Razlogi za odločitev
|
|
1. Predlog za sprejetje predhodne odločbe se nanaša na razlago člena 7 Direktive 2003/88/ES Evropskega parlamenta in Sveta z dne 4. novembra 2003 o določenih vidikih organizacije delovnega časa (UL, posebna izdaja v slovenščini, poglavje 5, zvezek 4, str. 381).
|
1. Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (EÜT L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381) artiklit 7.
|
|
2. Ta predlog je bil vložen v okviru spora med G. Neidelom in njegovim nekdanjim delodajalcem, Stadt Frankfurt am Main (mesto Frankfurt na Majni), zaradi pravice prvega do denarnega nadomestila za neizrabljen plačani letni dopust ob upokojitvi.
|
2. Eelotsusetaotlus esitati G. Neideli ja tema endise tööandja Stadt Frankfurt am Maini (Frankfurti linn) vahelises vaidluses, milles käsitletakse G. Neideli õigust rahalisele hüvitisele pensionilejäämise tõttu kasutamata jäänud tasulise põhipuhkuse eest.
|
|
Pravni okvir
|
Õiguslik raamistik
|
|
Ureditev Unije
|
Liidu õigusnormid
|
|
3. Člen 1 Direktive 2003/88 z naslovom „Namen in področje uporabe“ določa:
|
3. Direktiivi 2003/88 artikkel 1 „Eesmärk ja kohaldamisala” näeb ette:
|
|
„1. Ta direktiva določa minimalne varnostne in zdravstvene zahteve pri organizaciji delovnega časa.
|
„1. Käesolev direktiiv sätestab tööaja korralduse minimaalsed ohutus‑ ja tervishoiunõuded.
|
|
2. Ta direktiva se nanaša na:
|
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:
|
|
a) minimalni čas […] letnega dopusta […]
|
a) minimaalse […] põhipuhkuse […] suhtes;
|
|
[…]
|
[...]
|
|
3. Ta direktiva se uporablja za vse sektorje dejavnosti, tako javne kot zasebne, v skladu s členom 2 Direktive [Sveta] 89/391/EGS [z dne 12. junija 1989 o uvajanju ukrepov za spodbujanje izboljšav varnosti in zdravja delavcev pri delu (UL, posebna izdaja v slovenščini, poglavje 5, zvezek 1, str. 349)], brez vpliva na člene 14, 17, 18 in 19 te direktive.
|
3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse nii avaliku kui erasektori kõigi tegevusalade suhtes [nõukogu 12. juuni 1989. aasta] direktiivi 89/391/EMÜ [töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, lk 1; ELT eriväljaanne 05/01, lk 349)] artikli 2 tähenduses, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklite 14, 17, 18 ja 19 kohaldamist.
|
|
[…]“
|
[...]”
|
|
4. Člen 7 Direktive 2003/88 z naslovom „Letni dopust“ določa:
|
4. Direktiivi 2003/88 artikkel 7 „Põhipuhkus” on sõnastatud järgmiselt:
|
|
„1. Države članice sprejmejo potrebne ukrepe, s katerimi vsakemu delavcu zagotovijo pravico do plačanega letnega dopusta najmanj štirih tednov, v skladu s pogoji za upravičenost in dodelitev letnega dopusta, ki jih določa nacionalna zakonodaja in/ali praksa.
|
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele vastavalt niisuguse puhkuse õiguse ja andmise tingimustele, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega.
|
|
2. Minimalnega letnega dopusta ni mogoče nadomestiti z denarnim nadomestilom, razen v primeru prenehanja delovnega razmerja.“
|
2. Minimaalset tasulist põhipuhkust ei või asendada hüvitisega, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral.”
|
|
5. Člen 15 te direktive z naslovom „Ugodnejše določbe“ določa:
|
5. Direktiivi artikkel 15 „Soodsamad sätted” näeb ette:
|
|
„Ta direktiva ne vpliva na pravico držav članic, da uporabljajo ali uvajajo zakone, podzakonske ali upravne akte, ki so ugodnejši za varovanje zdravja in varnosti delavcev, ali da olajšujejo ali dopuščajo izvajanje kolektivnih pogodb ali sporazumov, sklenjenih med socialnimi partnerji, ki so ugodnejši za varovanje zdravja in varnosti delavcev.“
|
„Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kohaldada või kehtestada töötajate ohustuse ja tervise kaitseks soodsamaid õigus- ja haldusnorme või hõlbustada või lubada tööturu osapoolte vaheliste kollektiivlepingute või lepingute kohaldamist, mis on töötajate ohutuse ja tervise kaitse seisukohast soodsamad.”
|
|
6. Člen 17 Direktive 2003/88 določa, da lahko države članice odstopajo od nekaterih določb te direktive. Vendar nikakor ne morejo odstopiti od člena 7 navedene direktive.
|
6. Direktiivi 2003/88 artikkel 17 näeb ette, et liikmesriigid võivad teha teatavatest direktiivi sätetest erandeid. Nimetatud direktiivi artiklist 7 ei ole aga lubatud teha ühtegi erandit.
|
|
Nacionalna ureditev
|
Siseriiklikud õigusnormid
|
|
7. Člen 106 zakona dežele Hessen o uradnikih (Hessisches Beamtengesetz) določa, da imajo uradniki pravico do plačanega letnega dopusta.
