Motivi tas-sentenza
|
|
Il-fatti li wasslu għall-kawża
|
Vaidluse taust
|
|
1. Fl-1 ta’ Frar 1994, il-Kunsill tal-Unjoni Ewropea adotta r-Regolament (KE) Nru 229/94, li jimponi dazji antidumping definittivi fuq l-importazzjonijiet fil-Komunità ta’ etanolamini li joriġinaw fl-Istati Uniti tal-Amerika u jiġbor b’mod definittiv id-dazji provviżorji (ĠU L 28, p. 40).
|
1. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 1. veebruaril 1994 vastu määruse (EÜ) nr 229/94, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (EÜT L 28, lk 40).
|
|
2. Fl-20 ta’ Lulju 2000, wara reviżjoni bbażata fuq ir-Regolament tal-Kunsill (KE) Nru 384/96, tat-22 ta’ Diċembru 1995, dwar il-protezzjoni kontra l-importazzjonijiet li huma l-oġġett ta’ dumping minn pajjiżi mhux membri tal-Komunità Ewropea (ĠU Edizzjoni Speċjali bil-Malti, Kapitolu 11, Vol. 10, p. 45), kif emendat [issostitwit bir-Regolament tal-Kunsill (KE) Nru 1225/2009, tat-30 ta’ Novembru 2009, dwar il-protezzjoni kontra l-importazzjonijiet li huma l-oġġett ta’ dumping minn pajjiżi mhux membri tal-Komunità Ewropea (ĠU L 343, p. 51, b’rettifika ĠU 2010, L 7, p. 22) iktar ’il quddiem ir-“Regolament bażiku”] u b’mod partikolari abbażi tal-Artikolu 11(2) u (3) tar-Regolament Nru 384/96 (li sar l-Artikolu 11(2) u (3) tar-Regolament bażiku), il-Kunsill adotta r-Regolament (KE) Nru 1603/2000 li jimponi dazju definittiv kontra d-dumping fuq l-importazzjonijiet tal-etanolamini li joriġinaw fl-Istati Uniti tal-Amerika (Edizzjoni Speċjali bil-Malti: Kapitolu 11, Vol. 34, p. 3). Id-dazju antidumping fuq l-importazzjonijiet tar-rikorrenti, The Dow Chemical Company, ġie stabbilit għal EUR 69.40 kull tunnellata.
|
2. Pärast nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45) muudetud redaktsiooni (asendatud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51, parandus ELT 2010, L 7, lk 22) edaspidi „algmäärus”) alusel ning iseäranis määruse nr 384/96 artikli 11 lõigete 2 ja 3 (nüüd algmääruse artikli 11 lõiked 2 ja 3) alusel toimunud läbivaatamist võttis nõukogu 20. juulil 2000 vastu määruse (EÜ) nr 1603/2000 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta Ameerika Ühendriikidest pärinevate etanoolamiinide impordile (EÜT L 185, lk 1; ELT eriväljaanne 11/ 34, lk 3). Hagejalt The Dow Chemical Company pärineva impordi suhtes kehtestati dumpinguvastane tollimaks 69,40 eurot tonni kohta.
|
|
3. Fit-23 ta’ Ottubru 2006, wara r-reviżjoni bbażata fuq l-Artikolu 11(2) u (3) tar-Regolament Nru 384/96, il-Kunsill adotta r-Regolament (KE) Nru 1583/2006 li jimponi dazju antidumping definittiv fuq importazzjonijiet ta’ etanolamini li joriġinaw fl-Istati Uniti tal-Amerika (ĠU L 352M, p. 532). Ir-Regolament Nru 1583/2006 kien applikabbli matul perijodu ta’ sentejn. Dan ir-regolament kien stabbilixxa d-dazju antidumping fuq l-importazzjonijiet li joriġinaw mir-rikorrenti għal EUR 59.25 kull tunnellata.
|
3. Pärast määruse nr 384/96 artikli 11 lõigete 2 ja 3 alusel toimunud läbivaatamist võttis nõukogu 23. oktoobril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1583/2006 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta Ameerika Ühendriikidest pärinevate etanoolamiinide impordile (ELT L 294, lk 2). Määrus nr 1583/2006 oli kohaldatav kaheaastase ajavahemiku jooksul. See kehtestas hagejalt pärineva impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu 59,25 eurot tonni kohta.
