Bilingual display

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV  BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV 

et

sl

 
[pic] | EUROOPA KOMISJON |
[pic] | EVROPSKA KOMISIJA |
Brüssel, 19.11.2010
Bruselj, 9.11.2010
KOM(2010) 660 lõplik
COM(2010) 660 konč.
KOMISJONI TEATISEUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
SPOROČILO KOMISIJEEVROPSKEMU PARLAMENTU IN SVETU
Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2010–2011
Strategija širitve in glavni izzivi za obdobje 2010–2011
{SEK(2010) 1326}{SEK(2010) 1327}{SEK(2010) 1328}{SEK(2010) 1329}{SEK(2010) 1330}{SEK(2010) 1331}{SEK(2010) 1332}{SEK(2010) 1334}{SEK(2010) 1335}
{SEC(2010) 1326}{SEC(2010) 1327}{SEC(2010) 1328}{SEC(2010) 1329}{SEC(2010) 1330}{SEC(2010) 1331}{SEC(2010) 1332}{SEC(2010) 1334}{SEC(2010) 1335}
KOMISJONI TEATISEUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
SPOROČILO KOMISIJEEVROPSKEMU PARLAMENTU IN SVETU
Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2010–2011
Strategija širitve in glavni izzivi za obdobje 2010–2011
SISSEJUHATUS
UVOD
ELi laienemisprotsess on saanud pärast viimaste eduaruannete vastuvõtmist komisjonis hoogu juurde, ja seda vaatamata paljudele probleemidele, millega liidul tuleb tegeleda. Lissaboni lepingu jõustumisega tagati, et EL saab järgida oma laienemiskava ning soodustada samal ajal Euroopa integratsiooni.
Po tem ko je Komisija sprejela zadnja poročila o napredku, je proces širitve EU kljub mnogim drugim izzivom, s katerimi se sooča Unija, dobil nov zagon. Z začetkom veljavnosti Lizbonske pogodbe je EU lahko nadaljevala svoj širitveni načrt in hkrati ohranila zagon evropskega povezovanja.
Läbirääkimised Horvaatiaga on jõudnud lõppetappi ning see annab kõikidele laienemisprotsessis osalevatele riikidele märku, et neil on reaalne võimalus ELiga ühineda, kui nad täidavad vajalikud tingimused. Taotluse saada ELi liikmeks on esitanud Serbia. Täna esitab komisjon oma arvamuse Montenegro ja Albaania taotluse kohta. Juulis alustati ühinemisläbirääkimisi Islandiga. Läbirääkimistes Türgiga on avatud uued peatükid ja riik on alustanud oma põhiseaduse põhjalikku läbivaatamist, et kohandada seda Euroopa standarditele. Edusamme on tehtud viisanõude kaotamise dialoogis Lääne-Balkani riikidega. Sloveenia ja Horvaatia pikaajaliste erimeelsuste lahendamisel on jõutud märkimisväärse läbimurdeni ning Serbia ja Kosovo vahel valmistatakse ette dialoogi[1]. Edu on saavutatud rahvaste konfliktijärgses lepitamises ja riigid on hakanud võtma suuremat vastutust piirkondliku koostöö eest.
Hrvaška je začela zadnji krog pristopnih pogajanj in tako vsem državam, ki so vključene v širitveni proces, dokazala, da lahko pristop postane resničnost, če so izpolnjeni potrebni pogoji. Srbija je zaprosila za članstvo. Komisija danes izdaja mnenja o prošnjah Črne gore in Albanije. Islandija je julija začela pristopna pogajanja. V okviru pogajanj s Turčijo so se odprla nova poglavja in država se je s temeljito revizijo svoje ustave začela približevati evropskim standardom. Liberalizacija vizumskega režima za države zahodnega Balkana je napredovala. Slovenija in Hrvaška sta naredili velik korak v smeri rešitve dolgoletnih razhajanj v dvostranskih odnosih, Srbija in Kosovo pa se pripravljata na dialog[1]. Pokonfliktno doseganje sprave med narodi je napredovalo in države so začele prevzemati večjo odgovornost za regionalno sodelovanje.
Paljud probleemid on siiski püsima jäänud. Mõnes laienemisprotsessis osalevas riigis on reformide elluviimine aeglustunud. Vaja on keskenduda hea valitsemistava järgimisele, õigusriigi põhimõtte paremale kohaldamisele, majandusreformi kiirendamisele ja riikide suutlikkuse suurendamisele liidu õigustiku vastuvõtmisel ja rakendamisel. Sõnavabaduse tagamine valmistab probleeme enamikule riikidele. Endiselt vajavad lahendamist mitmesugused keerulised probleemid, näiteks Bosnia ja Hertsegoviina riigijuhtimissüsteem või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nimeküsimus. Lahendamata on mitmesugused kahepoolsed küsimused ja piirkondlikku koostööd on takistanud erimeelsused Kosovo staatuse osas. Küprose puhul võib märkida, et rahuldava lahenduse saavutamiseks peetavates läbirääkimistes on tehtud edusamme, aga läbirääkimisprotsess ei ole veel lõppenud.
Vendar mnogi izzivi ostajajo. V nekaterih državah širitve se je zagon za reforme upočasnil. Vse države se morajo osredotočiti na dobro upravljanje, krepitev pravne države, pospešitev gospodarske reforme in izboljšanje svoje sposobnosti sprejemanja in izvajanja pravnega reda EU. Spoštovanje svobode izražanja je zaskrbljujoče v večini držav. Še vedno je treba rešiti več kompleksnih problemov, vključno s sistemom upravljanja Bosne in Hercegovine ter vprašanjem imena v zvezi z Nekdanjo jugoslovansko republiko Makedonijo. Nerešena dvostranska vprašanja ostajajo in različna stališča glede statusa Kosova ovirajo regionalno sodelovanje. Pogajanja o celoviti rešitvi ciprskega vprašanja so napredovala, vendar še niso zaključena.
ELi pühendumus laienemisprotsessile kajastab liikmesriikide veendumust, et laienemine on nii liidu kui ka kandidaatriikide ühine huvi. Sellist sirgjoonelist sõnumit tuleb üldsusele esitleda ja selgitada, et suurendada mõistmist ja laienemisprotsessile avaldatavat toetust. ELi laienemisprotsess aitab suurendada Euroopa stabiilsust ning edendada selle kodanike turvalisust ja heaolu. Selle raames antakse ühineda soovivatele riikidele ainulaadne stiimul viia ellu poliitilisi ja majanduslikke reforme. ELi ja laienemisprotsessis osalevate riikide ühistes huvides on alustada arutelu keeruliste peatükkide üle läbirääkimiste varases etapis. Läbirääkimisprotsessi eesmärk on kohandada laienemisprotsessis osalevaid riike Euroopa standarditega ELi aluslepingutes käsitletavates kõikides valdkondades ning aidata ELil seega saavutada oma eesmärke. Praegu hõlmavad need eesmärgid toimetulekut majanduskriisiga ja majanduse paremat juhtimist, majanduskasvu ja tööhõive taastamist 2020. aasta reformikava alusel, ELi turvalisuse edendamist ja ELi kaalukuse suurendamist maailma mastaabis. Komisjoni 2011. aasta tööprogrammiga nähakse kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ette hulk algatusi.
Zavezanost EU širitvenemu procesu kaže na prepričanost držav članic, da je ta v skupnem interesu Unije in držav, ki želijo pristopiti. Državljanom je treba to preprosto sporočilo posredovati in ga podrobno utemeljiti, da bodo širitev bolje razumeli in jo podprli. Širitveni proces EU prispeva k stabilnosti v Evropi ter varnosti in blaginji njenih državljanov. Prav tako zagotavlja edinstveno spodbudo za politične in gospodarske reforme v državah širitve. V skupnem interesu EU in držav širitve je, da se razprave o težavnih pogajalskih poglavjih začnejo že na začetku pogajalskega procesa. Namen tega procesa je, da se države širitve uskladijo z evropskimi standardi na vseh področjih, zajetih v pogodbah EU, in tako Evropski uniji pomagajo doseči njene cilje. Med te cilje zdaj spadajo obravnavanje gospodarske krize in upravljanja, ponovna vzpostavitev rasti za nova delovna mesta na podlagi načrta reform iz strategije Evropa 2020, večja varnost v EU in uveljavljanje politične vloge EU na svetovnem prizorišču. Delovni program Komisije za leto 2011 vključuje več pobud, ki upoštevajo te cilje.
Laienemisprotsess peab olema kõigi osapoolte jaoks usaldusväärne. Kandidaatriikidel ja nende kodanikel peab ettenähtud tingimuste täitmise korral olema selge ühinemisperspektiiv ja nad peavad protsessi käigus olema teadlikud selle kasust. Liikmesriikidele ja ELi üldsusele tuleb tagada kindlus, et uued ühinemised valmistatakse hästi ette ja kandidaatriigid täidavad täpselt kõik tingimused. Selleks et laienemine kulgeks edukalt, on tarvis kõikide sidusrühmade kindlat poliitilist pühendumust. Nende eesmärkide saavutamise raamistikuks on Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumisel saavutatud uus laienemiskonsensus. Konsensuse aluseks on kohustuste kinnitamine, tingimuste aus ja täpne täitmine, head suhted avalikkusega ning Euroopa Liidu võime võtta vastu uusi liikmeid.
V širitev morajo še naprej verjeti vse zainteresirane strani. Države, ki želijo pristopiti, in njihovi državljani morajo po izpolnitvi pogojev za pristop imeti jasno perspektivo pristopa in na poti vključevanja zaznati oprijemljive koristi. Države članice in javnost EU morajo biti prepričani, da so se države, ki želijo pristopiti, dobro pripravile na pristop z izpolnjevanjem strogih pogojev. Prizadevanja za uspešno širitev zahtevajo trdno politično zavezanost vseh zainteresiranih strani. Obnovljeno soglasje o širitvi, kakor ga je opredelil Evropski svet decembra 2006, ostaja okvir za dosego teh ciljev. Ta politika temelji na načelih utrjevanja zavez, uveljavljanja pravičnih in strogih pogojev ter dobrega obveščanja javnosti, skupaj z zmogljivostjo EU za vključevanje novih članic.
Laienemisprotsessi käigus pakutakse selles osalevatele riikidele ELi liikmeks saamisega kulmineeruvaid mehhanisme ja stiimuleid, millega õhutatakse neid tegema ELiga koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks. Selleks et üheskoos keskenduda kriisist väljatulekule ja uute töökohtade loomisele, tugevdatakse ELi majanduse juhtimist ja süvendatakse majandusdialoogi laienemisprotsessis osalevate riikidega. Tihedam integratsioon riikidega, millel on hulk suhtelisi eeliseid, aitaks suurendada ELi konkurentsivõimet maailma tasandil. See on üks kestvatest eelistest, mida täheldati aastatel 2004–2007 toimunud viienda laienemise puhul. Kõnealuse laienemise tulemusena suurenes ELi liikmesriikide arv 15-st 27-ni. 2008. aastat hõlmanud aastakümne jooksul kolmekordistus „vanade” ja „uute” liikmesriikide vahel toimunud kaubanduse maht, suurenedes 150 miljardist eurost 450 miljardi euroni. Laienemisprotsess on võimaldanud ELil koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega sekkuda kriisi ajal seal, kus vaja, ja aidata rahaliste vahendite abil säilitada majanduslikku stabiilsust. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes tagavad ELis kaks kolmest erasektori töökohast ja kes on innovatsiooni peamised stimuleerijad, saavad siseturu laienemisest kasu ning on ühinemiseelse abi keskmes.
Širitveni proces zagotavlja mehanizme in spodbude, ki vodijo k članstvu in države širitve spodbujajo k sodelovanju z EU pri uresničevanju skupnih ciljev. S povečanjem gospodarskega upravljanja v EU se bo okrepil tudi gospodarski dialog z državami širitve, kar nam bo omogočilo, da se skupaj osredotočimo na reševanje krize in ustvarjanje novih delovnih mest. Tesnejše povezovanje z državami, ki imajo več primerjalnih prednosti, koristi globalni konkurenčnosti EU. To je ena od trajnih koristi pete širitve, v okviru katere se je število držav članic EU med letoma 2004 in 2007 s 15 povečalo na 27. Trgovina med „starimi“ in „novimi“ državami članicami se je v desetletju pred letom 2008 potrojila s približno 150 milijard EUR na 450 milijard EUR. Širitveni proces je Evropski uniji zagotovil finančna sredstva, da po potrebi ukrepa skupaj z mednarodnimi finančnimi institucijami za ohranitev gospodarske stabilnosti med krizo. Razširjeni notranji trg prinaša koristi malim in srednjim podjetjem, ki ustvarjajo dve tretjini delovnih mest v zasebnem sektorju EU, močno pospešujejo inovacije in prejemajo znaten delež predpristopne pomoči.
Laienemisprotsessi kaudu toimuv tihedam integratsioon aitab ELil saavutada oma eesmärke paljudes sellistes valdkondades, mis on majanduse elavdamise ja jätkusuutliku majanduskasvu seisukohast eriti olulised. Sellised valdkonnad on näiteks energeetika, transport, keskkonnakaitse ja toimetulek kliimamuutustega. Lääne-Balkani riigid on liikmesriikidest täielikult ümbritsetud. Türgi külgneb Euroopa Liiduga nii maal kui ka merel. Üleeuroopaliste transpordikoridoride ehitamine, energiaallikate mitmekesistamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning piiriülese õhu- ja veesaaste vähendamine on ELi eesmärgid, mille saavutamine nõuab ka laienemisprotsessis osalevate riikide täielikku pühendumist.
Tesnejše povezovanje s širitvenim procesom Evropski uniji pomaga pri doseganju ciljev na več področjih, ki so pomembna za oživitev gospodarstva in trajnostno rast, vključno z energetiko, prometom, varstvom okolja in prizadevanji za obravnavanje podnebnih sprememb. Države zahodnega Balkana z vseh strani mejijo na države članice. Turčija ima z Evropsko unijo kopno in morsko mejo. Za uresničitev ciljev EU, kot so gradnja vseevropskih prometnih koridorjev, razširitev energetskih virov, blažitev posledic podnebnih sprememb in prilagajanje nanje ter zmanjšanje čezmejnega onesnaževanja zraka in vode, je potrebna popolna zavezanost držav širitve.
Laienemisprotsessis osalevad riigid saavad nende valdkondade edusammudest samuti kasu. Ühinemisperspektiiv ajendab neid tegelema esmajärjekorras nende eesmärkidega, mis on ELiga ühised. Eesmärkide saavutamist toetatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendi toetuste ning Euroopa Investeerimispanga ja muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste laenudega, mida võimendatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu. Ühinemisläbirääkimisi alustanud kõige uuem kandidaatriik Island on maailmas juhtival kohal taastuvenergia mitmesuguste vormide kasutamises ja saab anda olulise panuse ELi innovatsioonitegevusse nii selles kui ka muudes arenenud valdkondades.
Tudi te države imajo koristi od napredka, doseženega na teh področjih. Možnost pristopa jih spodbuja, da se prednostno osredotočijo na cilje, ki so skupni ciljem EU. V praksi se podpora tem državam zagotavlja s subvencijami iz instrumenta za predpristopno pomoč ter posojili Evropske investicijske banke in drugih mednarodnih finančnih institucij, na katera ima navedeni instrument učinek vzvoda. Islandija je zadnja država kandidatka, ki je začela pristopna pogajanja. Na svetovni ravni je vodilna v raznih oblikah obnovljivih virov energije in lahko bistveno prispeva k prizadevanjem EU za inovacije na tem in drugih naprednih področjih.
Stockholmi programmis on seatud väga olulisele kohale Euroopa turvalisuse edendamine. Laienemisprotsessis osalevad riigid peavad võtma üle liidu õigustiku ja näitama oma suutlikkust seda täielikult rakendada. Seetõttu on komisjon kahekordistanud oma jõupingutusi toetada laienemisprotsessis osalevaid riike organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni ärahoidmisel ja nende vastu võitlemisel ning õiguskaitsealase suutlikkuse suurendamisel. ELi prokurörid, kohtunikud ja teised eksperdid õiguskaitse, piirihalduse ja rände valdkonnas aitavad oma kolleegidel laienemisprotsessis osalevates riikides jagada kogemusi ja kontrollida edusamme. Kandidaatriigi kiirus ELi liikmesuse suunas liikumisel sõltub ettenähtud kriteeriumide täitmisest ja see eeldab veenvaid edusamme sõltumatu ja tõhusa õigusemõistmise valdkonnas.
V skladu s Stockholmskim programom je večja varnost v Evropi ena od glavnih prednostnih nalog EU. Države širitve morajo prevzeti pravni red Unije in dokazati, da so ga sposobne v celoti izvajati. Komisija je zato podvojila prizadevanja za podpiranje držav širitve na področju preprečevanja organiziranega kriminala in korupcije, boja proti njima ter krepitve zmogljivosti njihovih organov pregona. Tožilci, sodniki in drugi strokovnjaki EU na področju kazenskega pregona, upravljanja meja in migracij zdaj pomagajo kolegom v državah širitve, in sicer tako, da zagotavljajo svoje strokovno znanje in izkušnje ter preverjajo napredek posamezne države. Za izpolnjevanje meril, ki določajo hitrost, s katero država kandidatka v okviru pristopnih pogajanj napreduje v smeri članstva v EU, so potrebni prepričljivi rezultati na področju neodvisnega in učinkovitega sojenja.
Kogemused viisarežiimi lihtsustamisel Lääne-Balkani riikide jaoks näitavad, kui palju on võimalik saavutada, kombineerides tingimuste täpse täitmise ELi liikmesuse suunas liikumisega seotud konkreetsete hüvedega. Need rõhutavad ka seda, kui oluline on, et riikide valitsused teeksid pidevaid jõupingutusi isikute vaba liikumisega seotud piirangutest ja tingimustest kinnipidamise tagamiseks.
Izkušnje na področju liberalizacije vizumskega režima za države zahodnega Balkana kažejo na dosežke, ki jih je mogoče uresničiti s kombinacijo strogih pogojev in zagotavljanja dejanskih koristi, povezanih z napredkom na poti k članstvu v EU. Poudarjajo tudi, da si morajo zadevne vlade stalno prizadevati za spoštovanje rokov in pogojev prostejšega pretoka oseb.
Lissaboni lepingu jõustamisega andis EL endale vahendi oma kaalukuse suurendamiseks maailma tasandil. Selle näiteks on ELi roll Kosovot käsitleva ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vastuvõtmisel. Maailmas, kus tärkavatel majandusjõududel on aina suurem tähtsus, annab laienemine ELile suurema kaalu ja tugevdab tema häält rahvusvahelistel foorumitel. Viies laienemine andis uut hoogu ELi suhetele ida- ja lõunanaabritega ning ajendas ELi uurima võimalusi teha algatusi Läänemere ja Musta mere piirkonnas. Ühinemisprotsess Lääne-Balkani riikide ja Türgiga suurendab ELi huvi Vahemere ja Musta mere piirkonna ning Doonau valgala vastu ning tema mõju kõnealustes piirkondades. Eeldusel et Türgi roll tema asukoha piirkonnas ühinemisprotsessi ja ELiga kooskõlastamise tulemusel suureneb, võib suureneda ka mõlema poole osakaal maailmaküsimuste, sealhulgas Lähis-Ida ja Lõuna-Kaukaasia küsimuste lahendamisel. Üheskoos võivad EL ja Türgi suurendada energiajulgeolekut, lahendada piirkondlikke konflikte ja hoida ära lõhede tekkimist rahvuste või religioonide vahel. Island ja EL võivad koos aidata lahendada Arktika energeetika-, keskkonna-, merendus- ja julgeolekuküsimusi. Sellise koostöö täielik potentsiaal võib realiseeruda ainult siis, kui osapooled pühenduvad ühiselt usaldusväärse laienemisstrateegia elluviimisele.
Z začetkom veljavnosti Lizbonske pogodbe si je EU zagotovila sredstva za uveljavljanje svoje vloge na svetovnem prizorišču, kot to dokazuje vloga, ki jo je imela pri sprejetju resolucije Generalne skupščine Združenih narodov o Kosovu. S širitvijo je EU v svetu, v katerem imajo rastoče sile vse večjo vlogo, vplivnejša in pomembnejša v mednarodnih forumih. Peta širitev je odnosom EU z vzhodnimi in južnimi sosednjimi državami dala nov zagon in Unijo spodbudila k iskanju načinov za oblikovanje pobud na območju Baltskega morja in črnomorskem območju. Pristopni proces držav zahodnega Balkana in Turčije še povečuje interes in vpliv EU na sredozemskem in črnomorskem območju ter Podonavju. Če bo Turčija okrepila vlogo v lastni regiji ter sodelovala v pristopnem procesu in svoje delovanje usklajevala z EU, se bo obema stranema lahko povečal vpliv v svetu, tudi na Bližnjem vzhodu in južnem Kavkazu. S sodelovanjem lahko EU in Turčija okrepita energetsko varnost, rešita regionalne konflikte in preprečita etnične ali verske razkole. Islandija ima lahko z EU pomembno vlogo pri obravnavanju vprašanj s področij energetike, okolja, pomorstva in varnosti na arktičnem območju. Celoten potencial takih sinergij je mogoče uresničiti le s skupnim sodelovanjem v verodostojni strategiji širitve.
ELi kaal maailma tasandil sõltub suurel määral ka sellest, kui atraktiivne on tema reguleerimismudel. Siseturu elujõulisus ning ELi normide ja standardite heakskiitmine kogu maailmas on peamine kaubandus-, investeerimis- ja majanduskasvu stiimul. Komisjoni esitletud ühtse turu aktiga soovitakse kõrvaldada mitmesuguseid kitsaskohti ja suurendada kasvupotentsiaali. Laienemisprotsessi käigus võtavad selles osalevad riigid järk-järgult vastu ELi õigustiku ning laiendavad seega ala, kus kohaldatakse ühtseid standardeid. See peaks ajendama tegema uusi investeeringuid, tegelema innovatsiooniga, edendama sotsiaalset ühtekuuluvust ning suurendama ELi reguleerimismudeli atraktiivsust naaberriikides ja laiemas rahvusvahelises süsteemis.
Vpliv EU v svetu je v veliki meri odvisen tudi od privlačnosti njenega regulativnega modela. Vitalnost notranjega trga ter sprejemanje predpisov in standardov EU v državah po svetu močno spodbujata trgovino, naložbe in rast. Namen akta o enotnem trgu, ki ga je predložila Komisija, je odpraviti številna ozka grla, ki še ostajajo, in sprostiti nov potencial rasti. S širitvenim procesom bodo države širitve postopoma sprejele pravni red EU, pri čemer bodo razširile območje, na katerem se uporablja enoten sklop standardov. To bi moralo spodbuditi nove naložbe, inovacije in socialno kohezijo, pa tudi povečati privlačnost regulativnega modela EU v sosednjih državah in širšem mednarodnem sistemu.
ELi ja kandidaatriikide jaoks on laienemisprotsessis palju kaalul. Samal ajal mõjutavad üldsuse arusaama laienemise tähtsusest argimured, mis võivad sageli tunduda pakilisemad. Käesoleva aasta aruannete pakett ning aruannetega seotud järeldused ja soovitused näitavad, et laienemisprotsess on osa lahendusest ELi kodanike paljudele muredele, olgu siis organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni ärahoidmise ja nende vastu võitlemise või majanduskasvu ja tööhõive tagamise valdkonnas. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad tegema koostööd, et suurendada mõistmist ja laienemisprotsessile avaldatavat toetust ning selgitada, kuidas võib laienemine ühiste eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Kui järgmine laienemine kulgeb edukalt, on EL võimeline lahendama tõhusamalt palju muid ülesandeid.
Širitveni proces je velik izziv za EU, pa tudi države, ki želijo pristopiti. Na predstavo, ki jo ima javnost glede pomena tega programa, vplivajo tudi vsakodnevne skrbi, ki se pogosto lahko zdijo nujnejše. Iz letošnjega svežnja poročil ter priloženih sklepnih ugotovitev in priporočil izhaja, da lahko širitveni proces prispeva k odpravi mnogih skrbi naših državljanov, pa naj gre za preprečevanje organiziranega kriminala in korupcije ter boja proti njima ali ustvarjanje rasti in delovnih mest. Institucije in države članice EU morajo tesno sodelovati, da izboljšajo razumevanje širitvenega procesa in povečajo podporo temu procesu ter pojasnijo, kako nam ta lahko pomaga pri uresničevanju skupnih ciljev. S prizadevanji za uspešno nadaljnjo širitev se bo lahko EU bolje spopadla z mnogimi drugimi izzivi.
PEAMISED ÜLESANDED
KLJUčNI IZZIVI
Toimetulek majanduskriisiga
Premagovanje gospodarske krize
Majanduskriis on mõjutanud kõiki laienemisprotsessis osalevaid riike. Selle mõju on olnud siiski erinev sõltuvalt riikide majandusstruktuurist. Albaania, Kosovo ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik kannatasid kõige vähem ja nende siseturg püsis stabiilne vähese ekspordist sõltuvuse tõttu. Kriisi mõju oli suurem Horvaatias, Serbias ja Türgis, kuna need riigid on maailmaturul rohkem esindatud. Montenegro sai kriisis tõsiselt kannatada, kuna sõltub välisrahastamisest ja tema majandustegevus toimub vaid vähestes sektorites. Bosnias ja Hertsegoviinas teravdas kriisi mõju protsükliline rahanduspoliitika, mille puhul on eelarves ette nähtud suured eraldised toetuste ja sotsiaalkindlustusmaksete jaoks.
Gospodarska kriza je prizadela vse države širitve. Vendar se je njen vpliv razlikoval glede na gospodarsko strukturo posamezne države. Albanijo, Kosovo in Nekdanjo jugoslovansko republiko Makedonijo je kriza najmanj prizadela, ker so manj odvisne od izvoza in imajo vzdržne domače trge. Hrvaška, Srbija in Turčija, ki so bolj vključene na svetovni trg, so bile zelo prizadete. Kriza je zelo vplivala na Črno goro, ker je ta država odvisna od zunanjega financiranja in majhnega števila sektorjev. V Bosni in Hercegovini je bil vpliv krize še večji zaradi procikličnih fiskalnih politik, v okviru katerih je velik delež proračuna namenjen subvencijam in socialnim transferjem.
2010. aastal võib täheldada mõõdukaid taastumise märke Lääne-Balkani riikide puhul. Sisenõudlus on endiselt väike ning see kajastab karmimaid laenutingimusi ja tööpuuduse püsimist. Majanduse elavnemist ja kiiret majanduskasvu võib täheldada Türgis, kus konsolideeriti aastakümne alguses eelarvet ja korraldati ümber pangandussektor. Finantsturgude üleilmse ebastabiilsuse ja oma pangandussüsteemi kokkukukkumise all kannatab endiselt Island.
Na zahodnem Balkanu so leta 2010 vidni skromni znaki oživitve. Domače povpraševanje je še vedno nizko ter kaže na stroge pogoje za odobritev posojil in trajno brezposelnost. Turčija z visoko stopnjo rasti uspešno oživlja svoje gospodarstvo. Država ima koristi od fiskalne konsolidacije in prestrukturiranja bančnega sektorja v začetku desetletja. Islandija še vedno trpi zaradi učinkov svetovnih finančnih pretresov in porušenega nacionalnega bančnega sistema.
Paljudes riikides on riigi rahandus endiselt surve all. Hoolimata valitsemissektori keskmiselt väiksemast võlast suurendas eelarve paisutamine majandusbuumi ajal laienemisprotsessis osalevate riikide (v.a Türgi) haavatavust ja nende vastuvõtlikkust üleilmse finantskriisi mõjule. Enamikul Lääne-Balkani riikidel puudus eelarveline tegutsemisvaru ja suutlikkus suunata riiklikke vahendeid esmajärjekorras fiskaalstiimulite edendamisse, et finantskriisiga paremini toime tulla. Lääne-Balkani riikides on rakendatud eelarve konsolideerimise meetmeid, sealhulgas püütud taastada eelarvetasakaalu. Paraku ei piisa sellest eelarvepuudujäägi suurenemise tõkestamiseks. Island, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina on kasutanud Rahvusvahelise Valuutafondi toetust.
V več državah so javne finance še vedno pod pritiskom. Kljub sorazmerno nizkemu povprečnemu javnemu dolgu je fiskalna ekspanzija v obdobju razcveta povečala ranljivost držav širitve in njihovo izpostavljenost svetovni finančni krizi, kar ne velja za Turčijo. Večina držav zahodnega Balkana ni imela dovolj fiskalnega manevrskega prostora in zadostne zmogljivosti za prednostno razvrščanje javne porabe za fiskalni spodbujevalni ukrep kot odgovor na krizo. Na zahodnem Balkanu so bili izvedeni restriktivni fiskalni ukrepi, vključno z rebalansom proračuna. Vendar to ni zadostovalo za preprečitev povečanja fiskalnih primanjkljajev. Islandija, Srbija, Kosovo ter Bosna in Hercegovina prejemajo podporo Mednarodnega denarnega sklada.
EL ja rahvusvahelised finantseerimisasutused on aidanud kriisi mõju vähendada. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist abi andmise põhimõtted kavandati ümber, et toetada infrastruktuuri ja konkurentsivõime edendamisse tehtavaid investeeringuid. Mõnele riigile anti eelarvetoetust ja makromajanduslikku finantsabi. Lääne-Balkani investeerimiskeskkond on aidanud vahendeid koondada suurtesse infrastruktuuriprojektidesse ( vt 3. jaotis ).
EU je skupaj z mednarodnimi finančnimi institucijami prispevala k ublažitvi učinka krize. Sredstva iz instrumenta za predpristopno pomoč so bila prerazporejena za podporo naložbam v infrastrukturo in konkurenčnost. Nekaterim državam sta bili dani na voljo podpora proračunu in makrofinančna pomoč. Naložbeni okvir za države zahodnega Balkana ima pomembno vlogo pri zbiranju sredstev za velike infrastrukturne projekte ( glej oddelek 3 spodaj ).
Jätkusuutliku majanduskasvu ja tegeliku lähenemise saavutamine nõuab täiendavaid struktuurireforme ja konservatiivset eelarvepoliitikat. Tõhusamalt tuleb ära kasutada siseriiklikud kasvuallikad, et suurendada tootmisvõimsust, uute töökohtade loomist ja konkurentsivõimet. Rohkem siseriiklikke ja välisinvesteeringuid tuleb suunata uutesse projektidesse, eelkõige ekspordiga seotud tegevusvaldkondades. Sellega aidatakse kaasa toodangu ja tootlikkuse suurendamisele, suurendades ühtlasi tööhõivet ja stabiliseerides kaubandusbilanssi. Samuti aidatakse selle kaudu lahendada piirkonna sotsiaalseid probleeme.
Za doseganje trajnostnih stopenj rasti in realne konvergence bodo potrebne nove strukturne reforme in preudarne fiskalne politike. Domače vire rasti je treba učinkoviteje izkoriščati za izboljšanje proizvodnih zmogljivosti, ustvarjanja delovnih mest in konkurenčnosti. Potrebne so večje domače in tuje naložbe v popolnoma nove projekte, zlasti v dejavnosti, usmerjene v izvoz. To bo prispevalo k večji proizvodnji in produktivnosti, kar bo posledično privedlo do višje stopnje zaposlenosti in bolj trajnostnih trgovinskih bilanc. Pomagalo bo tudi pri obravnavanju perečih socialnih problemov v regiji.
Siseriiklike ja välisinvesteeringute suurendamiseks peavad valitsused parandama ettevõtluskeskkonda. Selleks peavad nad tõhustama avalikku haldust ja suurendama kohtusüsteemi sõltumatust, kõrvaldama mitteametlikud kaubandustõkked ja tugevdama õigusriigi põhimõtte järgimist. Investeeringute ligimeelitamiseks on oluline, et piirkondlik turg Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) raames toimiks ja õigusaktide liidu õigustikuga vastavusse viimine jätkuks. Piirkonna kasvupotentsiaali suurendaks veelgi kaubanduse kavandatav liberaliseerimine kogu piirkonna põllumajandustoodete ja –teenuste puhul ning riigihanketurgude avamine.
Za povečanje tujih in domačih naložb morajo vlade izboljšati poslovno okolje. To pomeni povečati učinkovitost javne uprave in neodvisnost sodstva, odpraviti neformalne ovire v trgovini in okrepiti pravno državo. Za privabljanje naložb je treba imeti delujoči regionalni trg v okviru Srednjeevropskega sporazuma o prosti trgovini in nadaljevati usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU. Z načrtovano liberalizacijo trgovine s kmetijskimi proizvodi in storitvami v vsej regiji ter odpiranjem trgov javnih naročil se bo nadalje povečal potencial rasti v regiji.
Äärmiselt tähtis on tagada laienemisprotsessis osalevate riikide rahanduse usaldusväärsus ja stabiilsus. See on üks peamisi punkte ELi liikmeks saamise ettevalmistamisel. Hiljutised kogemused on näidanud Euroopa riikide majanduste omavahelist sõltuvust ja seda, kui tugevalt võivad kogu Euroopa majandust mõjutada ka mõne väiksema riigi tõsised majandusprobleemid.
Zagotavljanje stabilnih in vzdržnih javnih financ je bistvenega pomena za države širitve. Pomembno je tudi pri pripravi na članstvo v EU. Nedavne izkušnje so pokazale soodvisnost evropskih gospodarstev in destabilizacijski učinek velikih neravnovesij, tudi v malih gospodarstvih.
Komisjon kavatseb endiselt täies ulatuses kasutada ühinemiseelse abi rahastamisvahendeid ja rakendada majandusjärelevalvet, et jälgida laienemisprotsessis osalevate riikide majanduslikke ja eelarvealaseid edusamme. EL peab kandidaatriikidega korrapärast dialoogi, mille eesmärk on tutvustada neile ELi majanduspoliitika kooskõlastamise ja järelevalve süsteemi. Samalaadset dialoogi peetakse potentsiaalsete kandidaatriikidega. Samamoodi toimub komisjoni ja laienemisprotsessis osalevate riikide vahel assotsieerimislepingute raames majandusdialoog ka majanduspoliitika järelevalve üle.
Komisija bo še naprej v celoti izkoriščala predpristopne instrumente in gospodarski nadzor, da bo spremljala gospodarsko in fiskalno uspešnost držav širitve. EU sodeluje v rednih dialogih z državami kandidatkami ter jih uvaja v sistem usklajevanja in nadzora ekonomskih politik v EU. Podoben postopek je bil vzpostavljen s potencialnimi kandidatkami. Za nadzor ekonomskih politik se uporabljajo tudi gospodarski dialogi med Komisijo in državami širitve v okviru pridružitvenih sporazumov.
Praegu võetakse meetmeid ELi majanduse juhtimise tugevdamiseks. Kui sellise makromajandusliku, eelarve- ja struktuurireformi kooskõlastamine on lõplikult kokku lepitud ja ametlikult kinnitatud, asub komisjon uurima võimalust laiendada reformi mõningaid aspekte laienemisprotsessis osalevatele riikidele.
Trenutno se izvajajo ukrepi za povečanje gospodarskega upravljanja v EU. Ko bo to okrepljeno usklajevanje na makroekonomski ravni, proračunski ravni in ravni strukturnih reform v celoti opredeljeno in formalizirano, bo Komisija proučila, kako bi se lahko nekatere od določb razširile na države širitve.
Lisaks dialoogile ja järelevalvele toetab EL aktiivselt laienemisprotsessis osalevate riikide püüdlusi elavdada oma majandust, saavutada makromajanduslik stabiilsus ja konsolideerida oma eelarvet. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist antakse märkimisväärses ulatuses abi riigi rahanduse juhtimise tõhustamiseks, statistiliste andmete kvaliteedi parandamiseks ja pangandussektori järelevalve tugevdamiseks.
Poleg dialoga in nadzora EU dejavno podpira prizadevanja držav širitve za oživitev gospodarstva, makroekonomsko stabilizacijo in fiskalno konsolidacijo. Znaten delež pomoči iz instrumenta za predpristopno pomoč je namenjen izboljšanju upravljanja javnih financ, povečanju kakovosti statističnih podatkov ter krepitvi nadzora v bančnem sektorju.
Laienemisprotsessiga aidatakse kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, kuna laiendatakse ELi õigusliku raamistiku kohaldamisala ja luuakse uusi kaubandusvõimalusi. Komisjon tervitab paljude laienemisprotsessis osalevate riikide soovi kajastada Euroopa 2020. aasta strateegia põhimõtteid oma riiklikes reformiprioriteetides. Komisjon kaasab laienemisprotsessis osalevaid riike ELi tasandil tehtavatesse algatustesse, et saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga eesmärke, mille tulemusel peaks oluliselt suurenema tööhõive, tootlikkus ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Hariduse valdkonnas uurib komisjon võimalusi hõlmata kõik laienemisprotsessis osalevad riigid raamistikuga „Haridus ja koolitus 2020” ning kaasata neid vastastikuse õppimise algatustesse[2].
Širitveni proces prispeva k ciljem strategije Evropa 2020, saj razširja področje regulativnega okvira EU in ustvarja nove možnosti trgovanja. Komisija pozdravlja namero mnogih držav širitve, da bodo pri opredeljevanju nacionalnih prednostih nalog v okviru reform upoštevale strategijo Evropa 2020. Komisija bo države širitve vključila v pobude, sprejete na ravni EU, za doseganje ciljev za premišljeno, trajnostno in vključujočo rast, ki jo bo odlikovala visoka stopnja zaposlenosti, produktivnosti in socialne kohezije. Na področju izobraževanja bo Komisija proučila možnosti, da vse države širitve vključi v program „Izobraževanje in usposabljanje 2020“ in jih spodbudi k sodelovanju v dejavnostih vzajemnega učenja[2].
Laienemisprotsessis osalevad riigid on hakanud tegema koostööd piirkondlike rühmadena, hinnates ühiselt oma edusamme ja seades piirkonnapõhiseid eesmärke. Selle üheks näiteks on Euroopa väikeettevõtlusalgatus „ Small Business Act ”, mis kätkeb meetmeid VKEde ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Komisjon teeb piirkondlikule koostöönõukogule ettepaneku luua kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidega platvormid dialoogiks ja vastastikuseks eksperdihinnanguks ka muudes valdkondades. Ühinemiseelse abi kavandamisel võtab komisjon arvesse Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteete.
Države širitve so začele pristopati k pobudam v regionalnih skupinah, v okviru katerih lahko skupno ocenjujejo napredek in določajo cilje za posamezne regije. Primer take pobude je Akt za mala podjetja za Evropo, ki vsebuje sklop ukrepov za izboljšanje poslovnega okolja za mala in srednja podjetja. Komisija bo Svetu za regionalno sodelovanje predlagala, naj vzpostavi platforme za dialog in medsebojno pregledovanje na drugih področjih v skladu s prednostnimi nalogami strategije Evropa 2020. Pri načrtovanju sredstev iz instrumenta za predpristopno pomoč bo Komisija upoštevala prednostne naloge strategije Evropa 2020.
Sotsiaalne kaasatus
Socialno vključevanje
Majanduskriis on negatiivselt mõjutanud laienemisprotsessis osalevate riikide sotsiaalset heaolu. Eriti halvas olukorras on haavatavad elanikkonnarühmad, sealhulgas vähemused, ebasoodsas olukorras kogukonnad ja puudega inimesed. Kogu piirkonnas annab tunda suur tööpuudus, eriti noorte seas, madal tööturul osalemise määr ja vaesus. Eriti haavatava vähemuse moodustavad romad. Nende juurdepääsu haridusele, tööturule, eluasemele ja sotsiaalteenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele takistavad vaesus, eraldatus ja diskrimineerimine. Suurt hulka romadest ei ole seni kantud kodanike registrisse või neile ei ole väljastatud isikut tõendavaid dokumente. Paljud neist elavad hiljutiste sõdade tagajärjel veel laagrites kui riigi sees ümberasustatud isikud.
Gospodarska kriza je negativno vplivala na sisteme socialne varnosti v državah širitve. Še posebej je prizadela ranljive skupine, kot so manjšine, prikrajšane skupnosti in invalidi. Celotna regija je zaznamovana z visoko stopnjo brezposelnosti, zlasti mladih, nizko stopnjo deleža aktivnega prebivalstva in revščino. Romska manjšina je še posebej ranljiva, saj trpi zaradi revščine, diskriminacije in segregacije na področju dostopa do izobraževanja, zaposlovanja, nastanitve in socialnih storitev, vključno z zdravstvenim varstvom. Precejšnje število Romov še vedno ni prijavljeno v register prebivalstva ali nima osebnih dokumentov. Zaradi nedavnih vojn mnogi še vedno živijo v naseljih kot notranje razseljene osebe.
Komisjon kohustub aitama laienemisprotsessis osalevatel riikidel parandada haavatavate elanikkonnarühmade tingimusi, sealhulgas kaasata romad riigi sotsiaal- ja majandusellu. Komisjon annab ühinemiseelse abi rahastamisvahendist märkimisväärses ulatuses toetust haavatavate elanikkonnarühmade toetamiseks nende hariduse edendamise ning sotsiaal- ja tööhõiveteenuste parandamise kaudu, et saavutada ebasoodsas olukorras olevate inimeste integreerimine tööturule. Ta rahastab ka romade asunduste infrastruktuuri uuendamist. Sellist toetust suurendatakse veelgi eesmärgiga parandada elamistingimusi kõige raskemas olukorras olevates riikides ning aidata neil kujundada kõikehõlmav strateegia sotsiaalse kaasatuse probleemide lahendamiseks. Horvaatiaga on juba vastu võetud sotsiaalse kaasamise ühismemorandum, millega nähakse ette kõnealuse valdkonna poliitiline raamistik. Laienemisprotsessis osalevad riigid on võtnud eespool kirjeldatud probleemide lahendamiseks teatavaid meetmeid, aga nendest ei piisa ja teha tuleb veel täiendavaid jõupingutusi. Komisjon õhutab neid riike vähendama kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidega vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning kasutama paremini ära romade kaasamise dekaadi tegevuskavadega pakutavaid võimalusi. Laienemisprotsessis osalevad riigid peaksid kindlaks määrama konkreetsed ja kaugeleulatuvad eesmärgid ebasoodsas olukorras kogukondade, eelkõige romade tööhõive ja hariduse edendamiseks ja vaesuse vähendamiseks.
Komisija si prizadeva, da bi državam širitve pomagala pri izboljšanju pogojev za ranljive skupine, pa tudi pri socialnem in ekonomskem vključevanju Romov. Z instrumentom za predpristopno pomoč Komisija zagotavlja znatna sredstva ranljivim skupinam, in sicer z izobraževanjem ter krepitvijo storitev socialne varnosti in zaposlovanja, da bi zapostavljene ljudi vključila na trg dela. Financira tudi posodobitev infrastrukture v romskih naseljih. Za izboljšanje življenjskih pogojev v najbolj prizadetih državah bo ta podpora okrepljena, pri čemer bo tem državam zagotovljena pomoč za oblikovanje celovitega pristopa k reševanju problemov socialnega vključevanja. S Hrvaško je že bil sklenjen skupni memorandum o socialnem vključevanju, ki zagotavlja okvir politike na tem področju. Države širitve so sprejele nekatere ukrepe, da bi se odzvale na zgoraj opisane izzive, vendar je treba storiti še več. Komisija jih spodbuja k prizadevanjem za zmanjšanje revščine in socialne izključenosti v skladu s prednostnimi nalogami strategije Evropa 2020 ter boljše izkoriščanje možnosti, zagotovljenih v okviru Desetletja vključevanja Romov. Države širitve bi morale razmisliti o določitvi jasnih in ambicioznih ciljev na področju zaposlovanja, izobraževanja in zmanjševanja revščine prikrajšanih skupnosti, zlasti Romov.
Õigusriigi põhimõtte järgimise ja avaliku halduse tugevdamine
Krepitev pravne države in javne uprave
Õigusriigi põhimõtte järgimise tugevdamine, eelkõige kohtusüsteemi tõhustamine ja võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga on enamiku laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks suur ja tähtis ülesanne. Käegakatsutavad tulemused, mis hõlmavad õigusriigi põhimõtte järgimise püsivat paranemist, on oluline lävis liikumisel ELi ühinemisprotsessi järgmistesse etappidesse.
Krepitev pravne države, zlasti na področju sodstva ter boja proti organiziranemu kriminalu in korupciji, je glavni izziv za večino držav, vključenih v širitveni proces. Prehod v naslednje faze procesa pristopa k EU je v veliki meri odvisen od doseganja oprijemljivih rezultatov, ki prinašajo trajne izboljšave na področju pravne države.
2006. aastal kokku lepitud uue laienemiskonsensusega kutsutakse üles tegelema õigusriigi küsimustega juba ühinemisprotsessi varases etapis. Komisjon peab nende küsimustega tegelemist ja kõikide kättesaadavate vahendite kasutamist esmatähtsaks. Kriteeriumide kasutamine ühinemisläbirääkimiste käigus ajendab kandidaate viima ellu reforme ja vahendab arusaama, mille kohaselt õigusriigi küsimused tuleb põhjalikult lahendada enne ühinemist. Viisanõude kaotamise protsess on näidanud, kui tõhus on käsitus, mille raames on kindlaks määratud konkreetsed riigipõhised reforminõuded, mille alusel on riikidel lihtsam keskenduda oma jõupingutustele. Süvendatud on vastastikuse hindamise ja muid missioone, mille raames liikmesriikide prokurörid, kohtunikud ja teised eksperdid õiguskaitse, piirihalduse ja rände valdkonnas saavad luua vahetuid kontakte kolleegidega laienemisprotsessis osalevates riikides. Rahvusvahelise kuritegevusega aitab ühinemiseelsel perioodil võidelda süvendatud õigusalane ja politseikoostöö, milles osalevad laienemisprotsessis osalevad riigid, ELi liikmesriigid, Europol, Eurojust ja Frontex.
V skladu z obnovljenim soglasjem o širitvi iz leta 2006 je treba vprašanja, povezana s pravno državo, obravnavati v začetni fazi pristopnega procesa. Obravnavo teh vprašanj in uporabo vseh razpoložljivih instrumentov je Komisija uvrstila med svoje prednostne cilje. Uporaba meril uspešnosti v pristopnih pogajanjih spodbudno vpliva na reforme in prinaša jasno sporočilo, da je treba vprašanja, povezana s pravno državo, temeljito obravnavati pred pristopom. Postopek liberalizacije vizumskega režima je pokazal učinkovitost pristopa, ki določa konkretne, specifične reformne zahteve, in tako državam omogočil, da bolje osredotočijo svoja prizadevanja. Okrepljeni so bili medsebojni pregledi in druge misije, kar je sodnikom, tožilcem in drugim strokovnjakom iz držav članic na področju kazenskega pregona, upravljanja meja in migracij omogočilo neposredne stike s svojimi kolegi. Okrepljeno pravosodno in policijsko sodelovanje v regiji, z državami članicami EU, pa tudi z uradi Europol, Eurojust in Frontex zagotavlja sredstva za boj proti mednarodnemu kriminalu v predpristopnem obdobju.
Kõnealuse kogemuse taustal soovib komisjon astuda täiendavaid samme, süvendades veelgi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega peetavat õigusriigialast dialoogi. Riikide püüdlused peaksid olema suunatud konkreetsete, püsivate, veenvate ja usutavate tulemuste saavutamisele võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega ning kohtusüsteemi reformimises. Tähtis on kujundada stabiilne õiguslik raamistik ja seda järjepidevalt rakendada. Vastastikuseid missioone ja kriteeriumide kasutamist laiendatakse. Arvamustes, mille komisjon esitab Montenegro ja Albaania liikmeks astumise avalduste kohta, on seatud prioriteediks õigusriigi valdkond.
Na podlagi teh izkušenj bo Komisija nadalje pospešila svoja prizadevanja ter z državami kandidatkami in potencialnimi kandidatkami poglobila dialog o pravni državi. Države bi si morale prizadevati za dosego konkretnih, trajnostnih rezultatov ter pridobitev prepričljivih in verodostojnih izkušenj na področjih boja proti organiziranemu kriminalu ter korupciji in reforme sodstva. Uresničitev trdnega pravnega okvira in njegovo izvajanje sta ključnega pomena. Razširjena bo uporaba medsebojnih pregledov in meril uspešnosti. Komisija je v svojih mnenjih o prošnjah Črne gore in Albanije za članstvo določila prednostne naloge na področju pravne države.
Komisjon jälgib edusamme põhjalikult eelkõige stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute ja vahelepingute alusel loodud ühisorganite ja hindamismissioonide kaudu. Jälgimise tulemusi kajastatakse eduaruannetes. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist suunatakse abi peamiselt õigusriigi põhimõtte järgimisega seotud tegevuse toetamisele. TAIEX korraldab laienemisprotsessis osalevatele riikidele igal aastal üle 100 õigusriigiteemalise koolituse.
Komisija temeljito spremlja napredek, zlasti prek skupnih organov v okviru stabilizacijsko-pridružitvenih sporazumov ali začasnih sporazumov in strokovnih pregledov. Rezultati tega dialoga so vključeni v poročilih o napredku. Instrument za predpristopno pomoč se v glavnem osredotoča na pravno državo. Oddelek za izmenjavo informacij in tehnično pomoč TAIEX za države širitve letno organizira več kot 100 usposabljanj, povezanih s pravno državo.
Mitmes Lääne-Balkani riigis on hiljuti täheldatud positiivset arengut õigusalase koostöö valdkonnas. Serbia ja Albaania on sõlminud politseikoostööd käsitleva kahepoolse lepingu, samuti vastastikuse õigusabi lepingu ning kohtuotsuste vastastikust jõustamist kriminaalasjades käsitleva lepingu. Horvaatia ja Serbia on läinud koguni kaugemale ja kirjutanud alla lepingule, mis võimaldab anda organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite korral ühe lepinguosalise kodanikke teisele lepinguosalisele välja kriminaalmenetluse korraldamise või vabadusekaotust käsitleva kohtuotsuse täitmise eesmärgil. Komisjon julgustab piirkonna teisi riike seda eeskuju järgima. Õigusalast koostööd aitaks veelgi parandada kodanike väljaandmise võimaluse laiendamine kõikidele rasketele kuritegudele, sealhulgas sõjakuritegudele. Piirkondlik koostöönõukogu teeb jõupingutusi politsei, prokuratuuride ja õigusasutuste koostöö edendamiseks.
Nedavno so se v več državah zahodnega Balkana zgodile pozitivne spremembe na področju pravosodnega sodelovanja. Sklenjeni so bili novi dvostranski sporazumi o policijskem sodelovanju, zlasti med Srbijo in Albanijo, ter medsebojni pravni pomoči in vzajemnem izvrševanju kazni v kazenskih zadevah. Hrvaška in Srbija sta stopili korak naprej in podpisali sporazum, ki jima medsebojno omogoča izročitev svojih državljanov zaradi kazenskega pregona oziroma izvršitve zaporne kazni za kazniva dejanja organiziranega kriminala in korupcije. Komisija spodbuja druge države v regiji, da sledijo temu zgledu. Pravosodno sodelovanje bi se nadalje izboljšalo, če bi možnost izročitve državljanov razširili na vsa huda kazniva dejanja, vključno z vojnimi zločini. Svet za regionalno sodelovanje si prizadeva za povečanje sodelovanja med policijo, organi pregona in sodstvom.
Õigusriigi põhimõtte järgimise ja juhtimise parandamise seisukohast on väga oluline, et riigi avalik teenistus oleks pädev ja ei sõltuks poliitikast. Avaliku halduse reform on üks prioriteete laienemisprotsessis osalevates riikides, kellest enamik on riigi ülesehitamise eri etappides. Selleks et reformidel oleks püsiv mõju, tuleb need sulandada riigi struktuuridesse ning võtta arvesse konkreetset sotsiaalset konteksti ja valitsemistava. Komisjon jätkab SIGMA-le[3] tuginedes avaliku halduse reformi toetamist laienemisprotsessis osalevates riikides.
Strokovna in nepolitizirana državna uprava je bistvenega pomena za pravno državo in boljše upravljanje. Reforma javne uprave je prednostna naloga držav širitve. Večina teh držav se nahaja v različnih fazah postopka oblikovanja države. Da bi bile reforme trajnostne, jih je treba vključiti v obstoječe državne strukture ter upoštevati posebne socialne in upravljavske okoliščine. Komisija bo še naprej podpirala reforme javnega upravljanja v državah širitve v tesnem sodelovanju s podporo za izboljšanje vodenja in upravljanja (SIGMA)[3].
Sõna- ja meediavabadus
Svoboda izražanja in medijev
Sõna- ja meediavabadus, mis moodustab iga demokraatliku süsteemi lahutamatu osa, valmistab endiselt probleeme enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides. Türgis ei taga õiguslik raamistik sõnavabadust veel piisavalt. Mitmes Lääne-Balkani riigis on jätkunud ajakirjanike ähvardamine ja nende füüsiline ründamine. Mõnes riigis käsitletakse laimamist endiselt kriminaalkuriteona või selle eest nõutakse ebaproportsionaalselt suurt trahvi. Mitmes riigis on probleemiks poliitiline sekkumine meedia, sealhulgas avalik-õigusliku ringhäälingu tegevusse. Toimetajate sõltumatust õõnestab lubamatu poliitiline ja majanduslik surve. Need probleemid tuleb asjaomastes riikides kiiresti lahendada.
Svoboda izražanja in medijev, ki je sestavni del vsakega demokratičnega sistema, ostaja zaskrbljujoča v večini držav širitve. Svoboda izražanja v Turčiji še ni v zadostni meri zagotovljena s pravnim okvirom. V več državah zahodnega Balkana so se grožnje in fizični napadi na novinarje nadaljevali. V nekaterih državah se obrekovanje še naprej šteje za kaznivo dejanje oziroma se kaznuje z nesorazmerno visokimi kaznimi. Politično vmešavanje v neodvisnost medijev, tudi javnih radiotelevizij, je v več državah problematično. Uredniško neodvisnost ogrožajo neprimerni politični in gospodarski pritiski. Zadevne države morajo ta vprašanja obravnavati prednostno.
Komisjon jälgib põhjalikult edusamme kõnealuses valdkonnas. Peamiselt keskendutakse sellistele valdkondadele nagu õiguslik raamistik ja selle kokkusobivus Euroopa standarditega, eelkõige laimamise osas, ametiasutuste kohustus rakendada nõuetekohaseid karistusi ajakirjanike vastu suunatud mis tahes rünnakute puhul, isereguleerivate asutuste rajamine ja nende osakaal pädevuse suurendamises, avalik-õigusliku ringhäälingu roll pluralistlikes demokraatiates ning piiriülesed võrgustikud aruandluse ja vastastikuse mõistmise edendamiseks kogu piirkonnas. Komisjon korraldab laienemisprotsessis osalevates riikides 2011. aasta kevadel sõna- ja meediavabaduse teemalise konverentsi, mille raames on võimalik teha kokkuvõte kõnealuste valdkondade edusammudest. Konverentsi järelmeetmena antakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendist toetust neile riikidele, kes seda vajavad.
Komisija bo temeljito spremljala napredek na tem področju. Osredotočila se bo zlasti na področja, kot so pravni okvir in njegova usklajenost z evropskimi standardi, zlasti glede obrekovanja; odgovornost organov, da ustrezno kaznujejo vse primere napadov na novinarje; vzpostavitev samoregulativnih organov in njihovo prispevanje k večji strokovnosti; vloga javnih radiotelevizij v pluralističnih demokracijah; čezmejne mreže za okrepitev poročanja v regiji, kar bi prispevalo k boljšemu vzajemnemu razumevanju. Komisija bo spomladi 2011 sklicala konferenco o svobodi izražanja in medijev v državah širitve, v okviru katere se bo lahko ocenil napredek na teh področjih. Sredstva iz instrumenta za predpristopno pomoč bodo po potrebi zagotovljena kot nadaljnje ukrepanje po konferenci.
Leppimisprotsess, piirkondlik koostöö ja kahepoolsed küsimused Lääne-Balkani riikides
Sprava, regionalno sodelovanje in dvostranska vprašanja na zahodnem Balkanu
Möödunud aastakümnel on Lääne-Balkani riigid saavutanud stabiilsuse ja piirkondliku koostöö tagamisel märkimisväärset edu. Paraku on hulk piirkondlikest konfliktidest tulenevaid küsimusi lahendamata ja see mõjutab nii riigisisest toimetulekut kui ka riikidevahelisi suhteid. EL teeb selliste minevikuvõlgade kõrvaldamiseks koostööd kõnealuse piirkonna eri esindajatega.
V zadnjem desetletju so države zahodnega Balkana znatno napredovale na področju stabilnosti in regionalnega sodelovanja. Vseeno pa ostaja več vprašanj, ki izhajajo iz konfliktov v regiji, odprtih ter vpliva na notranje delovanje držav in njihove medsebojne odnose. EU sodeluje z zadevnimi stranmi v regiji za premostitev dogodkov iz njihove preteklosti.
Leppimisprotsessi edenemine on stabiilsuse alus Kosovos, kus algas pärast Rahvusvahelise Kohtu nõuandva arvamuse avaldamist uus etapp. Pärast ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vastuvõtmist on EL valmis aitama hõlbustada Priština ja Belgradi dialoogi, eesmärgiga soodustada koostööd, teha edusamme ELi suunas liikumisel ja parandada inimeste elujärge. Edukas leppimisprotsess on tähtis ka Bosnia ja Hertsegoviina puhul, muu hulgas ka riigi toimimise seisukohast. Leppimisprotsessi edenemiseks endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis on tähtis rakendada täielikult Ohridi lepingut, austada ja kaitsta kogu piirkonna etnilisi vähemusi, võtta vastu tagasipöörduvad pagulased, teha koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning korraldada nõuetekohased kohtumenetlused sõjakuritegude käsitlemiseks.
Napredek v smeri sprave je bistvenega pomena za stabilnost na Kosovu, ki je stopilo v novo fazo po tem, ko je Meddržavno sodišče izdalo svetovalno mnenje. Po sprejetju resolucije Generalne skupščine Združenih narodov je EU pripravljena podpreti proces dialoga med Prištino in Beogradom, da bi se spodbudilo sodelovanje, dosegel napredek na poti v Evropsko unijo in izboljšalo življenje ljudi. Napredek na področju sprave je pomemben tudi v Bosni in Hercegovini, nenazadnje za delovanje države. Dosledno izvajanje Ohridskega sporazuma v Nekdanji jugoslovanski republiki Makedoniji, spoštovanje in varstvo etničnih manjšin v vsej regiji, vračanje beguncev ter sodelovanje z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo, pa tudi pravilen potek domačih sojenj v zvezi z vojnimi zločini so pomembni za dosego sprave.
Püsiv leppimine eeldab jõupingutusi nii valitsuste, õigusasutuste kui ka kodanikuühiskonna tasandil. See on seotud ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega. Hiljuti on leppimisprotsessis tehtud hulk edusamme. Serbia parlament võttis vastu deklaratsiooni, milles mõistetakse hukka Srebrenicas toime pandud kuriteod ja viidatakse Rahvusvahelises Kohtus Srebrenica kohta tehtud otsusele. Valitsusvälised organisatsioonid on pakkunud välja idee kutsuda kokku piirkondlik komisjon, kes tegeleks tõeotsimise ja -kuulutamisega. Seda nn RECOMi algatust toetavad Horvaatia ja Serbia president, Montenegro parlament ja usukogukonnad. Leppimisele aitaks kaasa suurem piirkondlik toetus. Igmani algatuse raames Sarajevos 2010. aasta mais toimunud tippkohtumisel osalesid Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ja Montenegro president; üle 140 valitsusvälise organisatsiooni tegeleb kohaliku ja piirkondliku koostöö edendamise ja hõlbustamisega. Neid jõupingutusi tuleb toetada sõjakuritegude eest süüdistuste esitamisega igakülgses koostöös endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning sõjakuritegude nõuetekohase ja kiire menetlemisega riiklikes kohtutes. Kõikehõlmav koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on eelkõige Serbia ja Horvaatia puhul äärmiselt oluline.
Za trajno spravo so potrebna prizadevanja na vseh ravneh, in sicer vlade, sodstva ter civilne družbe. Povezana je tudi z bojem proti revščini in socialni izključenosti. Nedavno je bilo mogoče opaziti več pozitivnih znakov. Srbski parlament je sprejel deklaracijo, s katero je obsodil zločin v Srebrenici in se skliceval na sodbo Meddržavnega sodišča o Srebrenici. Nevladne organizacije so sprožile pobudo za ustanovitev regionalne komisije za iskanje in govorjenje resnice. To tako imenovano pobudo REKOM so podprli predsednik Hrvaške in predsednik Srbije, črnogorski parlament in verske skupnosti. Širša regionalna podpora bi prispevala k spravi. Maja 2010 so se vrha pobude Igman v Sarajevu udeležili predsedniki Srbije, Bosne in Hercegovine, Hrvaške ter Črne gore. Vanjo je za spodbujanje in pospeševanje lokalnega in regionalnega sodelovanja vključenih več kot 140 nevladnih organizacij. Ta različna prizadevanja je treba podpreti s sodnim pregonom vojnih zločinov na podlagi celovitega sodelovanja z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo ter pravilne in hitre obravnave vojnih zločinov pred domačimi sodišči. Celovito sodelovanje z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo, zlasti Srbije in Hrvaške, je še naprej bistvenega pomena.
Edasiminekut on täheldatud pagulaste tagasipöördumise küsimuses, mis tõstatati Sarajevo protsessi käigus. Belgradis märtsikuus toimunud ministrite konverentsil alustasid asjaomaste riikide valitsused uut dialoogi. Komisjon on valmis kaaluma ELi täiendava rahalise toetuse andmist kõnealuse protsessi toetuseks ja rahastajate konverentsi korraldamiseks, kui riigid on jõudnud kokkuleppele probleemide lahendamiseks võetavate konkreetsete meetmete suhtes. 2010. aasta augusti seisuga on piirkonnas ikka veel registreeritud 14 631 relvastatud konfliktide tulemusena kadunud isikut ja juhtumite uurimine kulgeb väga aeglaselt. Asjaomased riigid peavad suurendama oma jõupingutusi järelejäänud juhtumite uurimiseks mõistliku ajavahemiku jooksul.
Prišlo je do pozitivnih sprememb glede vprašanja vračanja beguncev, kot je bilo sproženo v okviru Sarajevskega procesa. Na ministrski konferenci marca v Beogradu je bil ponovno vzpostavljen dialog med zadevnimi vladami. Komisija je pripravljena razmisliti o dodatnih finančnih prispevkih EU za ta proces ter podpreti organizacijo donatorske konference, ko bodo države dosegle dogovor o konkretnih ukrepih za rešitev preostalih problemov. Zaradi oboroženih spopadov v regiji je še vedno 14 631 pogrešanih oseb (podatek iz avgusta 2010) in postopek reševanja preostalih zadev je zelo počasen. Zadevne države si morajo še bolj prizadevati, da bodo preostale zadeve rešile v ustreznem roku.
Piirkondlik koostöö soodustab leppimist, heanaaberlikke suhteid ja kahepoolsete küsimuste lahendamiseks soodsa kliima kujunemist. Lääne-Balkani riikide puhul on see väga oluline ka majandusarengu seisukohast ja aitab tegeleda selliste ühiste probleemidega nagu organiseeritud kuritegevus, piirihaldus, kliimamuutused või keskkonnasaastus. Piirkondlik koostöö on tähtis edusammude tegemiseks ELi integreerumisel kodanike turvalisuse, energeetika või transpordi valdkonnas.
Regionalno sodelovanje prispeva k spravi, dobrim sosedskim odnosom in okoliščinam, ki vodijo k reševanju odprtih dvostranskih vprašanj. To sodelovanje je pomembno tudi za gospodarski razvoj držav zahodnega Balkana in reševanje skupnih problemov, kot so organizirani kriminal, upravljanje meja, podnebne spremembe ali onesnaževanje okolja. Regionalno sodelovanje je bistvenega pomena za napredovanje glede programa vključevanja v EU na področjih, kot so varnost državljanov, energetika ali promet.
Kõnealuse piirkonna riigid on võtnud meetmeid piirkondlike struktuuride tugevdamiseks. Piirkondliku koostöö suunamine ja jälgimine on piirkondliku koostöönõukogu ülesanne. Koostöönõukogu on aastateks 2011–2013 vastu võtnud ulatusliku strateegia ja tööprogrammi, mida tuleb nüüd rakendada ja mis on suunatud tulemuspõhistele meetmetele, millele koostöönõukogu saab anda lisaväärtust. Kohaliku vabakaubanduspiirkonna täiendamise seisukohast on väga oluline Kesk-Euroopa vabakaubandusleping (CEFTA). Energiaühendus teeb jõupingutusi piirkondliku energiaturu kujundamiseks ja ELi energiaturuga integreerimiseks. Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepinguga ajakohastatakse lennundusohutuse, lennundusjulgestuse ja lennuliikluse korraldamise standardeid ja edendatakse lennureisijatele soodsaid konkurentsitingimusi.
Regija je sprejela ukrepe za okrepitev struktur na regionalni ravni. Svet za regionalno sodelovanje ima ključno vlogo pri vodenju in spremljanju regionalnega sodelovanja. Sprejel je ambiciozno strategijo in delovni program za obdobje 2011–2013, ki ga je treba zdaj izvesti in se osredotočiti na ciljno usmerjene dejavnosti, katerim lahko Svet za regionalno sodelovanje doda resnično dodano vrednost. Srednjeevropski sporazum o prosti trgovini je bistvenega pomena za dokončanje regionalnega območja proste trgovine. Energetska skupnost si prizadeva za oblikovanje regionalnega energetskega trga in se pripravlja na vključevanje na energetski trg EU. Sporazum o skupnem evropskem zračnem prostoru bo nadgradil standarde na področjih varnosti, varovanja in upravljanja zračnega prometa ter prispeval h konkurenčnejšim pogojem za letalske potnike.
Komisjon toetab piirkondlikku koostööd hulga rahaliste vahenditega. 2011. aastal kasutatakse ühinemiseelse abi vahendeid, et hõlbustada piirkonna riikide osalust peamistes rahvusvahelistes lepingutes, näiteks transpordilepingus. Piirkondlik avaliku halduse kool toimib nüüd täies mahus ja korraldab praegu ligikaudu 2500 koolitust aastas. 2010. aasta juulis ratifitseeriti rahvusvaheline kokkulepe, millega anti koolile juriidilise isiku staatus. Kooli ametlik avamine Danilovgradis (Montenegro) toimub eeldatavasti 11. novembril 2010.
Komisija zagotavlja znatno finančno podporo za regionalno sodelovanje. Leta 2011 bodo sredstva iz instrumenta za predpristopno pomoč uporabljena za pospeševanje sodelovanja regije v pomembnih mednarodnih sporazumih, kot je Pogodba o prometu. Regionalna visoka šola za javno upravo zdaj v celoti deluje in trenutno zagotavlja približno 2 500 dni usposabljanja na leto. Mednarodni sporazum, s katerim je šola postala pravna oseba, je bil ratificiran julija 2010. Uradno odprtje prostorov v Danilovgradu (Črna gora) je bilo predvidoma 11. novembra 2010.
Komisjon jätkab kultuuripärandi taastamise toetamist Ljubljana protsessi raames. Piirkondlik koostöönõukogu moodustab kultuuri ja ühiskonna töökonna, keda toetab ELi ühinemiseelset finantsabi saav alaline sekretariaat. Selle ülesanne on juhtida koostöös Euroopa Nõukogu ja komisjoniga Ljubljana protsessi.
Komisija bo v okviru ljubljanskega procesa še naprej podpirala sanacijo kulturne dediščine. Svet za regionalno sodelovanje bo ustanovil projektno skupino za kulturo in družbo, ki ji bo pomagal stalni sekretariat in bo prejemala finančno predpristopno pomoč EU. Skupina bo v sodelovanju s Svetom Evrope in Komisijo upravljala ljubljanski proces.
Komisjon viimistleb praegu Doonau strateegiat, millega koondatakse liikmesriike ning laienemisprotsessis ja idapartnerluses osalevaid riike. Strateegia edu kindlustamise seisukohast on tähtis kaasata Doonau valgala oma ELi naabritega jagavad Lääne-Balkani riigid ja õhutada neid strateegia rakendamises aktiivselt osalema. Strateegia kujutab endast võimalust teha vastastikku kasulikke investeeringuid transpordi-, energeetika- ja keskkonnasektorisse ning sotsiaalmajandusliku arengu toetamisse.
Komisija trenutno zaključuje strategijo za Podonavje, ki združuje države članice, države širitve in države vzhodnega partnerstva. Vključitev in dejavno sodelovanje držav zahodnega Balkana, ki si Podonavje delijo s svojimi sosedami, ki so članice EU, sta bistvenega pomena za uspešno strategijo. Strategija je priložnost za vzajemno koristne naložbe v sektorje prometa, energetike in okolja ter socialno-ekonomski razvoj.