|
7. Land de Hesse (Hesseni liidumaa) avaliku teenistuse seaduse (Hessisches Beamtengesetz) § 106 näeb ette, et ametnikel on õigus põhipuhkusele koos töötasu säilitamisega.
|
|
8. Člen 50(1) tega zakona določa:
|
8. Selle seaduse § 50 lõige 1 sätestab:
|
|
„Uradniki se upokojijo s koncem meseca, v katerem so dopolnili starost 65 let (starostna meja).“ Za uradnike poklicne gasilske službe velja namesto starostne meje 65 let starostna meja 60 let.
|
„Ametnik jääb pensionile selle kuu lõpul, mil tal täitub 65. eluaasta (vanusepiir).” Päästeameti teenistujate puhul on vanusepiir 65 eluaasta asemel 60 eluaastat.
|
|
9. Na podlagi člena 21, točka 4, zakona o statusu uradnikov v deželah (Beamtenstatusgesetz) uradniško delovno razmerje preneha zaradi upokojitve.
|
9. Seaduse ametnike staatuse kohta (Beamtenstatusgesetz) § 21 punkti 4 kohaselt kaotab ametnik pensionile jäämisel oma ametniku staatuse.
|
|
10. Uredba dežele Hessen o dopustih (Hessische Urlaubsverordnung, v nadaljevanju: HUrlVO) določa začetek in konec referenčnega leta ter nastanek in prenehanje pravice do letnega dopusta.
|
10. Land de Hesse puhkusemäärus (Hessische Urlaubsverordnung, edaspidi „HUrlVO”) täpsustab puhkuseaasta alguse ja lõpu ning aja, mil õigus põhipuhkusele lõpeb.
|
|
11. Člen 8(1) HUrlVO določa:
|
11. HUrlVO § 8 lõige 1 näeb ette:
|
|
„[…] Kadar uradniško delovno razmerje preneha zaradi dosega zakonske starostne meje, znaša pravica do dopusta šest dvanajstin dopusta, če uradniško delovno razmerje preneha v prvi polovici leta, in dvanajst dvanajstin, če uradniško delovno razmerje preneha v drugi polovici leta.“
|
„[…] Kui ametniku teenistussuhe lõpeb seaduses ette nähtud vanusepiiri saabumise tõttu, siis on ametnikul õigus saada 6/12 põhipuhkusest, kui vanusepiir saabub puhkuseaasta esimeses pooles, ja kogu ulatuses põhipuhkust, kui vanusepiir saabub puhkuseaasta teises pooles.”
|
|
12. Člen 9(2) HUrlVO z naslovom „Delitev in prenos letnega dopusta“ določa:
|
12. HUrlVO § 9 „Puhkuse andmine osadena ja üleviimine” lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:
|
|
„Dopust naj bi se načeloma izkoriščal v letu dopusta. Dopust, ki se ni izkoristil v devetih mesecih po koncu leta dopusta, zapade.“
|
„Puhkus tuleb üldjuhul välja võtta selle aasta jooksul, mille eest puhkust arvestatakse. Ametnik kaotab õiguse puhkusele, mida ei ole välja võetud üheksa kuu jooksul arvates selle puhkuseaasta lõpust.”
|
|
Spor o glavni stvari in vprašanja za predhodno odločanje
|
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
|
|
13. G. Neidel, rojen 2. avgusta 1949, se je leta 1970 zaposlil v službah Stadt Frankfurt am Main. Zaposlen je bil na delovnem mestu gasilca, nato je bil imenovan za poveljnika gasilske čete. Imel je položaj uradnika.
|
13. 2. augustil 1949 sündinud G. Neidel alustas Stadt Frankfurt am Maini teenistuses tööd 1970. aastal. Ta asus ametisse tuletõrjujana ning sai hiljem tuletõrje peaspetsialistiks. Tal oli ametniku staatus.
|
|
14. Od 12. junija 2007 G. Neidel zaradi bolezni ni bil zmožen za delo. Konec avgusta 2009 se je po dopolnjenem 60. letu upokojil, od takrat pa prejema pokojnino, ki znaša 2463,24 EUR na mesec.
|
14. Alates 12. juunist 2007 oli G. Neidel haiguse tõttu töövõimetu. 2009. aasta augustikuu lõpus, kui G. Neidelil oli täitunud 60 eluaastat, läks ta pensionile ja saab sellest ajast alates igakuist pensioni summas 2463,24 eurot.
|
|
15. Glede na to, da redni tedenski delovni časa za gasilce, zaposlene pri Stadt Frankfurt am Main, odstopa od delovnega tedna petih dni, je imel G. Neidel v letih od 2007 do 2009 pravico do 26 dni dopusta v posameznem letu. Poleg tega je bil upravičen do izravnave, izračunane v urah, za praznike, ki so v zadevnem koledarskem letu nastopili na delovni dan.
|
15. Kuna Stadt Frankfurt am Maini teenistuses töötavate tuletõrjujate tavapärane iganädalane tööaeg ei vasta viiepäevasele töönädalale, oli G. Neidelil õigus saada aastate 2007–2009 eest iga aasta kohta 26 päeva puhkust. Lisaks sellele oli tal õigus täiendavale puhkusele, arvutatuna tundides, töötamise eest sellistel riigipühadel, mis asjaomasel kalendriaastal langesid tavalistele tööpäevadele.
