Nõukogu seisukoht (EL) nr 10/2010 esimesel lugemisel,

Position (EU) No 10/2010 of the Council at first reading

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)

with a view to the adoption of a Directive of the European Parliament and of the Council on the energy performance of buildings (recast)

Nõukogu poolt vastu võetud 14. aprillil 2010

Adopted by the Council on 14 April 2010

2010/C 123 E/04

2010/C 123 E/04

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 194(2) thereof,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

Having regard to the proposal from the European Commission,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [1],

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee [1],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [2],

Having regard to the opinion of the Committee of the Regions [2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt [3]

Acting in accordance with the ordinary legislative procedure [3],

ning arvestades järgmist:

Whereas:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta [4] on muudetud [5]. Kuna sellesse tuleb teha uusi olulisi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(1) Directive 2002/91/EC the European Parliament and of the Council of 16 December 2002 on the energy performance of buildings [4] has been amended [5]. Since further substantive amendments are to be made, it should be recast in the interests of clarity.

(2) Tõhus, kaalutletud, mõistlik ja jätkusuutlik energia kasutamine hõlmab muuhulgas naftasaadusi, maagaasi ja tahkeid kütuseid, mis on energia peamised allikad, kuid ka süsinikdioksiidi heidete peamised tekitajad.

(2) An efficient, prudent, rational and sustainable utilisation of energy applies inter alia to oil products, natural gas and solid fuels, which are essential sources of energy, but also the leading sources of carbon dioxide emissions.

(3) Hoonete energiakulud moodustavad 40 % liidu energia kogutarbimisest. Asjaomane sektor kasvab, mistõttu suureneb ka energiatarbimine. Seega on energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris oluline osa meetmetest, mis on ette nähtud liidu energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Koos taastuvatest energiaallikatest toodetud energia suurenenud kasutamisega võimaldaksid liidus energiatarbimise vähendamiseks võetavad meetmed liidul täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli, samuti täita nii liidu pikaajalist kohustust hoida üleilmne temperatuuri tõus alla 2 °C kui ka kohustust vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrra alla 1990. aasta taseme ning 30 % võrra rahvusvahelise lepingu sõlmimise korral. Energiatarbimise vähendamisel ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia suurenenud kasutamisel on oluline osa ka energiavarustuse kindluse tagamises, tehnoloogilises arengus ning tööhõivevõimaluse loomises ja piirkondlikus arengus, eelkõige maapiirkondades.

(3) Buildings account for 40 % of total energy consumption in the Union. The sector is expanding, which is bound to increase its energy consumption. Therefore, reduction of energy consumption and the use of energy from renewable sources in the buildings sector constitute important measures needed to reduce the Union’s energy dependency and greenhouse gas emissions. Together with an increased use of energy from renewable sources, measures taken to reduce energy consumption in the Union would allow the Union to comply with the Kyoto Protocol to the United Nations Framework Convention on Climate Change (UNFCCC), and to honour both its long term commitment to maintain the global temperature rise below 2 °C, and its commitment to reduce, by 2020, overall greenhouse gas emissions by at least 20 % below 1990 levels, and by 30 % in the event of an international agreement being reached. Reduced energy consumption and an increased use of energy from renewable sources also have an important part to play in promoting security of energy supply, technological developments and in creating opportunities for employment and regional development, in particular in rural areas.

(4) Energianõudluse reguleerimine on tähtis vahend, mis võimaldab liidul mõjutada ülemaailmset energiaturgu ja seega ka energiavarustuse kindlust keskmises ja pikaajalises perspektiivis.

(4) Management of energy demand is an important tool enabling the Union to influence the global energy market and hence the security of energy supply in the medium and long term.

(5) 2007. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul rõhutati vajadust suurendada energiatõhusust liidu piires, et saavutada liidu energiatarbimise 20 % vähendamise eesmärk 2020. aastaks, ning kutsuti üles põhjalikult ja kiirelt rakendama komisjoni teatises pealkirjaga "Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine" kehtestatud prioriteete. Kõnealuses tegevuskavas on tuvastatud ehitussektori märkimisväärne potentsiaal kulutõhusaks energiasäästuks. Oma 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament direktiivi 2002/91/EÜ sätete karmistamist ning on nõudnud erinevatel aegadel, viimati oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsioonis energiapoliitika teise läbivaatamise kohta, et 20 % se energiatõhususe eemärgi saavutamine aastaks 2020 muudetaks siduvaks. Peale selle seatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) [6], mille puhul energiatõhusus ehitussektoris on otsustava tähtsusega, liikmesriikidele siduvad kohustused süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) [7] nõutakse energiatõhususe edendamist seoses siduva kohustusega, mis näeb ette, et 2020. aastaks peab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustama 20 % liidu energia kogutarbimisest.

(5) The European Council of March 2007 emphasised the need to increase energy efficiency in the Union so as to achieve the objective of reducing by 20 % the Union’s energy consumption by 2020 and called for a thorough and rapid implementation of the priorities established in the Commission Communication entitled "Action Plan for Energy Efficiency: Realising the Potential". That Action Plan identified the significant potential for cost-effective energy savings in the buildings sector. The European Parliament, in its resolution of 31 January 2008, called for the strengthening of the provisions of Directive 2002/91/EC, and has called at various times, on the latest occasion in its resolution of 3 February 2009 on the Second Strategic Energy Review, for the 20 % energy efficiency target in 2020 to be made binding. Moreover, Decision No 406/2009/EC of the European Parliament and of the Council of 23 April 2009 on the effort of Member States to reduce their greenhouse gas emissions to meet the Community’s greenhouse gas emission reduction commitments up to 2020 [6], sets national binding targets for CO2 reduction for which energy efficiency in the building sector will be crucial, and Directive 2009/28/EC of the European Parliament and of the Council of 23 April 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources [7] provides for the promotion of energy efficiency in the context of a binding target for energy from renewable sources accounting for 20 % of total Union energy consumption by 2020.

(6) Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi kohtumisel kinnitati liidu kohustust arendada kogu liidus taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ning tunnustati kohustuslikku eesmärki, et 2020. aastaks peab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustama 20 % kogu energiast. Direktiiviga 2009/28/EÜ antakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks.

(6) The European Council of March 2007 reaffirmed the Union’s commitment to the Union-wide development of energy from renewable sources by endorsing a mandatory target of a 20 % share of energy from renewable sources by 2020. Directive 2009/28/EC establishes a common framework for the promotion of energy from renewable sources.

(7) On vaja kehtestada konkreetsemad meetmed, et saavutada hoonete puhul märkimisväärne, kuid siiani kasutamata energiasäästu võimalus ja vähendada selles sektoris suuri erinevusi liikmesriikide tulemustes.

(7) It is necessary to lay down more concrete actions with a view to achieving the great unrealised potential for energy savings in buildings and reducing the large differences between Member States’ results in this sector.

(8) Hoonete energiatõhususe edasise parandamise meetmetes tuleks arvesse võtta kliimat ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliimat ja kulutasuvust. Need meetmed ei tohiks mõjutada hoonetele esitatavaid muid nõudeid, nagu ligipääsetavus, ohutus ja hoone kavandatud kasutus.

(8) Measures to improve further the energy performance of buildings should take into account climatic and local conditions as well as indoor climate environment and cost-effectiveness. These measures should not affect other requirements concerning buildings such as accessibility, safety and the intended use of the building.

(9) Hoonete energiatõhusust tuleks arvutada metoodika alusel, mida saaks eristada riiklikul ja piirkondlikul tasandil. See hõlmab lisaks soojuslikele omadustele teisigi tegureid, millel on järjest tähtsam roll, näiteks kütte- ja kliimaseadmed, taastuvate energiaallikate toodetud energia kasutamine, passiivsed kütte- ja jahutuselemendid, varjulisus, siseõhu kvaliteet, piisav loomulik valgus ja hoone konstruktsioon. Energiatõhususe arvutamise metoodika ei peaks põhinema üksnes küttehooajal, vaid peaks hõlmama hoone aastaringset energiatõhusust. Kõnealuse metoodika puhul peaks arvesse võtma olemasolevaid Euroopa standardeid.

(9) The energy performance of buildings should be calculated on the basis of a methodology, which may be differentiated at national and regional level.That includes, in addition to thermal characteristics, other factors that play an increasingly important role such as heating and air-conditioning installations, application of energy from renewable sources, passive heating and cooling elements, shading, indoor air-quality, adequate natural light and design of the building. The methodology for calculating energy performance should be based not only on the season in which heating is required, but should cover the annual energy performance of a building. That methodology should take into account existing European standards.

(10) Hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine on liikmeriikide ainupädevuses. Nõuete kehtestamisel tuleks eesmärgiks seada kulutõhusa tasakaalu saavutamine vajalike investeeringute ja hoone olelusringi jooksul kokkuhoitavate energiakulude vahel, piiramata liikmesriikide õigust kehtestada kulutõhususe tasemest rangemaid energiatõhususe miinimumnõudeid. Tuleks sätestada võimalus, et liikmesriigid saaksid hoonete energiatõhususe miinimumnõuded korrapäraselt läbi vaadata, arvestades tehnika arenguga.

(10) It is the sole responsibility of Member States to set minimum requirements for the energy performance of buildings and building elements. Those requirements should be set with a view to achieving the cost-optimal balance between the investments involved and the energy costs saved throughout the life-cycle of the building, without prejudice to the right of Member States to set minimum requirements which are more energy efficient than cost-optimal energy efficiency levels. Provision should be made for the possibility for Member States to review regularly their minimum energy performance requirements for buildings in the light of technical progress.

(11) Kulutasuvate või kulutõhusate energiatõhususe tasemete eesmärk võib teatud tingimustel, näiteks kliimaerinevuste tõttu, õigustada seda, et liikmesriigid kehtestavad ehitusdetailidele kulutasuvuse või kulutõhususe nõudeid, mis praktikas piiraksid liidu õigusaktidega kehtestatud standarditele vastavate ehitustoodete kasutamist, tingimusel, et sellised nõuded ei kujuta endast põhjendamatut turutõket.

(11) The objective of cost-effective or cost-optimal energy efficiency levels may, in certain circumstances, for example in the light of climatic differences, justify the setting by Member States of cost-effective or cost-optimal requirements for building elements that would in practice limit the installation of building products that comply with standards set by Union legislation, provided that such requirements do not constitute an unjustifiable market barrier.

(12) Hoonete tehnosüsteemide energiatõhususe nõuete kehtestamisel peaksid liikmesriigid kasutama ühtlustatud instrumente, kui need on olemas ja kui see on vajalik, eelkõige katsetus- ja arvutusmeetodeid ning energiatõhususe klasse, mis on välja töötatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) [8] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprillil 2010 direktiivi 2010/9/EL [] (kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses) rakendavatele meetmetele, et tagada kooskõla sarnaste algatustega ja niipalju kui võimalik viia miinimumini turu võimalik killustumine.

(12) When setting energy performance requirements for technical building systems, Member States should use, where available and appropriate, harmonised instruments, in particular testing and calculation methods and energy efficiency classes developed under measures implementing Directive 2009/125/EC of the European Parliament and of the Council of 21 October 2009 establishing a framework for the setting of ecodesign requirements for energy-related products [8] and Directive 2010/9/EU of the European Parliament and of the Council of 14 April 2010 [] on the indication by labelling and standard product information of the consumption of energy and other resources by energy-related products, with a view to ensuring coherence with related initiatives and minimise, to the extent possible, potential fragmentation of the market.

(13) Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 107 ja 108 kohaldamist. Seepärast ei tohiks käesolevas direktiivis kasutatud "soodustuse" mõistet tõlgendada nii, et tegemist on riigiabiga.

(13) This Directive is without prejudice to Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU). The term "incentive" used in this Directive should not therefore be interpreted as constituting State aid.

(14) Komisjon peaks sätestama võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Liikmesriigid peaksid kõnealust raamistikku kasutama tulemuste võrdlemiseks nende poolt vastu võetud energiatõhususe miinimumnõuetega. Kui energiatõhususe miinimumnõuete arvutatud kulutõhususe taseme ja kehtivate energiatõhususe miinimumnõuete vahel peaks olema olulisi erinevusi, st üle 15 %, peaksid liikmesriigid erinevust põhjendama või kavandama meetmeid selle erinevuse vähendamiseks. Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks hoone või ehitusdetaili hinnangulise majandusliku olelusringi, võttes arvesse tavapäraste majanduslike olelusringide kindlaksmääramisel kehtivaid tavasid ja kogemusi. Sellise võrdlemise tulemused ja tulemuste saamiseks kasutatud andmed tuleks esitada korrapäraselt komisjonile. Saadud andmed peaksid võimaldama komisjonil hinnata liikmesriikide edusamme energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme saavutamisel ja koostada nende kohta aruandeid.

(14) The Commission should lay down a comparative methodology framework for calculating cost-optimal levels of minimum energy performance requirements. Member States should use this framework to compare the results with the minimum energy performance requirements which they have adopted. Should significant discrepancies, i.e. exceeding 15 %, exist between the calculated cost-optimal levels of minimum energy performance requirements and the minimum energy performance requirements in force, Member States should justify the difference or plan appropriate steps to reduce the discrepancy. The estimated economic life-cycle of a building or building element should be determined by Member States, taking into account current practices and experience in defining typical economic life-cycles. The results of this comparison and the data used to reach these results should be regularly reported to the Commission. These reports should enable the Commission to assess and report on the progress of Member States in reaching cost-optimal levels of minimum energy performance requirements.

(15) Hoonetel on mõju pikaajalisele energiatarbimisele. Arvestades olemasolevate hoonete pikka rekonstrueerimistsüklit, peaksid uued ja oluliselt rekonstrueeritavad olemasolevad hooned seetõttu vastama kohalikule kliimale kohandatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Kuna üldiselt ei kasutata alternatiivsete energiaallikate rakendamist täielikult ära, tuleks uute hoonete puhul kaaluda alternatiivseid energiaallikaid, sõltumata hoonete suurusest ja järgides põhimõtet, et kõigepealt tuleb tagada kütte- ja jahutusseadmete energiavajaduse vähendamine minimaalse kulutõhusa tasemeni.

(15) Buildings have an impact on long-term energy consumption. Given the long renovation cycle for existing buildings, new, and existing buildings that are subject to major renovation, should therefore meet minimum energy performance requirements adapted to the local climate. As the application of alternative energy supply systems is not generally explored to its full potential, alternative energy supply systems should be considered for new buildings, regardless of their size, pursuant to the principle of first ensuring that energy needs for heating and cooling are reduced to cost-optimal levels.

(16) Olemasolevate hoonete oluline rekonstrueerimine, sõltumata hoone suurusest, pakub võimalust kulutasuvate meetmete võtmiseks, et energiatõhusust suurendada. Kulutõhususe eesmärgil peaks olema võimalik piirduda energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamisel rekonstrueeritavate osadega, mis on hoone energiatõhususe seisukohast kõige olulisemad. Liikmesriigid peaksid saama määrata kindlaks "olulise rekonstrueerimise" kas protsendina hoone välispiirete pindalast või hoone väärtusest. Kui liikmesriik otsustab olulise rekonstrueerimise määrata kindlaks hoone väärtuse alusel, võib kasutada väärtuseid nagu kindlustusmatemaatiline väärtus või rekonstrueerimise maksumusele põhinev turuväärtus, v.a hoone alla jääva maa väärtus.

(16) Major renovations of existing buildings, regardless of their size, provide an opportunity to take cost-effective measures to enhance energy performance. For reasons of cost-effectiveness, it should be possible to limit the minimum energy performance requirements to the renovated parts that are most relevant for the energy performance of the building. Member States should be able to choose to define a "major renovation" either in terms of a percentage of the surface of the building envelope or in terms of the value of the building. If a Member State decides to define a major renovation in terms of the value of the building, values such as the actuarial value, or the current value based on the cost of reconstruction, excluding the value of the land upon which the building is situated, could be used.

(17) On vaja meetmeid, et suurendada nende hoonete arvu, mis mitte üksnes ei vasta kehtivatele energiatõhususe miinimumnõuetele, vaid on veelgi energiatõhusamad, vähendades sedasi nii energiatarbimist kui süsinikdioksiidiheiteid. Selleks peaksid liikmesriigid koostama riiklikud kavad liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks ja esitama sellised kavad korrapäraselt komisjonile.

(17) Measures are needed to increase the number of buildings which not only fulfill current minimum energy performance requirements, but are also more energy efficient, thereby reducing both energy consumption and carbon dioxide emissions. For this purpose Member States should draw up national plans for increasing the number of nearly zero-energy buildings and regularly report such plans to the Commission.