Piirkondlikku koostööd on pidurdanud erimeelsused Kosovo osas. Eelkõige on need mõjutanud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu toimimist, Euroopa − Vahemere piirkonna diagonaalse kumuleerumise süsteemi laiendamist ja transpordiühenduse lepingu allakirjutamist. Mõnikord on olnud võimatu korraldada kohtumisi piirkonna kõikide osaliste vahel. Komisjon soovitab tungivalt kõikidel asjaomastel pooltel otsida praktilisi ja pragmaatilisi lahendusi, et tagada piirkondliku koostöö kaasavus, ilma et see mõjutaks erinevaid seisukohti Kosovo staatuse küsimuses.
Različna stališča glede statusa Kosova so ovirala regionalno sodelovanje. Vplivala so zlasti na delovanje Srednjeevropskega sporazuma o prosti trgovini, razširitev vseevropsko-sredozemskega sistema diagonalne kumulacije in podpis sporazuma o prometni skupnosti. Včasih se je izkazalo, da ni mogoče sklicati sestankov, katerih bi se udeležili vsi regionalni udeleženci. Komisija zelo spodbuja vse zadevne strani, da z iskanjem praktičnih in pragmatičnih rešitev zagotovijo vključevanje vseh strani v regionalno sodelovanje ne glede na razhajajoča se stališča glede statusa Kosova.
Sloveenia ja Horvaatia on alla kirjutanud ja ratifitseerinud piiriküsimusega seotud arbitraažikokkuleppe, mille alusel loodetakse jõuda lõpliku lahenduseni. Selline kokkulepe näitab, et kahepoolseid küsimusi on võimalik lahendada heanaaberlikkuse vaimus. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Kosovo on lõpetanud piiri mahamärkimise. Paraku on endiselt lahendamata hulk muid kahepoolseid küsimusi, sealhulgas eriti piiriküsimused, samuti nimetüli Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel.
Slovenija in Hrvaška sta podpisali in ratificirali arbitražni sporazum o meji, ki utira pot končni spravi. Ta sporazum kaže, da je dvostranska vprašanja mogoče rešiti v dobrososedskem duhu. Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija in Kosovo sta zaključila razmejitev svojih meja. Več drugih dvostranskih vprašanj, zlasti glede meja, pa ostaja nerešenih, kot na primer vprašanje imena med Grčijo in Nekdanjo jugoslovansko republiko Makedonijo.
Asjaomased pooled peavad lahendama oma kahepoolsed küsimused, sealhulgas piiritülid heanaaberlikkuse põhimõtet järgides ja võttes arvesse kogu ELi huve. Selleks peavad asjaomased pooled üles näitama uut poliitilist tahet. Komisjon ootab, et nad teeksid kõik võimalikud jõupingutused piiritülide lahendamiseks kooskõlas ÜRO põhikirjas sätestatud vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõttega ja pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelise Kohtu poole. Kahepoolsed küsimused ei tohi ühinemisprotsessi pidurdada. EL on valmis hõlbustama lahenduste otsimiseks vajalike poliitiliste stiimulite kujundamist ja toetama sellega seotud algatusi.
Odprta dvostranska vprašanja, vključno s spori glede meja, morajo vpletene strani rešiti v dobrososedskem duhu in ob upoštevanju splošnih interesov EU. Treba je obnoviti politično voljo zadevnih strani. Komisija pričakuje, da si bodo čim bolj prizadevale za razrešitev nerešenih sporov glede meja po načelu mirnega reševanja sporov v skladu z Ustanovno listino Združenih narodov, spore pa lahko po potrebi rešuje tudi Meddržavno sodišče. Dvostranska vprašanja ne smejo zadrževati pristopnega procesa. EU je pripravljena prispevati k oblikovanju potrebne politične spodbude za iskanje rešitev in podpiranje ustreznih pobud.
LAIENEMISPOLIITIKAT TOETAVAD ÜHINEMISEELSED VAHENDID
PREDPRISTOPNI INSTRUMENTI POLITIKE šIRITVE
Finantsabi – strateegiline käsitlusviis
Finančna pomoč – strateški pristop
Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist antava finantsabiga aidatakse kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel võtta meetmeid ühinemiskriteeriumide täitmiseks, viia oma poliitika ja standardid ELi poliitika ja standarditega vastavusse ning edendada oma sotsiaalmajanduslikku arengut. Sellisel ELi eelarvest antaval abil on selge lisaväärtus. Laienemisprotsessis osalevate riikide abistamine on investeering ELi tulevikku; ELil on paremad võimalused saavutada oma strateegilisi eesmärke, kui ta toetab oma tulevasi liikmeid, võimaldades neil ühinemiseks korralikult ette valmistuda. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames on laienemisprotsessis osalevate riikide ühinemisettevalmistuste toetuseks aastatel 2007–2013 ette nähtud 11,6 miljardit eurot. Vahendite soovituslik jaotus on esitatud aastateks 2011–2013 kavandatud mitmeaastases suunavas finantsraamistikus.
Namen finančne pomoči v okviru instrumenta za predpristopno pomoč je pomagati državam kandidatkam in potencialnim kandidatkam pri njihovih prizadevanjih, da izpolnijo merila za pristop, se uskladijo s politikami in standardi EU ter pospešijo socialno-ekonomski razvoj. Takšna pomoč iz proračuna EU zagotavlja jasno dodano vrednost. Pomoč državam širitve je naložba v prihodnost EU. S tem ko bo EU svojim prihodnjim članicam pomagala, da se ustrezno pripravijo na pristop, bo tudi sama lažje dosegla svoje strateške cilje. V okviru instrumenta za predpristopno pomoč je v obdobju 2007–2013 na voljo 11,6 milijarde EUR za pomoč državam širitve za priprave na pristop. Okvirna razčlenitev je na voljo v spremenjenem večletnem orientacijskem finančnem okviru za obdobje 2011–2013.
Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames on võimalik abi strateegiliselt kavandada kolmeks aastaks koostatavates mitmeaastastes suunavates kavandamisdokumentides. Nendes dokumentides määratakse kindlaks abi peamised prioriteedid eelolevatel aastatel ja need moodustavad osa ühe- või mitmeaastasest kavandamisest. Mitmeaastaste suunavate kavandamisdokumentide koostamisel võetakse arvesse partnerlustes ja eduaruannetes tuvastatud vajadusi.
Namen instrumenta za predpristopno pomoč je omogočiti strateško načrtovanje pomoči na podlagi dokumentov večletnega orientacijskega načrtovanja za obdobje treh let. Ti dokumenti določajo glavne prednostne naloge za pomoč v prihodnjih letih in so podlaga za letno ali večletno načrtovanje. Dokumenti večletnega orientacijskega načrtovanja temeljijo na potrebah, ugotovljenih v partnerstvih in poročilih o napredku.
Komisjon on võtnud hulga meetmeid selle protsessi strateegilise iseloomu edendamiseks ning ühinemis- või Euroopa partnerluste ja eduaruannete raames ja abi kavandamisel kindlaksmääratud prioriteetide seose tugevdamiseks. Selle tulemusel pööratakse suuremat tähelepanu sellistele põhiküsimustele nagu hea valitsemistava ja õigusriik. Selleks et tähelepanu suunamist kõnealustele valdkondadele paremini esile tuua ja abi saavate riikide isevastutust suurendada, kavatseb komisjon ühinemiseelse abi kavandamisel üha rohkem kasutada sektoripõhist käsitlusviisi.
Komisija je sprejela več ukrepov, da bi povečala strateško naravo tega procesa in okrepila povezavo med prednostnimi nalogami, določenimi v partnerstvih za pristop ali evropskih partnerstvih in poročilih o napredku, ter načrtovanjem pomoči. Tako se je povečala osredotočenost na pomembna in osnovna področja, kot sta dobro upravljanje in pravna država. Da bi Komisija bolje opredelila to osredotočenje in povečala odgovornost držav upravičenk, bo pri načrtovanju predpristopne pomoči vse pogosteje uporabljala bolj sektorski pristop.
Seetõttu õhutatakse laienemisprotsessis osalevaid riike töötama välja üksikasjalikke strateegilisi programme nendes sektorites, mida peetakse ELi suunas liikumisel eriti oluliseks. Ühinemisega seotud prioriteedid tuleks riikide programmidesse täielikult integreerida. Aastateks 2011–2013 koostatud järgmistes mitmeaastastes suunavates kavandamisdokumentides määratakse kindlaks ühinemiseelse abi eesmärgid kõnealustes sektorites.
Države širitve se zato spodbujajo k oblikovanju podrobnih strateških programov na ključnih področjih, ki so bila opredeljena kot bistvena za napredovanje v smeri EU. Prednostne naloge za pristop bi morale biti v celoti vključene v te programe posameznih držav. Prihodnji dokumenti večletnega orientacijskega načrtovanja za obdobje 2011–2013 bodo določali cilje za podporo iz instrumenta za predpristopno pomoč v okviru teh področij.
Muud mitmeaastaste suunavate kavandamisdokumentidega endiselt hõlmatud prioriteetsed valdkonnad on seotud piirkondliku arengu, inimressursside arendamise ja maaelu arenguga eelkõige kandidaatriikides. Õppides ühinemiseelset abi tõhusalt haldama kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, valmistuvad laienemisprotsessis osalevate riikide valitsused tulevaste liikmesriikidena ühtlasi haldama ELi vahendeid.
V dokumente večletnega orientacijskega načrtovanja bodo kot prednostne naloge še naprej vključena tudi druga področja, povezana z regionalnim razvojem, razvojem človeških virov in razvojem podeželja, zlasti za države kandidatke. Vlade držav širitve se bodo lahko s pridobivanjem znanja o tem, kako se predpristopna pomoč upravlja na učinkovit način in v skladu z načeli dobrega finančnega poslovodenja, pripravile na upravljanje sredstev EU kot prihodnje države članice.
Mõnes riigis on siiski probleeme ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmide tõhusa rakendamisega. Abi saavad riigid peavad tegema rohkem jõupingutusi piisava haldussuutlikkuse tagamiseks ning jätkusuutlike ja tulemuspõhiste projektide väljatöötamise ja rakendamise kogemuste omandamiseks, et kasutada neile eraldatavaid ühinemiseelse abi vahendeid võimalikult tulemuslikult. Komisjon toetab abisaajaid nende suutlikkuse suurendamisel ja jälgib ühinemiseelse abi rahastamisvahendi finantstsüklit, et tuvastada puudujääke varases etapis.
V nekaterih državah pa je učinkovito izvajanje programov instrumenta za predpristopno pomoč še vedno izziv. Države upravičenke si morajo bolj prizadevati za zagotovitev zadostnih upravnih zmogljivosti in strokovnega znanja pri oblikovanju in izvajanju trajnostnih projektov, usmerjenih v rezultate, za optimizacijo črpanja razpoložljivih predpristopnih sredstev. Komisija bo upravičenkam pomagala, da izboljšajo svoje zmogljivosti, in spremljala finančni cikel instrumenta za predpristopno pomoč, pri čemer bo pomanjkljivosti ugotavljala že v začetni fazi.
Komisjon kavatseb abi üha enam kavandada mitmeks aastaks korraga, kuna see võimaldab paremini prioriteete kindlaks määrata ja kavandatud meetmeid järjestada, samuti võimaldab see abi saavatele riikidele ettenähtud finantsabi paremini prognoosida.
Komisija bo prav tako vse pogosteje načrtovala na večletni podlagi, kar bo omogočilo boljše določanje prednostnih nalog in zaporedja načrtovanih ukrepov, pa tudi večjo predvidljivost finančne pomoči za države upravičenke.
Sektoripõhine käsitlusviis lihtsustab rahastajate ja abisaajate koostööd, kuna aitab vältida jõupingutuste dubleerimist ja saavutada suurema tõhususe. See peaks omakorda võimaldama kõikidel sidusrühmadel keskenduda rohkem oodatavatele tulemustele ja ühendatud jõupingutuste mõjule.
Sektorski pristop bo olajšal sodelovanje med donatorji in upravičenci, preprečil podvajanje prizadevanj in spodbudil večjo učinkovitost in uspešnost. To pa bi moralo vsem zainteresiranim stranem omogočiti, da se vse bolj osredotočijo na pričakovane rezultate in vpliv skupnih prizadevanj.
Investeeringud, mida laienemisprotsessis osalevad riigid vajavad ELi liikmeks saamise ettevalmistamiseks ja tegelikuks lähenemiseks, on nii suured, et selleks tuleb eraldada märkimisväärsel hulgal vahendeid liikmesriikide eelarvetest, samuti tuleb kasutada teiste rahastajate, rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja erainvestorite abi. Toetuste saamiseks riikide eelarvetest ja laenude saamiseks erapankadest on eriti kasulikud avaliku ja erasektori partnerlused. Lääne-Balkani investeerimiskeskkond, Kagu-Euroopa Fond ja Loodussäästliku Majanduskasvu Fond on näited sellest, kuidas saab piiratud riiklikke vahendeid võimendada kapitali kõrgetasemelise sissevooluga.
Za obsežne naložbe, ki jih države širitve potrebujejo za priprave na članstvo in realno konvergenco, so potrebni znatni prispevki iz nacionalnih proračunov, podpora drugih donatorjev in mednarodnih finančnih institucij ter udeležba zasebnih vlagateljev. Javno-zasebna partnerstva so še posebej koristna za združevanje sredstev iz javnih proračunov in posojil zasebnih bank. Naložbeni okvir za države zahodnega Balkana, evropski sklad za jugovzhodno Evropo in sklad za zeleno rast so dobri primeri, kako imajo lahko omejena javna sredstva učinek vzvoda za velik priliv kapitala.
Lääne-Balkani investeerimiskeskkond loodi 2009. aasta detsembris komisjoni ja partneritest rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ühisel algatusel. See on peamine vahend investeeringute suunamiseks piirkonna infrastruktuuri. See aitab võimendada ühinemiseelse abi rahastamisvahendist saadavaid toetusi rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt saadavate märkimisväärsete laenudega. Toetusi on ette nähtud 137 miljoni euro ulatuses ja nendega võidakse võimendada investeeringuid hinnanguliselt ligikaudu 6,6 miljardi euro ulatuses. Lääne-Balkani investeerimiskeskkonna raames keskendutakse piirkonnas vee- ja heitvee projektide hulga suurendamisele, energiatõhususe suuremale toetamisele, transpordi põhivõrgustikku tehtavate investeeringute kiirendamisele ning VKEde arendamisele ja finantskriisi järgse majanduskasvu toetusmehhanismide väljatöötamisele. Lääne-Balkani investeerimiskeskkonna projektidega hõlmatakse hulka Lääne-Balkani riike ja tugevdatakse piirkondlikku koostööd. Investeerimiskeskkonna raames soodustatakse piirkondliku tähtsusega suuri investeeringuid näiteks sellistesse projektidesse nagu Kagu-Euroopa transpordi piirkondlik tuumvõrk, mida võib käsitada tulevase üleeuroopalise transpordivõrgu eelkäijana kõnealuses piirkonnas.
Naložbeni okvir za države zahodnega Balkana je bil vzpostavljen decembra 2009 kot skupna pobuda Komisije in partnerskih mednarodnih finančnih institucij. Je ključno orodje za usmerjanje naložb v infrastrukturo regije. S tem okvirom imajo donacije iz instrumenta za predpristopno pomoč učinek vzvoda za obsežna posojila mednarodnih finančnih institucij. Dodeljenih je bilo 137 milijonov EUR sredstev, ki bi lahko imela učinek vzvoda za naložbe v višini približno 6,6 milijarde EUR. Naložbeni okvir za države zahodnega Balkana se bo osredotočal na povečanje števila projektov na področju vode in odpadnih voda v regiji, spodbujanje podpore energetski učinkovitosti, pospeševanje naložb v ključno prometno omrežje, podpiranje razvoja malih in srednjih podjetij ter oblikovanje mehanizmov za spodbujanje gospodarske rasti po finančni krizi. Projekti iz naložbenega okvira za države zahodnega Balkana vključujejo več držav zahodnega Balkana in krepijo regionalno sodelovanje. Naložbeni okvir bo spodbujal večje naložbe regionalnega pomena, kot je ključno regionalno prometno omrežje v jugovzhodni Evropi, ki se ga lahko šteje za predhodnika prihodnjega vseevropskega prometnega omrežja (TEN-T) v regiji.
Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist piirkondliku koostöö edendamiseks antava finantsabi eesmärk on tagada piirkondlik stabiilsus, suurendada piirkondadevahelisi kaubavooge ning toetada Lääne-Balkani riikides piirkondlikke koostööalgatusi ja struktuure, sealhulgas piirkondliku koostöönõukogu ja piirkondliku avaliku halduse kooli tegevust. Piirkondliku koostöönõukogu oluline ülesanne on jälgida, kas ühinemiseelse abi rahastamisvahendit ja muude rahastajate vahendeid kasutatakse piirkondlike koostööprioriteetide edendamiseks.
Namen finančne pomoči v okviru instrumenta za predpristopno pomoč za regionalno sodelovanje je zagotoviti regionalno stabilnost, povečati medregionalne trgovinske tokove ter podpreti pobude in strukture regionalnega sodelovanja na zahodnem Balkanu, vključno s Svetom za regionalno sodelovanje in Regionalno visoko šolo za javno upravo. Svet za regionalno sodelovanje ima pomembno vlogo pri spremljanju, ali so finančna sredstva iz instrumenta za predpristopno pomoč in drugih donatorjev usmerjena v prednostne naloge regionalnega sodelovanja.
Osalus ELi programmides ja ametites
Sodelovanje v programih in agencijah EU
Laienemisprotsessis osalevate riikide osalusega ELi programmides ja ametites soovitakse edendada nende koostööd liikmesriikidega ja viia neid kurssi ELi poliitikapõhimõtete ja töömeetoditega. Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid saavad raamlepingute alusel osaleda ELi programmides ning konkreetsete otsuste alusel ka ELi ametites. Nende osalust võidakse osaliselt rahastada ühinemiseelse abi rahastamisvahendist. Riike õhutatakse osalema eelkõige neis programmides või nendes ametites, mis aitavad toetada peamisi reformimist vajavaid sektoreid ja toovad riigile kõige rohkem kasu.
Namen sodelovanja držav širitve v programih in agencijah EU je povečati sodelovanje z državami članicami ter države širitve seznaniti s politikami in delovnimi metodami EU. Države kandidatke in potencialne kandidatke lahko v programih EU sodelujejo na podlagi okvirnih sporazumov, odločitev o sodelovanju v agencijah EU pa je sprejeta za vsak primer posebej. Sodelovanje se lahko delno financira s finančno pomočjo iz instrumenta za predpristopno pomoč. Države se spodbujajo k sodelovanju v programih ali agencijah, ki podpirajo sektorje, pomembne za reformo, in v okviru katerih imajo lahko največ koristi.
Teave ja teabevahetus
Informiranje in sporočanje
Edukas laienemispoliitika nõuab üldsuse tugevat toetust. Liikmesriigid ja laienemisprotsessis osalevad riigid teevad teabe ja teabevahetuse valdkonnas suuri jõupingutusi üldsuse toetuse säilitamise nimel. Komisjon kohustub parandama laienemisprotsessi käsitlevat objektiivset teabevahetust ning esitama sellist teavet kasutajasõbralikus vormis praegu kättesaadavate mitmesuguste meedia- ja sidevahendite kaudu. On eriti oluline, et selline teave jõuaks noorteni, kelle elukogemus ei võimalda neil veel tajuda Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse suurendamise tähtsust. ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitilised liidrid peavad seda teavet kasutama sellisel viisil, mis on nende valijaskonna seisukohast kõige asjakohasem.
Za uspešno politiko širitve je potrebna močna podpora javnosti. Države članice in države širitve imajo osrednjo vlogo pri prizadevanjih za informiranje in sporočanje, ki lahko prispevajo k ohranjanju te podpore javnosti. Komisija si prizadeva izboljšati pretok objektivnih informacij o širitvenem procesu v obliki, ki je uporabniku prijazna, in prek različnih zdaj razpoložljivih medijev sporočanja. Zlasti pomembno je informiranje mladih, ki zaradi svojih življenjskih izkušenj morda še ne razumejo, zakaj sta krepitev varnosti in stabilnosti v Evropi tako pomembni. Politični voditelji na evropski, nacionalni, regionalni in lokalni ravni pa morajo te informacije uporabiti na najbolj smotrn način za svoje volivce.
Viienda laienemise kogemus näitab, et lüngad teabevahetuses täidetakse kiiresti eksitavate andmetega. Lüngad tuleb kõrvaldada, pakkudes vabalt kättesaadavat ja täpset teavet. See on oluline, et anda üldsusele toimuvast täielik ülevaade. 2010. aastal tuleb liidul tegeleda uute probleemidega, mis on seotud majanduskriisi, keskkonna, tööhõive, kodanike turvalisuse, kliimamuutuste ja rändega. Need probleemid lähevad korda nii liikmesriikide kui ka laienemisprotsessis osalevate riikide kodanikele. Poliitiliste liidrite ülesanne on selgitada, kuidas laienemiskava järgimine saab aidata ELil saavutada oma eesmärke kõnealustes olulistes valdkondades, kiirendada reformide elluviimist ja parandada laienemisprotsessis osalevate riikide kodanike elamistingimusi. Laienemisele on parimaks reklaamiks protsessi käigus tehtavad tegelikud ja käegakatsutavad edusammud. Üks hea näide sellistest edusammudest on viisanõude kaotamine Lääne-Balkani riikide kodanike suhtes.
Izkušnje, pridobljene s peto širitvijo, so pokazale, da lahko vrzel v komunikaciji hitro privede do zavajajočih informacij. Vrzel je treba zapolniti s splošno dostopnimi in natančnimi informacijami, zato da je javnost seznanjena, kolikšno je tveganje. Unija se v letu 2010 sooča z novimi izzivi, povezanimi z gospodarsko krizo, okoljem, delovnimi mesti, varnostjo državljanov, podnebnimi spremembami in migracijami. Ta vprašanja zadevajo državljane tako v državah članicah kot v državah širitve. Naloga voditeljev je, da pojasnijo, kako lahko uresničevanje širitvenega programa EU pomaga pri doseganju ciljev na teh pomembnih področjih ter pospeši reformni program in izboljša življenjske pogoje v državah širitve. Oprijemljivi in dejanski rezultati procesa so najboljše oglaševanje za širitev. Dober primer je liberalizacija vizumskega režima za države zahodnega Balkana.
Kodanikuühiskonna arendamine
Razvoj civilne družbe
Kodanikuühiskonna tegevus on küpse demokraatia, inimõiguste austamise ja õigusriigi põhimõtte järgimise seisukohast väga oluline. Selle tegevus aitab suurendada poliitilist vastutust, stimuleerida ja laiendada arutelu ühiskondlike valikute üle ja tugevdada pluralistliku ühiskonna ühtsust. Aktiivne ja tegutsemisvõimeline kodanikuühiskond aitab kaasa avatuma ja dünaamilisema osalusdemokraatia kujunemisele ning edendab sallivust ja leppimist. Kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine ühinemiseelsesse protsessi aitab parandada ühinemisega seotud reformide kvaliteeti ja suurendada üldsuse toetust.
Dejavnosti civilne družbe so bistvenega pomena za zrelo demokracijo, spoštovanje človekovih pravic in pravno državo. Take dejavnosti povečujejo politično odgovornost, pospešujejo in širijo razprave o družbenih izbirah ter krepijo soglasje za pluralistično družbo. Živahna in dejavna civilna družba s prispevanjem k bolj odprti, participativni in dinamični demokraciji spodbuja tudi strpnost in spravo. Sodelovanje organizacij civilne družbe v predpristopnem procesu prispeva h kakovosti reform, povezanih s pristopom, in k večji podpori javnosti za te reforme.
Selleks et kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid tõhusalt osaleda poliitilises dialoogis, tuleb ühiskonnas nende rolli tunnustada ja hinnata. Üldpõhimõttena tuleks juurutada avalikud arutelud poliitiliste algatuste ja õigusaktide eelnõude üle. Valitsuse toetust kodanikuühiskonnale õõnestavad sageli vähene läbipaistvus ja puudulikud toetuse eraldamise kriteeriumid.
Oblikovati je treba kulturo sprejemanja in spoštovanja vloge civilne družbe, da se organizacijam civilne družbe omogoči sodelovanje v učinkovitem dialogu o politikah. Javna posvetovanja o pobudah politike in osnutkih zakonov morajo postati splošno načelo. Dostop civilne družbe do državnih podpor pogosto ovirajo pomanjkanje preglednosti in slabo razvita merila za dodeljevanje sredstev.
Kodanikuühiskonna rahastamisvahendi kaudu aidatakse kodanikuühiskonna organisatsioonidel suurendada oma suutlikkust ja pädevust, pidada viljakat dialoogi avaliku ja erasektori esindajatega ning jälgida edusamme õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimises. Rahastamisvahendi kaudu toetatakse kohaliku tasandi meetmeid, piirkondliku võrgustiku väljakujundamise meetmeid ning lühiajalisi külastusi ELi.
Organizacije civilne družbe lahko v okviru mehanizma za spodbujanje razvoja civilne družbe krepijo svoje zmogljivosti in strokovnost ter sodelujejo v učinkovitem dialogu z javnimi in zasebnimi udeleženci ter spremljajo razvoj dogodkov na področjih, kot sta pravna država in spoštovanje temeljnih pravic. Mehanizem financira pobude na lokalni ravni, regionalno povezovanje v mreže in kratke obiske v EU.
Komisjon on kodanikuühiskonna organisatsioonide tagasisidet arvesse võttes vaadanud läbi rahastamisvahendist toetuse andmise põhimõtted, et suunata toetus paremini kohalike organisatsioonide tegevusse. Komisjon püüab eri riikide vajadusi paremini arvesse võtta ja näeb valitsusväliste organisatsioonide jaoks ette pikaajalise rahastamise. Tugevad ja hästi toimivad organisatsioonid võiksid toetada ja aidata väiksemaid organisatsioone.
Komisija je ob upoštevanju povratnih informacij organizacij civilne družbe ta mehanizem pregledala, da bi vzpostavila boljše stike z organizacijami s sedežem v lokalni skupnosti. Komisija se bo bolje usmerila v potrebe vsake države in nevladnim organizacijam zagotovila dolgoročnejše sofinanciranje za delovanje. Močnejše in dobro uveljavljene organizacije bi lahko postale mentorice in moderatorke za manjše organizacije.
LAIENEMISPROTSESSIS OSALEVATE RIIKIDE EDUSAMMUD JA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2010–2011
NAPREDEK V DRžAVAH šIRITVE IN PROGRAM ZA OBDOBJE 2010-2011
Lääne-Balkani riikide suunamine ELi liikmeks saamise poole
Usmerjanje držav zahodnega Balkana k članstvu v EU
2. juunil 2010 Sarajevos toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide ministrite kohtumisel rõhutas EL veel kord oma kindlat pühendumust Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivi toetamisele. Lääne-Balkani riikide tulevik on Euroopa Liidus.
Na ministrskem srečanju med EU in zahodnim Balkanom, ki je bilo 2. junija 2010 v Sarajevu, je EU ponovno poudarila svojo nedvoumno zavezanost evropski perspektivi držav zahodnega Balkana. Prihodnost držav zahodnega Balkana je v Evropski uniji.
Lääne-Balkani riigid on möödunud aastal liikunud ELile lähemale, sest piirkonnas on tehtud edusamme reformide elluviimisel ning kindlaksmääratud kriteeriumide ja tingimuste täitmisel. Kõnealused edusammud on siiski olnud ebaühtlased. Horvaatia edu näitab, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess võib Lääne-Balkani riikide puhul tipneda ELi liikmeks saamisega. Teiste Lääne-Balkani riikide edusammud ELi liikmeks saamise suunas sõltuvad samuti nende poliitiliste ja majanduslike reformide elluviimise kiirusest.
Države zahodnega Balkana so se v zadnjem letu približale EU, saj je regija napredovala, čeprav neenakomerno, pri reformah ter izpolnjevanju določenih meril in pogojev. Napredek Hrvaške potrjuje, da je stabilizacijsko-pridružitveni proces za države zahodnega Balkana politika, usmerjena v pristop k EU. Napredek drugih držav zahodnega Balkana k članstvu v EU je prav tako odvisen od hitrosti izvajanja njihovih političnih in gospodarskih reform.
Olulisi edusamme on tehtud viisanõude kaotamise suunas. Möödunud aastal kaotas EL viisanõude Serbia, Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanike suhtes, kuna kõnealused riigid tõestasid oma suutlikkust täita neile kehtestatud kriteeriume reisidokumentide turvalisuse, piirihalduse, rände, varjupaiga, avaliku korra ja julgeoleku ning inimõiguste austamise valdkonnas. Viisanõue kaotatakse peagi ka Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kodanike suhtes, kui ELil on selged tõendid selle kohta, et ka need riigid on kõnealused kriteeriumid täitnud. On oluline, et asjaomased riigid pööraksid rohkem tähelepanu oma kodanike teavitamisele viisavabaduse ulatusest ja selle piirangutest. Kosovo on vastu võtnud tagasivõtmise seaduse ja tugevdanud oma jõupingutusi kodumaale tagasi pöördunud isikute integreerimiseks, rajades sellega teed viisanõude kaotamise dialoogi poole.
Na področju liberalizacije vizumskega režima je bil dosežen znaten napredek. EU je v zadnjem letu odpravila vizumsko obveznost za državljane Srbije, Črne gore in Nekdanje jugoslovanske republike Makedonije, ker so te države dokazale, da lahko izpolnjujejo merila uspešnosti na področjih, kot so varnost potnih listin, upravljanje meja, migracije, azil, javni red in varnost ter spoštovanje človekovih pravic. Vizumska obveznost bo kmalu odpravljena za državljane Bosne in Hercegovine ter Albanije, na podlagi elementov, ki jasno dokazujejo, da tudi ti državi izpolnjujeta merila uspešnosti. Pomembno je, da si zadevne države močneje prizadevajo za informiranje svojih državljanov o obsegu in omejitvah režima potovanj brez vizumov. Kosovo je sprejelo zakon o ponovnem sprejemu in pospešilo prizadevanja na področju ponovnega vključevanja oseb, ki so se vrnile v domovino, ter tako utrlo pot dialogu o liberalizaciji vizumskega režima.
Horvaatia
Hrvaška
Horvaatia on alates ühinemisläbirääkimiste algusest 2005. aasta oktoobris teinud järjepidevaid edusamme liikmeks saamise kriteeriumide täitmisel. Horvaatia täidab Kopenhaageni poliitilisi kriteeriume. Majanduslike kriteeriumide alusel on Horvaatia toimiva turumajandusega riik. Ta peaks olema võimeline toime tulema Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, tingimusel et rakendab otsusekindlalt laiaulatuslikku reformiprogrammi struktuursete nõrkuste vähendamiseks.
Od začetka pristopnih pogajanj oktobra 2005 Hrvaška enakomerno napreduje pri izpolnjevanju meril za članstvo. Država izpolnjuje københavnska politična merila. V zvezi z gospodarskimi merili je Hrvaška vzpostavila delujoče tržno gospodarstvo. Država bi se morala biti sposobna spopasti s pritiski konkurence in tržnimi silami v Uniji pod pogojem, da bo odločno izvajala svoj obsežni program reform in tako zmanjšala strukturne pomanjkljivosti.
Horvaatia on teinud ühinemisläbirääkimiste käigus häid edusamme ka liidu õigustikuga seotud kriteeriumide täitmisel. Avatud on 33 peatükki ja ajutiselt on suletud 25 peatükki. Riik on teinud häid edusamme finantsmõjuga läbirääkimispeatükkide sulgemise tingimuste täitmise suunas. Sellised peatükid on näiteks põllumajandus ja maaelu areng, regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine ning finants- ja eelarvesätted . Horvaatia peab jätkama jõupingutuste tegemist ELi vahendite haldamise ja kontrolli jaoks vajalike haldusstruktuuride väljakujundamiseks.
Na področju izpolnjevanja meril pravnega reda EU je Hrvaška dobro napredovala v okviru pristopnih pogajanj. Triintrideset poglavij je bilo odprtih, petindvajset pa začasno zaprtih. Hrvaška je dobro napredovala pri izpolnjevanju pogojev za zaprtje pogajalskih poglavij s finančnimi posledicami ( kmetijstvo in razvoj podeželja; regionalna politika in usklajevanje strukturnih instrumentov; finančne in proračunske določbe ). Država si mora trajno prizadevati, da v celoti vzpostavi upravne strukture, potrebne za upravljanje sredstev EU in nadzor nad njimi.
Horvaatia peab täitma seni veel täitmata sulgemiskriteeriumid kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas. Selleks peab ta saavutama nõutavad tulemused kohtusüsteemi sõltumatuse ja tõhususe, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, vähemuste austamise ja kaitse, sealhulgas pagulaste tagasipöördumise, sõjakuritegude kohtuliku käsitlemise ja endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga tehtava koostöö valdkonnas. Lahendada tuleb ka probleem, mis on seotud endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu juurdepääsuga dokumentidele. Konkurentsi valdkonnas peab Horvaatia võtma kooskõlas liidu õigustikuga vastu laevatehaste ümberkorralduskavad. Riigilt oodatakse aktiivset osalust Lääne-Balkani riikide piirkondlikus koostöös ja piirkonna teiste riikide toetamist nende liikumisel ELi suunas.
Hrvaška mora izpolniti nerešena merila za zaključek pogajanj na področju sodstva in temeljnih pravic , zlasti z doseganjem potrebnih rezultatov glede neodvisnosti in učinkovitosti sodstva, boja proti korupciji in organiziranemu kriminalu, spoštovanja in varstva manjšin, pa tudi vračanja beguncev, sojenja v zvezi z vojnimi zločini in celovitega sodelovanja z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo, vključno z rešitvijo vprašanja dostopa Mednarodnega kazenskega sodišča za nekdanjo Jugoslavijo do dokumentov. Hrvaška mora na področju konkurence sprejeti načrte za prestrukturiranje ladjedelnic v skladu s pravnim redom EU. Hrvaška bi morala še naprej imeti dejavno vlogo pri regionalnem sodelovanju na zahodnem Balkanu in podpirati druge države v regiji na njihovi poti k članstvu v EU.
Pidades silmas Horvaatia tulemusi kriteeriumide täitmisel ja ühinemisläbirääkimiste käigus võetud kohustuste elluviimisel, võib märkida, et Horvaatia liigub edukalt liidu õigustikuga seotud kriteeriumide täitmise suunas. See nähtub ka seiretabelitest, mille komisjon koostab ajutiselt suletud peatükkide kohta.
Ob upoštevanju rezultatov, ki jih je Hrvaška dosegla pri izpolnjevanju meril uspešnosti in zavez, danih v okviru pristopnih pogajanj, je država na dobri poti k izpolnitvi meril pravnega reda EU. To izhaja iz preglednic za spremljanje, ki jih Komisija pripravi za začasno zaprta poglavja.
Komisjon jätkab ühinemise eelduseks olevate kohustuste täitmise jälgimist, kasutades kõiki kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas vastastikust eksperdihinnangut ja stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevaid struktuure. Ta koostab korrapäraselt aruandeid järelevalve tulemuste kohta.
Komisija bo do pristopa še naprej spremljala izpolnjevanje zavez, pri čemer bo uporabljala vse razpoložljive instrumente, vključno z medsebojnimi pregledi in strukturami, predvidenimi v stabilizacijsko-pridružitvenem sporazumu. Komisija bo redno predstavljala poročila o spremljanju.
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik täidab poliitilisi kriteeriume endiselt piisaval tasemel. 2009. aasta oluliste reformide tulemusena on tehtud täiendavaid, ent ebaühtlasi edusamme seoses parlamendi, politsei, kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformimise ning vähemuste austamise ja kaitsega. Riik peab tegema täiendavaid edusamme poliitiliste institutsioonide dialoogi edendamiseks, kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformimiseks, korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks, sõnavabaduse saavutamiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Väga oluline on rakendada olemasolevaid õigusakte.
Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija še naprej zadostno izpolnjuje politična merila. Po obsežnih reformah leta 2009 je država neenakomerno, vendar nadalje napredovala na področjih reforme parlamenta, policije, sodstva, javne uprave ter spoštovanja in varstva manjšin. Država mora nadalje napredovati na področjih dialoga med političnimi akterji, reforme sodstva in javne uprave, boja proti korupciji, svobode izražanja in izboljšanja poslovnega okolja. Izvajanje zakonodaje je bistvenega pomena.
Riik täidab endiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevaid kohustusi. Komisjon on teinud ettepaneku liikuda edasi ühinemisprotsessi teise etappi, nagu on ette nähtud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga.
Država je še naprej izpolnjevala obveznosti iz stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma. Komisija je v skladu s stabilizacijsko-pridružitvenim sporazumom predlagala prehod v drugo fazo pridružitve.
Nõukogu ei ole veel avaldanud oma seisukohta komisjoni 2009. aasta oktoobri soovituse kohta alustada riigiga ühinemisläbirääkimisi.
Svet še ni sprejel stališča o priporočilu Komisije za začetek pristopnih pogajanj, ki ga je Komisija predložila oktobra 2009.
Nimetüli Kreekaga on lahendamata. Kõnealused kaks riiki peavad selle lahendamiseks ÜRO egiidi all kõnelusi ja toimunud on hulk kahepoolseid kohtumisi, sealhulgas peaministrite tasandil, aga seni pole konkreetsete tulemusteni jõutud. Vältida tuleks tegevust ja avaldusi, mis võivad heanaaberlikke suhteid halvendada. Heanaaberlikke suhteid tuleb säilitada ning see hõlmab ka ÜRO egiidi all toimuvate läbirääkimiste teel saavutatavat kõiki osapooli rahuldavat lahendust nimeprobleemile.
Vprašanje glede imena z Grčijo še ni rešeno. Državi sta pod okriljem Združenih narodov začeli pogovore za njegovo rešitev. Vzpostavljenih je bilo več dvostranskih stikov, tudi na ravni ministrskih predsednikov, vendar ta zagon še ni privedel do dejanskih rezultatov. Treba se je izogibati dejanjem in izjavam, ki bi lahko negativno vplivali na dobre sosedske odnose. Bistvenega pomena je, da se ohranijo dobri sosedski odnosi ter da se pod okriljem Združenih narodov poišče rešitev vprašanja glede imena, ki se doseže s pogajanji in je obojestransko sprejemljiva.
Montenegro
Črna gora
Komisjon on paralleelselt käesoleva strateegiadokumendiga vastu võtnud ka arvamuse Montenegro liikmeks astumise avalduse kohta. Arvamuses esitatud järeldused ja soovitused on lisatud käesolevale teatisele.
Komisija je vzporedno s tem strateškim dokumentom sprejela mnenje o prošnji Črne gore za članstvo v EU. Sklepne ugotovitve in priporočila iz mnenja so v Prilogi k temu sporočilu.
Albaania
Albanija
Komisjon on paralleelselt käesoleva strateegiadokumendiga vastu võtnud arvamuse Albaania liikmeks astumise avalduse kohta. Arvamuses esitatud järeldused ja soovitused on lisatud käesolevale teatisele.
Komisija je vzporedno s tem strateškim dokumentom sprejela mnenje o prošnji Albanije za članstvo v EU. Sklepne ugotovitve in priporočila iz mnenja so v Prilogi k temu sporočilu.
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosna in Hercegovina
Bosnia ja Hertsegoviina on saavutanud põhiliste reformide elluviimisel piiratud edu. 2010. aasta oktoobri valimised toimusid üldiselt kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Vastuolusid Bosnia ja Hertsegoviina põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni vahel ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest hoolimata kõrvaldatud. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga sätestatud demokraatlike põhimõtete järgimine ja ilma diskrimineerimiseta võrdne kohtlemine kujutab endast vahelepingu olulist osa.
Bosna in Hercegovina je delno napredovala pri izvajanju ključnih reform. Volitve oktobra 2010 so bile na splošno usklajene z mednarodnimi standardi. Nezdružljivosti med ustavo Bosne in Hercegovine ter Evropsko konvencijo o človekovih pravicah kljub sodbi Evropskega sodišča za človekove pravice niso bile odpravljene. Spoštovanje demokratičnih načel in pravica do enake obravnave brez diskriminacije, kot je zapisano v Evropski konvenciji o človekovih pravicah, sta bistvena dela začasnega sporazuma.
Edasisel liikumisel ELi liikmesuse suunas on eriti oluline, et liidrid kujundaksid ühise nägemuse riigi üldisest arengusuunast ja ELiga seotud peamistest reformidest. Riik peab suurendama oma jõupingutusi rahuldavate tulemuste saavutamiseks vahelepingu rakendamisel.
Oblikovanje skupne vizije voditeljev o splošni usmeritvi države in ključnih reformah, povezanih z EU, ostaja bistvenega pomena za nadaljnje približevanje države k članstvu v EU. Država si mora še bolj prizadevati, da doseže zadovoljive rezultate na področju izvajanja določb začasnega sporazuma.
Bosnia ja Hertsegoviina peaks tegema kiiresti esimesi samme oma põhiseaduse vastavusse viimiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning parandama oma institutsioonide toimimise tõhusust. Riik peab suutma üle võtta ja rakendada ELi õigusakte ja eeskirju ning tagada nende täitmise. Rahvusvaheliste kohustustega seoses on oluline teha edusamme kõrge esindaja büroo sulgemisega seotud eesmärkide ja tingimuste täitmisel. EL abistab oma tugevdatud kohaloleku kaudu Bosniat ja Hertsegoviinat ELiga seotud eesmärkide saavutamisel.
Bosna in Hercegovina mora nujno sprejeti prve ukrepe za uskladitev svoje ustave z Evropsko konvencijo o človekovih pravicah ter izboljšanje učinkovitosti in delovanja svojih institucij. Država mora biti sposobna sprejemati, izvajati in izvrševati zakone in določbe EU. V zvezi z mednarodnimi obveznostmi je napredovanje na področju izpolnjevanja ciljev in pogojev, ki so bili določeni za zaprtje Urada visokega predstavnika, še naprej bistvenega pomena. EU bo z okrepljeno prisotnostjo Bosni in Hercegovini pomagala pri izpolnjevanju ciljev, predvidenih v svojem programu.
Serbia
Srbija
Serbia esitas ELi liikmeks saamise taotluse 2009. aasta detsembris ja on uuesti näidanud oma soovi liikuda Kopenhaageni kriteeriumide täitmise suunas. Nõukogu kutsus komisjoni 2010. aasta oktoobris üles esitama Serbia taotluse kohta arvamus. 2010. aasta veebruaris jõustus vaheleping ja juunis leppisid liikmesriigid kokku esitada oma parlamentidele ratifitseerimiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping.
Srbija je za članstvo v EU zaprosila decembra 2009 in pokazala obnovljeno zavezanost izpolnjevanju københavnskih meril. Svet je oktobra 2010 Komisijo pozval, naj predloži mnenje o navedeni prošnji za članstvo. Februarja 2010 je začel veljati začasni sporazum, junija 2010 pa so se države članice dogovorile, da bodo stabilizacijsko-pridružitveni sporazum predložile svojim parlamentom v ratifikacijo.
Serbia on jätkanud oma poliitilise reformikava rakendamist. Teatavaid positiivseid tulemusi on saavutatud võitluses organiseeritud kuritegevusega. Täiendavaid jõupingutusi on tarvis teha kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformimiseks, samuti tõhusamaks võitluseks organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga. Serbia on jätkanud edusammude tegemist vahelepingu rakendamisel ja tal on head võimalused täita stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõudeid. Riik on astunud olulisi samme lepitusprotsessi edendamiseks piirkonna riikidega, eelkõige Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Ta on jätkanud aktiivset koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Paraku on kõnealuse kohtu otsitavad kaks põgenikku siiani tabamata. Täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on vastavalt nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldustele ELi liikmesuse põhitingimuseks.
Srbija je še naprej izvajala svoj program političnih reform. Na področju boja proti organiziranemu kriminalu so bili doseženi nekateri pozitivni rezultati. Dodatna prizadevanja so potrebna glede reforme pravosodja in javne uprave, pa tudi na področju boja proti organiziranemu kriminalu in korupciji. Srbija je še naprej dosegala rezultate pri izvajanju določb začasnega sporazuma in ima dobro izhodišče za izpolnjevanje zahtev iz stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma. Sprejela je pomembne ukrepe za dosego sprave v regiji, zlasti s Hrvaško ter Bosno in Hercegovino. Srbija je še naprej dejavno sodelovala z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo. Toda dva preostala ubežnika Mednarodnega kazenskega sodišča za nekdanjo Jugoslavijo sta še vedno na prostosti. Celovito sodelovanje z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo ostaja v skladu s sklepi Sveta z dne 25. oktobra 2010 bistveni pogoj za članstvo v EU.
Serbia suhtumine Kosovo osalemisse piirkondlikus kaubanduses ja koostöös peab olema konstruktiivsem. Ta peaks tunnustama Kosovo tollitempleid, mille ÜRO ajutine esindus Kosovos (UNMIK) on juba kaks korda tunnistanud kokkusobivaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1244. Tugevdada tuleb koostööd õigusriigimissiooniga EULEX seoses missiooniga Kosovo põhjaosas. Pärast ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vastuvõtmist on EL valmis aitama hõlbustada Belgradi ja Priština dialoogi, et soodustada koostööd, teha edusamme ELi suunas liikumisel ja parandada inimeste elujärge.
Srbija mora dokazati konstruktivnejši odnos do udeležbe Kosova v regionalni trgovini in sodelovanju. Priznati mora kosovske carinske oznake, za katere je začasna misija Združenih narodov na Kosovu dvakrat potrdila, da so skladne z Resolucijo Varnostnega sveta Združenih narodov 1244. Okrepiti je treba sodelovanje z misijo EULEX za krepitev pravne države na severu Kosova. Po sprejetju resolucije Generalne skupščine Združenih narodov je EU pripravljena podpreti proces dialoga med Beogradom in Prištino, da bi se spodbudilo sodelovanje, dosegel napredek na poti v EU in izboljšalo življenje ljudi.
Kosovo
Kosovo
Kosovo kohalikud valimised 2009. aasta lõpus toimusid nõuetekohaselt ja valimistel osalesid kõik kogukonnad. Valimisaktiivsus oli väga väike Kosovo põhjaosas. Märkimisväärselt on edenenud detsentraliseerimisprotsess ja koostöö EULEXiga on süvenenud. Valitsus on suurendanud oma suutlikkust rakendada Euroopa suunas liikumise kava ja reformipoliitikat. Olulised ülesanded seisavad siiski veel ees ja need on seotud avaliku halduse ja kohtusüsteemi reformimise ning õigusriigi põhimõtte järgimisega. Korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastase võitluse tõhustamiseks tuleb veel palju teha. Endiselt valmistab muret kogukondadevaheline dialoog ja kogukondade lepitamine, samuti vähemuste, eelkõige Kosovo serblaste kaitse ja integreerimine. Ametiasutused peavad tagama, et Kosovo osalust piirkondliku koostöö foorumitel käsitletakse konstruktiivselt, nii et Kosovo oleks suuteline piirkonna arenguga sammu pidama.
Na Kosovu so bile lokalne volitve konec leta 2009. Potekale so urejeno in udeležile so se jih vse skupnosti. Na severu Kosova je bila volilna udeležba zelo nizka. Postopek decentralizacije je precej napredoval. Sodelovanje z misijo EULEX se je povečalo. Kosovska vlada je izboljšala svojo sposobnost izvajanja evropskega programa in reformne politike. Vseeno pa glavni izzivi ostajajo na področju reforme javne uprave in pravne države, vključno s sodstvom. Več je treba storiti na področju boja proti korupciji, organiziranemu kriminalu in pranju denarja. Področja dialoga in sprave med skupnostmi ter varstva in vključevanja manjšin, zlasti kosovskih Srbov, so še vedno zaskrbljujoča. Organi morajo zagotoviti konstruktiven pristop k sodelovanju Kosova v forumih za regionalno sodelovanje, da bi Kosovo držalo korak z napredkom v regiji.
Nõukogu tervitas 2009. aasta detsembris komisjoni teatist „Kosovo – Euroopa tuleviku rajamine”[4] ja kutsus komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et toetada Kosovo edusamme ELi suunas liikumisel kooskõlas piirkonna Euroopa perspektiiviga ja esitama tehtud edusammude kohta aruandeid. Nõukogu rõhutas kaubanduse ja viisadega seotud meetmete tähtsust, ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohti Kosovo staatuse küsimuses.
Svet je decembra 2009 pozdravil Sporočilo Komisije „Kosovo – Uresničevanje evropske perspektive“[4]. Svet je Komisijo pozval, naj v skladu z evropsko perspektivo regije sprejme potrebne ukrepe za podpiranje njegovega napredka na poti k EU ter poroča o napredku, doseženem na tem področju. Svet je poudaril pomen ukrepov, povezanih s trgovino in vizumi, ne glede na stališča držav članic do statusa.
Veebruaris tegi komisjon ettepaneku laiendada Kosovole autonoomsed kaubandusmeetmed. Juulis lähetas komisjon Kosovosse ekspertide missiooni, kelle ülesanne oli hinnata Kosovo valmisolekut täita eeltingimusi võimaliku kaubanduslepingu sõlmimiseks ELiga. Jõupingutusi tuleb teha tooteid käsitlevate tehniliste eeskirjade, päritolu kontrolli, intellektuaalomandi, konkurentsieeskirjade ja riigihangete valdkonnas. Komisjon tugevdab Kosovo toetamist tuvastatud puuduste kõrvaldamisel. Kui Kosovo on vajalikud nõuded täitnud, esitab komisjon läbirääkimisjuhised kaubanduslepingu sõlmimiseks.
Komisija je februarja predlagala podaljšanje avtonomnih trgovinskih ukrepov za Kosovo. Julija je izvedla strokovno misijo, da bi ocenila, v kolikšni meri je Kosovo pripravljeno izpolniti zahteve za morebitni trgovinski sporazum z EU. Prizadevanja bodo potrebna v zvezi s tehničnimi predpisi o proizvodih, nadzorom porekla, intelektualno lastnino, pravili konkurence in javnimi naročili. Komisija bo pospešila prizadevanja, da bi Kosovu pomagala pri odpravljanju ugotovljenih pomanjkljivosti. Ko bo Kosovo izpolnilo zadevne obveznosti, bo Komisija predlagala pogajalske direktive za trgovinski sporazum.
Komisjon soodustab Kosovo osalust liidu asjaomastes programmides. Komisjon alustas jaanuaris Kosovo ametiasutustega dialoogi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames. Üks täielik kohtumistetsükkel on juba selja taga.
Komisija bo pospešila sodelovanje Kosova v ustreznih programih Unije. Skupaj s kosovskimi organi bo januarja začela dialog s Kosovom v okviru stabilizacijsko-pridružitvenega procesa. Zaključil se je celovit ciklus srečanj.
Komisjon toetab Kosovo osalust ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames toimuvates piiriülese koostöö programmides endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Albaaniaga. Alates 2011. aastast toetatakse Kosovo osalust ka Montenegrot hõlmavates programmides.
Komisija podpira sodelovanje Kosova z Nekdanjo jugoslovansko republiko Makedonijo in Albanijo v programih čezmejnega sodelovanja v okviru instrumenta za predpristopno pomoč. Od leta 2011 bo podpora vključevala tudi programe s Črno goro.
Komisjon jätkab oma Kosovot käsitlevas teatises kavandatud algatuste elluviimist kooskõlas nõukogu järeldustega.
Komisija bo v skladu s sklepi Sveta še naprej spodbujala pobude, opisane v sporočilu o Kosovu.
Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimiste edendamine
Nadaljevanje pristopnih pogajanj s Turčijo
Türgi on jätkanud poliitiliste reformide elluviimist. Riik on muutnud oma põhiseadust ja viinud oma poliitilises ja õigussüsteemis ellu olulisi reforme, mille raames on käsitletud paljusid kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonna prioriteete. Reformidega on piiratud sõjaväekohtute pädevust, ümber korraldatud konstitutsioonikohus, laiendatud kohtunike ja prokuröride kõrge nõukogu koosseisu, muutes selle esindatuse kohtusüsteemis tervikuna suuremaks, avardatud ametiühinguõigusi avalikus sektoris, loodud eeltingimused naiste ja laste õiguste kaitse erimeetmete vastuvõtmiseks, tagatud isikuandmete kaitse ning võimaldatud õigus pöörduda ombudsmani poole, nähes sellega ette õigusliku aluse ombudsmani institutsiooni loomiseks.
Turčija je nadaljevala proces političnih reform. Spremenila je ustavo z uvedbo ključnih reform političnega in pravnega sistema, ki so usmerjene v več prednostnih nalog na področjih sodstva in temeljnih pravic. Reforme omejujejo pristojnosti vojaških sodišč, določajo prestrukturiranje ustavnega sodišča, razširjajo sestavo visokega sveta sodnikov in državnih tožilcev z večjo zastopanostjo sodstva kot celote, povečujejo pravice sindikatov v javnem sektorju, zagotavljajo podlago za sprejetje posebnih ukrepov za varstvo pravic žensk in otrok, zagotavljajo varstvo osebnih podatkov in pravico do pritožbe varuhu človekovih pravic ter tako uvajajo pravno podlago za ustanovitev institucije varuha človekovih pravic.
Põhiseaduse muutmine on tähtis samm õiges suunas. Põhiseaduse reformi suuremaks toetamiseks on siiski tarvis laialdast avalikku arutelu, milles osaleksid aktiivselt kõik parteid ja kodanikuühiskond. Praegu on oluline tagada reformide nõuetekohane rakendamine asjakohaste õigusaktide kaudu. Uus tsiviilpõhiseadus moodustaks tugeva aluse demokraatia tugevdamisele Türgis kooskõlas Euroopa standardite ja ELiga ühinemise kriteeriumidega.
Ustavne spremembe so pomemben korak v pravo smer. Vendar je za močnejšo podporo ustavni reformi potrebno obširno javno posvetovanje, v katerem bodo celovito sodelovale vse politične stranke in civilna družba. Zdaj je bistveno, da se z ustrezno zakonodajo zagotovi pravilno izvajanje teh reform. Nova civilna ustava bi zagotovila trdno podlago za nadaljnjo krepitev demokracije v Turčiji v skladu z evropskimi standardi in merili za pristop k EU.
Põhiõigusi ning sõna- ja meediavabadust tuleb Türgis tugevdada nii õigusaktide tasandil kui ka praktikas. Usuvabaduse kohaldamisega on endiselt seotud hulk probleeme. Jõupingutusi tuleb teha ka naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning ametiühinguõiguste täielikul tagamisel. Eesmärgiks seatud „demokraatlik avanemine” kurdi küsimuse lahendamises on andnud vaid piiratud tulemusi. Riigi kaguosa julgeolek on halvenenud terroristliku organisatsiooni PKK/Kongra-Gel uute rünnakute tõttu. Teatavat edu on saavutatud korruptsioonivastases võitluses.
V Turčiji je treba temeljne pravice ter svobodo izražanja in medijev okrepiti tako v zakonih kot v praksi. Več pomanjkljivosti ostaja na področju uveljavljanja verske svobode. Napredovati je treba tudi na področju pravic žensk in enakosti spolov ter priznavanja pravic sindikatov v celoti. „Demokratično odpiranje“, katerega namen je zlasti rešitev kurdskega vprašanja, je privedlo le do delnih rezultatov. Varnostne razmere na jugovzhodu so se s ponovnim izbruhom napadov teroristične organizacije PKK/Kongra-Gel poslabšale. Nekaj napredka je bilo doseženega na področju boja proti korupciji.
Ühinemisläbirääkimised on edenenud, ehkki võrdlemisi aeglaselt. Nendes on jõutud keerulisse etappi, kus Türgi peaks suurendama jõupingutusi vajalike tingimuste täitmiseks. Türgi saab läbirääkimiste tempot kiirendada, kui ta teeb edusamme läbirääkimisraamistikus kindlaksmääratud kriteeriumide ja nõuete täitmisel. Eelolevatel kuudel peaks Türgi keskenduma eelkõige konkurentsipoliitika , riigihangete ning sotsiaalpoliitika ja tööhõive peatükkidele.
Pristopna pogajanja so napredovala, čeprav bolj počasi. Dosegla so zahtevno fazo, v kateri mora Turčija okrepiti svoja prizadevanja za izpolnitev določenih pogojev. Če bo Turčija napredovala pri izpolnjevanju meril uspešnosti in zahtev, določenih v pogajalskem okviru, bo lahko pospešila hitrost pogajanj. V prihodnjih mesecih mora Turčija posebno prednost nameniti poglavjem politike konkurence, javnih naročil ter socialne politike in zaposlovanja .
Türgi välispoliitikas on hakatud rohkem tegelema laiema naabruskonnaga. Sellel on Euroopa Liidu jaoks suur väärtus, eeldusel et selline välispoliitika täiendab Türgi ühinemisprotsessi ja seda kooskõlastatakse ELiga. Türgi on teinud hulga ettepanekuid ELi ja Türgi koostöö kohta välispoliitika valdkonnas. Märkimisväärseid edusamme on tehtud läbirääkimistes Türgiga sõlmitava tagasivõtulepingu üle.
V svojem širšem sosedstvu je Turčija začela izvajati dejavnejšo zunanjo politiko, ki za Evropsko unijo pomeni prednost, če se bo izvajala kot dopolnilo pristopnemu procesu Turčije in ob usklajevanju z EU. Turčija je pripravila več predlogov za tesnejše sodelovanje z EU na področju zunanje politike. Dosegla je precejšen napredek na področju pogajanj za sporazum o ponovnem sprejemu.
Türgi on jätkanud avaliku toetuse väljendamist ÜRO egiidi all toimuvatele läbirääkimistele Küprose kreeka ja türgi kogukonna juhtide vahel, et leida kõiki osalisi rahuldav lahendus Küprose küsimuses. Paraku ei ole kahepoolsete suhete normaliseerimiseks edusamme tehtud. Türgi ei ole täielikult rakendanud assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli ega kaotanud takistusi kaupade vabale liikumisele, sealhulgas piiranguid otsesele transpordiühendusele Küprosega. Riik peab kiiresti täitma oma kohustuse rakendada lisaprotokolli täielikult ja mittediskrimineerival viisil ning tegema edusamme, et normaliseerida kahepoolsed suhted Küprose Vabariigiga. EL jälgib 21. septembri 2005. aasta deklaratsioonis käsitletud valdkondades tehtud edusamme vastavalt nõukogu järeldustele, sealhulgas nõukogu 2006. aasta detsembri ja 2009. aasta detsembri järeldustele, ning vaatab need läbi. Juhul kui edusamme ei ole tehtud, soovitab komisjon ELil säilitada 2006. aasta meetmed, millel on kestev mõju läbirääkimiste üldisele edenemisele.
Turčija je še naprej javno podpirala pogajanja pod okriljem Združenih narodov med voditelji grške in turške skupnosti na Cipru, da se poišče celovita rešitev glede vprašanja Cipra. Ni pa bilo napredka glede normalizacije dvostranskih odnosov z Republiko Ciper. Turčija ni v celoti izvedla Dodatnega protokola k pridružitvenemu sporazumu in ni odpravila vseh ovir za prosti pretok blaga, vključno z omejitvami glede neposrednih prometnih povezav s Ciprom. Turčija mora nujno izpolniti svojo obveznost glede popolnega nediskriminatornega izvajanja Dodatnega protokola in napredovati pri normalizaciji dvostranskih odnosov z Republiko Ciper. EU bo v skladu s sklepi Sveta, vključno s sklepi iz decembra 2006 in decembra 2009, še naprej spremljala in proučevala napredek pri vprašanjih, ki jih zajema Deklaracija z dne 21. septembra 2005. Če ne bo napredka, Komisija priporoča, da EU ohrani ukrepe iz leta 2006, kar bo še naprej vplivalo na splošno napredovanje pogajanj.
Türgi peab tugevdama jõupingutusi kahepoolsete küsimuste, sealhulgas piiritülide lahendamiseks oma naabritega. Täheldatud on uut soovi suhete parandamiseks Kreekaga. Kreeka on esitanud märkimisväärsel hulgal ametlikke kaebusi selle kohta, et Türgi on jätkanud tema õhuruumi puutumatuse rikkumist, sealhulgas lende Kreeka saarte kohal. Kreeka on kaevanud ka territoriaalvete puutumatuse rikkumise üle. Protokollid suhete normaliseerimiseks Armeeniaga, millele kirjutati alla 2009. aastal, on veel ratifitseerimata.
Turčija mora pospešiti prizadevanja za rešitev odprtih dvostranskih vprašanj s sosednjimi državami, vključno s spori glede meja. Zaznava se nov zagon za izboljšanje odnosov z Grčijo. Grčija je vložila številne uradne pritožbe glede dejstva, da je Turčija nenehno kršila njen zračni prostor, vključno s preleti nad grškimi otoki. Grčija se je pritožila tudi zoper kršitve njenih teritorialnih voda. Protokoli za normalizacijo odnosov z Armenijo, ki so bili podpisani leta 2009, niso bili ratificirani.
Islandi ühinemisprotsessi algatamine
Začetek pristopnega procesa z Islandijo
Algatatud on Islandi ühinemisprotsess. Pärast komisjonilt soovituse saamist tema 2010. aasta veebruari arvamuse raames ja otsuse tegemist Euroopa Ülemkogu juunikuu kohtumisel, alustati 2010. aasta juulis Islandiga ühinemisläbirääkimisi ning kohe on algamas ka ELi õigustiku võrdlemine Islandi õigustikuga. Islandil on nüüd õigus saada toetust ühinemiseelse abi rahastamisvahendist, millega toetatakse riigi jõupingutusi ELi liikmeks saamise täielikuks ettevalmistamiseks.
Pristopni proces z Islandijo se je začel. Po priporočilu iz mnenja, ki ga je Komisija dala februarja 2010, in odločitvi, sprejeti na junijskem zasedanju Evropskega sveta, so se pristopna pogajanja začela julija 2010, pregled usklajenosti pravnega reda EU z Islandijo pa se bo začel v kratkem. Islandija je zdaj upravičena do sredstev iz instrumenta za predpristopno pomoč, ki so na voljo za podpiranje prizadevanj države, da se ta v celoti pripravi na članstvo v EU.
Häid edusamme on tehtud õigusliku raamistiku edasisel täiendamisel huvide konflikti ja parteide rahastamise osas. Kohtunike ametisse nimetamise eeskirju on muudetud, et suurendada veelgi kohtusüsteemi sõltumatust. Tehtud on olulisi samme majandusliku stabiilsuse saavutamise suunas. Edu on saavutatud riigi rahanduse konsolideerimisel ja finantssüsteemi uuesti jaluleseadmisel. Rahvusvahelise Valuutafondi programm toimib kavakohaselt. Majanduslik ebakindlus ja majanduslikud probleemid on paraku jäänud püsima. Islandil tuleb täita kehtivad kohustused, näiteks Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevad kohustused, mille on kindlaks määranud EFTA järelevalveamet. Olulisi jõupingutusi on tarvis teha selleks, et teavitada Islandi kodanikke nõuetekohaselt ELi liikmeks saamisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest.
Dober napredek je bil dosežen v zvezi z nadaljnjim izboljšanjem pravnega okvira, ki ureja konflikt interesov in financiranje političnih strank. Pravila o imenovanju sodnikov so bila spremenjena, da bi se nadalje povečala neodvisnost sodstva. Pomembni ukrepi so bili sprejeti na področju gospodarske stabilnosti. Napredek je bil dosežen na področju konsolidacije javnih financ in sanacije finančnega sistema. Program Mednarodnega denarnega sklada napreduje, vendar ekonomske negotovosti in izzivi ostajajo. Islandija bo morala spoštovati obstoječe obveznosti, kot so obveznosti, ki jih je opredelil nadzorni organ Efte v okviru Sporazuma o Evropskem gospodarskem prostoru. Potrebna so znatna prizadevanja, da se zagotovi ustrezno informiranje islandskih državljanov o posledicah članstva v EU.
JÄRELDUSED JA SOOVITUSED
SKLEPNE UGOTOVITVE IN PRIPOROčILA
Eespool esitatud analüüsi põhjal esitab komisjon järgmised järeldused ja soovitused :
Glede na zgoraj navedeno analizo so sklepne ugotovitve in priporočila Komisije naslednja:
1. Laienemine aitab tugevdada rahu ja stabiilsust Euroopas. ELi strateegilistes huvides on toetada laienemisprotsessi, lähtudes kokkulepitud põhimõtetest ja tingimustest ning Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumisel kokkulepitud uuest laienemiskonsensusest. Selleks et laienemine kulgeks edukalt, on tarvis kõikide sidusrühmade kindlat poliitilist pühendumust. Laienemisprotsess peab olema kõigi osapoolte jaoks kindel ja usaldust äratav. Kandidaatriigid peavad olema hästi ette valmistunud ja täitma täpselt kõik tingimused ning tingimuste täitmise korral peab neil olema selge ja käegakatsutav Euroopa perspektiiv.
1. Širitev krepi mir in stabilnost v Evropi. V strateškem interesu EU je, da nadaljuje širitven proces na podlagi dogovorjenih načel in pogojev ter obnovljenega soglasja o širitvi, o katerem se je Evropski svet dogovoril decembra 2006. Za uspešno širitev je potrebna trdna politična zavezanost vseh zainteresiranih strani. V širitev morajo še naprej verjeti vsi udeleženci. Države, ki želijo pristopiti, morajo biti na podlagi strogih pogojev dobro pripravljene ter imeti jasno in oprijemljivo evropsko perspektivo po tem, ko bodo te pogoje izpolnile.
2. Laienemisprotsess aitab ELil paremini saavutada oma eesmärke paljudes valdkondades, mis on majanduse elavdamise ja jätkusuutliku majanduskasvu seisukohast eriti olulised. Sellised valdkonnad on näiteks õigusnormide lähendamine ja siseturg, energeetika, transport, keskkonnakaitse ja jõupingutused kliimamuutustega toimetulekuks, samuti ELi turvalisuse edendamine.
2. Širitveni proces EU pomaga, da bolje doseže svoje cilje politike na več področjih, ki so pomembna za oživitev gospodarstva in trajnostno rast, kot so zbliževanje pravnih ureditev in notranji trg, energetika, promet, varstvo okolja ter prizadevanja za omejevanje podnebnih sprememb in večja varnost v EU.
3. Komisjon tugevdab veelgi oma järelevalvet laienemisprotsessis osalevate riikide makromajandusliku poliitika üle, võttes arvesse ka uut arengut ELi majanduse juhtimises. Komisjon ootab laienemisprotsessis osalevatelt riikidelt, et nad viiksid ellu ELiga seotud reforme ja parandaksid oma ettevõtluskeskkonda, tehes niimoodi edusamme majanduskriisist väljumiseks ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks. Komisjon kaasab laienemisprotsessis osalevaid riike ELi tasandil tehtavatesse algatustesse, mille eesmärk on saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Ta kutsub laienemisprotsessis osalevaid riike üles kajastama Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke oma riiklikes poliitilistes prioriteetides, osalema piirkondlikes poliitilistes rühmades, mille raames vaadataks reformide tulemused korrapäraselt läbi, ning seadma võimaluse korral piirkonnapõhiseid eesmärke.
3. Komisija bo nadalje krepila spremljanje makroekonomskih politik držav širitve, tudi ob upoštevanju novih sprememb v gospodarskem upravljanju EU. Komisija pričakuje , da bodo države širitve nadaljevale reforme, povezane z EU, in izboljšale poslovno okolje ter tako pomagale pri premostitvi gospodarske krize in doseganju trajnostne rasti. Komisija bo države širitve vključila v pobude, sprejete na ravni EU, za doseganje ciljev strategije Evropa 2020 . Države širitve poziva, naj v svoje nacionalne politične prednostne naloge vključijo cilje strategije Evropa 2020, sodelujejo v regionalnih skupinah politik za redno pregledovanje rezultatov teh reform ter po potrebi določijo cilje za vsako posamezno regijo.
4. Komisjon innustab laienemisprotsessis osalevaid riike parandama haavatavate elanikkonnarühmade tingimusi, sealhulgas kaasama romad riigi sotsiaal- ja majandusellu. Komisjon kohustub neid sellistes püüdlustes toetama.
4. Komisija spodbuja države širitve, naj si prizadevajo za izboljšanje pogojev za ranljive skupine, pa tudi socialno in ekonomsko vključevanje Romov. Komisija se zavezuje, da bo države podpirala pri njihovih prizadevanjih.
5. Komisjon seab endiselt esikohale kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning laienemisprotsessis osalevate riikidega peetava õigusriigialase dialoogi süvendamise. Enamik laienemisprotsessis osalevaid riike peab tegema olulisi edusamme õigusriigi põhimõtte järgimise tugevdamiseks, eelkõige saavutama usaldusväärseid tulemusi võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
5. Komisija bo še naprej dajala prednost reformi sodstva in javne uprave ter boju proti organiziranemu kriminalu in korupciji ter z državami širitve nadalje krepila dialog o pravni državi . Večina držav širitve mora znatno napredovati na področju utrjevanja pravne države in si zlasti pridobiti verodostojne izkušnje v boju proti organiziranemu kriminalu in korupciji.