|
|
16. Glede na to ureditev stranki v glavni stvari menita, da je imel G. Neidel leta 2007 pravico do skupno 31 dni dopusta, leta 2008 do 35 dni in leta 2009 do 34 dni. Od tega je tožeča stranka leta 2007 izkoristila samo 14 dni. Ostala ji je torej neizrabljena pravica do dopusta v obsegu 86 dni, kar ustreza znesku 16.821,60 EUR bruto.
|
16. Kirjeldatud korda silmas pidades leiavad põhikohtuasja pooled, et G. Neidelil on õigus saada puhkust 2007. aasta eest 31 päeva, 2008. eest 35 päeva ja 2009. aasta eest 34 päeva. Sellest kasutas kaebuse esitaja ära kõigest 14 päeva 2007. aastal. Kokku jäi G. Neidelil välja võtmata 86 päeva puhkust, mis vastab 16 821,60 euro suurusele brutosummale.
|
|
17. Zahteva G. Neidela za plačilo denarnega nadomestila za neizrabljen letni dopust v tem znesku je bila z odločbo Stadt Frankfurt am Main zavrnjena, ker nemško uradniško pravo ne določa pravice do denarnega nadomestila za neizrabljen dopust. Stadt Frankfurt am Main meni, da se člen 7(2) Direktive 2003/88 ne uporablja za uradnike. Poleg tega trdi, da upokojitev ni zajeta s pojmom „prenehanje delovnega razmerja“ v smislu navedene določbe.
|
17. Stadt Frankfurt am Main jättis G. Neideli taotluse, et talle makstaks selle summa ulatuses rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest, rahuldamata põhjendusega, et Saksamaa avalikku teenistust reguleerivad õigusnormid ei näe ette kasutamata puhkusepäevade rahalist hüvitamist. Stadt Frankfurt am Main väidab, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 ei saa kohaldada ametnike suhtes. Ta lisab, et pensionile saatmine ei kujuta endast „töösuhte lõpetamist” nimetatud sätte tähenduses.
|
|
18. V teh okoliščinah je Verwaltungsgericht Frankfurt am Main, pri katerem je G. Neidel vložil tožbo zoper navedeno odločbo in ki je podvomilo o utemeljenosti razlage člena 7 Direktive 2003/88, ki jo je sprejelo Stadt Frankfurt am Main, prekinilo odločanje in Sodišču v predhodno odločanje predložilo ta vprašanja:
|
18. Verwaltungsgericht Frankfurtil, kellele G. Neidel kõnelause otsuse edasi kaebas, tekkis Stadt Frankfurt am Maini poolt direktiivi 2003/88 artiklile 7 antud tõlgenduse paikapidavuse suhtes kahtlus ning ta otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
|
„1. Ali velja člen 7 Direktive 2003/88[…] tudi za delovna razmerja uradnikov?
|
„1. Kas direktiivi 2003/88[…] artikkel 7 kuulub kohaldamisele ka ametniku teenistussuhte puhul?
|
|
2. Ali se člen 7(1) Direktive 2003/88[…] nanaša tudi na pravico do letnega dopusta oziroma dopusta, če nacionalno pravo določa takšno pravico za več kot štiri tedne?
|
2. Kas direktiivi 2003/88[…] artikli 7 lõige 1 hõlmab ka õigust põhipuhkusele või puhkeajale, kui siseriiklikus õiguses on ette nähtud õigus pikemale kui neljanädalasele puhkusele?
|
|
3. Ali se člen 7(1) Direktive 2003/88[…] uporablja tudi za takšne pravice do odsotnosti z dela, ki se po nacionalnem pravu na podlagi neenakomerne razporeditve delovnega časa za izravnavo praznikov priznavajo poleg letnega dopusta oziroma dopusta?
|
3. Kas direktiivi 2003/88[…] artikli 7 lõige 1 hõlmab ka õigust puhkusele, mida siseriikliku õiguse alusel antakse lisaks põhipuhkusele, või õigust puhkeajale, millega hüvitatakse tööaja ebaühtlase jaotuse tõttu riigipühal tehtav töö?
|
|
4. Ali lahko upokojen uradnik pravico do nadomestila za dopust oziroma letni dopust neposredno opre na člen 7(2) Direktive 2003/88[…], če dela ni opravljal zaradi bolezni, zaradi česar dopusta ni mogel uveljavljati v obliki odsotnosti z dela?
|
4. Kas pensionile jäänud ametnik võib direktiivi 2003/88[…] artikli 7 lõikest 2 vahetult tuletada õiguse rahalisele hüvitisele kasutamata jäänud põhipuhkuse või puhkeaja eest, kui ametnik ei täitnud haiguse tõttu oma teenistuskohustusi ega saanud seetõttu kasutada oma puhkust kui õigust puududa teenistusest?
|
|
5. Ali je s tako pravico do nadomestila vsaj delno v nasprotju v nacionalnem pravu določena predčasna zapadlost (izguba) pravice do dopusta?
|
5. Kas vastuväites õigusele nõuda kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist võib kas või osaliselt tugineda siseriiklikust õigusest tulenevale puhkuseõiguse enneaegsele lõppemisele?