|
|
4. Fit-18 ta’ Marzu 2008, ġie ppubblikat fil-Ġurnal Uffiċjali tal-Unjoni Ewropea (ĠU C 71, p. 13), avviż ta’ skadenza imminenti tal-miżuri antidumping fis-seħħ.
|
4. 18. märtsil 2008 avaldati Euroopa Liidu Teatajas teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 71, lk 13).
|
|
5. Fil-25 ta’ Lulju 2008, il-produtturi li jirrapreżentaw iktar minn 50 % tat-total tal-produzzjoni tal-etanolamini tal-Unjoni Ewropea ressqu talba għal reviżjoni tal-miżuri antidumping fis-seħħ, ibbażata fuq l-Artikolu 11(2) tar-Regolament Nru 384/96.
|
5. 25. juulil 2008 esitasid tootjad, kelle toodang moodustab üle 50% Euroopa Liidu etanoolamiinide kogutoodangust, määruse nr 384/96 artikli 11 lõike 2 alusel taotluse kehtivate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamiseks.
|
|
6. Fil-25 ta’ Ottubru 2008, il-Kummissjoni tal-Komunitajiet Ewropej ippubblikat avviż ta’ bidu ta’ reviżjoni tal-iskadenza tal-miżuri antidumping applikabbli għall-importazzjonijiet ta’ etanolamini li joriġinaw fl-Istati Uniti tal-Amerika, fil- Ġurnal Uffiċjali tal-Unjoni Ewropea (ĠU C 270, p. 26).
|
6. Euroopa Ühenduste Komisjon avaldas 25. oktoobril 2008 Euroopa Liidu Teatajas Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise teadaande (ELT C 270, lk 26).
|
|
7. Fit-22 ta’ Ottubru 2009, il-Kummissjoni bagħtet dokument b’tagħrif ġenerali u dokument b’tagħrif speċifiku lir-rikorrenti. Fihom, il-Kummissjoni ssemmi b’mod partikolari, li l-importazzjonijiet li joriġinaw mir-rikorrenti ma kinux ġew suġġetti għad-dumping matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni, li jestendi mill-1 ta’ Ottubru 2007 sat-30 ta’ Settembru 2008 (iktar ’il quddiem il-“perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni”). Barra minn hekk, il-Kummissjoni indikat li l-marġni ta’ dumping tat-tieni produttur Amerikan, Ineos Oxide LLC (iktar ’il quddiem “Ineos”), li kien ikkoopera fil-proċedura antidumping, jilħaq il-11.9 %. Il-Kummissjoni attribwixxiet l-istess marġni antidumping għall-produtturi Amerikani li ma kkooperawx fil-proċedura antidumping. Il-Kummissjoni kkonkludiet billi kkunsidrat li kien hemm riskju ta’ rikorrenza tad-dannu.
|
7. Komisjon saatis 22. oktoobril 2009 hagejale üldist teavet avalikustava dokumendi ja spetsiifilist teavet avalikustava dokumendi. Komisjon märkis nendes eelkõige, et hageja ei importinud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, s.o ajavahemikul 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”) dumpinguhinnaga. Lisaks märkis komisjon, et dumpinguvastases menetluses koostööd teinud teise USA tootja Ineos Oxide LLC (edaspidi „Ineos”) dumpingumarginaal oli 11,9%. Komisjon omistas sama dumpingumarginaali teistele USA tootjatele, kes ei teinud dumpinguvastases menetluses koostööd. Lõpetuseks järeldas komisjon, et esineb kahju kordumise oht.
|
|
8. Fis-6 ta’ Novembru 2009, ir-rikorrenti ssottomettiet l-osservazzjonijiet tagħha dwar id-dokumenti ta’ tagħrif li kienet irċeviet mingħand il-Kummissjoni.