6. Sõna- ja meediavabadus valmistab endiselt probleeme enamikus laienemisprotsessis osalevates riikides ning tuvastatud probleemide lahendamist tuleb käsitada prioriteedina. Edusammud kõnealuses valdkonnas on äärmiselt tähtsad ja komisjon jälgib neid tähelepanelikult. Komisjon jätkab kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist ja kasutab selleks täies ulatuses oma kodanikuühiskonna rahastamisvahendi võimalusi.
6. Svoboda izražanja in medijev ostajata zaskrbljujoči v večini držav širitve. Ugotovljene probleme je treba obravnavati prednostno. Napredek na tem področju je bistvenega pomena in Komisija ga bo temeljito spremljala. Komisija bo še naprej podpirala organizacije civilne družbe in v celoti izkoriščala mehanizem za spodbujanje razvoja civilne družbe.
7. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi oluline element on piirkondlik koostöö . Lääne-Balkani riigid on teinud piirkondliku koostöö valdkonnas märkimisväärseid edusamme ning neid ei tohiks õõnestada Kosovo suhtes valitsevad erimeelsused. Piirkondlik koostöönõukogu peab keskenduma oma tulemuspõhise strateegia rakendamisele.
7. Regionalno sodelovanje je bistven element stabilizacijsko-pridružitvenega procesa. Države zahodnega Balkana so na področju regionalnega sodelovanja dosegle obsežen napredek, ki ne bi smel biti spodkopan zaradi razhajanj glede statusa Kosova. Svet za regionalno sodelovanje se mora osredotočiti na izvajanje strategije, usmerjene v rezultate.
8. Olulisi edusamme on tehtud viisanõude kaotamise suunas. Viisanõue on kaotatud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanike suhtes. Peagi kaotatakse viisanõue ka Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kodanike suhtes, kui ELil on selged tõendid selle kohta, et ka need riigid on kõnealused kriteeriumid täitnud. Asjaomased riigid peavad tegema täiendavaid jõupingutusi oma kodanike teavitamiseks viisavabaduse ulatusest ja selle piirangutest, viisavabaduse rakendamise tähelepanelikuks jälgimiseks ning vajaduse korral asjakohaste korrektiivmeetmete võtmiseks.
8. Na področju liberalizacije vizumskega režima je bil dosežen znaten napredek. Vizumska obveznost za državljane Nekdanje jugoslovanske republike Makedonije, Črne gore in Srbije je bila odpravljena. Vizumska obveznost bo kmalu odpravljena za državljane Bosne in Hercegovine ter Albanije, na podlagi elementov, ki jasno dokazujejo, da tudi ti državi izpolnjujeta merila uspešnosti. Zadevne države si morajo nadalje prizadevati za informiranje svojih državljanov o obsegu in omejitvah režima potovanj brez vizumov, za temeljito spremljanje njegovega izvajanja in, če je to potrebno, sprejetje ustreznih popravnih ukrepov.
9. Asjaomased pooled peavad lahendama oma kahepoolsed küsimused , järgides heanaaberlikkuse põhimõtet ja võttes arvesse kogu ELi huve. Kahepoolsed küsimused ei tohi ühinemisprotsessi pidurdada. EL on valmis hõlbustama lahenduste otsimise protsessi ja toetama sellega seotud algatusi. Piirkonna jaoks on saabunud aeg kõrvaldada leppimisega seotud hiljutise positiivse arengu taustal minevikukonfliktidest tulenevad võlad. Väga oluline on säilitada heanaaberlikud suhted.
9. Dvostranska vprašanja morajo vpletene strani rešiti v dobrososedskem duhu in ob upoštevanju splošnih interesov EU. Dvostranska vprašanja ne smejo zadrževati pristopnega procesa. EU je pripravljena prispevati k iskanju rešitev in podpirati ustrezne pobude. Prišel je čas, da regija premosti konflikte iz preteklosti in gradi na nedavnem pozitivnem zagonu glede sprave. Še vedno so ključni dobri sosedski odnosi.
10. Komisjon tuletab meelde, et need läbirääkimispeatükid, mille puhul tehnilised ettevalmistused on lõpetatud, tuleks avada või ajutiselt sulgeda asjaomase õigustiku alusel, kooskõlas läbirääkimisraamistikuga ning vastavalt nõukogus kokkulepitud meetmetele. ELi huvides on alustada arutelusid keeruliste peatükkide üle läbirääkimiste varases etapis. Selliste peatükkide hulka kuulub ka kohtusüsteemi ja põhiõigusi käsitlev peatükk, millega nõutakse veenvate ja usutavate tulemuste saavutamist ja mis on seetõttu tõenäoliselt üks viimaseid suletavaid peatükke.
10. Komisija opozarja, da bi bilo treba pogajalska poglavja, za katera so se zaključile tehnične priprave, začeti ali začasno zapreti na podlagi zadevnega pravnega reda EU v skladu s pogajalskimi okviri in ob upoštevanju ukrepov, o katerih se je dogovoril Svet. V interesu EU je, da se razprave o težavnih pogajalskih poglavjih začnejo že na začetku pogajanj, vključno s poglavjem o sodstvu in temeljnih pravicah, za katero je treba pridobiti prepričljive in verodostojne izkušnje , zaradi česar je verjetno, da se bo to poglavje zaključilo med zadnjimi.
11. Ühinemiseelne abi on laienemisstrateegia lahutamatu osa ja sellega aidatakse ühineda soovivatel riikidel viia ellu partnerluste ja eduaruannete prioriteete. Abi saavad riigid peavad suurendama oma suutlikkust ELi vahendeid tõhusalt kasutada.
11. Predpristopna pomoč je sestavni del strategije širitve in je zasnovana kot pomoč pri izpolnjevanju prednostnih nalog, ugotovljenih v partnerstvih in poročilih o napredku. Države upravičenke morajo povečati svoje zmogljivosti za učinkovito uporabo sredstev EU.
12. Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema ELi institutsioonidega koostööd, et suurendada mõistmist ja laienemisprotsessile avaldatavat toetust ning selgitada, kuidas võib laienemine ühiste eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Komisjon kohustub parandama laienemisprotsessi käsitlevat objektiivset teabevahetust ning esitama sellist teavet kasutajasõbralikus vormis praegu kättesaadavate mitmesuguste meedia- ja sidevahendite kaudu.
12. Komisija države članice poziva k sodelovanju z institucijami EU, da izboljšajo razumevanje širitvenega procesa in povečajo podporo temu procesu ter pojasnijo, kako nam lahko pomaga pri uresničevanju skupnih ciljev. Komisija si prizadeva izboljšati pretok objektivnih informacij o širitvenem procesu v obliki, prijazni uporabniku, in prek različnih zdaj razpoložljivih medijev sporočanja.
13. Horvaatia on teinud häid edusamme liikmeks saamise kriteeriumide täitmise suunas ja temaga peetavad ühinemisläbirääkimised on jõudnud viimasesse etappi. Horvaatia edu aluseks ühinemisprotsessis on kooskõlas läbirääkimisraamistikuga endiselt täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Komisjon on seisukohal, et läbirääkimised lõpetatakse, kui Horvaatia on täitnud kõik peatükkide sulgemise kriteeriumid, eriti kohtusüsteemi ja põhiõiguste, sealhulgas korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, ning on vabastanud ELi vajadusest kaaluda koostöö- ja kontrollimehhanismi kasutuselevõtmist pärast ühinemist. Komisjon jälgib tähelepanelikult Horvaatia edusamme kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas ja teeb nende kohta kokkuvõtte 2011. aasta esimeses kvartalis.
13. Hrvaška je dobro napredovala pri izpolnjevanju meril za članstvo in pristopna pogajanja so v zaključni fazi. Celovito sodelovanje Hrvaške z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo ostaja pogoj za napredovanje države v okviru pristopnega procesa v skladu s pogajalskim okvirom. Komisija meni, da bi se morala pogajanja zaključiti, ko bo Hrvaška izpolnila še neizpolnjena merila za zaključek pogajanj, zlasti na področju sodstva in temeljnih pravic, vključno z bojem proti korupciji, s čimer EU po pristopu ne bo treba uporabljati mehanizma sodelovanja in preverjanja. Komisija bo temeljito spremljala napredek Hrvaške na področju sodstva in temeljnih pravic ter ocenila razmere v prvem četrtletju leta 2011.
14. Türgi on jätkanud poliitiliste reformide elluviimist ning reforminud eelkõige oma põhiseadust. Täiendavaid tulemusi on vaja põhiõiguste valdkonnas, „demokraatlikus avanemises” ja sidusrühmade reformiprotsessi kaasamises. Eriti suur ülesanne on kindlustada tegelik sõnavabadus. Ühinemisläbirääkimised on edenenud, ehkki võrdlemisi aeglaselt. Türgi saab läbirääkimiste tempot kiirendada, kui ta teeb edusamme läbirääkimisraamistikus kindlaksmääratud kriteeriumide ja nõuete täitmisel. Türgi peab nüüd kiiresti täitma oma kohustuse rakendada assotsieerimislepingu lisaprotokolli täielikult ja mittediskrimineerival viisil ning tegema edusamme, et normaliseerida kahepoolsed suhted Küprose Vabariigiga. EL jälgib 21. septembri 2005. aasta deklaratsioonis käsitletud valdkondades tehtud edusamme vastavalt nõukogu järeldustele, sealhulgas nõukogu 2006. aasta detsembri ja 2009. aasta detsembri järeldustele, ning vaatab need läbi. Juhul kui edusamme ei ole tehtud, soovitab komisjon ELil säilitada 2006. aasta meetmed, millel on kestev mõju läbirääkimiste üldisele edenemisele.
14. Turčija je zlasti z reformo svoje ustave nadaljevala proces političnih reform. Nadaljnji rezultati so potrebni glede temeljnih pravic, „demokratičnega odpiranja“ in sodelovanja vseh zainteresiranih strani v reformnem procesu. Zagotavljanje svobode izražanja je v praksi poseben izziv. Pristopna pogajanja so napredovala, čeprav bolj počasi. Če bo Turčija napredovala pri izpolnjevanju meril uspešnosti in zahtev, določenih v pogajalskem okviru, bo lahko pospešila hitrost pogajanj. Turčija mora zdaj nujno izpolniti svojo obveznost glede popolnega nediskriminatornega izvajanja Dodatnega protokola k pridružitvenemu sporazumu in napredovati pri normalizaciji dvostranskih odnosov z Republiko Ciper. EU bo v skladu s sklepi Sveta, vključno s sklepi iz decembra 2006 in decembra 2009, še naprej spremljala in proučevala napredek glede vprašanj, ki jih zajema Deklaracija z dne 21. septembra 2005. Če ne bo napredka, Komisija priporoča, da EU ohrani ukrepe iz leta 2006, kar bo še naprej vplivalo na splošno napredovanje pogajanj.
15. Küprose probleemi lahendamiseks jätkavad Küprose kreeka ja türgi kogukondade juhid ÜRO egiidi all toimuvaid läbirääkimisi kõiki osalisi rahuldava lahenduse saavutamiseks. Komisjon toetab nende jõupingutusi ja annab ELi pädevusse kuuluvates küsimustes tehnilist nõu. Komisjon kutsub mõlema kogukonna juhte üles suurendama jõupingutusi, et viia lahenduse saavutamiseks peetavad läbirääkimised võimalikult ruttu eduka lõpuni. Samuti kutsutakse Türgit uuesti üles andma konkreetne panus Küprose küsimuses kõiki osalisi rahuldava lahenduse saavutamisse.
15. V zvezi z vprašanjem Cipra voditelji grške in turške skupnosti na Cipru pod okriljem Združenih narodov nadaljujejo pogajanja o celovitem dogovoru. Komisija podpira njihova prizadevanja in zagotavlja tehnično svetovanje o vprašanjih v okviru pristojnosti EU. Oba voditelja poziva, naj okrepita svoja prizadevanja za čimprejšnji uspešen zaključek pogovorov o rešitvi spora, Turčijo pa ponovno poziva, naj s konkretnimi dejanji prispeva k celovitemu dogovoru o ciprskem vprašanju.
16. Algatatud on Islandi ühinemisprotsess. Pärast komisjonilt soovituse saamist tema 2010. aasta veebruari arvamuse raames ja otsuse tegemist Euroopa Ülemkogu juunikuu kohtumisel, alustati 2010. aasta juulis Islandiga ühinemisläbirääkimisi ning kohe on algamas ka ELi õigustiku võrdlemine Islandi õigustikuga. Islandil tuleb täita kehtivad kohustused, näiteks Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevad kohustused, mille on kindlaks määranud EFTA järelevalveamet. Olulisi jõupingutusi on tarvis teha selleks, et teavitada Islandi kodanikke nõuetekohaselt ELi liikmeks saamisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest.
16. Pristopni proces z Islandijo se je začel. Po priporočilu iz mnenja, ki ga je Komisija dala februarja 2010, in odločitvi, sprejeti na junijskem zasedanju Evropskega sveta, so se pristopna pogajanja začela julija 2010, pregled usklajenosti pravnega reda EU z Islandijo pa se bo začel v kratkem. Islandija bo morala spoštovati obstoječe obveznosti, kot so obveznosti, ki jih je opredelil nadzorni organ Efte v okviru Sporazuma o Evropskem gospodarskem prostoru. Potrebna so znatna prizadevanja, da se zagotovi ustrezno informiranje islandskih državljanov o posledicah članstva v EU.
17. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik täidab poliitilisi kriteeriume endiselt piisaval tasemel. Peamistes reformimist nõudvates valdkondades on tehtud täiendavaid, ehkki ebaühtlasi edusamme. Eelkõige on jõupingutusi tarvis kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformimiseks. Komisjon kordab uuesti oma soovitust alustada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeks saamise üle. Oluline on heanaaberlike suhete säilitamine, mis hõlmab ka ÜRO egiidi all toimuvate läbirääkimiste teel saavutatavat kõiki osapooli rahuldavat lahendust nimeprobleemile.
17. Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija še naprej zadostno izpolnjuje politična merila. Na ključnih področjih reform je bil dosežen nadaljnji, čeprav neenakomeren napredek. Prizadevanja so potrebna zlasti glede reform sodstva in javne uprave. Komisija ponovno opozarja na svoje priporočilo , da je treba z Nekdanjo jugoslovansko republiko Makedonijo začeti pogajanja za pristop k Evropski uniji. Bistvenega pomena je, da se ohranijo dobri sosedski odnosi ter da se pod okriljem Združenih narodov poišče rešitev vprašanja glede imena, ki se doseže s pogajanji in je obojestransko sprejemljiva.
18. Täna vastu võetud arvamustes soovitab komisjon alustada ühinemisläbirääkimisi Montenegro ja Albaaniaga , niipea kui kõnealused riigid on saavutanud vajaliku taseme 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kindlaksmääratud liikmesuskriteeriumide täitmisel. Eelkõige peavad Montenegro ja Albaania tegema edusamme nende kohta esitatud arvamustes täpsustatud konkreetsetes prioriteetsetes valdkondades. Komisjon soovitab nõukogul anda Montenegrole kandidaatriigi staatus ning õhutab Albaaniat tegema seni saavutatud edule toetudes täiendavaid jõupingutusi. Mõlema riigi kohta koostatavas eduaruandes, mis esitatakse 2011. aasta laienemispaketi raames, keskendub komisjon eelkõige sellele, kuidas rakendatakse nendes riikides prioriteetseid meetmeid, mis on vajalikud probleemide lahendamiseks enne ühinemisläbirääkimiste alustamist.
18. V mnenjih, ki jih je Komisija sprejela danes, priporoča , da bi se morala pristopna pogajanja s Črno goro in Albanijo začeti po tem, ko bosta ti državi dosegli zadostno stopnjo usklajenosti z merili za članstvo, ki so bila določena leta 1993 na zasedanju Evropskega sveta v Københavnu. Črna gora in Albanija morata zlasti izpolniti ključne prednostne naloge, določene v njunih mnenjih. Komisija priporoča , da Svet Črni gori odobri status države kandidatke. Albanijo poziva, naj si še bolj prizadeva in nadaljuje do zdaj dosežen napredek. Poročilo Komisije o napredku za obe državi v okviru širitvenega paketa leta 2011 se bo osredotočalo zlasti na izvajanje ključnih prednostnih nalog, ki jih je treba obravnavati v zvezi z začetkom pristopnih pogajanj.
19. Serbia esitas taotluse saada ELi liikmeks 2009. aasta detsembris ja 2010. aasta oktoobris kutsus nõukogu komisjoni üles esitama oma arvamuse. Serbia on jätkanud oma poliitilise reformikava rakendamist ja vahelepingu rakendamisega seotud edusammude tegemist. Tal on head väljavaated täita stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõuded. Riik on astunud olulisi samme lepitusprotsessi edendamiseks piirkonna riikidega. Täiendavaid jõupingutusi on tarvis teha kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformimiseks, samuti tõhusamaks võitluseks organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga. Serbia on jätkanud koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Paraku on kõnealuse kohtu otsitavad kaks põgenikku siiani tabamata. Täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on vastavalt nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldustele ELi liikmesuse põhitingimuseks. Serbia suhtumine Kosovo osalemisse piirkondlikus kaubanduses ja koostöös peab olema konstruktiivsem. Tugevdada tuleb koostööd õigusriigimissiooniga EULEX seoses missiooniga Kosovo põhjaosas.
19. Srbija je decembra 2009 zaprosila za članstvo v EU in Svet je oktobra 2010 pozval Komisijo, naj o tem pripravi mnenje. Država je nadalje izvajala svoj program političnih reform in si še naprej pridobivala izkušnje pri izvajanju določb začasnega sporazuma. Ima dobro izhodišče za izpolnjevanje zahtev iz stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma. Srbija je sprejela pomembne ukrepe za dosego sprave v regiji. Dodatna prizadevanja so potrebna glede reforme pravosodja in javne uprave, pa tudi na področju boja proti organiziranemu kriminalu in korupciji. Srbija je še naprej sodelovala z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo. Toda dva preostala ubežnika Mednarodnega kazenskega sodišča za nekdanjo Jugoslavijo sta še vedno na prostosti. Celovito sodelovanje z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo ostaja v skladu s sklepi Sveta z dne 25. oktobra 2010 bistveni pogoj za članstvo v EU. Srbija mora dokazati konstruktivnejši odnos do udeležbe Kosova v regionalni trgovini in sodelovanju. Okrepiti je treba sodelovanje z misijo EULEX za krepitev pravne države na severu Kosova.
20. Pärast ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vastuvõtmist aitab EL hõlbustada Belgradi ja Priština dialoogi, et soodustada koostööd, teha edusamme ELi suunas liikumisel ja parandada inimeste elujärge.
20. Po sprejetju resolucije Generalne skupščine Združenih narodov bo EU podprla proces dialoga med Beogradom in Prištino, da bi se spodbudilo sodelovanje, dosegel napredek na poti v EU in izboljšalo življenje ljudi.
21. Märkimisväärselt on edenenud detsentraliseerimisprotsess Kosovos ja tugevnenud on EULEXiga tehtav koostöö. Valitsus on suurendanud oma suutlikkust rakendada Euroopa suunas liikumise kava ja reformipoliitikat. Olulised ülesanded seisavad siiski veel ees ja need on seotud õigusriigi valdkonnaga, sealhulgas kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformi ning korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastase võitlusega. Endiselt valmistab muret kogukondadevaheline dialoog ja kogukondade lepitamine, samuti vähemuste, eelkõige Kosovo serblaste kaitse ja integratsioon. Ametiasutused peavad tagama, et Kosovo osalust piirkondliku koostöö foorumitel käsitletakse konstruktiivselt, nii et Kosovo oleks suuteline piirkonna arenguga sammu pidama.Komisjon viib kooskõlas nõukogu 2009. aasta detsembri järeldustega ellu algatusi, mis on kavandatud Kosovot käsitlevas 2009. aasta oktoobri teatises. Komisjon tervitab Kosovo hiljutisi edusamme pagulaste tagasivõtmist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel, tagasipöördujate taasintegreerimist käsitleva tegevuskava väljatöötamisel ning taasintegreerimise toetamisel sihipäraste ressurssidega. Eeldusel et tegevuskava rakendamist jätkatakse, kohustub komisjon peagi alustama viisanõude kaotamise dialoogi . Komisjon abistab Kosovot nende tingimuste kindlaksmääramisel, mille täitmine on vajalik võimaliku kaubanduslepingu sõlmimiseks ELiga. Kui Kosovo on vajalikud tingimused täitnud, esitab komisjon läbirääkimisjuhised kaubanduslepingu sõlmimiseks. Komisjon teeb ettepaneku anda Kosovole võimalus osaleda asjaomastes liidu programmides , näiteks programmides „Kodanike Euroopa” ja „Kultuur”. Komisjon esitab selleks raamlepingu sõlmimise läbirääkimisjuhised.
21. Proces decentralizacije na Kosovu je precej napredoval in sodelovanje z misijo EULEX se je povečalo. Kosovska vlada je izboljšala svojo sposobnost izvajanja evropskega programa in reformne politike. Vseeno pa ostajajo glavni izzivi glede pravne države, vključno z reformo javne uprave in sodstva, pa tudi boja proti korupciji, organiziranemu kriminalu in pranju denarja. Področja dialoga in sprave med skupnostmi ter varstva in vključevanja manjšin, zlasti kosovskih Srbov, so še vedno zaskrbljujoča. Organi morajo zagotoviti konstruktiven pristop k sodelovanju Kosova v forumih za regionalno sodelovanje, da bi Kosovo držalo korak z napredkom v regiji.Komisija spodbuja pobude, opisane v sporočilu iz oktobra 2009 o Kosovu, v skladu s sklepi Sveta iz decembra 2009. Komisija pozdravlja nedavni napredek Kosova na področju sprejemanja zakonodaje o ponovnem sprejemu s pripravo akcijskega načrta o ponovnem vključevanju povratnikov, kateremu so bila dodeljena potrebna sredstva. Pod pogojem, da se bo ta še naprej izvajal, si Komisija prizadeva, da bo v kratkem začela dialog o liberalizaciji vizumskega režima . Komisija Kosovu pomaga pri vzpostavljanju pogojev, potrebnih za morebitni trgovinski sporazum z EU. Ko bo Kosovo izpolnilo zadevne obveznosti, bo Komisija predlagala pogajalske direktive za trgovinski sporazum . Komisija bo predlagala, da se Kosovu zagotovi možnost sodelovanja v ustreznih programih Unije , kot sta programa „Evropa za državljane“ in „Kultura“. V ta namen bo Komisija predlagala pogajalske direktive za okvirni sporazum.
22. Bosnia ja Hertsegoviina peab kujundama valitsuse, kes pühenduks riigi tuleviku ELiga seostamisele ja kiirendaks asjaomaseid reforme. Bosnia ja Hertsegoviina peaks tegema kiiresti esimesi samme oma põhiseaduse vastavusse viimiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning parandama oma institutsioonide toimimist. Riik peab suutma üle võtta ja rakendada ELi õigusakte ja eeskirju ning tagada nende täitmise. Rahvusvaheliste kohustustega seoses on oluline teha edusamme kõrge esindaja büroo sulgemisega seotud eesmärkide ja tingimuste täitmisel. EL abistab oma tugevdatud kohaloleku kaudu Bosniat ja Hertsegoviinat ELiga seotud eesmärkide saavutamisel.
22. Bosna in Hercegovina mora oblikovati vlado, ki bo zavezana prihodnosti države v EU in bo pospešila ustrezne reforme. Bosna in Hercegovina mora nujno sprejeti prve ukrepe za uskladitev svoje ustave z Evropsko konvencijo o človekovih pravicah ter izboljšanje delovanja svojih institucij. Država mora biti sposobna sprejemati, izvajati in izvrševati zakone in določbe EU. V zvezi z mednarodnimi obveznostmi je napredovanje na področju izpolnjevanja ciljev in pogojev, ki so bili določeni za zaprtje Urada visokega predstavnika, še naprej bistvenega pomena. EU bo z okrepljeno prisotnostjo Bosni in Hercegovini pomagala pri izpolnjevanju ciljev, predvidenih v svojem programu.
23. Üldiselt nähtub 2010. aasta eduaruannetest, et ELi laienemisprotsess edeneb tempos, mille määrab peamiselt kandidaatriikide tõestatud suutlikkus täita liikmesusest tulenevaid kohustusi. See nõuab kestva mõjuga reforme ning usaldusväärseid ja veenvaid õiguslikke ja institutsioonilisi kohandusi. Kuna asjaomased riigid vastavad neile kehtestatud standarditele, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi ning põhiõiguste ja –vabaduste valdkonnas, kohustub EL tegema nendega koostööd, et aidata neil laienemisprotsessi raames teha järgmisi edusamme.
23. Poročila o napredku za leto 2010 na splošno navajajo, da proces širitve EU napreduje s hitrostjo, ki je v veliki meri odvisna od dokazane sposobnosti držav, ki želijo pristopiti, da prevzamejo obveznosti članstva. Za to so potrebne trajnostne reforme , pa tudi verodostojne in prepričljive zakonodajne in institucionalne prilagoditve. Ko bodo zadevne države izpolnile določene standarde, med drugim zlasti standarde, povezane z demokracijo, pravno državo ter temeljnimi pravicami in svoboščinami, se EU zavezuje, da bo z njimi sodelovala pri napredovanju k naslednjim fazam procesa.
1. LISA
PRILOGA 1
Järeldused ja soovitused, mis on esitatud komisjoni arvamustes Montenegro ja Albaania liikmeks astumise avalduste kohta
Sklepne ugotovitve in priporočila iz mnenj Komisije o prošnjah za članstvo Črne gore in Albanije
Montenegro
Črna gora
Montenegro on teinud jõupingutusi, et täita demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset kindlustavate institutsioonide stabiilsusega seotud kriteeriume, mis määrati kindlaks 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimusi. Kõnealuste jõupingutuste tegemist tuleb jätkata.
Črna gora je napredovala pri izpolnjevanju meril, ki v skladu s sklepi zasedanja Evropskega sveta v Københavnu leta 1993 določajo, da mora država imeti stabilne institucije, ki zagotavljajo demokracijo, pravno državo in človekove pravice ter spoštovanje in varstvo manjšin, pa tudi pogojev stabilizacijsko-pridružitvenega procesa. Kljub temu pa so potrebna nadaljnja prizadevanja.
Majanduslike kriteeriumide täitmisel on Montenegro saavutanud teatava makromajandusliku stabiilsuse. Selleks et saada toimiva turumajandusega riigiks, nagu sätestati 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, peab Montenegro siiski veel tegelema sisemise ja välimise tasakaalustamatuse probleemiga ning puudujääkidega finantssektori ja tööturgude toimimises ja tugevdama õigusriigi põhimõtte järgimist. Selleks et riik suudaks keskmise tähtaja jooksul toime tulla Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, peaks ta arendama oma füüsilist infrastruktuuri ja inimkapitali ning jätkama struktuurireformide elluviimist.
Črna gora je glede gospodarskih meril dosegla določeno stopnjo makroekonomske stabilnosti. Za vzpostavitev delujočega tržnega gospodarstva, kot je bilo določeno na zasedanju Evropskega sveta v Københavnu leta 1993, pa mora Črna gora odpraviti notranja in zunanja neravnovesja, pa tudi obstoječe pomanjkljivosti, zlasti v finančnem sektorju in delovanju trgov dela, ter okrepiti pravno državo. Da bi se Črna gora lahko srednjeročno spopadla s pritiski konkurence in tržnimi silami v Uniji, mora okrepiti fizično infrastrukturo in človeški kapital ter nadalje izvajati strukturne reforme.
Montenegro tulemused stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste täitmisel on üldiselt head.
Črna gora ima na splošno pozitivne izkušnje pri izpolnjevanju obveznosti iz stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma.
Montenegro võiks olla keskmise tähtaja jooksul valmis hakkama täitma liikmesusest tulenevaid kohustusi liidu õigustiku enamikus valdkondades, eeldusel et õigusaktide ühtlustamist jätkatakse ning õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks tehakse pidevaid ja märkimisväärseid jõupingutusi. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata kaupade vaba liikumise, intellektuaalomandiõiguste, põllumajanduse ja maaelu arengu, toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, kalanduse, statistika, sotsiaalpoliitika ja tööhõive, regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise, kohtusüsteemi ja põhiõiguste, õiguse, vabaduse ja turvalisuse ning finantsjärelevalve valdkonnale. Täielik kooskõla liidu õigustikuga keskkonnasektoris võidakse saavutada alles pikema aja jooksul ja selleks oleks tarvis teha rohkem investeeringuid. Kõnealuse valdkonna jõupingutusi tuleb kiirendada.
Črna gora bo lahko srednjeročno prevzela obveznosti članstva na večini področij pravnega reda EU, če bo nadaljevala postopek usklajevanja nacionalne zakonodaje s pravnim redom Unije ter si znatno in trajno prizadevala za izvajanje in izvrševanje zakonodaje. Posebno pozornost je treba nameniti področjem prostega pretoka blaga, prava intelektualne lastnine, kmetijstva in razvoja podeželja, varnosti hrane, veterinarske in fitosanitarne politike, ribištva, statističnih podatkov, socialne politike in zaposlovanja, regionalne politike in usklajevanja strukturnih instrumentov, sodstva in temeljnih pravic, pravice, svobode in varnosti ter finančnega nadzora. Dosledno spoštovanje pravnega reda EU na področju okolja bi bilo mogoče doseči le dolgoročno, za kar bi bile potrebne velike naložbe. Prizadevanja na tem področju je treba pospešiti.
Montenegro ühinemine avaldaks Euroopa Liidu poliitikale vaid piiratud üldist mõju ega mõjutaks liidu suutlikkust säilitada ja süvendada oma arengut.
Pristop Črne gore bi imel omejen skupen vpliv na politike Evropske unije ter ne bi prizadel sposobnosti Unije, da ohranja in poglablja svoj lasten razvoj.
Komisjon on seisukohal, et läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks tuleks Montenegroga alustada siis, kui riik on saavutanud vajaliku taseme liikmesuskriteeriumide, sealhulgas eelkõige õigusriigi põhimõtte järgimise eest vastutavate institutsioonide stabiilsust eeldavate Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel. Selleks peab Montenegro tegema edusamme eelkõige järgmistes prioriteetsetes valdkondades.
Komisija meni, da bi se morala pogajanja za pristop Črne gore k Evropski uniji začeti po tem, ko bo država dosegla zadostno stopnjo usklajenosti z merili za članstvo, zlasti s københavnskimi političnimi merili, ki določajo, da mora država imeti stabilne institucije, ki zagotavljajo predvsem pravno državo. Črna gora mora zlasti izpolniti naslednje ključne prednostne naloge:
- Parandama vastavalt OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE-ODIHR) ja Veneetsia komisjoni soovitustele valimiste korraldamise õiguslikku raamistikku; tugevdama parlamendi seadusandlikku rolli ja järelevalvevolitusi.
- izboljšati zakonodajni okvir za volitve v skladu s priporočili Urada za demokratične institucije in človekove pravice ter Beneške komisije ter povečati zakonodajno in nadzorno vlogo parlamenta,
- Tegema olulisi samme avaliku halduse reformimiseks, muutes üldise haldusmenetluse seadust, samuti avaliku teenistuse ja riigiteenistujate seadust, ning tõhustades inimressursside haldamise eest vastutava asutuse ja riikliku auditeerimisasutuse toimimist eesmärgiga suurendada professionaalsust ja avaliku halduse depolitiseerimist ning tugevdada läbipaistvat ja tulemuspõhist menetlust ametisse nimetamisel ja edutamisel.
- dokončati bistvene dele reforme javne uprave, vključno s spremembami zakona, ki ureja splošni upravni postopek, ter zakona o javnih in državnih uslužbencih ter okrepitvijo organa za upravljanje človeških virov in državnega revizijskega organa, za povečanje strokovnosti in depolitizacijo javne uprave ter krepitev preglednega pristopa za imenovanja in napredovanja, ki temelji na zaslugah,
- Tugevdama õigusriigi põhimõtte järgimist eelkõige kohtu- ja prokuratuurinõukogude liikmete ja riiklike süüdistajate depolitiseeritud ja tulemuspõhise ametisse nimetamise ning samuti kohtunike ja prokuröride sõltumatuse, iseseisvuse, nende tegevuse tõhususe ja vastutuse suurendamise kaudu.
- okrepiti pravno državo, zlasti z depolitizacijo imenovanj članov sodnega in tožilskega sveta ter državnih tožilcev, ki bodo temeljila na zaslugah, pa tudi s povečanjem neodvisnosti, avtonomije, učinkovitosti ter odgovornosti sodnikov in tožilcev,
- Parandama korruptsioonivastase võitluse õiguslikku raamistikku ning rakendama valitsuse korruptsioonivastast strateegiat ja tegevuskava; saavutama usaldusväärseid tulemusi kõikide tasandite korruptsioonijuhtumite ennetaval uurimisel ning nende eest vastutusele võtmisel ja süüdistuste esitamisel.
- izboljšati protikorupcijski pravni okvir ter izvajati vladno protikorupcijsko strategijo in akcijski načrt, pridobiti oprijemljive izkušnje na področju proaktivnega preiskovanja kaznivih dejanj, pregona kaznivih dejanj in obsodb za kazniva dejanja v primerih korupcije na vseh ravneh,
- Tugevdama võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu, tuginedes ohtude hindamisele ja ennetavale uurimisele, suuremale koostööle piirkonna ja ELi partneritega, jälitustegevusega seotud andmete tõhusale töötlemisele ning õiguskaitsealase suutlikkuse ja kooskõlastamise suurendamisele. Saavutama kõnealuses valdkonnas usaldusväärseid tulemusi.
- okrepiti boj proti organiziranemu kriminalu z ocenjevanjem ogroženosti in proaktivnim preiskovanjem kaznivih dejanj, povečanim sodelovanjem z regionalni partnerji in partnerji EU, učinkovito obdelavo obveščevalnih podatkov o kaznivih dejanjih ter boljšimi zmogljivosti organov pregona in njihovo usklajenostjo. Na tem področju je treba pridobiti oprijemljive izkušnje,
- Edendama meediavabadust, viies oma õigusliku raamistiku kooskõlla Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga laimamise küsimuses ja süvendades kodanikuühiskonnaga tehtavat koostööd.
- povečati svobodo medijev, zlasti na podlagi usklajevanja s sodno prakso Evropskega sodišča za človekove pravice na področju obrekovanja, in okrepiti sodelovanje s civilno družbo,
- Rakendama kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega diskrimineerimisvastase võitluse õiguslikku ja poliitilist raamistikku; tagama ümberasustatud isikutele, eelkõige roma, aškali ja egiptuse kogukonna liikmetele õigusliku staatuse ja nende õiguste austamise. See hõlmab ka Koniki laagri sulgemise jätkusuutliku strateegia vastuvõtmist ja rakendamist.
- izvajati protidiskriminacijski pravni okvir in okvir politik v skladu z evropskimi in mednarodnimi standardi, razseljenim osebam, zlasti Romom, Aškalom in Egipčanom, odobriti pravni status ter zagotoviti spoštovanje njihovih pravic. To bo vključevalo sprejetje in izvajanje trajnostne strategije za zaprtje naselja Konik.
Montenegrot julgustatakse jätkama konstruktiivset osalust piirkondlikus koostöös ja tugevdama kahepoolseid suhteid naaberriikidega. Seni lahendamata kahepoolsetele küsimustele tuleb leida lahendus. Jätkata tuleb stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sujuvat rakendamist. Sellega seoses tuleb pöörata vajalikku tähelepanu riigiabi ja transiitliikluse valdkonnas tuvastatud puudujääkide kõrvaldamisele. Lisaks sellele ärgitatakse riiki tungivalt jätkama oma haldussuutlikkuse suurendamist kõigis valdkondades. Eriti suuri jõupingutusi on tarvis teha riigiasutuste tegevuse tõhususe ja nende erapooletuse suurendamiseks sellistes tundlikes valdkondades nagu keskkonnakaitse. Ajakirjanike ja valitsusväliste organisatsioonide aktivistide vastu suunatud hirmutamis- ja vägivallajuhtumite eest tuleb esitada nõuetekohased süüdistused. Tegeleda tuleb ka perevägivalla, väärkohtlemise ja nõuetele mittevastavate vanglatingimuste probleemiga.
Črna gora se poziva k nadaljnji konstruktivni zavezanosti regionalnemu sodelovanju in krepitvi dvostranskih odnosov s sosednjimi državami. Obravnavati je treba odprta dvostranska vprašanja. Stabilizacijsko-pridružitveni sporazum je treba še naprej nemoteno izvajati. V tem okviru je treba ustrezno pozornost nameniti odpravljanju ugotovljenih vrzeli na področjih, kot so državne pomoči in tranzitni promet. Poleg tega se država močno spodbuja k nadaljnjemu povečanju čezmejnih upravnih zmogljivosti. Posebna prizadevanja so potrebna glede učinkovitosti in nepristranskosti državne uprave na občutljivih področjih, kot je varstvo okolja. Zagotoviti je treba ustrezen pregon za primere nasilja nad novinarji in aktivisti nevladnih organizacij ter njihovega zastraševanja. Obravnavati je treba primere nasilja v družini, slabega ravnanja in razmer v zaporih, ki ne ustrezajo standardom.
Seni saavutatud edu silmas pidades soovitab komisjon nõukogul anda Montenegrole kandidaatriigi staatus.
Ob upoštevanju do zdaj doseženega napredka Komisija priporoča, naj Svet Črni gori odobri status države kandidatke.
Komisjon jälgib edusamme, mida tehakse vajalike reformide elluviimisel stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu institutsioonilises raamistikus, ja jätkab jõupingutuste toetamist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu. Komisjon esitab aruande Montenegro edusammude kohta 2011. aasta laienemispaketi raames. Selles aruandes keskendutakse eelkõige nende prioriteetsetele ülesannetele, mille täitmine on ühinemisläbirääkimiste alustamise eeldus.
Komisija bo spremljala napredek potrebnih reform znotraj institucionalnega okvira stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma in še naprej podpirala prizadevanja s finančnim instrumentom za predpristopno pomoč. Komisija bo predložila poročilo o napredku Črne gore v širitvenem paketu leta 2011. To poročilo se bo osredotočalo zlasti na izvajanje ključnih prednostnih nalog, ki jih je treba obravnavati v zvezi z začetkom pristopnih pogajanj.
Albaania
Albanija
Albaania on teinud jõupingutusi, et täita demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset kindlustavate institutsioonide stabiilsusega seotud kriteeriume, mis määrati kindlaks 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimusi. Jõupingutusi tuleb olulisel määral jätkata.
Albanija je napredovala glede izpolnjevanja meril, ki v skladu s sklepi zasedanja Evropskega sveta v Københavnu leta 1993 določajo, da mora država imeti stabilne institucije, ki zagotavljajo demokracijo, pravno državo in človekove pravice ter spoštovanje in varstvo manjšin, pa tudi pogojev stabilizacijsko-pridružitvenega procesa. Kljub temu so potrebna nadaljnja znatna prizadevanja.
Majanduslike kriteeriumide täitmisel on Albaania saavutanud teatava makromajandusliku stabiilsuse. Selleks et saada toimiva turumajandusega riigiks, nagu sätestati 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, peab Albaania siiski veelgi tugevdama oma valitsemistava, tõhustama tööturu toimimist, tagama omandiõiguste tunnustamise ja tugevdama õigusriigi põhimõtte järgimist. Selleks et riik suudaks keskmise tähtaja jooksul toime tulla Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, peaks ta arendama oma füüsilist infrastruktuuri ja inimkapitali ning viima ellu täiendavaid struktuurireforme.
Albanija je glede gospodarskih meril dosegla določeno stopnjo makroekonomske stabilnosti. Za vzpostavitev delujočega tržnega gospodarstva, kot je bilo določeno na zasedanju Evropskega sveta v Københavnu leta 1993, pa mora Albanija nadalje okrepiti upravljanje, izboljšati uspešnost trga dela, zagotoviti priznanje lastninskih pravic in okrepiti pravno državo. Da bi se Albanija lahko srednjeročno spopadla s pritiski konkurence in tržnimi silami v Uniji, mora okrepiti fizično infrastrukturo in človeški kapital ter nadalje izvajati strukturne reforme.
Albaania tulemused stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste täitmisel on üldiselt head.
Albanija ima na splošno pozitivne izkušnje pri izpolnjevanju obveznosti iz stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma.
Albaania võiks olla keskmise tähtaja jooksul valmis hakkama täitma liikmesusest tulenevaid kohustusi liidu õigustiku enamikus valdkondades, eeldusel et õigusaktide ühtlustamist jätkatakse ning õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks tehakse pidevaid ja märkimisväärseid jõupingutusi. Eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata kaupade vaba liikumise, intellektuaalomandiõiguste, infoühiskonna ja meedia, põllumajanduse ja maaelu arengu, toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, kalanduse, transpordipoliitika, sotsiaalpoliitika ja tööhõive, regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise, kohtusüsteemi ja põhiõiguste, õiguse, vabaduse ja turvalisuse ning finantsjärelevalve valdkonnale. Täielik kooskõla liidu õigustikuga keskkonnasektoris võidakse saavutada alles pikema aja jooksul ja selleks oleks tarvis teha suuri investeeringuid. Kõnealuse valdkonna jõupingutusi tuleks kiirendada.
Albanija bi lahko srednjeročno prevzela obveznosti članstva na večini področij pravnega reda EU, če bo nadaljevala postopek usklajevanja ter si nadalje znatno in trajno prizadevala za izvajanje in izvrševanje zakonodaje. Posebno pozornost je treba nameniti področjem prostega pretoka blaga, prava intelektualne lastnine, informacijske družbe in medijev, kmetijstva in razvoja podeželja, varnosti hrane, veterinarske in fitosanitarne politike, ribištva, prometne politike, socialne politike in zaposlovanja, regionalne politike in usklajevanja strukturnih instrumentov, sodstva in temeljnih pravic, pravice, svobode in varnosti ter finančnega nadzora. Dosledno spoštovanje pravnega reda EU na področju okolja bi bilo mogoče doseči le dolgoročno, za kar bi bile potrebne velike naložbe. Prizadevanja na tem področju je treba pospešiti.
Albaania ühinemine avaldaks Euroopa Liidu poliitikale vaid piiratud üldist mõju ega mõjutaks liidu suutlikkust säilitada ja süvendada oma arengut.
Pristop Albanije bi imel omejen skupen vpliv na politike Evropske unije ter ne bi prizadel sposobnosti Unije, da ohranja in poglablja svoj lasten razvoj.
Komisjon on seisukohal, et läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks tuleks Albaaniaga alustada siis, kui riik on saavutanud vajaliku taseme liikmesuskriteeriumide, sealhulgas eelkõige demokraatia ja õigusriigi põhimõtte järgimise eest vastutavate institutsioonide stabiilsust eeldavate Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel. Selleks peab Albaania tegema edusamme eelkõige järgmistes prioriteetsetes valdkondades.
Komisija meni, da bi se morala pogajanja za pristop Albanije k Evropski uniji začeti po tem, ko bo država dosegla zadostno stopnjo usklajenosti z merili za članstvo, zlasti s københavnskimi političnimi merili, ki določajo, da mora država imeti stabilne institucije, ki zagotavljajo predvsem demokracijo in pravno državo. Albanija mora v zvezi s tem zlasti izpolniti naslednje ključne prednostne naloge:
- Tagama parlamendi nõuetekohase toimimise, mille aluseks on kõikide parteide konstruktiivne ja järjepidev poliitiline dialoog.
- zagotoviti pravilno delovanje parlamenta na podlagi konstruktivnega in trajnega političnega dialoga med vsemi političnimi strankami,
- Võtma vastu seni vastuvõtmata seadused, millega nähakse ette suurem enamus parlamendis.
- sprejeti zakonodajne predloge, za katere je potrebna kvalificirana večina v parlamentu,
- Nimetama ametisse ombudsmani ning tagama, et konstitutsiooni- ja ülemkohtu kohtunike ametisse nimetamisel toimub parlamendis nõuetekohane ärakuulamine ja hääletamine.
- imenovati varuha človekovih pravic ter zagotoviti urejene postopke zasliševanja in glasovanja v parlamentu za imenovanja članov ustavnega sodišča in višjih sodišč,
- Muutma valimiste korraldamise õiguslikku raamistikku vastavalt OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE-ODIHR) soovitustele.
- spremeniti zakonodajni okvir za volitve v skladu s priporočili Urada za demokratične institucije in človekove pravice,
- Tagama valimiste korraldamise kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega.
- zagotoviti potek volitev v skladu z evropskimi in mednarodnimi standardi,
- Tegema olulisi samme avaliku halduse reformimiseks, muutes avaliku teenistuse seadust ning tõhustades riigikantselei tööd eesmärgiga suurendada professionaalsust ja avaliku halduse depolitiseerimist ning tugevdada läbipaistvat ja tulemuspõhist menetlust ametisse nimetamisel ja edutamisel.
- izvesti vse bistvene ukrepe na področju reforme javne uprave, vključno s spremembami zakona o državni upravi in okrepitvijo oddelka za javno upravo, za povečanje strokovnosti in depolitizacijo javne uprave ter krepitev preglednega pristopa za imenovanja in napredovanja, ki temelji na zaslugah,
- Tugevdama õigusriigi põhimõtte järgimist kohtusüsteemi reformistrateegia vastuvõtmise ja rakendamise ning õigusasutuste sõltumatuse, tõhususe ja vastutuse tagamise kaudu.
- okrepiti pravno državo s sprejetjem in izvajanjem strategije za reformo sodstva, zagotavljanjem neodvisnosti, učinkovitosti in odgovornosti pravosodnih institucij,
- Rakendama tõhusalt valitsuse korruptsioonivastast strateegiat ja tegevuskava ning kõrvaldama eelkõige kohtunike, ministrite ja parlamendiliikmete uurimistegevust häirivad takistused; saavutama usaldusväärseid tulemusi kõikide tasandite korruptsioonijuhtumite ennetaval uurimisel ning nende eest vastutusele võtmisel ja süüdistuste esitamisel.
- učinkovito izvajati vladno protikorupcijsko strategijo in akcijski načrt, odpraviti ovire za preiskovanje zlasti sodnikov, ministrov in članov parlamenta, pridobiti oprijemljive izkušnje na področju proaktivnega preiskovanja kaznivih dejanj, pregona kaznivih dejanj in obsodb za kazniva dejanja korupcije na vseh ravneh.
- Tugevdama võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu, tuginedes ohtude hindamisele ja ennetavale uurimisele, suuremale koostööle piirkonna ja ELi partneritega ning õiguskaitseasutuste töö paremale kooskõlastamisele. Saavutama kõnealuses valdkonnas usaldusväärseid tulemusi.
- okrepiti boj proti organiziranemu kriminalu z ocenjevanjem ogroženosti in proaktivnimi preiskavami, povečanim sodelovanjem z regionalni partnerji in partnerji EU, boljšo usklajenostjo organov pregona ter pridobiti oprijemljive izkušnje na tem področju.
- Valmistama sidusrühmadega peetava laiaulatusliku konsultatsiooni alusel ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat arvesse võttes ette ja võtma vastu omandiõigusi käsitleva riikliku strateegia ja tegevuskava ning neid rakendama. Kõnealuste dokumentidega tuleks hõlmata vara tagastamine, hüvitamine ja legaliseerimine.
- pripraviti, sprejeti in izvajati nacionalno strategijo in akcijski načrt o lastninskih pravicah po obsežnem posvetovanju z zainteresiranimi stranmi ter ob upoštevanju sodne prakse Evropskega sodišča za človekove pravice, zajeti pa je treba tudi postopke vračanja premoženja, odškodninske postopke in postopke legalizacije,
- Võtma konkreetseid meetmeid inimõiguste, eelkõige naiste, laste ja romade õiguste kaitse tugevdamiseks ja rakendama tõhusalt diskrimineerimisvastast poliitikat.
- sprejeti dejanske ukrepe za krepitev varstva človekovih pravic, zlasti žensk, otrok in Romov, ter učinkovito izvajanje protidiskriminacijskih politik,
- Võtma täiendavaid meetmeid kinnipeetavate kohtlemise parandamiseks politseijaoskondades, eelvangistuses ja vanglates. Tugevdama kohtulikke järelmeetmeid väärkohtlemise juhtumite puhul ja parandama ombudsmani soovituste kohaldamist kõnealuses valdkonnas.
- sprejeti dodatne ukrepe za izboljšanje ravnanja s priporniki na policijskih postajah, v objektih za pripor in zaporih, okrepiti nadaljnje pravosodno ukrepanje v primerih slabega ravnanja in izboljšati uporabo priporočil varuha človekovih pravic na tem področju.
Albaaniat julgustatakse jätkama konstruktiivset osalust piirkondlikus koostöös ja tugevdama kahepoolseid suhteid naaberriikidega. Jätkata tuleb stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sujuvat rakendamist. Selleks tuleb kinni pidada kohustuste täitmise tähtaegadest. Lisaks sellele ärgitatakse riiki tungivalt jätkama oma haldussuutlikkuse suurendamist kõigis valdkondades. Uuendada tuleb koostööd kodanikuühiskonnaga. Albaania peab eraldama vajalikud vahendid, et tagada inimõigustega tegelevate riiklike asutuste tõhus toimimine ja uuendada jõupingutusi vähemuste kaitse valdkonnas. Oluline on edendada ka meediavabadust ja meedia sõltumatust ning lahendada poliitiliste mõjutuste probleem.
Albanija se poziva k nadaljnji konstruktivni zavezanosti regionalnemu sodelovanju in krepitvi dvostranskih odnosov s sosednjimi državami. Stabilizacijsko-pridružitveni sporazum je treba še naprej nemoteno izvajati. V tem okviru je treba ustrezno pozornost nameniti spoštovanju rokov za zaveze. Poleg tega se država močno spodbuja k nadaljnjemu povečanju čezmejnih upravnih zmogljivosti. Treba je nadgraditi sodelovanje s civilno družbo. Albanija mora dodeliti ustrezna sredstva za zagotovitev učinkovitega delovanja svojih institucij na področju človekovih pravic ter povečati svoja prizadevanja na področju varstva manjšin. Treba je okrepiti svobodo medijev in njihovo neodvisnost ter odpraviti razširjenost političnih vplivov.
Komisjon jälgib edusamme, mida tehakse vajalike reformide elluviimisel stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu institutsioonilises raamistikus, ja jätkab jõupingutuste toetamist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu. Komisjon esitab aruande Albaania edusammude kohta 2011. aasta laienemispaketi raames. Selles aruandes keskendutakse eelkõige nendele prioriteetsetele ülesannetele, mille täitmine on ühinemisläbirääkimiste alustamise eeldus.
Komisija bo spremljala napredek potrebnih reform znotraj institucionalnega okvira stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma in še naprej podpirala prizadevanja s finančnim instrumentom za predpristopno pomoč. Komisija bo predložila poročilo o napredku Albanije v širitvenem paketu leta 2011. To poročilo se bo osredotočalo zlasti na izvajanje ključnih prednostnih nalog, ki jih je treba obravnavati za začetek pristopnih pogajanj.
II LISA
PRILOGA 2
Järeldused Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo, Türgi ja Islandi eduaruannete kohta
Sklepi poročil o napredku za Hrvaško, Nekdanjo jugoslovansko republiko Makedonijo, Bosno in Hercegovino, Srbijo, Kosovo, Turčijo in Islandijo
Horvaatia
Hrvaška
Horvaatia täidab jätkuvalt poliitilisi kriteeriume . Edusamme on tehtud mitmes valdkonnas, sealhulgas õigusriigi loomise alal. Siiski tuleb jätkata ja tõhustada jõupingutuste tegemist eelkõige kohtusüsteemi- ja haldusreformi läbiviimisel, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning vähemuste õiguste austamist ja kaitset ning pagulaste tagasipöördumist käsitlevas valdkonnas.
Hrvaška še naprej izpolnjuje politična merila . Napredek je bil dosežen na več področjih, tudi na področju pravne države. Prizadevanja pa se morajo nadaljevati in nadalje okrepiti zlasti na področju pravosodne in upravne reforme, boja proti korupciji in organiziranemu kriminalu, spoštovanja in varstva manjšin ter vračanja beguncev.
Demokraatia ja õigusriigi põhimõtte järgimist on jätkuvalt tõhustatud. Valitsus ja parlament tegutsevad jätkuvalt tõhusalt. Siiski tuleb tõhustada parlamendi võimet kontrollida õigusloome protsessi. Kohtusüsteemi reform on jätkunud, kuid lahendamata on mitu olulist probleemi, mis käsitlevad peamiselt kohtusüsteemi tõhusust, sõltumatust ja vastutust.
Demokracija in pravna država sta bili dodatno okrepljeni. Vlada in parlament sta še naprej učinkovito delovala. Okrepiti pa je treba sposobnost parlamenta, da nadzoruje zakonodajni postopek. Pravosodna reforma se je nadaljevala, a bistveni izzivi še ostajajo, zlasti na področju učinkovitosti, neodvisnosti in odgovornosti pravosodja.
Avaliku halduse reformi valdkonnas tehtud edusammud on olnud piiratud. Jõustunud on üldiste haldusmenetluste seadus ning vastu võetud inimressursside arengustrateegia ja avaliku teenistuse tegevuskava. Avalik haldus kannatab siiski jätkuvalt selliste probleemide all nagu keerukad haldusmenetlused, politiseeritus ning inimressursside ebatõhus haldamine. Märgatavate tulemuste saavutamiseks on vaja luua riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil peamiste sidusrühmade vaheline tugevam poliitiline pühendumus ja koordineeritus.
Delen napredek je bil dosežen na področju reforme javne uprave . Veljati je začel zakon o splošnem upravnem postopku ter sprejeta sta bila strategija za razvoj človeških virov in akcijski načrt za državno upravo. V državni upravi pa so še vedno prisotne pomanjkljivosti, kot so zapleteni upravni postopki, politizacija in slabo upravljanje človeških virov. Za dosego oprijemljivih rezultatov sta potrebni močnejša politična zavezanost in boljša usklajenost med ključnimi zainteresiranimi stranmi na centralni, regionalni in lokalni ravni.
Jätkatud on kohtusüsteemi reformi läbiviimist. Kohtutes vähenes kohtuasjade kuhjumine ning kohtusüsteemi sõltumatust tõhustati põhiseaduse muutmise kaudu. Reformiga saavutada loodetud peamiste tulemusteni ei ole siiski veel jõutud. Probleeme esineb jätkuvalt eelkõige seoses kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamist käsitlevate läbipaistvate kriteeriumite kohaldamise, kohtuasjade kuhjumise vähendamise, menetluste pikkuse ja otsuste jõustamisega. Teatavaid edusamme on tehtud sõjakuritegude menetlemisel, sealhulgas 1990ndatel tehtud kaheldavate kohtuotsuste läbivaatamisel. Siiski on lahendamata karistamatuse probleem ning seda eelkõige etniliste serblaste suhtes toimepandud kuritegude puhul, millest paljusid ei ole põhjalikult uuritud.
Pravosodna reforma se je nadaljevala. Sodni zaostanki so se zmanjšali in neodvisnost pravosodja je bila z ustavnimi prilagoditvami okrepljena. Reformni proces pa še vedno ni privedel do glavnih pričakovanih rezultatov. Izzivi ostajajo zlasti glede uporabe preglednih meril za imenovanje sodnikov in tožilcev, nadaljnjega zmanjšanja sodnih zaostankov, trajanja postopkov in izvrševanja odločb. Nekaj napredka je bilo doseženega na področju obravnave vojnih zločinov, vključno s preizkusom spornih sodb iz devetdesetih let. Problem nekaznovanosti ostaja, zlasti za zločine, storjene proti osebam srbske narodnosti. Mnogi od teh zločinov niso bili ustrezno preiskani.
Suurt edu on saavutatud korruptsioonivastases võitluses . Paranenud on korruptsioonivastaste meetmete rakendamine ja üldine koordineerimine. Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse amet oli jätkuvalt aktiivne ning esitas mitmes olulises kohtuasjas süüdistuse. Tehtud kohtuotsuste arv on suurenenud. Põhiseadusesse on lisatud õigus saada juurdepääs avalik-õiguslike asutuste teabele. Siiski on mitmes valdkonnas korruptsioon jätkuvalt levinud. Hiljuti ajakohastatud õigus- ja haldusstruktuure ei ole praktikas veel täies ulatuses katsetatud. Eelkõige hõlmab see kohtute suutlikkust saada hakkama suure arvu ja keerukate kohtuasjadega. Tulemusi tuleb näidata eelkõige kõrgemal tasemel aset leidva korruptsiooni juhtumite tõhusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja neid käsitlevate kohtuotsuste vallas. Huvide konflikti ennetamises on tehtud vähe edusamme. Teabele juurdepääsu käsitlevate õigusaktide kohaldamisel on tehtud piiratud edusamme. Puudujääke esineb jätkuvalt seoses erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisega.
Na področju boja proti korupciji je bil dosežen dober napredek. Uresničevanje prizadevanj za boj proti korupciji in njihovo splošno usklajevanje sta se izboljšala. Urad za boj proti korupciji in organiziranemu kriminalu je bil še naprej dejaven in v nekaterih pomembnih zadevah vložil obtožnice. Število sodb sodišč se je povečalo. V ustavo je bila vključena pravica dostopa do informacij, ki jih dajejo javni organi. Korupcija pa še vedno prevladuje na mnogih področjih. Nedavno posodobljene pravne in upravne strukture je treba še v celoti preizkusiti v praksi, zlasti zmogljivosti sodišč za obravnavo vse številnejših in vse bolj zapletenih zadev. Še vedno je treba pridobiti izkušnje na področju učinkovitega preiskovanja in pregona kaznivih dejanj ter sodb, zlasti za korupcijo na visoki ravni. Dosežen je bil majhen napredek pri preprečevanju konflikta interesov. Uporaba zakonodaje o dostopu do informacij je bilo le delno izboljšana. Pomanjkljivosti ostajajo glede financiranja političnih strank in volilnih kampanj.
Teatavaid edusamme on tehtud inimõiguste ja vähemuste kaitse valdkonnas. Inimõiguste kaitse on üldiselt tagatud, kuid nende rakendamises on siiski teatavaid lünki. Õiguskaitse kättesaadavuse osas on algatatud haldusõigussüsteemi ulatuslik reform. Osutatakse riigi poolt rahastatavat tasuta õigusabi. Menetlused on siiski keerulised ning antava abi üldine tase on madal. Vanglasüsteemiga seoses võeti meetmeid vanglatingimuste parandamiseks kriminaalhooldussüsteemi tulevase kasutuselevõtu kaudu. Vanglad on jätkuvalt ülerahvastatud ning seal pakutav tervisekaitse on ebapiisav. Seoses väärkohtlemisega tuleb märkida, et ombudsman on saanud kaebusi politsei ülemäärase jõukasutuse kohta.
Nekaj napredka je bilo doseženega na področjih človekovih pravic in varstva manjšin . Varstvo človekovih pravic je na splošno zagotovljeno, vendar ostajajo nekateri pomembni izzivi glede njegovega izvajanja. Na področju dostopa do pravnega varstva se je začela obsežna reforma sistema upravnega sodstva. Zdaj se zagotavlja brezplačna pravna pomoč, ki jo financira država. Toda postopki so zapleteni in raven zagotovljene pomoči je na splošno nizka. Glede zaporniškega sistema so bili sprejeti zakonodajni ukrepi za izboljšanje razmer v zaporih s predvideno uvedbo sistema za pogojni izpust. Zapori ostajajo prenatrpani in ne zagotavljajo ustreznega zdravstvenega varstva. V zvezi s slabim ravnanjem je varuh človekovih pravic še naprej prejemal pritožbe v zvezi s prekomerno rabe sile s strani policije.
Õigusaktidega on ette nähtud sõnavabadus , sealhulgas meediavabadus ja meedia mitmekesisus, ning neid vabadusi üldiselt austatakse. Ajakirjanikud ja toimetajad tunnetavad siiski endiselt poliitilist survet. Samuti on endiselt päevakorral kohaliku ajakirjanduse sõltumatusega seotud probleemid.
Svoboda izražanja , vključno s svobodo in pluralnostjo medijev, je predpisana ter se na splošno spoštuje. Uredniki in novinarji pa še vedno poročajo o političnih pritiskih. Problemi v zvezi z neodvisnostjo lokalnih medijev so še naprej prisotni.
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkusega seotud edusammud on olnud piiratud. Naiste positsioon tööturul ei ole märkimisväärselt muutunud ning naiste töötuse tase on endiselt kõrge. Laste ombudsman on laste õiguste edendamisel ja kaitsmisel aktiivsemaks muutunud. Ombudsmanil puuduvad oma ülesannete täitmiseks siiski piisavad vahendid.
Na področju pravic žensk in enakosti spolov je bil dosežen delen napredek. Položaj žensk na trgu dela se ni bistveno spremenil in delež nezaposlenih žensk ostaja visok. Varuh pravic otrok je postal dejavnejši na področju spodbujanja in varstva pravic otrok . Vendar pa ta organ nima dovolj ustreznih sredstev, da bi lahko v celoti izpolnjeval svoje naloge.
Teatavaid jõupingutusi on tehtud sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ja puudega inimeste olukorra parandamisel. Tõhustatakse puudega inimeste ombudsmani institutsiooni suutlikkust, eelkõige laiendades tema esindatust piirkondades. Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja pensioni valdkonnas ei ole siiski piisavalt teavet õiguste kohta. Õiguste kehtestamise kriteeriumeid ei kohaldata järjepidevalt ning konkreetseid õigusi reguleerivad sätted on killustatud. Üleminek hooldeasutuses toimuvalt ravilt kohalikes hoolekandestruktuurides toimuvale ravile on edenenud aeglaselt.
Na področju socialno ranljivih oseb in invalidov je bilo doseženega nekaj napredka. Zmogljivosti urada varuha pravic invalidov se krepijo, zlasti za povečanje zastopanosti v regijah. Vendar pa je informiranje o pravicah na področju socialne varnosti, zdravstvenega varstva in pokojnin pomanjkljivo. Merila za določitev pravic se ne uporabljajo dosledno in zakonodajne določbe, ki urejajo posebne pravice, so razdrobljene. Prehod z oskrbe v ustanovah na storitve oskrbe v skupnostih je napredovalo počasi.
Teatavaid meetmeid on võetud uue diskrimineerimisvastase seaduse alase teadlikkuse suurendamiseks. Seadusega seotud teadlikkuse ulatus ametiasutuste ja kodanike hulgas on siiski piiratud ning kohtutesse jõuab vaid väike arv diskrimineerimist käsitlevaid kaebusi. Teatavaid edusamme on tehtud sallimatusest tulenevaid kuritegusid käsitlevate õigusaktidega seoses, kuigi nende rakendamine on alles algusjärgus.
Nekaj ukrepov je bilo sprejetih za krepitev ozaveščenosti o protidiskriminacijskem zakonu. Vendar pa je poznavanje njegovega področja uporabe med organi in državljani omejeno in pri sodišču se vloži le majhno število pritožb v zvezi z diskriminacijo. Na področju zakonodaje o zločinih iz sovraštva je bilo doseženega nekaj napredka, čeprav je njeno izvajanje šele v začetni fazi.
Teatavaid edusamme on tehtud seoses vähemuste ja kultuuriliste õiguste austamise ning kaitsega . Suuremat keskendumist vähemustega seotud küsimustele võib märgata piirkonnas, eelkõige Horvaatia ja Serbia vahel paranenud suhete kontekstis. Tugevdatud on vähemusi käsitlevaid põhiseaduslikke sätteid. Roma vähemusele on tähelepanu pööratud ning selle olukorda on parandatud eelkõige koolieelse hariduse osas. Vähemusi koondavate organisatsioonide rahastamist on vaatamata kokkuhoiumeetmetele vähendatud ainult marginaalselt. Ometi on vähemustega seoses päevakorral ikka veel hulk probleeme. Horvaatia peab jätkuvalt soodustama sallivat suhtumist serbia vähemusse. Horvaatia peab võtma ka asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuid, kes võivad ikka veel olla ähvarduste või diskrimineerivate, vaenulike või vägivaldsete tegude objektiks. Roma vähemus peab endiselt toime tulema rasketes elamistingimustes ning hariduse, sotsiaalkaitse, tervishoiu, tööhõive ning juurdepääsu isiklikele dokumentidele käsitlevates valdkondades on vaja lahendada mitmesuguseid probleeme. Vähemustele valmistab kõige rohkem probleeme tööhõive küsimus – nende esindatus riigi- ja õigusasutustes, politseis ja avalikus sektoris on üldiselt väike.
Na področju spoštovanja in varstva manjšin ter kulturnih pravic je bilo doseženega nekaj napredka. V okviru boljših odnosov v regiji, zlasti med Hrvaško in Srbijo, je mogoče poročati o večji osredotočenosti na manjšinska vprašanja. Ustavne določbe o manjšinah so bile okrepljene. Romska manjšina je bila še naprej deležna pozornosti, zlasti z izboljšavami na področju predšolske izobrazbe. Raven financiranja, ki je na voljo za organizacije manjšin, je bila kljub finančnim varčevalnim ukrepom le malo znižana. Vendar imajo manjšine še naprej veliko težav. Hrvaška mora še naprej spodbujati strpnost do srbske manjšine. Sprejeti mora tudi ustrezne ukrepe za zaščito tistih, ki bi še vedno lahko bili žrtve groženj oziroma diskriminacije, sovražnosti ali nasilja. Romska manjšina živi v zelo težkih življenjskih razmerah in izzivi ostajajo na področjih izobraževanja, socialnega in zdravstvenega varstva, zaposlovanja ter dostopa do osebnih dokumentov. Manjšine imajo še vedno težave na področju zaposlovanja v smislu nizke zastopanosti v državni upravi, sodstvu in policiji, pa tudi v širšem javnem sektorju.
Teatavaid edusamme on tehtud seoses pagulastega . Pagulased pöörduvad jätkuvalt tagasi Horvaatiasse. Jätkunud on eluruumi valdamis- ja üürimisõiguse kaotanud isikutele uute eluasemete hankimine. Valitsuse 2009. aasta edasilükkunud eluasemete hankimise kavade kiirendamiseks võeti vastu läbivaadatud tegevuskava, mis soovitakse täielikult rakendada 2011. aastaks. Teatavaid edusamme tehti kahjustada saanud hoonete taastamisel. Vähendati tagasilükatud taastusabi taotluste vastu esitatud kaebuste käsitlemisel tekkinud olulist kuhjumist. Jätkunud on pensioniõiguste tõendamist käsitleva seaduse rakendamine. 2009. aastaks seatud eluasemete hankimist käsitlevate eesmärkide täitmine on olnud aeglane. Praegu on menetluses mitu tuhat eluaseme hankimist käsitlevat taotlust ning eluasemed tehakse tagasipöörduvatele pagulastele kättesaadavaks. Pooleli on veel paljude eluasemete taastamise taotlusi käsitlevate kaebuste läbivaatamine. Vaja on teha jõupingutusi tingimuste loomiseks, mis on vajalikud pagulaste alaliseks tagasipöördumiseks.
Na področju beguncev je bilo doseženega nekaj napredka. Begunci so se še naprej vračali na Hrvaško. Zagotavljanje nastanitve nekdanjim imetnikom stanovanjske in najemniške pravice se je nadaljevalo. Sprejet je bil spremenjen akcijski načrt za pospešeno izvajanje zaostalih vladnih načrtov za odobritev nastanitev iz leta 2009, da bi se celovito izvajali leta 2011. Nekolikšen napredek je bil dosežen pri obnovi poškodovanih hiš. Zmanjšan je bil precejšen zaostanek pri obravnavi pritožb zoper zavrnjene zahtevke za pomoč za obnovo. Izvajanje odločb o priznavanju pravic do pokojnine se je nadaljevalo. Toda napredek pri izpolnjevanju ciljev glede nastanitve za leto 2009 je bil počasen. Več tisoč vlog za nastanitev je treba še v celoti obravnavati in beguncem, ki se vračajo, dati na voljo stanovanja. Številne pritožbe za obnovo stanovanj še niso rešene. Prizadevati si je treba za vzpostavitev potrebnih pogojev za stalno vrnitev beguncev.
Piirkondlike küsimuste ja rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas jätkab Horvaatia koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Valitsuse moodustatud töökond peab jätkama tööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu prokuröri taotletud, suurtükke käsitlevate kadunud dokumentide leidmise või nende saatuse kindlaksmääramisega. 2010. aasta märtsis Belgradis toimunud ministrite kohtumisel anti uus hoog Sarajevo deklaratsiooni protsessile. Nimetatud protsessis osalevad Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia, kes on kokku leppinud pagulaste staatuse selgitamisel koostöö tegemises. Protsessis osalevad riigid kohustusid ka tegema koostööd, et leida aasta lõpuks lahendus mitmele teisele lahendamata probleemile.