|
|
6. Ali se obseg pravice do nadomestila iz člena 7(2) Direktive 2003/88[…] nanaša samo na pravico do minimalnega dopusta štirih tednov, ki izhaja iz člena 7(1) te direktive, ali pa se pravica do nadomestila poleg tega nanaša tudi na pravico do dopusta, ki jo dodatno določa nacionalno pravo? Ali k tem dodatnim pravicam do dopusta spadajo tudi take, pri katerih je pravica do odsotnosti posledica zgolj posebne razporeditve delovnega časa?“
|
6. Kas direktiivi 2003/88[…] artikli 7 lõikes 2 sätestatud õigus hüvitisele on piiratud ainult sama direktiivi artikli 7 lõikes 1 ette nähtud õigusega vähemalt neljanädalasele põhipuhkusele või hõlmab see ka õigust täiendavatele puhkepäevadele, mis on ette nähtud siseriiklikus õiguses? Kas nende suurenenud õiguste hulka kuuluvad ka puhkuseõigused, mis tulenevad tööaja täpsest jaotusest?”
|
|
Vprašanja za predhodno odločanje
|
Eelotsuse küsimuste analüüs
|
|
Prvo vprašanje
|
Esimene küsimus
|
|
19. Predložitveno sodišče s prvim vprašanjem v bistvu sprašuje, ali se člen 7 Direktive 2003/88 uporablja za uradnika, ki opravlja poklic gasilca v običajnih razmerah.
|
19. Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/88 artiklit 7 kohaldatakse ametniku suhtes, kes töötab tuletõrjujana tavalistes tingimustes.
|
|
20. V zvezi s tem je treba najprej opozoriti, da se v skladu s členom 1(3) Direktive 2003/88 v povezavi s členom 2 Direktive 89/391, na katerega se sklicuje, navedeni direktivi uporabljata za vse sektorje dejavnosti, tako javne kot zasebne, za spodbujanje izboljšav varnosti in zdravja delavcev pri delu ter ureditev nekaterih vidikov organizacije njihovega delovnega časa.
|
20. Selles osas tuleb kõigepealt meenutada, et direktiivi 2003/88 artikli 1 lõike 3 kohaselt, koostoimes direktiivi 89/391 artikliga 2, millele see viitab, kohaldatakse neid direktiive nii avaliku kui erasektori kõigi tegevusalade suhtes töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamiseks ning tööaja korralduse teatavate aspektide reguleerimiseks.
|
|
21. Tako je Sodišče razsodilo, da je treba področje uporabe Direktive 89/391 razumeti široko, tako da je treba izjeme od področja njene uporabe, določene v členu 2(2), prvi pododstavek, te direktive, razlagati ozko (glej v tem smislu zlasti sodbi z dne 3. oktobra 2000 v zadevi Simap, C-303/98, Recueil, str. I-7963, točki 34 in 35, in z dne 12. januarja 2006 v zadevi Komisija proti Španiji, C-132/04, točka 22). Navedene izjeme so bile namreč sprejete samo zato, da zagotavljajo dobro delovanje služb, nujno potrebnih za zaščito varnosti, zdravja ter javnega reda v primeru nevarnega dogodka izjemnih razsežnosti (sodba z dne 5. oktobra 2004 v združenih zadevah Pfeiffer in drugi, od C-397/01 do C‑403/01, ZOdl., str. I-8835, točka 55, in sklep z dne 7. aprila 2011 v zadevi May, C-519/09, še neobjavljen v ZOdl., točka 19).
|
21. Euroopa Kohus on juba sedastanud, et direktiivi 89/391 kohaldamisala tuleb käsitada laialt, nii et direktiivi artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus direktiivi kohaldamisalast ette nähtud erandeid tuleb tõlgendada kitsalt (vt selle kohta eelkõige 3. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑303/98: Simap (EKL 2000, lk I‑7963, punktid 34 ja 35), ning 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑132/04: komisjon vs. Hispaania, punkt 22). Nimelt on need erandid ette nähtud üksnes selleks, et tagada avaliku julgeoleku, rahvatervise ja avaliku korra kaitsmiseks hädavajalike teenuste nõuetekohane osutamine hädaolukorras ning ulatuslike õnnetusjuhtumite korral (5. oktoobri 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑397/01–C‑403/01: Pfeiffer jt (EKL 2004, lk I‑8835, punkt 55), ja 7. aprilli 2011. aasta määrus kohtuasjas C‑519/09: May, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 19).
|
|
22. Ker nobena od teh okoliščin ni upoštevna za položaj uradnika, kot je tožeča stranka v postopku v glavni stvari, dejavnost takega uradnika spada na področje uporabe Direktive 2003/88 (glej v tem smislu sklep z dne 14. julija 2005 v zadevi Personalrat der Feuerwehr Hamburg, C-52/04, ZOdl., str. I-7111, točke od 57 do 59).
|
22. Kuivõrd põhikohtuasja kaebajaga sarnases olukorras oleva ametnikuga seoses ei esine ühtegi sellistest asjaoludest, siis kuulub sellise töötaja tegevus direktiivi 2003/88 kohaldamisalasse (vt selle kohta 14. juuli 2005. aasta määrus kohtuasjas C‑52/04: Personalrat der Feuerwehr Hamburg (EKL 2005, lk I‑7111, punktid 57–59)).
