao punkti 2 teine lõik | I lisa I jao punkti 2 teine lõik |
|
Bilaga 1.I 2 andra stycket | Bilaga I.I 2 andra stycket |
|
|
I lisa I jao punkt 3 | I lisa I jao punkt 3 |
|
Bilaga 1.I 3 | Bilaga I.I 3 |
|
|
I lisa II jagu, 1.1 | I lisa II jagu, 1.1 |
|
Bilaga 1.II, 1.1 | Bilaga I.II, 1.1 |
|
|
I lisa II jagu, 1.2 | I lisa II jagu, 1.2 |
|
Bilaga 1.II, 1.2 | Bilaga I.II, 1.2 |
|
|
I lisa II jagu, 1.3 | I lisa II jagu, 1.3 |
|
Bilaga 1.II, 1.3 | Bilaga I.II, 1.3 |
|
|
I lisa II jagu, 1.3.1 | I lisa II jagu, 1.3.1 |
|
Bilaga 1.II, 1.3.1 | Bilaga I.II, 1.3.1 |
|
|
I lisa II jagu, 1.3.2 | I lisa II jagu, 1.3.2 |
|
Bilaga 1.II, 1.3.2 | Bilaga I.II, 1.3.2 |
|
|
I lisa II jagu, 1.3.3, taanded i) ja ii) | I lisa II jagu, 1.3.3, alapunktid a) ja b) |
|
Bilaga 1.II, 1.3.3 i och ii | Bilaga I.II, 1.3.3 a och b |
|
|
I lisa III jagu | I lisa III jagu |
|
Bilaga 1.II, 1.4 | Bilaga I.II, 1.4 |
|
|
II lisa | II lisa |
|
Bilaga 1.III | Bilaga I.III |
|
|
III lisa | III lisa |
|
Bilaga 2 | Bilaga II |
|
|
— | IV lisa |
|
Bilaga 3 | Bilaga III |
|
|
— | V lisa |
|
— | Bilaga IV |
|
|
--------------------------------------------------
|
— | Bilaga V |
|
|
|
--------------------------------------------------
|