(18) Selleks et stimuleerida energiatõhususe meetmeid, võetakse kasutusele või kohandatakse liidu rahastamisvahendeid ja muid meetmeid. Sellised liidu tasandil võetavad rahastamisvahendid hõlmavad muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi) [10], mida on muudetud, et võimaldada suuremate investeeringute tegemist elamute energiatõhususe valdkonnas; avaliku ja erasektori partnerlust seoses "Euroopa energiatõhusate ehitiste" algatusega, et edendada loodushoidlike tehnoloogiate ja energiatõhusate süsteemide ja materjalide kasutamist nii uute kui ka renoveeritavate hoonete puhul; EÜ ja Euroopa Investeerimispanga algatust "ELi algatus säästva energia rahastamiseks", mille eesmärk muu hulgas on energiatõhususe investeeringute tegemise võimaldamine, ja Euroopa Investeerimispanga juhitud "Marguerite'i fondi": 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fond; nõukogu 5. mai 2009. aasta direktiivi 2009/47/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ vähendatud käibemaksumäärade osas) [11]; struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendit JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele); energiatõhususe rahastamisvahendit; konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, sealhulgas "arukas energeetika – Euroopa" II programm, mis on eraldi suunatud energiatõhususe ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamisel turutõkete eemaldamisele, näiteks tehnilise abi vahendi ELENA (Euroopa kohaliku energia abi – European Local Energy Assistance) kaudu; linnapeade pakti; ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi; info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi 2010 ning teadusuuringute seitsmendat raamprogrammi. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank pakub samuti rahastamisvõimalusi, et stimuleerida energiatõhususe meetmeid.

(18) Union financial instruments and other measures are being put into place or adapted with the aim of stimulating energy efficiency-related measures. Such financial instruments at Union level include, inter alia, Regulation (EC) No 1080/2006 of the European Parliament and of the Council of 5 July 2006 on the European Regional Development Fund [10], amended to allow increased investments in energy efficiency in housing; the public-private partnership on a "European energy-efficient buildings" initiative to promote green technologies and the development of energy-efficient systems and materials in new and renovated buildings; the EC-European Investment Bank (EIB) initiative "EU sustainable energy Financing Initiative" which aims to enable, inter alia, investments for energy efficiency and the EIB-led "Marguerite Fund": the 2020 European Fund for Energy, Climate Change and Infrastructure; Council Directive 2009/47/EC of 5 May 2009 amending Directive 2006/112/EC as regards reduced rates of value added tax [11]; structural and cohesion funds instrument JEREMIE (Joint European Resources for micro to medium enterprises); the Energy Efficiency Finance Facility; the Competitiveness and Innovation Framework Programme including the Intelligent Energy -Europe II Programme focused specifically on removing market barriers related to energy efficiency and energy from renewable sources through for example the technical assistance facility ELENA (European Local Energy Assistance); the Covenant of Mayors; the Entrepreneurship and Innovation programme; the ICT Policy Support Programme 2010, and the Seventh Research Framework Programme. The European Bank for Reconstruction and Development also provides funding with the aim of stimulating energy-efficiency-related measures.

(19) Liidu rahastamisvahendeid tuleks kasutada nii, et need avaldaksid praktilist mõju käesoleva direktiivi eesmärkidele, asendamata samas riiklikke meetmeid. Neid tuleks eelkõige kasutada asjakohaste ja uuenduslike rahastamisviiside pakkumiseks, et tõhustada investeeringuid energiatõhususe meetmetesse. Neil võiks olla suur osa riiklike, piirkondlike ja kohalike energiatõhususe fondide, instrumentide või mehhanismide arendamisel, mis pakuksid selliseid rahastamisvõimalusi eraomanikele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning energiatõhususe teenuseid osutavatele ettevõtetele.

(19) Union financial instruments should be used to give practical effect to the objectives of this Directive, without however substituting national measures. In particular, they should be used for providing appropriate and innovative means of financing to catalyse investment in energy efficiency measures. They could play an important role in the development of national, regional and local energy efficiency funds, instruments, or mechanisms, which deliver such financing possibilities to private property owners, to small and medium-sized enterprises and to energy efficiency service companies.

(20) Selleks, et anda komisjonile asjakohast teavet, peaksid liikmesriigid koostama käesoleva direktiivi eesmärke edendavate seniste meetmete ja meetmete ettepanekute loetelu, kaasa arvatud rahastamismeetmete loetelu, jättes välja käesoleva direktiiviga nõutavad meetmed. Sellisteks liikmesriikide loetletud meetmed võivad eelkõige hõlmata meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada olemasolevad õiguslikud tõkked ja turutõkked ning julgustada investeeringuid ja/või muid tegevusi, et suurendada uute ja olemasolevate hoonete energiatõhusust, tehes seega võimaliku panuse kütteostuvõimetuse vähendamisele. Selliste meetmete hulka võiksid kuuluda, kuigi mitte ainult, tasuta või subsideeritud tehniline abi ja nõustamine, otsesed toetused, subsideeritud laenuskeemid või madala intressiga laenud, toetuskavad ja laenutagatisskeemid. Riigiasutused ja muud institutsioonid, mis näevad ette rahastamismeetmeid, võiksid siduda selliste meetmete rakendamise energiamärgistele kantud energiatõhususe näitude ja soovitustega.

(20) In order to provide the Commission with adequate information, Member States should draw up lists of existing and proposed measures, including those of a financial nature, other than those required by this Directive, which promote the objectives of this Directive. The existing and proposed measures listed by Member States may include, in particular, measures that aim to reduce existing legal and market barriers and encourage investments and/or other activities to increase the energy efficiency of new and existing buildings, thus potentially contributing to reducing energy poverty. Such measures could include, but should not be limited to, free or subsidised technical assistance and advice, direct subsidies, subsidised loan schemes or low interest loans, grant schemes and loan guarantee schemes. The public authorities and other institutions which provide those measures of a financial nature could link the application of such measures to the indicated energy performance and the recommendations from energy performance certificates.

(21) Liikmesriikide aruandluskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik käesoleva direktiiviga nõutavaid aruandeid esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid) [12] artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades. Liikmesriikide avalik sektor peaks hoonete energiatõhususe valdkonnas näitama teistele teed ja seega tuleks riiklikes kavades seada kõrgemad eesmärgid hoonete jaoks, milles asuvad riigiasutused.

(21) In order to limit the reporting burden on Member States it should be possible to integrate the reports required by this Directive into the Energy Efficiency Action Plans referred to in Article 14(2) of Directive 2006/32/EC of the European Parliament and of the Council of 5 April 2006 on energy end-use efficiency and energy services [12]. The public sector in each Member State should lead the way in the field of energy performance of buildings, and therefore the national plans should set more ambitious targets for the buildings occupied by public authorities.

(22) Hoone või hoone osa tulevasele ostjale või üürnikule tuleks energiamärgise kaudu anda õiget teavet hoone energiatõhususe kohta ja praktilisi nõuandeid energiatõhususe suurendamiseks. Teavitamiskampaaniate kaudu võiks omanikke ja üürnikke täiendavalt julgustada parandama hoonete või hoone osade energiatõhusust. Ärihoonete omanikke ja üürnikke tuleks samuti julgustada vahetama teavet tegeliku energiatarbimise kohta, et tagada kogu teabe kättesaadavus teadlike otsuste tegemiseks vajalike paranduste kohta. Energiamärgis peaks samuti sisaldama andmeid selle kohta, kuidas kütmine ja jahutamine tegelikult mõjutavad hoone energiavajadust, primaarenergiatarbimist ja süsinikdioksiidi heiteid.

(22) The prospective buyer and tenant of a building or building unit should, in the energy performance certificate, be given correct information about the energy performance of the building and practical advice on improving such performance. Information campaigns may serve to further encourage owners and tenants to improve the energy performance of their building or building unit.Owners and tenants of commercial buildings should also be encouraged to exchange information regarding actual energy consumption, in order to ensure that all the data are available to make informed decisions about necessary improvements. The energy performance certificate should also provide information about the actual impact of heating and cooling on the energy needs of the building, on its primary energy consumption and on its carbon dioxide emissions.

(23) Riigiasutused peaksid olema eeskujuks ja püüdma rakendada energiamärgises toodud soovitusi. Liikmesriigid peaksid riiklikesse kavadesse lisama meetmeid, et toetada riigiasutusi energiatõhususe varajasel parandamisel ja energiamärgises toodud soovituste rakendamisel võimalikult kiiresti.

(23) Public authorities should lead by example and should endeavour to implement the recommendations included in the energy performance certificate. Member States should include within their national plans measures to support public authorities to become early adopters of energy efficiency improvements and to implement the recommendations included in the energy performance certificate as soon as feasible.

(24) Hooned, kus asuvad riigiasutused või mida inimesed tihti külastavad, peaksid olema eeskujuks, ja näitama, et nad võtavad arvesse keskkonna- ja energiatõhususe aspekte, ning seetõttu tuleks kõnealuste hoonete puhul korrapäraselt väljastada energiamärgis. Avalikkust tuleks energiatõhususest paremini teavitada, pannes energiamärgised nähtavalt välja, eriti teatud suurusega hoonetes, kus asuvad riigiasutused või mida inimesed tihti külastavad, nagu kauplused ja kaubanduskeskused, selvehallid, restoranid, teatrid, pangad ja hotellid.

(24) Buildings occupied by public authorities and buildings frequently visited by the public should set an example by showing that environmental and energy considerations are being taken into account and therefore those buildings should be subject to energy certification on a regular basis. The dissemination to the public of information on energy performance should be enhanced by clearly displaying these energy performance certificates, in particular in buildings of a certain size which are occupied by public authorities or which are frequently visited by the public, such as shops and shopping centres, supermarkets, restaurants, theatres, banks and hotels.

(25) Viimastel aastatel on hakatud Euroopa riikides kasutama rohkem kliimaseadmeid. Sellega kaasnevad märkimisväärsed probleemid tippkoormuse ajal, elektrikulude tõus ja energiatasakaalu rikkumine. Esmatähtsateks peaksid saama need strateegiad, millega parandatakse hoonete soojuskasutust suveperioodil. Sel eesmärgil tuleks keskenduda meetmetele, mis väldivad ülekuumenemist, nagu varjulisus ja hoone konstruktsiooni piisav soojusmahtuvus ning tuleks veelgi arendada passiivseid jahutusmeetodeid, eeskätt neid, mis parandavad kliimatingimusi siseruumides ja mikrokliimat hoonete ümber.

(25) Recent years have seen a rise in the number of air-conditioning systems in European countries. This creates considerable problems at peak load times, increasing the cost of electricity and disrupting the energy balance. Priority should be given to strategies which enhance the thermal performance of buildings during the summer period. To that end, there should be focus on measures which avoid overheating, such as shading and sufficient thermal capacity in the building construction, and further development and application of passive cooling techniques, primarily those that improve indoor climatic conditions and the micro-climate around buildings.

(26) Erialase ettevalmistusega töötajate läbiviidav kütte- ja kliimaseadmete korrapärane hooldus ja ülevaatus aitab seadmeid täpsemini reguleerida vastavalt tootekirjeldusele ning tagab seeläbi keskkonna, ohutuse ja energiakasutuse seisukohast nende optimaalse toimimise. Kogu kütte - ja kliimaseadmete süsteemi peaks selle olelusringi jooksul, ent eriti enne selle asendamist või ajakohastamist, korrapäraselt hindama sõltumatu hindaja. Selleks et vähendada hoonete omanike ja üürnike halduskoormust, peaksid liikmesriigid püüdma kontrolle ja sertifitseerimist võimalikult palju ühendada.

(26) Regular maintenance and inspection of heating and air-conditioning systems by qualified personnel contributes to maintaining their correct adjustment in accordance with the product specification and in that way ensures optimal performance from an environmental, safety and energy point of view. An independent assessment of the entire heating and air-conditioning system should occur at regular intervals during its life-cycle in particular before its replacement or upgrading. In order to minimise the administrative burden on building owners and tenants, Member States should endeavour to combine inspections and certifications as far as possible.

(27) Ühine lähenemisviis hoonetele energiamärgise väljastamise ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuste puhul, mida viivad läbi erialase ettevalmistusega ja/või akrediteeritud eksperdid, kelle sõltumatus tuleb tagada objektiivsete kriteeriumide alusel, aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele, mis puudutab liikmesriikide pingutusi säästa ehitussektoris energiat, ning teeb võimalike omanike või kasutajate jaoks liidu kinnisvaraturul esineva energiatõhususe läbipaistvaks. Selleks et tagada energiamärgiste ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuste kvaliteet kogu liidus, tuleks igas liikmesriigis kehtestada sõltumatu kontrollimehhanism.

(27) A common approach to the energy performance certification of buildings and to the inspection of heating and air-conditioning systems, carried out by qualified and /or accredited experts, whose independence is to be guaranteed on the basis of objective criteria, will contribute to a level playing field as regards efforts made in Member States to energy saving in the buildings sector and will introduce transparency for prospective owners or users with regard to energy performance in the Union property market. In order to ensure the quality of energy performance certificates and of the inspection of heating and air-conditioning systems throughout the Union, an independent control mechanism should be established in each Member State.

(28) Kuna kohalikud ja piirkondlikud asutused on käesoleva direktiivi edukaks rakendamiseks olulise tähtsusega, tuleks neid, kui see on asjakohane, vastavalt liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele kaasata ja nendega konsulteerida küsimustes nagu planeerimine, teavitamise, koolitamise ja teadlikkuse tõstmise programmide väljatöötamine ning direktiivi rakendamine riiklikul või piirkondlikul tasandil. Selliseid konsultatsioone saab kasutada ka selleks, et edendada asjakohaste juhiste andmist kohalikele planeerijatele ja ehitusinspektoritele vajalike ülesannete täitmiseks. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid võimaldama arhitektidel ja planeerijatel tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel korralikult kaaluda energiatõhususe suurendamise, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamise optimaalset kombinatsiooni ja innustama neid seda tegema.

(28) Since local and regional authorities are critical for the successful implementation of this Directive, they should be consulted and involved, as and when appropriate in accordance with applicable national legislation, on planning issues, the development of programmes to provide information, training and awareness-raising, and on the implementation of this Directive at national or regional level. Such consultations may also serve to promote the provision of adequate guidance to local planners and building inspectors to carry out the necessary tasks. Furthermore, Member States should enable and encourage architects and planners to properly consider the optimal combination of improvements in energy efficiency, use of energy from renewable sources and use of district heating and cooling when planning, designing, building and renovating industrial or residential areas.

(29) Paigaldajad ja ehitajad on käesoleva direktiivi edukaks rakendamiseks olulise tähtsusega. Seetõttu peaks piisaval hulgal paigaldajaid ja ehitajaid koolituste ja muude meetmete kaudu omandama piisava pädevuse, et kasutada ja paigaldada nõuetekohaseid energiatõhusa ja taastuvenergia tehnoloogiaga seadmeid.

(29) Installers and builders are critical for the successful implementation of this Directive. Therefore, an adequate number of installers and builders should, through training and other measures, have the appropriate level of competence for the installation and integration of the energy efficient and renewable energy technology required.

(30) Liikmesriigid peaksid võtma arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) [13] seoses käesolevas direktiivis käsitletud erialaekspertide vastastikuse tunnustamisega ja komisjon peaks jätkama oma tegevust selliste erialaekspertide koolitusstandardite suuniste ja soovitustega Euroopa aruka energia programmi kohaselt.

(30) Member States should take account of Directive 2005/36/EC of the European Parliament and of the Council of 7 September 2005 on the recognition of professional qualifications [13] with regard to the mutual recognition of professional experts which are addressed by this Directive, and the Commission should continue its activities under the Intelligent Energy Europe Programme on guidelines and recommendations for standards for the training of such professional experts.

(31) Liidu mitteeluruumide kinnisvaraturu energiatõhususe läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kehtestada ühtsed tingimused vabatahtliku ühise mitteeluruumide energiatõhususe sertifitseerimisskeemi jaoks. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt eelnevalt määruse abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Kuni kõnealuse uue määruse vastuvõtmiseni kohaldatakse jätkuvalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) [14], välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetlust käsitlevaid sätteid, mis ei ole kohaldatavad.

(31) In order to enhance the transparency of energy performance in the Union’s non-residential property market, uniform conditions for a voluntary common certification scheme for the energy performance of non-residential buildings should be established. In accordance with Article 291 TFEU, rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of the Commission’s exercise of implementing powers shall be laid down in advance by a regulation adopted in accordance with the ordinary legislative procedure. Pending the adoption of that new regulation, Council Decision 1999/468/EC of 28 June 1999 laying down the procedures for the exercise of implementing powers conferred on the Commission [14] continues to apply, with the exception of the regulatory procedure with scrutiny, which is not applicable.

(32) Komisjonile peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada I lisas sätestatud üldraamistiku teatavaid osasid tehnika arenguga, ning kehtestada metoodika raamistik energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusate tasemete arvutamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(32) The Commission should be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 290 of the Treaty in respect of the adaptation to technical progress of certain parts of the general framework set out in Annex I, and in respect of the establishment of a methodology framework for calculating cost-optimal levels of mininmum energy performance requirements. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level.

(33) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt hoonete energiatõhususe suurendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ehitussektori keerukuse tõttu ja liikmesriikide eluasemeturgude suutmatuse tõttu rahuldavalt lahendada energiatõhususe probleeme, on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33) Since the objective of this Directive, namely of enhancing the energy performance of buildings, cannot be sufficiently achieved by the Member States, due to the complexity of the buildings sector and the inability of the national housing markets to adequately address the challenges of energy efficiency, and can by the reason of the scale and the effects of the action be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principles of proportionality, as set out in that Article, this Directive does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective.

(34) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes direktiiviga 2002/91/EÜ muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb kõnealusest direktiivist.

(34) The obligation to transpose this Directive into national law should be confined to those provisions which represent a substantive change as compared with Directive 2002/91/EC. The obligation to transpose the provisions which are unchanged arises under that Directive.

(35) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2002/91/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

(35) This Directive should be without prejudice to the obligations of the Member States relating to the time-limits for transposition into national law and application of the Directive 2002/91/EC.