|
|
23. Nato je treba opozoriti, da ima v skladu z ustaljeno sodno prakso pojem „delavec“ v smislu člena 45 PDEU avtonomen pomen in se ne sme razlagati ozko. Za „delavca“ je treba šteti vsako osebo, ki opravlja dejansko in resnično dejavnost, razen dejavnosti, ki imajo tako majhen obseg, da so samo obrobne in pomožne. Značilnost delovnega razmerja na podlagi te sodne prakse je, da oseba v določenem času v korist druge osebe in pod njenim vodstvom opravi storitve, za katere dobi plačilo (glej zlasti sodbe z dne 3. julija 1986 v zadevi Lawrie-Blum, 66/85, Recueil, str. 2121, točki 16 in 17; z dne 23. marca 2004 v zadevi Collins, C-138/02, Recueil, str. I-2703, točka 26, in z dne 7. septembra 2004 v zadevi Trojani, C-456/02, ZOdl., str. I-7573, točka 15).
|
23. Järgmiseks tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 45 kasutatud mõistel „töötaja” iseseisev ulatus ning seda ei tohi tõlgendada kitsalt. „Töötajana” tuleb käsitada igaüht, kes teeb tegelikku ja tulemuslikku tööd, välja arvatud niivõrd väikesemahuline töö, et seda saab pidada üksnes kõrval- või lisategevuseks. Kõnealuse kohtupraktika kohaselt on töösuhtele omane see, et isik teeb teatud ajavahemiku jooksul teisele isikule tema juhtimise all teatud töid, mille eest ta saab tasu (vt eelkõige 3. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas 66/85: Lawrie-Blum (EKL 1986, lk 2121, punktid 16 ja 17); 23. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑138/02: Collins (EKL 2004, lk I‑2703, punkt 26), ja 7. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑456/02: Trojani (EKL 2004, lk I‑7573, punkt 15)).
|
|
24. V zvezi s tem je treba ugotoviti, da predložitvena odločba ne vsebuje nobene navedbe, ki bi lahko vzbudila pomisleke o tem, ali je delovno razmerje med G. Neidelom in njegovim delodajalcem Stadt Frankfurt am Main imelo značilnosti delovnega razmerja, navedene v točki 23 te sodbe.
|
24. Selles osas tuleb märkida, et eelotsusetaotluses ei sisaldu ühtegi viidet, mis võimaldaks kahelda selles, et G. Neidel ja tema tööandja Stadt Frankfurt am Maini vaheline töösuhe vastas käesoleva kohtumääruse punktis 23 esitatud tingimustele.
|
|
25. Nazadnje je treba pojasniti, da je Sodišče že razsodilo, da je ob neobstoju razlikovanja v določbi o izjemi iz člena 45(4) PDEU, ki se nanaša na zaposlovanje v državni upravi, brezpredmetno, ali je delavec zaposlen kot fizični delavec, zaposleni ali uradnik oziroma ali njegovo zaposlitev ureja javno ali zasebno pravo. Te pravne opredelitve se namreč lahko glede na nacionalne zakonodaje spreminjajo in ne morejo biti ustrezno merilo za razlago zahtev prava Unije (glej sodbo z dne 12. februarja 1974 v zadevi Sotgiu, 152/73, Recueil, str. 153, točka 5).
|
25. Lõpetuseks peab täpsustama, et Euroopa Kohus on juba sedastanud, et kuivõrd ELTL artikli 45 lõikes 4 sätestatud erand ei tee mingil moel vahet avalikus teenistuses töötavate töötajate vahel, siis ei oma mingit tähtsust see, kas töötaja on tööle võetud töölise, teenistuja või ametnikuna või kas tema töösuhe on avalik-õiguslik või eraõiguslik. Need õiguslikud määratlused võivad nimelt muutuda vastavalt siseriiklikes õigusnormides ettenähtule ja seetõttu ei saa need olla liidu õiguse nõuetele vastavaks tõlgendamiskriteeriumiks (vt 12. veebruari 1974. aasta otsus kohtuasjas 152/73: Sotgiu (EKL 1974, lk 153, punkt 5)).
|
|
26. Glede na zgornje ugotovitve je treba na prvo vprašanje odgovoriti, da je treba člen 7 Direktive 2003/88 razlagati tako, da se uporablja za uradnike, ki opravljajo poklic gasilca v običajnih razmerah.
|
26. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2003/88 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ametniku suhtes, kes töötab tuletõrjujana tavalistes tingimustes.
|
|
Četrto vprašanje
|
Neljas küsimus
|
|
27. Predložitveno sodišče s četrtim vprašanjem v bistvu sprašuje, ali je treba člen 7(2) Direktive 2003/88 razlagati tako, da ima uradnik ob upokojitvi pravico do denarnega nadomestila za plačan letni dopust, ki ga ni izrabil, ker zaradi bolezni ni opravljal dela.
|
27. Oma neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et ametnikul on pensionile jäämisel õigus rahalisele hüvitisele tasulise põhipuhkuse eest, mida ei ole kasutatud, kuna haiguse tõttu ei täitnud ta oma teenistuskohustusi.