|
8. Hageja esitas 6. novembril 2009 oma märkused komisjonilt saadud teabe avaldamise dokumentide kohta.
|
|
9. Fid-19 ta’ Jannar 2010, il-Kunsill adotta r-Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 54/2010, li jimponi dazju antidumping definittiv fuq l-importazzjonijiet tal-etanolamini li joriġinaw fl-Istati Uniti tal-Amerika (ĠU L 17, p. 1, iktar ’il quddiem “ir-regolament ikkontestat”). Ir-regolament ikkontestat huwa applikabbli matul perijodu ta’ sentejn. Dan jiffissa d-dazju antidumping għall-importazzjonijiet li joriġinaw mir-rikorrenti għal EUR 59.25 kull tunnellata. Il-Kunsill isostni l-probabbiltà tar-rikorrenza tad-dannu f’każ li jiġu abrogati l-miżuri antidumping (premessa 91 tar-regolament ikkontestat). Insostenn tal-konklużjoni tagħha, il-Kummissjoni tinvoka, b’mod partikolari, ir-rikorrenza ta’ dumping matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni, il-kapaċitajiet mhux użati tal-produtturi Amerikani, id-dazji antidumping imposti fuq iċ-Ċina fuq il-prodotti kkonċernati, id-domanda għall-prodott ikkonċernat fl-Istati Uniti u fis-swieq ta’ esportazzjoni ta’ dan il-pajjiż, il-proċess tal-produzzjoni tal-monoetilen glikol għal dak tal-etanolamini u l-fatt li l-kumpanniji li ma kkooperawx fil-proċedura billi komplew ikollhom interess li jibqgħu fis-suq tal-Unjoni u sabiex isaħħu l-attivitajiet ta’ esportazzjoni tagħhom (premessa 81 tar-regolament ikkontestat).
|
9. 19. jaanuaril 2010 võttis nõukogu vastu rakendusmääruse (EL) nr 54/2010, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes (ELT L 17, lk 1, edaspidi „vaidlustatud määrus”). Vaidlustatud määrus on kohaldatav kaheaastase ajavahemiku vältel. Sellega kehtestatakse hagejalt pärineva impordi suhtes dumpinguvastane tollimaks 59,25 eurot tonni kohta. Nõukogu meelest on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral kahju kordub (vaidlustatud määruse põhjendus 91). Selle järelduse toetuseks viitab nõukogu eelkõige dumpingu jätkumisele uurimisperioodil, USA tootjate kasutamata tootmisvõimsusele, Hiina poolt asjaomase toote suhtes kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule, nõudlusele asjaomase toote järele USA‑s ja selle riigi eksporditurgudel, üleminekule monoetüleenglükooli tootmiselt etanoolamiinide tootmisele ning asjaolule, et äriühingud, kes ei teinud menetluses koostööd, on jätkuvalt huvitatud liidu turule jäämisest ja eksporditegevuse suurendamisest (vaidlustatud määruse põhjendus 81).
|
|
Il-proċedura u t-talbiet tal-partijiet
|
Menetlus ja poolte nõuded
|
|
10. B’att irreġistrat fir-reġistru tal-Qorti Ġenerali fid-9 ta’ April 2010, ir-rikorrenti ressqet dan ir-rikors.
|
10. Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 9. aprillil 2010.
|
|
11. Permezz ta’ att ippreżentat fir-Reġistru tal-Qorti Ġenerali fil-21 ta’ Mejju 2010, il-Kummissjoni talbet li tintervjeni insostenn tat-talbiet tal-Kunsill. Permezz ta’ digriet tat-23 ta’ Awwissu 2010, il-President tal-Ewwel Awla tal-Qorti Ġenerali laqa’ dan l-intervent.
|
11. Komisjon esitas 21. mail 2010 Üldkohtu kantseleisse avalduse nõukogu nõuete toetuseks menetlusse astumiseks. Üldkohtu esimese koja esimees rahuldas selle taotluse 23. augusti 2010. aasta määrusega.
|
|
12. Wara lil-kompożizzjoni tal-Awli tal-Qorti Ġenerali nbidlet, l-Imħallef Relatur ġie assenjat lit-Tieni Awla, li lilu, b’konsegwenza, ġiet attribwita din il-kawża.
|
12. Kuna Üldkohtu kodade koosseis muutus ning ettekandja-kohtunik kuulub nüüd teise koja koosseisu, määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
|
|
13. Fuq rapport tal-Imħallef Relatur, il-Qorti Ġenerali (It-Tieni Awla) iddeċidiet li tibda l-proċedura orali u, fil-kuntest tal-miżuri ta’ organizzazzjoni tal-proċedura previsti fl-Artikolu 64 tar-Regoli tal-Proċedura tal-Qorti tal-Qorti Ġenerali, stiednet lill-Kunsill sabiex iwieġeb għal xi mistoqsijiet bil-miktub. Il-Kunsill wieġeb għal dawn il-mistoqsijiet b’att ippreżentat fir-reġistru tal-Qorti Ġenerali fil-15 ta’ Lulju 2011.