V zvezi z regionalnimi vprašanji in mednarodnimi obveznostmi Hrvaška še naprej sodeluje z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo. Posebna projektna skupina, ki jo je ustanovila vlada, si mora še naprej prizadevati, da zasledi ali poišče manjkajoče dokumente v zvezi z uporabo topništva, ki jih je zahteval urad tožilca Mednarodnega kazenskega sodišča za nekdanjo Jugoslavijo. Postopek v zvezi s Sarajevsko deklaracijo je dobil nov zagon po ministrskem srečanju, ki je marca 2010 potekalo v Beogradu med Bosno in Hercegovino, Hrvaško, Črno goro in Srbijo, ki so se strinjale, da bodo sodelovale na področju razlage statističnih podatkov glede beguncev. Države so se prav tako zavezale, da bodo do konca leta poiskale rešitve za več odprtih vprašanj.
Horvaatia on jätkanud aktiivset osalemist piirkondlikes algatustes, sealhulgas Kagu-Euroopa koostööprotsessis (SEECP), piirkondlikus koostöönõukogus (RCC) ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus (CEFTA). Horvaatia president on piirkondliku koostöö küsimustes võtnud kasutusele ennetava lähenemisviisi. Kahepoolsed suhted teiste ELi kandidaatriikide, sealhulgas Serbia ja ELi kuuluvate naaberriikidega arenevad jätkuvalt. Suhted Sloveeniaga paranesid tänu piiri käsitleva rahvusvahelise vahekohtu lepingu sõlmimisele.
Hrvaška je bila še naprej dejavno udeležena v regionalnih pobudah, tudi v Procesu sodelovanja v jugovzhodni Evropi, Svetu za regionalno sodelovanje in Srednjeevropskem sporazumu o prosti trgovini. Hrvaški predsednik je prevzel proaktivni pristop glede regionalnega sodelovanja. Dvostranski odnosi z drugimi državami širitve in sosednjimi državami članicami EU se še naprej razvijajo, tudi s Srbijo. Odnosi s Slovenijo so se izboljšali s podpisom mednarodnega arbitražnega sporazuma glede meje.
Horvaatia majandust on üleilmne majandus- ja finantskriis raskelt mõjutanud. Riigi majandust tabas langus 2009. aasta esimeses kvartalis ning 2010. aasta keskpaigaks ei olnud selget märki kriisist väljumisest märgata. Märkimisväärselt on suurenenud töötus, eelarvepuudujääk ja riigivõlg. Välisvõlg suurenes ning on jätkuvalt riigi majanduse kõige suurem nõrkus. Keskpanga poliitika aitas säilitada rahanduslikku stabiilsust ning finantssektor sai kriisis suhteliselt hästi hakkama.
Svetovna gospodarska in finančna kriza je hudo prizadela hrvaško gospodarstvo . Država se je v prvem četrtletju leta 2009 znašla v recesiji in do sredine leta 2010 še ni bilo vidnih jasnih znakov oživitve gospodarstva. Brezposelnost, javni primanjkljaj in javni dolg so se znatno povečali. Zunanja zadolženost se je nadalje povečala in je ključna šibka točka gospodarstva. Monetarna stabilnost se je ohranila po zaslugi politik centralne banke in finančni sektor je sorazmerno dobro prestal krizo.
Majanduslike kriteeriumide alusel on Horvaatia toimiva turumajandusega riik. Horvaatia peaks olema võimeline toime tulema Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, tingimusel et rakendab otsusekindlalt laiaulatuslikku reformiprogrammi struktuursete nõrkuste vähendamiseks.
V zvezi z gospodarskimi merili je Hrvaška vzpostavila delujoče tržno gospodarstvo. Država bi se morala biti sposobna spopasti s pritiski konkurence in tržnimi silami v Uniji, pod pogojem, da bo odločno izvajala svoj obsežni program reform in tako zmanjšala strukturne pomanjkljivosti.
Turumajanduse põhialuste osas säilitati laiaulatuslik poliitiline konsensus. Majanduse elavdamise kavaga on majanduspoliitikale antud suundumus keskmise pikkusega perioodiks. Kavast tulenev kasu majanduskasvule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele sõltub selle tõhusast rakendamisest. Olemasolevaid piiranguid arvestades on makromajanduslik kava üldiselt olnud üleilmse majandus- ja finantskriisi tagajärgede kõrvaldamiseks asjakohane. Rahapoliitika oli vahetuskursi ning finantsstabiilsuse säilitamisel edukas ning suutis samal ajal leevendada ka likviidsusega seotud pingeid. Jooksevkonto puudujääk vähenes majanduslanguse tulemusena ning inflatsioonisurve nõrgenes veelgi. Pangandussektor suutis šokkidele vastu seista.
Ohranilo se je splošno politično soglasje o temeljih tržnega gospodarstva. Načrt za oživitev gospodarstva je srednjeročno usmeril gospodarsko politiko. Koristi programa za rast in mednarodno konkurenčnost so odvisne od njegovega učinkovitega izvajanja. Ob upoštevanju obstoječih omejitev je makroekonomska politika na splošno omogočila odziv na posledice svetovne gospodarske in finančne krize. Monetarni politiki je uspelo ohraniti menjalni tečaj in finančno stabilnost, hkrati pa ublažiti likvidnostne pritiske. Primanjkljaj tekočega računa se je zaradi recesije zmanjšal in inflacijski pritiski so se nadalje slabili. Bančni sektor je ostal odporen na pretrese.
Struktuurireformid on üldiselt toimunud siiski väga aeglaselt, seda eelkõige kahjumit kandvate ettevõtjate erastamise ja ümberkorraldamise osas. Tööturg oli jätkuvalt väga paindumatu, tööhõivemäär madal ning tööturul osalejate arv vähenes majanduslanguse käigus veelgi. Eelarve valdkonnas tegid ametiasutused eelarvepuudujäägi kasvu peatamiseks ning riigi kulutuste tõhususe suurendamiseks piiratud jõupingutusi. Sotsiaalsiirded on endiselt suured ja halvasti suunatud ning hulk riigi osalusega ja riigi omandis olevaid ettevõtteid saab riigilt toetust otseste ja kaudsete abirahade ning tagatiste kujul. Keskmise pikkusega perioodi rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks on peamiseks eesmärgiks eelarvemenetluse ja distsipliini parandamine ning riiklike kulutuste tõhususe edendamine. Investeerimiskeskkond kannatas jätkuvalt suure regulatiivse koormuse ja maksutaoliste lõivude all.
Strukturne reforme pa so na splošno zelo počasi napredovale, tudi v zvezi s privatizacijo in prestrukturiranjem podjetij, ki prinašajo izgubo. Trg dela je ostal zelo tog z nizko stopnjo zaposlenosti in delovne aktivnosti, ki sta se med recesijo dodatno znižali. Na fiskalnem področju so si organi v omejenem obsegu prizadevali za obvladovanje naraščajočega primanjkljaja in povečanje učinkovitosti javne porabe. Plačila za socialne transferje so ostala visoka in niso dobro usmerjena, številna podjetja v državni lasti pa so še naprej prejemala državno pomoč v obliki neposrednih in posrednih subvencij ter jamstev. Ključna izziva za dosego srednjeročne fiskalne vzdržnosti sta še vedno izboljšanje proračunskega postopka in discipline ter povečanje učinkovitosti javne porabe. Pogoji za vlagatelje so bili še naprej neugodni zaradi prevelike regulativne obremenitve in številnih drugih dajatev.
Horvaatia on parandanud oma võimet täita liikmesusest tulenevaid kohustusi . Ettevalmistused ELi nõuete täitmiseks on kulgenud jätkuvalt edukalt ja enamikus sektorites on õigusaktid suures osas ELi õigusnormidega vastavusse viidud. Enamikus valdkondades on tehtud täiendavaid edusamme, sealhulgas peatükkides, mille vastavusse viimise tase oli juba niigi kõrge. Teatavates valdkondades on vaja täiendavaid jõupingutusi, et tugevdada õigustiku nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikku haldussuutlikkust.
Hrvaška je izboljšala svojo sposobnost za prevzem obveznosti članstva . Priprave na izpolnitev zahtev EU dobro napredujejo in raven usklajenosti s pravili EU je v večini sektorjev dobra. Na večini področij je bil dosežen nadaljnji napredek, tudi v okviru tistih poglavij, ki je v veliki meri že usklajena s pravnim redom EU. Na nekaterih področjih so potrebna dodatna prizadevanja za izboljšanje upravnih zmogljivosti, ki so potrebne za pravilno izvajanje pravnega reda EU.
Häid edusamme on tehtud kaupade vaba liikumise valdkonnas, õigustikuga vastavusse viimine on kõnealuse peatüki puhul üldiselt hästi edenenud. Täiendavaid jõupingutusi on siiski vaja teha eelkõige seoses vastavushindamise, metroloogia ja turujärelevalvega. Horvaatia peab oma õigusaktide õigustikuga vastavusse viimise lõpule viima ning tugevdama rakendamissuutlikkust. Häid edusamme on tehtud ka tööjõu vaba liikumise valdkonnas ning õigusaktide vastavusse viimisel on saavutatud rahuldav tase. Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise tõhustamiseks.
Na področju prostega pretoka blaga je bil dosežen dober napredek in v okviru tega poglavja je usklajevanje s pravnim redom EU dobro napredovalo. Potrebna pa so dodatna prizadevanja, zlasti glede ugotavljanja skladnosti, meroslovja in nadzora trga. Hrvaška mora zaključiti usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU in okrepiti zmogljivosti izvajanja. O dobrem napredku je mogoče poročati na področju prostega gibanja delavcev , na katerem je bila dosežena zadovoljiva raven pravne usklajenosti. Potrebna so dodatna prizadevanja, zlasti za boljše usklajevanje sistemov socialne varnosti.
Edusamme on tehtud asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas, eelkõige kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise ning postiteenuste osas. Õigustikuga vastavusse viimine on edenenud rahuldavalt. Vastavusse viimise lõpule viimiseks kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise valdkonnas ning teenuste direktiivi ülevõtmiseks on vaja teha suuremaid jõupingutusi. Tööd tuleb jätkata haldussuutlikkuse parandamisega.
Napredek je bil dosežen na področju pravice do ustanavljanja in svobode opravljanja storitev , zlasti glede vzajemnega priznavanja poklicnih kvalifikacij in glede poštnih storitev. Na splošno je usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU zadovoljivo. Večja prizadevanja so potrebna za zaključitev usklajevanja nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU, zlasti na področju vzajemnega priznavanja poklicnih kvalifikacij, in prenos direktive o storitvah. Še naprej si je treba prizadevati za izboljšanje upravnih zmogljivosti.
Täiendavaid edusamme on tehtud õigustiku vastavusse viimisel kapitali vaba liikumise valdkonnas. Jätkuvaid edusamme on vaja kapitali liikumise liberaliseerimise lõpule viimiseks ning rahapesuvastast võitlust käsitlevate õigusaktide jõustamise tõhustamiseks.
Nadaljnji napredek je bil dosežen pri usklajevanju nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na področju prostega pretoka kapitala . Stalna prizadevanja so potrebna za dokončanje liberalizacije gibanj kapitala in boljše izvrševanje zakonodaje na področju preprečevanja pranja denarja.
Häid edusamme on tehtud riigihangete valdkonnas, eelkõige parandades peamiste sidusrühmade suutlikkust koordineerida ja rakendada riigihankeid käsitlevat poliitikat. Seaduse tõhusa kohaldamise suutlikkust tuleks riigihankesüsteemi kõigil tasanditel veelgi edendada.
Na področju javnih naročil je mogoče poročati o dobrem napredku, zlasti glede izboljšanja sposobnosti glavnih zainteresiranih strani za usklajevanje in izvajanje politike javnih naročil. Sposobnost učinkovite uporabe zakonov je treba še dodatno okrepiti na vseh ravneh sistema javnih naročil.
Teatavaid edusamme tehti äriühinguõiguse peatükis. Õigustikuga vastavusse viimine kulgeb kavakohaselt. Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha auditeerimise valdkonnas.
V okviru poglavja o pravu družb je mogoče poročati o nekolikšnem napredku. Usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU je na dobri poti. Dodatna prizadevanja so potrebna na področju revizij.
Edusamme on tehtud intellektuaalomandiõiguste valdkonnas. Õigustikuga vastavusse viimine saavutas väga kõrge taseme ning edusamme on tehtud ka jõustamisel. Intellektuaalomandiõigusi hõlmavat üldist teadlikkust tuleb jätkuvalt suurendada.
O napredku je mogoče poročati na področju prava intelektualne lastnine . Usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU je doseglo zelo visoko raven in v zvezi z njegovim izvrševanjem je mogoče poročati o napredku. Splošno ozaveščenost o pravicah intelektualne lastnine je še vedno treba krepiti.
Märkimisväärset edu on saavutatud konkurentsipoliitika valdkonnas, eelkõige raskustes olevate laevatehaste ümberkorraldamise hankemenetluste lõpuleviimisel. Vastavusse viimisel on saavutatud hea tase. Siiski on veel vaja võtta täiendavaid meetmeid raskustes laevatehaste ümberkorralduskavade vastuvõtmiseks kooskõlas riigiabi õigustikuga, et suurendada Horvaatia konkurentsiameti kartellidevastast jõustamissuutlikust ning parandada eelkõige kartellidevastase võitluse valdkonnas haldussuutlikkust. Horvaatia ringhäälinguseaduse vastavusse viimine tuleb lõpule viia. Ajakohastada tuleb ka terasetööstuse riiklikke ümberkorralduskavasid.
Precejšen napredek je bil dosežen na področju politike konkurence , zlasti za dokončanje postopka oddaje javnih naročil za prestrukturiranje ladjedelnic. Na splošno je bila dosežena dobra raven usklajenosti. Vendar pa so še vedno potrebna nadaljnja prizadevanja za sprejetje načrtov za prestrukturiranje v skladu s pravnim redom EU na področju državnih pomoči za ladjedelnice v težavah, izboljšanje rezultatov hrvaškega urada za konkurenco v boju proti kartelom ter nadaljnje izboljšanje upravnih zmogljivosti, zlasti na področju preprečevanja monopolov. Zaključiti je treba uskladitev hrvaškega zakona o radioteleviziji s pravnim redom EU. Posodobiti je treba tudi nacionalne načrte za prestrukturiranje v jeklarski industriji.
Olulisi edusamme on märgata finantsteenuste valdkonnas nii õigusaktide vastavusse viimise kui ka haldusressursside tugevdamise osas. Reguleerivate asutuste haldussuutlikkust on siiski tarvis veelgi suurendada.
O znatnem napredku je mogoče poročati na področju finančnih storitev , tako glede usklajevanja zakonodaje s pravnim redom EU kot krepitve upravnih sredstev. Vendar je treba nadalje izboljšati upravne zmogljivosti regulatorjev.
Horvaatia on teinud märkimisväärseid edusamme infoühiskonna ja meedia valdkonnas ning on saavutanud õigustikuga vastavusse viimisel kõrge taseme. Jõupingutusi on vaja jätkata kahe riikliku reguleeriva asutuse suutlikkuse tugevdamiseks, et tagada õigusliku raamistiku korrektne kohaldamine. Tuleb jätkata elektroonilise side kõigi turusegmentide liberaliseerimist.
Hrvaška je precej napredovala na področju informacijske družbe in medijev ter dosegla visoko raven usklajenosti nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU. Vseeno pa so potrebna stalna prizadevanja za okrepitev sposobnosti dveh nacionalnih regulatorjev za pravilno uporabo pravnega okvira. Liberalizacija vseh segmentov trgov elektronskih komunikacij se mora nadaljevati.
Häid edusamme on tehtud põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas, eelkõige seoses makseasutuse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi ning ühise turukorralduse loomise ja rakendamisega. Ühise põllumajanduspoliitika võtmevaldkondades tuleb siiski jätkata märkimisväärseid jõupingutusi. Horvaatia peab ka põllumajanduse toetamise süsteemi õigustikuga täielikult vastavusse viima ning suurendama maaelu arengu toetamiseks ettenähtud vahendite suutlikkust toetust vastu võtta.
O dobrem napredku je mogoče poročati na področju kmetijstva in razvoja podeželja , zlasti glede vzpostavitve in delovanja plačilne agencije ter integriranega upravnega in kontrolnega sistema ter glede skupne ureditve trga. Vendar pa si je treba na teh ključnih področjih skupne kmetijske politike še naprej občutno prizadevati. Hrvaška mora sistem za podporo kmetijstvu prav tako v celoti uskladiti s pravnim redom EU in povečati zmogljivost črpanja sredstev za razvoj podeželja.
Häid edusamme on tehtud toiduohutuse ning fütosanitaar- ja veterinaarpoliitika valdkonna vastavusse viimisel, seda eelkõige teiseste õigusaktide vastuvõtmise ja rakendamise osas. Õigustiku ülevõtmine edeneb hästi kõigis valdkondades. Märkimisväärseid edusamme on tehtud loomsetest saadustest toitu ja sööta, sealhulgas loomseid kõrvalsaadusi tootvate ettevõtjate ajakohastamist käsitleva riikliku programmi loomisel ja vastuvõtmisel. Nimetatud programmi rakendamine, haldus- ja kontrollisuutlikkuse tugevdamine ning piirikontrollipunktide ehitamine nõuab jätkuvaid jõupingutusi.
Dober napredek je bil dosežen v zvezi z usklajevanjem nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na področju varnosti hrane ter veterinarske in fitosanitarne politike , zlasti s sprejetjem in izvajanjem sekundarne zakonodaje. Prenos pravnega reda EU je v vseh sektorjih dobro napredoval. Precejšen napredek je bil dosežen s sprejetjem nacionalnega programa za posodobitev obratov za predelavo hrane živalskega izvora in stranskih živalskih proizvodov. Potrebna so trajna prizadevanja v zvezi z izvajanjem programa, krepitvijo upravnih zmogljivosti in sposobnosti nadzora ter vzpostavitvijo mejnih kontrolnih točk.
Horvaatia on teinud kalanduse valdkonnas õigusnormide vastavusse viimisel häid edusamme. Kalanduspoliitika kohaldamisega seotud ettevalmistused on hästi edenenud. Horvaatia peab tõhustama õigusaktide rakendamist, eelkõige seoses laevastiku haldamise, järelevalve ja kontrolli ning struktuurimeetmetega.
Hrvaška je na področju ribištva dobro napredovala pri usklajevanju nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU. Priprave za izvajanje ribiške politike so dobro napredovale. Hrvaška mora izboljšati izvajanje zakonodaje, zlasti na področjih upravljanja ladjevja, inšpekcije in nadzora ter strukturne politike.
Transpordi valdkonnas on saavutatud täiendavat edu. Vastavusse viimise üldine tase on hea. Vastavusse viimine tuleb aga lõpule viia lennundusvaldkonnas. Õigustiku rakendamisel ja jõustamisel on vaja teha veel täiendavaid jõupingutusi.
Na področju prometa je bil dosežen nadaljnji napredek. Na splošno je raven usklajenosti dobra. V letalskem sektorju pa je treba zaključiti uskladitev nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU. Dodatna prizadevanja so še potrebna za izvajanje in izvrševanje pravnega reda EU.
Täiendavaid edusamme tehti energeetika valdkonnas, mille vastavusse viimise tase on kõrge. Märkimisväärseid jõupingutusi on aga vaja teha energeetika valdkonna reguleerivate asutuste haldussuutlikkuse ja sõltumatuse parandamiseks.
Nadaljnji napredek je bil dosežen na področju poglavja o energetiki , v okviru katerega je raven usklajevanja nacionalne zakonodaje visoka. Precejšnja prizadevanja pa so potrebna za povečanje uspešnosti uprave in neodvisnosti regulativnih organov v energetskem sektorju.
Maksunduse valdkonnas tehti edusamme eelkõige toimimissuutlikkuse ja arvutistamise osas. Otsest ja kaudset maksustamist käsitlevad Horvaatia õigusaktid on suures osas õigustikuga kooskõlas. Siiski tuleb vastavusse viia teatavad käibemaksu ja aktsiisimaksu valdkonda käsitlevad sätted. Samuti peavad jätkuma jõupingutused haldussuutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas infotehnoloogiasüsteemide omavaheliseks sidumiseks.
Na področju obdavčenja je bil dosežen napredek, zlasti glede operativnih zmogljivosti in uvajanja računalniške tehnologije. Hrvaška zakonodaja na področju neposrednega in posrednega obdavčenja je večinoma usklajena s pravnim redom EU. Vseeno je potrebno nadaljnje usklajevanje, še zlasti na področjih DDV in trošarin. Nadaljevati je treba tudi prizadevanja za izboljšanje upravnih zmogljivosti, vključno z medsebojno povezanostjo informacijskih tehnologij.
Majandus- ja rahapoliitika valdkonnas on tehtud täiendavaid edusamme, õigustikuga vastavusse viimine on seal põhimõtteliselt lõpule viidud.
Nadaljnji napredek je bil dosežen na področju gospodarske in monetarne politike , na katerem je usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na splošno dejansko zaključeno.
Olulisi edusamme on tehtud statistika valdkonnas statistika infrastruktuuri uuendamisel. Õigusaktide vastavusse viimisel on saavutatud hea tase. Horvaatia statistiliste andmete ELi nõuetega täielikult vastavusse viimine eeldab täiendavaid jõupingutusi.
Na področju statistike je bil dosežen znaten napredek glede posodobitve statistične infrastrukture. Dosežena je dobra raven usklajenosti nacionalne zakonodaje. Še naprej si je treba prizadevati za popolno uskladitev hrvaške statistike z zahtevami EU.
Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika valdkonnas on tehtud häid edusamme. Õigustikuga vastavusse viimisel on üldiselt saavutatud hea tase. Õigusaktide vastavusse viimisel esineb teatavaid puudujääke, need hõlmavad eelkõige tööseadust käsitlevate direktiivide ülevõtmist ning diskrimineerimise vastu võitlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonda. Haldussuutlikkust tuleb veelgi parandada.
V zvezi s socialno politiko in zaposlovanjem je bil dosežen dober napredek. Raven usklajenosti nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU je dobra. Ostajajo pa nekatere vrzeli v zvezi z usklajevanjem zakonodaje, zlasti glede prenosa direktiv delovnega prava ter na področjih nediskriminacije in enakosti spolov. Upravne zmogljivosti je treba nadalje krepiti.
Horvaatia on teinud edusamme ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonnas, eelkõige poliitiliste põhimõtete ja instrumentide osas. Õigustikuga vastavusse viimine on hästi edenenud. Täiendavad järjekindlad jõupingutused peavad keskenduma ärikeskkonna parandamisele. Jätkata tuleb jõupingutusi terase- ja eelkõige laevaehitusega tegeleva tööstuse ümberkorraldamiseks.
Hrvaška je napredovala na področju podjetniške in industrijske politike , zlasti glede načel in instrumentov politike. Usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU je zelo napredovalo. Nadaljnja trajna prizadevanja je treba usmeriti v izboljšanje poslovnega okolja. Še naprej si je treba prizadevati za prestrukturiranje jeklarstva in zlasti ladjedelništva.
Horvaatia tegi seoses üleeuroopaliste võrkudega täiendavaid edusamme. Õigustikuga vastavusse viimine on lõpule viidud.
Hrvaška je nadalje napredovala pri razvoju vseevropskih omrežij . Usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU je zaključeno.
Häid edusamme tehti regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas, eelkõige strateegiliste dokumentide ettevalmistamisel ja ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks ning uute töötajate värbamiseks ja koolitamiseks institutsioonide ja mehhanismide kindlaks määramisel. Horvaatia ettevalmistused ELi ühtekuuluvuspoliitika kohaldamiseks on suhteliselt hästi edenenud. Horvaatia peab ettevalmistused lõpule viima, keskendudes lõpuni kavandatud projektide esitamise süsteemi loomisele ning vahendite kasutamisele.
Dober napredek je bil dosežen na področju regionalne politike in usklajevanja strukturnih instrumentov , zlasti v zvezi s pripravo strateških dokumentov ter določitvijo institucij in mehanizmov za izvajanje kohezijske politike EU, zaposlovanje in usposabljanje novega osebja. Priprave Hrvaške za izvajanje kohezijske politike EU so relativno dobro napredovale. Hrvaška mora zaključiti svoje priprave, pri čemer se mora osredotočiti na vzpostavitev zrele projektne strukture in črpanje sredstev.
Horvaatia on saavutanud suurt edu kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas. Kohtusüsteemi reform jätkus uute õigusaktide vastuvõtmisega, millega tõhustatakse kohtusüsteemi sõltumatust ning vähendatakse kohtuasjade kuhjumist. Kohtusüsteemi reform on jätkuvalt oluline ettevõtmine ning lahendamata on mitu olulist probleemi, mis käsitlevad peamiselt kohtusüsteemi tõhusust, sõltumatust ja vastutust. Korruptsioonivastased meetmed on andnud positiivseid tulemusi, kuid korruptsioon on paljudes valdkondades jätkuvalt laialt levinud. Tulemusi tuleb näidata eelkõige kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni juhtumite tõhusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja neid käsitlevate kohtuotsuste valdkonnas. Tõhustada tuleb selliseid ennetavaid meetmeid nagu riiklike kulutuste läbipaistvuse parandamine. Põhiõiguste kaitset on tõhustatud, kuid seda tuleb praktikas tugevdada eelkõige vähemuste ja pagulaste osas.
Hrvaška je dobro napredovala na področjih sodstva in temeljnih pravic . Reforma sodstva se je nadaljevala s sprejetjem nove zakonodaje za okrepitev neodvisnosti pravosodja in nadaljnje zmanjšanje sodnih zaostankov. Pravosodna reforma ostaja zahtevna naloga in bistveni izzivi še ostajajo, zlasti glede učinkovitosti, neodvisnosti in odgovornosti pravosodja. Prizadevanja za preprečevanje korupcije so bila pospešena, kar je privedlo do nekaterih pozitivnih rezultatov, vendar korupcija še vedno prevladuje na mnogih področjih. Še vedno je treba pridobiti izkušnje na področju učinkovitega preiskovanja in pregona kaznivih dejanj ter sodb, zlasti za korupcijo na visoki ravni. Preventivne ukrepe, kot je boljša preglednost javne porabe, je treba okrepiti. Varstvo temeljnih pravic je bilo okrepljeno, vendar ga je treba izboljšati v praksi, zlasti za manjšine in begunce.
Horvaatia tegi olulisi edusamme õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. Märkimisväärselt on parandatud varjupaigasüsteemi, kuid tähelepanu tuleb pöörata Horvaatias kaitset saavate isikute integreerimisele ning alaealiste ebaseaduslike rändajate kaitsele. Häid edusamme saavutati viisade valdkonnas. Siiski tuleb jätkata viisade õigustikuga vastavusse viimist. Edusamme saavutati välispiire käsitlevas valdkonnas. Ühtse piirihalduse tegevuskava mitut aspekti tuleb siiski muuta ning kiirendada tuleb ka varustuse ajakohastamist. Märkimisväärseid edusamme tehti õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades käsitlevas valdkonnas. Edusamme tehti ka uimastivastase poliitika valdkonnas.
Hrvaška je znatno napredovala na področju pravice, svobode in varnosti . Azilni sistem je bil znatno izboljšan, vendar je treba pozornost nameniti vključevanju oseb, ki jim je bila priznana zaščita na Hrvaškem, in zaščiti mladoletnih nezakonitih migrantov. Na področju vizumov je bil dosežen dober napredek. Vendar je treba na tem področju nadaljevati postopek usklajevanja nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU. Na področju zunanjih meja je bil dosežen napredek. Vendar je treba spremeniti več vidikov akcijskega načrta za integrirano upravljanje meja in pospešiti posodobitev opreme. Precejšen napredek je bil dosežen na področju pravosodnega sodelovanja v kazenskih in civilnih zadevah. Napredek se je nadaljeval tudi v politiki boja proti narkotikom.
Edusamme tehti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, kuid majandus- ja finantskriisi tagajärjel need aeglustusid. Täiendavaid edusamme on vaja teadusuuringute tegemise suutlikkuse suurendamiseks, koolituste korraldamiseks ning tööstuse ja VKEde poolt teadusuuringutesse tehtavate investeeringute suurendamiseks. Täiendavaid edusamme on tehtud seoses hariduse ja kultuuri valdkonna õigustikuga. Õigustikuga vastavusse viimisel on saavutatud hea tase. Horvaatia peab jätkama jõupingutusi elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” haldamiseks valmistumisel.
Napredek na področju znanosti in raziskav se je nadaljeval, vendar se je zaradi gospodarske in finančne krize upočasnil. Prizadevanja so potrebna za nadaljnjo krepitev zmogljivosti na področju raziskav, zagotavljanje usposabljanja in povečanje naložb industrije ter malih in srednjih podjetij v raziskave. Usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na področjih izobraževanja in kulture je nadalje napredovalo. Dosežena je bila dobra raven usklajenosti. Hrvaška mora nadaljevati svoja prizadevanja za pripravo na upravljanje programov Vseživljenjsko učenje in Mladi v akciji.
Seoses nii vastavusse viimise kui ka õigusaktide rakendamisega tehti häid edusamme keskkonna peatüki osas. Õigusaktide vastavusse viimine veekvaliteedi ning teatavas ulatuses ka kliimamuutuste valdkonnas tuleb lõpule viia. Tõhustada tuleb horisontaalse õigustiku rakendamist ning koostööd keskkonna valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega. Horvaatia ettevalmistused on kokkuvõttes lõpule jõudmas. Horvaatia peab eelkõige kohalikul tasandil jätkama haldussuutlikkuse tõhustamist.
Dober napredek je bil dosežen v okviru poglavja okolje glede usklajevanja in izvajanja zakonodaje. Usklajevanje zakonodaje na področju kakovosti vode in v določeni meri tudi podnebnih sprememb je treba zaključiti. Izboljšati je treba izvajanje horizontalnega pravnega reda EU in sodelovanje z nevladnimi organizacijami, dejavnimi na področju okolja. Priprave Hrvaške so na splošno skoraj zaključene. Hrvaška mora nadaljevati krepitev upravnih zmogljivosti, zlasti na lokalni ravni.
Häid edusamme on tehtud tarbijakaitse ja tervishoiu valdkonnas. Õigusaktide vastavusse viimisel on saavutatud hea tase. Haldussuutlikkuse edasiseks suurendamiseks on tarvis jätkata järjepidevaid jõupingutusi.
Na področjih varstva potrošnikov in zdravja je bil dosežen dober napredek. Raven usklajenosti nacionalne zakonodaje je dobra. Trajna prizadevanja so potrebna za nadaljnjo krepitev upravnih zmogljivosti.
Häid edusamme on tehtud seoses tolliliiduga . Tollindust käsitlevad Horvaatia õigusaktid on õigustikuga väga suures ulatuses vastavusse viidud. Horvaatia on jätkanud edusammude tegemist infotehnoloogia valdkonnas, eelkõige omavahelise sidumisega seoses. Vaja on täiendavaid jõupingutusi Horvaatia õigusaktides viimaste lahknevuste kõrvaldamiseks, korruptsioonivastase strateegia rakendamiseks ning infotehnoloogiasüsteemide lõplikuks omavaheliseks sidumiseks.
Dosežen je bil dober napredek glede carinske unije . Hrvaška carinska zakonodaja je v zelo veliki meri usklajena s pravnim redom EU. Hrvaška je še naprej napredovala na področju informacijske tehnologije, zlasti na področju medsebojne povezanosti. Potreben je nadaljnji napredek pri odpravi zadnjih neskladnosti v hrvaški zakonodaji, izvajanju protikorupcijske strategije in pripravah za medsebojno povezanost informacijskih tehnologij.
Teatavaid edusamme saavutati välispiire käsitlevas valdkonnas. Horvaatia on saavutanud vastavusse viimisel kõrge taseme ning jätkab rahvusvahelistel foorumitel oma seisukohtade kooskõlastamist ja vastavusse viimist. Horvaatia peab kaitsemeetmeid kasutusele võttes siiski tähelepanu pöörama asjaolule, kas see on täielikult kooskõlas tema rahvusvaheliste kohustustega. Arengupoliitikale ja humanitaarabile tuleb eraldada täiendavaid vahendeid.
Na področju zunanjih odnosov je bilo doseženega nekaj napredka. Hrvaška je dosegla visoko raven uskladitve zakonodaje ter še naprej usklajuje svoja stališča v mednarodnih forumih . Vendar pa mora Hrvaška posebno pozornost nameniti celovitemu spoštovanju mednarodnih obveznosti pri uporabi zaščitnih ukrepov. Dodatna sredstva je treba dodeliti razvojni politiki in humanitarni pomoči.
Horvaatia on teinud välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas täiendavaid edusamme. Riik on jätkanud osalemist erinevatel ELi sõjalistel ja tsiviilmissioonidel. Kokkuvõttes on Horvaatia saavutanud vastavusse viimisel kõrge taseme. Horvaatia peab jätkama relvastuskontrolli rakendamise ja jõustamise tõhustamist ning suurendama sealhulgas relvadega seotud teabe läbipaistvust.
Hrvaška je nadalje napredovala na področju zunanje, varnostne in obrambne politike . Še naprej je sodelovala v več vojaških in civilnih misijah EU. Na splošno je Hrvaška dosegla visoko stopnjo usklajenosti. Še naprej mora krepiti izvajanje in izvrševanje nadzora nad orožjem, vključno s preglednostjo z orožjem povezanih podatkov.
Edusamme on tehtud finantskontrolli valdkonnas. Tugevdati riigikontrolli sõltumatust. Jõupingutused peaksid keskenduma nüüd reformide jätkusuutlikkusele. Pettusevastase võitluse koordinatsioonistruktuuris osalevad asutused peavad tõhustama oma jõupingutusi, et pettusevastase strateegia rakendamine oleks võimalikult tulemuslik.
O napredku je mogoče poročati na področju finančnega nadzora . Okrepljena je bila neodvisnost državnega revizijskega organa. Prizadevanja bi se zdaj morala osredotočiti na trajnost reform. Organi, vključeni v strukturo za usklajevanje boja proti goljufijam, morajo povečati svoja prizadevanja za učinkovito izvajanje strategije za boj proti goljufijam.
Täiendavaid edusamme on tehtud finants- ja eelarvesätete valdkonnas. Edasi on arendatud omavahendite eeskirjade kohaldamise institutsioonilist suutlikkust. Horvaatia on saavutanud õigustiku vastavusse viimisel ja selle rakendamisel hea taseme, välja arvatud selles osas, mis puudutab suhkrumakse. Horvaatia peab oma koordineerimissuutlikkust veelgi tõhustama.
Na področju finančnih in proračunskih določb je bil dosežen nadaljnji napredek. Institucionalne zmogljivosti za uporabo pravil o lastnih sredstvih so bile nadalje razvite. Hrvaška je dosegla dobro raven usklajenosti s pravnim redom EU in sposobnosti za njegovo izvajanje, razen na področju prelevmanov za sladkor. Hrvaška mora nadalje okrepiti svoje zmogljivosti za usklajevanje.
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik täidab poliitilisi kriteeriume jätkuvalt piisaval tasemel. Pärast 2009. toimunud olulisi reforme on edusammud jätkunud ebaühtlases tempos. Valitsuskoalitsioon on üldiselt stabiilne ning poliitilised jõud teevad omavahel koostööd. Teatavaid edusamme on tehtud seoses parlamendi, politsei, kohtusüsteemi, avaliku halduse ning vähemuste kaitse reformiga. Enamikus poliitiliste kriteeriumidega seotud valdkondades tuleb siiski jõupingutuste tegemist jätkata. Eelkõige hõlmab see kohtusüsteemi sõltumatuse, avaliku halduse reformi ja ajakirjanduse sõnavabadusega seotud olulisi probleeme. Poliitilist dialoogi tuleb tõhustada.
Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija še naprej zadostno izpolnjuje politična merila . Po obsežnih reformah leta 2009 je država nadalje napredovala, čeprav neenakomerno. Na splošno je vladna koalicija stabilna in politične sile med seboj sodelujejo. Nekoliko napredka je bilo doseženega na področjih reforme parlamenta, policije, sodstva, javne uprave ter spoštovanja in varstva manjšin. Vseeno so na večini področij, povezanih s političnimi merili, potrebna nadaljnja prizadevanja, zlasti zaradi odziva na pomembne trenutne pomisleke glede neodvisnosti sodstva, reforme javne uprave in svobode izražanja v medijih. Okrepiti je treba politični dialog.
Ohridi raamleping on demokraatia ja õigusriigi tugevdamise seisukohast endiselt väga oluline. Teatavaid edusamme on tehtud keeleseaduse, detsentraliseerimist käsitleva seaduse ja tasakaalustatud esindatuse põhimõtte rakendamisel. Lepingu eesmärkide täitmiseks ja selle täieliku rakendamise tagamiseks on dialoogi vahendusel vaja teha jätkuvaid jõupingutusi.
Ohridski okvirni sporazum ostaja v državi bistveni element demokracije in pravne države . Nekolikšen napredek je bil dosežen pri izvajanju zakona o jezikih, decentralizaciji in pravični zastopanosti. Potrebna so stalna prizadevanja v okviru dialoga, da se izpolnijo cilji sporazuma in zagotovi njegovo celovito izvajanje.
Täiendavaid edusamme on tehtud parlamendi töö reformimisel. Parlamendi kodukorda tehti muudatused, millega tagatakse opositsiooni õiguste kaitse. Parlament võttis meetmeid institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks eelkõige parlamentaarse instituudi loomise kaudu. Etniliste rühmade vahelisi suhteid käsitlenud dialoogi takistas asjaomase parlamendikomisjoni võimetus korrapäraselt kohtuda.
Dosežen je bil nadaljnji napredek na področju reforme parlamenta . Sprejete so bile spremembe poslovnika, ki zagotavljajo pravice opozicije. Parlament je sprejel ukrepe za povečanje svojih institucionalnih zmogljivosti, zlasti z ustanovitvijo parlamentarnega inštituta. Vendar pa je bil dialog o medetničnih odnosih oviran zaradi težav, ki jih je ustrezni parlamentarni odbor imel pri rednem sestajanju.
Valitsuskoalitsiooni liikmed jätkavad konstruktiivset koostööd. Koalitsioon on pühendunud reformide teostamisele, mis valmistavad ette riigi ühinemist Euroopa Liiduga. Etniliste rühmade vahelisi suhteid käsitlevate probleemide lahendamiseks tuleb dialoogi tõhustada. Detsentraliseerimisprotsessi Ohridi raamistiku raames edendamine nõuab täiendavaid jõupingutusi. Kohalike omavalitsuste vajaduste finantsraamistik peab olema läbipaistvam ja tasakaalustatum. Valitsuse koostööd Euroopa integratsiooni riikliku nõukoguga tuleb edasi arendada.
Partnerji vladne koalicije še naprej konstruktivno sodelujejo. Zavezani so reformam za pripravo države na pristop k Evropski uniji. Vseeno pa je treba več razpravljati o vprašanjih v zvezi z medetničnimi odnosi. Da bi postopek decentralizacije napredoval v skladu z Ohridskim okvirnim sporazumom so potrebna dodatna prizadevanja. Finančni okvir za lokalno upravo mora biti preglednejši in pravičnejši. Nadalje je treba razvijati sodelovanje vlade z nacionalnim svetom za evropsko povezovanje.
Avaliku halduse valdkonna toimimisega seoses tehti teatavaid edusamme. Võeti vastu avalike teenistujate seadus. Jõustus politseireformi käsitlev siseasjade seadus ning vastu on võetud ka enamus rakendusõigusakte. Avaliku teenistuse läbipaistvuse, professionaalsuse ja sõltumatuse tagamiseks tuleb teha siiski märkimisväärseid täiendavaid jõupingutusi. Avaliku halduse valdkonnas on kõigil tasandeil värbamiste ja edutamiste puhul esinenud liigset poliitilist sekkumist. Õiguslikku raamistikku tuleb veelgi parandada, seda eelkõige tulemuspõhise töötajate värbamise osas. Suure hulga ajutiste ametikohtade muutmine alalisteks ametikohtadeks ei kujutanud endast konkurentsivõimelist ja tulemuspõhist värbamist.
Nekolikšen napredek je bil dosežen na področju delovanja javne uprave. Sprejet je bil zakon o javnih uslužbencih. Začel je veljati zakon o notranjih zadevah v zvezi z reformo policije in sprejeta je bila večina izvedbene zakonodaje. Precejšnja nadaljnja prizadevanja pa so potrebna za zagotovitev preglednosti, strokovnosti in neodvisnosti državne uprave. Na vseh ravneh javne uprave je bilo mogoče zaslediti neprimerno politično vmešavanje v zaposlovanje in napredovanje. Pravni okvir je treba nadalje izboljšati, zlasti glede zaposlovanja osebja, ki temelji na zaslugah. V mnogih primerih postopek pretvorbe velikega števila začasnih delovnih mest v stalna ni zagotovil konkurenčnega zaposlovanja, ki temelji na zaslugah.
Kohtusüsteemi reformimisel tehti piiratud edusamme. Kohtute tegevuse tõhusust parandati tulemuslikuma eelarve haldamise kaudu. Kohtusüsteemi sõltumatuse ja erapooletusega seoses on siiski esile kerkinud mitmeid küsimusi: kehtivate õigusnormide praktikas rakendamise tagamiseks ei tehtud täiendavaid edusamme. Seetõttu on oluline, et uute töötajate värbamisel eelistataks kohtunike ja prokuröride akadeemia lõpetajaid.
Na področju reforme pravosodja je bil dosežen delen napredek. Učinkovitost sodišč je bila okrepljena z boljšim upravljanjem proračuna. Obstajajo pa razlogi za zaskrbljenost glede neodvisnosti in nepristranskosti sodstva: pri izvajanju obstoječih pravnih določb v praksi ni bilo doseženega nadaljnjega napredka. V tem okviru je pomembno, da imajo diplomanti akademije za usposabljanje sodnikov in tožilcev prednost pri novih zaposlitvah.
Edusamme on tehtud korruptsioonivastase poliitika valdkonnas. Teostati laiaulatuslikke politseioperatsioone, mille käigus kasutati spetsiaalseid uurimismeetmeid. Kuigi õiguslik ja institutsiooniline raamistik on peaaegu valmis, tuleb parandada tulemusi kõrgemal tasemel aset leidva korruptsiooni juhtumite puhul süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel. Varade deklareerimist, huvide konflikte ja parteide rahastamist käsitlevaid kehtivaid sätteid ei rakendata tõhusalt. Tagada tuleb korruptsioonivastase võitluse riikliku komitee tulubaas. Korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt levinud ja kujutab endast tõsist probleemi.
Na področju politike za preprečevanje korupcije je bil dosežen napredek. Izvedene so bile obsežne policijske operacije, v okviru katerih so bili uporabljeni posebni preiskovalni ukrepi. Pravni in institucionalni okvir sta na splošno vzpostavljena, izkušnje na področju uspešnih obsodb za kazniva dejanja korupcije na visoki ravni pa je treba okrepiti. Obstoječe določbe o prijavah premoženjskega stanja, konfliktu interesov in financiranju političnih strank se ne izvajajo učinkovito. Državni komisiji za preprečevanje korupcije je treba zagotoviti potrebna sredstva. Korupcija ostaja precej razširjena na več področjih in pomeni resen problem.
Inimõiguste ja vähemuste kaitse valdkonnas on õiguslik ja institutsiooniline raamistik üldjoontes paigas ning kodaniku- ja poliitilisi õigusi üldiselt järgitakse. Kehtivad õiguslikud tagatised tuleb siiski täielikult jõustada.
Vzpostavljena sta pravni in institucionalni okvir na področju človekovih pravic in varstva manjšin , državljanske in politične pravice pa se na splošno spoštujejo. Toda obstoječa pravna jamstva na tem področju je treba v celoti izvrševati.
Suleti ebainimlike ja alandavate tingimustega Idrizovo vangla poolavatud osakond. Vanglatingimustes esinevate ülejäänud tõsiste puudujääkide kõrvaldamise strateegia täitmine edeneb siiski aeglaselt. Ülevaade õiguskaitseasutuste tööst ei ole täielik. Seoses sõnavabadusega teeb üha enam muret poliitiline sekkumine ajakirjandusse ning ajakirjanikele avaldatav liigne surve. Kodanikuühiskonna osalemine poliitika kujundamisel on jätkuvalt piiratud.
Polodprti oddelek zapora Idrizovo, v katerem so bili razmere ponižujoče in nečloveške, je bil zaprt. Strategija za obravnavo preostalih resnih pomanjkljivosti glede razmer v zaporih napreduje počasi. Nadzor organov pregona ostaja nepopoln. Na področju svobode izražanja je vse več zaskrbljenosti glede političnega vmešavanja v medije in neprimernih pritiskov na novinarje. Udeležba civilne družbe v postopek oblikovanja politik ostaja omejena.
Ombudsman oli inimõiguste kaitsel ja edendamisel jätkuvalt peamine tugipunkt. Tema töökoormus aruandlusperioodil suurenes. Ametiasutuste heakskiidetud soovituste osakaal siiski vähenes. Ombudsmani volitusi ja vahendeid tuleb suurendada.
Varuh človekovih pravic je bil še naprej glavni sogovornik za področje varstva in spodbujanja človekovih pravic. Njegova delovna obremenitev v obdobju poročanja se je povečala. Vendar se je delež priporočil, ki so jih sprejeli državni organi, zmanjšal. Pooblastila in sredstva varuha človekovih pravic je treba okrepiti.
Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitset käsitlevad õigusnormid on üldjoontes paigas. Jätkunud on perevägivallavastase strateegia rakendamine. Kokku on lepitud majandus- ja sotsiaalkomitee liikmesuses, millega lihtsustatakse sotsiaalset dialoogi. Vastu on võetud diskrimineerimisvastane raamseadus. Seksuaalse sättumuse kasutamine diskrimineerimise põhjusena on sellest siiski välja jäetud. Välja on vaja töötada võrdsete võimaluste strateegiline lähenemisviis. Alaealiste üle õigusemõistmise seaduse ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi.
Pravne določbe za varstvo socialnih in gospodarskih pravic so na splošno določene. Strategija proti nasilju v družini se je še naprej izvajala. Sestava ekonomskega in socialnega sveta je bila odobrena, kar olajšuje socialni dialog. Okvirni protidiskriminacijski zakon je bil sprejet. V njem pa ni omenjene diskriminacije na podlagi spolne usmerjenosti. Razviti je treba strateški pristop na področju enakih možnosti. Dodatna prizadevanja so potrebna za izvajanje mladoletniškega kazenskega prava in konvencije Združenih narodov o otrokovih pravicah.
Edusamme saavutati vähemuste ja kultuuriliste õiguste austamise ning kaitse valdkonnas. Tasakaalustatud esindatuse põhimõtte rakendamisel on tehtud teatavaid edusamme ning valitsus võttis meetmeid haridussüsteemis etniliste rühmade vahelise integratsiooni edendamiseks. Etniliste kogukondade integratsioon on sellegipoolest tagasihoidlik ning kultuuri ja keele valdkonnas usalduse tekitamiseks on vaja suuremat dialoogi edendada. Romade õigustega seoses vähenes isikute arv, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid. Meetmeid võeti ka laste erikoolidesse paigutamise vältimiseks. Romad peavad siiski jätkuvalt toime tulema väga rasketes elamistingimustes ja kannatavad diskrimineerimise all.
Na področju spoštovanja in varstva manjšin ter kulturnih pravic je bil dosežen napredek. Nekolikšen napredek je bil dosežen glede pravične zastopanosti in vlada je sprejela ukrepe za pospeševanje medetničnega vključevanja v izobraževalni sistem. Kljub temu ostaja vključevanje etničnih skupnosti omejeno in potreben je večji dialog za spodbujanje zaupanja, zlasti na področjih kulture in jezika. V zvezi s pravicami Romov se je število oseb brez osebnih dokumentov znižalo. Sprejeti so bili ukrepi za preprečevanje neprimerne namestitve otrok v posebne šole. Romi pa še vedno živijo v zelo težkih življenjskih razmerah in se soočajo z diskriminacijo.
Piirkondlike küsimuste ja rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas on endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik jätkanud täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Riigi õigussüsteem menetleb juhtumeid, mille endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus on suunanud tagasi riigi ametiasutustele.
V zvezi z regionalnimi vprašanji in mednarodnimi obveznostmi je Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija še naprej v celoti sodelovala z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo. Nacionalna sodišča obravnavajo zadeve, ki jih je Mednarodno kazensko sodišče za nekdanjo Jugoslavijo vrnilo v odločanje nacionalnim organom.
Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kahepoolne immuniteedilepe, mis sisaldab Rahvusvahelist Kriminaalkohut käsitlevaid sätteid, ei ole kooskõlas ELi ühiste seisukohtade ja juhtpõhimõtetega. Riik peab selle ELi seisukohtadega vastavusse viima.
V zvezi z Mednarodnim kazenskim sodiščem dvostranski sporazum z Združenimi državami Amerike o imuniteti ni v skladu s skupnimi stališči in vodilnimi načeli EU. Država mora svoje stališče uskladiti s stališčem EU.
Riik on jätkanud aktiivset osalemist piirkondlikes koostööalgatustes, sealhulgas Kagu-Euroopa koostööprotsessis (SEECP), piirkondlikus koostöönõukogus (RCC) ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus (CEFTA).
Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija je bila še naprej dejavno udeležena v pobudah za regionalno sodelovanje, tudi v procesu sodelovanja v jugovzhodni Evropi, Svetu za regionalno sodelovanje in Srednjeevropskem sporazumu o prosti trgovini.
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on piirkonnas aktiivne partner ning tema kahepoolsed suhted naabritega on üldiselt head. Pärast endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kosovo vahelise piiri maha märkimise lõpule viimist ei ole riigil enam piiridega seotud lahendamata küsimusi. Suhteid Kreekaga on siiski jätkuvalt negatiivselt mõjutanud lahendamata nimeküsimus. Riik peab küsimuse lahendamiseks läbirääkimisi ÜRO egiidi all. Vältida tuleks tegevust ja sõnavõtte, mis võivad heanaaberlikke suhteid negatiivselt mõjutada. Kõrgeimal poliitilisel tasemel toimuvad otsekohtumised on positiivsed sammud, kuid see ei ole siiani veel konkreetseid tulemusi kaasa toonud. Heanaaberlike suhete säilitamine, sealhulgas ÜRO egiidi all nimeküsimuse üle läbirääkimine ja mõlemale osapoolele vastuvõetava lahenduse leidmine on äärmiselt tähtis.
Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija je dejavna partnerica v regiji in njeni dvostranski odnosi s sosednjimi državami so na splošno dobri. Z zaključitvijo razmejitve meje s Kosovom Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija nima nerešenih sporov glede meja. Toda na odnose z Grčijo je še naprej negativno vplivalo nerešeno vprašanje glede imena. Država sodeluje v pogovorih za njegovo rešitev pod okriljem Združenih narodov. Treba se je izogibati dejanjem in izjavam, ki bi lahko negativno vplivali na dobre sosedske odnose. Med pozitivnimi ukrepi so neposredna srečanja na najvišji politični ravni, čeprav ta zagon še ni privedel do dejanskih rezultatov. Bistvenega pomena ostaja, da se ohranijo dobri sosedski odnosi ter da se pod okriljem ZN poišče rešitev vprašanja glede imena, ki se doseže s pogajanji in je obojestransko sprejemljiva.
Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi majanduse maht kahanes tänu finantssektori vähesele avatusele riskantsete varade suhtes, pidevale erakapitali sissevoolule ja stabiilsele avalikule sektorile ainult vähesel määral. Jätkunud on struktuurireformid. Paraku valmistab kõrge struktuurse töötuse määr endiselt muret eelkõige noorte ja madala haridustasemega inimeste seas. Teatavaid väikeseid edusamme on saavutatud seoses puudujääkide kõrvaldamisega institutsioonide tegevuses, kuid puudused õigusriigi põhimõtte kohaldamisel mõjutavad ärikliimat jätkuvalt negatiivselt.
Gospodarstvo Nekdanje jugoslovanske republike Makedonije se je zaradi nizke izpostavljenosti finančnega sektorja slabi mednarodni aktivi, zanesljivosti prilivov zasebnega kapitala in stabilnosti javnega sektorja le rahlo skrčilo. Strukturne reforme so se nadaljevale. Toda visoka raven strukturne brezposelnosti, zlasti med mladimi in nižje izobraženimi, še naprej povzroča veliko zaskrbljenost. Uvedene so bile nekatere manjše izboljšave glede odprave šibkih točk na institucionalnem področju, vendar pomanjkljivosti v zvezi s pravno državo še naprej negativno vplivajo na poslovno okolje.
Majanduslike kriteeriumide täitmisel on endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik jätkuvalt edukas. Mõnedes valdkondades on riik teinud toimivaks turumajanduseks muutumise teel edasisi edusamme. Selleks on vähendatud eelkõige turulepääsu ja turult lahkumise takistusi ning parandatud kohtute suutlikkust majandusega seotud kohtuasjade lahendamisel. Riik peaks olema võimeline tulema keskmise tähtaja jooksul toime Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, tingimusel et jätkab otsusekindlalt reformiprogrammi rakendamist oluliste struktuursete nõrkuste vähendamiseks.
V zvezi z gospodarskimi merili Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija še naprej dobro napreduje. Na nekaterih področjih je dosegla nadaljnji napredek pri vzpostavitvi delujočega tržnega gospodarstva, zlasti z zmanjšanjem ovir pri vstopu na trg in izstopu z njega ter izboljšanjem sposobnosti sodišč za obravnavanje zadev, povezanih z gospodarstvom. Država bi se morala v srednjeročnem obdobju spopasti s pritiski konkurence in tržnimi silami v Uniji pod pogojem, da bo odločno izvajala svoj program reform in tako zmanjšala znatne strukturne pomanjkljivosti.
Riik on säilitanud majanduspoliitika tähtsamates küsimustes laiapõhjalise konsensuse. De facto euroga seotud rahapoliitika andis oma panuse makromajandusliku stabiilsuse säilitamisele. Pärast 2008. aastal kohaldatud ekspansiivset lähenemisviisi muutus eelarvepoliitika 2009. aastal rohkem stabiilsusele orienteerituks. Riigi väliskaubandusbilanss paranes, peegeldudes ekspordi mõningases suurenemises, impordi vähenemises nõrga sisenõudluse tõttu ning tugevas erakapitali sissevoolus. Erastamine on suures osas lõpule viidud. Samuti on suures osas lõpule viidud hindade ja kaubanduse liberaliseerimine. Teatavaid täiendavaid edusamme on saavutatud turulepääsu ja ettevõtjate registreerimise parandamisel ning regulatiivse raamistiku lihtsustamisel. Pankrotimenetluse kestust on veelgi vähendatud ning kinnisvara registreerimine on suures osas lõpule viidud. Finantssektor sai kriisis suhteliselt hästi hakkama ning sektori teatavate järelevalve- ja reguleerivate asutuste sõltumatust on tõhustatud.
Država je ohranila splošno soglasje o bistvenih elementih gospodarskih politik. Monetarna politika, ki temelji na de facto fiksni vezavi državne valute na euro, je prispevala k makroekonomski stabilnosti. Po ekspanzivnem pristopu leta 2008 je fiskalna politika v letu 2009 postala bolj usmerjena v stabilnost. Zunanja bilanca države se je izboljšala ter kaže na rahlo oživitev izvoza, znižanje uvoza zaradi šibkega domačega povpraševanja in močne prilive zasebnega kapitala. Privatizacija je večinoma zaključena. Liberalizacija cen in trgovine je na splošno dosežena. Nekaj nadaljnjega napredka je bilo doseženega pri izboljšanju vstopa na trg in registracije ter poenostavitvi regulativnega okvira. Stečajni postopki so bili še skrajšani in vpis nepremičnin v zemljiško knjigo je večinoma zaključen. Finančni sektor je dobro prestal krizo in neodvisnost nekaterih nadzornih in regulativnih organov je bila okrepljena.
Kasvava eelarvepuudujäägi tulemusena suurenes riigivõlg. Riiklike kulutuste kvaliteet langes osaliselt keskmise tähtajaga kapitali kulude vähenemise tõttu. Töötuse määr on jätkuvalt väga kõrge. Välisinvesteeringute sissevool aeglustus senise madala tasemega võrreldes veelgi. Turumajanduse toimimist takistasid jätkuvalt puudujäägid institutsioonide tegevuses, avaliku halduse ebastabiilsus ning õigusriigi nõrkus. Sidusrühmadega konsulteerimise puudumine enne valitsuse otsuste tegemist takistab ettevõtluskeskkonna prognoositavust. Kohtusüsteem kujutab endast siiani kitsaskohta ning reguleerivate ja järelevalveasutuste sõltumatus ja vahendid on oma ülesannete tõhusaks täitmiseks mõnikord jätkuvalt ebapiisavad. Õiguskindluse tase on jätkuvalt madal, mis mõjutab negatiivselt riigi ligitõmbavust välisinvesteeringutele. Tõsise probleemina on endiselt päevakorral varimajandus.
Zaradi večjih fiskalnih primanjkljajev se je javni dolg povečal. Kakovost javne porabe se je poslabšala, deloma zaradi znižanja srednjeročne kapitalske porabe. Brezposelnost je ostala zelo visoka. Pritok neposrednih tujih naložb se je z že nizke stopnje še naprej nižal. Delovanje tržnega gospodarstva še vedno ovirajo institucionalne pomanjkljivosti, pomanjkanje stabilnosti v upravi in pomanjkljivosti v zvezi s pravno državo. Pomanjkanje posvetovanj z zainteresiranimi stranmi pred sprejetjem vladnih odločitev ovira predvidljivost poslovnega okolja. V sodstvu so še vedno ozka grla, regulativni in nadzorni organi pa včasih niso dovolj neodvisni in nimajo zadostnih sredstev, da bi lahko učinkovito izvajali svoje naloge. Stopnja pravne varnosti ostaja nizka, kar negativno vpliva na privlačnost države za tuje vlagatelje. Neformalni sektor ostaja pomemben izziv.
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on teinud teatavaid edusamme liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise võime suurendamisel, eelkõige kaupade vaba liikumise, äriühinguõiguse, finantsteenuste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. Vähem on edusamme saavutatud teatavates muudes valdkondades, nagu riigihanked, infoühiskond ja meedia ning samuti sotsiaalpoliitika ja tööhõive. Ühinemispartnerluse prioriteetide järgimisel on üldjoontes tehtud täiendavaid edusamme. Õigusaktide rakendamiseks ja jõustamiseks vajalikku haldussuutlikkust tuleb siiski järjepidevalt suurendada. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga võetud kohustused on rakendatud.
Nekdanja jugoslovanska republika Makedonija je nekoliko napredovala pri izboljšanju svoje sposobnosti za prevzem obveznosti članstva , zlasti na področjih prostega pretoka blaga, prava družb, finančnih storitev ter pravice, svobode in varnosti. Manj napredka je bilo doseženega na nekaterih drugih področjih, kot so javna naročila, informacijska družba in mediji ter socialna politika in zaposlovanje. Na splošno je bil pri izpolnjevanju prednostnih nalog partnerstva za pristop dosežen nadaljnji napredek. Potrebna pa so trajna prizadevanja za izboljšanje upravnih zmogljivosti za izvajanje in izvrševanje zakonodaje. Zaveze iz stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma so bile izvedene.
Häid edusamme on tehtud kaupade vaba liikumise valdkonnas. Osa horisontaalsest ja valdkondlikust õigustikust on üle võetud. Turujärelevalveasutuste haldussuutlikkus on tehniliste õigusaktide jõustamise tagamiseks ebapiisav. Väheseid edusamme on tehtud tööjõu vaba liikumise valdkonnas. Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas tehti teatavaid edusamme, seda eelkõige postiteenuste valdkonnas. Ettevalmistused kutsekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks on algusjärgus. Kapitali vaba liikumise valdkonnas on täheldatud üldist arengut. Piirangud jäävad kehtima lühiajaliste kapitali ümberpaigutuste ja piiriüleste maksete suhtes. Rahapesuvastases võitluses kohaldatava õigusliku raamistiku, haldussuutlikkuse ja jõustamissuutlikkuse osas tehti mõõdukaid edusamme.
Dober napredek je bil dosežen na področju prostega pretoka blaga . Del horizontalnega in sektorskega pravnega reda EU je bil prenesen v nacionalno zakonodajo. Upravne zmogljivosti organov za nadzor trga ne zadostujejo za zagotavljanje izvrševanja tehnične zakonodaje. Na področju prostega gibanja delavcev je mogoče poročati o majhnem napredku. Nekoliko napredka je bilo doseženega na področju pravice do ustanavljanja in svobode opravljanja storitev, zlasti na področju poštnih storitev. Priprave na vzajemno priznavanje poklicnih kvalifikacij so v začetni fazi. Na področju prostega pretoka kapitala je bil dosežen splošen napredek. Omejitve ostajajo glede kratkoročnih kapitalskih tokov in čezmejnih plačilnih transferjev. Zakonodajni okvir, upravne zmogljivosti in rezultati izvrševanja na področju boja proti pranju denarja so zmerno napredovali.
Riigihangete valdkonnas on saavutatud edu. Riigihankeamet võttis vastu riigihangetesüsteemi arendamise strateegia. Kontsessioone ning avaliku ja erasektori partnerlusi käsitlevad õigusaktid ei ole õigustikuga kooskõlas. Operatiivtasandil riigihanke eeskirjade kohaldamise haldussuutlikkus ei ole ikka veel rahuldaval tasemel. Äriühinguõiguse valdkonnas on tehtud häid edusamme. Auditeerimist käsitleva õigustiku vastavusse viimine on siiski jätkuvalt algusjärgus. Teatavaid edusamme on tehtud intellektuaalomandi valdkonnas õigusraamistiku edendamisel. Rakendamisel on intellektuaalomandi riiklik strateegia. Selle jõustamiseks on siiski vaja täiendavaid jõupingutusi.
Na področju javnih naročil je bil dosežen napredek. Urad za javna naročila je sprejel strategijo za razvoj sistema javnih naročil. Zakonodaja o koncesijah in javno-zasebnih partnerstvih ni usklajena s pravnim redom EU. Upravne zmogljivosti za uporabo pravil za oddajo javnih naročil na operativni ravni še vedno niso zadovoljive. Na področju prava družb je bil dosežen dober napredek. Vendar je usklajevanje s pravnim redom EU na področju revizije še vedno na začetni stopnji. Pri krepitvi pravnega okvira na področju intelektualne lastnine je bilo doseženega nekaj napredka. Izvaja se nacionalna strategija o pravicah intelektualne lastnine. Potrebna pa so dodatna prizadevanja glede izvrševanja.
Teatavaid edusamme tehti konkurentsi valdkonnas. Riigiabi valdkonnas suurenes mõõdukalt eelotsuste arv. Kartellidevastase võitluse valdkonnas tuleb siiski tugevdada konkurentsi kaitsmise komisjoni käsutuses olevaid inim- ja finantsressursse.
Nekaj napredka je bilo doseženega na področju konkurence . Število predhodnih odločitev na področju državnih pomoči se je zmerno povečalo. Vendar je treba človeške vire in finančna sredstva komisije za varstvo konkurence okrepiti na področju preprečevanja monopolov.
Finantsteenuste valdkonnas saavutati üldiselt häid tulemusi. Jõupingutusi on tehtud kindlustusvaldkonna reguleerimise ja järelevalve tagamiseks. Teatavate finantsteenuste (näiteks liising) puhul toimub jätkuvalt reguleerimine või järelevalve.
Na splošno je bil dosežen dober napredek na področju finančnih storitev . Vložena so bila prizadevanja za ureditev in nadzor zavarovalniškega sektorja. Nekatere finančne storitve, kot je zakup, je še treba regulirati ali nadzirati.
Ebaühtlasi edusamme on tehtud infoühiskonna ja meedia valdkonnas. Paraneb ELi õigustikuga vastavusse viimise ja turu liberaliseerimise olukord. Siiani on tagamata siiski avalik-õigusliku ringhäälingu organisatsioonide jätkusuutlikkus. Meediaalased õigusaktid on veel audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga vastavusse viimata.
Na področju informacijske družbe in medijev ni bil dosežen enakomeren napredek. Usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU in liberalizacija trga se izboljšujeta. Vendar je treba še vedno zagotoviti sposobnost preživetja javne radiotelevizije. Zakonodaja o medijih še ni usklajena z direktivo o avdiovizualnih medijskih storitvah.
Edusamme on tehtud põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas. Maaelu arendamise poliitikat viiakse järk-järgult ELi nõuetega vastavusse. Kuigi AFSARDi ja IPARDi operatiivstruktuure tõhustati, tuleks valdkonna teiste haldusasutuste suutlikkust siiski parandada. Õigustikuga vastavusse viimine nõuab täiendavaid järjepidevaid jõupingutusi. Teatavaid edusamme peamiselt toidukäitlejate õigusliku valmisoleku ja rakendamise osas on tehtud toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas. Tõhustada tuleb haldussuutlikkust, seda eelkõige järelevalve- ja kontrollisüsteemide tõhususe osas.
Na področju kmetijstva in razvoja podeželja je bil dosežen napredek. Politika razvoja podeželja se postopoma usklajuje z zahtevami EU. Operativni strukturi AFSARD in IPARD sta bili okrepljeni, medtem ko je treba zmogljivosti drugih upravnih organov v tem sektorju še izboljšati. Za usklajevanje s pravnim redom EU si je treba še naprej trajno prizadevati. Nekaj napredka je bilo doseženega na področju varnosti hrane, veterinarske in fitosanitarne politike , zlasti v zvezi s pripravljenostjo zakonodaje in njenim izvajanjem s strani nosilcev živilske dejavnosti. Upravne zmogljivosti je treba okrepiti, zlasti glede učinkovitosti sistemov spremljanja in nadzora.
Teatavaid edusamme on tehtud transpordipoliitika valdkonnas. Raudteetranspordi turu avamisel kerkis esile probleeme. Täiendavaid jõupingutusi on vaja turvalisuse eest vastutavate asutuste, eelkõige lennuõnnetuste uurimiskomisjoni toimimise parandamiseks.
Nekaj napredka je mogoče opaziti na področju prometne politike . Izzivi so se pojavili v zvezi s postopkom odpiranja trga za storitve železniškega prometa. Nadalje si je treba prizadevati za izboljšanje delovanja varnostnih organov, zlasti odbora za preiskave letalskih nesreč.
Teatavaid edusamme on tehtud energeetikasektoris. Võeti vastu uued energiastrateegiad. Uut ulatuslikku energiaseadust ei ole siiski veel kehtestatud. Elektrihinnad ei peegelda täielikult kulusid. Kuigi üldiselt on tehtud häid edusamme, on siiani lõplikult lahendamata vaidlus jaotusvõrguettevõtjaga, kelleks on oluline ELi investor. Energeetikasektorit reguleeriv asutus ja kiirguskaitset reguleeriv asutus peavad oma tegevuses muutuma sõltumatuks.
Nekaj napredka je bilo doseženega v sektorju energetike. Sprejete so bile nove energetske strategije. Vendar je treba še vedno uzakoniti nov celovit energetski zakon. Tarife električne energije niso popoln odraz stroškov. Čeprav je bil dosežen dober napredek, pa spor z upravljavcem distribucijskega omrežja, pomembnim vlagateljem v EU, še ni rešen. Regulativni organ na področju energetike in regulativni organ za varstvo pred sevanjem morata postati funkcionalno neodvisna.
Otsest ja kaudset maksustamist käsitlevate õigusaktide õigustikuga ühtlustamisel edusamme ei tehtud. Teatavaid edusamme tehti maksuameti maksumaksjatele suunatud teenuste toimimissuutlikkuse ja auditeerimise tõhususe osas. Maksudest hoidumise vastu võitlemise auditeerimis- ja uurimissuutlikkus on jätkuvalt nõrk.
Na področju usklajevanja zakonodaje o neposrednem in posrednem obdavčenju s pravnim redom EU ni bilo doseženega napredka. O nekolikšnem napredku je mogoče poročati na področju operativnih zmogljivosti davčne uprave v zvezi s storitvami za davkoplačevalce in učinkovitostjo revizij. Preiskovalne zmogljivosti na področju revizij in davkov za boj proti davčnim utajam ostajajo šibke.
Piiratud edusamme on tehtud majandus- ja rahapoliitika valdkonnas. Õigustikuga vastavusse viimine on lõpule viimata ning poliitika rakendamise haldussuutlikkus erineb suuresti. Statistika valdkonnas tehti häid edusamme. Statistikaameti rahaline olukord on siiski jätkuvalt nõrk ning tuleb tagada tasakaalustatud esindatus. On oluline, et oleks tagatud rahalised vahendid 2011. aasta rahva- ja eluasemeloenduse korraldamiseks. Jõupingutused statistika ja eelkõige majandusstatistika valdkonna olukorra parandamiseks peavad jätkuma.