|
|
28. V zvezi s tem je treba spomniti, da ima vsak delavec – kot izhaja iz besedila člena 7(1) Direktive 2003/88, od te določbe pa ta direktiva ne dopušča izjem – pravico do plačanega letnega dopusta najmanj štirih tednov. To pravico do plačanega letnega dopusta, ki jo je treba v skladu z ustaljeno sodno prakso šteti za posebej pomembno načelo socialnega prava Unije, ima torej vsak delavec (glej sodbo z dne 20. januarja 2009 v združenih zadevah Schultz-Hoff in drugi, C‑350/06 in C‑520/06, ZOdl., str. I-179, točka 54). Kot je bilo pojasnjeno v odgovoru na prvo vprašanje, se ta pojem „delavec“ nanaša na uradnika, kot je tožeča stranka v postopku v glavni stvari.
|
28. Sellega seoses on oluline meenutada, et nagu tuleneb direktiivi 2003/88 artikli 7 lõike 1 –, millest see direktiiv ei luba erandeid teha – sõnastusest, on nimetatud sätte kohaselt igale töötajale tagatud õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele. See õigus tasulisele põhipuhkusele, mida Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb pidada liidu sotsiaalõiguse olulise tähtsusega põhimõtteks, on seega tagatud igale töötajale (vt 20. jaanuari 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑350/06 ja C‑520/06: Schultz-Hoff jt, EKL 2009, lk I‑179, punkt 54). Nagu esimesele küsimusele antud vastuses täpsustatud, kohaldatakse mõistet „töötaja” niisugusele ametnikule nagu põhikohtuasja kaebaja.
|
|
29. Ko delovno razmerje preneha, dejansko ni več mogoče izrabiti plačanega letnega dopusta. Da bi se zato preprečila izključitev vsake možnosti, da bi delavec izkoristil to pravico, čeprav v denarni obliki, člen 7(2) Direktive 2003/88 določa, da ima delavec pravico do denarnega nadomestila (zgoraj navedena sodba Schultz-Hoff in drugi, točka 56).
|
29. Kui töösuhe on lõppenud, ei ole tasulise põhipuhkuse tegelik kasutamine enam võimalik. Selleks et vältida olukorda, kus töötaja ei saa kõnealust õigust kasutada ka rahalisel kujul, on direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikes 2 sätestatud, et tasulise põhipuhkuse võib asendada hüvitisega (eespool viidatud kohtuotsus Schultz-Hoff jt, punkt 56).
|
|
30. Sodišče je tako menilo, da je treba člen 7(2) Direktive 2003/88 razlagati tako, da nasprotuje nacionalnim določbam ali praksam, ki določajo, da se ob prenehanju delovnega razmerja ne plača nobeno denarno nadomestilo za neizrabljen plačan letni dopust delavcu, ki je bil na bolniškem dopustu celotno referenčno obdobje in/ali obdobje za prenos ali del tega obdobja, zaradi česar ni mogel uresničiti pravice do plačanega letnega dopusta (sodba Schultz-Hoff in drugi, točka 62).
|
30. Nii on Euroopa Kohus leidnud, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid ja tavad, mille kohaselt töösuhte lõpetamisel ei maksta kasutamata jäänud tasulise põhipuhkuse eest rahalist hüvitist töötajale, kes viibis terve või osa puhkuseaasta ja/või puhkuse üleviimise tähtaja jooksul haiguspuhkusel, mille tõttu ta ei saanud kasutada oma õigust tasulisele põhipuhkusele (eespool viidatud kohtuotsus Schultz-Hoff jt, punkt 62).
|
|
31. V obravnavanem primeru uradniku z upokojitvijo delovno razmerje preneha, nacionalno pravo pa določa tudi, kot je bilo pojasnjeno v točki 9 te sodbe, da mu preneha funkcija uradnika.
|
31. Käesoleval juhul lõpeb ametniku pensionile jäämisel tema teenistussuhe ning nagu on täpsustatud käesoleva kohtuotsuse punktis 9, näeb siseriiklik õigus veel ette, et ta kaotab ka ametniku staatuse.
|
|
32. Na četrto vprašanje je zato treba odgovoriti, da je treba člen 7(2) Direktive 2003/88 razlagati tako, da ima uradnik ob upokojitvi pravico do denarnega nadomestila za plačan letni dopust, ki ga ni izrabil, ker zaradi bolezni ni opravljal dela.
|
32. Järelikult tuleb neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et ametnikul on pensionile jäämisel õigus rahalisele hüvitisele tasulise põhipuhkuse eest, mida ei ole kasutatud, kuna haiguse tõttu ei täitnud ta oma teenistuskohustusi.
|
|
Drugo, tretje in šesto vprašanje
|
Teine, kolmas ja kuues küsimus
|
|
33. Predložitveno sodišče s temi vprašanji, ki jih je treba obravnavati skupaj, v bistvu sprašuje, ali je treba člen 7 Direktive 2003/88 razlagati tako, da nasprotuje določbam nacionalnega prava, ki uradniku poleg pravice do plačanega letnega dopusta v minimalnem trajanju štirih tednov dajejo dodatne pravice do plačanega dopusta, ne da bi bilo predvideno plačilo denarnega nadomestila, kadar uradnik, ki se upokojuje, teh dodatnih pravic ni mogel izkoristiti, ker zaradi bolezni ni opravljal dela.
|
33. Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/88 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis annavad ametnikule lisaks õigusele vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele ka õiguse täiendavale tasulisele puhkusele, kuid mis ei näe ette hüvitise maksmist juhul, kui pensionile jääv ametnik ei saanud seda täiendavat õigust kasutada, kuna haiguse tõttu ei täitnud ta oma teenistuskohustusi.