(36) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [15] punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need avalikkusele kättesaadavaks,

(36) In accordance with point 34 of the Interinstitutional Agreement on better law-making [15], Member States are encouraged to draw up, for themselves and in the interest of the Union, their own tables, illustrating, as far as possible, the correlation between this Directive and the transposition measures, and to make them public,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE:

Artikkel 1

Article 1

Sisu

Subject matter

1. Käesoleva direktiiviga edendatakse liidu piires hoonete energiatõhusust, võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliima nõudeid ja kulutasuvust.

1. This Directive promotes the improvement of the energy performance of buildings within the Union, taking into account outdoor climatic and local conditions, as well as indoor climate requirements and cost-effectiveness.

2. Käesoleva direktiiviga nähakse ette nõuded järgmistes küsimustes:

2. This Directive lays down requirements as regards:

a) hoonete ja hoonete osade üldise energiatõhususe arvutusmetoodika ühine üldraamistik;

(a) the common general framework for a methodology for calculating the integrated energy performance of buildings and building units;

b) miinimumnõuete rakendamine uute hoonete ja hoonete uute osade energiatõhususe suhtes;

(b) the application of minimum requirements to the energy performance of new buildings and new building units;

c) miinimumnõuete rakendamine:

(c) the application of minimum requirements to the energy performance of:

i) oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete, hoone osade ja ehitusdetailide energiatõhususe suhtes;

(i) existing buildings, building units and building elements that are subject to major renovation;

ii) hoonete välispiireteks olevate selliste ehitusdetailide energiatõhususe suhtes, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need rekonstrueeritakse või asendatakse, ning

(ii) building elements that form part of the building envelope and that have a significant impact on the energy performance of the building envelope when they are retrofitted or replaced; and

iii) hoone tehnosüsteemide energiatõhususe suhtes uue tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ajakohastamisel;

(iii) technical building systems whenever they are installed, replaced or upgraded;

d) riiklikud kavad liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks;

(d) national plans for increasing the number of nearly zero-energy buildings;

e) hoonetele ja hoonete osadele energiamärgise väljastamine;

(e) energy certification of buildings or building units;

f) hoonetes paiknevate kütte- ja kliimaseadmete korrapärane ülevaatus;

(f) regular inspection of heating and air-conditioning systems in buildings; and

g) sõltumatud süsteemid energiamärgiste ja ülevaatuse aruannete kontrollimiseks.

(g) independent control systems for energy performance certificates and inspection reports.

3. Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on miinimumnõuded ega takistata ühelgi liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid. Sellised meetmed on kooskõlas aluslepinguga. Neist teatatakse komisjonile.

3. The requirements laid down in this Directive are minimum requirements and shall not prevent any Member State from maintaining or introducing more stringent measures. Such measures shall be compatible with the Treaty. They shall be notified to the Commission.

Artikkel 2

Article 2

Mõisted

Definitions

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

For the purpose of this Directive, the following definitions shall apply:

1) "hoone" – katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima reguleerimiseks tarbitakse energiat;

1. "building" means a roofed construction having walls, for which energy is used to condition the indoor climate;

2) "liginullenergiahoone" – hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga kõrge. Nullilähedane või väga madal nõutava energia kogus peaks olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast;

2. "nearly zero-energy building" means a building that has a very high energy performance, as determined in accordance with Annex I. The nearly zero or very low amount of energy required should be covered to a very significant extent by energy from renewable sources, including energy from renewable sources produced on-site or nearby;

3) "hoone tehnosüsteem" – hoone või hoone osa kütte-, jahutus-, ventilatsiooni-, vee soojendamise ja valgustusseadmed või nende kombinatsioon;

3. "technical building system" means technical equipment for the heating, cooling, ventilation, hot water, lighting or for a combination thereof, of a building or building unit;

4) "hoone energiatõhusus" – hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat;

4. "energy performance of a building" means the calculated or measured amount of energy needed to meet the energy demand associated with a typical use of the building, which includes inter alia energy used for heating, cooling, ventilation, hot water and lighting;

5) "primaarenergia" – taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud;

5. "primary energy" means energy from renewable and non-renewable sources which has not undergone any conversion or transformation process;

6) "taastuvatest energiaallikatest toodetud energia" – energia, mis on toodetud taastuvatest mittefossiilsetest allikatest, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, aerotermiline energia, geotermiline energia, hüdrotermiline energia, ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;

6. "energy from renewable sources" means energy from renewable non-fossil sources, namely wind, solar, aerothermal, geothermal, hydrothermal and ocean energy, hydropower, biomass, landfill gas, sewage treatment plant gas and biogases;

7) "hoone välispiire" – hoone sisemust väliskeskkonnast eraldavad hoone integreeritud elemendid;

7. "building envelope" means the integrated elements of a building which separate its interior from the outdoor environment;

8) "hoone osa" – hoones paiknev hoone osa, korrus või korter, mis on konstrueeritud või mida on muudetud nii, et seda saab kasutada eraldi;

8. "building unit" means a section, floor or apartment within a building which is designed or altered to be used separately;

9) "ehitusdetail" – hoone tehnosüsteem või hoone välispiirde element;

9. "building element" means a technical building system or an element of the building envelope;

10) "oluline rekonstrueerimine" –

10. "major renovation" means the renovation of a building where:

hoone rekonstrueerimine, mille puhul:

(a) the total cost of the renovation relating to the building envelope or the technical building systems is higher than 25 % of the value of the building, excluding the value of the land upon which the building is situated, or

a) hoone välispiirete või tehnosüsteemide rekonstrueerimisega seotud kulud on suuremad kui 25 % hoone väärtusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel hoone asub, või

(b) more than 25 % of the surface of the building envelope undergoes renovation;

b) rekonstrueeritakse rohkem kui 25 % hoone välispiirete pindalast.

Member States may choose to apply option (a) or (b).

Liikmesriigid võivad valida, kas nad kohaldavad valikut a või b;

11. "European standard" means a standard adopted by the European Committee for Standardisation, the European Committee for Electrotechnical Standardisation or the European Telecommunications Standards Institute and made available for public use;

11) "Euroopa standard" – Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee või Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi vastuvõetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard;

12. "energy performance certificate" means a certificate recognised by a Member State or by a legal person designated by it, which indicates the energy performance of a building or building unit, calculated according to a methodology adopted in accordance with Article 3;

12) "energiamärgis" – liikmesriigi või selle määratud juriidilise isiku tunnustatud sertifikaat, millel on märgitud hoone või hoone osa energiatõhusus, arvutatuna vastavalt artikli 3 kohaselt vastuvõetud metoodikale;

13. "cogeneration" means simultaneous generation in one process of thermal energy and electrical and/or mechanical energy;

13) "koostootmine" – soojusenergia ning elektrienergia ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

14. "Cost-optimal level" means the energy performance level which leads to the lowest cost during the estimated economic life-cycle, where:

14) "kulutõhus tase" –

(a) the lowest cost is determined taking into account energy-related investment costs, maintenance and operating costs (including energy costs and savings, the category of building concerned, earnings from energy produced), where applicable, and disposal costs, where applicable; and

energiatõhususe tase, mis viib madalaimate kuludeni hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul, kusjuures:

(b) the estimated economic life cycle is determined by each Member State. It refers to the remaining estimated economic life cycle of a building where energy performance requirements are set for the building as a whole, or to the estimated economic life cycle of a building element where energy performance requirements are set for building elements.

a) madalaim kulu määratakse kindlaks võttes arvesse investeerimiskulusid, hooldus- ja käituskulusid (sh energiakulu ja energiasäästu, asjaomase hoone liiki ning kui see on asjakohane, toodetud energiast saadud tulu) ja kui see on asjakohane, kõrvaldamiskulusid ning

The cost-optimal level shall lie within the range of performance levels where the cost benefit analysis calculated over the estimated economic life-cycle is positive;

b) iga liikmesriik määrab kindlaks hinnangulise majandusliku olelusringi. See viitab sellise hoone järelejäänud hinnangulisele majanduslikule olelusringile, mille puhul energiatõhususe nõuded on kehtestatud hoonele tervikuna või ehitusdetaili hinnangulisele majanduslikule olelusringile, kui energiatõhususe nõuded on kehtestatud ehitusdetailidele.

15. "air-conditioning system" means a combination of the components required to provide a form of indoor air treatment, by which temperature is controlled or can be lowered;

Kulutõhus tase peab jääma energiatõhususe tasemete vahemikku, kus hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul arvutatud tasuvusanalüüs on positiivne;

16. "boiler" means the combined boiler body-burner unit, designed to transmit to fluids the heat released from burning;

15) "kliimaseade" – mehhanismid, mida on tarvis siseruumide õhu töötlemiseks, et temperatuuri kontrollida või seda alandada;

17. "effective rated output" means the maximum calorific output, expressed in kW, specified and guaranteed by the manufacturer as being deliverable during continuous operation while complying with the useful efficiency indicated by the manufacturer;

16) "kuumaveekatel" – katla korpusest ja põletist koosnev üksus, mille abil kantakse vedelikule üle põlemisel eralduv soojus;

18. "heat pump" means a machine, a device or installation that transfers heat from natural surroundings such as air, water or ground to buildings or industrial applications by reversing the natural flow of heat such that it flows from a lower to a higher temperature. For reversible heat pumps, it may also move heat from the building to the natural surroundings;

17) "efektiivne nimivõimsus" – tootja määratletud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral;

19. "district heating" or "district cooling" means the distribution of thermal energy in the form of steam, hot water or chilled liquids, from a central source of production through a network to multiple buildings or sites, for the use of space or process heating or cooling.

18) "soojuspump" – masin, seade või paigaldis, mis kannab soojust niisugusest looduslikust keskkonnast nagu õhust, veest või maapinnast saadava soojuse üle hoonetesse või tööstuslikesse rakendustesse, pöörates soojuse loomuliku voolu niisuguseks, et see voolab madalamalt temperatuurilt kõrgemale. Reverseeritavad soojuspumbad võivad ühtlasi kanda soojust hoonest looduslikku keskkonda;

Article 3

19) "kaugküte" või "kaugjahutus" – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides.

Adoption of a methodology for calculating the energy performance of buildings

Artikkel 3

Member States shall apply a methodology for calculating the energy performance of buildings in accordance with the common general framework set out in Annex I.

Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika vastuvõtmine

This methodology shall be adopted at national or regional level.

Liikmesriigid kohaldavad hoonete energiatõhususe arvutamiseks metoodikat vastavalt I lisas sätestatud ühisele üldraamistikule.

Article 4

Metoodika võetakse vastu riiklikul või piirkondlikul tasandil.

Setting of minimum energy performance requirements

Artikkel 4

1. Member States shall take the necessary measures to ensure that minimum energy performance requirements for buildings or building units are set with a view to achieving cost-optimal levels. The energy performance shall be calculated in accordance with the methodology referred to in Article 3. Cost-optimal levels shall be calculated in accordance with the comparative methodology framework referred to in Article 5 once the framework is in place.

Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine

Member States shall take the necessary measures to ensure that minimum energy performance requirements are set for building elements that form part of the building envelope and that have a significant impact on the energy performance of the building envelope when they are replaced or retrofitted, with a view to achieving cost-optimal levels.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada hoonete või hoonete osade energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine eesmärgiga saavutada kulutõhus tase. Energiatõhusus arvutatakse artiklis 3 osutatud metoodika kohaselt. Kulutõhus tase arvutatakse artiklis 5 osutatud võrdleva metoodika raamistiku kohaselt, kui raamistik on kehtestatud.

When setting requirements, Member States may differentiate between new and existing buildings and between different categories of buildings.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine hoonete välispiirete osa moodustavate ehitusdetailide suhtes, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need rekonstrueeritakse või asendatakse eesmärgiga saavutada kulutõhus tase.

These requirements shall take account of general indoor climate conditions, in order to avoid possible negative effects such as inadequate ventilation, as well as local conditions and the designated function and the age of the building.

Nõuete kehtestamisel võivad liikmesriigid teha vahet uute ja olemasolevate hoonete vahel ning eri liiki hoonete vahel.

A Member State shall not be required to set minimum energy performance requirements which are not cost-effective over the estimated economic life-cycle.

Nõuete puhul võetakse arvesse ruumide üldisi sisekliima tingimusi, vältimaks võimalikku negatiivset mõju, nagu ebapiisavat ventilatsiooni, ning ka kohalikke tingimusi ja hoone kavandatud funktsiooni ja vanust.

Minimum energy performance requirements shall be reviewed at regular intervals which shall not be longer than five years and, if necessary, shall be updated in order to reflect technical progress in the building sector.

Liikmesriik ei ole kohustatud kehtestama energiatõhususe miinimumnõudeid, mis ei ole kulutasuvad hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul.

2. Member States may decide not to set or apply the requirements referred to in paragraph 1 to the following categories of buildings:

Nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt viie aasta järel ning vajaduse korral neid ajakohastatakse, et kajastada ehitussektoris toimunud tehnika arengut.

(a) buildings officially protected as part of a designated environment or because of their special architectural or historical merit, in so far as compliance with certain minimum energy performance requirements would unacceptably alter their character or appearance;

2. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste hooneliikide suhtes:

(b) buildings used as places of worship and for religious activities;

a) hooned, mis on ametliku kaitse all teatava miljööväärtuse või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu ja kus teatud energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust;

(c) temporary buildings with a time of use of two years or less, industrial sites, workshops and non-residential agricultural buildings with low energy demand and non-residential agricultural buildings which are in use by a sector covered by a national sectoral agreement on energy performance;

b) kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned;

(d) residential buildings which are used or intended to be used for either less than four months of the year or, alternatively, for a limited annual time of use and with an expected energy consumption of less than 25 % of what would be the result of all-year use;

c) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja madala energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;

(e) stand-alone buildings with a total useful floor area of less than 50 m2.

d) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas alla nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise energiatarbimisest;

Article 5

e) eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.

Calculation of cost-optimal levels of minimum energy performance requirements

Artikkel 5

1. The Commission shall establish by means of delegated acts in accordance with Articles 23, 24 and 25 by 30 June 2011 a comparative methodology framework for calculating cost-optimal levels of minimum energy performance requirements for buildings and building elements.

Energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamine

The comparative methodology framework shall be established in accordance with Annex III and shall differentiate between new and existing buildings and between different categories of buildings.

1. Vastavalt artiklitele 23, 24 ja 25 kehtestab komisjon delegeeritud õigusaktidega 30. juuniks 2011 võrdleva metoodika raamistiku hoonete või ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks.

2. Member States shall calculate cost-optimal levels of minimum energy performance requirements using the comparative methodology framework established in accordance with paragraph 1 and relevant parameters, such as climatic conditions and the practical accessibility of energy infrastructure, and compare the results of this calculation with the minimum energy performance requirements in force.

Võrdleva metoodika raamistik kehtestatakse III lisa kohaselt ning selles tehakse vahet uute ja olemasolevate hoonete vahel ning eri liiki hoonete vahel.

Member States shall report to the Commission all input data and assumptions used for those calculations and the results of those calculations. The report may be included in the Energy Efficiency Action Plans referred to in Article 14(2) of Directive 2006/32/EC. Member States shall submit those reports to the Commission at regular intervals, which shall not be longer than five years. The first report shall be submitted by 30 June 2012.

2. Liikmesriigid arvutavad energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme, kasutades lõike 1 kohaselt kehtestatud võrdleva metoodika raamistikku ja asjakohaseid parameetreid, näiteks kliimatingimusi ja energiainfrastruktuuri praktilist kättesaadavust, ning võrdlevad arvutuse tulemusi kehtivate energiatõhususe miinimumnõuetega.

3. If the result of the comparison performed in accordance with paragraph 2 shows that the minimum energy performance requirements in force are significantly less energy efficient than cost-optimal levels of minimum energy performance requirements, the Member State concerned shall justify this difference in writing to the Commission in the report referred to in paragraph 2, accompanied, to the extent that the gap cannot be justified, by a plan outlining appropriate steps to significantly reduce the gap by the next review of the energy performance requirements as referred to in Article 4(1).

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande kõikide nimetatud arvutuseks kasutatud sisendandmete ja eelduste ning kõikide nimetatud arvutuste tulemuste kohta. Aruanne võib sisalduda direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades. Liikmesriigid esitavad kõnealused aruanded komisjonile korrapäraste ajavahemike tagant, kuid mitte harvem kui kord iga viie aasta järel. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2012.

4. The Commission shall publish a report on the progress of the Member States in reaching cost-optimal levels of minimum energy performance requirements.

3. Kui lõike 2 kohaselt tehtud arvutuste tulemuste võrdlemine näitab, et kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded on oluliselt vähem energiatõhusad kui energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhus tase, esitab asjassepuutuv liikmesriik sellise erinevuse põhjenduse lõikes 2 osutatud aruandes, millele lisatakse kava vastavate meetmetega, kuidas järgmiseks läbivaatamiseks oluliselt vähendada erinevust artikli 4 lõikes 1 osutatud energiatõhususe nõuetega; kava esitatakse sellise erinevuse kohta, mis ei ole põhjendatud.

Article 6

4. Komisjon avaldab aruande liikmesriikide edusammude kohta energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme saavutamisel.

New buildings

Artikkel 6

1. Member States shall take the necessary measures to ensure that new buildings meet the minimum energy performance requirements set in accordance with Article 4.