Na področju gospodarske in monetarne politike je bil dosežen delen napredek. Uskladitev nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU še ni končana in upravne zmogljivosti za izvajanje politik se zelo razlikujejo. Na področju statistike je bil dosežen dober napredek. Vendar pa stanje glede virov državnega statističnega urada ostaja slabo in zagotoviti je treba pravično zastopanost. Pomembno je zagotoviti sredstva za popis prebivalstva in stanovanj leta 2011. Prizadevanja za izboljšanje sektorske statistike je treba nadaljevati, zlasti za gospodarsko statistiko.
Sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas on õigustikuga vastavusse viimiseks tehtud vaid väheseid edusamme. Võeti vastu diskrimineerimisvastane raamseadus, kuid selles on mitu olulist puudust. Vastuvõtmine toimus ilma asjaomaste kodanikuühiskonna rühmituste toetuseta. Kolme- ja kahepoolne sotsiaalne dialoog on jätkuvalt nõrk. Puuetega inimeste ja teiste sotsiaalselt kõrvaletõrjutud isikute kaasamine on väga väike.
Pri usklajevanju nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na področju socialne politike in zaposlovanja je bil dosežen majhen napredek. Sprejet je bil okvirni protidiskriminacijski zakon, vendar z znatnimi vrzelmi in brez podpore ustreznih skupin civilne družbe. Tristranski in dvostranski socialni dialog je še naprej slab. Vključevanje invalidov in drugih družbeno izključenih oseb je počasno.
Teatavaid edusamme on tehtud ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonnas. Häid edusamme on tehtud ettevõtlust piiravate haldustakistuste ja kulude vähendamisel. Ettevõtluse toetamiseks on asutatud uusi ametiasutusi ning nendele on eraldatud märkimisväärses ulatuses rahalisi vahendeid. Ettevõtjate ja VKEde sektori toetamiseks mõeldud strateegiad vajavad siiski rohkem rahalist tuge.
Na področju podjetniške in industrijske politike je bilo doseženega nekaj napredka. Dober napredek je bil dosežen pri zmanjševanju upravnih ovir in stroškov za poslovanje podjetij. Ustanovljeni so bili novi organi. Za njihovo delovanje so bila dodeljena precejšnja sredstva. Strategije za podporo družbam ter sektorju malih in srednjih podjetij potrebujejo več finančne pomoči.
Teatavaid edusamme tehti üleeuroopaliste võrkude valdkonnas. Riik jätkab aktiivset osalemist Kagu-Euroopa transpordi vaatluskeskuse ja energiaühenduse töös. X koridoriga seotud edusammud on aga oluliselt edasi lükkunud.
Na področju vseevropskih omrežij je bilo doseženega nekaj napredka. Država še naprej dejavno sodeluje v Prometnem observatoriju za jugovzhodno Evropo in Energetski skupnosti. Vendar pa napredek glede koridorja X močno zamuja.
Teatavaid ebaühtlasi edusamme tehti piirkondliku arengu ja struktuurifondide koordineerimise valdkonnas. Piirkondliku arengu operatiivprogrammi rakendamine on oluliselt edasi lükkunud. Asjaomaste ministeeriumide haldussuutlikkust ja eelkõige tehnilisi teadmisi tuleks parandada. Ühinemiseelse abi vahendite tulevase kasutamise tagamiseks tuleb tõhustada ka projektide ettevalmistamist ning rakendamist. Õigustikuga vastavusse viimine on regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas algusjärgus.
Nekaj neenakomernega napredka je bilo doseženega na področju regionalnega razvoja in usklajevanja strukturnih skladov . Izvajanje operativnega programa za regionalni razvoj precej zamuja. Upravne zmogljivosti v resornih ministrstvih, zlasti strokovno znanje in izkušnje, je treba okrepiti. Prav tako je treba okrepiti pripravo in izvajanje projektov, da se v prihodnosti zagotovi črpanje sredstev iz instrumenta za predpristopno pomoč. Na splošno je na področju regionalne politike in usklajevanja strukturnih instrumentov usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na začetni stopnji.
Kohtusüsteemi reformimisel ning põhiõiguste tagamisel on tehtud piiratud edusamme, korruptsioonivastases võitluses on tehtud teatavaid edusamme. Kohtunõukogu ja riigiprokuröride nõukogu peavad tagama ranged nõuded töötavate kohtunike sõltumatusele ja erapooletusele. Politsei teostas laiaulatuslikke korruptsioonivastaseid operatsioone, mille käigus kasutati spetsiaalseid uurimismeetmeid. Tulemuste saavutamist kõrgemal tasemel aset leidva korruptsiooni juhtumite uurimisel tuleb siiski tõhustada. Huvide konflikti ja parteide rahastamist käsitlevaid uusi õigusakte tuleb rakendada tõhusalt. Põhiõigusi käsitlev õiguslik ja institutsiooniline raamistik on peaaegu valmis, kehtivaid õiguslikke tagatisi tuleb jõustada täies ulatuses.
Delen napredek je bil dosežen v zvezi z reformo sodstva in varstvom temeljnih pravic , nekaj napredka pa je bilo doseženega na področju boja proti korupciji . Sodni svet in Svet državnih tožilcev morata zagotoviti visoke standarde neodvisnosti in nepristranskosti sodstva v praksi. Policija je izvedla obsežne protikorupcijske operacije, pri čemer je uporabila posebne preiskovalne ukrepe. Vendar je treba izkušnje na področju kaznivih dejanj korupcije na visoki ravni še vedno okrepiti. Novo zakonodajo o konfliktu interesov in financiranju političnih strank je treba učinkovito izvajati. Na področju temeljnih pravic sta pravni in institucionalni okvir večinoma vzpostavljena, obstoječa pravna jamstva pa je treba celovito izvrševati.
Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas tehti häid edusamme varjupaiga, viisapoliitika, välispiiride ja Schengeniga seotud küsimustes. Tegeleti viisavabaduse esimesel rakendusperioodil esile kerkinud ELis varjupaigataotlejate suurenenud hulgast tulenevate probleemide lahendamisega. Kuid augustis ja septembris varjupaigataotluse esitajate arv kasvas. Ametiasutused peavad jätkama kõnealuse küsimusega tegelemist ning kodanike teavitamist õigustest ja kohustustest, mis kaasnevad viisavaba reisimisega. Jätkunud on politseireformi rakendamine ning paranenud on rahvusvaheline politseikoostöö. Lahendada tuleks küsimused, mis hõlmavad siseministeeriumi rolli kinnipidamismääruste väljastamisel ning välise järelevalvemehhanismi tõhusust käsitlevaid probleeme.
Na področju pravice, svobode in varnosti je mogoče poročati o dobrem napredku v zvezi z azilom, vizumsko politiko, zunanjimi mejami in schengenskim pravnim redom. Sprejeti so bili ukrepi za obravnavo povečanja števila prosilcev za azil v EU, ki se je pojavilo v prvem obdobju izvajanja režima potovanj brez vizumov. Ponovno povečanje števila prošenj za azil je bilo zabeleženo avgusta in septembra. Organi morajo še naprej obravnavati to vprašanje in informirati državljane o pravicah in obveznostih, ki izhajajo iz režima potovanj brez vizumov. Izvajanje reforme policije se je nadaljevalo in mednarodno policijsko sodelovanje se je izboljšalo. Obravnavati pa je treba vlogo ministrstva za notranje zadeve pri izdaji dovoljenj za prestrezanje, pa tudi učinkovitost zunanjega nadzornega mehanizma.
Teatavaid edusamme on tehtud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise määr on kasvanud. Teatavaid edusamme õigustikuga vastavusse viimiseks on tehtud hariduse, koolituse, noorte ja kultuuri valdkonnas. Elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” haldamine on aga puudulikul tasemel.
Na področju znanosti in raziskav se lahko poroča o nekolikšnem napredku. Stopnja sodelovanja v sedmem okvirnem programu za raziskave se je povečala. Pri usklajevanju nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na področjih izobraževanja, usposabljanja, mladine in kulture je bil dosežen nekolikšen napredek. Vendar upravljanje programov Vseživljenjsko učenje in Mladi v akciji ostaja slabo.
Täiendavaid edusamme on tehtud keskkonnaga seoses. Siseriiklike õigusaktide vastavusse viimine on eriti edukas olnud õhukvaliteedi ja jäätmekäitluse valdkonnas. Jõupingutusi ELi õigustikuga vastavusse viimisel tuleb aga oluliselt tõhustada veemajanduse valdkonnas. Oluliselt tuleb suurendada haldussuutlikkust ja investeeringuid. Teatavaid edusamme on tehtud tarbijakaitse ja tervishoiu valdkonnas. Rahvatervise valdkonnas on tehtud häid edusamme tubakatoodete tarbimise piiramisel.
Nadaljnji napredek je bil dosežen na področju okolja . Usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU je napredovalo, zlasti v sektorjih kakovosti zraka in odpadkov. Vendar je treba na področju voda precej okrepiti prizadevanja za uskladitev nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU. Upravne zmogljivosti in naložbe je treba znatno povečati. Nekoliko napredka je bilo doseženega na področju varstva potrošnikov in zdravja . V zvezi z javnim zdravjem je bil dosežen dober napredek na področju nadzora tobaka.
Teatavaid edusamme tehti tolliliidu valdkonnas, eelkõige haldus- ja toimimissuutlikkuse osas. Tollivaldkonna õigusaktide õigustikuga vastavusse viimine on hästi edenenud, välja arvatud transiiti käsitlevate õigusaktide puhul. Tolliasutuste haldussuutlikkust õigusaktide rakendamisel ja piiriülese kuritegevuse ning korruptsiooni tõkestamisel tuleb tõhustada.
Na področju carinske unije je bilo doseženega nekoliko napredka, zlasti glede upravnih in operativnih zmogljivosti. Usklajevanje carinske zakonodaje s pravnim redom EU je dobro napredovalo, razen v primeru tranzita. Upravne zmogljivosti carinske uprave za izvajanje zakonodaje ter obravnavanje čezmejnega kriminala in korupcije je treba okrepiti.
Edusamme tehti välissuhete valdkonnas, eelkõige seoses ühise kaubanduspoliitikaga. Edusamme on tehtud välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas. Riik viis oma õigusaktid vastavusse ELi enamiku deklaratsioonide ja ühiste seisukohtadega ning väljendas jätkuvat tahet osaleda Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonides. Ebaseaduslike relvade arvu vähendamiseks on vaja teha järjepidevaid jõupingutusi.
Napredek je bil dosežen na področju zunanjih odnosov , zlasti v zvezi s skupno trgovinsko politiko. Država je napredovala na področju zunanje, varnostne in obrambne politike . Država je usklajena z večino deklaracij in skupnih stališč EU ter se je trajno zavezala sodelovanju v misijah SVOP. Trajna prizadevanja so potrebna za zmanjšanje števila nezakonitega orožja.
Teatavaid edusamme on tehtud ka finantskontrolliga seoses. Tugevdatud on riigikontrolli toimimis- ja finantssõltumatust, puudu on siiski põhiseaduslik kinnitus. Jõupingutusi on vaja teha finantsjuhtimise ja finantskontrolli süsteemide loomiseks. Finants- ja eelarvesätete valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme tolliameti ja maksuameti ning riigi statistikaameti toimimissuutlikkuse parandamiseks. Täiendavaid jõupingutusi on vaja tollimaksu- ja käibemaksupettuste vastu võitlemiseks.
Na področju finančnega nadzora je bilo doseženega nekaj napredka. Funkcionalna in finančna neodvisnost državnega urada za revizijo sta bili okrepljeni, vendar nista bili vključeni v ustavo. Prizadevanja so potrebna za vzpostavitev sistemov finančnega upravljanja in nadzora. Na področju finančnih in proračunskih določb je bilo doseženega nekaj napredka glede izboljšanja operativnih zmogljivosti carinskih in davčnih organov ter državnega statističnega urada. Dodatna prizadevanja so potrebna za boj proti goljufijam v zvezi s carinami in DDV.
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosna in Hercegovina
Bosnia ja Hertsegoviina on saavutanud poliitiliste kriteeriumide täitmisel piiratud edu. Seoses õigusriigi põhimõttega saavutati viisavabaduse tingimuste täitmisele suunatud reformide kaudu teatavat edu piirihalduse ja rändepoliitika valdkondades. Olulisi samme tehti ka piirkondliku leppimise ja koostöö edendamiseks, eelkõige pagulaste tagasipöördumise kaudu. Reformide üldine rakendustase oli ebapiisav ning valimiste-eelset siseriiklikku poliitilist kliimat mõjutas natsionalistlik retoorika. Poliitiliste liidrite ühise nägemuse puudumine riigi tuleviku küsimuses takistab oluliste ELiga seotud reformide teostamist ning piirab ELi suunas edasi liikumist.
Bosna in Hercegovina je dosegla delen napredek pri izpolnjevanju političnih meril . Nekaj napredka, povezanega s pravno državo, je bilo doseženega zlasti na področjih, kot sta upravljanje meja in migracijska politika, z reformami, namenjenimi izpolnjevanju zahtev v zvezi z liberalizacijo vizumskega režima. Pomembni koraki so bili opravljeni tudi glede spodbujanja regionalne sprave in sodelovanja, zlasti na področju vračanja beguncev. Kljub temu splošno izvajanje reform ni bilo zadostno, notranje politično ozračje v predvolilnem obdobju pa je bilo v pretežni meri zaznamovano z nacionalističnimi govori. Politični voditelji nimajo skupne vizije o usmeritvi države, kar zaustavlja ključne reforme, povezane z EU, in onemogoča nadaljnji napredek v smeri EU.
OSCE/ODIHRi hinnangu kohaselt olid üldvalimised demokraatlike valimiste rahvusvaheliste standarditega kooskõlas. Valimised aga peeti Daytoni/Pariisi rahulepingu sätete alusel taas kord etniliste ja elukohajärgsete piirangutega valimisõiguse alusel. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga sätestatud demokraatlike põhimõtete järgimine ja ilma diskrimineerimiseta võrdne kohtlemine kujutab endast vahelepingu väga olulist osa. Jätkuvalt tekitab kõige rohkem muret põhiseaduse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühtlustamisel tekkinud viivitus. Ühtlustamise nõue tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu 2009. aasta detsembri otsusest kohtuasjas Sejdić-Finci vs. Bosnia ja Hertsegoviina.
Splošne volitve je ocenila Organizacija za varnost in sodelovanje v Evropi/Urad za demokratične institucije in človekove pravice kot na splošno v skladu z mednarodnimi standardi za demokratične volitve. Toda zaradi določb v okviru Daytonskega/Pariškega mirovnega sporazuma so se spet odvijale z omejitvami volilne pravice, povezanimi z narodno pripadnostjo in stalnim bivališčem. Spoštovanje demokratičnih načel in pravica do enake obravnave brez diskriminacije, kot je zapisano v Evropski konvenciji o človekovih pravicah, sta bistvena dela začasnega sporazuma. Zaostanki v zvezi z usklajevanjem ustave z Evropsko konvencijo o človekovih pravicah, kot je bilo to odločeno s sodbo Evropskega sodišča za človekove pravice decembra 2009 v zadevi Sejdić-Finci proti Bosni in Hercegovini, so še vedno glavni problem.
Rahvusvaheliste kohustustega seoses on oluline teha edusamme kõrge esindaja büroo[5] sulgemisega seotud tingimuste täitmisel. Bosnia ja Hertsegoviina riigijuhtimissüsteemi on endiselt kaasatud rahvusvaheline tugi. Riik on teinud kõrge esindaja büroo sulgemisega seotud tingimuste täitmiseks väga vähe edusamme. Peamisteks tingimusteks on riigi ja teiste valitsemistasandite vahel vara jagamine, kaitsejõudude vara küsimus ja Brčko piirkonnaga seotud kohustuste täitmine. Kõiki nimetatud küsimusi ühendab vajadus saavutada riigis stabiilne ja konstruktiivne poliitiline keskkond.
V zvezi z mednarodnimi obveznostmi je napredovanje na področju izpolnjevanja pogojev, ki so bili določeni za zaprtje Urada visokega predstavnika[5], še naprej bistvenega pomena. V sistem upravljanja države v Bosni in Hercegovini je še vedno vključena mednarodna skupnost. Država je zelo malo napredovala pri izpolnjevanju zahtev za zaprtje Urada visokega predstavnika. Med njimi je v prvi vrsti razdelitev premoženja med državo in drugimi ravnmi upravljanja, vprašanje obrambnih naprav ter izpolnitev obveznosti v zvezi s statusom okrožja Brčko. Poleg vseh teh vprašanj pa je poglavitna potreba po stabilnem in konstruktivnem političnem okolju v državi.
Demokraatia ja õigusriigi valdkonnas on põhiseaduse reformi teostamise ning toimivate ja tõhusate institutsiooniliste struktuuride loomise suunas tehtud väikeseid edusamme. Ministrite nõukogu võttis vastu Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse rakendamise tegevuskava, kuid tulemusi see andnud ei ole.
V zvezi z demokracijo in pravno državo je bilo doseženega malo napredka na področjih ustavne reforme in vzpostavljanja delujočih in učinkovitih institucionalnih struktur. Svet ministrov je sprejel akcijski načrt za izvajanje sodbe Evropskega sodišča za človekove pravice, toda brez rezultatov.
Riigi tasandi seadusandlike ja täidesaatvate asutuste toimimine on jätkuvalt olnud negatiivselt mõjutatud etnilistel põhjustel tehtud otsuste domineerimisest. Parlamendi haldussuutlikkus paranes, kuid koordineerimine ministrite nõukogu ja üksustega on jätkuvalt nõrk. Valitsusasutuste toimimist erinevatel tasanditel mõjutas jätkuvalt killustatud ja koordineerimata poliitika kujundamine. Haldussuutlikkuse parandamiseks võeti meetmeid mõnede kõrgetasemeliste ametnike ametisse nimetamise kaudu, seda tehti ka näiteks Euroopa integratsiooni direktoraadis. Ülejäänud olulised ametikohad on siiski siiani täitmata. Väga kiiresti on vaja vastu võtta riikliku tasandi rahvaloenduse seadus, mis võimaldaks teha ELiga ühinemiseks ning riigi sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks vajalikke täiendavaid edusamme.
Na delovanje izvršilnih in zakonodajnih organov na državni ravni je še naprej negativno vplivala prevladujoča usmerjenost v narodnostno pripadnost. Upravne zmogljivosti parlamenta so se izboljšale, toda usklajevanje s svetom ministrov in entitetami je ostalo slabo. Na delovanje vladnih institucij je na različnih ravneh še naprej vplivalo razdrobljeno, neusklajeno oblikovanje politik. Opravljeni so bili koraki za izboljšanje upravnih zmogljivosti z imenovanjem nekaterih uradnikov na visoki ravni, vključno v direktoratu za evropsko povezovanje. Toda ključna delovna mesta so še vedno prosta. Zakon na državni ravni za popis prebivalstva, ki je potreben za nadaljnji napredek v skladu s programom EU ter za socialni in gospodarski razvoj države, je treba nujno še sprejeti.
Avaliku halduse valdkonnas tehti väheseid edusamme, aeglaselt hakati rakendama reformistrateegiat. Erinevate allüksuste vaheline koordineerimine on nõrk. Jätkuvalt on vaja järjepidevaid jõupingutusi, et vältida poliitilist sekkumist ning piirata poliitiliste vaadete arvessevõtmist ametisse nimetamisel. Lisatähelepanu vajaksid ka meetmed, mida võetakse töötajate teenetel ja pädevusel põhineva professionaalse, vastutustundliku, läbipaistva ja tõhusa avaliku teenistuse loomiseks. Töötab ainult üks riigi tasandi ombudsman, kuid tema tegevuse tõhusus on eelarvekärbete tõttu piiratud. Kõnealusele probleemile tuleb lahendus leida.
Majhen napredek je bil dosežen na področju javne uprave , na katerem se izvaja strategija reforme, četudi počasi. Usklajevanje med različnimi upravami ostaja slabo. Še vedno si je treba trajno prizadevati za preprečevanje političnega vmešavanja in omejitev vloge, ki jo ima politična pripadnost pri imenovanju. Pozornost je treba še naprej usmerjati tudi v napredek pri vzpostavljanju strokovne, odgovorne, pregledne in učinkovite državne uprave, ki temelji na zaslugah in sposobnosti. Na državni ravni deluje en varuh človekovih pravic, čeprav proračunske omejitve ovirajo njegovo učinkovitost, kar je treba rešiti.
Bosnia ja Hertsegoviina on teinud väheseid edusamme kohtusüsteemi tõhustamisel. Vastu võeti kriminaalmenetluse seadustikku käsitlenud uued õigusaktid, kuid kohtuasjade kuhjumise vähendamiseks on vähe tehtud. Kohtusüsteemi reformi riikliku strateegia ja sõjakuritegude strateegia rakendamine on jätkuvalt minimaalsel tasemel. Sõltumatu kohtusüsteemi saavutamist takistavad endiselt õigusliku raamistiku keerukus, kohtusüsteemi killustatus ja ühtse eelarve puudumine. Pärast seda, kui ametiasutused ei suutnud kokkuleppele jõuda, pikendas kõrge esindaja sõjakuritegudega tegelevate rahvusvaheliste kohtunike ja prokuröride mandaati. Sõjakuritegude menetlemine riigikohtus on kulgenud rahuldavalt, seda on aga vaja tõhustada piirkondlikes üksustes ja kantonites.
Bosna in Hercegovina je dosegla delen napredek pri izboljšavi pravosodnega sistema . Sprejeta je bila nova zakonodaja na področju kazenskega postopka, malo pa je bilo doseženega za zmanjšanje sodnih zaostankov. Izvajanje strategije za reformo sektorja sodstva in strategije za vojne zločine je ostalo minimalno. Zapletenost pravnega okvira, razdrobljenost pravosodnega sistema in neobstoj enotnega proračuna še naprej zavirajo napredek k neodvisnemu sodstvu. Visoki predstavnik je podaljšal mandate mednarodnim sodnikom in tožilcem, ki se ukvarjajo z vojnimi zločini, ker se organi niso mogli dogovoriti. Kazenski pregon vojnih zločinov s strani državnega sodišča se je na splošno zadovoljivo nadaljeval, vendar se mora izboljšati v entitetah in kantonih.
Bosnia ja Hertsegoviina on saavutanud piiratud edu võitluses korruptsiooniga , mis on paljudes valdkondades endiselt laialt levinud. Alanud on korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava rakendamine. Loodud on strateegia rakendamise eest vastutav amet ning ametisse on nimetatud direktori kohusetäitja. Teatavat edu on saavutatud korruptsioonivastaste riikide ühenduse (GRECO) soovituste järgimisel. Korruptsiooni juhtumite kohtulikud järelmeetmed olid jätkuvalt aeglased ning ainult piiratud arvu kõrgemal tasemel aset leidvate juhtumite puhul esitati süüdistus. Jätkuvalt on probleemiks õigusaktide ebapiisav rakendamine ja üksustevahelise koordineerimisega seotud ebakõlad. Bosnia ja Hertsegoviina peab näitama rohkem tahet võidelda korruptsiooniga ja võtma konkreetsemaid meetmeid.
Bosna in Hercegovina je dosegla delen napredek v boju proti korupciji , ki ostaja zelo resen problem in je razširjena na številnih področjih. Začelo se je izvajanje protikorupcijske strategije in akcijskega načrta. Ustanovljena je bila agencija, pristojna za nadzor nad izvajanjem, in imenovan je bil njen vršilec dolžnosti direktorja. Nekaj napredka je bilo doseženega pri izpolnjevanju priporočil, ki jih je dala skupina držav proti korupciji (GRECO). Nadaljnje pravosodno ukrepanje v zadevah, povezanih s korupcijo, je ostalo počasno in le omejeno število zadev na visoki ravni se je zaključilo s kazenskim pregonom. Zaskrbljenost še vedno povzročajo nezadostno izvajanje zakonodaje in težave glede usklajevanja med entitetami. Bosna in Hercegovina mora pokazati odločnejšo zavezo pri ukrepanju proti korupciji.
Inimõiguste ja vähemuste kaitse valdkonnas on tehtud piiratud edusamme. Bosnia ja Hertsegoviina on ratifitseerinud peamised rahvusvahelised inimõigusi käsitlevad konventsioonid, aga nende paremaks rakendamiseks tuleb teha pidevaid jõupingutusi. Tõhustada tuleb riiklike kohtuotsuste, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu tehtud otsuste täitmist.
V zvezi s človekovimi pravicami in varstvom manjšin je država delno napredovala. Bosna in Hercegovina je ratificirala najpomembnejše mednarodne konvencije o človekovih pravicah, vendar so potrebna trajna prizadevanja za izboljšanje njihovega izvajanja. Treba je okrepiti izvrševanje nacionalnih sodb, tudi tistih, ki jih izda ustavno sodišče Bosne in Hercegovine.
Kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi üldjoontes austatakse. Teatavaid edusamme tehti riigi erinevates osades kriminaalkaristuste ühtlustamisel. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühilduma pidava tasuta õigusabi käsitleva raamseaduse vastuvõtmine on aga edasi lükkunud. Tagada tuleb õiguskaitse kättesaadavus tsiviil- ja kriminaalmenetluste korral. Vanglatingimused paranesid, kuid ülerahvastatus ja kinnipeetute väärkohtlemine teevad jätkuvalt muret.
Državljanske in politične pravice se na splošno spoštujejo. Nekaj napredka je bilo doseženega na področju usklajevanja kazenskih sankcij po državi. Toda še vedno je treba sprejeti okvirni zakon o brezplačni pravni pomoči, ki je potreben za uskladitev z Evropsko konvencijo o človekovih pravicah. Zagotoviti je treba dostop do pravnega varstva v civilnih in kazenskih postopkih. Razmere v zaporih so se izboljšale, toda še vedno sta zaskrbljujoča prenatrpanost in slabo ravnanje s priporniki.
Riigi ja piirkondlike üksuste põhiseadustega on ette nähtud sõna- ja meediavabadus , kogunemis- ja ühinemisvabadus ning usuvabadus . Kehtivaid õigusakte ei ole siiski täielikult rakendatud. Suurenes poliitiline surve ajakirjandusele, samuti suurenesid etnilised eelarvamused ajakirjanduses. Sagenesid ka ajakirjanike hirmutamise juhtumid. Avalik-õigusliku ringhäälingu reformi rakendamine on edasi lükkunud. Kommunikatsioonivaldkonda reguleeriva asutuse sõltumatu tegevus on takistatud. Üksuste valitsused kiitsid heaks kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtavat koostööd käsitleva lepingu. Kodanikuühiskonnaga dialoogi tõhustamiseks ning selle arengu toetamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi.
Ustave države in entitet zagotavljajo svobodo izražanja in medijev, pravico do zbiranja in združevanja ter versko svobodo . Toda obstoječa zakonodaja se ne izvaja v celoti. Politični pritisk na medije se je povečal, v njih pa je bilo zaslediti tudi več etničnih predsodkov. Povečalo se je tudi število primerov ustrahovanja novinarjev. Izvajanje reforme javne radiotelevizije zaostaja. Neodvisnost regulativne agencije za komunikacije je še vedno ogrožena. Vlade entitet so sprejele sporazume o sodelovanju s civilno družbo . Vseeno si je treba nadalje prizadevati za okrepitev dialoga s civilno družbo in podpreti njen razvoj.
Piiratud edusamme on tehtud majanduslike ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas. Kõnealused õigused on kaitstud kehtiva õigusliku raamistikuga, kuid probleeme tekitab killustatus ja rakendamise puudulikkus. Riigi tasandil on vastu võetud laiahaardeline diskrimineerimisvastane seadus, aga selle kohaldamisala on jätkuvalt üsna piiratud. Naiste kaitset kõigi vägivallavormide eest tuleb tõhustada, samuti tuleb parandada laste sotsiaalset kaitset. Peamiselt õigustel põhinev sotsiaaltoetuste süsteem mõjutab negatiivselt haavatavate elanikkonnarühmade , sealhulgas vaimse puudega isikute tingimusi. Sotsiaalset dialoogi ja tööõiguse kasutamist takistab sotsiaalpartnerite riigi tasandil tunnustamise puudulikkus ning killustatud õiguslik raamistik.
Na področju gospodarskih in socialnih pravic je bil dosežen majhen napredek. Ščiti jih obstoječ pravni okvir, toda še vedno je prisotna razdrobljenost, pa tudi izvajanje je bilo še naprej skromno. Vzpostavljen je celovit protidiskriminacijski zakon na državni ravni, toda njegov obseg ostaja omejen. Izboljšati je treba zaščito žensk pred vsemi oblikami nasilja, prav tako pa tudi socialno zaščito otrok . Sistem socialne pomoči, ki temelji predvsem na pravicah, ima negativne učinke na razmere ranljivih skupin , vključno z duševnimi bolniki. Socialni dialog in uresničevanje delavskih pravic sta ovirana zaradi pomanjkanja priznavanja socialnih partnerjev na državni ravni in razdrobljenega zakonodajnega okvira.
Teatavaid edusamme on tehtud seoses vähemuste ja kultuuriliste õiguste austamise ning kaitsega[6] . Etniliste rühmade vaheliste suhete osas on vähenenud jagatud koolide arv (kaks kooli ühe katuse all) ning enamikus koolides on kasutusele võetud ühtne üheksa-aastane õppekava. Endiselt on probleemiks siiski asjaolu, et lapsed jagatakse koolide vahel etnilise kuuluvuse alusel. Hoolimata sellest, et romasid käsitleva strateegia rakendamiseks on eraldatud rohkem rahalisi vahendeid, peavad nad endiselt toime tulema väga rasketes elamistingimustes ja kannatavad diskrimineerimise all. Sündide registreerimise puudumise tõttu ei ole neil võimalik kasutada põhilisi sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Rahvusvähemuste seaduse rakendamise parandamiseks tuleb võtta täiendavaid meetmeid.
V zvezi s spoštovanjem in varstvom manjšin ter kulturnimi pravicami[6] je bilo doseženega nekaj napredka. V zvezi z medetničnimi odnosi se je število razdeljenih šol („dve šoli pod eno streho“) zmanjšalo in splošni devetletni izobraževalni program je bil uveden v večino šol. Toda ločevanje otrok v šolah po etničnih skupinah je še vedno problem. Kljub večjim finančnim virom za izvajanje strategije za Rome ta manjšina še vedno živi v zelo težkih življenjskih razmerah in se sooča z diskriminacijo. Ker rojstev otrok ne beležijo, je oviran njihov dostop do osnovnih socialnih in ekonomskih pravic. Potrebni so nadaljnji koraki za izboljšanje izvajanja zakona o narodnostnih manjšinah.
Teatavaid edusamme saavutati seoses pagulaste ja riigi sees ümberasustatud isikutega . Tagasipöördumisprotsessi toetuseks ja Daytoni/Pariisi rahulepingu VII lisa nõuetekohase rakendamise tagamiseks on vastu võetud kogu riiki hõlmav strateegia. Kohaliku integratsiooni ja tagasipöördumise jätkusuutlikkuse tagamisel on siiski vähe edu saavutatud.
V zvezi z begunci in notranje razseljenimi osebami je bil dosežen nekolikšen napredek. Sprejeta je bila strategija na ravni države za podporo postopka vračanja in zagotavljanje pravilnega izvajanja Priloge VII Daytonskega/Pariškega mirovnega sporazuma. Toda pri zagotavljanju lokalnega vključevanja in trajnosti vračanja je bilo doseženega malo napredka.
Piirkondlike küsimuste ja rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas on jätkatud Daytoni/Pariisi rahulepingu rakendamist. Koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on olnud rahuldav. Serblaste Vabariik pani riigi territoriaalse ühtsuse valimiseelsel perioodil korduvalt proovile. Lisaks sellele on jätkunud Serblaste Vabariigi poliitiliste liidrite sõnavõtud, milles eitatakse sõjaaegsete, tsiviilelanikkonda hõlmanud tapatalgute tõsidust.
V zvezi z regionalnimi vprašanji in mednarodnimi obveznostmi se je nadaljevalo izvajanje Daytonskega/Pariškega mirovnega sporazuma. Sodelovanje z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo je ostalo zadovoljivo. Toda v predvolilnem obdobju je Republika Srbska pogosto oporekala ozemeljski celovitosti države. Poleg tega je politično vodstvo Republike Srbske še naprej dajalo izjave, s katerimi je zanikalo resnost pokolov civilnega prebivalstva med vojno.
Paranes Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ja Serbia kohtute ning prokuröride vaheline koostöö. Sõlmiti kriminaalasjades kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja jõustamist käsitlevad kahepoolsed kokkulepped. Eelkõige kohalikes ja piirkondlikes kohtutes sõjakuritegusid käsitlevate kohtuasjade lahendamiseks vajaliku suutlikkuse tõstmiseks ja piisavate finantsvahendite tagamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Selleks on kõige olulisem piirkondlik koostöö ja asjakohane tunnistajakaitse.
Sodelovanje med sodišči in tožilci iz Bosne in Hercegovine, Hrvaške in Srbije se je izboljšalo. Podpisani so bili dvostranski sporazumi o vzajemnem priznavanju in izvrševanju sodnih odločb v kazenskih zadevah. Nadalje si je treba prizadevati za okrepitev zmogljivosti obravnavanja vojnih zločinov, zlasti pred kantonskimi in okrožnimi sodišči, ter za zagotovitev ustreznih finančnih virov. Na tem področju bosta ključna regionalno sodelovanje in ustrezna zaščita prič.
Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kahepoolne immuniteedilepe, mis sisaldab Rahvusvahelist Kriminaalkohut käsitlevaid sätteid, ei ole kooskõlas ELi ühiste seisukohtade ja juhtpõhimõtetega. Riik peab selle ELi seisukohtadega vastavusse viima.
V zvezi z Mednarodnim kazenskim sodiščem dvostranski sporazum z Združenimi državami Amerike o imuniteti ni v skladu s skupnimi stališči in vodilnimi načeli EU. Država mora svoje stališče uskladiti s stališčem EU.
2010. aasta märtsis Belgradis toimunud ministrite kohtumisel anti uus hoog Sarajevo deklaratsiooni protsessile. Nimetatud protsessis osalevad Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia, kes on kokku leppinud pagulaste staatuse selgitamisel koostöö tegemises. Protsessis osalevad riigid kohustusid ka tegema koostööd, et leida aasta lõpuks lahendus mitmele teisele lahendamata probleemile.
Po ministrskem srečanju, ki je potekalo v Beogradu marca 2010, se je na novo spodbudil postopek v zvezi s Sarajevsko deklaracijo. To je povezalo Bosno in Hercegovino, Hrvaško, Črno goro in Srbijo, ki so se strinjale, da bodo sodelovale na področju razlage statističnih podatkov glede beguncev. Države so se prav tako zavezale, da bodo do konca leta poiskale rešitve za več odprtih vprašanj.
Bosnia ja Hertsegoviina on jätkanud aktiivset osalemist piirkondlikes koostööalgatustes, sealhulgas Kagu-Euroopa koostööprotsessis (SEECP), piirkondlikus koostöönõukogus (RCC) ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus (CEFTA). Bosnia ja Hertsegoviina suhted naabritega on tänu olulistele piirkondlikele lepitust edendavatele algatustele edasi arenenud. Siiski on naaberriikidega lahendamata mõned piiriküsimused. Jätkuvalt on Kosovo passi omanikel probleeme viisade saamisel, et külastada piirkondlikke kohtumisi.
Bosna in Hercegovina je bila še naprej dejavno udeležena v pobudah za regionalno sodelovanje, tudi v Procesu sodelovanja v jugovzhodni Evropi, Svetu za regionalno sodelovanje in Srednjeevropskem sporazumu o prosti trgovini. Odnosi Bosne in Hercegovine z njenimi sosedami so se nadalje razvili zaradi nekaterih pomembnih regionalnih pobud za spodbujanje sprave. Toda nekateri mejni spori s sosednjimi državami ostajajo nerešeni. Imetniki kosovskih potnih listov imajo še vedno težave pri pridobivanju vizumov, ki jih potrebujejo za udeležbo na regionalnih srečanjih v Bosni in Hercegovini.
Bosnia ja Hertsegoviina majandus taastus pärast seda 2009. aastal tabanud langust 2010. aastal mõõdukal tasemel. Majanduse taastumise põhjuseks on peamiselt suurenenud välisnõudlus. Töötuse määr püsis väga kõrge. Eelarveseisund halvenes 2009. aastal märkimisväärselt, kui riigi rahandus jäi vähenevate sissetulekute ja suurte kulukohustuste tõttu ränga surve alla. Valmisolek viia ellu struktuurireforme ning stabiilset rahanduspoliitikat oli eri piirkondades jätkuvalt erineval tasemel. Eelarve tasakaalutuse ja IMFi programmide survel on hiljuti võetud teatavaid eelarve- ja struktuurimeetmeid. Eelarveseisund ei ole siiski siiani jätkusuutlik ning riigi rahanduse kvaliteet on jätkuvalt nõrk.
Po recesiji v letu 2009 je Bosna in Hercegovina v letu 2010 zabeležila zmerno oživitev gospodarstva . Oživitev v glavnem temelji na zunanjem povpraševanju. Brezposelnost je ostala zelo visoka. Fiskalne razmere so se v letu 2009 občutno poslabšale, ker so zniževanje prihodkov ter visoke obveznosti v zvezi s porabo hudo obremenili javne finance. Zavezanost strukturnim reformam in vzdržnost javnih financ po državi nista enaki. Zaradi proračunskih neravnovesij in programa Mednarodnega denarnega sklada so bili nedavno sprejeti nekateri ukrepi na področju fiskalne in strukturne reforme. Vendar proračuni še vedno niso samozadostni in kakovost javnih financ ostaja šibka.
Majanduslike kriteeriumide täitmisel on Bosnia ja Hertsegoviina teinud vähe uusi edusamme toimiva turumajanduse suunas. Selleks et riik suudaks tulla pika tähtaja jooksul toime Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, tuleb olulisel määral jätkata täiendavate reformide elluviimist.
V zvezi z gospodarskimi merili je Bosna in Hercegovina dosegla majhen nadaljnji napredek pri vzpostavljanju delujočega tržnega gospodarstva. Treba si je še naprej znatno in odločno prizadevati za reforme, da se bo država dolgoročno spopadla s pritiski konkurence in tržnimi silami znotraj Unije.
Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud reservkrediidi rakendamine on üldiselt kulgenud rahuldavalt. Säilitati rahaline stabiilsus. Valuutakomitee süsteemi usaldusväärsus püsis endiselt kõrgel tasemel. Usaldus kohalike pankade suhtes on taastunud ning majapidamised on kogu 2010. aasta vältel oma säästud pangandussektorisse tagasi suunanud. Tööstustoodang suurenes 2010. aasta esimesel poolel vähesel määral. Mõjutatuna peamiselt rahvusvahelistest hinnaarengutest vähenes inflatsioon veidi 2010. aasta alguses. Suurenenud ekspordi tõttu on eelarve tasakaalustamatus vähenenud. Ettevõtluskeskkonnas võib täheldada teatavaid piiratud edusamme eelkõige ettevõtjate registreerimisel.
Izvajanje kreditnega aranžmaja „stand-by“ z Mednarodnim denarnim skladom je bilo na splošno zadovoljivo. Finančna in monetarna stabilnost sta bili ohranjeni. Režim valutnega odbora je še naprej užival visoko stopnjo zaupanja. Zaupanje v lokalne banke je bilo ponovno vzpostavljeno in gospodinjstva so v letu 2010 svoje prihranke ponovno usmerila v bančni sektor. V prvi polovici leta 2010 se je industrijska proizvodnja rahlo povečala. Inflacija, na katero je v glavnem vplival mednarodni razvoj cen, je bila v začetku leta 2010 ponovno pozitivna, a nizka. Zunanja neravnovesja so se zaradi hitro rastočega izvoza zmanjšala. Zabeleženih je bilo nekaj manjših izboljšav v poslovnem okolju, zlasti na področju registracije podjetij.
Bosnia ja Hertsegoviina eelarveseisund oli jätkuvalt raske (eelkõige föderatsiooni tasandil). Valmisolek kokkulepitud eelarvemuudatusteks ja struktuurireformi meetmeteks ning nende rakendamiseks oli riigi eri piirkondades erineval tasemel. Riigi rahanduse kvaliteet oli jätkuvalt puudulik, kuna kulutuste osakaal SKPst oli kõrge. Paigalseis tabas erastamist, riigiettevõtete ümberkorraldamist ning võrgutööstuse liberaliseerimist. Aeglaselt on edenenud infrastruktuuride ajakohastamine. Majanduse tootmisvõimsus ja konkurentsivõime oli jätkuvalt nõrk, kuna siseriiklikke kasvuallikaid ei kasutatud piisavalt. Struktuuriline jäikus (suured sotsiaalkindlustusmaksed ja tööjõu vähene liikuvus) takistavad jätkuvalt töökohtade loomist ja tööturu tõhusat toimimist. Suured ja halvasti suunatud sotsiaalkindlustusmaksed vähendavad motivatsiooni tööd teha ning seega rõhutavad veelgi vajadust viia ellu sotsiaaltoetuste reform. Töötuse määr on jätkuvalt väga kõrge ning varimajandus kujutab endiselt tõsist probleemi. Ettevõtluskeskkonnale avaldab negatiivset mõju ebatõhus haldamine ja õigusriigi põhimõtete puudulik jõustamine.
Vendar pa so fiskalne razmere v Bosni in Hercegovini še naprej težavne, zlasti na zvezni ravni. Zavezanost dogovorjenim ukrepom za javnofinančno prilagoditev in strukturne reforme ter njihovo izvajanje po državi ni enako. Kakovost javnih financ je bila še naprej nizka z visokim razmerjem med tekočimi odhodki in BDP. Na področjih privatizacije, prestrukturiranja podjetij v državni lasti in liberalizacije mrežnih industrij ni bilo napredka. Posodobitev infrastrukture se je nadaljevala, vendar počasi. Proizvodne zmogljivosti in konkurenčnost gospodarstva so ostale šibke, ker domači viri rasti niso bili ustrezno izkoriščeni. Strukturna togost, kot so visoki socialni prispevki in nizka mobilnost delovne sile, še naprej ovira ustvarjanje delovnih mest in udeležbo na trgu dela. Visoki in slabo usmerjeni socialni transferji nespodbudno vplivajo na delo in nadalje poudarjajo potrebo po reformi sistema socialne pomoči. Brezposelnost je bila še vedno zelo visoka in neformalni sektor ostaja pomemben izziv. Neučinkovitost uprave in šibka pravna država še vedno vplivata na poslovno okolje.
Bosnia ja Hertsegoviina on teinud piiratud edusamme oma õigusaktide ja poliitika Euroopa standarditega vastavusse viimisel. Teatavaid edusamme on tehtud kapitali vaba liikumise, intellektuaalomandiõiguste, hariduse ja teadustöö, transpordi ja finantsjärelevalve valdkonnas ning mitmes õiguse, vabaduse ja turvalisusega seotud küsimuses. Eriti on jõupingutusi vaja teha seoses kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumise, tollinduse ja maksunduse, konkurentsi ja riigiabi, riigihangete, tööhõive ja sotsiaalpoliitika, põllumajanduse ja kalanduse, keskkonna, energia ning infoühiskonna ja meediaga.
Bosna in Hercegovina je delno napredovala pri usklajevanju svoje zakonodaje in politik z evropskimi standardi . Nekolikšen napredek je bil dosežen na področjih, kot so prost pretok kapitala, intelektualna lastnina, izobraževanje in raziskave, promet, finančni nadzor, ter v več zadevah na področju pravice, svobode in varnosti. Posebno si je še treba prizadevati na področjih prostega pretoka blaga, oseb in storitev, carin in obdavčenja, konkurence in državnih pomoči, javnih naročil, politike zaposlovanja in socialne politike, kmetijstva in ribištva, okolja, energetike ter informacijske družbe in medijev.
Vahelepingut on üldiselt rakendatud ebaühtlaselt. Riik rikub vahelepingut, kuna ei täida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätteid, mis käsitlevad demokraatlike põhimõtete järgimist ja ilma diskrimineerimiseta võrdset kohtlemist,[7] ning ei ole suutnud luua riigiabiametit. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rahuldava rakendamise saavutamiseks tuleb haldussuutlikkust veelgi suurendada.
Na splošno izvajanje začasnega sporazuma ni enakomerno. Država krši začasni sporazum zaradi neusklajenosti z Evropsko konvencijo o človekovih pravicah glede pravice do enake obravnave brez diskriminacije[7] in ker ji ni uspelo vzpostaviti organa za državne pomoči. Treba je nadalje okrepiti upravne zmogljivosti, da se doseže zadovoljivo izvajanje stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma.
Bosnia ja Hertsegoviina on teinud teatavaid edusamme siseturu valdkonnas. Kaupade vaba liikumise valdkonnaga seoses on ettevalmistused edenenud mõõdukas tempos. Teatavaid edusamme on tehtud tarbijakaitse valdkonnas. Õigusliku raamistiku lähendamiseks ELi õigustikule ja vajaliku haldussuutlikkuse arendamiseks tuleb jõupingutusi jätkata.
Bosna in Hercegovina je dosegla nekaj napredka na področju notranjega trga . Priprave v zvezi s prostim pretokom blaga so zmerno napredovale. Na področju varstva potrošnikov je bilo doseženega nekaj napredka. Potrebna bodo trajna prizadevanja za uskladitev pravnega okvira z zakonodajo EU in za razvoj potrebnih upravnih zmogljivosti.
Isikute ja teenuste vaba liikumise ning asutamisõiguse valdkonnas, sealhulgas ühtse majandusruumi loomisel, on tehtud piiratud edusamme. Kohtumenetluste ja ettevõtjate registreerimise lihtsustamine on jätkuvalt lõpule viimata.
Na področjih pretoka oseb in storitev ter pravice do ustanavljanja je bil dosežen delen napredek, vključno z vzpostavitvijo enotnega gospodarskega prostora. Treba je še doseči nadaljnjo poenostavitev sodnih postopkov in registracije podjetij.
Kapitali vaba liikumise valdkonnas on täheldatud teatavat arengut. Bosnia ja Hertsegoviina kapitaliturgude korrektse toimimise tagamiseks on kõige olulisem jätkata õigusaktide õigustikuga vastavusse viimist. Väheseid edusamme on tehtud tollinduse ja maksunduse valdkonnas.
Na področju prostega pretoka kapitala je bilo doseženega nekaj napredka. Bistvena je nadaljnja pravna uskladitev s pravnim redom EU za zagotovitev pravilnega delovanja kapitalskih trgov v Bosni in Hercegovini. Na področju carin in obdavčenja je mogoče poročati o majhnem napredku.
Bosnia ja Hertsegoviina tegi teatavaid edusamme seoses konkurentsieeskirjade jõustamisega. Edusamme ei tehtud aga riigiabi valdkonnas, kuna ei suudetud asutada riigiabiametit. Riigihangete valdkonnas tehtud edusammud on olnud piiratud. Teatavaid edusamme tehti intellektuaalomandiõigusi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel.
Bosna in Hercegovina je nekoliko napredovala glede izvrševanja pravil konkurence . Toda na področju državnih pomoči ni bilo napredka, ker državi ni uspelo vzpostaviti organa za državne pomoči. Delen napredek je bil dosežen na področju javnih naročil . Nekolikšen napredek je bil dosežen v zvezi s sprejemanjem zakona o pravicah intelektualne lastnine .
Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika ning rahvatervise valdkonnas tehti väheseid edusamme. Ettevalmistamisel on kogu riiki hõlmavad strateegiadokumendid, kuid õigusaktid ning poliitika on endiselt killustatud. Teadusuuringute valdkonnas tehti häid edusamme. Haridus- ja kultuurivaldkonna raamseadused ja -strateegiad on olemas, kuid nende rakendamine on edasi lükkunud. Jätkatud on läbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemiseks, aga läbirääkimisprotsess ei ole veel lõppenud.
V zvezi s socialno politiko, politiko zaposlovanja in politiko javnega zdravja je bilo doseženega malo napredka. Strateški dokumenti na ravni države so v pripravi, toda zakonodaja in politike ostajajo razdrobljene. Na področju raziskav je bil dosežen dober napredek. Na področju izobraževanja in kulture so bili pripravljeni okvirni zakoni in strategije, ki pa se še niso začeli izvajati. Pogajanja glede članstva v Svetovni trgovinski organizaciji so se nadaljevala, vendar postopek še ni končan.
Teatavaid piiratud edusamme Euroopa standardite täitmisel on Bosnia ja Hertsegoviina teinud mitme valdkonna poliitikas. Tööstuse ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate valdkonnas tehtavad ettevalmistused on jätkuvalt algusjärgus. Jätkuvalt tuleb välja töötada ulatuslik tööstusstrateegia ning riigi tasandil tuleb rakendada VKEde arengustrateegiat. Põllumajanduse ja maaelu arengu , toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika ning kalanduse valdkonnas on tehtud vähe edusamme. Vastu võeti rakendusõigusaktid, kuid riigi tasandil tegutseva põllumajandusministeeriumi loomisel ei ole edusamme tehtud. Riigi tasandil toiduohutust ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitikat käsitlevate õigusaktide ebapiisav rakendamine takistab Bosnia ja Hertsegoviinal ELi norme täitmast.
Bosna in Hercegovina je dosegla delen napredek pri izpolnjevanju evropskih standardov v zvezi z več sektorskimi politikami . Priprave na področju industrije ter malih in srednjih podjetij so še na začetni stopnji. Celovito strategijo na področju industrije je treba še pripraviti, strategijo na državni ravni za razvoj malih in srednjih podjetij pa je treba izvajati. Na področjih kmetijstva in razvoja podeželja , varnosti hrane, veterinarske in fitosanitarne politike ter ribištva je bil dosežen majhen napredek. Izvedbena zakonodaja je bila sprejeta, vendar pa glede ustanovitve ministrstva za kmetijstvo na ravni države ni bilo napredka. Nezadostno izvajanje nacionalne zakonodaje na področjih veterinarske politike, varnosti hrane in fitosanitarne politike Bosni in Hercegovini preprečuje, da bi izpolnila standarde EU.
Bosnia ja Hertsegoviina ettevalmistused keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas on jätkuvalt algusjärgus. Luua tuleb keskkonnakaitse ühtlustatud õiguslik raamistik ja riiklik keskkonnaamet. Bosnia ja Hertsegoviina on teinud ebaühtlasi edusamme transpordisektoris . Mõningane edasiminek on toimunud seoses üleeuroopalise transpordivõrgu ja raudtee- ja siseveetranspordi valdkonnas, kuid maanteetranspordi valdkonnas on tehtud vaid piiratud edusamme. Transpordiinfrastruktuuri ajakohastamise küsimus on siiani lahendamata. Energeetika valdkonnas tehtud ettevalmistused ei ole kaugele jõudnud. Energiaühenduse asutamislepingu osapoolena peab Bosnia ja Hertsegoviina rakendama ELi asjaomaseid energeetikat käsitlevaid õigusakte. Elektrienergia varustuskindluse tagamiseks tuleb luua täielikult toimiv riiklik ülekandevõrkude ettevõtja ning vastu võtta ulatuslik energiastrateegia.
Priprave Bosne in Hercegovine na področjih okolja in podnebnih sprememb ostajajo na začetni stopnji. Treba je vzpostaviti usklajen pravni okvir za varstvo okolja in državno agencijo za okolje. Bosna in Hercegovina je dosegla neenakomeren napredek v sektorju prometa . Nekaj napredka je bilo v zvezi z vseevropskim prometnim omrežjem, v sektorjih železniškega prometa in prometa na celinskih plovnih poteh, medtem ko je bil napredek v sektorju cestnega prometa delen. Posodobitev prometne infrastrukture ostaja nerešeno vprašanje. Priprave na področju energetike niso zelo napredovale. Bosna in Hercegovina mora kot podpisnica Pogodbe o ustanovitvi Energetske skupnosti izvajati ustrezno zakonodajo EU na področju energetike. Za zagotovitev varnosti dobave električne energije je treba poskrbeti za v celoti delujoče državno podjetje za prenos ter sprejeti celovito energetsko strategijo.
Infoühiskonna ja meedia valdkonnas on edusammud olnud piiratud. Avalik-õigusliku ringhäälingu õigusliku raamistiku ühtlustamine on siiani lõpule viimata. Kommunikatsioonivaldkonda reguleeriva asutuse sõltumatusega seotud jätkuv segadus ning avalik-õigusliku ringhäälingu reformi aeglane rakendamine kujutavad endast jätkuvalt olulist probleemi.
Na področju informacijske družbe in medijev je bil dosežen delen napredek. Uskladitev pravnega okvira za javno radiotelevizijo še ni zaključena. Trajni izzivi, povezani z neodvisnostjo regulativnega organa za komunikacije, in počasno izvajanje reforme javne radiotelevizije ostajajo zaskrbljujoči.
Teatavaid edusamme on tehtud finantskontrolli valdkonnas. Kasutusele võetakse siseaudit, kuid täiendavalt tuleb arendada finantsjuhtimise ja finantskontrolli süsteeme. Jätkuvalt on tagamata välisauditi teostamise sõltumatus. Teatavaid edusamme on tehtud statistika valdkonnas seoses klassifikatsioonide ja registritega. Rahva- ja eluasemeloendust riigi tasandil käsitlevat seadust aga ei ole vastu võetud. Parandada tuleb rahvamajandust, ettevõtjaid ja põllumajandust hõlmavat raamatupidamist käsitlevat statistikat. Koostöö riiklike ja piirkondlike üksuste statistikaasutuste vahel on endiselt ebapiisav.
O nekolikšnem napredku je mogoče poročati na področju finančnega nadzora . Uvedena je bila notranja revizija, sisteme finančnega upravljanja in nadzora pa je treba nadalje razvijati. Še naprej je treba zagotavljati neodvisnost zunanje revizije. Nekaj napredka je bilo doseženega na področju statistike v zvezi s klasifikacijami in registri. Vendar pa zakon na državni ravni o popisu prebivalstva in gospodinjstev ni bil sprejet. Izboljšati je treba statistiko o nacionalnih računih, podjetjih in kmetijstvu. Sodelovanje med statističnimi uradi na državni ravni in ravni entitet še vedno ni zadostno.
Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas on edu, ehkki ebaühtlaselt, saavutatud erinevates aspektides. Viisarežiimi lihtsustamise dialoogi raames võeti meetmeid kõigi tegevuskavas seatud tingimuste täitmiseks. Viisapoliitika valdkonnas jätkati esmatähtsate probleemide lahendamist. Väljastatakse biomeetrilisi passe. Sujuvalt jätkati ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise viisarežiimi lihtsustamise lepingu ja tagasivõtulepingu rakendamist.
V zvezi s pravico, svobodo in varnostjo je bil na različnih področjih dosežen napredek, čeprav ni bil enakomeren. V okviru dialoga o liberalizaciji vizumskega režima so bili izvedeni ukrepi za izpolnitev vseh meril uspešnosti iz časovnega načrta. Prednostne naloge na področju vizumske politike so se še naprej obravnavale. Izdajajo se biometrični potni listi. Nemoteno sta se še naprej izvajala sporazum o poenostavitvi vizumskih postopkov med EU ter Bosno in Hercegovino ter sporazum o ponovnem sprejemu.
Edenenud on riigi ettevalmistused piirihalduse, varjupaigaõiguse ja rände valdkonnas. Paranenud on varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse süsteem, rändevoogude järelevalve ning ametitevaheline koostöö. Siiski tuleks parandada mõnede piiriületuspunktide infrastruktuure. Piiratud edusamme on tehtud rahapesu tõkestamisel. Täiendavaid jõupingutusi on eelkõige vaja seoses õigusnormide jõustamisega. Teatavat edu on saavutatud uimastitevastases võitluses. Tõhusate järelmeetmete puudumine aga takistab uimastitevastast võitlust. Uimastid kujutavad endast tõsist probleemi.
Priprave države na področjih upravljanja meja, azila in migracij so napredovale. Država je izboljšala azilni sistem in sistem mednarodne zaščite, spremljanje migracijskih tokov ter sodelovanje med organi. Infrastrukturo na nekaterih mejnih prehodih pa je treba okrepiti. Delen napredek je bil dosežen na področju preprečevanja pranja denarja . Potrebna so nadaljnja prizadevanja, zlasti v zvezi z izvrševanjem pravnih določb. Na področju boja proti drogam je bilo doseženega nekaj napredka. Neučinkovitost nadaljnjega pravosodnega ukrepanja ovira boj proti trgovini z drogami, ki ostaja zelo resen problem.
Bosnia ja Hertsegoviina ettevalmistused politseivaldkonnas edenevad ebaühtlaselt. Bosnia ja Hertsegoviina politseijõudude killustatus vähendab jätkuvalt nende töö tõhusust ja tulemusi ning takistab koostööd ja andmevahetust. Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on ühtse institutsioonilise raamistiku puudumise tõttu jätkuvalt ebapiisav. Organiseeritud kuritegevus on endiselt tõsine probleem, mis mõjutab õigusriigi põhimõtete järgimist ja ettevõtluskeskkonda. Teatavaid edusamme on tehtud inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas, eelkõige seoses ohvrite tuvastamisega. Rohkem jõupingutusi on vaja teha ohvrite toetamiseks ja tunnistajate kaitseks. Bosnia ja Hertsegoviina on asunud lahendama terrorismivastase võitluse probleemi, võttes selleks vastu ulatusliku strateegia.
Priprave Bosne in Hercegovine na področju policije napredujejo, čeprav neenakomerno. Razdrobljenost policije Bosne in Hercegovine še naprej zmanjšuje učinkovitost, rezultate, sodelovanje in izmenjavo informacij. Ker država nima doslednega institucionalnega okvira, boj proti organiziranemu kriminalu še vedno ni zadosten. Organizirani kriminal ostaja resen problem, ki vpliva na pravno državo in poslovno okolje. Na področju boja proti trgovini z ljudmi je bilo v zvezi z ugotavljanjem istovetnosti žrtev doseženega nekaj napredka. Več prizadevanj je potrebnih v zvezi s podporo žrtvam in zaščito prič. Bosna in Hercegovina je s sprejetjem celovite strategije začela izvajati ukrepe za boj proti terorizmu .
Isikuandmete kaitse valdkonnas jätkusid ettevalmistused, kuid seaduse jõustamiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Hästi toimiv isikuandmete kaitse on Bosnia ja Hertsegoviina ning Europoli ja Eurojusti vahel sõlmitavate lepingute puhul väga oluline.
Priprave na področju varstva osebnih podatkov so se nadaljevale, vendar so glede pregona potrebna nadaljnja prizadevanja. Dobro delujoče varstvo osebnih podatkov je ključnega pomena, da Bosna in Hercegovina sklene sporazuma z uradoma Europol in Eurojust.
Serbia
Srbija
Serbia on teinud poliitiliste kriteeriumide täitmisel edusamme. Serbia esitas taotluse saada ELi liikmeks 2009. aasta detsembris. Vaheleping jõustus 2010. aasta veebruaris ning Serbia on teinud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tingimuste täitmisel täiendavaid edusamme. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimisprotsess algatati 2010. aasta juunis. Kohtusüsteemi reform jätkus, kuid kohtunike ja prokuröride tagasi ametisse nimetamise menetlusega kerkisid esile tõsised puudused. Vaatamata Serbia aktiivsele käimasolevale koostööle endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on kaks viimast kohtu eest põgenikku (Ratko Mladić ja Goran Hadžić) ikka veel tabamata.
Srbija je napredovala pri izpolnjevanju političnih meril . Za članstvo v EU je Srbija zaprosila decembra 2009. Začasni sporazum je začel veljati februarja 2010 in Srbija je nadalje napredovala na področju izpolnjevanja zahtev stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma. Postopek ratifikacije stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma se je začel junija 2010. Reforma sodstva se je nadaljevala, toda postopek ponovnega imenovanja sodnikov in tožilcev je imel velike pomanjkljivosti. Čeprav Srbija stalno aktivno sodeluje z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo, sta dva preostala ubežnika tega sodišča, Ratko Mladić in Goran Hadžić, še vedno na prostosti.
ÜRO Peaassamblee võttis 9. septembril vastu Serbia esitatud ja ELi toetatud ühisresolutsiooni, mis oli Rahvusvahelise Kohtu Kosovot käsitleva nõuandva arvamuse järelmeede. Resolutsioonis teadvustati Rahvusvahelise Kohtu nõuandva arvamuse sisu ning toetati Euroopa Liidu valmisolekut lihtsustada osapoolte vahelist dialoogi. Dialoog oleks iseenesest piirkonnas rahu, turvalisust ja stabiilsust toetav tegur ning dialoogiga edendataks koostööd, võetaks samme Euroopa Liiduga ühinemise suunas ning parandataks inimeste elujärge. Piirkondliku foorumi kaasavaks ja tõhusaks toimimiseks peavad otsustavaid jõupingutusi tegema kõik osapooled.
Generalna skupščina Združenih narodov je 9. septembra sprejela skupno resolucijo, ki jo je predložila Srbija in podprla EU, kot nadgradnjo svetovalnega mnenja Meddržavnega sodišča o Kosovu. Resolucija je potrdila vsebino svetovalnega mnenja Meddržavnega sodišča in pozdravila pripravljenost Evropske unije, da spodbudi proces dialoga med stranema – proces dialoga bi bil sam po sebi dejavnik za mir, varnost in stabilnost v regiji, z njim pa bi se spodbudilo sodelovanje, dosegel napredek na poti v Evropsko unijo in izboljšalo življenje ljudi. Obe strani si morata odločno prizadevati za vključujoče in učinkovito delovanje regionalnih forumov.
Demokraatiat ja õigusriiki on veelgi tugevdatud. Edenenud on näiteks Vojvodina staatust käsitlevate uute põhiseaduslike sätete rakendamine. Teatavate põhiseaduse sätete kohtusüsteemi käsitlevate Euroopa standarditega kokkusobivuse tagamiseks tuleb teha täiendavaid edusamme.
Nadalje sta se okrepila demokracija in pravna država . Napredovalo je izvajanje novih ustavnih določb, kot so tiste, ki se nanašajo na statut Vojvodine. Treba si je dodatno prizadevati za zagotovitev skladnosti nekaterih ustavnih določb z evropskimi standardi, zlasti na področju sodstva.
Parlamendi toimimise parandamiseks võeti täiendavaid meetmeid, selleks võeti vastu uus rahvusassamblee seadus ning uus töökord. Õigusloome kvaliteedi parandamiseks on siiski vaja teha jõupingutusi. Valimisi reguleerivad õigusaktid tuleb viia Euroopa õigusnormidega täielikult kooskõlla.
Opravljeni so bili nadaljnji koraki za izboljšanje delovanja parlamenta s sprejetjem novega zakona o državnem zboru in novega poslovnika. Treba pa si je prizadevati za nadaljnje izboljšanje kakovosti zakonodaje. Volilno zakonodajo je treba popolnoma uskladiti z evropskimi standardi.
Valitsuskoalitsioon oli stabiilne ning näitas ELiga integreerumise kui strateegilise prioriteedi saavutamisel üles suurt üksmeelt. Uute õigusaktide ettevalmistamine ja rakendamine peab muutuma palju tõhusamaks.
Koalicijska vlada je ostala stabilna, ohranjala pa je tudi visoko stopnjo soglasja, da spada vključevanje v EU med strateške prednostne naloge. Toda priprava in izvajanje nove zakonodaje morata postati učinkovitejša.
Avaliku halduse suutlikkus on üldiselt hea, kuid kõnealuse valdkonna reformimine edeneb aeglaselt ning ebaühtlases tempos. Sõltumatute reguleerivate asutuste pädevust tuleb tugevdada ning kõnealustele asutustele tuleb anda vajalikke vahendeid.
Zmogljivosti javne uprave so na splošno dobre, ampak reforma na tem področju poteka počasi in neenakomerno. Potrebna je večja zavzetost pri spoštovanju pooblastil neodvisnih regulativnih organov in pri zagotavljanju, da imajo ti na voljo vse ustrezne vire.
Häid edusamme tehti julgeolekujõudude üle teostatavat tsiviiljärelevalvet käsitlevate õigusaktide ja põhiseadusega tagatud õiguste rakendamisega seoses. Tsiviiljärelevalvet ning asjaomast parlamendikomisjoni tuleb siiski tugevdada.
Dosežen je bil dober napredek pri sprejemanju zakonodaje, ki zagotavlja civilni nadzor varnostnih sil , in pri izvajanju pravic, ki jih zagotavlja ustava. Treba pa je okrepiti civilni nadzor, vključno z ustreznim parlamentarnim odborom.
Serbia jätkas kohtusüsteemi reformimist, nimetades ametisse tagasi kõik kohtunikud ja prokurörid ning võttes kasutusele uue kohtute võrgustiku. Tagasi ametisse nimetamise menetlus sisaldas aga suuri vigu ning ei olnud läbipaistev. Kaks vastutavat nõukogu valiti ajutise koosseisuga ning selleks ei kohaldatud objektiivseid kriteeriume. Menetluse käigus ei kuulatud kohtunikke ega prokuröre ning neile ei esitatud otsuste kohta pädevaid selgitusi. See seab kahtluse alla kohtusüsteemi sõltumatuse ning võib anda alust poliitilisteks mõjutusteks. Kahe kõnealuse nõukogu lõplik koosseis on siiani valimata. Muret tekitab lahenduseta kohtuasjade väga suur kuhjumine. Serbia kohtusüsteem täidab ainult osaliselt seatud eesmärke.
Srbija je nadaljevala reformo svojega pravosodnega sistema s postopkom ponovnega imenovanja vseh sodnikov in tožilcev ter z uvedbo nove mreže sodišč. Toda postopek ponovnega imenovanja je imel večje pomanjkljivosti, prav tako pa ta tudi ni bil pregleden. Izvoljena sta bila dva odgovorna sveta v prehodni sestavi, ki nista uporabljala objektivnih meril. Sodniki in tožilci med postopkom niso bili zaslišani in niso prejeli ustrezne razlage odločitev. To zbuja dvome o neodvisnosti sodstva in dopušča možnost političnega vplivanja. Oba sveta je treba v njihovi končni sestavi še izvoliti. Zaskrbljujoče je, da veliko zadev še ni rešenih. V celoti srbski pravosodni sistem le delno izpolnjuje svoje prednostne naloge.
Korruptsioonivastase võitluse valdkonnas jätkusid edusammud, kui 2010. aasta jaanuaris alustas tööd korruptsioonivastase võitluse amet. Enamik riigiametnikke esitas ametile nõutud majanduslike huvide deklaratsiooni. Korruptsioon on siiski paljudes valdkondades endiselt levinud ja kujutab endast tõsist probleemi. Uue seaduse puudumisel on kontroll parteide ja valimiskampaaniate rahastamise üle endiselt nõrk. Korruptsioonivastase võitluse amet peab näitama tulemusi majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimisel ning täitma oma rolli tõhusalt. Lõplike süüdimõistvate otsuste arv eelkõige kõrgemal tasemel aset leidvate juhtumite puhul on jätkuvalt väike. Jätkuvalt teevad muret probleemid riigihangete, erastamise ja riiklike kulutuste valdkonnas. Tõhustada tuleb rikkumisest teatajate kaitset.
Napredek na področju boja proti korupciji se nadaljuje v okviru protikorupcijske agencije, ki je začela delovati januarja 2010. Večina javnih uradnikov je predložila prijave premoženjskega stanja novi agenciji, kot se je to od njih zahtevalo. Toda korupcija še vedno prevladuje na mnogih področjih in ostaja resen problem. Ker ni novega zakona, je nadzor nad financiranjem političnih strank in volilnih kampanj še vedno slab. Protikorupcijska agencija mora še vzpostaviti način pregledovanja prijav premoženjskega stanja in učinkovito izvajati svojo nalogo. Število pravnomočnih obsodb za kazniva dejanja zlasti v zadevah na visoki ravni ostaja nizko. Področja javnih naročil, privatizacije in javnih izdatkov so še vedno zaskrbljujoča. Osebe, ki prijavijo nepravilnosti, je treba bolje zaščititi.
Inimõiguste ja vähemuste kaitse valdkonnas on paigas vajalikud õigusaktid. Põhiseadusega tagatakse kodaniku- ja poliitilised õigused , mida üldiselt järgitakse, kuid nende jõustamine ei ole jätkuvalt täielikult tagatud. Asjaomaseid õigusakte ei ole siiani Euroopa õigusnormidega vastavusse viidud.
Na področju človekovih pravic in varstva manjšin že obstaja potrebna zakonodaja. Ustava zagotavlja državljanske in politične pravice , ki se široko spoštujejo, treba pa je v celoti zagotoviti njihovo izvajanje. Zadevno zakonodajo je treba nadalje uskladiti z evropskimi standardi.