|
|
34. V zvezi s tem je treba spomniti, da je Sodišče razsodilo, da Direktiva 2003/88 ne nasprotuje določbam nacionalnega prava, ki določajo pravico do plačanega letnega dopusta, ki traja več kot štiri tedne in je dodeljena pod pogoji za pridobitev in dodelitev, ki so določeni s to določbo nacionalnega prava (sodba z dne 24. januarja 2012 v zadevi Dominguez, C‑282/10, še neobjavljena v ZOdl., točka 47).
|
34. Selles osas tuleb märkida, et Euroopa Kohus on leidnud, et direktiiviga 2003/88 ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette õiguse neljast nädalast pikema kestusega tasulisele põhipuhkusele, mis on tagatud vastavalt siseriiklikus õiguses kehtestatud puhkuse andmise ja saamise tingimustele (24. jaanuari 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑282/10: Dominguez, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 47).
|
|
35. Iz besedila členov 1(1) in (2)(a), 7(1) in 15 Direktive 2003/88 je namreč jasno razvidno, da je njen cilj zgolj določitev minimalnih varnostnih in zdravstvenih standardov pri organizaciji delovnega časa, ne vpliva pa na pravico držav članic, da uporabljajo določbe nacionalnega prava, ki so ugodnejše za varovanje delavcev (zgoraj navedena sodba Dominguez, točka 48).
|
35. Direktiivi 2003/88 artikli 1 lõike 1, lõike 2 punkti a, artikli 7 lõike 1 ja artikli 15 sõnastusest tuleneb sõnaselgelt, et direktiivi eesmärk on üksnes sätestada tööaja korralduse minimaalsed ohutus‑ ja tervishoiunõuded ning see ei mõjuta liikmesriikide õigust kohaldada töötajate kaitseks soodsamaid siseriiklikke õigusnorme (eespool viidatud kohtuotsus Dominguez, punkt 48).
|
|
36. Glede na to, da torej države članice lahko glede na vzrok odsotnosti delavca na bolniškem dopustu določijo plačani letni dopust v trajanju štirih tednov, kar je zagotovljeno z Direktivo 2003/88, ali več (zgoraj navedena sodba Dominguez, točka 50), se morajo po eni strani odločiti, ali bodo uradnikom poleg pravice do plačanega letnega dopusta v minimalnem trajanju štirih tednov podelile dodatne pravice do plačanega dopusta in ali bodo za uradnika, ki se upokojuje, določile pravico do denarnega nadomestila, če ta teh dodatnih pravic ni mogel izkoristiti, ker zaradi bolezni ni opravljal dela, po drugi strani pa določiti pogoje za to dodelitev.
|
36. Kuna liikmesriikidel on õigus näha sõltuvalt haiguspuhkusel viibiva töötaja puudumise põhjusest ette tasuline põhipuhkus kestusega vähemalt neli nädalat, mis on direktiiviga 2003/88 tagatud (eespool viidatud kohtuotsus Dominguez, punkt 50), peavad nad esiteks otsustama, kas nad annavad ametnikele lisaks õigusele vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele ka õiguse täiendavale tasulisele puhkusele, nähes ette või mitte pensionile jääva ametniku õiguse rahalisele hüvitisele juhul, kui ta ei saanud seda täiendavat õigust kasutada, kuna ta ei täitnud haiguse tõttu oma teenistuskohustusi, ning teiseks peavad nad kehtestama selle hüvitise andmise tingimused.
|
|
37. Torej je treba na drugo, tretje in šesto vprašanje odgovoriti, da je treba člen 7 Direktive 2003/88 razlagati tako, da ne nasprotuje določbam nacionalnega prava, ki uradniku poleg pravice do plačanega letnega dopusta v minimalnem trajanju štirih tednov dajejo dodatne pravice do plačanega dopusta, ne da bi bilo predvideno plačilo denarnega nadomestila, kadar uradnik, ki se upokojuje, teh dodatnih pravic ni mogel izkoristiti, ker zaradi bolezni ni opravljal dela.
|
37. Järelikult tuleb teisele, kolmandale ja kuuendale küsimusele vastata, et direktiivi 2003//88 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis annavad ametnikule lisaks õigusele vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele ka õiguse täiendavale tasulisele puhkusele, ilma et oleks ette nähtud rahalise hüvitise maksmine juhul, kui pensionile jääv ametnik ei saanud seda täiendavat õigust kasutada, kuna haiguse tõttu ei täitnud ta oma teenistuskohustusi.
|
|
Peto vprašanje
|
Viies küsimus
|
|
38. Predložitveno sodišče s petim vprašanjem v bistvu sprašuje, ali člen 7(2) Direktive 2003/88 nasprotuje določbi nacionalnega prava, ki pravico uradnika, ki se upokojuje, do kopičenja denarnih nadomestil za plačane letne dopuste, ki jih ni mogel izrabiti zaradi nezmožnosti za delo, omejuje z obdobjem prenosa devetih mesecev, po poteku katerega pravica do plačanega letnega dopusta ugasne.
|
38. Oma viienda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm, mis seab pensionile jääva ametniku õigusele töövõimetuse tõttu kasutamata jäänud tasulise põhipuhkuse eest saada olevad rahalised hüvitised kokku liita, üheksakuulise üleviimistähtaja, mille möödudes õigus tasulisele põhipuhkusele aegub.