Uued hooned

For new buildings, Member States shall ensure that, before construction starts, the technical, environmental and economic feasibility of high-efficiency alternative systems such as those listed below, if available, is considered and taken into account:

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada uute hoonete vastavus artikli 4 kohaselt sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

(a) decentralised energy supply systems based on energy from renewable sources;

Uute hoonete puhul tagavad liikmesriigid, et enne ehitamise algust kaalutakse ja võetakse nende olemasolu korral arvesse näiteks allpool loetletud alternatiivsete suure tõhususega süsteemide tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust:

(b) cogeneration;

a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energial põhinevad detsentraliseeritud energiavarustussüsteemid;

(c) district or block heating or cooling, particularly where it is based entirely or partially on energy from renewable sources;

b) koostootmine;

(d) heat pumps.

c) kaug- ja lokaalküte või -jahutus, eriti kui see täielikult või osaliselt põhineb taastuvatest energiaallikatest toodetud energial;

2. Member States shall ensure that the analysis of alternative systems referred to in paragraph 1 is documented and available for verification purposes.

d) soojuspumbad.

3. That analysis of alternative systems may be carried out for individual buildings or for groups of similar buildings or for common typologies of buildings in the same area. As far as collective heating and cooling systems are concerned, the analysis may be carried out for all buildings connected to the system in the same area.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud alternatiivsete süsteemide analüüs dokumenteeritakse ja on kontrollimiseks kättesaadav.

Article 7

3. Alternatiivsete süsteemide analüüsi võib teha üksikute hoonete, sarnastest hoonetest koosnevate gruppide või ühe piirkonna tavapäraste hoonetüüpide kohta. Kollektiivsete kütte- ja jahutussüsteemide puhul võib analüüsi teha kõikide hoonete kohta, mis on süsteemiga ühendatud samas piirkonnas.

Existing buildings

Artikkel 7

Member States shall take the necessary measures to ensure that when buildings undergo major renovation, the energy performance of the building or the renovated part thereof is upgraded in order to meet minimum energy performance requirements set in accordance with Article 4 in so far as this is technically, functionally and economically feasible.

Olemasolevad hooned

Those requirements shall be applied to the renovated building or building unit as a whole. Additionally or alternatively, requirements may be applied to the renovated building elements.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid oluliselt rekonstrueeritakse, suurendatakse hoone või selle rekonstrueeritud osade tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires nende energiatõhusust nii, et see vastaks artikli 4 kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

Member States shall in addition take the necessary measures to ensure that when a building element that forms part of the building envelope and has a significant impact on the energy performance of the building envelope, is retrofitted or replaced, the energy performance of the building element meets minimum energy performance requirements in so far as this is technically, functionally and economically feasible.

Kõnealuseid nõudeid kohaldatakse rekonstrueeritud hoonele või hoone osale tervikuna. Lisaks sellele või alternatiivselt, võib nõudeid kohaldada rekonstrueeritud hoone ehitusdetailidele.

Member States shall determine these minimum energy performance requirements in accordance with Article 4.

Lisaks sellele võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et kui ehitusdetail, mis moodustab hoone välispiirde osa ja millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, rekonstrueeritakse või asendatakse, et ehitusdetaili energiatõhusus vastab energiatõhususe miinimumnõuetele tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires.

Member States shall encourage, in relation to buildings undergoing major renovation, the consideration and taking into account of high-efficiency alternative systems, as referred to in Article 6(1), in so far as this is technically, functionally and economically feasible.

Liikmesriigid määravad kõnealused energiatõhususe miinimumnõuded kindlaks artikli 4 kohaselt.

Article 8

Liikmesriigid julgustavad oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul kaaluma ja võtma arvesse artikli 6 lõikes 1 osutatud alternatiivseid suure tõhususega süsteeme, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav.

Technical building systems

Artikkel 8

1. Member States shall, for the purpose of optimising the energy use of technical building systems, set system requirements in respect of the overall energy performance, the proper installation, and the appropriate dimensioning, adjustment and control of the technical building systems which are installed in existing buildings. Member States may also apply these system requirements to new buildings.

Hoone tehnosüsteemid

System requirements shall be set for new, replacement and upgrading of technical building systems and shall be applied in so far as they are technically, economically and functionally feasible.

1. Hoone tehnosüsteemide energiatarbimise optimeerimiseks sätestavad liikmesriigid olemasolevatesse hoonetesse paigaldatavate tehnosüsteemide üldise energiatõhususe, nõuetekohase paigaldamise ja asjakohaste mõõtmete, korrigeerimise ja kontrolli süsteeminõuded. Liikmesriigid võivad kõnealuseid süsteeminõudeid kohaldada ka uutele hoonetele.

The system requirements shall cover at least the following:

Süsteeminõuded sätestatakse hoonete ja hoonete osade uute tehnosüsteemide jaoks, samuti tehnosüsteemide asendamise ja ajakohastamise jaoks ning neid kohaldatakse tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires.

(a) heating systems;

Süsteeminõuded hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:

(b) hot water systems;

a) küttesüsteemid,

(c) air-conditioning systems;

b) soojaveesüsteemid,

(d) large ventilation systems;

c) kliimaseadmed,

or a combination of such systems.

d) suured ventilatsioonisüsteemid

2. Member States shall encourage the introduction of intelligent metering systems whenever a building is constructed or undergoes major renovation, whilst ensuring that this encouragement is in line with point 2 of Annex I to Directive 2009/72/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 concerning common rules for the internal market in electricity [16]. Member States may furthermore encourage, where appropriate, the installation of active control systems such as automation, control and monitoring systems that aim to save energy.

või selliste süsteemide kombinatsioon.

Article 9

2. Liikmesriigid julgustavad võtma kasutusele arukaid arvestisüsteeme hoone ehitamisel või olulisel rekonstrueerimisel, tagades samas, et see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) [16] I lisa punktiga 2. Lisaks sellele võivad liikmesriigid vajaduse korral julgustada energiat säästvate aktiivsete kontrollisüsteemide, näiteks automaat-, kontrolli- ja seiresüsteemide paigaldamist.

Nearly zero-energy buildings

Artikkel 9

1. Members States shall ensure that:

Liginullenergiahooned

(a) by 31 December 2020, all new buildings are nearly zero-energy buildings, and

1. Liikmesriigid tagavad, et:

(b) after 31 December 2018, new buildings occupied and owned by public authorities are nearly zero-energy buildings.

a) 31. detsembriks 2020 on kõik uued hooned liginullenergiahooned ning

Member States shall draw up national plans for increasing the number of nearly zero-energy buildings. These national plans may include targets differentiated according to the category of building.

b) pärast 31. detsembrit 2020 on uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, liginullenergiahooned.

2. Member States shall furthermore, following the leading example of the public sector, develop policies and take measures such as the setting of targets in order to stimulate the transformation of buildings that are refurbished into nearly zero-energy buildings, and inform the Commission thereof in their national plans referred to in paragraph 1.

Liikmesriigid kehtestavad riiklikud kavad liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks. Nimetatud riiklikud kavad võivad sisaldada eri liiki hoonete puhul erinevaid eesmärke.

3. The national plans shall include inter alia the following elements:

2. Lisaks sellele, järgides avaliku sektori eeskuju, töötavad liikmesriigid välja poliitikad ja võtavad meetmed, nagu näiteks eesmärgid, et stimuleerida renoveeritavate hoonete ümberehitamist liginullenergiahooneteks, ning annavad sellest komisjonile teada lõikes 1 osutatud riiklikes kavades.

(a) the Member State’s detailed application in practice of the definition of nearly zero-energy buildings, reflecting their national, regional or local conditions, and including a numerical indicator of primary energy use expressed in kWh/m2 per year. Primary energy factors used for the determination of the primary energy use may be based on national or regional yearly average values and may take into account relevant European standards;

3. Riiklik kava sisaldab muu hulgas järgmisi elemente:

(b) intermediate targets for improving the energy performance of new buildings, by 2015, with a view to preparing the implementation of paragraph 1;

a) liikmesriigi liginullenergiahoonete määratluse detailne praktiline kohaldamine, mis kajastab riiklikke, piirkondlikke või kohalikke tingimusi ja mis sisaldab primaarenergiatarbimise arvnäitajat väljendatuna kWh/m2 aastas. Primaarenergia tegurid, mida kasutatakse primaarenergiatarbimise kindlaksmääramiseks, võivad põhineda riiklikel või piirkondlikel aastapõhistel keskmistel väärtustel ning võivad arvesse võtta asjakohaseid Euroopa standardeid;

(c) information on the policies and financial or other measures adopted in the context of paragraphs 1 and 2 for the promotion of nearly zero-energy buildings, including details of national requirements and measures concerning the use of energy from renewable sources in new buildings and existing buildings undergoing major renovation in the context of Article 13(4) of Directive 2009/28/EC and Articles 6 and 7 of this Directive.

b) vahe-eesmärgid uute hoonete energiatõhususe parandamiseks 2015. aastaks, et valmistada ette lõike 1 rakendamine;

4. The Commission shall evaluate the national plans referred to in paragraph 1, notably the adequacy of the measures envisaged by the Member State in relation to the objectives of this Directive. The Commission, taking due account of the principle of subsidiarity, may request further specific information regarding the requirements set out in paragraphs 1, 2 and 3. In that case, the Member State concerned shall submit the requested information or propose amendments within nine months following the request from the Commission. Following its evaluation, the Commission may issue a recommendation.

c) teave poliitikate ja vastu võetud finants- või muude meetmete kohta lõigete 1 ja 2 kontekstis, et edendada liginullenergiahooneid, sealhulgas riiklike nõuete ja meetmete üksikasjad, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimist uutes hoonetes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes seoses direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõikega 4 ja käesoleva direktiivi artiklitega 6 ja 7.

5. The Commission shall by 31 December 2012 and every three years thereafter publish a report on the progress of Member States in increasing the number of nearly zero-energy buildings. On the basis of that report the Commission shall develop an action plan and, if necessary, propose measures to increase the number of those buildings and encourage best practices as regards the cost-effective transformation of existing buildings into nearly zero-energy buildings.

4. Komisjon hindab lõikes 1 osutatud riiklikke kavasid, eelkõige liikmesriikide kavandatud meetmete asjakohasust käesoleva direktiivi eesmärkide suhtes. Komisjon, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, võib taotleda täiendavat eriteavet lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuete kohta. Sellisel juhul esitab asjaomane liikmesriik nõutud teabe või teeb muudatusettepanekuid üheksa kuu jooksul pärast komisjonilt taotluse saamist. Pärast hindamist võib komisjon anda soovituse.

6. Member States may decide not to apply the requirements set out in points (a) and (b) of paragraph 1 in specific and justifiable cases where the cost-benefit analysis over the economic lifecycle of the building in question is negative. Member States shall inform the Commission of the principles of the relevant legislative regimes.

5. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2012 ja seejärel iga kolme aasta järel aruande liikmesriikide edusammude kohta liginullenergiahoonete arvu suurendamisel. Kõnealuse aruande alusel töötab komisjon välja kõnealuste hoonete arvu suurendamise tegevuskava ja esitab vajaduse korral ettepanekud meetmete kohta ning ergutab parimate tavade kasutamist seoses olemasolevate hoonete kulutasuva ümberehitamisega liginullenergiahooneteks.

Article 10

6. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõudeid erilistel ja põhjendatavatel juhtudel, kus hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul arvutatud tasuvusanalüüs on negatiivne. Liikmesriigid teavitavad komisjoni asjaomase õiguskorra põhimõtetest.

Financial incentives and market barriers

Artikkel 10

1. In view of the importance of providing appropriate financing and other instruments to catalyse the energy performance of buildings and the transition to nearly zero-energy buildings, Member States shall take appropriate steps to consider the most relevant such instruments in the light of national circumstances.

Rahalised soodustused ja turutõkked

2. Member States shall draw up, by 30 June 2011, a list of existing and, if appropriate, proposed measures and instruments including those of a financial nature, other than those required by this Directive, which promote the objectives of this Directive.

1. Arvestades, kui olulised on asjakohased rahastamis- ja muud vahendid hoonete energiatõhususe edendamiseks ja nende ümberehitamiseks liginullenergiahooneteks, astuvad liikmesriigid vajalikud sammud, et kaaluda, millised on kõige asjakohasemad vahendid, võttes arvesse riiklikke olusid.

Member States shall update this list every three years. Member States shall communicate these lists to the Commission, which they may do by including them in the Energy Efficiency Action Plans referred to in Article 14(2) of Directive 2006/32/EC.

2. Liikmesriigid koostavad 30. juuniks 2011 käesoleva direktiivi eesmärke edendavate seniste, ja kui see on asjakohane, meetmete ettepanekute ja vahendite loetelu, sealhulgas rahastamismeetmete loetelu, välja arvatud käesoleva direktiiviga nõutavad meetmed.

3. The Commission shall examine the effectiveness of the listed existing and proposed measures referred to in paragraph 2 as well as of relevant Union instruments, in supporting the implementation of this Directive. On the basis of that examination, and taking due account of the principle of subsidiarity, the Commission may provide advice or recommendations as regards specific national schemes and coordination with Union and international financial institutions. The Commission may include its examination and possible advice or recommendations in its report on the National Energy Efficiency Plans referred to in Article 14(5) of Directive 2006/32/EC.

Liikmesriigid ajakohastavad nimetatud loetelu iga kolme aasta järel. Liikmesriigid edastavad loetelud komisjonile, näiteks lisades need direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud riiklikesse energiatõhususe tegevuskavadesse.

4. The Commission shall, where appropriate, assist upon request Member States in setting up national or regional financial support programmes with the aim of increasing energy efficiency in buildings, especially of existing buildings, by supporting the exchange of best practice between the responsible national or regional authorities or bodies.

3. Komisjon uurib lõike 2 kohaselt loetletud seniste meetmete ja meetmete ettepanekute ning liidu asjakohaste vahendite tõhusust käesoleva direktiivi rakendamise toetamisel. Nimetatud analüüsi alusel, ning subsidiaarsuse põhimõttega nõuetekohaselt arvestades, võib komisjon anda nõu või soovitusi riiklike eriskeemide ja liidu ning rahvusvaheliste finantsasutuste koordineerimise kohta. Komisjon võib oma uurimuse ja võimalikud nõuanded ja soovitused lisada direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 5 osutatud riiklike energiatõhususe tegevuskavade aruandesse.

5. In order to improve financing in support of the implementation of this Directive and taking due account of the principle of subsidiarity, the Commission shall, preferably by 2011, present an analysis on, in particular:

4. Kui see on asjakohane, abistab komisjon taotluse alusel liikmesriike riiklike või piirkondlike rahalise toetuse programmide koostamisel, et suurendada hoonete, eriti olemasolevate hoonete energiatõhusust, toetades parimate tavade vahetust riiklike või piirkondlike vastutavate asutuste või organite vahel.

(a) the effectiveness, the appropriateness of the level, and the actual amount used, of structural funds and framework programmes that were used for increasing energy efficiency in buildings, especially in housing;

5. Selleks, et parandada käesoleva direktiivi rakendamise rahastamist, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, esitab komisjon eelistatavalt 2011. aastaks analüüsi, mis käsitleb eelkõige:

(b) the effectiveness of the use of funds from the EIB and other public finance institutions;

a) hoonete, eelkõige elamute, energiatõhususe suurendamiseks kasutatud struktuurifondide ja raamprogrammide tõhusust ja asjakohasust ning esitab tegelikult kasutatud summa;

(c) the coordination of Union and national funding and other forms of support that can act as a leverage for stimulating investments in energy efficiency and the adequacy of such funds for achieving Union objectives.

b) Euroopa Investeerimispanga ja muude avalike finantsasutuste vahendite kasutamise tõhusust;

On the basis of that analysis, and in accordance with the multiannual financial framework, the Commission may subsequently submit, if it considers this appropriate, proposals with respect to Union instruments to the European Parliament and the Council.

c) liidu ja riiklike vahendite ning energiatõhususe investeeringute stimuleerimise vahendina kasutatavate muude toetusviiside koordineerimist ja nimetatud vahendite asjakohasust liidu eesmärkide saavutamisel.

6. Member States shall take account of the cost-optimal levels of energy performance when providing incentives for the construction or major renovation of buildings.

Kõnealusele analüüsile tuginedes ja kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga võib komisjon, kui ta peab seda asjakohaseks, esitada seejärel Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu õigusakti ettepaneku.

7. The provisions of this Directive shall not prevent Member States from providing incentives for new buildings, renovations or building elements which go beyond the cost-optimal levels.

6. Liikmesriigid võtavad hoonete ehituse või hoonete olulise rekonstrueerimise stimuleerimisel arvesse energiatõhususe kulutõhusat taset.

Article 11

7. Käesoleva direktiivi sätted et takista liikmesriikidel kehtestamast uusehitiste, rekonstrueerimise või ehitusdetailide puhul selliseid stiimuleid, mis lähevad kulutõhusast tasemest kaugemale.

Energy performance certificates

Artikkel 11

1. Member States shall lay down the necessary measures to establish a system of certification of the energy performance of buildings. The energy performance certificate shall include the energy performance of a building and reference values such as minimum energy performance requirements in order to make it possible for owners or tenants of the building or building unit to compare and assess its energy performance.

Energiamärgised

The energy performance certificate may include additional information such as the annual energy consumption for non-residential buildings and the percentage of energy from renewable sources in the total energy consumption.