Üksikuid edusamme on tehtud piinamise, väärkohtlemise ja karistamatuse tõkestamisel . Kõnealuseid kuritegusid käsitlevaid juhtumeid esines mitmel korral. Õiguskaitse kättesaadavus on üldiselt tagatud. Siiani puuduvad siiski õigusaktid ja vahendid tasuta õigusabi tõhusama süsteemi loomiseks. Serbia on teinud vanglasüsteemi reformimisel vähe edusamme. Vastu võeti vanglate ülerahvastatust ennetav strateegia, kuid halvad tingimused vanglates on jätkuvalt probleemiks.
Na področju preprečevanja mučenja, slabega ravnanja in nekaznovanja je bil napredek majhen, saj je bilo še vedno zabeleženih več primerov. Dostop do pravnega varstva je na splošno zagotovljen. Toda še vedno pa nista na voljo zakonodaja in financiranje učinkovitejšega sistema brezplačne pravne pomoči. Srbija je malo napredovala pri izvajanju reforme svojega zaporniškega sistema . Sprejeta je bila strategija za preprečevanje prenatrpanosti zaporov, toda slabe razmere v njih so še vedno zaskrbljujoče.
Paigas on sõnavabaduse kaitset käsitlevad põhiseaduslikud ja õigussätted. Samuti on vastu võetud meedial vabalt tegutseda lubavad õigusaktid. Vaenu õhutamine, ähvardused ning rünnakud eelkõige ajakirjanike vastu on siiski jätkunud. Kogunemis- ja ühinemisvabadus on põhiseadusega tagatud ning seda õigust üldiselt järgitakse.
Vzpostavljene so ustavne in zakonodajne določbe za varstvo svobode izražanja . Prav tako je pripravljena tudi zakonodaja, ki omogoča medijem , da delujejo svobodno. Toda nadaljevali so se incidenti, povezani s sovražnim govorom, grožnjami in napadi, zlasti proti novinarjem. Svobodo zbiranja in združevanja zagotavlja ustava in se na splošno spoštuje.
Kodanikuühiskonna organisatsioonid olid Serbia sotsiaalses, majandus- ja poliitilises elus jätkuvalt aktiivsed ning mängivad demokraatlike väärtuste edendamisel senini olulist rolli. Hiljuti asutati kodanikuühiskonnaga koostöö edendamist juhtiv amet.
Organizacije civilne družbe so bile še naprej dejavne v družbenem, gospodarskem in političnem življenju v Srbiji ter ostajajo pomembne pri razširjanju demokratičnih vrednot. Pred kratkim je bil ustanovljen urad za sodelovanje s civilno družbo.
Paigas on usuvabadust võimaldavad põhiseaduslikud tagatised. Erinevat usku kodanike vahelised suhted on paranenud. Läbipaistvuse ja järjepidevuse puudumine registreerimisprotsessis on jätkuvalt peamiseks takistuseks, mis ei lase väiksematel usurühmadel oma õigusi kasutada.
Vzpostavljena so ustavna jamstva, ki zagotavljajo versko svobodo . Izboljšali so se odnosi med verami. Toda pomanjkanje preglednosti in skladnosti registracijskega postopka ostaja glavna ovira za nekatere manjše verske skupine pri uresničevanju njihovih pravic.
Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitset käsitlevad õigusaktid on üldjoontes paigas. Naiste ja laste kaitset kõigi vägivallavormide eest tuleb tõhustada. Võeti vastu naiste olukorda parandav soolist võrdõiguslikkust käsitlev seadus. Koduvägivalda käsitlevate juhtumite järelmeetmed on jätkuvalt siiski ebapiisavad. Laste õigustega seoses tehti edusamme, tõhustades laste kaitset kuritarvitamise või hooletusse jätmise vastu. Olemas on õiguslik raamistik, millega keelatakse mis tahes diskrimineerimine töökohal ning luuakse diskrimineerimisvastane mehhanism. Praktikas aga diskrimineerimine jätkub, eelkõige romade, homo-, bi- ja transseksuaalide, naiste, rahvusvähemuste ning puuetega inimeste suhtes.
Zakonodaja za zaščito socialnih in ekonomskih pravic je na splošno pripravljena. Treba je okrepiti zaščito žensk in otrok pred nasiljem. Sprejet je bil zakon o enakosti spolov, namenjen izboljšanju položaja žensk . Toda spremljanje primerov nasilja v družini še vedno ni ustrezno. V zvezi s pravicami otrok je bil dosežen napredek na področju povečevanja zaščite otrok pred zlorabo in malomarnostjo. Pripravljen je zakonodajni okvir, ki prepoveduje kakršno koli diskriminacijo na delovnem mestu in vzpostavlja mehanizem za varstvo pred diskriminacijo. Toda v praksi se diskriminacija nadaljuje, zlasti Romov, skupnosti lezbijk, gejev, biseksualcev in transseksualcev, žensk, narodnostnih manjšin in invalidov.
Edusamme ei ole tehtud omandiõigustega seoses, kuna siiani puudub vara tagastamist käsitlev selge õiguslik alus.
Na področju lastninskih pravic ni bilo napredka, saj še ni vzpostavljene ustrezne pravne podlage za vračanje premoženja.
Paigas on vähemuste ja kultuuriliste õiguste austamist ning kaitset käsitlevad õigusaktid. 2010. aasta juunis peeti 19 vähemusrahvuste riiklike nõukogude valimised, mis olid üldiselt hästi korraldatud. Nõukogud ei ole tööd veel alustanud.
Vzpostavljena je zakonodaja, ki določa spoštovanje in varstvo manjšin ter kulturnih pravic. Volitve v 19 svetov za narodnostne manjšine so potekale junija 2010 in so bile v celoti dobro organizirane. Sveti še niso začeli delovati.
Etniliste rühmade vaheline olukord Vojvodinas on stabiilne. Alanud on äsja vastu võetud pädevuste kindlaksmääramise statuudi ja seaduse rakendamine. Selle kohaselt antakse provintsile ulatuslik autonoomia kohaliku rahanduse ja majanduse arendamise valdkonnas. Vastu tuleb võtta täiendavaid õigusakte. Olukord Lõuna-Serbias on üldiselt stabiilne, kuid pingeline. Kokkupõrked etniliste rühmade ja moslemi kogukonna sees Sandžaki piirkonnas on üldiselt vähenenud. Siiski püsivad pinged eelkõige kahe olemasoleva islamistliku organisatsiooni vahel ning seoses bosnialaste riikliku vähemusrahvuste nõukogu põhikirjaga.
Medetnične razmere v Vojvodini so stabilne. Začelo se je izvajanje na novo sprejetega statuta in zakona o delitvi pristojnosti, ki zagotavlja široko avtonomijo province na področjih lokalnih financ in gospodarskega razvoja. Sprejeti je treba dodatno zakonodajo. Položaj v južni Srbiji je na splošno stabilen, toda napet. Nesoglasja med etničnimi skupinami in znotraj muslimanske skupnosti v Sandžaku so se na splošno zmanjšala. Toda napetost ostaja zlasti med dvema obstoječima islamskima organizacijama in v zvezi z ustanavljanjem Sveta za narodnostno manjšino Bošnjakov.
Teatavaid edusamme tehti pagulaste staatuse ja riigi sees ümberasustatud isikutega seotud probleemide lahendamisel, kuid vaja on veel täiendavaid jõupingutusi. Vaatamata mitmele positiivsele arengule elab suurem osa roma elanikkonnast jätkuvalt äärmises vaesuses. Nad kannatavad ka diskrimineerimise all, eelkõige seoses haridusele juurdepääsu, sotsiaalkaitse, tervishoiu, tööhõive ja normaalse eluasemega.
Reševanje vprašanja statusa begunca in notranje razseljenih oseb je nekoliko napredovalo, vendar so na tem področju potrebna še znatna prizadevanja. Večina romskega prebivalstva še vedno živi v skrajni revščini, čeprav je beležiti več pozitivnih sprememb. Doživljajo tudi diskriminacijo, zlasti na področjih dostopa do izobraževanja, socialnega in zdravstvenega varstva, zaposlovanja in ustrezne nastanitve.
Piirkondlike küsimuste ja rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas on Serbia näidanud seoses arengutega Bosnia ja Hertsegoviinas üles konstruktiivset lähenemisviisi. Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu prokurör märkis oma viimases aruandes ÜRO Julgeolekunõukogule, et Serbia vastused prokuratuuri taotlustele saada juurdepääs dokumentidele, arhiividele ja tunnistajatele olid õigeaegsed ja pädevad ning et ükski taotlus ei jäänud vastuseta. Prokurör tõstis esile ka pagulaste otsimisega tegelevate teenistuste professionaalsust ja pühendumust. Prokurör esitas siiski ka mitu praktilist soovitust. Vaatamata Serbia ja endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu käimasolevale aktiivsele koostööle on põgenikud siiani tabamata. Täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on vastavalt nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldustele ELi liikmesuse põhitingimuseks.
Srbija je v zvezi z regionalnimi vprašanji in mednarodnimi obveznostmi dokazala konstruktiven pristop glede sprememb v Bosni in Hercegovini. Tožilec Mednarodnega kazenskega sodišča za nekdanjo Jugoslavijo je v svojem zadnjem poročilu Varnostnemu svetu Združenih narodov zabeležil, da je bil odziv Srbije na zahteve tožilstva v zvezi z dostopom do dokumentov, arhivov in prič pravočasen ter ustrezen in da so bile vse zahteve izpolnjene. Prav tako je poudaril strokovnost in predanost operativnih služb, ki sodelujejo pri iskanju ubežnikov. Pripravil pa je več operativnih priporočil. Čeprav Srbija ves čas dejavno sodeluje z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo, sta dva preostala ubežnika še vedno na prostosti. Polno sodelovanje z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo ostaja v skladu s sklepi Sveta z dne 25. oktobra 2010 bistveni pogoj za članstvo v EU.
Seoses Kosovos toime pandud sõjakuritegude lahendamisega on hea koostöö saavutatud ELi õigusriigimissiooniga (EULEX). Teatavate piirkonnas asuvate riikidega eksisteerib siiski jätkuvalt probleeme seoses väljaandmise ja karistuste vastastikuse tunnustamisega.
Vzpostavljeno je bilo dobro sodelovanje z misijo EULEX v zvezi z vojnimi zločini na Kosovu. Toda v nekaterih državah v regiji ostajajo težave v zvezi z izročitvijo in priznavanjem izdanih sodb.
2010. aasta märtsis Belgradis Serbia algatusel toimunud ministrite kohtumisel anti uus hoog Sarajevo deklaratsiooni protsessile. Nimetatud protsessis osalevad Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia, kes kõik on kokku leppinud pagulaste staatuse selgitamisel ning teiste lahendamata küsimuste osas koostöö tegemises. Protsessis osalevad riigid kohustusid ka tegema koostööd, et leida aasta lõpuks lahendus mitmele teisele lahendamata probleemile.
Po ministrskem srečanju, ki je na pobudo Srbije potekalo v Beogradu marca 2010, se je na novo spodbudil postopek v zvezi s Sarajevsko deklaracijo. To je povezalo Bosno in Hercegovino, Hrvaško, Črno goro in Srbijo, ki so se strinjale, da bodo sodelovale zlasti na področju razlage statističnih podatkov glede beguncev in preostalih odprtih vprašanj. Države so se prav tako zavezale, da bodo do konca leta poiskale rešitve za več odprtih vprašanj.
Serbia on jätkanud aktiivset osalemist piirkondlikes algatustes, nagu Kagu-Euroopa koostööprotsessis (SEECP), piirkondlikus koostöönõukogus (RCC) ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus (CEFTA). Serbia oli 2010. aastal CEFTA eesistuja. Serbia on aktiivselt osalenud tulevase Doonau strateegia ettevalmistamisel. Serbia tegi märkimisväärseid edusamme kahepoolsetes suhetes teiste laienemisprotsessis osalevate riikidega, eelkõige Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, ning tal olid jätkuvalt head suhted ELi liikmesriikidest naaberriikidega. Horvaatiaga sõlmiti koostööd kriminaalasjades käsitlev väljaandmise leping. Piirkondlikku koostööd mõjutas siiski Serbia ja Kosovo vahelise, viimase osalemist piirkondlikel kohtumistel käsitleva lepingu puudumine. Serbia ja Kosovo osalemisele piirkondlikel foorumitel tuleb võimalikult kiiresti leida vastuvõetav ja jätkusuutlik lahendus. See on kaasava ja toimiva piirkondliku koostöö saavutamiseks esmatähtis. Serbia ei tunnista siiani ÜRO ajutise esinduse poolt Kosovos (UNMIK) teatatud Kosovo tollitempleid. Kosovos säilitas Serbia paralleelsed struktuurid ning korraldas paralleelsed kohalikud järelvalimised.
Srbija se je še naprej dejavno udeleževala regionalnih pobud, kot so Proces sodelovanja v jugovzhodni Evropi, Svet za regionalno sodelovanje in Srednjeevropski sporazumu o prosti trgovini (CEFTA). Srbija je v letu 2010 predsedovala CEFTI. Dejavno je sodelovala v pripravah na strategijo za Podonavje. Srbija je precej napredovala na področju svojih dvostranskih odnosov z drugimi državami širitve, zlasti Hrvaško ter Bosno in Hercegovino, in nadaljevala dobre odnose z državami, ki mejijo na sosednje države članice EU. S Hrvaško je bil podpisan sporazum o izročanju v okviru sodelovanja v kazenskih zadevah. Na regionalno sodelovanje pa je vplivalo dejstvo, da med Srbijo in Kosovom ni sporazuma o sodelovanju slednjega na regionalnih srečanjih. Čim prej se je treba dogovoriti o sprejemljivi in trajnostni rešitvi za sodelovanje tako Srbije kot Kosova v regionalnih forumih. To je bistveno za vključujoče in delujoče regionalno sodelovanje. Srbija še vedno ne priznava kosovskih carinskih oznak, ki jih je priglasila začasna misija ZN na Kosovu. Srbija je na Kosovu ohranila vzporedne strukture in organizirala vzporedne občinske nadomestne volitve.
Üleilmse kriisi tõttu riiki tabanud tõsise majanduslanguse järel hakkas Serbia majanduse olukord IMFiga kokkulepitud ning ELi ja Maailmapanga poolt toetatud kohandusprogrammi tulemusena järk-järgult stabiliseeruma. 2010. aasta esimese poole seisuga on majandustegevus aktiviseerunud, kuid taastumine on jätkuvalt aeglane ja nõrk. Riigi rahanduse olukord halvenes eelarveseisundi nõrgenemise tõttu jätkuvalt, vaatamata mitmetele eelarve tasakaalustamiseks võetud meetmetele. Eelarvesüsteemi seadusesse ja pensioniseadusesse tehtud muudatuste vastuvõtmine valitsuses oli oluline samm riigi rahanduse kvaliteedi parandamisel. Muud struktuurireformid, eelkõige erastamine ja ettevõtjate ümberkorraldamine, on ebasoodsa turuolukorra tõttu taas edasi lükkunud.
Po veliki recesiji ob izbruhu svetovne krize je srbsko gospodarstvo postopoma znova postalo stabilno, kar je posledica programa prilagajanja, dogovorjenega z Mednarodnim denarnim skladom, ki sta ga podprla tudi EU in Svetovna banka. Od prve polovice leta 2010 se gospodarska dejavnost izboljšuje, toda okrevanje ostaja počasno in šibko. Javne finance so se še naprej slabšale, čeprav je bilo vzpostavljenih več ukrepov fiskalnih prilagoditev, da bi se omejilo odstopanje od proračunskega cilja. Vlada je s sprejetjem sprememb k zakonu o proračunskem sistemu in pokojninskemu zakonu naredila pomemben korak k izboljšanju kakovosti javnih financ. Druge strukturne reforme, zlasti privatizacija in prestrukturiranje podjetij, so bile znova odložene zaradi dolgotrajnih neugodnih tržnih pogojev.
Majanduslike kriteeriumide täitmisel on tehtud piiratud edusamme toimiva turumajanduse loomise suunas. Serbia peab oma majanduse ümberkorraldamiseks tegema rohkem jõupingutusi, et see suudaks keskmise tähtaja jooksul toime tulla Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega.
V zvezi z gospodarskimi merili je bil nadalje dosežen delen napredek pri vzpostavljanju delujočega tržnega gospodarstva. Srbija si mora bolj prizadevati za prestrukturiranje svojega gospodarstva, da se bo lahko srednjeročno spopadla s pritiski konkurence in tržnimi silami v Evropski uniji.
Turumajanduse põhialuste osas valitseb laiaulatuslik konsensus. Õigeaegsete ja asjaomaste meetmete IMFiga kooskõlas vastuvõtmine oli makromajandusliku stabiilsuse taaskehtestamisel väga tähtis. Serbia välispositsioon paranes majanduslanguse ajal. Majandustegevuse aktiviseerumise tulemusena 2010. aastal hakkas jooksevkonto puudujääk suurenema, kuid seda piiras siiski suur ekspordi ja tagasihoidlik impordi kasv. Välisvaluutareservid olid vaatamata vahetuskursi volatiilsuse pehmendamiseks keskpanga poolt ette võetud korrapärastele sekkumistele püsivalt suhteliselt suured. Inflatsiooni suudeti üldiselt hoida seatud sihtvahemikus, kuna keskpank läks üle vastutustundlikule rahapoliitikale. Pangad olid jätkuvalt piisavalt kapitaliseeritud ja likviidsed. Eelarvesüsteemi seaduse ja pensioniseaduse muutmine kohustab valitsust eelarvepoliitikat keskmise tähtaja jooksul konsolideerima.
Obstaja splošno soglasje o temeljih tržnega gospodarstva. Sprejetje pravočasnih in ustreznih ukrepov v dogovoru z Mednarodnim denarnim skladom je bilo ključno za ponovno vzpostavitev makroekonomske stabilnosti. Med recesijo se je izboljšal zunanji položaj Srbije. Okrepitev gospodarske dejavnosti v letu 2010 je povzročila povečanje obstoječega primanjkljaja tekočega računa, ki pa je bil po zaslugi obsežne izvozne in upočasnjene uvozne rasti omejen. Devizne rezerve so ostale sorazmerno velike, čeprav je centralna banka redno posredovala za ublažitev nestabilnega menjalniškega tečaja. Inflacija se je obdržala v okviru ciljnih vrednosti, saj se je centralna banka znova odločila za restriktivno monetarno politiko. Banke so bile ustrezno kapitalizirane in likvidne. Sprememba zakona o proračunskem sistemu in pokojninskega zakona zavezuje vlado k fiskalni konsolidaciji v srednjeročnem obdobju.
Siiski lükkas Serbia suurimate struktuursete puudujääkide kõrvaldamiseks kavandatud reformid edasi. Vaatamata majanduse järkjärgulisele taastumisele on olukord tööturul jätkuvalt halvenenud, tööhõive on vähenenud ning töötute arv suurenenud. Olenemata kriisi ajal eelarveseisundi halvenemise piiramiseks võetud parandusmeetmetest ning eelarvedistsipliini parandamiseks muudetud eelarvesüsteemi seadusest ja pensioniseadusest, tuleb riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskmise tähtaja jooksul tervishoiusüsteemi ja avaliku halduse reformidega tõhustada. Ühisomandisse kuuluvate äriühingute erastamine mitmete müügilepingute tühistamise tõttu ei edenenud. Riigi omandis olevate ettevõtjate erastamine lükkus taas edasi. Ettevõtluskliima on bürokraatia ja õiguslike tingimuste vähese prognoositavuse tõttu jätkuvalt pingeline. Seda eelkõige omandiõiguste tõhusa jõustamisega seoses, mis takistab turule pääsu ja sealt lahkumist. Lisaks sellele takistavad ettevõtlust puudulik konkurents ning infrastruktuuriga seotud kitsaskohad. Tõsise probleemina on endiselt päevakorral varimajandus.
Toda Srbija je nadalje odlašala z reformami za odpravljanje največjih strukturnih pomanjkljivosti. Položaj na trgu dela se je kljub postopni oživitvi gospodarstva še naprej poslabševal z zmanjševanjem zaposlovanja in povečevanjem brezposelnosti. Ne glede na popravne ukrepe za omejitev fiskalnega odstopanja med krizo in spremembe proračunskega sistema in pokojninskega zakona za povečanje fiskalne discipline je treba vzdržnost javnih financ srednjeročno okrepiti z reformami na področjih sistema zdravstvenega varstva in javne uprave. Privatizacija podjetij v družbeni lasti je zaradi razveljavitve številnih prodajnih pogodb nazadovala. Privatizacija podjetij v državni lasti še naprej zaostaja. Poslovno okolje nadalje omejujeta birokracija in majhna pravna predvidljivost zlasti v zvezi z učinkovitim uveljavljanjem lastninskih pravic, kar ovira vstop na trg in izstop z njega. Poleg tega pomanjkljivosti na področju konkurence in ozka grla na področju infrastrukture še naprej omejujejo poslovanje. Neformalni sektor ostaja pomemben izziv.
Serbia on teinud täiendavaid edusamme oma õigusaktide Euroopa õigusnormidega vastavusse viimisel. Serbia on jätkuvalt rakendanud ka vahelepingu sätteid ning teinud täiendavaid edusamme stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tingimustega kooskõla saavutamisel. Haldussuutlikkus on heal tasemel. Õigusaktide ja strateegiate õigustikuga kooskõlla viimiseks on siiski vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Tagada tuleb ELiga seotud vastuvõetud õigusaktide rakendamine ja jõustamine.
Srbija je nadalje napredovala na področju usklajevanja svoje zakonodaje z evropskimi standardi . Država je prav tako še naprej izvajala določbe začasnega sporazuma in nadalje napredovala na področju izpolnjevanja zahtev stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma. Upravne zmogljivosti so dobre. Toda treba si je nadalje prizadevati, da se zakonodaja in politike uskladijo s pravnim redom EU. Treba je zagotoviti izvajanje in izvrševanje sprejete zakonodaje, povezane z EU.
Siseturuga seoses on Serbia teinud edusamme kaupade vaba liikumist käsitlevate ELi standardite täitmisel. Vastu on võetud metroloogiat käsitlevad õigusaktid ning teatavad uut lähenemisviisi käsitlevad määrused. Puudu on aga turujärelevalvet käsitlev uus õiguslik raamistik. Riigiasutuste vahelist haldussuutlikkust ja koostööd tuleb jätkuvalt tõhustada. Tootepõhise õigustiku Serbia õigusesse ülevõtmise jätkamiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi.
V zvezi z notranjim trgom je Srbija napredovala pri izpolnjevanju standardov EU na področju prostega pretoka blaga . Sprejeta je bila zakonodaja o meroslovju in nekaterih smernicah o novih pristopih. Manjka pa še nov pravni okvir za nadzor trga. Upravne zmogljivosti in sodelovanje med državnimi institucijami je treba nadalje okrepiti. Treba si je še naprej prizadevati za nadaljevanje prenosa pravnega reda EU, ki ureja določene izdelke, v srbsko zakonodajo.
Serbia on isikute ja teenuste vaba liikumise ning asutamisõiguse ja äriühinguõiguse valdkonna ELi õigusnormide täitmisel teinud mõõdukaid edusamme. Mitmed õigusaktid ootavad veel heakskiitu. Kapitali vaba liikumise valdkonnas on Serbia teinud mõõdukaid edusamme. Mitteresidendid võivad teatavate piirangutega teha otseinvesteeringuid. Serbia peab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus sätestatud järkjärgulise liberaliseerimise tingimuste täitmiseks jätkama jõupingutuste tegemist.
Srbija je zmerno napredovala pri izpolnjevanju standardov EU na področjih pretoka oseb in storitev, pravice do ustanavljanja in prava družb . Več aktov še čaka na odobritev. Srbija je na področju prostega pretoka kapitala zmerno napredovala. Nerezidenti lahko neposredno investirajo z nekaterimi omejitvami. Srbija si mora še naprej prizadevati za izpolnjevanje zahtev v zvezi s postopno liberalizacijo, ki so določene v stabilizacijsko-pridružitvenem sporazumu.
ELi õigustiku tingimuste täitmine on kulgenud kavakohaselt ning riik on jätkuvalt pühendunud reformide läbi viimisele tollinduse ja maksunduse valdkonnas. Vahelepingust tulenevad kohustused on täidetud. Haldusmenetluste ja -suutlikkusega seoses on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Maksuameti jõustamis- ja maksukogumissuutlikkus on paranenud, kuigi ka siin oleks vaja teha täiendavaid edusamme. Serbia peab võtma järelmeetmeid, et tagada makse käsitlevate õigusaktide kooskõla ettevõtjate maksustamise toimimisjuhendiga.
Srbija dobro napreduje pri izpolnjevanju pravnega reda EU in ostaja zavezana reformam na področjih carin in obdavčenja . Obveze iz začasnega sporazuma so se spoštovale. Nadalje si je treba prizadevati v zvezi s postopki in upravnimi zmogljivostmi. Izvršilne zmogljivosti davčne uprave in pobiranje davkov so se izboljšali, čeprav je na tem področju potreben še nadaljnji napredek. Srbija mora zagotavljati, da je njena davčna zakonodaja v skladu z načeli kodeksa obnašanja za obdavčitev ustvarjenega dohodka.
Serbia tegi teatavaid edusamme Euroopa standardite täitmisel konkurentsi valdkonnas. Võeti vastu konkurentsiseaduse rakendusaktid. Lisaks sellele peaks Serbia jätkama tööd jõustamissuutlikkuse parandamiseks. Kohtunike konkurentsiõigust ja majandust käsitlevad teadmised on jätkuvalt puudulikud. Teatavaid edusamme on tehtud riigiabi valdkonnas. Asutati riigiabiamet. Riigiabiameti haldussuutlikkust tuleb siiski tõhustada. Tuleb tagada õiguse tõhus rakendamine.
Srbija je nekoliko napredovala pri izpolnjevanju evropskih standardov na področju konkurence . Sprejeta je bila izvedbena zakonodaja na področju prava o konkurenci. Poleg tega si mora Srbija še naprej prizadevati za izboljšanje rezultatov na področju izvrševanja zakonodaje. Znanje s področij prava o konkurenci in ekonomije sodstva ostaja šibko. Na področju državnih pomoči je bilo doseženega nekaj napredka. Vzpostavljen je bil organ za državne pomoči. Upravne zmogljivosti organa za državne pomoči so se okrepile. Zagotoviti je treba učinkovito izvajanje zakona.
Serbia ettevalmistused ühtlustatud lepingu sõlmimise menetlusega tõhusa ja täiesti sõltumatu riigihangete süsteemi loomiseks on edenenud mõõdukas tempos. ELi õigustiku tingimuste rakendamise suutlikkuse tõhustamiseks on vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi. Intellektuaalomandi valdkonnas on tehtud edusamme, kuid täiendavaid edusamme on vaja teha seoses õigustikuga vastavusse viimisega. Jõustamise puhul on asjaomaste asutuste vahel vaja tõhustada koordineeritust ning samuti teha õigusalasesse koolitusse olulisi investeeringuid.
Priprave Srbije na vzpostavitev učinkovitega in popolno neodvisnega sistema javnega naročanja z racionaliziranimi postopki oddaje javnih naročil so zmerno napredovale. Precejšnja prizadevanja pa so še potrebna za okrepitev zmogljivosti za izvajanje zahtev pravnega reda EU. Na področju intelektualne lastnine je bil dosežen napredek, čeprav si je treba nadalje prizadevati za uskladitev tega področja s pravnim redom EU. Med agencijami je potrebno boljše usklajevanje izvrševanja, precej pa je treba vložiti tudi v pravosodno usposabljanje.
Jätkuvad ettevalmistused Euroopa standardite täitmiseks tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Rahvatervise valdkonnas on saavutatud edu. Valitsus kiitis heaks riikliku tervishoiu nõukogu ettevalmistatud strateegilise tervisekaitse arengukava aastateks 2010–2015.
Nadaljujejo se priprave v zvezi z izpolnjevanjem evropskih standardov na področjih zaposlovanja in socialne politike . Na področju javnega zdravja je bil dosežen napredek. Vlada je sprejela strateški razvojni načrt na področju varovanja zdravja za obdobje 2010–2015, ki ga je pripravil nacionalni zdravstveni svet Srbije.
Serbia tegi teatavaid edusamme Euroopa standarditega vastavusse viimisel hariduse valdkonnas. Jätkuvalt on välja töötamata hariduse kõiki tasemeid, sealhulgas elukestvat õpet hõlmav üldine strateegia. Häid edusamme tehti teadus- ja arendustegevuse vastavusse viimisel. Serbia peab siiski tegema veel täiendavaid jõupingutusi Euroopa teadusruumiga integreerumise jätkamiseks ja oma teadusuuringute tegemise suutlikkuse suurendamiseks.
Srbija je nekoliko napredovala pri usklajevanju z evropskimi standardi na področju izobraževanja . Treba je razviti celovito strategijo, ki zajema vse stopnje izobraževanja, vključno z vseživljenjskim izobraževanjem. Pri usklajevanju na področju znanosti in raziskav je bil dosežen dober napredek. Srbija si mora vseeno nadalje prizadevati, da bo izboljšala svoje vključevanje v evropski raziskovalni prostor in okrepila svoje nacionalne zmogljivosti na področju raziskav.
Läbirääkimised Serbia ühinemiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) on lõpule jõudmas; kahepoolsed läbirääkimised enamiku WTO partneritega on juba lõpule viidud.
Pogajanja glede članstva Srbije v Svetovni trgovinski organizaciji so skoraj končana, dvostranski pogajalski krog pa je že bil zaključen z večino partnerjev Svetovne trgovinske organizacije.
Valdkondliku poliitika puhul võib märkida, et tööstuse ja VKEde valdkonnas on Serbia Euroopa standardite täitmisel hästi edenenud. Tööstusstrateegia ettevalmistamine on alles algusjärgus.
Srbija je v zvezi s sektorskimi politikami na področju industrije ter malih in srednjih podjetij dobro napredovala in izpolnjuje evropske standarde. Priprava strategije na področju industrije je še na začetni stopnji.
Euroopa standardite täitmisel põllumajanduse, maaelu arengu, toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas on Serbia hästi edenenud. Õiguslik raamistik paraneb pidevalt. Ajakohastada tuleb siiski rakendamist ja jõustamist, seda eelkõige toiduohutuse valdkonnas. Haldussuutlikkus on nõrk ning vahendeid tuleb tõhusamalt eraldada. Täiendavalt tuleb koolitada järelevalvega tegelevaid üksusi. Äsja asutatud ametiasutustesse tuleb värvata kvalifitseeritud töötajaid. Edusamme on tehtud laboratooriumite ametliku kontrolliga seoses.
Srbija dobro napreduje pri izpolnjevanju evropskih standardov na področjih kmetijstva, razvoja podeželja, varnosti hrane ter veterinarske in fitosanitarne politike . pravni okvir se še naprej izboljšuje. Toda izvajanje in izvrševanje je treba nadgraditi, zlasti na področju varnosti hrane. Upravne zmogljivosti so šibke in sredstva je treba učinkoviteje dodeljevati. Inšpekcijske službe je treba nadalje usposabljati. V novoustanovljenih organih je treba zaposlovati kvalificirano osebje. Dosežen je bil napredek v zvezi z uradnim nadzorom laboratorijev.
Keskkonna valdkonnas on Serbia edusammud Euroopa standardite täitmisel olnud mõõdukad. Vastu võeti keskkonnakaitse riiklik programm aastateks 2010–2019 ning mitu õhu- ja veekvaliteeti ning looduskaitset ja kliimamuutusi käsitlenud õigusakti. Tegevust alustas uus kemikaalide amet. Õigusaktide rakendamis- ja jõustamissuutlikkust tuleb siiski veel tõhustada.
Srbija na področju okolja še naprej zmerno napreduje pri izpolnjevanju evropskih standardov. Sprejeti so bili nacionalni program za varstvo okolja 2010–2019 ter več zakonov o kakovosti zraka in vode, pa tudi o varstvu narave in podnebnih spremembah. Začela je delovati nova agencija za kemikalije. Toda treba je še okrepiti zmogljivosti za izvajanje in izvrševanje zakonodaje.
Serbia on teinud teatavaid edusamme transpordi valdkonnas. Kohaldama hakati Euroopa tsiviillennunduslepingu turulepääsu käsitlevaid sätteid. Raudteevaldkonna raamaktid on aga jätkuvalt vastu võtmata. Tõhustada tuleb haldussuutlikkust.
Srbija je na področju prometa nekoliko napredovala. Zdaj se uporabljajo določbe o dostopu na trg evropskega sporazuma o civilnem letalstvu. Treba pa je še sprejeti okvirno zakonodajo v železniškem sektorju. Okrepiti je treba upravne zmogljivosti.
Energeetika valdkonnas tegi Serbia teatavaid edusamme Euroopa standarditega vastavusse viimisel. Edusammud on jätkuvalt siiski ebaühtlased. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha toimingute eraldamiseks ja turu täielikuks avamiseks. Hinnapoliitikaga tuleb kehtestada kulusid jätkusuutlikult peegeldavad tariifid. . Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha tuumasektorit reguleeriva asutuse tõhustamiseks.
Srbija je v energetskem sektorju nekoliko napredovala pri usklajevanju z evropskimi standardi. Toda napredek še ni enakomeren. Nadalje si je treba prizadevati, da se doseže ločitev dejavnosti in dejansko odprtje trga skupaj s cenovno politiko, v okviru katere cene odražajo trajnostne stroške. Nadalje si je treba prizadevati za okrepitev jedrskega regulativnega organa.
Teatavaid edusamme on tehtud infoühiskonna ja meedia valdkonnas. Tõhustatud on õiguslikku raamistikku, kuid rakendamine on jätkuvalt aeglane ning erilist muret tekitab ebapiisav turu ja õigusnormide areng elektroonilise side valdkonnas. Infoühiskonna teenuste valdkonnas tehtud ettevalmistused on edenenud mõõdukas tempos. Audiovisuaalses valdkonnas tuleb õigustikuga vastavusse viia meediaalased õigusaktid. Jätkuvalt teevad muret mitmed üldsuse teavitamise seaduse sätted.
Na področju informacijske družbe in medijev je bilo doseženega nekaj napredka. Zakonodajni okvir se je okrepil, toda izvajanje ostaja počasno, zaskrbljujoče pa so zlasti neustrezne tržne in regulativne spremembe na področju elektronskih komunikacij. Priprave na področju storitev informacijske družbe so zmerno napredovale. V avdiovizualnem sektorju je treba zakonodajo o medijih uskladiti s pravnim redom EU, število določb v zakonu o javnem obveščanju pa je še naprej zaskrbljujoče.
Kuigi Serbia on alles avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi heade tavade kasutusele võtmise algetapis, on teatavaid edusamme saavutatud finantskontrolli ühtlustamisega tegeleva kesküksuse loomisel ning seoses riikliku auditeerimisasutuse teostatud riigi varade esimese auditiga.
Čeprav je Srbija še v zgodnjih fazah uvajanja dobrih praks na področjih notranjega nadzora javnih financ in zunanje revizije, se lahko poroča o nekolikšnem napredku zaradi vzpostavitve finančnega nadzora osrednje usklajevalne enote in prve revizije državnih računov, ki jo je opravil državni revizijski organ.
Serbia on teinud häid edusamme Euroopa standardite täitmisel statistika valdkonnas, võttes vastu statistikat ning rahva- ja põllumajandusloendust käsitlevad seadused. Rahvaloenduse teostamiseks tehtavad ettevalmistused on edenenud hästi, kuid jätkuvalt on ebaselge rahastamine. Täiendavaid edusamme on aga vaja teha erinevates statistikavaldkondades ning lisaks sellele on vaja tõhustada ka statistikaameti suutlikkust.
Srbija je dobro napredovala pri izpolnjevanju evropskih standardov na področju statistike s sprejetjem zakonodaje o statistiki ter s popisi prebivalstva in kmetijstva. Priprave na popis prebivalstva so dobro napredovale, toda treba je zagotoviti njegovo financiranje. Nadaljnji napredek je potreben tudi na mnogih statističnih področjih, dodatno pa si je treba prizadevati za okrepitev zmogljivosti statističnega urada.
Edusammud õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas on jätkunud. 2009. aasta detsembris jõustus viisavabadus biomeetriliste passide omanikest Serbia kodanikele.
Na področju pravice, svobode in varnosti je bil dosežen nadaljnji napredek. Možnost potovanja brez vizumov je bila za srbske državljane z biometričnimi potnimi listi uvedena decembra 2009.
Teatavaid edusamme tehti piirihalduse valdkonnas, peamiselt varustuse ja infrastruktuuri ajakohastamise abil. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha piiriületuspunktide vaheliste erinevuste kõrvaldamiseks ning piirikontrolli tõhustamiseks Serbia ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia vahelisel piiril ja eelkõige Serbia ja Kosovo halduspiiril.
Na področju upravljanja meja je bilo doseženega nekaj napredka, zlasti s posodobitvijo opreme in infrastrukture. Treba pa si je nadalje prizadevati za odpravo neenakosti med posameznimi mejnimi prehodi ter za izboljšanje nadzora na mejah z Nekdanjo jugoslovansko republiko Makedonijo, Črno goro, Bosno in Hercegovino ter Hrvaško in zlasti na upravni meji s Kosovom.
Väikseid edusamme tehti varjupaigaõiguse valdkonnas. Kinnitati nimekiri varjupaiga taotlejate jaoks turvaliste riikide kohta. Varjupaigaametit, mis oleks varjupaigataotlustega tegelev esimese astme asutus, ei ole siiski veel loodud. Mitme juhtumi uurimine on lõpetatud, sest taotlejad lahkuvad Serbia territooriumilt või kaovad jäljetult. Serbia on teinud teatavaid edusamme rände valdkonnas. Serbia ja Euroopa Liidu vahelise tagasivõtulepingu rakendamine jätkus märkimisväärsete probleemideta. Rändehaldusstrateegia rakendamine ei kulge siiski tõhusalt. Vastutavate asutuste vahelise koostöö parandamiseks ja nende suutlikkuse suurendamiseks tuleb teha jõupingutusi.
Na področju azila je bil dosežen majhen napredek. Sprejet je bil seznam varnih držav za prosilce za azil. Ni pa bil ustanovljen urad za podporo azilu, prvostopenjski organ za obravnavo prošenj za azil. Veliko zadev je zaključenih, ker so prosilci zapustili ozemlje Srbije ali izginili. Srbija je na področju migracij dosegla nekaj napredka. Izvajanje sporazuma o ponovnem sprejemu med Srbijo in Evropsko unijo se je nadaljevalo brez večjih težav. Strategija za upravljanje migracij pa se ne izvaja učinkovito. Prizadevati si je treba za izboljšanje usklajevanja med pristojnimi organi in okrepitev njihovih zmogljivosti.
Teatavaid edusamme on saavutatud rahapesu tõkestamisel. Selleks võeti vastu tegevuskava ning loodi koordineeriv asutus. Jõupingutused uurimise ja õigusrikkumiste käsitlemisega seotud siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö parandamisel on jätkunud. Kuid reaalseid tulemusi on olnud siiski vähe. Rahapesu tõkestamisega tegelev ametiasutus ei ole suuteline kahtlasi juhtumeid süstemaatiliselt tuvastama. Parandada tuleb aruandlust, seda eelkõige väljaspool pangandussektorit. Kohtu- ja õiguskaitseasutustel puuduvad rahapesu juhtumite uurimiseks ning finantsuurimiste teostamiseks vajalikud teadmised. Lõplikke süüdimõistvaid otsuseid tehakse harva.
Na področju preprečevanja pranja denarja je bilo doseženega nekaj napredka. Sprejet je bil akcijski načrt ter vzpostavljen usklajevalni organ. Nadaljevala so se prizadevanja za izboljšanje nacionalnega in mednarodnega sodelovanja na področju preiskav in obravnave kaznivih dejanj. Toda dejanski rezultati so še vedno slabi. Uprava za preprečevanje pranja denarja nima dovolj zmogljivosti za sistematično ugotavljanje sumljivih primerov. Izboljšati je treba poročanje, zlasti zunaj bančnega sektorja. Sodstvo in službe organov pregona nimajo dovolj potrebnega strokovnega znanja in izkušenj v zadevah pranja denarja in finančnih preiskav. Pravnomočne obsodbe so še vedno redke.
Uimastitevastases võitluses on tehtud häid edusamme. Õiguskatiseasutused jätkasid uurimisi ning parandasid rahvusvahelist koostööd, mille tulemusena õnnestus tabada suurel hulgal ebaseaduslikke uimasteid. Probleeme esineb jätkuvalt siiski patrull- ja vaatlustegevuses Serbia ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia vahelisel piiril ja eelkõige Serbia ja Kosovo halduspiiril.
Na področju boja proti drogam je bil dosežen dober napredek. Organi pregona so nadaljevali preiskave in izboljšali mednarodno sodelovanje in tako zasegli veliko količino prepovedanih drog. Še vedno pa so pomanjkljivosti pri nadzoru na mejah z Nekdanjo jugoslovansko republiko Makedonijo, Črno goro, Bosno in Hercegovino ter Hrvaško in upravni meji s Kosovom.
Suutlikkuse suurendamine politseis jätkus kriminaalpolitsei eriteenistuse ajakohastamisega. Erinevate politseistruktuuride vaheline koostöö ning ka piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö on paranenud. Ajakohastada tuleb siiski strateegilist kavandamist ning inimressursside haldamist. Samuti tuleb läbipaistvamaks muuta värbamismenetlused. Tõhustada tuleb sisekontrolli.
Gradnja zmogljivosti policije se je nadaljevala z vzpostavitvijo specializiranih služb kriminalistične policije. Izboljšalo se je sodelovanje med različnimi policijskimi strukturami, prav tako pa tudi regionalno in mednarodno sodelovanje. Treba pa je nadgraditi strateško načrtovanje in upravljanje človeških virov ter zagotoviti boljšo preglednost postopkov za zaposlitev. Okrepiti je treba notranjo kontrolo.
Häid edusamme tehti organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Asjaomaste asutuste vaheline koostöö on riigisiseselt, piirkondades ja rahvusvaheliselt paranenud. Seetõttu on saadud häid tulemusi kõrgemal tasemel aset leidvate juhtumite uurimisel ning kinni on peetud mitu kahtlusalust. Varade konfiskeerimine on korraldatud süstemaatilisemalt ning mitme juhtumi puhul on kasutatud konfiskeerimist. Uus ja oluliselt muudetud kriminaalmenetlusseadustik on siiski siiani vastu võtmata. Õiguskaitseasutuste võimet kasutada eelkõige finantsuurimise valdkonnas moodsat uurimistehnikat tuleb täiendavalt tõhustada.
Na področju boja proti organiziranemu kriminalu je bil dosežen dober napredek. Sodelovanje med agencijami se je izboljšalo tako znotraj države kot regionalno in mednarodno. To je prineslo dobro rezultate v preiskavah na visoki ravni, pridržanih pa je bilo tudi več osumljencev. Sredstva so se začela zaplenjevati bolj sistematično, zaplembe pa so se začele izvajati v več primerih. Toda nov in bistveno spremenjeni zakonik o kazenskem postopku še ni bil sprejet. Zmogljivosti organov pregona v zvezi z uporabo sodobnih preiskovalnih tehnik, zlasti na področju finančnih preiskav, je treba okrepiti.
Vastu on võetud menetlused inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks, tuvastatud ohvrite arv on jätkuvalt suurenenud. Esile kerkivatele suundumustele paremini reageerimiseks ning politsei, prokuröri ning kohtute vahelise koostöö parandamiseks tuleks strateegilist raamistikku siiski muuta. Serbia on teinud teatavaid edusamme terrorismi vastases võitluses, võttes vastu sõjaväe julgeolekut ja sõjaväe luureüksusi käsitleva seaduse. Parandada tuleks siiski ennetusstrateegiaid. Terrorismis kahtlustatavate andmebaasi ei ole veel loodud.
Sprejeti so bili postopki za identificiranje žrtev trgovine z ljudmi in število identificiranih žrtev je še naprej naraščalo. Treba pa je spremeniti strateški okvir, da se omogoči boljši odziv politike na nastajajoče trende in izboljšanje sodelovanja med policijo, tožilstvom in sodišči. Srbija je nekoliko napredovala na področju boja proti terorizmu s sprejetjem zakona o vojaški varnosti in vojaških obveščevalnih službah. Treba pa je izboljšati politike za preprečevanje terorizma. Podatkovna baza o terorističnih osumljencih še ni bila vzpostavljena.
Isikuandmete kaitse valdkonnas on tehtud vähe edusamme. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamist käsitlev strateegia võeti vastu 2010. aasta augustis. Vaatamata teatavatele muutustele ei ole üldsuse teavitamise ja isikuandmete kaitsega tegeleva voliniku käsutuses jätkuvalt piisaval määral finants- ja inimressursse. Isikuandmete kaitse on Serbia ning Eurojusti ja Europoli vaheliste lepingute sõlmimise oluline eeltingimus.
Na področju varstva osebnih podatkov je bil dosežen majhen napredek. Strategija za izvajanje zakona o varstvu osebnih podatkov je bila sprejeta avgusta 2010. Kljub nekaterim izboljšavam uradu komisarja za informiranje javnega pomena in varstvo osebnih podatkov še vedno primanjkuje finančnih in človeških virov. Varstvo osebnih podatkov je glavni predpogoj, da Srbija zaključi sporazum z uradom Eurojust in operativni sporazum z uradom Europol.
Kosovo
Kosovo
Kosovo on teinud poliitiliste kriteeriumide täitmisel edusamme. Kosovo on suurendanud oma pühendumust Euroopaga integreerumisele ja politseireformi läbiviimisele, samuti asutati Euroopa Integratsiooni ministeerium. Valitsus tagas Euroopa Liiduga toimuva stabiliseerimis- ja assotsieerimisdialoogi eduka kulgemise. Ametiasutused peavad nüüd reformide läbiviimise tempot tõstma. Avaliku halduse suutlikkus on jätkuvalt väike ning kohtusüsteem ei tööta tõhusalt. Õigusriigi põhimõtte järgimine on jätkuvalt problemaatiline. Koostöö ELi õigusriigimissiooniga (EULEX) on paranenud ning ametiasutused on algatanud EULEXi abiga mitu korruptsioonivastast operatsiooni. Nimetatud jõupingutused peavad jätkuma ning hõlmama organiseeritud kuritegevust, uimasteid ning rahapesu. Kosovo presidendi tagasiastumise järel on välja kuulutatud uued valimised.
Kosovo je napredovalo v zvezi s političnimi merili . Okrepilo je svojo zavezanost evropskemu programu in reformi politik ter ustanovilo ministrstvo za evropsko povezovanje. Vlada je zagotovila uspešno izvedbo dialoga z Evropsko unijo v okviru stabilizacijsko-pridružitvenega procesa. Organi morajo zdaj pospešiti hitrost izvajanja reform. Zmogljivost javne uprave ostaja šibka, sodstvo pa ne deluje učinkovito. Področje zagotavljanja pravne države je še vedno zelo zaskrbljujoče. Sodelovanje z misijo EU za krepitev pravne države (EULEX) se je izboljšalo in organi so začeli več protikorupcijskih dejavnosti s podporo navedene misije. Ta prizadevanja je treba nadaljevati ter zajeti področja organiziranega kriminala, drog in pranja denarja. Po odstopu predsednika Kosova so bile razpisane volitve.
Kosovo on teinud detsentraliseerimises märkimisväärseid edusamme. Asutati neli uut nüüdseks juba toimivat omavalitsust. Kohalikud valimised toimusid 2009. aasta lõpus.Euroopa Parlamendi vaatlejate arvamuse kohaselt toimusid valimised rahulikus keskkonnas suure valimisaktiivsusega, osales ka Kosovo serbia kogukond. Muret tekitab siiski Põhja-Kosovo piirkond. Seal on aset leidnud mitu vägivaldset vahejuhtumit. Detsentraliseerimise saab lõpule viia ainult siis, kui selles osaleb ka kohalik elanikkond. Kõigi kogukondade integratsiooniks ning avalike teenuste kõigi omavalitsusteni viimiseks tuleb rohkem pingutada. Selleks on oluline saada tuge kohalikelt kogukondadelt, sealhulgas konstruktiivset toetust õigusriigi tugevdamisel. Detsentraliseerimist takistavad endiselt toimivad paralleelstruktuurid.
Kosovo je precej napredovalo na področju decentralizacije. Ustanovljene so bile štiri nove občine, ki zdaj že delujejo. Lokalne volitve so bile konec leta 2009.Misija Evropskega parlamenta je menila, da je volilni postopek potekal v mirnem okolju z občutno udeležbo volivcev, vključno iz skupnosti kosovskih Srbov. Zaskrbljenost pa ostaja zaradi severnega Kosova. Tam je bilo večnasilnih dogodkov. Decentralizacija se lahko zaključi le s sodelovanjem lokalnega prebivalstva. Bolj je treba poskrbeti za vključenost vseh skupnosti in za zagotovitev javnih storitev v vseh občinah. V zvezi s tem je pomembna podpora lokalnih skupnosti, tudi tako, da imajo konstruktivno vlogo pri utrjevanju pravne države. Še vedno delujejo vzporedne strukture, ki ovirajo proces decentralizacije.
Juulis esitas Rahvusvaheline Kohus nõuandava arvamuse, mille kohaselt Kosovo iseseisvusdeklaratsioon ei rikkunud üldist rahvusvahelist õigust ega ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999). Tulenevalt ÜRO Peaassamblee 9. septembri resolutsioonist kinnitas EL oma valmisolekut lihtsustada Priština ja Belgradi vahelist dialoogi, et edendada koostööd, teha edusamme Euroopa Liiduga ühinemise suunas ning parandada inimeste elujärge. Piirkondliku foorumi kaasavaks ja tõhusaks toimimiseks peavad otsustavaid jõupingutusi tegema kõik osapooled.
Meddržavno sodišče je julija izdalo svetovalno mnenje, v katerem je bilo ugotovljeno, da Kosovo z deklaracijo o razglasitvi neodvisnosti ni kršilo splošnega mednarodnega prava ali Resolucijo Varnostnega sveta ZN št. 1244 (1999). Po sprejetju Resolucije Generalne skupščine Združenih narodov z dne 9. septembra je EU pripravljena podpreti proces dialoga med Prištino in Beogradom, da bi se spodbudilo sodelovanje, dosegel napredek na poti v Evropsko unijo in izboljšalo življenje ljudi. Obe strani si morata odločno prizadevati za vključujoče in učinkovito delovanje regionalnih forumov.
Demokraatia ja õigusriigi valdkonnas on tehtud edusamme täidesaatva ja parlamendi struktuuri tõhustamisel eelkõige küsimustes, mis käsitlevad Euroopa integratsiooni. Õigusriiki tuleb siiski jätkuvalt tugevdada ning tegemist on probleemse valdkonnaga.
Na področju demokracije in pravne države je bil dosežen napredek pri krepitvi izvršilnih in parlamentarnih struktur, zlasti v zvezi z evropskim povezovanjem. Pravno državo pa je treba še nadalje okrepiti, saj je zdaj to področje zelo zaskrbljujoče.
Septembris otsustas konstitutsioonikohus, et üheaegselt Kosovo presidendi ametikohal ja mõne partei esimehe kohal olemine on põhiseadusevastane. Pärast nimetatud otsuse tegemist astus Kosovo president tagasi. LDK astus valitsuskoalitsioonist välja. Uued valimised toimuvad 12. detsembril 2010.
Ustavno sodišče je septembra odločilo, da istočasno opravljanje funkcije predsednika Kosova in funkcije vodje/predsednika politične stranke ni ustavno. Po tej odločbi je predsednik Kosova odstopil. Stranka LDK se je nato umaknila iz vladne koalicije. Volitve so bile razpisane za 12. december 2010.
Assamblee moodustas riigieelarvekomisjoni. Euroopa integratsiooni komisjon ühtlustas oma eeskirjad ja menetlused. Paraku on suutlikkus kontrollida õigusaktide ettepanekuid ja jälgida õigusaktide rakendamist pärast nende vastuvõtmist jätkuvalt väike. Täiendavalt tuleb tugevdada parlamendi kontrolli valitsuse üle.
Skupščina je ustanovila odbor za javne finance. Odbor za evropsko povezovanje je racionaliziral svoja pravila in postopke. Toda zmogljivosti pregledovanja osnutka zakonodaje in nadziranja njenega izvajanja po sprejetju ostajajo šibke. Parlamentarni nadzor vlade je treba nadalje okrepiti.
Valitsuse peamised struktuurid on paigas ning toimivad jätkuvalt vastavalt põhiseaduse asjakohastele sätetele. Euroopa integratsiooni ministeerium on oma tegevust edukalt alustanud ning peab nüüd suurendama oma suutlikkust ning konsolideerima oma rolli teiste valitsusasutuste koordineerimisel.
Vzpostavljene so glavne vladne strukture, ki še naprej delujejo v skladu z ustreznimi ustavnimi določbami. Ministrstvo za evropsko povezovanje je začelo dobro delovati in mora zdaj okrepiti svoje zmogljivosti ter utrditi svojo vlogo pri usklajevanju drugih vladnih oddelkov.
Kosovo avaliku halduse reform on jätkuvalt suur väljakutse. Õigusliku raamistiku edasi arendamiseks võeti vastu avalikku teenistust ja palku käsitlevad seadused. Avaliku halduse suutlikkust osutada Kosovos kõigile kodanikele vajalikke teenuseid tuleb oluliselt parandada. Kosovo avaliku halduse tase on jätkuvalt madal.
Velik izziv ostaja reforma javne uprave na Kosovu. Pravni okvir se je nadalje razvil s sprejetjem zakonov o državni upravi in plačah. Zmogljivosti javne uprave, da opravlja storitve, ki so potrebne za vse ljudi na Kosovu, je treba znatno okrepiti. Kosovska javna uprava ostaja šibka.
Kosovo on teinud edusamme kohtusüsteemi reformi valdkonnas. Kohtuid, prokuratuuri, Kosovo kohtunõukogu ja Kosovo prokuratuurinõukogu käsitleva nelja reformiseaduse vastuvõtmisega algatati ulatuslik kohtusüsteemi reform. Kohtuid käsitleva seadusega võetakse kasutusele uus palgasüsteem, millega parandatakse märkimisväärselt kohtunike olukorda. Lõpule on viidud ka kohtunike ja prokuröride kontrollimine. President on kogu kohtusüsteemi ulatuses ametisse nimetanud üle 340 kohtuniku ja prokuröri. See hõlmab ka Kosovo kohtunõukogu kohalike liikmete nimetamist, kes valivad nõukogu presidendi. Pärast kohtunikueksami läbimist lõpetasid 2009. aasta detsembris esimesed tulevased kohtunikud ja prokurörid Kosovo õigusinstituudi. Kohtusüsteemis on aga esinenud poliitilise sekkumise juhtumeid, seda eelkõige seoses kohtunike ja prokuröride uuesti ametisse nimetamisega. Peamiselt tsiviilasjades ja eelkõige omandiõigusega seotud kohtuasjades on märkimisväärne kohtuasjade kuhjumine. Kosovo ametiasutused peavad pöörama piisavat tähelepanu uurimiste toetamisele ja sõjakuritegude kohtulikele järelmeetmetele. Ette tuleb valmistada kohtusüsteemi reformi rakenduskavad ning eraldada selleks vajalikud vahendid. Kosovo on õigusvaldkonna prioriteetide lahendamisel alles algusjärgus.
Kosovo je napredovalo na področju reforme pravosodnega sistema . Velika reforma sodstva se je začela s sprejetjem štirih zakonov glede reforme sodišč, tožilstva, sodnega sveta Kosova in tožilskega sveta Kosova. Zakon o sodiščih uvaja nov plačilni sistem, ki precej izboljšuje položaj sodnikov. Preverjanje sodnikov in tožilcev je prav tako končano. Predsednik je na delovna mesta na vseh ravneh sodstva imenoval več kot 340 sodnikov in tožilcev. To vključuje tudi imenovanje lokalnih članov v sodni svet Kosova, ki so izvolili predsednika sveta. Po opravljenem pravosodnem izpitu so decembra 2009 na Kosovskem inštitutu za pravosodje zaključili izobraževanje prvi bodoči sodniki in tožilci. Vseeno pa so bili primeri političnega vmešavanja v pravosodni sistem, zlasti v postopek ponovnega imenovanja sodnikov in tožilcev. Še vedno je precej sodnih zaostankov, zlasti na področju civilnih zadev, vključno z lastninskimi pravicami. Kosovske institucije morajo pripisati dovolj pomena podpori preiskav in nadaljnjemu pravosodnemu ukrepanju v zvezi z vojnimi zločini. Pripraviti je treba načrte za izvajanje reforme sodstva in zanje dodeliti sredstva. Kosovo je še vedno v začetni fazi obravnavanja prednostnih nalog na področju pravosodja.
Korruptsioonivastase võitluse õigusliku raamistiku tõhustamiseks võeti vastu kaks seadust, mis käsitlesid korruptsioonivastase võitluse ametit ning kõrgemate ametnike vara ja kingituste päritolu ja deklareerimist. Muudeti seadust, mis käsitles huvide konflikti ennetamist avalikus teenistuses. Parteide rahastamist käsitlev seadus ei ole Euroopa standarditega täielikult kooskõlas. Korruptsioonivastase võitluse valdkonnas saavutatud tulemused on siiski piiratud. Peamisteks muret tekitavateks valdkondadeks on jätkuvalt riigihanked ning kohtu- ja õiguskaitse süsteem. EULEX on olnud sunnitud oma täitevvolituste alusel jätkama kõrgemal tasemel aset leidvate juhtumite uurimist. Mitmete korruptsioonijuhtumite uurimine on pooleli. Aprillis toimus läbiotsimine transpordiministeeriumis, juulis peeti koostöös EULEXiga kinni keskpanga president. Valitsus tegi kõnealuste juhtumite uurimisel koostööd. Korruptsioon on Kosovos laialt levinud ning kujutab endast tõsist probleemi. Õiguslik raamistik ei ole lõplikult valmis ning ei ole Euroopa standarditega täielikult kooskõlas.
Pravni okvir za preprečevanje korupcije se je izboljšal s sprejetjem zakonov o protikorupcijski agenciji ter o prijavi in izvoru lastnine in daril visokim javnim uslužbencem. Zakon o preprečevanju konflikta interesov pri opravljanju javnih funkcij je bil spremenjen. Zakon o financiranju političnih strank ni popolnoma v skladu z evropskimi standardi. Rezultati boja proti korupciji so omejeni. Glavna področja, ki povzročajo zaskrbljenost, so še naprej postopek javnih naročil ter pravosodni sistem in sistem kazenskega pregona. Misija EULEX mora še naprej opravljati svoja izvršilna pooblastila v zadevah na visoki ravni. V teku je več protikorupcijskih preiskav. Aprila so bile opravljene preiskave na ministrstvu za promet, julija pa je kosovska policija v sodelovanju z misijo EULEX pridržala guvernerja centralne banke. Vlada je v teh preiskavah sodelovala. Na Kosovu še vedno prevladuje korupcija, ki je zelo resen problem. Pravni okvir še ni končan in ni popolnoma skladen z evropskimi standardi.
Põhiseadusega on tagatud inimõiguste ja vähemuste kaitse ning põhiseaduses on loetletud Kosovos vahetult kohaldatavad peamised rahvusvahelised lepingud ja kokkulepped ning muud dokumendid. Kõnealuse valdkonna õigusnormide tõhusat rakendamist takistab aga institutsiooniline ülesehitus ja poliitilise tahte puudumine. Serbia kogukonna integreerimise protsess on pooleli. Ametiasutused peavad peamiste probleemide lahendamiseks rohkem pingutama. Peamisteks probleemideks on varad, kadunud inimesed, tagasipöördumine ja haridus.
Ustava zagotavlja človekove pravice ter spoštovanje in varstvo manjšin in navaja glavne mednarodne sporazume ter instrumente, ki se neposredno uporabljajo na Kosovu. Toda institucionalna ureditev in pomanjkanje politične volje bosta ovirala učinkovito izvajanje pravnih standardov na tem področju. Proces povezovanja srbske skupnosti je v teku. Organi si morajo bolj prizadevati za obravnavanje glavnih področij, ki povzročajo zaskrbljenost, kot so dostop do lastnine, pogrešane osebe, vračanje in izobraževanje.
Kodaniku- ja poliitiliste õiguste valdkonnas on tehtud teatud edusamme. Valitsus peab tegema rohkem piinamise ja väärkohtlemise tõkestamiseks ning piirama liigse jõu kasutamist politsei- ja vanglatöötajate poolt. Tingimused vanglates on jätkuvalt väga halvad. Seoses õiguskaitse kättesaadavusega on tehtud piiratud edusamme.
Na področju državljanskih in političnih pravic je bilo doseženega nekaj napredka. Vlada si mora bolj prizadevati v zvezi s preprečevanjem mučenja , obtožbami slabega ravnanja in prekomerne uporabe sile s strani policije in osebja v zaporih . Razmere v zaporih so še vedno zaskrbljujoče. Napredek na področju dostopa do pravnega varstva je bil delen.
Sõnavabadus ei ole tegelikkuses siiani tagatud. Tõhustada tuleb avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatust ja erapooletust. Endiselt ähvardatakse ajakirjanikke artiklite tõttu. Neil on probleeme ka ametlike dokumentide hindamisel. Ühinemisvabadust käsitlevad õigusaktid ei võimalda valitsusväliste organisatsioonide jätkusuutlikku arengut ega nende rahastamist. Kodanikuühiskonna suutlikkus kontrollida ja hinnata valitsuse tööd on suurenemas. Kodanikuühiskond on siiski nõrk ning kohalikud omavalitsused ning valitsus ei konsulteeri õigusloome protsessi käigus nende esindajatega süstemaatiliselt.
Svoboda izražanja v praksi še ni povsem zagotovljena. Okrepiti je treba neodvisnost in nepristranskost javne radiotelevizije. Novinarjem še vedno grozijo zaradi njihovega poročanja. Ti imajo prav tako težave pri dostopanju do uradnih dokumentov. Zakonodaja o svobodi združevanja ne omogoča trajnostnega razvoja in financiranja nevladnih organizacij. Zmogljivosti civilne družbe , da nadzira in ocenjuje vladno delovanje, se povečuje. Toda civilna družba je še vedno šibka, prav tako pa se v okviru zakonodajnega postopka občine in vlada z njo ne posvetujejo sistematično.
Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused ei ole siiani täielikult tagatud. Tõhustati naiste kaitset käsitlevat õiguslikku raamistikku. Teatavaid edusamme on tehtud alaealiste üle õigusemõistmise valdkonnas. Laste õiguste kaitse on aga siiani nõrk. Valitsus peab asuma tõhusamalt lahendama laste tööjõu kasutamise ja lastega kauplemisega seotud probleeme. Haavatavate elanikkonnarühmade, eelkõige hüljatud laste, tagasipöördujate ning puuetega inimeste sotsiaalset integratsiooni ja kaitset tuleb parandada. Kosovo algatas diskrimineerimisvastase teadlikkuse suurendamise kampaania, mille eriline rõhk on suunatud vanusel ja seksuaalsel sättumusel põhinevale diskrimineerimisele. Diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamine on jätkuvalt ebapiisav. Omandiõiguste kasutamist tagavate kohtumääruste rakendamine on paranenud. Omandi tagastamist takistab tõsiselt kohtuasjade märkimisväärne kuhjumine ning teised pikaajalised probleemid.
Ekonomske in socialne pravice še vedno niso zagotovljene v celoti. Pravni okvir za zaščito žensk je bil okrepljen. Na področju mladoletniškega kazenskega prava je bilo doseženega nekaj napredka. Toda zaščita pravic otrok je še vedno slaba. Vlada mora učinkoviteje obravnavati delo otrok in trgovino z otroki. Izboljšati je treba socialno vključevanje in zaščito ranljivih skupin, zlasti zapuščenih otrok, povratnikov in invalidov. Kosovo je začelo protidiskriminacijsko kampanjo za povečanje ozaveščenosti s posebnim poudarkom na diskriminaciji, ki temelji na starosti in spolni usmerjenosti. Izvajanje protidiskriminacijske zakonodaje še ni ustrezno. Izvajanje sodnih odločb, ki zagotavljajo uveljavljanje lastninskih pravic , se je izboljšalo. Toda veliki zaostanki pri obravnavanju zadev in drugih vprašanj, ki se dolgo rešujejo, resno ovirajo vračanje lastnine.
Piiratud edusamme on tehtud seoses vähemuste ja kultuuriliste õiguste austamise ning kaitsega . Kultuuriministeerium asutas kultuuripärandi direktoraadi. Jätkus usuga seotud paikade taastamine. Kosovo politsei on võtnud rahvusvaheliselt rahuvalveüksuselt (KFOR) üle teatavate usu ja kultuuriga seotud paikade kaitsmise kohustuse. Kultuuripärandiseadust siiski täielikult ei rakendata. Moodustamata on ka 2008. aasta erikaitsetsoonide seaduses ette nähtud järelevalvenõukogu. Kogukondade ja tagasipöördumisega seotud küsimustega tegelev ministeerium suurendas jõupingutusi vähemuste hulka kuuluvate pagulaste tagasipöördumise ja riigi sees ümberasustatud isikute toetamiseks. Vabatahtlikult tagasipöördujate hulk kasvab kogu Kosovos.
V zvezi s spoštovanjem in varstvom manjšin ter kulturnih pravic je bil dosežen delen napredek. Ministrstvo za kulturo je ustanovilo direktorat za kulturno dediščino. Nadaljevala se je rekonstrukcija verskih objektov. Kosovska policija je od mednarodnih varnostnih sil KFOR prevzela obveznost zaščite nekaterih verskih in kulturnih objektov. Toda zakon o kulturni dediščini se ne izvaja v celoti. Nadzorni svet, ki ga je predvidel zakon o posebnih zaščitenih območjih iz leta 2008, je treba še ustanoviti. Ministrstvo za skupnosti in vračanje je povečalo svoja prizadevanja za pomoč pri vračanju pripadnikov manjšin, bodisi beguncev bodisi notranje razseljenih oseb . Število prostovoljnih povratnikov se po Kosovu povečuje.
2009. aasta detsembris kiitis Kosovo heaks roma, aškali ja egiptuse kogukonna integratsioonistrateegia rakendamise tegevuskava. Valitsus on kinnitanud kõnealuse strateegia rakendamiseks vajalikud struktuurid. Alustatud on Kosovo põhjaosa pliiga saastatud piirkondades elavate perekondade ümberasustamisega, mis võimaldas sulgeda Cesmin Llugi/Česmin Lugi laagri. Nimetatud ümberasustamine tuleb võimalikult kiiresti lõpule viia. Roma, aškali ja egiptuse kogukonna elamistingimused ning nende juurdepääs haridusele, tervishoiuteenustele ning sotsiaalkaitsele on jätkuvalt väga tõsised probleemid. Kosovo osalemine romade kaasamise aastakümne algatuses tuleb veel kooskõlastada.
Decembra 2009 je Kosovo sprejelo akcijski načrt za izvajanje strategije za vključevanje skupnosti Romov, Aškalov in Egipčanov. Vlada je vzpostavila strukture za izvajanje te strategije. Postopek preseljevanja družin z območij, ki so onesnažena s svincem, na severnem Kosovu se je začel, kar omogoča zaprtje naselja Cesmin Llug/Česmin Lug. Ta postopek je treba čim prej končati. Življenjski pogoji skupnosti Romov, Aškalov in Egipčanov ter njihov dostop do izobraževanja, zdravstvenega varstva in socialnega varstva so še vedno zelo zaskrbljujoči. Sodelovanje Kosova v okviru Desetletja vključevanja Romov je treba okrepiti.
Piirkondlike ja rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas on Kosovo aruandlusperioodil jätkanud koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Enam kui kümme aastat pärast sõjalise konflikti lõppu on ligikaudu 1 800 inimest siiani kadunud. Ametiasutused peavad kõnealuses valdkonnas rohkem pingutama. Kosovo osales juunis Sarajevos peetud ELi ja Lääne-Balkani kõrgetasemelisel kohtumisel. Kosovo peab koostööalgatustes (nt piirkondlikus koostöönõukogus ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus (CEFTA) tõhusa osalemise tagamiseks kasutusele võtma konstruktiivse lähenemisviisi. CEFTA puhul peab Kosovo olema pragmaatiline ja otsima konstruktiivset teed, millega tagada nimetatud lepingu tõhus rakendamine. Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina ei ole tunnistanud ÜRO peasekretäri eriesindaja kinnitusel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1244/99 kooskõlas olevaid Kosovo tollitempleid. Kosovo ja Serbia osalemisele piirkondlikel foorumitel tuleb võimalikult kiiresti leida vastuvõetav ja jätkusuutlik lahendus. See on kaasava ja toimiva piirkondliku koostöö saavutamiseks esmatähtis.