|
13. Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (teine koda) alustada suulist menetlust ja palus Üldkohtu kodukorra artiklis 64 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames nõukogul vastata teatavatele kirjalikele küsimustele. Nõukogu vastas neile küsimustele Üldkohtu kantseleisse 15. juulil 2011 saabunud menetlusdokumendiga.
|
|
14. It-trattazzjoni tal-partijiet u t-tweġibiet tagħhom għall-mistoqsijiet tal-Qorti Ġenerali nstemgħu matul is-seduta tal-20 ta’ Settembru 2011.
|
14. Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu esitatud küsimustele kuulati ära 20. septembri 2011. aasta kohtuistungil.
|
|
15. Matul is-seduta, il-Kunsill indika li xtaq jagħmel korrezzjonijiet għat-tweġibiet bil-miktub li kien ippreżenta fir-reġistru tal-Qorti Ġenerali fil-15 ta’ Lulju 2011. Il-Kunsill ġie mistieden jippreżenta l-korrezzjonijiet tiegħu bil-miktub, kif għamel fit-terminu stabbilit. Ir-rikorrenti ġiet mistiedna tressaq l-osservazzjonijiet dwar il-korrezzjonijiet ippreżentati mill-Kunsill, kif għamlet fit-terminu stabbilit.
|
15. Kohtuistungil märkis nõukogu, et ta soovib teha parandusi neisse kirjalikesse vastustesse, mis ta oli 15. juulil 2011 Üldkohtu kantseleisse esitanud. Nõukogul paluti teha need parandused kirjalikult ning nõukogu tegi seda selleks antud tähtaja jooksul. Hagejal paluti esitada märkused nõukogu tehtud paranduste kohta ning hageja tegi seda selleks antud tähtaja jooksul.
|
|
16. Il-proċedura orali ngħalqet fil-31 ta’ Ottubru 2011.
|
16. Suuline menetlus lõpetati 31. oktoobril 2011.
|
|
17. Ir-rikorrenti titlob li l-Qorti Ġenerali jogħġobha:
|
17. Hageja palub Üldkohtul:
|
|
– tannulla r-regolament ikkontestat sa fejn jirrigwardaha;
|
– tühistada vaidlustatud määrus teda puudutavas osas;
|
|
– tikkundanna lill-Kunsill għall-ispejjeż.
|
– mõista kohtukulud välja nõukogult.
|
|
18. Il-Kunsill u l-Kummissjoni jitolbu li l-Qorti Ġenerali jogħġobha:
|
18. Nõukogu ja komisjon paluvad Üldkohtul:
|
|
– tiċħad ir-rikors;
|
– jätta hagi rahuldamata;
|
|
– tikkundanna lir-rikorrenti għall-ispejjeż.
|
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
|
|
Id-dritt
|
Õiguslik käsitlus
|
|
19. Ir-rikors tar-rikorrenti huwa bbażat fuq motiv wieħed, ibbażat fuq il-ksur tal-Artikolu 11(2) tar-regolament bażiku. Dan il-motiv jinqasam f’seba’ partijiet, b’enfasi fuq żbalji manifesti fl-istabbiliment u fl-evalwazzjoni tal-fatti. L-ewwel parti tirrigwarda l-konstatazzjoni ta’ dumping matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni. It-tieni parti tittratta ż-żieda ta’ dumping wara l-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni. It-tielet parti tikkonċerna l-kapaċitajiet ta’ produzzjoni mhux użati tal-etanolamini fl-Istati Uniti. Ir-raba’ parti tirrigwarda devjazzjoni tal-kummerċ li tirriżulta mill-miżuri antidumping applikati miċ-Ċina. Il-ħames parti tittratta l-evoluzzjoni tad-domanda lill-Istati Uniti u fuq swieq oħrajn. Is-sitt parti tikkonċerna l-bdil mill-produzzjoni ta’ monoetilen glikol għall-produzzjoni tal-etanolamini. Is-seba’ parti tirrigwarda r-relazzjoni bejn il-prezzijiet fl-Istati Uniti u l-prezzijiet fl-Unjoni.