1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mis on vajalikud hoonete energiamärgise väljastamise süsteemi loomiseks. Energiamärgisele kantakse hoone energiatõhususarv ja sellised kontrollväärtused nagu energiatõhususe miinimumnõuded, et hoone või hoone osa omanikud või üürnikud saaksid selle energiatõhusust võrrelda ja hinnata.

2. The energy performance certificate shall include recommendations for the cost-optimal or cost-effective improvement of the energy performance of a building or building unit, unless there is no reasonable potential for such improvement compared to the energy performance requirements in force.

Energiamärgis võib sisaldada lisateavet, nagu aastane energiatarbimine hoones, mis ei ole elamu, ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kogu energiatarbimises.

The recommendations included in the energy performance certificate shall cover:

2. Energiamärgisele kantakse soovitused hoone või hoone osade kulutõhusa või kulutasuva energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud siis kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus kehtivate energiatõhususe nõuetega võrreldes.

(a) measures carried out in connection with a major renovation of the building envelope or technical building system(s); and

Energiamärgisele kantavad soovitused hõlmavad järgmist:

(b) measures for individual building elements independent of a major renovation of the building envelope or technical building system(s).

a) hoone välispiirete või tehnosüsteemi(de) olulise rekonstrueerimisega seoses võetud meetmed ja

3. The recommendations included in the energy performance certificate shall be technically feasible for the specific building and may provide an estimate for the range of payback periods or cost-benefits over its economic life-cycle.

b) meetmed, mis hõlmavad üksikuid ehitusdetaile ning on sõltumatud välispiirete või tehnosüsteemi(de) olulisest rekonstrueerimisest.

4. The energy performance certificate shall provide an indication as to where the owner or tenant can receive more detailed information, including as regards the cost-effectiveness of the recommendations made in the energy performance certificate. The evaluation of cost effectiveness shall be based on a set of standard conditions, such as the assessment of energy savings and underlying energy prices and a preliminary cost forecast. In addition, it shall contain information on the steps to be taken to implement the recommendations. Other information on related topics, such as energy audits or incentives of a financial or other nature and financing possibilities may also be provided to the owner or tenant.

3. Energiamärgisele kantavad soovitused peavad olema asjaomase hoone puhul tehniliselt teostatavad ning võivad anda hinnangu nende tasuvusaja või tasuvuse kohta majandusliku olelusringi vältel.

5. Subject to national rules, Member States shall encourage public authorities to take into account the leading role which they should play in the field of energy performance of buildings, inter alia by implementing the recommendations included in the energy performance certificate issued for buildings owned by them within its validity period.

4. Energiamärgisele märgitakse, kust saab omanik või üürnik lisateavet energiamärgisele kantud soovituste, sealhulgas nende kulutasuvuse kohta. Kulutasuvuse hinnangu puhul võetakse aluseks hulk standardtingimusi, nt hinnanguline energiasääst ja hinnangulised energiahinnad ning esialgne kuluprognoos. Lisaks sellele peab märgis sisaldama teavet soovituste rakendamiseks astutavate sammude kohta. Omanikule või üürnikule võib anda ka muu teavet lähedaste teemade kohta, nagu energiaaudit, rahalised või muud stiimulid ja rahastamisvõimalused.

6. Certification for building units may be based:

5. Kui siseriiklikust õigusest ei tulene teisiti, julgustavad liikmesriigid riigiasutusi võtma arvesse nende juhtivat rolli, mida nad etendavad hoonete energiatõhususe valdkonnas, muu hulgas rakendades nende omandis olevatele hoonetele väljastatud energiamärgises esitatud soovitusi selle kehtivusaja jooksul.

(a) on a common certification of the whole building or

6. Hoone osade energiamärgise väljastamine võib põhineda:

(b) on the assessment of another representative building unit with the same energy-relevant characteristics in the same building.

a) hoonele tervikuna antud energiamärgisel või

7. Certification for single-family houses may be based on the assessment of another representative building of similar design and size with a similar actual energy performance quality if such correspondence can be guaranteed by the expert issuing the energy performance certificate.

b) teise samasse hoonesse kuuluva sama tüüpi, samade energiaomadustega hoone osa hindamisel.

8. The validity of the energy performance certificate shall not exceed 10 years.

7. Ühepereelamute energiamärgise väljastamine võib põhineda teise, sarnase projekti ja suurusega ning sarnase tegeliku energiatõhususega tüüphoone hindamisel, kui kõnealuse sarnasuse tagab energiamärgist väljastav ekspert.

9. The Commission shall, by 2011, in consultation with the relevant sectors, adopt a voluntary common European Union certification scheme for the energy performance of non-residential buildings. That measure shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 26(2). Member States are encouraged to recognise or use the scheme, or use part thereof by adapting it to national circumstances.

8. Energiamärgise kehtivusaeg on kuni kümme aastat.

Article 12

9. Konsulteerides asjaomaste sektoritega, võtab komisjon 2011. aastaks vastu vabatahtliku Euroopa Liidu ühise mitteeluruumide energiatõhususe sertifitseerimiskava. Kõnealune meede võetakse vastu vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele. Liikmesriike julgustatakse kava tunnustama või kasutama või mõnda selle osa kasutama, kohandades seda riiklikele oludele.

Issue of energy performance certificates

Artikkel 12

1. Member States shall ensure that an energy performance certificate is issued for:

Energiamärgiste väljastamine

(a) buildings or building units which are constructed, sold or rented out to a new tenant; and

1. Liikmesriigid tagavad, et energiamärgis väljastatakse:

(b) buildings where a total useful floor area over 500 m2 is occupied by a public authority and frequently visited by the public. On … [], this threshold of 500 m2 shall be lowered to 250 m2.

a) ehitatavatele, müüdavatele või uuele üürnikule üüritavatele hoonetele või hoone osadele ja

The requirement to issue an energy performance certificate does not apply where a certificate, issued in accordance with either Directive 2002/91/EC or this Directive, for the building or building unit concerned is available and valid.

b) üle 500 m2 kasuliku põrandapinnaga hoonetele, milles asuvad riigiasutused ning mida inimesed sageli külastavad. … [] vähendatakse 500 m2 suurune künnis 250 ruutmeetrile.

2. Member States shall require that, when buildings or building units are constructed, sold or rented out, the energy performance certificate or a copy thereof is shown to the prospective new tenant or buyer and handed over to the buyer or new tenant.

Energiamärgise väljastamise nõuet ei kohaldata, kui asjaomasele hoonele või hoone osale direktiivi 2002/91/EÜ või käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud märgis on olemas ja kehtib.

3. Where a building is sold or rented out in advance of construction, Member States may require the seller to provide an assessment of its future energy performance, as a derogation from paragraphs 1 and 2; in this case, the energy performance certificate shall be issued at the latest once the building has been constructed.

2. Liikmesriigid nõuavad, et hoone või hoone osa ehitamisel, müümisel või üürile andmisel näidatakse energiamärgist või selle koopiat tulevasele ostjale või uuele üürnikule ja et energiamärgis antakse ostjale või uuele üürnikule üle.

4. Member States shall require that when:

3. Hoone müümisel või üürile andmisel enne selle valmimist võivad liikmesriigid nõuda, et müüja esitaks hinnangu hoone tulevase energiatõhususe kohta, erandina lõigetest 1 ja 2; sellisel juhul väljastatakse energiamärgis hiljemalt hoone valmimisel.

- buildings having an energy performance certificate;

4. Liikmesriigid nõuavad, et kui:

- building units in a building having an energy performance certificate; and

- hooneid, millel on energiamärgis;

- building units having an energy performance certificate

- hoone osasid hoonetes, millel on energiamärgis, ning

are offered for sale or for rent, the energy performance indicator of the energy performance certificate of the building or the building unit, as applicable, is stated in the advertisements in commercial media.

- hoone osasid, millel on energiamärgis,

5. The provisions of this Article shall be implemented in accordance with applicable national rules on joint ownership or common property.

pakutakse müügiks või üüriks, lisatakse vastavalt hoone või hoone osa energiamärgisele kantud energiatõhususarv kommertsmeedias avaldatud kuulutustesse.

6. Member States may exclude the categories of buildings referred to in Article 4(2) from the application of paragraphs 1, 2, 4 and 5 of this Article.

5. Käesoleva artikli sätteid rakendatakse vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele ühisomandi või ühise kinnisvara sätetele.

7. The possible effects of energy performance certificates in terms of legal proceedings, if any, shall be decided in accordance with national rules.

6. Liikmesriigid võivad artikli 4 lõikes 2 osutatud hoonete liigid käesoleva artikli lõigete 1, 2, 4 ja 5 kohaldamisest välja arvata.

Article 13

7. Energiamärgiste võimaliku mõju üle kohtumenetluses otsustatakse vajadusel vastavalt siseriiklikule õigusele.

Display of energy performance certificates

Artikkel 13

1. Member States shall take measures to ensure that where a total useful floor area over 500 m2 of a building for which an energy performance certificate has been issued in accordance with Article 12(1) is occupied by public authorities and frequently visited by the public, the energy performance certificate is displayed in a prominent place clearly visible to the public.

Energiamärgise paigutamine

On … [], this threshold of 500 m2 shall be lowered to 250 m2.

1. Liikmesriigid võtavad meetmed tagamaks, et hoones, milles on rohkem kui 500 m2 kasulikku põrandapinda, millele on artikli 12 lõike 1 kohaselt väljastatud energiamärgis, asuvad riigiasutused, mida inimesed sageli külastavad, paigutatakse energiamärgis silmatorkavasse ja avalikkusele selgelt nähtavale kohale.

2. Member States shall require that where a total useful floor area over 500 m2 of a building for which an energy performance certificate has been issued in accordance with Article 12(1) is frequently visited by the public, the energy performance certificate is displayed in a prominent place clearly visible to the public.

… [] vähendatakse 500 m2 suurune künnis 250 ruutmeetrile.

3. The provisions of this Article do not include an obligation to display the recommendations included in the energy performance certificate.

2. Liikmesriigid nõuavad, et kui inimesed külastavad tihti üle 500 m2 sellise hoone kasulikust põrandapinnast, millele on artikli 12 lõike 1 kohaselt väljastatud energiamärgis, paigutatakse energiamärgis silmatorkavasse ja avalikkusele selgelt nähtavale kohale.

Article 14

3. Käesoleva artikli sätted ei kohusta energiamärgisesse kantud soovitusi välja panema.

Inspection of heating systems

Artikkel 14

1. Member States shall lay down the necessary measures to establish a regular inspection of the accessible parts of systems used for heating buildings, such as the heat generator, control system and circulation pump(s), with boilers of an effective rated output for space heating purposes of more than 20 kW. That inspection shall include an assessment of the boiler efficiency and the boiler sizing compared with the heating requirements of the building. The assessment of the boiler sizing does not have to be repeated as long as no changes were made to the heating system or as regards the heating requirements of the building in the meantime.

Küttesüsteemide ülevaatus

Member States may reduce the frequency of such inspections or lighten them as appropriate, where an electronic monitoring and control system is in place.

1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada üle 20 kW efektiivse ruumide kütmise nimivõimsusega kuumaveekatlaid hõlmavate hoone kütmiseks kasutatavate süsteemide, nagu soojusgeneraatori, kontrollisüsteemi ja tsirkulatsioonipumba (-pumpade) juurdepääsevate osade korrapärane ülevaatus. Ülevaatus hõlmab kuumaveekatla tõhususe ja selle suuruse võrdlemist hoone küttenõuetega. Kuumaveekatla suuruse hindamist ei pea kordama kui kõnesolevat küttesüsteemi või hoone küttenõudeid ei ole vahepeal muudetud. Liikmesriigid võivad asjakohastel juhtudel ülevaatuste intervalle vähendada või neid kergendada, kui on paigaldatud elektrooniline seire- ja kontrollisüsteem.

2. Member States may set different inspection frequencies depending on the type and effective rated output of the heating system whilst taking into account the costs of the inspection of the heating system and the estimated energy cost savings that may result from the inspection.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt küttesüsteemi tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest, võttes arvesse küttesüsteemi ülevaatuse kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat prognoositavat energiakulude säästu.

3. Heating systems with boilers of an effective rated output of more than 100 kW shall be inspected at least every two years.

3. Üle 100 kW efektiivse nimivõimsusega kuumaveekatlaid hõlmavate küttesüsteemide ülevaatus peab toimuma vähemalt iga kahe aasta järel.

For gas boilers, this period may be extended to four years.

Gaasikatelde puhul võib seda aega pikendada kuni nelja aastani.

4. As an alternative to paragraphs 1, 2 and 3 Member States may opt to take measures to ensure the provision of advice to users concerning the replacement of boilers, other modifications to the heating system and alternative solutions to assess the efficiency and appropriate size of the boiler. The overall impact of this approach shall be equivalent to that arising from the provisions set out in paragraphs 1, 2 and 3.

4. Alternatiivina lõigetele 1, 2 ja 3 võivad liikmesriigid otsustada võtta meetmeid tagamaks, et kasutajatele antakse nõu kuumaveekatelde asendamise, küttesüsteemi muude muudatuste ja alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata kuumaveekatla tõhusust ja kohast suurust. Selle lähenemisviisi mõju on laias laastus võrdväärne lõigete 1, 2 ja 3 sätete mõjuga.

Where Member States choose to apply the measures referred to in the first subparagraph, they shall submit to the Commission a report on the equivalence of those measures to measures referred to in paragraphs 1, 2 and 3 of this Article by 30 June 2011 at the latest. Member States shall submit these reports to the Commission every three years. The reports may be included in the Energy Efficiency Action Plans referred to in Article 14(2) of Directive 2006/32/EC.

Kui liikmesriigid valivad võimaluse kohaldada esimeses lõigus sätestatud meetmeid, esitavad nad komisjonile aruande kõnealuste meetmete ning käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete võrdväärsuse kohta hiljemalt 30. juuniks 2011. Liikmesriigid esitavad kõnealused aruanded komisjonile iga kolme aasta järel. Kõnealused aruanded võivad sisalduda direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades.

5. After receiving the national report from a Member State about the application of the option as described in paragraph 4, the Commission may request further specific information regarding the requirements and equivalence of the measures set out in that paragraph. In that case, the Member State concerned shall present the requested information or propose amendments within nine months.

5. Pärast seda, kui on kätte saadud lõikes 4 kirjeldatud valiku kohaldamist käsitlev liikmesriigi aruanne, võib komisjon taotleda lisateavet nimetatud lõikes sätestatud nõuete ja meetmete samaväärsuse kohta. Sellisel juhul esitab asjaomane liikmesriik nõutud teabe või teeb muudatusettepanekuid üheksa kuu jooksul.

Article 15

Artikkel 15

Inspection of air-conditioning systems

Kliimaseadmete ülevaatus

1. Member States shall lay down the necessary measures to establish a regular inspection of the accessible parts of air-conditioning systems of an effective rated output of more than 12 kW. The inspection shall include an assessment of the air-conditioning efficiency and the sizing compared to the cooling requirements of the building. The assessment of the sizing does not have to be repeated as long as no changes were made to this air-conditioning system or as regards the cooling requirements of the building in the meantime.

1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada üle 12 kW efektiivse nimivõimsusega kliimaseadmete juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus. Ülevaatus hõlmab kliimaseadmete tõhususe ja suuruse hindamist võrreldes hoone jahutusnõuetega. Suuruse hindamist ei pea kordama, kui kõnesolevat kliimaseadet või hoone jahutusnõudeid ei ole vahepeal muudetud.

Member States may reduce the frequency of such inspections or lighten them, as appropriate, where an electronic monitoring and control system is in place.

Liikmesriigid võivad asjakohastel juhtudel ülevaatuste intervalle vähendada või neid piirata, kui on paigaldatud elektrooniline seire- ja kontrollisüsteem.

2. The Member States may set different inspection frequencies depending on the type and effective rated output of the air-conditioning system, whilst taking into account the costs of the inspection of the air-conditioning system and the estimated energy cost savings that may result from the inspection.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt kliimaseadme tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest, võttes arvesse kliimaseadme ülevaatuse kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat hinnangulist energiakulude säästu.

3. In laying down the measures referred to in paragraphs 1 and 2 of this Article, Member States shall, as far as is economically and technically feasible, ensure that inspections are carried out in accordance with the inspection of heating systems and other technical systems referred to in Article 14 of this Directive and the inspection of leakages referred to in Regulation (EC) No 842/2006 of the European Parliament and of the Council of 17 May 2006 on certain fluorinated greenhouse gases [19].

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, et ülevaatused viiakse läbi kooskõlas käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud kütteseadmete ja muude tehniliste seadmete ülevaatustega, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määruses (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta) [19] osutatud lekkekindluse kontrolliga.

4. As an alternative to paragraphs 1, 2 and 3 Member States may opt to take measures to ensure the provision of advice to users on the replacement of air conditioning systems or on other modifications to the air conditioning system which may include inspections to assess the efficiency and appropriate size of the air conditioning system. The overall impact of this approach shall be equivalent to that arising from the provisions set out in paragraphs 1, 2 and 3.

4. Alternatiivina lõigetele 1, 2 ja 3 võivad liikmesriigid otsustada võtta meetmeid tagamaks, et kasutajatele antakse nõu kliimaseadmete asendamise või kliimaseadmete muude muudatuste kohta, mis võib hõlmata ülevaatust, et hinnata kliimaseadmete tõhusust ja kohast suurust. Selle lähenemisviisi mõju on laias laastus võrdväärne lõigete 1, 2 ja 3 sätete mõjuga.