V zvezi z regionalnimi in mednarodnimi obveznostmi je Kosovo v obdobju poročanja še naprej sodelovalo z Mednarodnim kazenskim sodiščem za nekdanjo Jugoslavijo. Ocenjuje se, da je več kot deset let po koncu oboroženega konflikta 1 800 pogrešanih oseb. Organi si morajo na tem področju bolj prizadevati. Kosovo je junija sodelovalo na srečanju na visoki ravni med EU in zahodnim Balkanom v Sarajevu. Toda Kosovo mora konstruktivno pristopati, da bo zagotovilo učinkovito sodelovanje v pobudah sodelovanja, kot sta Svet za regionalno sodelovanje in Srednjeevropski sporazum o prosti trgovini. Kosovo mora biti v zvezi s Srednjeevropskim sporazumom o prosti trgovini pragmatično in mora poiskati konstruktivni način za zagotovitev njegovega učinkovitega izvajanja. Srbija ter Bosna in Hercegovina ne priznavata kosovskih carinskih oznak, za katere je posebni predstavnik generalnega sekretarja ZN potrdil, da so skladne z Resolucijo Varnostnega sveta ZN št. 1244/99. Čim prej se je treba dogovoriti o sprejemljivi in trajnostni rešitvi za sodelovanje tako Kosova kot Srbije v glavnih regionalnih forumih. To je bistveno za vključujoče in delujoče regionalno sodelovanje.
Majanduskriisil oli Kosovo majandusele piiratud mõju. Reaalne SKP kasvas jätkuvalt peamiselt tänu sisetarbimisele. Kõnealuse kasvuprofiili jätkusuutlikkust ohustavad üha suurenevad riskid. Töötuse määr on väga kõrge. Inflatsioon on olnud volatiilne, peegeldudes kõikuvates toidu- ja kütusehindades. Poliitika kujundamine ja rakendamine oli jätkuvalt prognoosimatu. IMFiga jõuti kokkuleppele programmis, mille eesmärk on piirata eelarveriske ning minna üle riigi rahanduse seisukohast jätkusuutlikule poliitikale. Äriühingud seisavad jätkuvalt silmitsi nõrga õigusriigiga, puudub usaldusväärne elektrivarustus, samuti teevad muret kehvas seisus infrastruktuur ja piiratud juurdepääs vahenditele. See takistab tõhusa ettevõtluse ning majanduse arengut.
Vpliv gospodarske krize na kosovsko gospodarstvo je bil delen. Realni BDP je še naprej naraščal zlasti zaradi javnih izdatkov. Trajnost tega profila rasti je vse bolj ogrožena. Brezposelnost ostaja zelo visoka. Inflacija ni stabilna, saj je odvisna od nihanja cen hrane in goriva. Oblikovanje in izvajanje politike še vedno nista predvidljiva. Z Mednarodnim denarnim skladom je bil sklenjen sporazum o programu, katerega namen sta omejitev fiskalnih tveganj in ponovna usmeritev v fiskalno vzdržnost. Podjetja so še naprej soočena s šibko pravno državo, pomanjkanjem zanesljive dobave električne energije, slabo infrastrukturo in omejenim dostopom do financiranja. To so prepreke za učinkovito poslovanje in gospodarski razvoj.
Majanduslike kriteeriumide täitmisel on Kosovo teinud piiratud edusamme toimiva turumajanduse loomise suunas. Selleks et riik suudaks tulla pika tähtaja jooksul toime Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, tuleb ellu viia hulk reforme ja teha suuri investeeringuid.
V zvezi z gospodarskimi merili je Kosovo delno napredovalo pri vzpostavljanju delujočega tržnega gospodarstva. Potrebne so precejšnje reforme in naložbe, da bo Kosovo v dolgoročnem obdobju lahko kos pritisku konkurence ter tržnim silam znotraj Unije.
Turumajanduse põhialuste suhtes on säilitatud laiapõhjaline konsensus. Euro kasutamine, välisvõla madal tase ning kitsas ekspordibaas on piiranud majanduse avatust välistele finants- ja nõudlusega seotud šokkidele. Pangandussektor jätkas laienemist ning oli stabiilne ja kasumlik. Kosovo erastamisagentuur jätkab ühisomandisse kuuluvate ettevõtjate erastamist. Lõpule on viidud esimene edukas avaliku ja erasektori partnerlusprojekt ning Priština rahvusvahelise lennujaama arendajaks on 20aastase kontsessioonilepingu alusel valitud rahvusvaheline konsortsium.
Ohranilo se je splošno soglasje glede temeljev tržno usmerjenih gospodarskih politik. Uporaba evra, nizke ravni zunanjega dolga in nizka izvozna osnova so omejile izpostavljenost gospodarstva na zunanje finančne pretrese in pretrese na področju povpraševanja. Bančni sektor se je še naprej širil ter ostal stabilen in donosen. Kosovska agencija za privatizacijo je nadaljevala privatizacijo podjetij v družbeni lasti. Uspešno so bili končani prvi projekti javno-zasebnega partnerstva, izbran pa je bil tudi mednarodni konzorcij za razvoj Mednarodnega letališča Priština z dvajsetletno koncesijo.
Üldine poliitiline olukord on valitsemissektori kulutuste suure kasvu tõttu üha haavatavam. Eriti raskelt rõhub riigi rahandust uue kiirtee ehitus. Puudused poliitika kujundamisel ja rakendamisel on suurendanud majanduses juba niigi suurt ebakindlust. Majandusstatistika olukord mõnevõrra paranes, kuid selle kvaliteet on endiselt ebapiisav. Töötus on jätkuvalt väga suur eelkõige noorte hulgas. Jooksevkonto puudujääk on suurenenud tänu suurele sisenõudlusele ning vähe arenenud tootmisbaasile. Riiklik elektriettevõtja saab riigi eelarvest elektrienergia importimiseks jätkuvalt märkimisväärses ulatuses subsiidiume ning laene oma investeerimiskava rahastamiseks. Nõrk õigusriik, omandiõigusi ümbritsev ebakindlus ning kõrged laenuintressid mõjutavad jätkuvalt negatiivselt ettevõtluskeskkonda ja majandusarengut. Tõsise probleemina on endiselt päevakorral varimajandus.
Toda kombinacija politik je vse bolj ranljiva, kar je posledica velike rasti državnih izdatkov. Javne finance zlasti močno bremeni izgradnja nove avtoceste. Pomanjkljivosti oblikovanja in izvajanja politike so povečale že prej veliko negotovost v gospodarstvu. Gospodarska statistika se je nekoliko izboljšala, a še vedno ni ustrezna. Brezposelnost ostaja zelo visoka zlasti med mladimi. Trenutni primanjkljaj tekočega računa se je povečal zaradi velikega domačega povpraševanja in ne dovolj razvite proizvodne osnove. Javno elektroenergetsko podjetje je iz državnega proračuna še naprej prejemalo znatne subvencije za uvoz električne energije in posojila za financiranje naložbenih programov. Šibka pravna država, negotovost glede lastninskih pravic in visoke obrestne mere še naprej negativno vplivajo na poslovno okolje in gospodarski razvoj. Neformalni sektor ostaja pomemben izziv.
Edusammud Kosovo õigusaktide ja poliitikapõhimõtete vastavusse viimisel Euroopa standarditega on jätkuvalt vastuolulised. Tollinduse, maksunduse, kaupade vaba liikumise, statistika, rände, hariduse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas on õiguslikku raamistikku edasi arendatud. Õigusaktide lähendamine on alles algusjärgus konkurentsi, intellektuaalomandi, keskkonna, põllumajanduse ja toiduohutuse, ühtse piirihalduse, varjupaigaõiguse, rahapesu ning isikuandmete kaitse valdkonnas. Euroopa standarditega vastavusse viimine on piiratud tööhõive ja sotsiaalpoliitika, finantskontrolli, uimastite salakaubaveo, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas.
Napredek pri usklajevanju zakonodaje in politik Kosova z evropskimi standardi ostaja mešan. Pravni okvir je bil nadalje razvit za področja carin, obdavčenja, prostega pretoka blaga, statistike, migracij, izobraževanja in boja proti terorizmu. Približevanje na področjih konkurence, intelektualne lastnine, okolja, kmetijstva in varnosti hrane, integriranega upravljanja meja, azila, pranja denarja in varstva osebnih podatkov je v začetni fazi. Usklajenost z evropskimi standardi je še vedno omejena na področjih zaposlovanja in socialnih politik, finančnega nadzora, trgovine z drogami, trgovine z ljudmi in organiziranega kapitala.
ELi siseturu valdkonnas on Kosovo teinud teatavaid edusamme kaupade vaba liikumise õigusliku raamistiku osas, hõlmates sealjuures tarbijakaitset . Üldine õiguslik raamistik vajab siiski tugevdamist. Euroopa standarditega vastavusse viimine isikute vaba liikumise ning asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas on olnud piiratud. Kapitali vaba liikumise valdkonnas on Kosovo hästi edenenud. Tõhusaks reguleerimiseks on siiski vaja täiendavaid jõupingutusi.
Na področju notranjega trga EU je bilo doseženega nekaj napredka pri oblikovanju pravnega okvira za prost pretok blaga, vključno z varstvom potrošnikov . Toda treba je okrepiti celotni pravni okvir. Usklajenost z evropskimi standardi na področjih prostega pretoka oseb , prostega pretoka storitev in pravice do ustanavljanja je omejena. Področje prostega pretoka kapitala je že dobro napredovalo. Potrebna pa so dodatna prizadevanja glede učinkovite ureditve.
Tollindust käsitlevad õiguslikud sätted on üldiselt Euroopa standarditega kooskõlas, samal ajal tehakse ka korruptsioonivastase võitlusega seotud jõupingutusi. Tõhustada tuleb salakaubanduse vastast võitlust. Põhja-Kosovos tuleb tugevdada tollikontrolli. Haldussuutlikkuse tase on paranenud, kuid on siiani ebapiisav. Maksunduse valdkonnas on seoses õigusaktide ja suutlikkuse suurendamisega toimunud positiivseid arenguid. Kehtivate seaduste tõhusaks rakendamiseks, maksude sissenõudmiseks, maksubaasi laiendamiseks ning sellest tulenevalt ulatusliku varimajanduse vähendamiseks on vaja teha täiendavaid edusamme. Tolliameti ja maksuameti otsustest tulenevate juhtumite kuhjumine on suurenenud.
Pravne določbe na področju carin so na splošno usklajene z evropskimi standardi in prizadevanja na področju boja proti korupciji so se začela. Treba pa je okrepiti prizadevanja za boj proti tihotapljenju. Na severnem Kosovu je treba okrepiti carinski nadzor. Upravne zmogljivosti so se izboljšale, toda še ne zadostujejo. Pozitivni napredek je bil dosežen v zvezi z zakonodajo in gradnjo zmogljivosti na področju obdavčenja . Treba si je dodatno prizadevati za zagotovitev učinkovitega izvajanja veljavnih zakonov, izvrševanje plačil davkov, povečanje davčne osnove in posledično za zmanjšanje znatne neformalne ekonomije. Sodni zaostanki pri obravnavi pritožb zoper odločbe carinske službe in davčne uprave, so se povečali.
Konkurentsi valdkonnas ei ole monopolidevastase võitluse ega riigiabi eeskirjadega seoses edusamme tehtud. Haldussuutlikkus on paranenud, kuid konkurentsipoliitika rakendamine on üldiselt algusjärgus. Konkurentsiküsimustega tegelevate asutuste koostööd tuleb tugevdada. Konkurentsikomisjon peab suurtes erastamis- ja ümberkorraldamisalgatustes tihedamalt kaasa lööma.
Na področju konkurence ni bilo napredka v zvezi s preprečevanjem monopolov ali predpisi o državni pomoči. Upravne zmogljivosti so se izboljšale, toda izvajanje politike konkurence je na splošno na začetni stopnji. Sodelovanje med institucijami, ki so povezane s področjem konkurence, je treba okrepiti. Komisija za konkurenco mora tesneje sodelovati v obsežnih pobudah za privatizacijo in prestrukturiranje.
Hankeseadus on Kosovos siiani vastu võtmata, kuid valitsus on selleks jõupingutusi teinud. Kehtiva seaduse praktikas rakendamine teeb muret. Riigihangete valdkonna ametnike rolli tuleb seoses hankelepingute rakendamise järelevalve tõhustamisega suurendada. Riigihangete süsteemi sõltumatust ja professionaalsust tuleb suurendada. Ametiasutused peavad kõnealuses valdkonnas korruptsiooni kõrvaldamiseks rohkem tegema. Kosovo kontsessioone käsitlevad sätted on Euroopa standarditest märkimisväärselt erinevad.
Kosovo še mora sprejeti nov zakon o javnih naročilih. Vlada se je na tem področju začela truditi. Izvajanje obstoječega zakona v praksi je zaskrbljujoče. Vlogo uradnikov za javna naročila je treba okrepiti, da se izboljša spremljanje izvajanja pogodb o javnih naročilih. V sistemu javnih naročil je treba okrepiti neodvisnost in strokovnost. Organi si morajo bolj prizadevati za boj proti korupciji na tem področju. Kosovske določbe o koncesijah precej odstopajo od evropskih standardov.
Intellektuaalomandiõiguste puhul on jätkuvalt kindlaks määramata olulisemad õigusaktid. Nende jõustamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks on vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi. Kosovo intellektuaalomandiõigusi käsitlev süsteem on algusjärgus ning selle rakendamine on väga nõrgal tasemel.
Na področju pravic intelektualne lastnine je treba glavno zakonodajo še pripraviti. Potrebnih je precej prizadevanj za njeno izvrševanje in ozaveščanje. Režim pravic intelektualne lastnine je na Kosovu še na začetni stopnji in izvajanje je zelo slabo.
Tööhõive ja rahvatervise valdkonnas on vastavusse viimisel tehtud piiratud edusamme. Muret teeb väike haldussuutlikkus ning ebapiisav õiguslik raamistik. Parandada tuleb Kosovo sotsiaalkaitse ja kaasatuse ning sotsiaalse dialoogi taset. Haridusvaldkonna õiguslikku raamistikku on lähendatud Euroopa standarditele, reformide rakendamiseks tuleb suurendada haldussuutlikkust. Kosovo töötas välja viieaastase teadustöö programmi, millega soovitakse parandada kõnealuse valdkonna suutlikkust. Valdkond on kuulutatud prioriteetseks.
Na področjih zaposlovanja in javnega zdravja je bil pri usklajevanju napredek delen. Skromne upravne zmogljivosti in neustrezen pravni okvir so zaskrbljujoči. Na Kosovu je treba izboljšati socialno varnost in vključenost, pa tudi socialni dialog . Pravni okvir na področju izobraževanja se je približal evropskim standardom, za izvajanje reform pa so potrebne večje upravne zmogljivosti. Kosovo je razvilo petletni raziskovalni program, s katerim naj bi se izboljšale zmogljivosti v tem sektorju. To področje je bilo uvrščeno med prednostna.
Valdkondlikus poliitikas tuleb arengut ja VKEsid tõhusamalt edendada. Samuti tuleks kõnealust valdkonda mõjutavaid erinevaid strateegiaid paremini koordineerida. Jõupingutusi tuleks kiirendada põllumajanduse ja toiduohutuse valdkonnas, eelkõige vastuvõetud õigusaktide rakendamise ning põllumajandus- ja toiduainetootjate ajakohastamisega seoses. Keskkonna valdkonnas on vastu võetud hulk seadusi. ELi keskkonnastandardite rakendamine on aga siiani algusjärgus.
Na področju sektorskih politik je treba učinkoviteje spodbujati razvoj ter mala in srednja podjetja , prav tako pa je treba bolje usklajevati različne strategije, ki vplivajo na to področje. Pospešiti je treba prizadevanja na področjih kmetijstva in varnosti hrane, zlasti v zvezi z izvajanjem sprejete zakonodaje in posodobitvijo kmetijsko-živilskih zavodov. Sprejetih je bilo več okoljskih zakonov. Toda izvajanje standardov EU na področju okolja je še na začetni stopnji.
Transpordi infrastruktuur on endiselt vähearenenud. Kosovo on asunud täitma tee-ehitusprogrammi, mis ei peegelda kavandatud liiklusvooge ning programmi ulatuse tõttu jäävad investeeringutest ilma teised transpordiliigid, eelkõige raudtee. Euroopa standarditega vastavusse viimine lennunduse valdkonnas on paranenud. 2009. aasta detsembris kiitis Kosovo heaks lennundusjulgestust ja kvaliteedikontrolli käsitleva kava.
Prometna infrastruktura še vedno ni dovolj razvita. Kosovo je začelo program za izgradnjo cest, ki ne odraža načrtovanih prometnih tokov, zaradi obsežnosti programa pa bodo izključene naložbe v druge vrste prometa, zlasti v železniški. Usklajenost z evropskimi standardi na področju letalstva se je izboljšala. Decembra 2009 je Kosovo sprejelo programe za varnost letalstva in nadzor kakovosti.
Energeetikasektoris eksisteerib seoses elektrimaksete sissenõudmise ja energiavajaduse jätkusuutmatu kasvu juhtimisega olulisi probleeme. Aprillis kiitis Kosovo heaks ajavahemikku 1009–2018 hõlmava energiastrateegia. 2010. aasta oktoobris võeti pärast pikka viivitust vastu kõnealust valdkonda käsitlevad olulised seadused (energeetika, elektri ja energeetikasektorit reguleeriva asutuse kohta).
V energetskem sektorju so glavni izzivi v zvezi z izvrševanjem plačil za električno energijo in upravljanjem netrajnostne rasti povpraševanja po energiji. Aprila je Kosovo sprejelo energetsko strategijo za obdobje 2009–2018. Oktobra 2010 je bil z občutnim zaostankom sprejet sveženj glavnih zakonov na tem področju (o energetiki, električni energiji in regulativnem organu na področju energetike).
Piiratud edusamme tehti infoühiskonna ja meedia valdkonnas. Telekommunikatsiooni reguleerimisameti sõltumatust ja vahendeid tuleb suurendada. Samuti tuleb vastavalt läbivaadatud sõltumatu meedia nõukogu seaduses tagatule suurendada sõltumatu meedia nõukogu sõltumatust. Avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamisele tuleb leida pikaajaline lahendus.
Na področju informacijske družbe in medijev je bil dosežen delen napredek. Treba je okrepiti neodvisnost in sredstva regulativnega organa za telekomunikacije ter s trenutno spremembo zakona o neodvisnem svetu za medije zagotoviti njegovo neodvisnost. Treba je najti dolgoročno rešitev za financiranje javne radiotelevizije.
Mõningaid edusamme on tehtud seoses finantskontrolliga . Kosovo on rahvusvaheliste standardite kasutusele võtmisel siiski alles algusjärgus. Jätkuvalt teeb muret peaaudiitori büroo finantssõltumatuse piiratus. Juulis võttis Kosovo vastu ametliku statistika seaduse. Haldussuutlikkus on siiski nõrk ning valdkondliku statistika, eelkõige ettevõtjaid ja makromajandust käsitleva statistika tõhustamiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi.
Na področju finančnega nadzora je bilo doseženega nekaj napredka. Toda Kosovo je še vedno nazačetni stopnji uvajanja mednarodnih standardov. Pomanjkanje finančne neodvisnosti urada generalnega revizorja je še vedno zaskrbljujoče. Julija je Kosovo sprejelo zakon o uradni statistiki . Toda upravne zmogljivosti ostajajo slabe in treba si je nadalje prizadevati za izboljšanje sektorske statistike ter zlasti statistike poslovanja in makroekonomske statistike.
Vastuolulisi edusamme tehti õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. Kosovo on teinud teatavaid edusamme ühtse piirihalduse valdkonnas. Kosovo on võtnud KFORilt üle Albaaniaga külgneva piiri haldamise. Piiride haldamiseks vastavalt ELi standarditele tuleb teha siiski veel suuri jõupingutusi. Riigi põhjaosas on probleemid eriti suured. EULEX on tõhustanud oma tegevust väravates 1 ja 31. Kosovo on saavutanud piiratud edusamme varjupaigaõiguse valdkonnas. Varjupaigataotluste arv on oluliselt suurenenud, kuid üldine tase on jätkuvalt madal. Enamik Kosovost teistesse sihtpunktidesse lahkuvaid varjupaigataotlejaid tegi seda ilma Kosovo ametiasutuste poolse piisava kontrollita.
Na področju pravice, svobode in varnosti je bil napredek mešan. Kosovo je nekoliko napredovalo na področju integriranega upravljanja meja . Kosovo je od mednarodnih varnostnih sil KFOR prevzelo obveznost upravljanja meje z Albanijo. Toda potrebno si je občutno prizadevati za zagotovitev upravljanja meja v skladu s standardi EU. Sever ostaja poseben izziv. Misija EULEX je okrepila svoje dejavnosti na mejnih prehodih 1 in 31. Kosovo je na področju azila delno napredovalo. Število prošenj za azil je občutno naraslo, toda na splošno je še vedno nizko. Večina prosilcev za azil je zapustila Kosovo in odšla v druge kraje brez ustreznega nadzora kosovskih organov.
Euroopa standarditega vastavusse viimisel on tehtud edusamme rände valdkonnas. Kosovo võttis vastu tagasivõtmist käsitleva seaduse, mis on üldiselt ELi nõuetega kooskõlas. Kosovo on sõlminud mitmeid kahepoolseid tagasivõtulepinguid. Ametiasutused on jätkanud tõhusalt Euroopa riikide tagasivõtutaotlustega tegelemist. See peab jätkuma.Võeti vastu kodumaale tagasi pöördunud isikute integreerimist käsitlev läbivaadatud strateegia ning samuti strateegia rakendamise tegevuskava.
Na področju migracij je bil dosežen napredek glede usklajenosti z evropskimi standardi. Kosovo je sprejelo zakon o ponovnem sprejemu, ki je na splošno v skladu z zahtevami EU. Kosovo je podpisalo več dvostranskih sporazumov o ponovnem sprejemu. Organi so še naprej učinkovito obravnavali vloge za ponovni sprejem iz evropskih držav. To se mora nadaljevati.Sprejeta je bila spremenjena strategija za vključitev oseb, ki so se vrnile v domovino, pa tudi akcijski načrt za njeno izvajanje.
Rahapesu on endiselt tõsine probleem. Kosovo võttis vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase seaduse. Tolliameti ja rahapesu andmebüroo vaheline koostöö on paranenud. Rahapesu andmebüroo on parandanud ka oma koostööd pankadega. Kõnealuse valdkonna Euroopa standardite vastuvõtmisel ja rakendamisel on Kosovo siiski algusjärgus. Suutlikkus uurida rahapesuga seotud kohtuasju ja nendes süüdistus esitada on jätkuvalt nõrk. Kosovo ametiasutustel jääb puudu vajalikust suutlikkusest võtta rahapesu käsitlevate kohtuasjade uurimisel vastutus. Piiratud edusamme on üldiselt tehtud majandus- ja finantskuritegude lahendamisel.
Pranje denarja je še vedno vprašanje, ki zbuja resno zaskrbljenost. Kosovo je sprejelo zakon proti pranju denarja in financiranju terorizma. Sodelovanje med carinsko službo in centrom za finančni nadzor se je izboljšalo. Center je tudi izboljšal svoje sodelovanje z bankami. Toda Kosovo je še vedno na začetni stopnji sprejemanja in izvajanja evropskih standardov na tem področju. Zmogljivosti preiskovanja in preganjanja primerov pranja denarja so še vedno slabe. Kosovski organi nimajo zadostnih zmogljivosti za prevzem obveznosti za vodenje zadev v zvezi s pranjem denarja. Na splošno je bil dosežen delen napredek v zvezi z obravnavanjem gospodarskega in finančnega kriminala.
Uimastikaubanduse ennetamisel on tehtud piiratud edusamme. Ajakohastatud on konfiskeeritud uimastite hoidlate turvalisust. Ametiasutused on läbi viinud mitu edukat operatsiooni. Konfiskeerimist, kinnipidamist ja süüdistuste esitamist esineb siiski harva. Uimastikaubanduse tõkestamiseks tehtavad jõupingutused on alles algusjärgus.
Na področju preprečevanja trgovine z drogami je bil dosežen delen napredek. Varnost prostorov za skladiščenje zaseženih drog je izboljšana. Organi so opravili več uspešnih operacij. Toda število zasegov, pridržanj in sodnih pregonov je še vedno majhno. Prizadevanja na področju preprečevanja trgovine z drogami so še vedno na začetni stopnji.
Kosovo on teinud teatavaid edusamme politseitöö valdkonnas. Avalik kord on tagatud. Serbia ortodoksse kiriku patriarhi intronisatsiooni tseremoonia toimus rahumeelses õhkkonnas. Kosovo politsei uus organisatsiooniline struktuur, sealhulgas kõrgema juhtkonna ametijuhendid, on heaks kiidetud. Vastu on võetud käsi- ja kergrelvade kontrolli ning kogumist käsitlev strateegia ning tegevuskava. Sagenenud on ebaseaduslike relvade kogumine. Kosovo politsei peab raskete kuritegude vastu tõhusamalt võitlemiseks edasi arendama jälitusteabel põhineva politseitöö suutlikkust.
Kosovo je nekoliko napredovalo na področju policijske dejavnosti . Javni red se je ohranjal. Slovesnost ob izboru patriarha srbske pravoslavne cerkve je potekala mirno. Nova organizacijska struktura kosovske policije je bila izboljšana, vključno z opisi dela višjega vodstva. Sprejeta sta bila strategija in akcijski načrt o nadzoru in zbiranju orožja malega kalibra in lahkega strelnega orožja. Zbiranje nedovoljenega orožja se je povečalo. Toda kosovska policija mora vzpostaviti zmogljivosti na področju policijskih dejavnosti, ki temeljijo na obveščanju, da bo lahko učinkoviteje preprečevala huda kazniva dejanja.
Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel on tehtud piiratud edusamme. Kosovo on vastu võtnud kuritegevuse ennetamist käsitleva strateegia. Organiseeritud kuritegevust käsitlevate kohtuasjade lahendamiseks on ametisse nimetatud eriprokurörid.Kõnealuses valdkonnas on kolmandate riikidega sõlmitud mitmeid kahepoolseid lepinguid. Kosovo peab aga koostama tõhusa tunnistajakaitse raamistiku. Kõrgemal tasemel aset leidvate juhtumite puhul ei ole süüdimõistvaid otsuseid tehtud. Esinenud on kohtunike ja prokuröride hirmutamise juhtumeid. Organiseeritud kuritegevus on jätkuvalt väga tõsine probleem. Ametiasutused peavad Lääne-Balkanil ja Euroopas esineva organiseeritud kuritegevuse ohjeldamiseks jõupingutusi tõhustama. Tulemuste saavutamiseks tuleb kasutada uurimist, kinnipidamisi, varade konfiskeerimist ja süüdimõistvaid otsuseid. Kosovo peab kõnealuses valdkonnas konkreetseid tulemusi näitama.
Na področju preprečevanja organiziranega kriminala je bil dosežen delen napredek. Kosovo je sprejelo strategijo na področju preprečevanja kriminala. Za obravnavo organiziranega kriminala so bili imenovani posebni tožilci.Na tem področju je bil podpisan niz dvostranskih sporazumov s tretjimi državami. Toda Kosovo mora vzpostaviti učinkovit okvir za zaščito prič. Na visoki ravni ni bilo obsodb. Obstajajo primeri ustrahovanja sodnikov in tožilcev. Organizirani kriminal je še vedno zelo zaskrbljujoč. Organi morajo pospešiti svoja prizadevanja na področju boja proti organiziranemu kriminalu, ki je prisoten na zahodnem Balkanu in v Evropi, zlasti s preiskavami, pridržanji, zaplembo sredstev in obsodbami. Kosovo mora na tem področju zagotoviti dejanske rezultate.
Seoses inimkaubandusega on tehtud vaid piiratud edusamme. Inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega seoses on aset leidnud mitu kinnipidamist. Kosovo on kasutusele võtnud inimkaubanduse ohvrite eest hoolitsemise rahvusvahelised standardid. Inimkaubanduse avastatud juhtumite ja tuvastatud ohvrite arv on siiski jätkuvalt väike ning ei peegelda kõnealuse nähtuse ulatust täielikult. Kurjategijate karistused ei ole alati piisavad. Kosovo ametiasutuste suutlikkust inimkaubandusega seotud juhtumeid uurida, süüdistusi esitada ja süüdimõistvaid otsuseid teha tuleb suurendada. Teatavaid edusamme on tehtud ka seoses terrorismivastaste meetmetega. Kosovo politsei terrorismivastase võitluse üksuse suutlikkust on suurendatud.
Napredek na področju trgovine z ljudmi je bil delen. Na področju tihotapljenja ljudi je biloopravljenih več pridržanj. Kosovo je sprejelo mednarodne standarde v zvezi z oskrbo žrtev trgovine z ljudmi. Toda število zabeleženih primerov in ugotovljenih žrtev trgovine z ljudmi ostaja nizko in ne v celoti odraža obsega tega pojava. Stopnja kaznovanja storilcev ni vedno ustrezna. Zmogljivosti kosovskih institucij na področju preiskovanja, preganjanja in obsojanja trgovine z ljudmi je treba okrepiti. Na področju proti terorističnih ukrepov je bilo doseženega nekaj napredka. Zmogljivosti protiteroristične enote v okviru kosovske policije so bile okrepljene.
Kosovo on isikuandmete kaitse valdkonnas teinud piiratud edusamme. Vastu on võetud isikuandmete kaitset käsitlev seadus. Siiani on loomata andmekaitsega tegelev järelevalveasutus. Inimesed ei ole Kosovos isikuandmete kaitsega seotud õigustest piisavalt teavitatud. Edusammude saavutamine kõnealuses valdkonnas on väga oluline Kosovo rahvusvahelisele koostööle justiits- ja siseküsimuste valdkonnas.
Kosovo je na področju varstva osebnih podatkov nekoliko napredovalo. Sprejet je bil zakon o varstvu osebnih podatkov. Nadzorni organ za varstvo podatkov pa je treba še vzpostaviti. Posamezniki na Kosovu niso dovolj informirani glede svojih pravic na področju varstva osebnih podatkov. Napredek na tem področju je ključen za mednarodno sodelovanje Kosova na področju pravosodja in notranjih zadev.
Türgi
Turčija
Türgi täidab jätkuvalt poliitilisi kriteeriume piisaval tasemel. Hiljutise põhiseaduse reformiga loodi tingimused edusammude saavutamiseks mitmes valdkonnas, sealhulgas näiteks kohtusüsteemis ja põhiõiguste täitmisel. Neid tuleb nüüd rakendada kooskõlas Euroopa standarditega. Demokraatlik avanemine, mis oli suunatud peamiselt kurdidega seotud probleemide lahendamisele, ei ole siiani lootusi täitnud.
Turčija še naprej zadostno izpolnjuje politična merila . Z nedavnimi ustavnimi reformami so bili ustvarjeni pogoji za napredek na več področjih, na primer na področju sodstva in temeljnih pravic. Zdaj jih je treba izvajati v skladu z evropskimi standardi. Demokratično odpiranje, katerega namen je zlasti rešitev kurdskega vprašanja, še ni izpolnilo pričakovanj.
12. septembri referendumil heaks kiidetud põhiseaduse muudatuste pakett on samm õiges suunas. Pakett hõlmab mitmeid ühinemispartnerluses esitatud kohtusüsteemi, põhiõiguste ja avaliku halduse valdkonna prioriteete. Põhiseaduse reformide koostamisele ja vastuvõtmisele ei eelnenud aga parteisid ja kodanikuühiskonda üldisemalt hõlmavat konsulteerimisprotsessi. Väga oluline on paketi rakendamine läbipaistval ja kaasaval viisil vastavalt Euroopa standarditele. Põhiõigustega seoses tuleb teha veel märkimisväärseid jõupingutusi. Ajakirjanike vastu algatatud kohtumenetluste arv ning ajakirjandusele avaldatav liigne surve õõnestab ajakirjandusvabadust. Valitsuse poolt 2009. aasta augustis eelkõige kurdide probleemi lahendamiseks välja kuulutatud demokraatlik avanemine ei leidnud valitsuses täielikku järgimist. Konstitutsioonikohtu otsus sulgeda Demokraatliku Ühiskonna Partei ning PKK sagenenud terrorirünnakud takistasid sammuti kõnealuse poliitika elluviimist.
Sveženj ustavnih sprememb, ki je bil potrjen z referendumom 12. septembra, je korak v pravi smeri. Obravnava več prednostnih nalog partnerstva za pristop na področjih sodstva, temeljnih pravic in javne uprave. Toda pred pripravo in sprejetjem ustavnih reform ni bil izveden posvetovalni postopek, ki bi vključeval politične stranke in širšo civilno družbo. Ključno bo izvajanje svežnja v skladu z evropskimi standardi ter na pregleden in vključujoč način. Precej si bo treba še prizadevati na področju temeljnih pravic. Število pravnih postopkov proti novinarjem in neprimeren pritisk na medije slabijo svobodo tiska v praksi. Vlada je demokratično odpiranje, ki ga je avgusta 2009 naznanila zlasti za rešitev kurdskega vprašanja, nadaljevala le delno. Odločitev ustavnega sodišča, da se ukine Demokratična družbena stranka (DTP), in porast terorističnih napadov Kurdske delavske stranke (PKK) sta prav tako oslabila to politiko.
Demokraatia ja õigusriigi valdkonnas jätkus Türgis Ergenekoni väidetava kuritegeliku võrgustiku uurimine. Kõnealune uurimine ja mitmete erinevate riigipöördekavade kontrollimine on andnud Türgile võimaluse suurendada üldsuse usaldust riigi demokraatlike institutsioonide nõuetekohase toimimise ja õigusriigi põhimõtete kohaldamise vastu. Kõigi kahtlusaluste puhul teevad muret õiguslikud tagatised. Türgi peab Euroopa standarditega vastavusse viima õigusaktid, mis käsitlevad parteide sulgemisega seotud menetlust ja põhjuseid.
Na področju demokracije in pravne države v Turčiji se je nadaljevala preiskava domnevne kriminalne mreže Ergenekon. Ta preiskava in preiskava številnih drugih načrtov za državni udar ostaja priložnost za Turčijo, da okrepi zaupanje v pravilno delovanje svojih demokratičnih institucij in pravne države. Toda zaskrbljenost vzbujajo sodna jamstva za vse osumljence. Turčija mora še vedno uskladiti svojo zakonodajo na področju postopka in razlogov za ukinitev političnih strank z evropskimi standardi.
Avaliku halduse reformiga seoses on teatavaid edusamme tehtud põhiseaduse muudatuste vastuvõtmisel, mis käsitlesid ombudsmani institutsiooni loomist, isikuandmete kaitset ja juurdepääsu teabele. Täiendavaid edusamme on vaja eelkõige avaliku teenistuse reformimiseks.
Na področju reforme javne uprave je bilo doseženega nekaj napredka s sprejetjem ustavnih sprememb, zlasti v smeri vzpostavitve institucije varuha človekovih pravic, varstva osebnih podatkov in dostopa do informacij. Nadalje si je treba prizadevati zlasti za reformo državne uprave.
Edusamme tehti julgeolekujõudude üle teostatava tsiviiljärelevalve osas. Põhiseaduse muudatuste paketiga piiratakse sõjaväekohtute pädevust ning avatakse sõjaväe ülemjuhatuse otsuste sisu õiguslikuks läbivaatamiseks. Paraku on relvajõududes juhtivatel kohtadel olevad isikud teinud endiselt avaldusi õiguslikes küsimustes, mis ei kuulu nende pädevusse. Parlamendi järelevalve kehtestamisel kaitse-eelarve üle edusamme ei tehtud.
Na področju civilnega nadzora varnostnih sil je bil dosežen napredek. Z ustavnim svežnjem je bila omejena pristojnost vojaških sodišč, za odločitve vrhovnega vojaškega sveta pa je bila uvedena sodna presoja. Toda višji člani oboroženih sil so še vedno podajali izjave, ki so presegale njihova pooblastila, zlasti s področja pravosodja. Na področju parlamentarnega nadzora nad proračunom za obrambo ni bilo napredka.
Kohtusüsteemis saavutati edu kohtusüsteemi reformistrateegia rakendamisel. Kohtunike ja prokuröride kõrge nõukogu koosseisu käsitlenud põhiseaduse muudatuste vastuvõtmine on positiivne areng. Paraku on justiitsminister siiani kõrge nõukogu esimees ning tal on uurimiste läbiviimisel viimane sõna. Rakendusaktide ettevalmistamis- ja vastuvõtmisprotsessi ajal tuleb sidusrühmadega luua tõhus dialoog. See aitaks kaasa nimetatud reformide rakendamisele läbipaistval ja kaasaval viisil kooskõlas Euroopa standarditega.
Na področju sodstva je bil dosežen napredek pri izvajanju strategije reforme sodstva. Sprejetje ustavnih sprememb o sestavi visokega sodnega sveta in tožilstva je pozitiven korak. Toda minister za pravosodje še vedno predseduje visokemu svetu in ima zadnjo besedo v preiskavah. Med postopkom priprave in sprejetja izvedbene zakonodaje bo treba vzpostaviti učinkovit dialog z vsemi zainteresiranimi stranmi. To bo prispevalo k preglednemu in vključujočemu izvajanju reform v skladu z evropskimi standardi.
Edusamme tehti ulatusliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava väljatöötamisel. Siiski on mitmes valdkonnas korruptsioon jätkuvalt levinud. Türgi peab hakkama uurimiste läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel tulemusi saavutama.
Na področju razvoja celovite protikorupcijske strategije in akcijskega načrta je bil dosežen napredek. Korupcija vseeno ostaja precej razširjena na številnih področjih. Turčija mora pridobiti izkušnje pri preiskovanju kaznivih dejanj, vlaganju obtožnic in obsodbah za kazniva dejanja.
Inimõiguste ja vähemuste kaitsega seoses tehti teatavaid edusamme, mis käsitlesid eelkõige kogunemisvabadust ning naiste, laste ja kultuurilisi õigusi. Olulisi jõupingutusi on siiski vaja teha seoses sõna- ja usuvabadusega.
V zvezi s človekovimi pravicami in varstvom manjšin je bilo doseženega nekaj napredka, zlasti glede svobode zbiranja ter pravic žensk in otrok ter kulturnih pravic. Vseeno pa si je treba še precej prizadevati zlasti na področju svobode izražanja in verske svobode.
Inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse järgimise osas tuleb inimõigustega tegelevad institutsioonid viia täielikult kooskõlla ÜRO põhimõtetega.
V zvezi s spoštovanjem mednarodnega prava človekovih pravic se morajo institucije na področju človekovih pravic v celoti uskladiti z načeli ZN.
Piinamise ja väärkohtlemise tõkestamisel jätkub positiivne suundumus. Mõnede inimõiguste rikkumisi käsitlevate kõrgemal tasemel aset leidvate juhtumite puhul on jõutud süüdimõistvate otsusteni. Jätkuvalt teatatakse aga õiguskaitseasutustepoolsetest liigse jõu kasutamise juhtumitest, mis on muret tekitav.
Nadaljuje se pozitiven razvoj na področju preprečevanja mučenja in slabega ravnanja. Nekateri primeri kršenja človekovih pravic na visoki ravni so se zaključili z obsodbami. Vseeno se še vedno poroča o nesorazmerni uporabi sile organov pregona, kar je zaskrbljujoče.
Jätkub vanglareformi rakendamine. Suur probleem on jätkuvalt kohtueelselt kinnipeetavate vangide suure osakaal. Vanglates tuleb parandada tervishoiuteenuste olukorda.
Izvajanje programa reforme zaporov se nadaljuje. Toda velik delež zapornikov v priporu ostaja eden od najpomembnejših problemov. V zaporih je treba izboljšati zdravstvene storitve.
Türgi õigusaktidega ei tagata piisavat sõnavabadust, mis oleks kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Murelikuks teeb ajakirjanike vastu algatatud kohtuasjade suur arv. Ajakirjandusvabaduse tegelikku rakendamist takistavad meediale avaldatav liigne poliitiline surve ja õiguslik ebakindlus. Muret teevad sagedased veebisaitide keelustamised.
Turški zakon ne zagotavlja svobode izražanja do mere, kot je določena z Evropsko konvencijo o človekovih pravicah in sodno prakso Evropskega sodišča za človekove pravice. Veliko število postopkov proti novinarjem je zaskrbljujoče. Neprimerni politični pritiski na medije in pravne negotovosti vplivajo na izvajanje svobode tiska v praksi. Pogoste prepovedi spletnih strani so zaskrbljujoče.
Teatavaid edusamme tehti ka seoses kogunemisvabadusega. Varem rahutusi põhjustanud rahvakogunemised (näiteks kurdide uut aastat tähistavad Newrozi pidustused või 1. mai) toimusid käesoleval aastal rahumeelselt ning olid ametiasutustega hästi koordineeritud. Mõnede riigi kaguosas toimunud kurdide probleemidega seotud rahvakogunemistega kaasnes siiski ka julgeolekujõudude liigne jõu kasutamine.
Na področju svobode zbiranja je bilo doseženega nekaj napredka. Demonstracije ob praznovanju newroza (kurdskega novega leta) ali 1. maja, ki so v preteklosti spodbudile nemire, so letos potekale mirno in so bile dobro usklajene z organi. Nekatere demonstracije na jugovzhodu, povezane s kurdskim vprašanjem, so bile vseeno zaznamovane s prekomerno uporabo sile varnostnih sil.
Ühinemisvabaduse õiguslik raamistik on üldiselt ELi standarditega kooskõlas. Ametiasutused teostasid homo-, bi- ja transseksuaale ühendavate organisatsioonide suhtes ülemääraseid kontrolle ning algatasid nende sulgemise menetlusi.
Pravni okvir svobode združevanja je na splošno skladen s standardi EU. Toda organi izvajajo prekomeren nadzor in še naprej sprožajo postopke za ukinitev združenj lezbijk, gejev, biseksualcev in transseksualcev.
Usuvabadusega seoses on usukommete järgimine üldiselt jätkuvalt tagatud. Mõningate viivituste ja menetluslike probleemide kiuste on jätkunud sihtasutuste seaduse rakendamine. Ilma nähtavate tulemusteta on jätkunud dialoog alevi ja mittemoslemi kogukondadega. Usuvähemuste liikmeid tabavad jätkuvalt äärmuslaste ähvardused. Siiani on kehtestamata Euroopa inimõiguste konventsiooniga kooskõlas olev õiguslik raamistik, millega tagatakse kõikidele mittemoslemi usukogukondadele ja alevi kogukonnale õigus tegutseda ilma põhjendamatute piiranguteta, sealhulgas koolitada välja oma vaimulikkonda.
V zvezi z versko svobodo se svoboda čaščenja na splošno spoštuje. Izvajanje zakona o verskih skupnostih se nadaljuje, čeprav je nekaj zaostankov in postopkovnih težav. Dialog z Aleviti in nemuslimani se je nadaljeval, a še ni prinesel rezultatov. Članom manjšinskih veroizpovedi skrajneži še vedno grozijo. Pravni okvir v skladu z Evropsko konvencijo o človekovih pravicah je treba še vzpostaviti, da bodo lahko vse nemuslimanske verske skupnosti in Aleviti delovali brez neupravičenih omejitev, vključno z usposabljanjem duhovščine.
Naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust tagav õiguslik raamistik on üldjoontes paigas. Nimetatud raamistikku on tugevdatud põhiseaduse muudatustega, mis lubavad vastu võtta naiste suhtes positiivse diskrimineerimise meetmed. Kõnealuse õigusliku raamistiku poliitilisel, sotsiaalsel ja majanduslikul tasandil rakendamiseks on vaja pidevalt teha täiendavaid jõupingutusi. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tagamine on peamised Türgi ees seisvad lahendamist vajavad probleemid. Endiselt on tõsiseks probleemiks aumõrvad, varajased ja sunniviisilised abielud ning perevägivald. Õigusakte tuleb järjepidevalt rakendada kogu riigis. Täiendavaid koolitus- ning teadlikkuse suurendamise jõupingutusi on vaja teha naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.
Pravni okvir, ki zagotavlja pravice žensk in enakost spolov, je na splošno vzpostavljen. Navedeni okvir je bil okrepljen z ustavno spremembo, ki je omogočila sprejetje ukrepov pozitivne diskriminacije za ženske. Vseeno pa si je nadalje treba trajno prizadevati, da se ta pravni okvir spremeni v politično, družbeno in gospodarsko realnost. Zagotavljanje pravic žensk in enakosti spolov v praksi ostajata za Turčijo glavna izziva. Umori iz časti, zgodnje in prisilne poroke ter nasilje v družini so še vedno resni problemi. Po državi je treba dosledno izvajati zakonodajo. Treba si je prizadevati za nadaljnje izobraževanje in ozaveščanje glede pravic žensk in enakosti spolov.
Teatavaid edusamme on tehtud laste õiguste valdkonnas. Türgi viis alaealiste üle õigusemõistmist käsitleva raamistiku rahvusvaheliste standarditega vastavusse. Sooline ebavõrdsus algharidust saavate laste hulgas vähenes jätkuvalt, kuid mõnedes piirkondades kujutab see endast siiski probleemi. Endiselt teeb muret laste koolist väljalangemine. Jõupingutusi tuleb tugevdada kõigis valdkondades, sealhulgas hariduse, laste tööjõu kasutamise, tervishoiu, haldussuutlikkuse ja koordineerimise valdkonnas ning kogu riigi ulatuses tuleb luua tõhus alaealiste kohtu süsteem.
Dosežen je bil napredek na področju pravic otrok . Turčija je svoj pravni okvir na področju mladoletniškega kazenskega prava uskladila z mednarodnimi standardi. Razlike med spoloma v osnovnošolskem izobraževanju so se še naprej zmanjševale, vendar vztrajajo v nekaterih delih države. Osip otrok iz šol ostaja zaskrbljujoč. Nadalje je treba okrepiti prizadevanja na vseh področjih, vključno z izobraževanjem, delom otrok, zdravjem, upravnimi zmogljivostmi in usklajevanjem, ter vzpostaviti učinkovit sistem mladoletniškega kazenskega prava po vsej državi.
Põhiseaduse muudatused laiendavad Türgis ametiühingute õigusi , seda eelkõige avaliku teenistuse puhul. Kehtivas õiguslikus raamistikus on piiravaid sätteid, mis ei ole kooskõlas ELi standardite ega ILO konventsiooniga. Sotsiaalpartnerite ja valitsuse vahelise konsensuse puudumine takistab uute õigusaktide vastuvõtmist.
Ustavne spremembe so razširile pravice sindikatov v Turčiji, zlasti v javni upravi. Toda v trenutnem pravnem okviru obstajajo omejevalni predpisi, ki niso v skladu s standardi EU in konvencijami Mednarodne organizacije dela. Pomanjkanje soglasja med socialnimi partnerji in vlado ovira sprejetje nove zakonodaje.
Türgi lähenemisviis vähemuste ja kultuuriliste õiguste austamisele ning kaitsele on jätkuvalt piirava iseloomuga. Siiani ei ole vastavalt Euroopa standarditele täielikult kaitstud keele-, kultuuri- ja põhiõigused. Türgi peab tegema täiendavaid jõupingutusi sallivuse edendamiseks ning vähemuste kaasatuse laiendamiseks.
Stališče Turčije glede spoštovanja in varstva manjšin ter kulturnih pravic ostaja restriktivno. Polno spoštovanje in zaščito jezika, kulture in temeljnih pravic je treba v skladu z evropskimi standardi še v celoti doseči. Turčija si mora nadalje prizadevati za okrepitev strpnosti in spodbujanje vključenosti manjšin.
Teatavaid positiivseid samme tehti kultuuriliste õiguste tagamisel, eelkõige seoses Türgi ringhäälingupoliitikaga kasutada lisaks türgi keelele ka teisi keeli. Säilinud on siiski piirangud selliste keelte kasutamisele poliitilises elus, hariduses ning suhtluses avaliku teenistusega.
Narejeni so bili nekateri pozitivni koraki za okrepitev kulturnih pravic, zlasti v zvezi s turško politiko o radioteleviziji v jeziku, ki ni turški. Toda omejitve ostajajo, zlasti glede uporabe teh jezikov v političnem življenju, izobraževanju in kontaktih z javnimi službami.
Romade küsimust on hakatud avalikumalt arutama ning mõne nendega seotud probleemi lahendamiseks on võetud konkreetseid meetmeid. Kuna aga puudub romade sotsiaalset kaasatust hõlmav ulatuslik strateegia, satuvad romad seoses juurdepääsuga haridusele, eluasemele, tervishoiu- ja avalikele teenustele sageli diskrimineerimise ohvriks.
O vprašanju Romov se javno več razpravlja, izvajajo pa se tudi dejanski ukrepi za reševanje nekaterih njihovih vprašanj. Toda ker ni celovite politike za pospešitev socialnega vključevanja Romov, so ti pogosto obravnavani diskriminatorno v zvezi z dostopom do izobraževanja, nastanitve, zdravstvenih storitev in javnih storitev.
Ida- ja kagupiirkonna puhul ei täitnud valitsuse algatatud demokraatlik avanemine sellele pandud lootusi, kuna ellu viidi ainult mõned meetmed. On tähtis, et kurdi küsimuse lahendamisega seotud jõupingutused tehakse ulatusliku konsulteerimise tulemusena. Põhiõiguste kasutamise liigse piiramise vältimiseks tuleb muuta terrorismivastast võitlust käsitlevaid õigusakte. Jätkuvalt teeb muret paljude kahjutuks tegemata maamiinide olemasolu. Kaotada tuleb külade valvamise süsteem.
Vladno demokratično odpiranje v zvezi z vzhodom in jugovzhodom ni zadostilo pričakovanjem, saj se je v praksi uporabilo malo ukrepov. Pomembno je, da se v okviru prizadevanj za rešitev kurdskega vprašanja uporabi obširno posvetovanje. Protiteroristično zakonodajo je treba spremeniti v izogib neupravičenim omejitvam pri izvajanju temeljnih pravic. Obstoj številnih zemeljskih min je še vedno zaskrbljujoče. Sistem varovanja vasi še vedno ni odpravljen.
Pärast juunit sagenesid PKK terrorirünnakud, mis nõudsid mitmeid inimelusid. PKK kuulub ELi terroristlike organisatsioonide nimekirja. Türgi ja EL edendasid terrorismivastast võitlust käsitlenud dialoogi.
Od junija je poraslo število terorističnih napadov Kurdske delavske stranke (PKK), ki so zahtevali veliko življenj. Kurdska delavska stranka (PKK) je v EU na seznamu terorističnih organizacij. Turčija in EU sta okrepili dialog o boju proti terorizmu.
Jätkatud on hüvitise maksmist riigi sees ümberasustatud isikutele . Selle rakendamine ei ole siiski tõhus. Valitsus ei ole välja töötanud riigi sees ümberasustatud isikute küsimuse lahendamiseks üldist riiklikku strateegiat ning peab suurendama jõupingutusi kõnealuste isikute vajaduste rahuldamiseks. Tõhustada on vaja pagulaste ja varjupaigataotlejate õiguslikku raamistikku ning taotluste esitamise menetlusi käsitlevaid ringkirju. Oluline on täiendavalt parandada üldisi tingimusi välismaalaste kinnipidamiskeskustes.
Priznavanje odškodnin notranje razseljenim osebam se nadaljuje, vendar izvajanje ni učinkovito. Vlada nima izdelane splošne nacionalne strategije za obravnavanje vprašanja notranje razseljenih oseb, pospešiti pa mora tudi prizadevanja za obravnavanje potreb teh oseb. Pravni okvir za begunce in prosilce za azil ter izvajanje okrožnic glede postopkov za obravnavanje prošenj je treba okrepiti. Pomembno je nadaljnje izboljšanje splošnih pogojev v centrih za pridržanje tujcev.
Piirkondlike küsimuste ja rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas jätkas Türgi avaliku toetuse väljendamist kahe kogukonna juhtide vahelistele läbirääkimistele, mida peetakse ÜRO peasekretäri egiidi all, et leida ulatuslik lahendus Küprose probleemile . Vaatamata nõukogu ja komisjoni mitmetele palvetele ei ole Türgi siiski siiani täitnud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta deklaratsioonis ja nõukogu järeldustes, sealhulgas 2006. aasta detsembri ja 2009. aasta järeldustes esitatud kohustust. Türgi ei täida võetud kohustust rakendada täielikult ja mittediskrimineerival viisil assotsieerimislepingu lisaprotokolli ega ole kaotanud takistusi kaupade vabale liikumisele, sealhulgas piiranguid otsesele transpordiühendusele Küprosega. Kahepoolsete suhete normaliseerimiseks Küprose Vabariigiga ei ole edusamme tehtud.
V zvezi z regionalnimi vprašanji in mednarodnimi obveznostmi Turčija še naprej izraža javno podporo pogajanjem med voditelji obeh skupnosti pod okriljem generalnega sekretarja ZN, s katerimi se išče celovita rešitev za vprašanje Cipra . Toda kljub ponavljajočim pozivom Sveta in Komisije Turčija še ni izpolnila svojih obveznosti, določenih v izjavi Evropske skupnosti in njenih držav članic z dne 21. septembra 2005 ter sklepih Sveta, vključno s tistimi iz decembra 2006 in decembra 2009. Turčija ni izpolnila celovitega, nediskriminatornega izvajanja dodatnega protokola k pridružitvenemu sporazumu in ni odpravila vseh ovir za prosti pretok blaga, vključno z omejitvami glede neposrednih prometnih povezav s Ciprom. Glede normalizacije dvostranskih odnosov z Republiko Ciper ni bilo napredka.
Suhetes Kreekaga on kahepoolsete suhete parandamine saanud uue hoo. Selle tulemusena on teatavaid positiivseid tulemusi saavutatud kaubanduse, hariduse, transpordi, energeetika, kultuuri ja keskkonna valdkonnas. Sagenenud on kahepoolsed selgitavad kõnelused. Kreeka on esitanud märkimisväärsel hulgal ametlikke kaebusi selle kohta, et Türgi on jätkanud tema õhuruumi puutumatuse rikkumist, sealhulgas lende Kreeka saarte kohal. Kreeka on esitanud kaebusi ka oma territoriaalvete puutumatuse rikkumise kohta.
Na področju odnosov z Grčijo je zaznati novo spodbudo za izboljšanje dvostranskih odnosov. To je spodbudilo nekaj pozitivnih rezultatov na področjih trgovine, izobraževanja, prometa, energetike, kulture in okolja. Okrepili so se dvostranski predhodni razgovori. Grčija je vložila številne uradne pritožbe glede dejstva, da je Turčija nenehno kršila njen zračni prostor, vključno s preleti nad grškimi otoki. Grčija se je tudi pritožila zoper kršitve njenih teritorialnih voda.
EL ja Türgi pidasid Lääne-Balkanil ühist huvi pakkuvaid valdkondi käsitlevat dialoogi. Türgi algatas piirkonnas mitmeid algatusi, mis hõlmasid muu hulgas kolmepoolseid läbirääkimisi Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Suhted Bulgaariaga on jätkuvalt head.
EU in Turčija sta razpravljali o področjih, ki ju na zahodnem Balkanu skupaj zadevajo. Turčija je dala več pobud v regiji, vključno s tristranskimi pogovori s Srbijo ter Bosno in Hercegovino. Odnosi z Bolgarijo so ostali dobri.
Üleilmne finantskriis tabas Türgi majandust raskelt, kuid riik suutis kahjud kiiresti tasa teha ning majandus hakkas pärast 2009. aasta teist kvartalit kiires tempos kasvama. Valitsuse eelarve ning keskpank on suutnud edukalt toetada kogunõudlust, lõdvendades selleks oluliselt eelkõige eelarve- ja maksupoliitilisi seisukohti. Kõrgele kasvumäärale lisandub kiiresti suurenev kaubavahetuse ja jooksevkonto puudujääk, vähenev tööpuudus, mis ei ole küll veel kriisieelsel tasemel, ning kasvav inflatsioonisurve. Kriisiga seotud sekkumispoliitikast tulenev väljumisstrateegia keskendub tugeva, jätkusuutliku ja tasakaalustatud majanduskasvu saavutamisele. Lõpule on viidud uue eelarvekorra loomine, millega on võimalik eelarvetulemusi aja jooksul märkimisväärselt parandada. Kahjuks on uue korra parlamendis vastuvõtmine edasi lükkunud. Struktuurireformidega seotud edusammud olid vastuolulised, kuid madalamad intressimäärad ning tugevam majanduse põhialus peaks struktuurireformide teostamist kiirendama.
Svetovna finančna kriza je zelo prizadela turško gospodarstvo , toda z veliko stopnjo rasti, ki je bila od druge četrtine leta 2009 zabeležena v vseh sektorjih, so se njegove izgube hitro nadoknadile. Državni proračun in centralna banka sta uspešno zagotovila znatno podporo skupnemu povpraševanju, zlasti z blažitvijo pritiskov na fiskalni in monetarni ravni. Visoke stopnje rasti spremljajo trgovinski primanjkljaji in primanjkljaji tekočega računa, ki se hitro povečujejo, padajoča brezposelnost, ki pa je še vedno višja kot pred krizo, in naraščajoči inflacijski pritiski. Obstoječa strategija politike posredovanja, ki je povezana s krizo, se osredotoča na doseganje močne, trajnostne in uravnotežene rasti. Proračunska pravila so pripravljena in z njimi se bo sčasoma lahko fiskalna uspešnost občutno izboljšala. Toda parlament zaostaja z njihovim sprejetjem. Napredek na področju strukturnih reform je bil mešan, toda nižje dejanske obrestne mere in trdnejša gospodarska osnova bi morale zagotoviti okvir za pospešitev strukturnih reform.
Majanduslike kriteeriumide alusel on Türgi toimiva turumajandusega riik. Ta peaks olema võimeline tulema keskmise tähtaja jooksul toime Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, tingimusel et ta jätkab oma laiaulatusliku reformiprogrammi rakendamist.
V zvezi z gospodarskimi merili je Turčija vzpostavila delujoče tržno gospodarstvo. Država bi se morala v srednjeročnem obdobju spopasti s pritiski konkurence in tržnimi silami znotraj Unije, pod pogojem da bo še naprej izvajala svoj obsežni program strukturnih reform.
Pärast kriisi on säilitatud konsensus peamistes majanduspoliitilistes küsimustes. Kriisivastased meetmed on pehmendanud majanduslangust, kuigi need on suurendanud Türgi eelarvepuudujääki ning põhivõlga. Puudujääki ja võlga vähendatakse järk-järgult. Jätkuvalt kujutab endast suurt väljakutset õigeaegne, suunatud ja kindel stiimulitest loobumine, mille eesmärk on maksimeerida eelnevatel aastatel toimunud eelarve tasakaalustamisest ja keskmise pikkusega ajavahemikuks kavandatud jätkusuutlikust rahandusest tulenevat positiivset mõju ning saavutada tugev, jätkusuutlik ja tasakaalustatud majanduskasv. Edusamme tehti erastamisel, kuigi see toimus üleilmse majanduskeskkonna tõttu aeglasemalt. Finantssektor on tänu varasematele reformidele olnud märkimisväärselt tugev. Investeeringud suurenesid ulatuslikult ning piiratud edusamme tehti riigi inimkapitali arendamisel ja reaalkapitali ajakohastamisel. Türgi suutis osaliselt oma kaubandustegevust mitmekesistada, hõlvates uusi turge, ning see on teatud ulatuses aidanud kriisi mõju leevendada. Kaubanduse ja majanduse integreerumine ELiga oli jätkuvalt kõrgel tasemel.
Po krizi je bilo ohranjeno soglasje o bistvenih elementih gospodarskih politik. Protikrizni ukrepi so ublažili gospodarski upad, čeprav so povečali fiskalni primanjkljaj in višino dolga Turčije in se jih postopoma odpravlja. Pravočasna, usmerjena in uravnotežena odprava spodbud ostaja izziv, da se kar najbolj povečajo koristi fiskalne konsolidacije iz preteklih let in splošna srednjeročna fiskalna vzdržnost ter doseže močna, trajnostna in uravnotežena rast. Privatizacija se je nadaljevala, čeprav počasneje zaradi svetovnega gospodarskega okolja. Finančni sektor se je zaradi prejšnjih reform izkazal za izredno močnega. Naložbe so se zelo povečale in nekaj delnega napredka je bilo doseženega pri povečanju človeškega in stvarnega kapitala države. Turčija je zmogla trgovino delno razvejati na nove trge, s čimer je do določene mere ublažila vpliv krize. Trgovinska in gospodarska vključenost v EU je ostala velika.
Taastuva majanduskasvu taustal halvenes märkimisväärselt maksebilansi tasakaal ning suurenesid rahastamisvajadused, kuid juurdepääs välistele rahastamisvahenditele jäi avatuks. Inflatsioon suurenes märkimisväärselt, eelkõige energiakasutusega seotud surve ja elava majandustegevuse tõttu. Edusammud eelarvepoliitika läbipaistvuse suurendamisel, inflatsiooni sihtmäärade seadmise raamistiku tugevdamisel ning finantsstabiilsuse säilitamisel on järsu kasvu ja languse stsenaariumi vältimise peatingimuseks. Töötuse määr on endiselt kõrgem kui enne kriisi ning demograafilised tegurid hoiavad töötuse taset arvatavasti kõrgel ka tulevikus. Uute töökohtade loomise väike suutlikkus on selgelt seotud pakutavate ja nõutavate oskuste vahelise lõhega ning tööturu jäiga reguleeritusega. Turult lahkumine on takistatud ning pankrotimenetlused on suhteliselt tülikad. Kriisi tõttu on veelgi raskemaks muutunud VKEde juurdepääs rahastamisele. Parema ettevõtluskeskkonna loomist pärsib õiguslik keskkond, eelkõige kohtumenetlused, mis tekitavad jätkuvalt mitmesuguseid praktilisi probleeme. Praegune tooteturu reguleerimine ja riigiabi eraldamist ümbritsev püsiv läbipaistmatus ei soodusta ettevõtluskliima paranemist. Tõsise probleemina on endiselt päevakorral varimajandus.
Toda zunanja neravnotežja in finančne potrebe so se zaradi ponovne rasti precej povečevali, čeprav dostop do zunanjega financiranja ostaja netežaven. Inflacijski pritiski so se občutno povečali, predvsem zaradi pritiskov, ki izhajajo iz vložkov energije in živahne gospodarske dejavnosti. Večji napredek na področju fiskalne preglednosti, krepitev okvira za ciljno inflacijo in ohranjanje finančne stabilnosti ostajajo glavni pogoji za zmanjšanje tveganja, ki ga prinaša scenarij prehoda od razcveta do recesije („boom-bust“). Stopnja brezposelnosti ostaja višja, kot je bila pred krizo, in pričakuje se, da bo brezposelnost zaradi demografskih dejavnikov visoka tudi v prihodnjih letih. Nizke zmogljivosti ustvarjanja novih delovnih mest so jasno povezane z neusklajenostjo povpraševanja po delovni sili in njeno ponudbo ter pretirano ureditvijo trga dela. Obstajajo ovire pri izstopu s trga, stečajni postopki pa so sorazmerno okorni. Kriza je nadalje zapletla dostop malih in srednjih podjetij do financiranja. Pravno okolje, predvsem sodni postopki, še naprej pomenijo praktične izzive in ustvarjajo ovire za boljše poslovno okolje. Obstoječa ureditev proizvodnega trga in vztrajno pomanjkanje preglednosti dodeljevanja državnih pomoči ne vodijo k izboljšanju poslovnega okolja. Neformalna ekonomija ostaja pomemben izziv.
Türgi on jätkanud liikmesusest tulenevate kohustuste võtmise võime suurendamist. Edu on saavutatud enamikus valdkondades, aga see on olnud ebaühtlane. Teatavates valdkondades, näiteks kaupade vaba liikumine, intellektuaalomandiõigused, kartellidevastane poliitika, energeetika, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika, tarbijakaitse, statistika, üleeuroopalised võrgud ning teadus- ja arendustegevus, on ühenduse õigustikuga vastavusse viimisel tehtud edusamme. Jõupingutusi õigusaktide vastavusse viimisel tuleb jätkata keskkonnasektoris ja äriühinguõiguse, riigihangete ning teenuste vaba liikumise valdkonnas. Õigusaktide vastavusse viimine tuleb lõpule viia ka tolliliitu käsitlevate õigusaktide puhul. Endiselt on päevakorral hulk pikaajalisi ja lahendamata kaubandusvaidlusi, nagu vastavushindamiste kontrollid, impordi ja ekspordi litsentseerimisnõuded, intellektuaalomandiõiguse tõhus jõustamine, uute farmaatsiatoodete registreerimise tingimused ning diskrimineerimine maksunduse valdkonnas. On oluline, et Türgi rakendaks tolliliidu nõudeid täiel määral ning kõrvaldaks mitmed takistused, mis mõjutavad vabas ringluses olevaid ELis toodetud tooteid. Enamikus valdkondades peab Türgi õigustiku kohaldamiseks oma haldussuutlikkust suurendama.
Turčija je še izboljšala svojo sposobnost za prevzem obveznosti članstva . Napredek, včasih neenakomeren, je bil dosežen na večini področij. Usklajevanje nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU je napredovalo na nekaterih področjih, kot so prosti pretok blaga, pravice intelektualne lastnine, politika preprečevanja monopolov, energetika, podjetniška in industrijska politika, varstvo potrošnikov, statistika, vseevropska omrežja ter znanost in raziskave. Še naprej si je treba prizadevati za uskladitev na področjih, kot so okolje, pravo družb, javna naročila, pravica do ustanavljanja in svoboda opravljanja storitev. Uskladitev je treba izvesti na področju carinske unije. Več dolgotrajnih trgovinskih ovir še ni odpravljenih, kot so pregledi za ugotavljanje skladnosti, zahteve za izdajanje uvoznih in izvoznih dovoljenj, učinkovito uveljavljanje pravic intelektualne lastnine, zahteve za registracijo novih farmacevtskih proizvodov in diskriminatorno obravnavanje na davčnem področju. Nujno je, da Turčija v celoti izvaja carinsko unijo in odpravi številne ovire v zvezi s proizvodi EU, ki so v prostem prometu. Za večino področij je ključno, da Turčija za uspešno izvajanje pravnega reda EU izboljša svoje upravne zmogljivosti.
Kaupade vaba liikumise valdkonnas on õigusaktide vastavusse viimine üsna hästi edenenud, aga tehtud on vaid piiratud edusamme. Kaupade vaba liikumist takistavad kaubandusele seatud tehnilised tõkked, mille arvu on suurendatud. Väikest edu on saavutatud tööjõu vaba liikumise valdkonnas, kus õigusaktide vastavusse viimine on algusjärgus. Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas on vastavusse viimine alles algusjärgus. Väga väikest edu on täheldatud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise osas. Teenuste ja asutamise valdkonnas edu saavutatud ei ole. Kapitali vaba liikumise valdkonnas tehti edusamme eelkõige õigustikuga vastavusse viimisel rahapesuvastase võitluse osas. Terrorismi rahastamise vastase õigusliku raamistiku koostamine on siiani lõpetamata. Türgi ei ole edusamme teinud kapitali liikumise ja maksete ning maksesüsteemide osas.
Usklajevanje nacionalne zakonodaje je na področju prostega pretoka blaga precej napredovalo, toda poroča se lahko o delnem napredku. Še naprej obstajajo tehnične ovire pri trgovanju, ki ovirajo prost pretok blaga, dodane pa so bile tudi nove. Majhen napredek je bil dosežen na področju prostega gibanja delavcev , na katerem je usklajevanje nacionalne zakonodaje še na začetni stopnji. Na področjih pravice ustanavljanja in svobode opravljanja storitev je usklajevanje nacionalne zakonodaje na začetni stopnji. O zelo omejenem napredku se lahko poroča na področju vzajemnega priznavanja poklicnih kvalifikacij. Na področju storitev in ustanavljanja ni zabeleženega napredka. V zvezi s prostim pretokom kapitala je bil dosežen napredek, zlasti pri usklajevanju nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na področju boja proti pranju denarja. Pravni okvir proti financiranju terorizma še ni končan. Turčija ni napredovala na področju pretoka kapitala in plačil ali plačilnih sistemov.
Teatavaid edusamme on täheldatud riigihangete valdkonnas, eelkõige seoses institutsioonilise ülesehituse ja haldussuutlikkuse suurendamisega. Vastu tuleb võtta vastavusse viimise strateegia ning Türgi peab jätkama õigusaktide vastavusse viimist eelkõige kommunaalteenuste, kontsessioonide ning avaliku ja erasektori partnerluse valdkonnas. Äriühinguõiguse valdkonnas võib märkida piiratud edusamme. Uut äriseadustikku ei ole veel vastu võetud. Täiendavalt tuleb suurendada haldussuutlikkust, loomata on ka auditeerimist käsitlev õiguslik ja institutsionaalne raamistik. Intellektuaalomandit käsitlevate õigusaktide vastavusse viimine on suhteliselt hästi edenenud. Ühinemisläbirääkimiste põhiküsimuste lahendamisele aitab kaasa Türgi nõusolek alustada komisjoniga intellektuaalomandiõigusi käsitlevat dialoogi. Pooleli on vajalikke intellektuaalomandiõigusi käsitlevate õigusaktide, sealhulgas hoiatavate kriminaalkaristuste vastuvõtmine. Intellektuaalomandiõigustega seotud koordineerimist ja koostööd tuleks parandada.