|
19. Hageja hagi rajaneb ühelainsal väitel, milles leitakse, et rikutud on algmääruse artikli 11 lõiget 2. See väide jaguneb seitsmeks osaks, mis toovad esile ilmsed vead faktide tuvastamises ja hindamises. Esimene osa käsitleb dumpingu olemasolu tuvastamist uurimisperioodil. Teine osa puudutab dumpingu suurenemist uurimisperioodi järel. Kolmas osa puudutab etanoolamiinide kasutamata tootmisvõimsust USA‑s. Neljas osa on seotud Hiina dumpinguvastastest meetmetest tingitud kaubandusmoonutustega. Viies osa käsitleb nõudluse arengut USA‑s ja teistel turgudel. Kuues osa puudutab üleminekut monoetüleenglükooli tootmiselt etanoolamiinide tootmisele. Seitsmes osa käsitleb seost USA ja liidu hindade vahel.
|
|
20. Il-Qorti Ġenerali tqis li għandha tiddeċiedi dwar l-ewwel u t-tielet parti tal-motiv uniku.
|
20. Üldkohtu hinnangul on vaja võtta seisukoht hageja ainsa väite esimese ja kolmanda osa suhtes.
|
|
21. Preliminarjament u fl-ewwel lok, għandu jiġi mfakkar li, fil-qasam tal-politika kummerċjali komuni, u b’mod partikolari, fil-qasam tal-miżuri ta’ difiża kummerċjali, l-istituzzjonijiet tal-Unjoni jgawdu minn setgħa diskrezzjonali wiesgħa minħabba l-kumplessità tas-sitwazzjonijiet ekonomiċi, politiċi u ġuridiċi li huma jkollhom janalizzaw (sentenzi tal-Qorti tal-Ġustizzja tas-27 ta’ Settembru 2007, Ikea Wholesale, C-351/04, Ġabra p. I-7723, punt 40, u tal-11 ta’ Frar 2010, Hoesch Metals and Alloys, C-378/08, Ġabra p. I-951, punt 61). F’dan il-kuntest, għandu jiġi kkunsidrat li l-evalwazzjoni tal-probabbiltà tal-kontinwazzjoni jew rikorrenza ta’ dumping u ta’ dannu jippresupponu l-evalwazzjoni ta’ kwistjonijiet ekonomiċi kumplessi, u li l-istħarriġ ġudizzjarju ta’ din l-evalwazzjoni għandu, għalhekk, ikun limitat għall-verifika tal-osservanza tar-regoli ta’ proċedura, tal-eżattezza materjali tal-fatti li fuqhom hija bbażata din l-għażla kkontestata, tan-nuqqas ta’ żbalji manifesti fl-evalwazzjoni tal-fatti jew in-nuqqas ta’ użu ħażin ta’ poter (ara, f’dan is-sens, is-sentenza tal-Qorti Ġenerali tal-20 ta’ Ġunju 2001, Euroalliages vs Il-Kummissjoni, T-188/99, Ġabra p. II-1757, punti 45 u 46).
|
21. Sissejuhatuseks olgu esiteks meenutatud, et liidu institutsioonidel on ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad uurima peavad (Euroopa Kohtu 27. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑351/04: Ikea Wholesale, EKL 2007, lk I‑7723, punkt 40, ja 11. veebruari 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑373/08: Hoesch Metals and Alloys, EKL 2010, lk I‑951, punkt 61). Selles kontekstis tuleb asuda seisukohale, et dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine eeldab keeruliste majandushinnangute andmist ning kohtulik kontroll antud hinnangu üle peab niisiis piirduma sellega, et kontrollitakse menetlusnormidest kinnipidamist, vaidlustatud valiku tegemise aluseks olevate faktiliste asjaolude sisulist paikapidavust, ilmsete vigade puudumist nende faktiliste asjaolude hindamisel ja võimu kuritarvitamise puudumist (vt selle kohta Üldkohtu 20. juuni 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑188/99: Euroalliages vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑1757, punktid 45 ja 46).