Where Member States apply the measures referred to in the first subparagraph, they shall, by 30 June 2011 at the latest, submit to the Commission a report on the equivalence of those measures to the measures referred to in paragraphs 1, 2 and 3 of this Article. Member States shall submit these reports to the Commission every three years. The reports may be included in the Energy Efficiency Action Plans referred to in Article 14(2) of Directive 2006/32/EC.

Kui liikmesriigid kohaldavad esimeses lõigus sätestatud meetmeid, esitavad nad komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2011 aruande kõnealuste meetmete ning käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete võrdväärsuse kohta. Liikmesriigid esitavad kõnealused aruanded komisjonile iga kolme aasta järel. Aruanne võib sisalduda direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades.

5. After receiving the national report from a Member State about the application of the option as described in paragraph 4, the Commission may request further specific information regarding the requirements and equivalence of the measures set in that paragraph. In this case, the Member State concerned shall present the requested information or propose amendments within nine months.

5. Pärast seda, kui lõikes 4 kirjeldatud valiku kohaldamist käsitlev liikmesriigi aruanne on laekunud, võib komisjon taotleda lisateavet kõnealuses lõikes sätestatud nõuete ja meetmete samaväärsuse kohta. Sellisel juhul esitab asjaomane liikmesriik nõutud teabe või teeb muudatusettepanekuid üheksa kuu jooksul.

Article 16

Artikkel 16

Reports on the inspection of heating and air-conditioning systems

Kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse aruanded

1. An inspection report shall be issued after each inspection of a heating or airconditioning system. The inspection report shall contain the result of the inspection performed in accordance with Article 14 or 15 and include recommendations for the cost-effective improvement of the energy performance of the inspected system.

1. Pärast küttesüsteemi või kliimaseadme ülevaatust antakse välja ülevaatuse aruanne. Ülevaatuse aruanne sisaldab vastavalt artiklile 14 või 15 läbiviidud ülevaatuse tulemusi ning soovitusi ülevaadatud süsteemi energiatõhususe kulutasuvaks parandamiseks.

The recommendations may be based on a comparison of the energy performance of the system inspected with that of the best available feasible system and a system of similar type for which all relevant components achieve the level of energy performance required by the applicable legislation;

Nimetatud soovitused võivad tugineda kontrollitava süsteemi energiatõhususe võrdlusel parima võimaliku teostatava süsteemi energiatõhususega ja sellise sarnast tüüpi süsteemi energiatõhususega, mille kõik osad vastavad kehtivate õigusaktidega kehtestatud energiatõhususele.

2. The inspection report shall be handed over to the owner or tenant of the building.

2. Ülevaatuse aruanne antakse üle hoone omanikule või üürnikule.

Article 17

Artikkel 17

Independent experts

Sõltumatud eksperdid

Member States shall ensure that the energy performance certification of buildings and the inspection of heating systems and air-conditioning systems are carried out in an independent manner by qualified and /or accredited experts, whether operating in a self-employed capacity or employed by public bodies or private enterprises.

Liikmesriigid tagavad, et hoonete energiamärgise väljastavad ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse viivad läbi sõltumatud erialase ettevalmistusega ja/või akrediteeritud eksperdid, kes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötavad riigiasutuses või eraettevõttes.

Experts shall be accredited taking into account their competence.

Ekspertide akrediteerimisel võetakse arvesse nende pädevust.

Member States shall make available to the public information on training and accreditations. Member States shall ensure that either regularly updated lists of qualified and/or accredited experts or regularly updated lists of accredited companies which offer the services of such experts are made available to the public.

Liikmesriigid avalikustavad teabe koolituste ja akrediteerimiste kohta. Liikmesriigid tagavad kas erialase ettevalmistusega ja/või akrediteeritud ekspertide korrapäraselt ajakohastatud nimekirjade või selliste ekspertide teenuseid pakkuvate akrediteeritud ettevõtete korrapäraselt ajakohastatud nimekirjade avalikustamise.

Article 18

Artikkel 18

Independent control system

Sõltumatu kontrollisüsteem

1. Member States shall ensure that independent control systems for energy performance certificates and reports on the inspection of heating and air conditioning systems are established in accordance with Annex II. Member States may establish separate systems for the control of energy performance certificates and for the control of reports on the inspection of heating and air conditioning systems.

1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas II lisaga kehtestatakse sõltumatud kontrollisüsteemid energiamärgiste jaoks ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse aruannete jaoks. Liikmesriigid võivad kehtestada eraldi süsteeme energiamärgiste kontrollimiseks ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse aruannete kontrollimiseks.

2. The Member States may delegate the responsibilities for implementing the independent control systems.

2. Liikmesriigid võivad delegeerida sõltumatute kontrollisüsteemide rakendamise ülesanded ametiasutustele.

Where the Member States decide to do so, they shall ensure that the independent control systems are implemented in compliance with Annex II.

Kui liikmesriigid otsustavad delegeerimise kasuks, tagavad nad sõltumatute kontrollisüsteemide rakendamise kooskõlas II lisaga.

3. Member States shall require the energy performance certificates and the inspection reports referred to in paragraph 1 to be made available to the competent authorities or bodies on request.

3. Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud energiamärgised ja ülevaatuse aruanded tehakse nõudmisel kättesaadavaks pädevatele asutustele või organitele.

Article 19

Artikkel 19

Review

Läbivaatamine

The Commission, assisted by the Committee established by Article 26, shall evaluate this Directive by 1 January 2017 at the latest, in the light of the experience gained and progress made during its application, and, if necessary, make proposals.

Komisjon, keda abistab artikli 26 alusel loodud komitee, annab hiljemalt 1. jaanuariks 2017 käesolevale direktiivile hinnangu, arvestades selle kohaldamise käigus omandatud kogemusi ja tehtud edusamme ning teeb vajaduse korral ettepanekuid.

Article 20

Artikkel 20

Information

Teavitamine

1. Member States shall take the necessary measures to inform the owners or tenants of buildings or building units of the different methods and practices that serve to enhance energy performance.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teavitada hoonete või hoone osade omanikke ja üürnikke erinevatest meetoditest ja tavadest, mis aitavad suurendada energiatõhusust.

2. Member States shall in particular provide information to the owners or tenants of buildings on energy performance certificates and inspection reports, their purpose and objectives, on cost-effective ways to improve the energy performance of the building and, where appropriate, on financial instruments available to improve the energy performance of the building.

2. Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete omanikele või üürnikele teavet energiamärgiste ja ülevaatuse aruannete ning nende otstarbe ja eesmärkide kohta, kulutasuvate viiside kohta hoone energiatõhususe suurendamiseks ning kui see on asjakohane, olemasolevate rahastamisvahendite kohta hoone energiatõhususe suurendamiseks.

At the request of the Member States, the Commission shall assist Member States in staging information campaigns for the purposes of paragraph 1 and the first subparagraph of this paragraph, which may be dealt with in Union programmes.

Liikmesriikide taotlusel abistab komisjon liikmesriike lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamiseks vajalike teabekampaaniate korraldamisel, mis võib toimuda liidu programmide raames.

3. Member States shall ensure that guidance and training are made available for those responsible for implementing this Directive. Such guidance and training shall address the importance of improving energy performance, and shall enable consideration of the optimal combination of improvements in energy efficiency, use of energy from renewable sources and use of district heating and cooling when planning, designing, building and renovating industrial or residential areas.

3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid isikuid juhendatakse ja koolitatakse. Juhendamisel ja koolitamisel tuleb pöörata tähelepanu energiatõhususe parandamise olulisusele ning see peab võimaldama võtta arvesse energiatõhususe parandamise, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimise ning kaugkütte ja -jahutuse tarbimise optimaalset kombineerimist tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

4. The Commission is invited to continuously improve its information services, in particular the website that has been set up as a European portal for energy efficiency in buildings directed towards citizens, professionals and authorities, in order to assist Member States in their information and awareness-raising efforts. Information displayed on this website might include links to relevant European Union and national, regional and local legislation, links to EUROPA websites that display the National Energy Efficiency Action Plans, links to available financial instruments, as well as best practice examples at national, regional and local level. In the context of the European Regional Development Fund, the Commission shall continue and further intensify its information services with the aim of facilitating the use of available funds by providing assistance and information to interested stakeholders, including national, regional and local authorities, on funding possibilities, taking into account the latest changes in the regulatory framework.

4. Komisjoni kutsutakse üles pidevalt parandama oma teabeteenuseid, eriti hoonete energiatõhususe Euroopa portaalina mõeldud veebisaiti, mis on suunatud kodanikele, erialatöötajatele ja asutustele, et abistada liikmesriike, kes teevad jõupingutusi, et parandada teavitustööd ja asjaosaliste teadlikkust. Nimetatud veebisaidil avaldatud teave võib sisaldada linke asjakohastele Euroopa Liidu, riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele õigusaktidele, linke EUROPA veebisaitidele, kus on avaldatud riiklikud energiatõhususe tegevuskavad, linke olemasolevatele rahastamisvahenditele ning parimate tavade näidetele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga jätkab komisjon oma teabeteenuseid ja tugevdab neid veelgi, et lihtsustada olemasolevate vahendite kasutamist, andes huvitatud sidusrühmadele, sealhulgas riiklike, piirkondlike ja kohalike asutustele, abi ja teavet rahastamisvõimaluste kohta, võttes arvesse õigusraamistiku viimaseid muudatusi.

Article 21

Artikkel 21

Consultation

Konsulteerimine

In order to facilitate the effective implementation of the Directive, Member States shall consult the stakeholders involved, including local and regional authorities, in accordance with the national legislation applicable and as relevant. Such consultation is of particular importance for the application of Articles 9 and 20.

Selleks et hõlbustada direktiivi tõhusat rakendamist, konsulteerivad liikmesriigid vajadusel ja kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas piirkondlike ja kohalike asutustega. Nimetatud konsulteerimine on eriti oluline artiklite 9 ja 20 kohaldamiseks.

Article 22

Artikkel 22

Adaptation of Annex I to technical progress

I lisa kohandamine tehnika arenguga

The Commission shall adapt points 3 and 4 of Annex I to technical progress by means of delegated acts in accordance with Articles 23, 24 and 25.

Komisjon kohandab I lisa punkte 3 ja 4 tehnika arenguga delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklitele 23, 24 ja 25.

Article 23

Artikkel 23

Exercise of delegation

Delegeeritud volituste rakendamine

1. The powers to adopt the delegated acts referred to in Article 22 shall be conferred on the Commission for a period of five years beginning on … []. The Commission shall make a report in respect of the delegated powers not later than six months before the end of the five-year period. The delegation of powers shall be automatically extended for periods of an identical duration, unless the European Parliament or the Council revokes it in accordance with Article 24.

1. Komisjonile antakse viieks aastaks pärast … [] õigus võtta vastu artiklis 22 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 24 tagasi võtab.

2. Without prejudice to the deadline referred to in Article 5(1), the powers to adopt the delegated acts referred to in Article 5 shall be conferred on the Commission until 30 June 2012.

2. Ilma et see piiraks artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtajast kinnipidamist, antakse artiklis 5 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused komisjonile kuni 30. juunini 2012.

3. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council.

3. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. The powers to adopt delegated acts are conferred on the Commission subject to the conditions laid down in Articles 24 and 25.

4. Komisjonile antakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks volitused vastavalt artiklites 24 ja 25 sätestatud tingimustele.

Article 24

Artikkel 24

Revocation of the delegation

Delegeerimise tagasivõtmine

1. The delegation of powers referred to in Articles 5 and 22 may be revoked by the European Parliament or by the Council.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 5 ja 22 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2. The institution which has commenced an internal procedure for deciding whether to revoke the delegation of powers shall endeavour to inform the other institution and the Commission within a reasonable time before the final decision is taken, indicating the delegated powers which could be subject to revocation and possible reasons for a revocation.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3. The decision of revocation shall put an end to the delegation of the powers specified in that decision. It shall take effect immediately or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of the delegated acts already in force. It shall be published in the Official Journal of the European Union.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Article 25

Artikkel 25

Objections to delegated acts

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. The European Parliament or the Council may object to a delegated act within a period of two months from the date of notification.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväited esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

At the initiative of the European Parliament or the Council that period shall be extended by two months.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2. If, on expiry of that period, neither the European Parliament nor the Council has objected to the delegated act it shall be published in the Official Journal of the European Union and shall enter into force on the date stated therein.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

The delegated act may be published in the Official Journal of the European Union and enter into force before the expiry of that period, if the European Parliament and the Council have both informed the Commission of their intention not to raise objections.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3. If the European Parliament or the Council objects to a delegated act, it shall not enter into force. The institution which objects shall state the reasons for objecting to the delegated act.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Article 26

Artikkel 26

Committee procedure

Komiteemenetlus

1. The Commission shall be assisted by a Committee.

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Where reference is made to this paragraph, Articles 3 and 7 of Decision 1999/468/EC shall apply, having regard to the provisions of Article 8 thereof.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Article 27

Artikkel 27

Penalties

Karistused

Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of the national provisions adopted pursuant to this Directive and shall take all measures necessary to ensure that they are implemented. The penalties provided for must be effective, proportionate and dissuasive. Member States shall communicate those provisions to the Commission by … [] at the latest and shall notify it without delay of any subsequent amendment affecting them.

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Sätestatud karistused peavad oleva tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt … [] ja teatavad viivitamata nende edasistest muudatustest.

Article 28

Artikkel 28

Transposition

Ülevõtmine

1. Member States shall adopt and publish, by … [] at the latest, the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with Articles 2 to 18, and with Articles 20 and 27.

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 2–18, 20 ja 27 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [].

They shall apply those provisions as far as Articles 2, 3, 9, 11, 12, 13, 17, 18, 20 and 27 are concerned, from … [] at the latest.

Nad kohaldavad artiklitega 2, 3, 9, 11, 12, 13, 17, 18, 20 ja 24 seotud norme hiljemalt alates … [].

They shall apply those provisions as far as Articles 4, 5, 6, 7 8, 14, 15 and 16 are concerned, to buildings occupied by the public authorities from … [] at the latest and to other buildings from … [] at the latest.

Nad kohaldavad artiklitega 4, 5, 6, 7, 8, 14, 15, 16 seotud norme hoonete suhtes, milles asuvad riigiasutused, hiljemalt alates … [] ja muude hoonete suhtes hiljemalt alates … [].

They may defer the application of Article 12(1) and (2) to single building units that are rented out, until 31 December 2015. This shall however not result in fewer certificates being issued than would have been the case under the application of the Directive 2002/91/EC in the Member State concerned.

Nad võivad lükata edasi artikli 12 lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikute välja üüritud hoone osade suhtes kuni 31. detsembrini 2015. Sellega ei tohi aga kaasneda väljaantud märgiste väiksem arv kui arv, mis oleks saavutatud direktiivi 2002/91/EÜ kohaldamisel asjaomases liikmesriigis.

When Member States adopt measures, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. They shall also include a statement that references in existing laws, regulations and administrative provisions to Directive 2002/91/EC shall be construed as references to this Directive. Member States shall determine how such reference is to be made and how that statement is to be formulated.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid direktiivile 2002/91/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions of national law which they adopt in the field covered by this Directive.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Article 29

Artikkel 29

Repeal

Kehtetuks tunnistamine

Directive 2002/91/EC, as amended by the Regulation indicated in Annex IV, Part A, is hereby repealed with effect from 1 February 2012, without prejudice to the obligations of the Member States relating to the time-limit for transposition into national law and application of the Directive set out in Annex IV, Part B.

Direktiiv 2002/91/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas nimetatud määrusega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. veebruarist 2012, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

References to Directive 2002/91/EC shall be construed as references to this Directive and shall be read in accordance with the correlation table in Annex V.

Viiteid direktiivile 2002/91/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Article 30

Artikkel 30

Entry into force

Jõustumine

This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Article 31

Artikkel 31

Addressees

Adressaadid

This Directive is addressed to the Member States.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Done at …

…, …

For the European Parliament

Euroopa Parlamendi nimel

The President

president

…

…

For the Council

Nõukogu nimel

The President

eesistuja

…

…

[1] OJ C 277, 17.11.2009, p. 75.

[1] ELT C 277, 17.11.2009, lk 75.

[2] OJ C 200, 25.8.2009, p. 41.

[2] ELT C 200, 25.8.2009, lk 41.

[3] Position of the European Parliament of 23 April 2009 (not yet published in the Official Journal), position of the Council at first reading of … (not yet published in the Official Journal), position of the European Parliament of … (not yet published in the Official Journal) and decision of the Council of …

[3] Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu … esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

[4] OJ L 1, 4.1.2003, p. 65.

[4] EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65.

[5] See Annex IV, Part A.

[5] Vt III lisa A osa.

[6] OJ L 140, 5.6.2009, p. 136.

[6] ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.

[7] OJ L 140, 5.6.2009, p. 16.

[7] ELT L 140, 5.6.2009, lk. 16.

[8] OJ L 285, 31.10.2009, p. 10.

[8] ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

[] See page 17 of this Official Journal.

[] Vt käesoleva ELT lk 17.

[10] OJ L 210, 31.7.2006, p. 1.

[10] ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.

[11] OJ L 116, 9.5.2009, p. 18.

[11] ELT L 116, 9.5.2009, lk 18.

[12] OJ L 114, 27.4.2006, p. 64.