Na področju javnih naročil se lahko poroča o nekolikšnem napredku, zlasti glede institucionalne ureditve in upravnih zmogljivosti. Sprejeti je treba usklajevalno strategijo in Turčija mora nadalje uskladiti svojo nacionalno zakonodajo, zlasti na področjih gospodarskih javnih služb, koncesij in javno-zasebnih partnerstev. Na področju prava družb je mogoče zaslediti delen napredek. Nov trgovinski zakonik ni bil sprejet. Nadalje je treba okrepiti upravne zmogljivosti, vzpostavljena pa tudi še nista pravni in institucionalni okvir za revizije. Usklajevanje nacionalne zakonodaje na področju prava intelektualne lastnine je relativno dobro napredovalo. Strinjanje Turčije glede vzpostavitve dialoga o pravicah intelektualne lastnine s Komisijo predstavlja glavni element pristopnih pogajanj. Toda potrebno zakonodajo na področju pravic intelektualne lastnine, vključno s svarilnimi kazenskimi sankcijami, je treba še sprejeti. V zvezi s pravicami intelektualne lastnine je treba izboljšati usklajevanje in sodelovanje.
Konkurentsipoliitika valdkonnas on vastavusse viimine hästi edenenud monopolidevastase võitluse osas. Türgi jõustab konkurentsieeskirju tõhusalt. Riigiabi valdkonnas on oluliseks sammuks edasi järelevalveasutuse loomist käsitleva riigiabiseaduse vastuvõtmine. Kõnealune järelevalveasutus peab tööd alustama võimalikult kiiresti.
V zvezi s politiko konkurence je usklajevanje nacionalne zakonodaje na področju preprečevanja monopolov na visoki ravni. Turčija učinkovito izvršuje pravila konkurence. Na področju državnih pomoči je sprejetje zakonodaje o državni pomoči, ki vzpostavlja nadzorni organ, pomemben korak naprej. Zdaj mora navedeni nadzorni organ čim prej začeti delovati.
Teatavaid edusamme on tehtud finantsteenuste valdkonnas, kus järelevalveasutused võtsid täiendavaid ettevaatusabinõusid. Üldiselt on Türgi õigustikuga vastavusse viimise teostanud jätkuvalt ainult osaliselt. Infoühiskonna ja meediaga seoses on telekommunikatsiooni valdkonda reguleeriv amet saavutanud elektroonilise side ja infoühiskonna teenuste valdkonnas määruste rakendamise osas märkimisväärseid tulemusi. Audiovisuaalpoliitika valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme. Siiani on aga turu arengule mitmeid takistusi. Elektroonilist sidet, infoühiskonna teenuseid ning audiovisuaalpoliitikat käsitlevaid õigusakte tuleks veelgi kohandada.
Na področju finančnih storitev je bilo doseženega nekaj napredka, saj so nadzorni organi uvedli nadaljnje previdnostne ukrepe. Na splošno ostaja usklajevanje turške nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU delno. V zvezi z informacijsko družbo in mediji je regulativni organ za telekomunikacije na področju elektronskih komunikacij in informacijske tehnologije opravil precej dela glede izvajanja predpisov. Na področju avdiovizualne politike se lahko poroča o nekolikšnem napredku. Toda še vedno obstaja več ovir za razvoj trga. Zakonodajo o elektronskih komunikacijah, storitvah informacijske družbe in avdiovizualni politiki je treba nadalje uskladiti.
Põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas on tehtud piiratud edusamme. Põllumajanduse toetamise poliitikas toimus edasiminek ühise põllumajanduspoliitika põhimõtete suunas ainult väheses ulatuses. Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi loomiseks on tehtud esimesed sammud. Kahjuks ei suutnud Türgi kõrvaldada veiselihatoodetega kauplemisele kehtestatud tehnilisi tõkkeid. IPARDi struktuuride akrediteerimise ajakava edasilükkumine kujutab endast samuti tagasiminekut. Täiendavaid edusamme on vaja teha põllumajandusstatistika, põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu, kvaliteedipoliitika ja mahepõllumajanduse osas. Toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas on edusamme tehtud eelkõige oluliste raamaktide vastuvõtmise kaudu. Uus vastavusse viimise strateegia peaks lihtsustama asjaomase õigustiku ülevõtmist ja rakendamist. Kalanduse valdkonnas on teatavaid edusamme tehtud kalavarude ja laevastike haldamisel, kontrollimisel ja järelevalves ning rahvusvaheliste lepingute rakendamisel. Täiendavaid edusamme tuleb teha õigusaktide vastavusse viimisel ning haldusstruktuuride, turupoliitika, struktuurimeetmete ja riigiabi valdkonnas.
Na področju kmetijstva in razvoja podeželja je bil dosežen delen napredek. V politikah za podporo kmetijstvu je zaznati le manjši prehod na skupno kmetijsko politiko. Opravljeni so bili začetni koraki za razvoj integriranega upravnega in kontrolnega sistema. Toda Turčiji ni uspelo v celoti odpraviti tehničnih ovir pri trgovanju z izdelki iz govejega mesa. Pomanjkljivost predstavljajo tudi zamude pri dajanju pooblastil strukturam instrumenta za predpristopno pomoč za razvoj podeželja IPARD. Nadaljnji napredek je potreben na področjih kmetijske statistike, mreže računovodskih podatkov s kmetijskih gospodarstev, politike kakovosti in ekološkega kmetovanja. Napredek je bil dosežen na področju varnosti hrane ter veterinarske in fitosanitarne politike , zlasti s sprejetjem ključne okvirne zakonodaje. Nova usklajevalna strategija bi morala olajšati prenos in izvajanje ustreznega pravnega reda EU. V zvezi z ribištvom je bilo nekaj napredka doseženega pri upravljanju virov in ladjevja, inšpekciji in nadzoru ter izvajanju mednarodnih sporazumov. Nadalje je treba napredovati na področjih usklajevanja zakonodaje, upravnih struktur in politike trga, strukturnih ukrepov in državne pomoči.
Transpordi valdkonna vastavusse viimisel on saavutatud teatavat edu. Õigusaktide vastavusse viimine on jõudnud kõrgele tasemele lennunduses, merenduses ja veonduses. Edusamme ei ole tehtud raudteetranspordi turu avamisel ja turvalisuse tagamisel. Puudulik side Türgi ja Küprose Vabariigi lennujuhtimiskeskuste vahel seab endiselt tõsiselt ohtu lennuohutuse. Merenduse valdkonnas ei ole edusamme tehtud rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemisel. Haldus- ja rakendussuutlikkus on endiselt piiratud.
Nekaj napredka je bilo doseženega pri usklajevanju nacionalne zakonodaje v sektorju prometa . Usklajevanje zakonodaje je doseglo visoko raven v sektorjih letalskega, pomorskega in cestnega prometa. Napredka ni bilo pri odpiranju trga železniških storitev in na področju varnosti. Pomanjkljiva komunikacija med centri za kontrolo zračnega prometa v Turčiji in Republiki Ciper še naprej resno ogroža zračno varnost. V sektorju pomorskega prometa ni bilo napredka glede pristopanja k mednarodnim konvencijam. Upravne zmogljivosti in zmogljivost izvajanja ostajajo omejene.
Energeetika valdkonnas on häid edusamme tehtud elektrienergiat, taastuvenergiat ja energiatõhusust ning varustuskindlust käsitlevate õigusaktide vastavusse viimisel. Täiendavaid jõupingutusi on vaja maagaasi, tuumaenergia, tuumaohutuse, kiirguskaitse ja riigiabi valdkonnas.
V energetskem sektorju je bil napredek dober pri usklajevanju nacionalne zakonodaje na področjih električne energije, obnovljivih virov energije in energetske učinkovitosti, pa tudi zanesljivosti oskrbe. Nadaljnja prizadevanja so potrebna na področjih naravnega plina, jedrske energije, jedrske varnosti, varstva pred sevanjem in državnih pomoči.
Teatavaid edusamme tehti maksunduse vastavusse viimisel, eelkõige seoses tubakatooteid käsitlevate diskrimineerivate meetmete kõrvaldamisega. Alkohoolsete jookide aktsiisimaksu tõstmine on aga vastuolus komisjoniga kokkulepitud tegevuskavaga, mille järgimine on ühinemisläbirääkimistel edasiste edusammude tegemise peatingimuseks. Jätkati jõupingutusi maksuameti tegevuse tõhustamiseks, varimajanduse vastu võitlemiseks ning maksude vabatahtliku tasumise suurendamiseks. Otsese ja kaudse maksustamise valdkonnas edusamme peaaegu ei tehtud.
Na področju obdavčenja je bilo doseženega nekaj napredka pri usklajevanju nacionalne zakonodaje, zlasti glede odpravljanja diskriminatornih praks v zvezi s tobakom. Toda povišanja trošarin za alkoholne pijače niso v skladu z akcijskim načrtom, ki je bil dogovorjen s Komisijo in je glavna zahteva za nadaljnje napredovanje pristopnih pogajanj. Nadaljevala so se prizadevanja za okrepitev davčne uprave, boj proti neformalni ekonomiji in okrepitev prostovoljnega izpolnjevanja predpisov. Na področju neposrednega in posrednega obdavčenja je težko poročati o kakršnem koli napredku.
Majandus- ja rahapoliitika valdkonnas on ettevalmistused hästi edenenud. Õigusaktide vastavusse viimisel on vaja jõupingutusi jätkata. See hõlmab eelkõige keskpanga täielikku sõltumatust ning avalikule sektorile finantsturgudele eelisjuurdepääsu andmise keelustamist.
Priprave v zvezi z gospodarsko in monetarno politiko dobro napredujejo. Treba si je prizadevati za nadaljnje usklajevanje nacionalne zakonodaje. To se nanaša zlasti na popolno neodvisnost centralne banke in prepoved privilegiranega dostopa javnih organov do finančnih institucij.
Häid edusamme on tehtud statistika valdkonnas, kus õigusaktide vastavusse viimine on üldiselt hästi edenenud. TurkStat parandas statistilise süsteemi koordineerimist. Häid edusamme tehti seoses äriregistri ja valdkondliku statistikaga. Vastavusse viimist tuleb jätkata rahvamajanduse arvepidamise ja põllumajandusstatistika valdkonnas.
Dober napredek je bil dosežen na področju statistike , na katerem je raven uskladitve nacionalne zakonodaje na splošno napredovala. TurkStat je nadalje izboljšal usklajevanje statističnega sistema. Dober napredek je bil dosežen glede poslovnega registra in sektorske statistike. Nadaljnje usklajevanje je potrebno na področjih nacionalnih računov in kmetijske statistike.
Türgi on sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas õigustikuga vastavusse viimiseks teinud teatavaid edusamme. Põhiseaduse muudatuste paketiga parandatakse märkimisväärselt sotsiaalset dialoogi avalikus sektoris ning sillutatakse naiste, laste, vanurite ja puuetega inimeste suhtes teed positiivse diskrimineerimise suunas. Õigusaktide vastavusse viimise üldine tase on siiski piiratud ning suurendada tuleb ka haldussuutlikkust. Ametiühinguõiguste täielik tagamine kooskõlas ELi standardite ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega on veel saavutamata. Seoses deklareerimata töö, naiste madala tööhõivemäära ning töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide jõustamisega eksisteerib mitmeid probleeme. Puudulik on ka vaesusevastast võitlust käsitlev üldine poliitikaraamistik.
Turčija je nekoliko napredovala pri usklajevanju nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na področju socialne politike in zaposlovanja . Sveženj ustavnih sprememb prinaša precejšnja izboljšanja na področju socialnega dialoga v javnem sektorju in utira pot pozitivni diskriminaciji žensk, otrok, starejših in invalidov. Toda na splošno ostaja usklajevanje nacionalne zakonodaje omejeno in upravne zmogljivosti je treba okrepiti. Reforma, da se v celoti dosežejo pravice sindikatov v skladu s standardi EU in konvencijami Mednarodne organizacije dela, še ni končana. Obstaja več problemov v zvezi z neprijavljenim delom, nizkimi stopnjami zaposlenosti žensk ter izvrševanjem zakonodaje, ki ureja zdravje in varnost. Manjka tudi splošni okvir politike za boj proti revščini.
Täiendavaid edusamme tehti ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonnas, kus vastavusse viimise tase on piisavalt hea. Kõnealused edusammud on seotud reformistrateegia ja tegevuskavaga, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika instrumentide laiema kättesaadavusega ning valdkondlike strateegiate ja tegevuskavade heakskiitmisega. Piiratud edusamme saavutati ettevõtluskeskkonna arendamisel, jätkuvaid jõupingutusi tehti järelevalve ja hindamise valdkonnas.
Nadaljnji napredek je bil dosežen na področju podjetniške in industrijske politike , na katerem je usklajenost nacionalne zakonodaje zadostna. Ta napredek se nanaša na industrijsko strategijo in akcijski načrt, širšo dostopnost instrumentov podjetniške in industrijske politike ter sprejetje sektorskih strategij in časovnih načrtov. O delnih izboljšanjih se lahko poroča v zvezi s poslovnim okoljem, prizadevanja pa se nadaljujejo na področju spremljanja in vrednotenja.
Edusamme tehti üleeuroopaliste võrkude valdkonnas. Türgi on üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevatel läbirääkimistel hästi edenenud. Teatavaid edusamme võib täheldada energiavõrkude valdkonnas.
V zvezi z vseevropskimi omrežji je bil dosežen napredek. Turčija je zlasti dosegla, da so pogajanja o prihodnjem vseevropskem prometnem omrežju na dobri stopnji. Poroča se lahko o nekolikšnem napredku glede energetskega omrežja.
Ebaühtlasi edusamme tehti regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas. Eelkõige viidi lõpule ühinemiseelse abi rahastamisvahendi III ja IV komponendi rakendamiseks vajaliku õigusliku ja institutsioonilise raamistiku koostamine. Paranes piirkondliku tasandi sidusrühmade osalemine projektide esitamise süsteemi ettevalmistamisel. Riiklikul tasandil on vaja suurendada ühinemiseelsete vahendite rakendamisel osalevate ametiasutuste haldussuutlikkust, et nimetatud vahendite kasutamine oleks võimalikult tõhus ning sellega valmistataks Türgit ette ka struktuurifondide kasutamiseks.
Na področjih regionalne politike in usklajevanja strukturnih instrumentov je bil dosežen napredek, čeprav ni bil enakomeren. Zaključen je bil zlasti zakonodajni in institucionalni okvir za izvajanje komponent III in IV instrumenta za predpristopno pomoč. Sodelovanje lokalnih in regionalnih zainteresiranih strani pri pripravi vrste projektov se je izboljšalo. Na nacionalni ravni je še vedno treba izboljšati upravne zmogljivosti institucij, sodelujočih pri izvrševanju predpristopnih sredstev EU, da se doseže njihova učinkovitejša uporaba in da se Turčijo pripravi tudi na uporabo strukturnih skladov.
Üldiselt on edusamme tehtud kohtusüsteemi valdkonnas. Kohtunike ja prokuröride kõrge nõukogu koosseisu käsitlenud põhiseaduse muudatuste vastuvõtmine on positiivne areng. Sama kehtib ka sõjaväekohtute pädevuse piiramise kohta. Rakendusaktide ettevalmistamis- ja vastuvõtmisprotsessi ajal tuleb sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga üldisemalt luua tõhus dialoog. Kõnealuste reformide rakendamine vastavalt Euroopa standarditele on väga tähtis. Korruptsioonivastase võitlusega seoses tehti edusamme ulatusliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava väljatöötamise näol. Edusamme tehti ka nimetatud strateegia ja tegevuskava järelevalve ja kontrollimise eest vastutava ametiasutuse loomisel. Kõnealuses küsimuses on vajalik siiski tõhus rakendamine ning Türgi peab hakkama uurimiste läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel tulemusi saavutama.
Na splošno je bil na področju sodstva dosežen napredek. Sprejetje ustavnih sprememb o sestavi visokega sodnega sveta in tožilstva je pozitiven korak. To drži tudi za omejitev pristojnosti vojaških sodišč. Med postopkom priprave in sprejetja zakonodaje bo treba vzpostaviti učinkovit dialog z vsemi zainteresiranimi stranmi in civilno družbo na splošno. Ključno bo izvajanje navedenih reform v skladu z evropskimi standardi. V zvezi z bojem proti korupciji je bil dosežen napredek glede priprave celovite protikorupcijske strategije in akcijskega načrta. Napredovalo je ustanavljanje organa za nadzor in spremljanje njunega izvajanja. Toda izvajanje mora biti učinkovito in Turčija mora pridobiti izkušnje pri preiskavah kaznivih dejanj, vlaganju obtožnic in obsodbah za kazniva dejanja.
Ebaühtlasi edusamme tehti õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. Olulisi edusamme tehti ELi ja Türgi vahelist tagasivõtulepingut käsitlevate läbirääkimiste lõpetamiseks. Vaja on luua selge institutsiooniline korraldus ning rände ja varjupaiga valdkonna jaoks on vaja eraldada piisavad vahendid. Teatavaid edusamme on tehtud uimastite ja tollinduse alases koostöös . Piiratud edusamme saavutati välispiiride ja Schengeni ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga seotud küsimustes. Väikseid edusamme on tehtud viisapoliitika valdkonnas. Edusamme ei tehtud õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades käsitlevas valdkonnas. Üldiselt on väga oluline õigusaktide eelnõude kiire vastuvõtmine ja allakirjutatud rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine.
Na področju pravice, svobode in varnosti je bil dosežen napredek, čeprav ni bil enakomeren. V zvezi z zaključevanjem pogajanj o sporazumu o ponovnem sprejemu med EU in Turčijo je bil dosežen znaten napredek. Pojavlja se potreba po jasnih institucionalnih ureditvah in zadostnih virih na področju migracij in azila. Na področju drog in carinskega sodelovanja se lahko poroča o nekolikšnem napredku. O delnem napredku pa se lahko poroča na področjih zunanjih meja in schengenskega pravnega reda ter organiziranega kriminala in terorizma. Na področju vizumske politike je bil dosežen majhen napredek. Na področju pravosodnega sodelovanja v kazenskih in civilnih zadevah ni bilo napredka. Na splošno sta ključna hitro sprejetje osnutka zakonodaje in ratifikacija podpisanih mednarodnih sporazumov.
Hästi on kulgenud Türgi ettevalmistused teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning häid edusamme on saavutatud integreerumisel Euroopa teadusruumi. Türgi raamprogrammides osaluse ja edukuse määr on tõusmas. Käesoleva taseme säilitamiseks kogu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vältel on vaja teha täiendavaid jõupingutusi.
Turčija je na področju znanosti in raziskav dobro pripravljena in dober napredek je bil dosežen glede vključevanja v evropski raziskovalni prostor. Na splošno sta stopnja sodelovanja Turčije v okvirnih programih in stopnja njene uspešnosti v njih v vzponu. Nadalje si je treba prizadevati za ohranjanje teh stopenj v okviru sedmega okvirnega programa za raziskave in tehnološki razvoj.
Teatavaid edusamme tehti hariduse ja kultuuri valdkonnas, eelkõige seoses haridusega . Koolis käivate laste üldarv kasvas jätkuvalt, paranes ka sooline jaotuvus, samuti paranesid Türgi tulemused ELi ühtsete võrdlusalustega võrreldes. Kultuurivaldkonnas tehti teatavaid edusamme, kuid õigusaktide vastavusse viimisel jäi olukord muutumatuks.
Na področju izobraževanja in kulture je bilo doseženega nekaj napredka, zlasti na prvem področju. Skupni vpis v šole se je še naprej povečeval z rahlimi izboljšavami na področju enakosti spolov in Turčija je nadalje izboljševala svojo uspešnost glede na skupna merila EU. Na področju kulture je bilo doseženega nekaj napredka, ni ga pa bilo pri usklajevanju nacionalne zakonodaje.
Keskkonna valdkonnas toimusid edusammud õigusaktide vastavusse viimisel. Türgi tegi häid edusamme jäätmekäitluse valdkonnas, horisontaalsete õigusaktide, õhu- ja veekvaliteedi, tööstussaaste, kemikaalide ja haldussuutlikkuse valdkonnas aga jäid edusammud piiratuks. Kliimamuutuste valdkonnas jäid Türgi edusammud paraku väga piiratuks ning looduskaitse valdkonnas ei toimunud mingisugust arengut. Türgi tegi edusamme haldussuutlikkuse suurendamisel, määrates kindlaks koordineerimismehhanismid. Investeeringuid tuleb suurendada.
Na področju okolja je usklajevanje nacionalne zakonodaje nadalje napredovalo. Turčija je dobro napredovala na področju ravnanja z odpadki, medtem ko se lahko poroča o delnem napredku v zvezi s horizontalno zakonodajo, kakovostjo zraka in vode, industrijskim onesnaževanjem, kemikalijami in upravnimi zmogljivostmi. Toda Turčija je dosegla zelo omejen napredek v zvezi s podnebnimi spremembami, nič pa ni napredovala na področju varstva narave. Turčija je napredovala v zvezi z upravnimi zmogljivostmi, tako da je vzpostavila mehanizme usklajevanja. Povečati je treba naložbe.
Teatavaid edusamme tehti tarbijakaitse ja tervishoiu õigustiku vastavusse viimisel. Suurendada tuleb aga haldussuutlikkust. Jõupingutuste tegemine peab jätkuma tarbijakaitse valdkonnas, et tugevdada tarbijaliikumist ning tagada vajalik jõustamine. Sidusrühmade vaheline koordineerimine ja koostöö on jätkuvalt nõrk. Häid edusamme tehti rahvatervise valdkonda käsitlevate õigusaktide vastavusse viimisel. Õiguste jõustamine on paraku siiski puudulik.
Nekaj napredka je bilo doseženega v zvezi z usklajevanjem nacionalne zakonodaje s pravnim redom EU na področjih varstva potrošnikov in zdravja . Toda treba je povečati upravne zmogljivosti. Bolj si je treba prizadevati na področju varstva potrošnikov, za okrepitev potrošniškega gibanja in zagotovitev ustreznega izvrševanja predpisov. Usklajevanje in sodelovanje med zainteresiranimi stranmi ostaja slabo. Dosežen je bil dober napredek pri usklajevanju nacionalne zakonodaje na področju javnega zdravja. Toda izvrševanje še vedno ni zadostno.
Tollinduse valdkonnas on vastavusse viimise tase kõrge nii õigusaktide kui ka haldussuutlikkus osas. Õigustikuga on vastuolus aga riiki sisenemise punktides asuvad tollimaksuvabad kauplused ning ELis vabaringluses olevate kaupade importijatele kehtestatud nõuded esitada teave kaubapäritolu kohta enne tollivormistust. Vastavusse viimist ootavad vabakaubanduspiirkondi, järelevalvet ja tariifikvoote käsitlevad õigusaktid. Täiendavaid jõupingutusi on vaja riskipõhiste kontrollide ning lihtsustatud menetluste tõhustamiseks, et lihtsustada seaduslikku kaubandust ning vähendada füüsilist kontrollimist. Intellektuaalomandiõiguste ning võltsitud kaupade vastase võitluse tõhusa jõustamisega seoses võetud kohustusi tuleb täita.
Na področju carin je stopnja usklajenosti visoka, tako glede zakonodaje kot upravnih zmogljivosti. Toda brezcarinske prodajalne na mejnih prehodih in zahteve, da morajo uvozniki proizvodov, ki so v EU v prostem prometu, pred carinjenjem zagotoviti informacije o poreklu, niso v skladu s pravnim redom EU. Zakonodajo o prostih conah, nadzoru in tarifnih kvotah je treba še uskladiti. Nadalje si je treba prizadevati za izboljšanje kontrol, ki temeljijo na oceni tveganja, in poenostavljenih postopkov za omogočanje zakonitega trgovanja in zmanjšanje fizičnega nadzora. Treba je spoštovati zaveze glede učinkovitega izvrševanja pravic intelektualne lastnine in boja proti ponarejenemu blagu.
Türgi on välissuhete valdkonnas saavutanud kõrge vastavusse viimise taseme. Tööd tuleb jätkata mitmes valdkonnas, eelkõige seoses üldiste soodustuste süsteemi geograafilise katvusega.
Turčija je dosegla visoko stopnjo usklajenosti na področju zunanjih odnosov . Toda na številnih področjih je potrebno še nadaljnje delo, zlasti v zvezi z geografsko pokritostjo splošnega sistema preferencialov.
Jätkatud on õigusaktide vastavusse viimist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga . Türgi on pidanud ELiga dialoogi ja konsulteerinud välispoliitilistes küsimustes. Türgi ei olnud ELiga ühel meelel ÜRO Julgeolekunõukogus Iraani suhtes kehtestavate täiendavate sanktsioonide suhtes. Türgi tegi jõupingutusi suhete parandamiseks naaberriikidega, nagu Iraak (sealhulgas kurdide piirkondliku valitsusega) ja Süüria. Gaza laevastiku kriisi järel halvenesid järsult suhted Iisraeliga. Armeeniaga suhete normaliseerimiseks alla kirjutatud protokollid on siiani ratifitseerimata.
Usklajevanje nacionalne zakonodaje s skupno zunanjo in varnostno politiko EU se je nadaljevalo. Turčija si je z EU prizadevala za dialog in posvetovanje glede zunanjepolitičnih vprašanj. V varnostnem svetu ZN ni bila usklajena z EU glede dodatnih sankcij proti Iranu. Turčija si je prizadevala za izboljšanje nadaljnjih odnosov s sosednjimi državami, kot sta Irak, vključno s kurdsko regionalno vlado, in Sirija. Odnosi z Izraelom so se precej poslabšali zaradi dogodka, povezanega s konvojem v Gazi. Protokoli, podpisani z Armenijo, za normalizacijo odnosov še niso ratificirani.
Türgi toetab olulisel määral ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) ning soovib intensiivsemalt osaleda ÜJKP meetmete võtmisel. Küsimus „Berlin Plus” kokkulepetest kaugemale mineva, kõiki ELi liikmesriike hõlmava ELi ja NATO vahelise koostöö kohta on endiselt lahendamata. Türgi ei ole viinud oma õigusakte vastavusse ELi seisukohaga Wassenaari kokkuleppes osalemise kohta.
Turčija je znatno prispevala k skupni varnostni in obrambni politiki EU, zavzemala se je tudi za večjo vključenost v njene dejavnosti. Vprašanje sodelovanja med EU in NATO, v katero bi bile vključene vse države članice EU in bi presegalo dogovor Berlin Plus, je treba še rešiti. Turčija se ni uskladila s stališčem EU o članstvu v Wassenaarskem sporazumu.
Finantskontrolli valdkonnas on tehtud piiratud edusamme, ehkki õigusaktide vastavusse viimine on kõnealuses valdkonnas võrdlemisi hästi edenenud. Avaliku sektori finantsjuhtimise ja -kontrolli seaduse rakendamiseks vajalikud õigusaktid on kehtestatud, kuid avaliku sektori sisefinantskontrolli käsitlev poliitiline dokument ja asjaomane tegevuskava tuleb läbi vaadata. Türgi riigikontrolli käsitlev läbivaadatud seadus, millega viiakse välisauditid kooskõlla asjaomaste rahvusvaheliste standarditega, ei ole veel vastu võetud. Türgi pettusevastase võitluse koordineerimise süsteem ei ole veel toimivaks võrgustikuks kujunenud. Komisjoniga euro võltsimise eest kaitsmiseks toimuvate kontaktide jaoks on vaja luua alalised struktuurid. Finants- ja eelarvesätete valdkonnas on Türgi teinud häid edusamme poliitika vastavusse viimisel õigustiku põhimõtete ja institutsioonidega. Omavahendeid käsitleva õigustiku osas on ettevalmistused siiski alles algusjärgus.
O delnem napredku se lahko poroča na področju finančnega nadzora , na katerem je že opaziti precej visoko raven uskladitve. Zakonodaja za izvajanje zakona o javnem finančnem upravljanju in nadzoru je vzpostavljena, dokument o politiki notranjega nadzora javnih financ in akcijski načrt pa je treba pregledati. Spremenjeni zakon o turškem računskem sodišču, ki zunanjo revizijo usklajuje z ustreznimi mednarodnimi standardi, še ni bil sprejet. Turška mreža AFCOS še ne deluje. Za stike s Komisijo na področju zaščite evra pred ponarejanjem je treba vzpostaviti stalne strukture. Uskladitev Turčije z osnovnimi načeli in institucijami pravnega reda EU na področju finančnih in proračunskih določb je dobro napredovala, čeprav je pripravljenost na področju pravnega reda EU glede lastnih sredstev na začetni stopnji.
Island
Islandija
Islandi esimene eduaruanne kinnitab komisjoni 2010. aasta veebruari arvamuses esitatud hinnangut, et Island täidab poliitilisi kriteeriume. Island on tugevate institutsioonide ja sügavalt juurdunud esindusdemokraatia traditsioonidega toimiv demokraatia. Riigi kohtusüsteem on tugevatel alustel ning seal töötavad kõrge professionaalse tasemega kohtunikud. Inimõiguste ja vähemuste kaitse osas tagab Island jätkuvalt põhiõiguste täitmise, samuti on inimõiguste kaitsel tagatud kõrgetasemeline koostöö rahvusvaheliste mehhanismidega.
Prvo poročilo o napredku Islandije potrjuje oceno iz mnenja Komisije iz februarja 2010, da Islandija izpolnjuje politična merila. Islandija je delujoča demokratična država s trdnimi institucijami in z močno ukoreninjenimi tradicijami predstavniške demokracije. Pravosodni sistem države je dobro vzpostavljen in sodstvo je na visoki ravni. Na področjih človekovih pravic in varstva manjšin Islandija še naprej varuje temeljne pravice in zagotavlja visoko raven sodelovanja z mednarodnimi mehanizmi za varstvo človekovih pravic.
Arvamusega tuvastati siiski ka mitmed puudused. Aruandes kinnitatakse, et Island on võtnud puuduste kõrvaldamiseks meetmeid.
Toda v mnenju je navedenih tudi več pomanjkljivosti. Poročilo potrjuje, da je Islandija sprejela nekaj ukrepov za njihovo odpravo.
Poliitiliste kriteeriumide osas oli valitsuskoalitsioon aruandlusperioodi vältel stabiilne vaatamata raskele majanduslikule olukorrale ning Islandi poliitiliste jõudude ja elanikkonna lahknevatele vaadetele ELiga ühinemise küsimuses. Toetus ühinemisprotsessile on aruandlusperioodi lõpuks suurenenud, elanikkonna enamus sooviks alustada ühinemisläbirääkimisi.
V zvezi s političnimi merili je vladna koalicija v obdobju poročanja kljub težkemu gospodarskemu položaju ter razhajajočim se stališčem islandskih političnih sil in prebivalcev o možnosti pristopa k EU ostala stabilna. Podpora pristopnemu procesu se je ob koncu obdobja poročanja vseeno povečala in večina je bila naklonjena izvedbi pristopnih pogajanj.
Teatavaid edusamme on tehtud Islandi pangandussüsteemi kokkuvarisemise eest vastutavate otsustajate kindlaksmääramisel ning selle poliitiliste ja halduslike tagajärgede kõrvaldamisel. Tegemist on Islandi demokraatlike institutsioonide toimimise märkimisväärse omapäraga. 2010. aasta aprillis avaldatud sõltumatu eriuurimiskomisjoni aruandes esitatakse finantssüsteemi stabiliseerimiseks ja järelevalve suurendamiseks mitu soovitust. Eriprokuratuur jätkas finantskriisi järel samaaegselt mitme uurimise läbiviimist.
Doseženo je bilo nekaj napredka glede ugotavljanja akterjev, odgovornih za sesutje islandskega bančnega sistema, ter odpravljanja njegovih političnih in upravnih posledic. To je pomembna značilnost delovanja islandskih demokratičnih institucij. Na podlagi poročila neodvisne posebne preiskovalne komisije, objavljenega aprila 2010, je bilo pripravljenih več priporočil za stabilizacijo finančnega sistema in povečanje nadzora nad njim. Hkrati je posebno tožilstvo po krizi še naprej izvajalo več preiskav.
Häid edusamme tehti huvide konflikti ja parteide rahastamist käsitleva õigusliku raamistiku edasisel tõhustamisel. Kohtusüsteemi käsitlevasse seadusesse tehti muudatus, et muuta kohtunike ametisse nimetamist, eesmärgiga tugevdada täiendavalt kohtusüsteemi sõltumatust. Eriuurimiskomisjoni soovituste, huvide konflikti käsitleva muudetud raamistiku ning kohtunike ametisse nimetamist käsitlevate läbivaadatud menetluste rakendamine on käimas. Kõnealuste meetmete mõju tuleb hinnata hiljem.
Dober napredek je bil dosežen v zvezi z nadaljnjim izboljšanjem pravnega okvira, ki ureja konflikte interesov in financiranje političnih strank. Da bi se nadalje povečala neodvisnost sodstva , so se s spremembo zakona o sodiščih spremenila pravila o imenovanju sodnikov. Izvajajo se priporočila posebne preiskovalne komisije, spremenjen okvir o konfliktu interesov in spremenjeni postopki o imenovanju sodnikov. Učinek teh ukrepov bo treba pregledati pozneje.
Nii valitsus kui ka parlament on oma tööd teinud hästi. Valitsus võttis meetmeid avaliku halduse tõhususe suurendamiseks Üldise ühinemisprotsessi koordineerimise eest vastutavate läbirääkimiskomisjonide töö kulges sujuvalt.
Tako vlada kot parlament sta še naprej dobro delovala. Vlada si je prizadevala za nadaljnjo okrepitev javne uprave . Pogajalski odbori, pristojni za usklajevanje celotnega pristopnega procesa, nemoteno delujejo.
Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon on siiani ratifitseerimata.
Okvirno konvencijo Sveta Evrope za varstvo narodnih manjšin je treba še ratificirati.
Islandi majandust tabas sügav ja pikk langus ning selle isegi mõõdukas taastumine on siiani kahtluse all. Suurenenud on tööpuudus ning riigi rahanduse olukord on suurenenud eelarvepuudujäägi ning niigi suure valitsemissektori võla olulise kasvu tõttu märgatavalt halvenenud. Teisalt aga on inflatsioon järk-järgult ja stabiilselt alanenud. Range makromajanduspoliitika keskendub vahetuskursi stabiliseerimisele ning eelarve konsolideerimisele. Peamisteks probleemideks on siiani mittetoimiv finantssektor ning ulatuslik erasektori bilansi tasakaalustamatus koos väga suure välisvõlaga. IMFi programmi täitmine kulgeb sujuvalt.
Gospodarstvo Islandije je prizadela globoka in dolga recesija ter obeti, da bi vsaj malo okrevalo, niso zanesljivi. Brezposelnost se je povečala in javne finance so se opazno poslabšale z višjimi fiskalnimi primanjkljaji in precejšnjim porastom javnega dolga, ki je bil že prej visok. Po drugi strani se inflacija postopoma in stalno znižuje. Previdna kombinacija makroekonomske politike se osredotoča na stabilizacijo enega menjalnega tečaja in fiskalno konsolidacijo. Glavne izzive predstavljajo finančni sektor, ki še vedno ne deluje pravilno, razširjene neuravnotežene bilance stanja v zasebnem sektorju in tudi zelo visok zunanji dolg. Program Mednarodnega denarnega sklada napreduje.
Majanduslike kriteeriumide alusel võib Islandit pidada toimiva turumajandusega riigiks. Finantssektori nõrkus ja kapitali liikumise piirangud takistavad siiski veel ressursside efektiivset jaotumist. Island võib keskmise tähtaja jooksul taastada oma suutlikkuse tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega juhul, kui ta jätkab asjakohase makromajandusliku poliitika ja struktuurireformidega praeguste struktuuriliste puudujääkide kõrvaldamist.
Glede na gospodarska merila se lahko Islandija šteje za delujoče tržno gospodarstvo. Toda slabosti finančnega sektorja in omejitve pretoka kapitala še vedno ovirajo učinkovito dodeljevanje sredstev. Islandija bi lahko srednjeročno znova pridobila sposobnost spopadanja se s pritiski konkurence in tržnimi silami na enotnem trgu, če bi nadalje odpravljala obstoječe strukturne slabosti z ustreznimi makroekonomskimi politikami in strukturnimi reformami.
Poliitiliselt on üldjoontes asjakohaselt reageeritud ning sellega on toetatud kõrgema makromajandusliku stabiilsuse taastamist, kuigi majanduskasvu kiire taastumise lootus ei ole kindel. Jätkus eelarve konsolideerimine, eelarvepuudujääk on hakanud vähenema ning valitsussektori võlg on restruktureeritud, et parandada riigi mainet ning vähendada vahetuskursist tulenevaid riske. Inflatsioon vähenes ning peamiseid intressimäärasid on järk-järgult langetatud. Suurem kaubandusbilansi ülejääk on toetanud omavääringu mõningast tugevnemist. Välisvaluutareservid on suurenenud, kuid see saavutati peamiselt ametliku välisrahastamise abil. Tööturg säilitas paindlikkuse ning tööhõivemäär on suhteliselt kõrge. Riigi üldine infrastruktuur on heal tasemel, tema käsutuses on piisavad loodusvarad ning hea haridusega rahvastik.
Odgovor politike je na splošno ustrezen in podpira ponovno vzpostavitev večje makroekonomske stabilnosti, čeprav obeti, da bo mogoče gospodarsko rast hitro obnoviti, še vedno niso zanesljivi. Fiskalna konsolidacija se je nadaljevala, fiskalni primanjkljaji so se začeli zmanjševati in javni dolg se prestrukturira, da bi se reguliral njegov profil in zmanjšala tveganja zaradi menjalniškega tečaja. Inflacija se je zmanjšala in glavne obrestne mere so se postopoma znižale. Večji trgovinski presežek je povzročil rahlo povišanje vrednosti domače valute. Devizne rezerve so se povečale, vendar predvsem na podlagi uradnega zunanjega financiranja. Trg dela je ostal prožen in stopnje delovne aktivnosti sorazmerno visoke. Država ima dobro osnovno infrastrukturo, bogate naravne vire in dobro izobraženo prebivalstvo.
Riigi majandus kannatab siiani finantskrahhist tulenevate mõjude all. Riigi rahanduse olukorra parandamiseks tuleb kulutusi olulisel määral vähendada. Riigi rahandus kannatab finantssektori probleemidest tulenevate märkimisväärsete tingimuslike kohustuste all, valitsussektori üldine võlatase ulatub peaaegu 90 %ni SKPst. Vaatamata palkade kohandamisele on töötus oluliselt suurenenud. Pangandussektori ümberkorraldamine on edenenud, kuid pangad kannatavad siiani varade halva kvaliteedi all, mis pärsib nende võimet majandust rahastada. Ulatuslik erasektori bilansi tasakaalustamatus ohustab finantsstabiilsust. Lisaks sellele tekitasid ebakindlust ülemkohtu otsused, millega kuulutati välisvaluuta alusel indekseeritud laenud ebaseaduslikuks. See hõlmas eelkõige ettevõtlussektorit. See võib kohalike pankade finantsolukorda veelgi nõrgestada, kuna nad peaksid laenajate asemel lisakoormat kandma. Ettevõtlussektori laenude restruktureerimise protsess on kulgenud aeglaselt ning võla suurus piirab uute investeeringute tegemist ning takistab majanduse taastumist. Investeeringud ulatuslikesse infrastruktuuriprojektidesse on poliitiliste arutelude ja vahendite puuduse tõttu siiani läbivaatamisel. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad jätkuvalt negatiivselt kapitali kontrollid, suhteliselt kõrged intressimäärad ning raske juurdepääs rahastamisele, eelkõige VKEde puhul.
Toda gospodarstvo se še vedno bori z učinki finančnega zloma. Za javne finance ostaja izziv ostro zmanjševanje stroškov, nanje pa vplivajo tudi precejšnje pogojne obveznosti, ki so povezane s težavami finančnega sektorja, z bruto javnim dolgom v vrednosti 90 % BDP. Brezposelnost se je kljub prilagoditvi realnih plač opazno povečala. Nadaljevala se je obnova bančnega sektorja, toda banke še vedno trpijo zaradi slabe kakovosti sredstev, ki slabi njihovo sposobnost financiranja gospodarstva. Razširjene neuravnotežene bilance stanja v zasebnem sektorju ogrožajo finančno stabilnost. Poleg tega so sodbe vrhovnega sodišča, s katerimi so posojila, indeksirana z vrednostjo tuje valute, opredeljena kot nezakonita, ustvarile negotovost, zlasti glede obravnave posojil gospodarskemu sektorju. To bi lahko nadalje oslabilo finančni položaj domačih bank, saj bi te namesto posojilojemalcev morale nositi dodatno breme. Postopek prestrukturiranja dolga gospodarskega sektorja je napredoval počasi in velik dolg omejuje obseg novih naložb, kar zavira okrevanje. Naložbe v velike infrastrukturne projekte se zaradi političnih razprav in pomanjkanja sredstev še preučujejo. Poslovno okolje še obremenjujejo nadzori kapitala, sorazmerno visoke obrestne mere in težak dostop do financiranja, zlasti za mala in srednja podjetja.
Käesolevas esimeses eduaruandes hinnati Islandi liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise võimet Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) osalemise taustal ning arvestades EMP raames tehtud erandeid. Üldine valmisolek täita ELi õigustiku tingimusi on jätkuvalt hea, eelkõige Islandi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise tõttu.
V prvem poročilu o napredku je bila ocenjena sposobnost Islandije, da prevzame obveznosti članstva ob upoštevanju njenega sodelovanja v Evropskem gospodarskem prostoru in oprostitev, odobrenih v njegovem okviru. Splošna raven pripravljenosti na izpolnjevanje zahtev pravnega reda EU ostaja dobra, zlasti zaradi sodelovanja Islandije v Evropskem gospodarskem prostoru.
Lahendamata on Icesave´i vaidlus. 2010. aasta märtsis korraldatud referendumil lükati tagasi seadus, mis käsitles Ühendkuningriigi ja Madalmaade valitsuste antud laenudele riikliku tagatise andmist. Kõnealuste laenudega hüvitati summad, mis olid kaduma läinud nimetatud riikide kodanikele, kellel oli Icesave´is säästuhoius. EFTA järelevalveasutus saatis Islandi valitsusele 2010. aasta mais ametliku teatise, algatades sellega Islandi vastu rikkumismenetluse, väites et Island rikkus hoiuste tagamise skeemide direktiivi, jättes Icesave´i Madalamaade ja Ühendkuningriigi filiaali hoiustajad ilma minimaalse tagatiseta. Euroopa Komisjon jagab EFTA järelevalveasutuse analüüsis väljendatud seisukohti. Kolme valitsuse esindajate läbirääkimised ei ole siiani tulemusi andnud.
Spor, povezan z banko Icesave, še ni rešen. Predlog zakona, ki dovoljuje državno jamstvo za posojila, ki jih dodelita vladi Združenega kraljestva in Nizozemske za zneske, ki sta jih zagotovili svojim državljanom z varčevalnimi računi na banki Icesave, je bil zavrnjen na referendumu marca 2010. Nadzorni organ Efte je islandski vladi maja 2010 poslal uradni opomin in tako naredil prvi korak v postopku za ugotavljanje kršitev proti Islandiji z obrazložitvijo, da je ta država kršila direktivo o sistemih zajamčenih vlog, ker vlagateljem v podružnicah Icesave na Nizozemskem in v Združenem kraljestvu ni zagotovila minimalnega jamstva. Evropska komisija se strinja s pravno analizo nadzornega organa Efte. Pogajalska prizadevanja predstavnikov treh vlad so še brez rezultatov.
Ettevalmistused liikmesusest tulenevate kohustuste täitmiseks keskmise pikkusega ajavahemikus jätkusid osaliselt EMPga hõlmatud valdkondades ning samuti ka peatükkides, mis ei ole EMPga hõlmatud. Island on oma õigusaktid suures osas vastavusse viinud ning kohaldab EMPga hõlmatud valdkondades olulist osa õigustikust. Sellisteks valdkondadeks on kaupade ja töötajate vaba liikumine, asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus, kapitali vaba liikumine, riigihanked, äriühinguõigus, intellektuaalomandiõigus, konkurents, finantsteenused ning infoühiskond ja meedia.
Priprave na srednjeročni prevzem obveznosti članstva so se nadaljevale na področjih, ki so v delni pristojnosti nadzornega organa Efte in v poglavjih, ki niso v njegovi pristojnosti. Islandija je še vedno v veliki meri usklajena s pravnim redom EU in uporablja znaten del pravnega reda EU na področjih, za katera je pristojen nadzorni organ Efte, kot so prost pretok blaga, prosto gibanje delavcev, pravica do ustanavljanja in svoboda opravljanja storitev, prost pretok kapitala, javna naročila, pravo družb, pravo intelektualne lastnine, konkurenca, finančne storitve ter informacijska družba in mediji.
Siiski peavad jätkuma jõupingutused eelkõige nende valdkondade ELi õigustikuga vastavusse viimiseks, mis ei ole hõlmatud EMPga, ning samuti selleks, et tagada rakendamine ja jõustamine. Tuleks märkida, et ühinemisprotsessis põhjustavad suure tõenäosusega probleeme järgmised valdkonnad: finantsteenused, põllumajandus ja maaelu areng, kalandus, kapitali vaba liikumine ja keskkond.
Toda prizadevanja za nadaljnjo uskladitev s pravnim redom EU, zlasti na področjih, za katera ni pristojen nadzorni organ Efte, in za zagotovitev njegovega izvajanja ter izvrševanja je treba nadaljevati. Poudariti je tudi treba, da bodo naslednja področja predvidoma predstavljala izzive v pristopnem procesu: finančne storitve, kmetijstvo in razvoj podeželja, ribištvo, prost pretok kapitala in tudi okolje.
Valitsuse jõupingutused majandus- ja finantskriisi mõjude kõrvaldamiseks viis suurte eelarvekärbeteni. Oluline on tagada, et jätkuks vahendeid ELiga ühinemise protsessiga seotud vajalike ettevalmistuste tarbeks.
Vlada je v okviru prizadevanj, da obravnava učinek gospodarske in finančne krize, precej znižala proračunska sredstva. Usmeriti se je treba v zagotavljanje, da bo ostalo na voljo dovolj sredstev za priprave, potrebne v okviru procesa pristopa k EU.
Island on kaupade vaba liikumise valdkonna õigusaktid õigustikuga suures osas vastavusse viinud. Horisontaalsete meetmete ja tooteid käsitleva vana lähenemisviisi õigusnormide valdkonnas ei ole kõik tegurid siiski veel täielikult vastavusse viidud.
Islandija je še naprej v veliki meri usklajena s pravnim redom EU na področju prostega pretoka blaga . Toda nekateri elementi v zvezi s horizontalnimi ukrepi in zakonodajo o proizvodih v skladu s starim pristopom še niso popolnoma vzpostavljeni.
Vastavusse viimise rahuldav tase on saavutatud töötajate vaba liikumise valdkonnas. Senini on lõpule viimata sotsiaalkaitsesüsteemide koordineerimisega seotud ettevalmistused. Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonna õigusaktid on üldiselt vastavusse viidud, erandi moodustavad teenuste ja postiteenuste direktiivid.
Treba je doseči zadostno mero usklajenosti nacionalne zakonodaje na področju prostega gibanja delavcev . Priprave na usklajevanje sistemov socialnega varstva je treba še zaključiti. Zakonodaja o pravici do ustanavljanja in svobodi opravljanja storitev je na splošno usklajena, razen direktive o storitvah in poštne direktive.
Island kohaldab mõningate eranditega kapitali vaba liikumise õigustikku. Tihedas koostöös IMFiga on Islandi ametiasutused kohustunud järk-järgult kõrvaldama kapitali liikumist ja makseid käsitlevad piirangud. Sellegipoolest pikendati kapitalivooge käsitlevate piirangute kestust 2011. aasta augustini, vähendati ka maksimaalset välisvaluuta summat, mida võib riiki tuua. Kapitali liikumise, sealhulgas kalandusse tehtavate välisinvesteeringute suhtes kehtivate piirangute kõrvaldamiseks tuleb teha veel olulisi ja järjepidevaid jõupingutusi.
Islandija z nekaterimi izjemami uporablja pravni red EU na področju prostega pretoka kapitala . Islandski organi si v tesnem sodelovanju z Mednarodnim denarnim skladom prizadevajo za postopno odpravo omejitev glede pretoka kapitala in plačil. Kljub temu so bile medtem omejitve pretoka kapitala podaljšane do avgusta 2011, znižan pa je bil tudi maksimalni znesek tuje valute, ki se lahko kupi za potovanje. Precejšnja in trajna prizadevanja so še potrebna za odpravo obstoječih omejitev pretoka kapitala, tudi v zvezi s tujimi naložbami v ribiškem sektorju.
Island on rakendanud riigihangete õigustiku üldosa ning vastavusse viimise üldine tase on väga hea. Haldussuutlikkust tuleb riigihankepoliitika korrektse rakendamise tagamiseks siiski jätkuvalt suurendada.
Islandija je izvedla glavnino pravnega reda EU na področju javnih naročil in na splošno je usklajenost zelo dobra. Toda upravne zmogljivosti je treba še nadalje okrepiti za zagotovitev ustreznega izvajanja politik javnih naročil.
Häid edusamme tehti äriühinguõiguse valdkonnas. Täielikku vastavusse viimist raamatupidamisstandardite osas aga ei ole saavutatud. Island on intellektuaalomandiõiguse valdkonna õigusaktid õigustikuga suures osas vastavusse viinud, kuid vaja on kõikehõlmavat jõustamispoliitikat.
Dober napredek je bil dosežen na področju prava družb . Ni pa dosežena popolna uskladitev z računovodskimi standardi. Islandija je še vedno v veliki meri v skladu s pravnim redom EU na področju prava intelektualne lastnine , čeprav je potrebna celovita politika izvrševanja.
Island on saavutanud konkurentsi valdkonna õigustikuga vastavusse viimisel kõrge taseme ning paigas on ka asjakohased haldusstruktuurid. Finantskriisi suhtes võetud riigiabimeetmed on siiani hindamata.
Islandija je dosegla visoko stopnjo uskladitve v zvezi s pravnim redom EU na področju konkurence , vzpostavljene pa so tudi ustrezne upravne strukture. Treba je še oceniti ukrepe državne pomoči, ki so bili izvedeni zaradi finančne krize.
Finantsteenuste õigustiku ning tõhustatud järelevalveraamistiku täielik rakendamine on jätkuvalt tagamata. Rakendamine on lõpule viimata mõningates olulistes valdkondades, nagu kindlustus- ja väärtpaberiturud.
Zagotoviti je treba celovito izvajanje pravnega reda EU na področjih finančnih storitev in okvira okrepljenega nadzora. Izvajanje še ni končano na nekaterih ključnih področjih, vključno z zavarovalniškim trgom in trgom vrednostnih papirjev.
Island on saavutanud õigustikuga vastavusse viimisel kõrge taseme ning kohaldab infoühiskonna ja meedia valdkonnas olulist osa õigustikust. Siiani on aga rakendamata hiljuti vastu võetud Euroopa digitaalsest tegevuskavast tuleneva telekommunikatsioonireformi, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja poliitika sätted.
Islandija je že dosegla visoko raven usklajenosti nacionalne zakonodaje in izvaja precejšen del pravnega reda EU na področju informacijske družbe in medijev . Toda treba je še izvesti določbe reforme telekomunikacijskih storitev, direktive o avdiovizualnih medijskih storitvah in politik, ki temeljijo na nedavnem sprejetju evropske digitalne agende.
Põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnaga seotud ettevalmistused ei ole veel alanud. Jätkuvalt on lõpule viimata selliste halduse ümberkorralduse struktuuride loomine, nagu ELiga kooskõlas olev makseasutus ning ühtne haldus- ja kontrollisüsteem.
Priprave na področju kmetijstva in razvoja podeželja se še niso začele. Treba je še vzpostaviti strukture za obravnavanje sprememb v upravi, zlasti ustanovitev plačilne službe v skladu z zahtevami EU ter vzpostavitev integriranega upravnega in kontrolnega sistema.
Teatavaid edusamme tehti toiduohutuse ning fütosanitaar- ja veterinaarpoliitika valdkonnas toiduohutust käsitlevate õigusaktide ülevõtmisel. Haldus- ja laborite suutlikkuse suurendamiseks tuleb teha jõupingutusi. Olulised erinevused ELi süsteemist eksisteerivad jätkuvalt hügieenipaketi, taimekaitsevahendite, uuendtoidu ja geneetiliselt muundatud toidu osas.
Nekoliko napredka je bilo doseženega v zvezi z varnostjo hrane ter veterinarsko in fitosanitarno politiko , zlasti s prenosom zakonodaje o splošni varnosti hrane. Toda potrebna so prizadevanja za okrepitev upravnih in laboratorijskih zmogljivosti. V zvezi s higienskim paketom, fitofarmacevtskimi sredstvi, novimi živili in gensko spremenjenimi živili ostajajo znatne razlike v primerjavi s sistemom EU.
ELi ühise kalanduspoliitikaga vastavusse viimise kohta uutest arengusuundadest teatada ei ole. Erilist tähelepanu tuleb osutada siseturu õigustikule seoses asutamisõiguse ja teenuste osutamise õigusega ning kapitali vaba liikumisega kalandussektori tootmises ja töötlemises, kus kehtivad eeskirjad ei ole õigustikuga kooskõlas. Ühenduse toetusmeetmete rakendamis- ja kontrollimeetmed on veel kehtestamata.
V zvezi z usklajevanjem nacionalne zakonodaje s skupno ribiško politiko EU ni mogoče poročati o napredku. Posebno pozornost je treba nameniti pravnemu redu EU na področju notranjega trga v zvezi s pravico do ustanavljanja, svobodo opravljanja storitev in tudi prostim pretokom kapitala v sektorjih ribiške proizvodnje in predelave, v katerih obstoječe omejitve niso v skladu s pravnim redom EU. Mehanizme za izvajanje in nadzor ukrepov podpore Skupnosti je treba še vzpostaviti.
Transpordi valdkonnas on jätkuvalt jõus piirangud välisinvesteeringute tegemisele õhu- ja meretranspordi valdkonnas. Island on saavutanud õigustikuga vastavusse viimisel kõrge taseme ning kohaldab energeetika valdkonnas olulist osa õigustikust. Õigustikuga vastavusse viimine naftavarude, reguleeriva asutuse sõltumatuse ja energiatõhususe valdkonnas on mõõdukalt edenenud.
Na področju prometa še naprej veljajo omejitve tujih naložb v zračni in pomorski promet. Islandija je že dosegla visoko raven usklajenosti nacionalne zakonodaje in uporablja znaten del pravnega reda EU na področju energetike . Usklajenost s pravnim redom EU na področjih zalog nafte, neodvisnosti regulativnega organa in energetske učinkovitosti je zmerno napredovala.
Maksunduse valdkonnas ei ole õigusaktidega seotud arenguid toimunud. Island on haldussuutlikkuses saavutanud hea taseme. Siiski on siiani loomata kontaktasutused ning infotehnoloogiasüsteemid on omavahel sidumata.
Na področju obdavčenja ni mogoče poročati o zakonodajnih spremembah. Islandija je že dosegla dobro raven upravnih zmogljivosti. Kljub temu je treba urade za zvezo in medsebojno povezanost informacijskih tehnologij še vzpostaviti.
Majandus- ja rahapoliitika valdkonnas on Islandi õigustikuga vastavusse viimise tase juba väga kõrge. Siiski eksisteerib mitu puudust, eelkõige seoses keskpanga täieliku sõltumatusega ning avaliku sektori rahastamise keelustamisega.
Islandija je že zelo v skladu s pravnim redom EU na področju gospodarske in monetarne politike . Toda še vedno obstaja več pomanjkljivosti, zlasti v zvezi s popolno neodvisnostjo centralne banke in prepovedjo financiranja javnega sektorja z denarnimi sredstvi.
Statistika valdkonnas tuleb parandada statistiliste andmete kättesaadavust vastavalt ELi metoodikale, eelkõige ettevõtlust, makromajandust ja põllumajandust käsitleva statistika osas. Inim- ja finantsvahendite kärpimise tõttu ei ole tagatud oluliste kavandatud statistiliste toimingute, nagu põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu ning rahva- ja eluasemeloenduse korraldamine.
Na področju statistike je treba izboljšati razpoložljivost statističnih podatkov v skladu z metodologijo EU, zlasti v zvezi s poslovno, makroekonomsko in kmetijsko statistiko. Izvajanje glavnih načrtovanih statističnih dejavnosti, kot sta raziskava o strukturi kmetijskih gospodarstev ter popis prebivalstva in stanovanj, ni zagotovljeno, saj so se nadalje zmanjšali človeški in finančni viri.
Island rakendab juba olulist osa sotsiaal- ja tööhõivepoliitika õigustikust. Ulatuslik tööhõivestrateegia on siiski siiani koostamata.
Islandija na področju socialne politike in zaposlovanja že izvaja precejšen del pravnega reda EU. Toda treba je še pripraviti celovito strategijo zaposlovanja.
Raske majandusliku olukorra taustal on ettevalmistused ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonnas hästi edenenud. VKEdele valmistab probleeme kehv juurdepääs finantsvahenditele. Õigusaktide ELi standarditega vastavusse viimise tase üleeuroopaliste võrkude valdkonnas on kõrge.
Ob upoštevanju težkih gospodarskih razmer priprave na področju podjetniške in industrijske politike dobro potekajo. Izboljšati je treba dostop malih in srednjih podjetij do financiranja. Na področju vseevropskih omrežij je usklajenost s standardi EU velika.
Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas on Island ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamise ettevalmistamisel algusjärgus. Endiselt on koostamata asjakohane vajaduste analüüs, mis hõlmaks ühtekuuluvuspoliitika rakendamise eest vastutavate institutsioonide tuvastamist.
V zvezi z regionalno politiko in usklajevanjem strukturnih instrumentov je Islandija na začetni stopnji priprav na izvajanje instrumentov kohezijske politike. Izvesti je treba ustrezno analizo potreb, vključno z določitvijo institucij, ki so pristojne za izvajanje kohezijske politike.
Islandi kohtusüsteem on heal tasemel ning põhiõiguste kaitse on tagatud kõrgel tasemel. Island on võtnud 2010. aasta veebruari arvamuses esitatud puuduste kõrvaldamiseks teatavaid meetmeid. Need on seotud eelkõige kohtunike ametisse nimetamise menetlusega ja huvide konfliktiga. Kõnealuste soovituste rakendamist tuleks täiendavalt hinnata. Kodanike õigusi ja andmekaitset käsitlevad õigusaktid ei ole veel õigustikuga kooskõlas.
Kakovost islandskega sodstva je velika in Islandija zagotavlja visoko stopnjo varstva temeljnih pravic . Islandija je sprejela nekaj ukrepov za obravnavanje pomanjkljivosti, določenih v mnenju iz februarja 2010, zlasti v zvezi s postopkom imenovanja sodnikov in konfliktom interesov. Toda izvajanje teh priporočil je treba nadalje oceniti. Zakonodaja o pravicah državljanov in varstvu osebnih podatkov še ni v skladu s pravnim redom EU.
Island kohaldab Schengeni lepingut ning on jõudnud õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas õigustikuga vastavusse viimisel edasijõudnud tasemele. Teatavates valdkondades on õigusaktide õigustikuga täielikku vastavusse viimine lõpule viimata, alla kirjutamata või ratifitseerimata on ka teatavad asjaomased rahvusvahelised õigusaktid.
Islandija uporablja Schengenski sporazum in je dosegla visoko stopnjo uskladitve s pravnim redom EU na področju pravice, svobode in varnosti . Zakonodajo je treba na nekaterih področjih v celoti uskladiti s pravnim redom EU, podpisati ali ratificirati pa je treba tudi zadevne mednarodne instrumente.
Island on ELiga ühinemisel ja Euroopa teadusruumiga integreerumisel hästi edenenud. Hariduse ja kultuuri valdkonnas on ELi standarditega vastavusse viimine kõrgel tasemel. Island jätkas aktiivset osalemist avatud koordinatsiooni meetodi kasutamisel haridusvaldkonnas ning samuti sellistes ühenduse programmides nagu „Elukestev õpe”, „Aktiivsed noored” ja Erasmus Mundus.
Islandija je dobro napredovala glede pristopanja k EU in vključevanja v evropski raziskovalni prostor. Usklajenost s standardi EU na področju izobraževanja in kulture je velika. Islandija je še nadalje dejavno sodelovala v okviru odprte metode koordinacije na področju izobraževanja in tudi v programih Skupnosti, vključno s programi Vseživljenjsko učenje, Mladi v akciji in Erasmus Mundus.
Islandi keskkonnapoliitika on suures osas ELi õigustikuga vastavusse viidud EMP lepingu kaudu ning uusi edusamme on saavutatud õhukvaliteedi ja jätkusuutliku arengu valdkonnas. Siiski puudub kooskõla kliimamuutuste ja looduskaitse õigustikuga, eelkõige küsimustes, mis käsitlevad vaalade, hüljeste ja lindude kaitset, looduslike kasvukohtade ning loomastiku ja taimestiku kaitsmist. Lõpule on viimata oluliste mitmepoolsete keskkonnaalaste lepingute ratifitseerimine.
Okoljska politika v Islandiji je v veliki meri usklajena s pravnim redom EU s Sporazumom EGP, o nadaljnjem napredku pa se lahko poroča tudi na področjih kakovosti zraka in trajnostnega razvoja. Toda skladnost s pravnim redom EU na področju podnebnih sprememb in varstva narave, zlasti v zvezi z zaščito kitov, tjulnjev in divjih ptic ter tudi ohranjanjem naravnih habitatov ter prosto živečih živalskih in rastlinskih vrst, je treba še doseči. Ključne večstranske okoljske sporazume je treba še ratificirati.
Island on rakendanud juba olulise osa tarbijakaitse ja tervishoiu valdkonna õigustikust. Siiski on lõpule viimata tarbijakaitse valdkonna uue õigustiku ülevõtmine, samuti on vaja täiendavalt ühtlustada RAPEXi teatiste töötlemist.
Islandija že izvaja precejšen del pravnega reda EU na področju varstva potrošnikov in zdravja. Treba pa je dokončati prenos novega pravnega reda EU na področju varstva potrošnikov in nadalje izboljšati obdelavo prijav RAPEX.
Islandi tollindusega seotud õigusaktid on suures osas õigustikuga kooskõlas. Märkimisväärne täiendav tegevuse lähendamine on vajalik tollivaba kaubandust käsitlevate õigusaktide ja tavade puhul. Jätkuvalt on tagamata omavaheline sidumine ELi infotehnoloogiasüsteemidega.
Carinska zakonodaja Islandije je v veliki meri v skladu s pravnim redom EU. Potrebno je precejšnje nadaljnje približevanje na področju zakonodaje in praks na področju oprostitve carinskih dajatev. Treba je zagotoviti medsebojno povezanost s sistemi informacijskih tehnologij EU.
Teatavaid edusamme saavutati välispiire käsitlevas valdkonnas. Island hakkas ette valmistama oma kohustuste hindamist, mis tulenevad vajadusest muuta või kehtetuks tunnistada seni sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid. Meetmeid tuleb võtta tagamaks, et Islandi ametlik arenguabi ei väheneks veelgi. Island on teinud häid edusamme ja saavutanud õigusaktide vastavusse viimisel hea taseme välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas.
Na področju zunanjih odnosov je bilo doseženega nekaj napredka. Islandija je začela priprave za oceno svojih obveznosti v zvezi s potrebo po spremembi svojih mednarodnih sporazumov ali po njihovi prekinitvi. Prav tako je začela priprave v zvezi s skupno trgovinsko politiko. Še vedno je treba sprejeti ukrepe za zagotovitev, da se islandska uradna razvojna pomoč ne bo nadalje zmanjševala. Islandija je dobro napredovala in dosegla dobro splošno raven usklajenosti na področju zunanje, varnostne in obrambne politike .
Finantskontrolliga seoses tuleb finantsjuhtimise ja finantskontrolli süsteemide valdkonnas korraldada puuduste hindamine, et võtta arvesse ELis kehtivaid, rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid. Edasi tuleb edendada ELi finantshuvide kaitsega seotud ettevalmistusi. Teatavaid edusamme tehti finants- ja eelarvesätete valdkonnas, kuna Island on hakanud kindlaks määrama õigustikuga vastavusse viimiseks vajalikke õigusakte.
V zvezi s finančnim nadzorom je treba na področjih sistemov finančnega upravljanja in nadzora ter notranje in zunanje revizije opraviti oceno pomanjkljivosti z upoštevanjem mednarodno sprejetih standardov, ki veljajo v EU. Okrepiti je treba priprave v zvezi z zaščito finančnih interesov EU. Na področju finančnih in proračunskih določb je bilo doseženega nekaj napredka, saj je Islandija začela določati zahtevano usklajenost s pravnim redom EU.
[1] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 alusel.
[1] V skladu z Resolucijo Varnostnega sveta ZN 1244/99.
[2] Horvaatia, Türgi ja Island juba osalevad raamistikus „Haridus ja koolitus 2020”.
[2] Hrvaška, Turčija in Islandija že sodelujejo v programu „Izobraževanje in usposabljanje 2020“.
[3] Lühiajalist abi valitsemistavaga seotud horisontaalküsimustes ja avaliku halduse reformide alal antakse SIGMA (toetusprogramm valitsemise ja juhtimise täiustamiseks) kaudu, mis on laienemisprotsessi raames komisjoni toetatav OECD programm.
[3] Kratkoročno pomoč na področju vprašanj horizontalnega upravljanja in reforme javne uprave zagotavlja SIGMA (podpora za izboljšanje vodenja in upravljanja – Support for Improvement of Governance and Management), program OECD, ki ga v okviru širitve podpira Komisija.
[4] KOM(2009) 534 (lõplik), 14.10.2009.
[4] COM(2009) 534 konč. z dne 14. oktobra 2009.
[5] Silmas peetakse järgmist viit eesmärki: 1) vastuvõetav ja jätkusuutlik lahendus riigi ja teiste valitsemistasandite vahelise vara jagamise küsimuses; 2) vastuvõetav ja jätkusuutlik lahendus kaitsejõudude vara küsimuses; 3) Br
[5] Ti zajemajo pet ciljev: 1) sprejemljivo in trajnostno rešitev vprašanja razdelitve premoženja med državo in drugimi ravnmi upravljanja; 2) sprejemljivo in trajnostno rešitev vprašanja obrambnih naprav; 3) dokončno odločitev o statusu okrožja Brčko; 4) fiskalno vzdržnost in 5) uveljavitev pravne države (izkazano s sprejetjem nacionalne strategije za vojne zločine, zakona o tujcih in azilu ter strategije za reformo nacionalnega sektorja sodstva), poleg tega pa še dva posebna pogoja: 1) podpis stabilizacijsko-pridružitvenega sporazuma in 2) stabilne politične razmere.
[pic]ko piirkonna küsimuse lõplik lahendamine; 4) rahanduse jätkusuutlikkus, 5) õigusriikluse kinčko piirkonna küsimuse lõplik lahendamine; 4) rahanduse jätkusuutlikkus, 5) õigusriikluse kindlustamine (mille tunnistuseks on sõjakuritegude riikliku strateegia, välismaalaste ja varjupaigaseaduse ning kohtusüsteemi reformi riikliku strateegia vastuvõtmine). Samuti on peetud silmas kahte konkreetset tingimust: 1) stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamine ja 2) stabiilne poliitiline olukord.
[6] V skladu z zakonom o varstvu pravic pripadnikov narodnostnih manjšin je v Bosni in Hercegovini 17 narodnostnih manjšin. Trije narodi, ki sestavljajo državo – Bošnjaki, Hrvati in Srbi – niso narodnostne manjšine.
[6] Rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute kaitset käsitleva seaduse kohaselt on Bosnias ja Hertsegoviinas 17 rahvusvähemust. Kolm peamist rahvust (bosnialased, horvaadid ja serblased) rahvusvähemuste hulka ei kuulu.
[7] Člen 14 skupaj s členom 3 protokola 1 Evropske konvencije o človekovih pravicah, ki prepovedujeta diskriminacijo v zvezi s pravico do svobodnih volitev, ter člen 1 protokola 12 Evropske konvencije o človekovih pravicah, ki vzpostavlja pravico do enakega obravnavanja brez diskriminacije.
[7] Artikkel 14 koostoimes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 1 artikliga 3, millega sätestatakse vabasid valimisi käsitleva diskrimineerimise keeld; ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 12 artikkel 1, millega kehtestatakse ilma diskrimineerimiseta võrdse kohtlemise õigus.
Top


Managed by the Publications Office