|
|
22. Fit-tieni lok, skont l-ewwel subparagrafu tal-Artikolu 11(2) tar-regolament bażiku, miżura antidumping tiskadi ħames snin wara l-impożizzjoni tagħha jew ħames snin mid-data tal-konklużjoni tal-iktar reviżjoni riċenti li tkun tkopri kemm id-dumping kif ukoll id-dannu, “sakemm ma jiġix stabbilit f’reviżjoni li d-data ta’ skadenza kienet x’aktarx twassal għal kontinwazzjoni jew rikorrenza tal-bejgħ taħt il-prezz u l-ħsara”. Minn dan it-test jirriżulta, qabel xejn, li hija r-regola li miżura tiskadi wara ħames snin, filwaqt li ż-żamma tagħha hija eċċezzjoni. Għalhekk, iż-żamma fis-seħħ ta’ miżura tiddependi mir-riżultat tal-evalwazzjoni tal-konsegwenzi tal-iskadenza tagħha, jiġifieri minn pronostiku bbażat fuq ipoteżi fuq żviluppi futuri tas-sitwazzjoni tas-suq ikkonċernat. Fl-aħħar nett, minn din id-dispożizzjoni jirriżulta li s-sempliċi possibbiltà ta’ kontinwazzjoni jew ta’ rikorrenza tad-dumping u tad-dannu, ma hijiex biżżejjed sabiex tiġġustifika ż-żamma fis-seħħ ta’ miżura, peresss li din hija suġġetta għall-fatt li l-probabbiltà ta’ kontinwazzjoni jew ta’ rikorrenza ta’ dumping u ta’ dannu tkun ġiet ikkonstatata pożittivament, fuq il-bażi ta’ investigazzjoni, mill-awtoritajiet kompetenti (sentenzi tal-Qorti Ġenerali Euroalliages vs Il-Kummissjoni, punt 21 iktar ’il fuq, punti 41, 42 u 57, u tat-8 ta’ Lulju 2003, Euroalliages et vs Il-Kummissjoni, T-132/01, Ġabra p. I-2359, punt 37).
|
22. Teiseks, algmääruse artikli 11 lõike 2 esimese lõigu kohaselt lõpeb dumpinguvastase meetme kehtivus viie aasta möödudes selle kehtestamisest või viie aasta möödudes viimase läbivaatamise lõpetamise kuupäevast, mis hõlmas nii dumpingut kui ka kahju, „kui läbivaatamisel ei otsustata, et selle kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu või kahju jätkumine või kordumine”. Kõnealusest tekstist ilmneb esiteks, et dumpinguvastase meetme kehtivuse lõppemine viie aasta pärast on reegel, samas kui selle kehtimajäämine on erand. Edasi, meetme kehtimajätmine sõltub selle lõppemise tagajärgedele antud hinnangust, s.o prognoosist, mis rajaneb oletustel selle kohta, milliseks asjaomane turuolukord edaspidi kujuneb. Viimaseks, sellest sättest ilmneb, et pelgalt tõenäosusest, et dumping ja kahju jätkuvad või korduvad, ei piisa meetme kehtimajätmise põhjendamiseks, vaid nõutav on ka, et pädevad ametiasutused oleksid dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimise põhjal tegelikult tuvastanud (eespool punktis 21 viidatud Üldkohtu otsus Euroalliages vs. komisjon, punktid 41, 42 ja 57, ning Üldkohtu 8. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑132/01: Euroalliages jt vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑2359, punkt 37).
|
|
Fuq l-ewwel parti tal-motiv uniku, dwar il-konstatazzjoni ta’ dumping matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni
|
Ainsa väite esimene osa, mis puudutab dumpingu tuvastamist uurimisperioodil
|
|
L-argumenti tal-partijiet
|
Poolte argumendid
|
|
23. Ir-rikorrenti, b’referenza għall-premessa 80 tar-regolament ikkontestat, tirrileva li l-eżistenza ta’ dumping ta’ 11.9 % ġiet ikkonstata formalment biss għal kumpannija waħda, jiġifieri Ineos. L-importazzjonijiet li saru mingħand din il-kumpannija, li hija relatata ma’ wieħed minn dawk li ressqu l-ilment, kienet tirrappreżenta biss sehem żgħir mill-importazzjonijiet totali ta’ etanolamini li joriġinaw fl-Istati Uniti. Il-maġġoranza assoluta ta’ dawn l-importazzjonijiet, jiġifieri iktar minn 85 % fil-fatt saret mir-rikorrenti. Issa, il-marġni ta’ dumping tar-rikorrenti kien ta’ -7 % (jiġifieri nuqqas ta’ dumping). Il-konstatazzjoni ta’ dumping min-naħa ta’ Ineos għalhekk ma hijiex rappreżentattiva.