[12] ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.

[13] OJ L 255, 30.9.2005, p. 22.

[13] ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

[14] OJ L 184, 17.7.1999, p. 23.

[14] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[15] OJ C 321, 31.12.2003, p. 1.

[15] ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

[16] OJ L 211, 14.8.2009, p. 55.

[16] ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.

[] Five years after the date of entry into force of this Directive.

[] Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

[] Five years after the date of entry into force of this Directive.

[] Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

[19] OJ L 161, 14.6.2006, p. 1.

[19] ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

[] The date of entry into force of this Directive.

[] Palun sisestage käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

[] Two years and six months after the entry into force of this Directive.

[] Kaks aastat ja kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

[] Two years after the date of entry into force of this Directive.

[] Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

[] Two years and six months after the entry into force of this Directive.

[] Kaks aastat ja kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

[] Three years after the entry into force of this Directive.

[] Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

ANNEX I

I LISA

Common general framework for the calculation of energy performance of buildings

Hoonete energiatõhususe arvutamise ühine üldraamistik

(referred to in Article 3)

(osutatud artiklis 3)

1. The energy performance of a building shall be determined on the basis of the calculated or actual annual energy that is consumed in order to meet the different needs associated with its typical use and shall reflect the heating energy needs and cooling energy needs (energy needed to avoid over-heating) to maintain the envisaged temperature conditions of the building, and domestic hot water needs.

1. Hoone energiatõhususe kindlaksmääramisel võetakse aluseks hoone standardkasutusega seotud vajaduste rahuldamiseks tarbitav arvestuslik või tegelik aastane energiakogus ning see kajastab hoone standardkasutusele vastavate temperatuuritingimuste ja kodumajapidamiste sooja vee vajaduste säilitamiseks vajalikku kütmis- ja jahutusenergiat (ülekuumenemise vältimiseks vajalik energia).

2. The energy performance of a building shall be expressed in a transparent manner and shall include an energy performance indicator and a numeric indicator of primary energy use, based on primary energy factors per energy carrier, which may be based on national or regional annual weighted averages or a specific value for on-site production.

2. Hoone energiatõhusust väljendatakse läbipaistval viisil, märkides sealhulgas primaarenergiatarbimise energiatõhususarvu, mis tugineb primaarenergia teguritel iga energiakandja kohta, mis võib tugineda riiklikel või piirkondlikel iga-aastastel kaalutud keskmistel või kohapealse tootmise konkreetsel väärtusel.

The methodology for calculating the energy performance of buildings should take into account European standards and shall be consistent with relevant Union legislation, including Directive 2009/28/EC.

Hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika puhul tuleks arvesse võtta Euroopa standardeid kooskõlas liidu asjakohaste õigusaktidega, sealhulgas direktiiviga 2009/28/EÜ.

3. The methodology shall be laid down taking into consideration at least the following aspects:

3. Metoodika kehtestamisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi aspekte:

(a) the following actual thermal characteristics of the building including its internal partitions:

a) hoone, kaasa arvatud selle sisevaheseinte järgmised tegelikud soojuslikud omadused:

(i) thermal capacity;

i) soojusmahtuvus;

(ii) insulation;

ii) isolatsioon;

(iii) passive heating;

iii) passiivküte;

(iv) cooling elements; and

iv) jahutuselemendid ja

(v) thermal bridges;

v) külmasillad;

(b) heating installation and hot water supply, including their insulation characteristics;

b) kütteseadmed ja kuumaveevarustus, sealhulgas nende isolatsiooniomadused;

(c) air-conditioning installations;

c) kliimaseadmed;

(d) natural and mechanical ventilation which may include air-tightness;

d) loomulik ja mehaaniline ventilatsioon, mis võib hõlmata ka õhupidavust;

(e) built-in lighting installation (mainly in the non-residential sector);

e) sisseehitatud valgustusseadmed (peamiselt mitteelamusektoris);

(f) the design, positioning and orientation of the building, including outdoor climate;

f) hoone konstruktsioon, asukoht ja paigutus, sealhulgas väliskliima;

(g) passive solar systems and solar protection;

g) passiivsed päikeseenergiasüsteemid ja päiksekaitse;

(h) indoor climatic conditions, including the designed indoor climate;

h) sisekliima tingimused, sealhulgas kavandatud sisekliima;

(i) internal loads.

i) sisekoormus.

4. The positive influence of the following aspects shall, where relevant in the calculation, be taken into account:

4. Arvutustes võetakse arvesse järgmiste aspektide võimalikku positiivset mõju:

(a) local solar exposure conditions, active solar systems and other heating and electricity systems based on energy from renewable sources;

a) kohalik päikesevalguse hulk, aktiivsed päikeseenergiasüsteemid ning muud kütte- ja elektrisüsteemid, mis põhinevad taastuvatest energiaallikatest toodetud energial;

(b) electricity produced by cogeneration;

b) koostootmisel saadud elekter;

(c) district or block heating and cooling systems;

c) kaug- või lokaalküte või -jahutus;

(d) natural lighting.

d) loomulik valgus.

5. For the purpose of the calculation buildings should be adequately classified into the following categories:

5. Selle arvutuse tarvis tuleks hooned liigitada asjakohaselt järgmistesse liikidesse:

(a) single-family houses of different types;

a) eri tüüpi ühepereelamud;

(b) apartment blocks;

b) korterelamud;

(c) offices;

c) kontorihooned;

(d) educational buildings;

d) haridusasutuste hooned;

(e) hospitals;

e) haiglad;

(f) hotels and restaurants;

f) hotellid ja restoranid;

(g) sports facilities;

g) spordirajatised;

(h) wholesale and retail trade services buildings;

h) hulgi- ja jaekaubanduse hooned;

(i) other types of energy-consuming buildings.

i) energiat tarbivad muud tüüpi hooned.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

ANNEX II

II LISA

Independent control systems for energy performance certificates and inspection reports

Sõltumatud süsteemid energiamärgiste ja ülevaatuse aruannete kontrollimiseks

1. The competent authorities or bodies to which the competent authorities have delegated the responsibility for implementing the independent control system shall make a random selection of at least a statistically significant percentage of all the energy performance certificates issued annually and subject those certificates to verification.

1. Pädevad asutused või asutused, kellele pädev asutus on delegeerinud sõltumatu kontrollisüsteemi rakendamise ülesanded, valivad juhuslikult välja vähemalt statistiliselt olulise protsendi aasta jooksul väljastatud energiamärgistest ja kontrollivad neid.

The verification shall be based on the options indicated below or on equivalent measures;

Kontrollimine tugineb allpool esitatud võimalustel või nendega samaväärsetel meetmetel:

(a) validity check of the input data of the building used to issue the energy performance certificate and the results stated in the certificate;

a) hoone energiamärgise väljastamise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontroll;

(b) check of the input data and verification of the results of the energy performance certificate, including the recommendations made;

b) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste, sh antud soovituste kontroll;

(c) full check of the input data of the building used to issue the energy performance certificate, full verification of the results stated in the certificate, including the recommendations made, and on-site visit of the building, if possible, to check correspondence between specifications given in the energy performance certificate and the building certified.

c) hoone energiamärgise väljastamise aluseks olnud sisendandmete täielik kontroll, märgisele kantud tulemuste, sh antud soovituste täielik kontroll ning võimaluse korral hoone kohapealne külastus, et kontrollida energiamärgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.

2. The competent authorities or bodies to which the competent authorities have delegated the responsibility for implementing the independent control system shall make a random selection of at least a statistically significant percentage of all the inspection reports issued annually and subject those reports to verification.

2. Pädevad asutused või asutused, kellele pädev asutus on delegeerinud sõltumatu kontrollisüsteemi rakendamise ülesanded, valivad juhuslikult välja vähemalt statistiliselt olulise protsendi aasta jooksul väljastatud ülevaatuse aruannetest ja kontrollivad neid.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

ANNEX III

III LISA

Comparative methodology framework to identify cost-optimal levels of energy performance requirements for buildings and building elements

Võrdleva metoodika raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe nõuete kulutõhusa taseme kindlaksmääramiseks

The comparative methodology framework shall enable Member States to determine the energy performance of buildings and building elements and the economic aspects of measures relating to the energy performance, and to link them with a view to identifying the cost-optimal level.

Võrdleva metoodika raamistik peab võimaldama liikmesriikidel teha kindlaks hoonete ja ehitusdetailide energiatõhusus ning energiatõhususega seotud meetmete majanduslikud aspektid ning siduda need kulutõhusa taseme kindlaksmääramisega.

The comparative methodology framework shall be accompanied by guidelines outlining how to apply this framework in the calculation of cost-optimal performance levels.

Võrdleva metoodika raamistikule lisatakse suunised, kuidas raamistikku kohaldada energiatõhususe kulutõhusate tasemete arvutamisel.

The comparative methodology framework shall allow for taking into account use patterns, outdoor climate conditions, investment costs, building category, maintenance and operating costs (including energy costs and savings), earnings from energy produced, where applicable, and disposal costs, where applicable. It should be based on relevant European standards relating to this Directive.

Võrdleva metoodika raamistik võimaldab võtta arvesse tavasid, väliseid kliimatingimusi, investeerimiskulusid, hooneliiki, hooldus- ja käituskulusid (sh energiakulusid ja energiasäästu) ning juhul, kui need on asjakohased, ka toodetud energiast saadud tulu ja jäätmete kõrvaldamise kulusid. Raamistik peaks tuginema asjakohastel käesoleva direktiiviga seotud Euroopa standarditel.

The Commission shall also provide:

Komisjon peab ka:

- guidelines to accompany the comparative methodology framework; these guidelines will serve to enable the Member States to undertake the steps listed below;

- lisama võrdleva metoodika raamistiku juurde suuniseid; liikmesriigid kasutavad nimetatud suuniseid allpool loetletud meetmete võtmiseks;

- information on estimated long-term energy price developments.

- anda teavet energiahindade eeldatavate pikaajalise kujunemise kohta.

For the application of the comparative methodology framework by Member States, general conditions, expressed by parameters, shall be laid down at Member State level.

Võrdleva metoodika raamistiku rakendamiseks liikmesriikide poolt kehtestatakse liikmesriikide tasandil parameetrites väljendatud üldtingimused.

The comparative methodology framework shall require Member States to:

Võrdleva metoodika raamistik nõuab liikmesriikidelt, et nad:

- define reference buildings that are characterised by and representative of their functionality and geographic location, including indoor and outdoor climate conditions. The reference buildings shall cover residential and non-residential buildings, both new and existing ones;

- määravad kindlaks võrdluse aluseks olevad hooned, mis on oma funktsiooni ja geograafilise asukoha poolest iseloomulikud ja tüüpilised, arvestades nii sisemisi kui väliseid kliimatingimusi. Võrdluse aluseks olevate hoonete hulgas on nii elamuid kui ka mitte-elamuid, nii uusi kui ka olemasolevaid;

- define energy efficiency measures to be assessed for the reference buildings. These may be measures for individual buildings as a whole, for individual building elements, or for a combination of building elements;

- määravad kindlaks võrdluse aluseks olevate hoonete puhul hindamisele kuuluvad energiatõhususe meetmed. Need võivad olla üksikute hoonete jaoks tervikuna, üksikute ehitusdetailide või ehitusdetailide kombinatsiooni jaoks mõeldud meetmed;

- assess the final and primary energy need of the reference buildings and the reference buildings with the defined energy efficiency measures applied;

- hindavad võrdluse aluseks olevate hoonete lõplikku ja primaarset energiavajadust ning võrdluse aluseks olevate hoonete energiavajadust, mille puhul on kohaldatud kindlaksmääratud energiatõhususe meetmeid;

- calculate the costs (i.e. the net present value) of the energy efficiency measures (as referred to in the second indent) during the expected economic life cycle applied to the reference buildings (as referred to in the first indent) by applying the comparative methodology framework principles.

- arvutavad välja (teises taandes osutatud) energiatõhususe meetmete maksumuse (st nüüdispuhasväärtuse) eeldatava majandusliku olelusringi vältel, mida kohaldatakse (esimeses taandes osutatud) võrdluse aluseks olevate hoonete suhtes, kohaldades selleks võrdleva metoodika raamistiku põhimõtteid.

By calculating the costs of the energy efficiency measures during the expected economic life cycle, the cost-effectiveness of different levels of minimum energy performance requirements is assessed by the Member States. This will allow the determination of cost-optimal levels of energy performance requirements.

Energiatõhususe meetmete maksumuse arvutamisel eeldatava majandusliku olelusringi vältel, hindavad liikmesriigid energiatõhususe miinimumnõuete eri tasemete kulutõhusust. See võimaldab määrata kindlaks energiatõhususe nõuete kulutõhusad tasemed.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

ANNEX IV

IV LISA

PART A

A OSA

Repealed Directive with its successive amendment

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos selle hilisema muudatusega

(referred to in Article 29)

(osutatud artiklis 29)

Directive 2002/91/EC the European Parliament and of the Council (OJ L 1, 4.1.2003, p. 65) | |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/91/EÜ (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65) | |

Regulation (EC) No 1137/2008 of the European Parliament and of the Council (OJ L 311, 21.11.2008, p. 1) | Only point 9.9 of the Annex |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1) | üksnes lisa punkt 9.9 |

PART B

B OSA

Time-limits for transposition into national law and application

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(referred to in Article 29)

(osutatud artiklis 29)

Directive | Time-limit for transposition | Date of application |

Direktiiv | Ülevõtmise tähtpäev | Kohaldamise tähtpäev |

2002/91/EC | 4 January 2006 | 4 January 2009 as regards Articles 7, 8 and 9 only |

2002/91/EÜ | 4. jaanuar 2006 | 4. jaanuar 2009 üksnes artiklite 7, 8 ja 9 puhul |

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

ANNEX V

V LISA

Correlation Table

Vastavustabel

Directive 2002/91/EC | This Directive |

Direktiiv 2002/91/EÜ | Käesolev direktiiv |

Article 1 | Article 1 |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Article 2, point (1) | Article 2, point (1) |

Artikli 2 punkt 1 | Artikli 2 punkt 1 |

— | Article 2, points (2) and (3) |

— | Artikli 2 punktid 2 ja 3 |

Article 2, point (2) | Article 2, point (4) and Annex I |

Artikli 2 punkt 2 | Artikli 2 punkt 4 ja I lisa |

— | Article 2, points (5), (6), (7), (8), (9), (10) and (11) |

— | Artikli 2 punktid 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 |

Article 2, point (3) | Article 2, point (12) |

Artikli 2 punkt 3 | Artikli 2 punkt 12 |

Article 2, point (4) | Article 2, point (13) |

Artikli 2 punkt 4 | Artikli 2 punkt 13 |

— | Article 2, point (14) |

— | Artikli 2 punkt 14 |

Article 2, point (5) | Article 2, point (15) |

Artikli 2 punkt 5 | Artikli 2 punkt 15 |

Article 2, point (6) | Article 2, point (16) |

Artikli 2 punkt 6 | Artikli 2 punkt 16 |

Article 2, point (7) | Article 2, point (17) |

Artikli 2 punkt 7 | Artikli 2 punkt 17 |

Article 2, point (8) | Article 2, point (18) |

Artikli 2 punkt 8 | Artikli 2 punkt 18 |

— | Article 2, point (19) |

— | Artikli 2 punkt 19 |

Article 3 | Article 3 and Annex I |

Artikkel 3 | Artikkel 3 ja I lisa |

Article 4(1) | Article 4(1) |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 4 lõige 1 |

Article 4(2) | — |

Artikli 4 lõige 2 | — |

Article 4(3) | Article 4(2) |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 4 lõige 2 |

— | Article 5 |

— | Artikkel 5 |

Article 5 | Article 6(1) |

Artikkel 5 | Artikli 6 lõige 1 |

— | Article 6(2) and (3) |

— | Artikli 6 lõiked 2 ja 3 |

Article 6 | Article 7 |

Artikkel 6 | Artikkel 7 |

— | Articles 8, 9 and 10 |

— | Artikkel 8, 9 ja 10 |

Article 7(1) first subparagraph | Article 11(8) and Article 12(2) |

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik | Artikli 11 lõige 8 ja artikli 12 lõige 2 |

Article 7(1) second subparagraph | Article 11(6) |

Artikli 7 lõike 1 teine lõik | Artikli 11 lõige 6 |

Article 7(1) third subparagraph | Article 12(6) |

Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik | Artikli 12 lõige 6 |

Article 7(2) | Article 11(1) and (2) |

Artikli 7 lõige 2 | Artikli 11 lõiked 1 ja 2 |

— | Article 11(3), (4), (5), (7) and (9) |

— | Artikli 11 lõiked 3, 4, 5, 7 ja 9 |

— | Article 12(1), (3), (4), (5) and (7) |

— | Artikli 12 lõiked 1, 3, 4, 5 ja 7 |

Article 7(3) | Article 13(1) and (3) |

Artikli 7 lõige 3 | Artikli 13 lõiked 1 ja 3 |

— | Article 13(2) |

— | Artikli 13 lõige 2 |

Article 8, point (a) | Article 14(1) and (3) |

Artikli 8 punkt a | Artikli 14 lõiked 1 ja 3 |

— | Article 14(2) |

— | Artikli 14 lõige 2 |

Article 8, point (b) | Article 14(4) |

Artikli 8 punkt b | Artikli 14 lõige 4 |

— | Article 14(5) |

— | Artikli 14 lõige 5 |

Article 9 | Article 15(1) |

Artikkel 9 | Artikli 15 lõige 1 |

— | Article 15(2), (3), (4) and (5) |

— | Artikli 15 lõiked 2, 3, 4 ja 5 |

— | Article 16 |

— | Artikkel 16 |

Article 10 | Article 17 |

Artikkel 10 | Artikkel 16 |

— | Article 18 |

— | Artikkel 18 |

Article 11, introductory wording | Article 19 |

Artikli 11 sissejuhatav lause | Artikli 19 sissejuhatav lause |

Article 11, points (a) and (b) | — |

Artikli 11 punktid a ja b | — |

Article 12 | Article 20(1) and Article 20(2) second subparagraph |

Artikkel 12 | Artikli 20 lõige 1 ja artikli 20 lõike 2 teine lõik |

— | Article 20(2) first subparagraph and Article 20(3) and (4) |

— | Artikli 20 lõike 2 esimene lõik ning artikli 20 lõiked 3 ja 4 |

— | Article 21 |

— | Artikkel 21 |

Article 13 | Article 22 |

Artikkel 13 | Artikkel 22 |

| Articles 23, 24 and 25 |

— | Artiklid 23, 24 ja 25 |

Article 14(1) | Article 26(1) |

Artikli 14 lõige 1 | Artikli 26 lõige 1 |

Article 14(2) and (3) | — |

Artikli 14 lõiked 2 ja 3 | — |

— | Article 26(2) and (3) |

— | Artikkel 27 |

— | Article 27 |

Artikli 15 lõige 1 | Artikkel 28 |

Article 15(1) | Article 28 |

Artikli 15 lõige 2 | — |

Article 15(2) | — |

— | Artikkel 29 |

— | Article 29 |

Artikkel 16 | Artikkel 30 |

Article 16 | Article 30 |

Artikkel 17 | Artikkel 31 |

Article 17 | Article 31 |

Lisa | I lisa |

Annex | Annex I |

— | II–V lisa |

— | Annexes II to V |

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

Nõukogu põhjendused

Statement of the council's reasons

I. SISSEJUHATUS

I. INTRODUCTION

1. Euroopa Komisjon saatis 19. novembril 2008 eespool nimetatud ettepaneku nõukogule ja Euroopa Parlamendile [1].

1. On 19 November 2008, the European Commission submitted the above proposal to the Council and the European Parliament [1].