|
|
39. V zvezi s tem je najprej treba ugotoviti, da je Sodišče v sodbi z dne 22. novembra 2001 v zadevi KHS (C-214/10, še neobjavljena v ZOdl., točka 35) menilo, da je treba glede obdobja prenosa, po poteku katerega lahko pravica do plačanega letnega dopusta v primeru kopičenja pravic do plačanega letnega dopusta med obdobjem nezmožnosti za delo ugasne, glede na člen 7 Direktive 2003/88 preučiti, ali je mogoče navedeno obdobje razumno opredeliti kot obdobje, po poteku katerega plačani letni dopust nima več pozitivnega učinka za delavca kot čas za počitek.
|
39. Selle kohta tuleb kõigepealt märkida, et Euroopa Kohus leidis oma 22. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑214/10: KHS (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 35), et seoses tasulise põhipuhkuse üleviimise tähtajaga, mille möödumisel võib töötaja õigus tasulisele põhipuhkusele aeguda juhul, kui õigusi tasulisele põhipuhkusele on liidetud, tuleb direktiivi 2003/88 artiklist 7 lähtudes hinnata, kas sellist tähtaega saab mõistlikult käsitada ajavahemikuna, mille möödumisel puudub tasulisel põhipuhkusel töötaja jaoks puhkamise seisukohast positiivne mõju.
|
|
40. V tem okviru je Sodišče opozorilo, da pravica do plačanega letnega dopusta kot načelo socialnega prava Unije ni le posebej pomembna, ampak je tudi izrecno določena v členu 31(2) Listine Evropske unije o temeljnih pravicah, ki ji je s členom 6(1) PEU priznana enaka pravna veljavnost, kakor jo imata Pogodbi (zgoraj navedena sodba KHS, točka 37).
|
40. Euroopa Kohus meenutas selles kontekstis, et õigusel tasulisele põhipuhkusele kui liidu sotsiaalõiguse põhimõttel on mitte ainult eriline tähtsus, vaid see on sõnaselgelt ette nähtud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikes 2, mille samaväärset õigusjõudu aluslepingutega on tunnustatud ELL artikli 6 lõikes 1 (eespool viidatud kohtuotsus KHS, punkt 37).
|
|
41. Iz tega izhaja, da je treba pri vsakem obdobju prenosa upoštevati specifične okoliščine, v katerih je delavec, ki več zaporednih referenčnih obdobij ni zmožen za delo, da bi bila z njim spoštovana ta pravica, katere cilj je varstvo delavca. Tako mora navedeno obdobje zlasti zagotavljati delavcu možnost, da ima po potrebi obdobja počitka, ki jih je mogoče razporediti in načrtovati ter ki so na voljo v daljšem obdobju, in bistveno presegati čas trajanja referenčnega obdobja, za katerega je določeno (zgoraj navedena sodba KHS, točka 38).
|
41. Eelnevast nähtub, et selle õiguse, mille eesmärk on töötaja kaitse, austamiseks peab mis tahes üleviimise tähtaeg arvestama sellise töötaja puhul esinevate eriliste asjaoludega, kes on mitme järjestikuse puhkuseaasta vältel töövõimetu. Nii peab kõnealune tähtaeg tagama töötajale eeskätt selle, et tal on vajaduse korral õigus võtta erinevatel ajahetkedel, ettenägelikult ja pikema aja jooksul aega puhkamiseks, ning see peab olema oluliselt pikem puhkuseaastast, mille eest õigus puhkusele tekkis (eespool viidatud kohtuotsus KHS, punkt 38).
|
|
42. V zadevi v glavni stvari pa je obdobje prenosa, določeno v členu 9(2) HurlVO, devet mesecev, in je krajše od referenčnega obdobja, na katero se nanaša.
|
42. Põhikohtuasjas on aga puhkuse üleviimise tähtajaks HUrlVO § 9 lõikes 2 määratud üheksa kuud, mis on lühema kestusega kui puhkuseaasta, millega see tähtaeg seondub.
|
|
43. Glede na zgoraj navedeno je treba na peto vprašanje odgovoriti, da je treba člen 7(2) Direktive 2003/88 razlagati tako, da nasprotuje določbi nacionalnega prava, ki pravico uradnika, ki se upokojuje, do kopičenja nadomestil za plačane letne dopuste, ki jih ni mogel izrabiti zaradi nezmožnosti za delo, omejuje z obdobjem prenosa devetih mesecev, po poteku katerega pravica do plačanega letnega dopusta ugasne.
|
43. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb viiendale küsimusele vastata, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm, mis seab pensionile jääva ametniku õigusele töövõimetuse tõttu kasutamata jäänud tasulise põhipuhkuse eest saada olevad hüvitised kokku liita, üheksakuulise üleviimistähtaja, mille möödudes õigus tasulisele põhipuhkusele aegub.
|
|
Stroški
|
Kohtukulud
|
|
44. Ker je ta postopek za stranki v postopku v glavni stvari ena od stopenj v postopku pred predložitvenim sodiščem, to odloči o stroških. Stroški, priglašeni za predložitev stališč Sodišču, ki niso stroški omenjenih strank, se ne povrnejo.
|
44. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
|