|
23. Hageja toob viitega vaidlustatud määruse põhjendusele 80 esile, et 11,9% suurune dumping tuvastati formaalselt üksnes ühe äriühingu, nimelt Ineose puhul. Selle ühega kaebajatest väidetavalt seotud äriühingu import moodustas aga üksnes väikese osa kogu USA‑st pärinevast etanoolamiinide impordist. Suurem osa sellest impordist, nimelt rohkem kui 85%, pärines tegelikult hagejalt. Samas hageja dumpingumarginaal oli –7% (s.o dumpingu puudumine). Ineose puhul tuvastatud dumping ei peegelda seega kõikide tootjate olukorda.
|
|
24. Barra minn hekk, l-istituzzjonijiet attribwixxew il-marġni ta’ dumping tal-Ineos għat-tielet produttur Amerikan, li huwa ta’ importanza wisq marġinali u li ma kkooperax fl-investigazzjoni. Issa, xejn ma’ jippermetti li jiġi kkunsidrat, kuntrarjament għad-dikjarazzjoni tal-Kunsill fil-premessa 116 tar-regolament ikkontestat, li dan il-produttur jirrikorri neċessarjament għad-dumping kieku kellu jerġa’ jbigħ għall-esportazzjoni lejn l-Unjoni.
|
24. Lisaks, institutsioonid omistasid Ineose suure dumpingumarginaali ka teatavale kolmandale USA tootjale, kes on väga vähetähtis ning kes ei teinud uurimises koostööd. Vastupidi tõdemusele, mille nõukogu teeb vaidlustatud määruse põhjenduses 116, ei võimalda miski järeldada, et see tootja kasutaks tingimata dumpingut, kui ta peaks taasalustama eksporti Euroopa Liitu.
|
|
25. Fi kwalunkwe każ, il-marġni medju peżat ta’ dumping fil-livell nazzjonali għall-importazzjonijiet tal-etanolamini li joriġinaw fl-Istati Uniti matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni, huwa ta’ ‑4.5 % (jiġifieri nuqqas ta’ dumping). F’dan ir-rigward, ir-rikorrenti tirreferi għal każ ieħor li fih il-Kummissjoni użat marġni medju peżat ta’ dumping fil-livell nazzjonali sabiex tibbaża l-konklużjonijiet tagħha. Ir-rikorrenti tippreċiża li hija ma ssostnix li l-Artikolu 9(3) tar-regolament bażiku japplika għall-kuntest tal-Artikolu 11(2) tal-istess regolament. Ir-rikorrenti semmiet dan il-każ sabiex tippreċiża li d-dumping ta’ esportatur wieħed jew tnejn ma għandux joskura l-fatt li fuq livell nazzjonali ma kienx hemm dumping. Ir-rikorrenti tenfasizza wkoll li fis-sottomissjonijiet tiegħu quddiem il-Qorti Ġenerali, il-Kunsill irrikonoxxa li f’kuntest ta’ reviżjoni, l-istituzzjonijiet għandhom jagħmlu analiżi fir-rigward tal-pajjiż esportatur ikkonċernat. Dan jimplika li d-dumping għandu jkun evalwat għall-importazzjonijiet kollha li joriġinaw fl-Istati Uniti. F’dan il-każ, il-Kunsill jirrikonoxxi li l-istituzzjonijiet ma kkonstatawx li l-importazzjonijiet kollha li joriġinaw fl-Istati Uniti kienu ġew effettivament dumped. Barra minn hekk, il-Kunsill iqis ukoll li jista’ jibbaża l-konklużjoni ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping fuq l-eżistenza ta’ dumping, effettiv jew implikat, minn esportaturi li jirrappreżentaw mhux iktar minn 10 % tal-importazzjonijiet kkonċernati. Madankollu, il-Kunsill jikkontradixxi lilu nnifsu matul il-proċeduri, peress li l-istituzzjonijiet iddefendew il-pożizzjoni li r-reviżjoni ta’ miżuri li jiskadu ma hijiex investigazzjoni dwar l-importazzjonijiet ta’ esportatur wieħed. Fl-aħħar nett, ir-rapport mill-Korp tal-Appell tal-Organizzazzjoni Dinjija tal-Kummerċ (WTO) invokat mill-Kunsill fis-sottomissjonijiet tiegħu, jikkonferma li l-istituzzjonijiet għandhom jagħmlu evalwazzjoni tal-marġni ta’ dumping “fuq kull prodott”. F’dan il-każ, dan il-marġni ta’ dumping huwa negattiv.