2. Euroopa Parlament võttis 23. aprillil 2009 esimesel lugemisel vastu oma arvamuse, millega võeti vastu 107 muudatusettepanekut [2].

2. The European Parliament adopted its opinion in first reading on 23 April 2009, adopting 107 amendments [2].

3. Regioonide Komitee võttis oma arvamuse vastu 21. aprillil 2009.

3. The Committee of the Regions adopted its opinion on 21 April 2009.

4. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 14. mail 2009 [3].

4. The European Economic and Social Committee adopted its opinion on 14 May 2009 [3].

5. Nõukogu võttis vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 294 14. aprillil 2010 vastu oma esimese lugemise seisukoha.

5. On 14 April 2010, the Council adopted its position at first reading in accordance with Article 294 of the TFEU.

II. ETTEPANEKU EESMÄRK

II. OBJECTIVE OF THE PROPOSAL

Käesolev ettepanek moodustab koos kahe teise ettepanekuga [4] osa komisjoni poolt 2008. aasta novembris esitatud energiatõhususe paketist.

Together with two other proposals [4] this proposal is part of the Energy Efficiency Package tabled by the Commission in November 2008.

Ettepaneku eesmärk on veelgi suurendada ehitiste energiatõhusust ELis, võttes arvesse ELi 2020. aastaks seatud kliima- ja energiapoliitika eesmärke seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu ja energiasäästu ning üleminekuga vähem CO2-heiteid tekitavale majandusele. Ettepaneku eesmärk on seega täpsustada, tugevdada ja laiendada praegu kehtiva direktiivi 2002/91/EÜ reguleerimisala ning vähendada suuri liikmesriikidevahelisi erinevusi seoses kõnealuses sektoris järgitavate tavadega. Ettepaneku sätted käsitlevad eri regulatiivseid ja teabepõhiseid vahendeid ning hõlmavad uute ja olemasolevate elamute ja muude ehitiste energiavajadusi ruumide ja vee soojendamiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks.

The aim of this proposal is to increase further the energy efficiency in buildings in the EU, against the background of the EU's climate/energy policy goals for 2020 as regards greenhouse gas emissions, the share of energy from renewable sources and energy savings and its transition to a low carbon economy. The proposal therefore aims to clarify, strengthen and extend the scope of the current Directive 2002/91/EC, and to reduce the large differences between Member states' practices in this sector. Its provisions address different regulatory and information-based instruments, and cover energy needs for space and hot water heating, cooling, ventilation and lighting for new and existing, residential and non-residential buildings.

III. NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

III. ANALYSIS OF THE COUNCIL POSITION AT FIRST READING

1. Pidades silmas tihedat ajakava, mis on vajalik, et vastavalt Euroopa Ülemkogu üleskutsele saavutada selle ettepaneku suhtes varajane kokkulepe, on nõukogu algusest peale püüdnud määrata kindlaks need elemendid, mis oleksid vastuvõetavad nii parlamendile kui ka nõukogule, selle asemel et koostada täielik nõukogu kokkulepitud seisukoht enne parlamendiga läbirääkimiste alustamist. Kiire edu saavutamiseks, võttes samal ajal arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumise kuupäeva, lepiti kokku liikuda edasi kahes etapis:

1. In view of the tight timetable required in order to reach early agreement on this proposal as called for by the European Council, the Council aimed from the start at identifying elements that would be acceptable to both Parliament and Council, rather than drawing up a complete agreed Council position before entering into negotiations with Parliament. In order to make rapid progress while taking into account the date of entry into force of the Treaty on the Functioning of the EU, it was agreed to proceed in two steps:

- saavutada kokkulepe direktiivi sisu suhtes. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga viidi see esimene etapp lõpule 2009. aasta novembris. See kokkulepe kinnitati alaliste esindajate komitee poolt 19. novembril 2009 ning Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) tasandil selle eesistuja 30. novembri 2009. aasta kirjaga.

- Reaching agreement on the substance of the Directive. Following consultations with the EP this first step was concluded in November 2009. This agreement was confirmed by Coreper on 19 November 2009 and on the level of the EP ITRE committee by means of a letter of its Chairman, dated 30 November 2009.

- saavutada kokkulepe muudatuste suhtes, mis on tingitud Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest, eelkõige seoses õigusliku aluse ja komiteemenetluse sätete kohandustega. Pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist viidi see teine etapp lõpule 2010. aasta märtsis, tuginedes võimalikult suures ulatuses horisontaalsetele lahendustele, eelkõige seoses ekspertidega konsulteerimisega, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusega artikli 290 kohta ning komisjoni avaldusega töö vaheaegade kohta. See kokkulepe kinnitati alaliste esindajate komitee poolt 24. märtsil 2010 ning Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) tasandil selle eesistuja 25. märtsi 2010. aasta kirjaga.

- Reaching agreement on the modifications resulting for the entry into force of the TFEU, concerning notably the adaptation of the legal basis and the comitology provisions. Following consultations with the EP this second step was concluded in March 2010, relying to the extent possible on horizontal solutions, notably as regards the consultation of experts, the EP, Council and Commission statement on Article 290 and the Commission statement on recess periods. This agreement was confirmed by Coreper on 24 March 2010 and on the level of the EP ITRE committee by means of a letter of its Chairman, dated 25 March 2010.

2. Nõukogu seisukoht sisaldab kahte eespool nimetatud kokkulepet. Selle põhikomponendid on järgmised:

2. The Council position incorporates the two agreements recalled above. Its main elements are:

Finantsinstrumente käsitlevad sätted:

Provisions on financial instruments:

lisati uus artikkel 10 "Rahalised soodustused ja turutõkked" ning uued põhjendused 18, 19 ja 20, et rõhutada palju rohkem ehitiste energiatõhususe rahastamise aspekti.

A new Article 10 "Financial incentives and market barriers" and new recitals 18, 19 and 20 were introduced in order to place much more emphasis on the funding side of the energy efficiency of buildings.

Liginullenergiahooned

Nearly zero energy buildings

Nagu tehti ka teiste ELi kliima- ja energiavaldkonna õigusaktide puhul, lisati "2020. aasta eesmärk": artikli 9 lõige 1 ja artikli 9 lõike 2 punkt b näevad nüüd ette, et kõik uusehitised peavad olema liginullenergiahooned 31. detsembriks 2020, et aastaks 2015 tuleb seada vahe-eesmärk ning et ehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, peavad olema liginullenergiahooned pärast 31. detsembrit 2018 kooskõlas juhtrolliga, mida avalik sektor peaks selles valdkonnas etendama (vt põhjendus 23). Lisaks peaksid liikmesriigid välja töötama poliitika olemasolevate ehitiste muutmiseks liginullenergiahooneteks (artikli 9 lõige 1a). Kuna olemasolevate ehitiste muutmine liginullenergiahooneteks on sageli suhteliselt kulukas ja seetõttu võib see osutuda väheste vahendite ebatõhusaks kasutamiseks, ei olnud olemasolevate ehitiste jaoks siduvate eesmärkide seadmine nõukogule vastuvõetav.

As was done for other EU legislation in the climate/energy area, a "2020 target" was inserted: Article 9(1) and 9(2)(b) now prescribe that all new buildings must be nearly zero energy buildings by 31 December 2020, that an intermediate target must be set for 2015, and that buildings occupied and owned by public authorities have to be nearly zero energy buildings after 31 December 2018, in line with the leading role that the public sector should play in this field (see recital 23). Furthermore, Member States should develop policies for the transformation of existing buildings into nearly zero energy buildings (Art. 9(1a)). Because the transformation of existing buildings into nearly zero energy buildings is often relatively costly, and therefore can be an ineffective use of scarce funds, Council could not accept to set binding targets for existing buildings.

Ehitusdetailid

Building elements

Kajastades Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute mõtet, laiendati ettepaneku reguleerimisala, lisades sinna ehitusdetailid (artikli 7 teine lõik).

In the spirit of EP amendments the scope of the proposal was expanded to include building elements (Article 7, second subparagraph).

Energiamärgised: väljastamine ja paigutamine

Energy performance certificates: issuing and display

Vastavalt Euroopa Parlamendi soovitusele nõustus nõukogu alandama märgiste väljastamise künnist avaliku sektori ehitiste jaoks (artikkel 12), alandama avaliku sektori ehitistes märgiste paigutamise künnist (artikkel 13) ning lisama taas selle, mille ta varem oli välja jätnud, nimelt nõude lisada energiatõhususe näitaja kuulutustesse (artikli 12 lõige 4).

As suggested by the EP, Council agreed to lower the threshold for the issuing of certificates for public buildings (Article 12), to lower the threshold for the display of certificates in public buildings (Article 13), and agreed to re-insert what it had deleted earlier, namely the requirement to display the energy performance indicator in advertisements (Article 12(4)).

Võrdleva metoodika raamistik

Comparative methodology framework

Nõukogule ei olnud vastuvõetav Euroopa Parlamendi taotlus, et kõikides liikmesriikides kohaldataks ühist metoodikaraamistikku (artikli 5 lõige 1). Pidades silmas klimaatiliste ja geograafiliste tingimuste erinevusi ning eri lähtepunkte ehitiste energiatõhususe osas, leidis nõukogu, et ühine metoodikaraamistik ei oleks mitte ainult ebasobiv, vaid seda oleks ka võimatu koostada. Nõukogu nõustus parlamendi poolt kavandatud uue III lisa lisamisega, milles kirjeldatakse võrdleva metoodika raamistiku sisu. Lisaks nõustus nõukogu võtma kasutusele võrdleva hindamise süsteemi (artikli 5 lõige 3), millest tulenevalt liikmesriigid peavad põhjendama olulisi erinevusi energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme ning kehtivate energiatõhususe miinimumnõuete vahel.

Council could not accept the European Parliament's request for a common methodology framework (Article 5(1)) that would be applied in all Member States. In view of the differences in climatic and geographic conditions, as well as the different "starting points" in terms of energy efficiency in buildings, Council was of the opinion that a common methodology framework would not only be inappropriate, but also impossible to draw up. Council did accept the addition of a new Annex III proposed by Parliament which describes the content of the comparative methodology framework. Furthermore, Council agreed to introduce a benchmarking system (Article 5(3)) whereby Member States must justify significant differences between cost-optimal levels of minimum energy performance requirements and minimum energy performance requirements in force.

Läbivaatamine

Review

Nõukogu nõustus Euroopa Parlamendi taotlusega komisjonipoolse läbivaatamise kohta; kõnealuse läbivaatamise tähtajaks lepiti kokku kompromisskuupäev 1. jaanuar 2017 (artikkel 19).

Council accepted the European Parliament's request for a review by the Commission; a compromise date of 1 January 2017 was agreed upon as deadline for this review (Article 19).

Teave

Information

Nõukogu tegi selleks, et käsitleda mitmeid Euroopa Parlamendi taotlusi seoses teabe esitamisega, ettepaneku lisada uus artikkel 20, et koondada kokku kõik teavet käsitlevad sätted.

Council proposed, in order to address several requests from the European Parliament related to the provision of information, to insert a new Article 20 in order to group together all information provisions.

* * *

* * *

Lisaks eespool nimetatud peamistele elementidele ja varajase kokkuleppe saavutamiseks vaatas nõukogu läbi kõik Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud. Võimaluse korral kiideti muudatusettepanekud kas täielikult või osaliselt heaks; mõnikord käsitleti muudatusettepaneku sisu muus artiklis või põhjenduses. Seega nõukogu oma seisukohas:

In addition to the above main elements, and with a view to reaching an early agreement, Council examined every amendment of the European Parliament. Wherever possible, amendments were accepted, either in full or partially; sometimes the spirit of an amendment was addressed in another article or in a recital. Thus, in its position, the Council:

- kiitis heaks muudatusettepanekud 1, 2, 36, 37, 38 ja 45;

- accepted amendments 1, 2, 36, 37, 38 and 45;

- kiitis osaliselt heaks muudatusettepanekud 3, 4, 5, 6, 10, 13, 14, 16, 18, 19, 20, 21, 22, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 34, 35, 39, 42, 43, 47, 48, 50, 51, 52, 57, 58, 60, 62, 63, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 82, 83, 93, 94, 95, 100, 102, 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 112, 116, 117, 119, 120, 123 ja 124;

- partially accepted amendments 3, 4, 5, 6, 10, 13, 14, 16, 18, 19, 20, 21, 22, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 34, 35, 39, 42, 43, 47, 48, 50, 51, 52, 57, 58, 60, 62, 63, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 82, 83, 93, 94, 95, 100, 102, 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 112, 116, 117, 119, 120, 123 and 124;

- ei saanud heaks kiita muudatusettepanekuid 7, 8, 9, 12, 15, 17, 23, 24, 25, 26, 31, 40, 41, 44, 46, 53, 54, 55, 59, 64, 73, 80, 81, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90 ja 91.

- could not accept amendments 7, 8, 9, 12, 15, 17, 23, 24, 25, 26, 31, 40, 41, 44, 46, 53, 54, 55, 59, 64, 73, 80, 81, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90 and 91.

[1] Dok 15929/08.

[1] doc. 15929/08

[2] Dok 8877/1/09 REV 1.

[2] doc. 8877/1/09 REV 1

[3] ELT C 277, 17.11.2009, lk 75.

[3] OJ C 277, 17.11.2009, p. 75

[4] Kaks teist nimetatud paketti kuuluvat ettepanekut on:

[4] The other two proposals in this package are:

- eelnõu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud) (2008/0222 COD);

- draft Directive of the European Parliament and of the Council on the indication by labelling and standard product information on the consumption of energy and other resources by energy-related products (recast) (2008/0222 COD);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

- Regulation (EC) No 1222/2009 of the European Parliament and of the Council on the labelling of tyres with respect to fuel efficiency and other essential parameters (OJ L 342 of 22.12.2009, p. 46).

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus ELi toimimise lepingu artikli 290 kohta

Statement by the European Parliament, the Council and the Commission on Article 290 TFEU

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon deklareerivad, et käesoleva direktiivi sätted ei piira institutsioonide edaspidiseid seisukohti ELi toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta või üksikuid õigusakte, mis sisaldavad selliseid sätteid.

The European Parliament, the Council and the Commission declare that the provisions of this Directive shall be without prejudice to any future position of the institutions as regards the implementation of Article 290 TFEU or individual legislative acts containing such provisions.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

Komisjoni avaldus

Commission Statement

Kui õigusaktiga ei ole ette nähtud kiirmenetlust, võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohta, et delegeeritud õigusaktide teatavakstegemise puhul tuleb arvestada vaheaegu institutsioonide töös (talvine vaheaeg, suvine vaheaeg ja Euroopa Parlamendi valimised), tagamaks seda, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid kasutada oma õigusi asjaomases õigusaktis sätestatud tähtaegade piires, ning on valmis vastavalt toimima.

The European Commission takes note that except in cases where the legislative act provides for an urgency procedure, the European Parliament and the Council consider that the notification of delegated acts shall take into account the periods of recess of the institutions (winter, summer and European elections), in order to ensure that the European Parliament and the Council are able to exercise their prerogatives within the time limits laid down in the relevant legislative acts, and is ready to act accordingly.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------