|
25. Igal juhul leiti uurimisperioodil USA‑st pärit etanoolamiinide impordi üleriigiline kaalutud keskmine dumpingumarginaal olevat –4,5% (s.o dumpingu puudumine). Hageja viitab selles osas ühele teisele juhtumile, mille puhul komisjon kasutas oma järelduste alusena üleriigilist kaalutud keskmist dumpingumarginaali. Hageja täpsustab, et ta ei väida, et algmääruse artikli 9 lõige 3 on kohaldatav sama määruse artikli 11 lõike 2 kontekstis. Ta viitavat sellele juhtumile, et täpsustada, et ühe või kahe eksportija dumping ei tohiks varjutada dumpingu puudumist riigi tasandil. Hageja rõhutab ka, et nõukogu möönab Üldkohtule esitatud menetlusdokumentides, et institutsioonid peaksid läbivaatamise menetluses analüüsima asjaomast ekspordiriiki. See tähendab, et dumpingu hindamisel peaks arvesse võtma kogu USA‑st pärinevat importi tervikuna. Praegusel juhul möönab nõukogu, et institutsioonid ei ole tuvastanud, et USA‑st pärinev import tervikuna toimus tegelikult dumpinguhinnaga. Lisaks, nõukogu leidvat ka, et võib rajada järelduse, et dumping jätkub, niisuguste tootjate tegelikule või omistatud dumpingule, kelle import moodustab vähem kui 10% vaatlusalusest impordist. Nõukogu rääkivat siiski endale vastu, kuna menetluse käigus kaitsesid institutsioonid seisukohta, mille kohaselt ei ole oma kehtivusaja lõpule lähenevate meetmete läbivaatamise puhul tegemist uurimisega, mis puudutab ainult ühe eksportija importi. Lõpuks, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikogu aruanne, millele nõukogu oma menetlusdokumentides viitab, kinnitab, et institutsioonid peaksid dumpingumarginaali hindama „tootehaaval”. Praegusel juhul on see dumpingumarginaal negatiivne.
|
|
26. Il-Kunsill jindika li l-konklużjoni li tinsab fil-premessa 80 tar-regolament ikkontestat ma turi l-ebda żball. Mill-konklużjonijiet speċifiċi relattivi għad-dumping fil-premessa 23 tar-regolament ikkontestat jirriżu lta li l-istituzzjonijiet ma jippretendux li jistabbilixxu l-marġni attwali ta’ dumping taż-żewġ produtturi Amerikani. Barra minn hekk, fir-rigward tal-argument tar-rikorrenti li l-konstatazzjoni ta’ dumping min-naħa ta’ Ineos ma hijiex rappreżentattiva, il-Kunsill jippreċiża li l-istituzzjonijiet ma humiex obbligati jistabbilixxu l-eżistenza ta’ dumping għal kull esportatur b’mod individwali, billi l-marġni ta’ dumping u d-dazji antidumping korrispondenti ma jistgħux jiġu mmodifikati fil-kuntest ta’ reviżjoni ta’ din it-tip. Fil-fatt, huwa importanti li jiġi ddeterminat jekk għadux jeżisti dumping mill-pajjiż esportatur ikkonċernat. Dan l-approċċ kien ġie kkonfermat minn rapport tal-Korp tal-Appell tad-WTO. F’dan ir-rigward, l-asserzjoni tar-rikorrenti li li tgħid li l-imsemmi rapport jikkonferma li l-istituzzjonijiet għandhom jagħmlu evalwazzjoni tal-marġni ta’ dumping għal “kull prodott” hija żbaljata. Il-konstatazzjonijiet tal-Korp tal-Appell tad-WTO jikkonċernaw l-Artikolu 9.2 tal-Ftehim Ġenerali dwar l-implimentazzjoni tal-Artikolu VI tal-Ftehim Ġenerali dwar it-Tariffi u l-Kummerċ tal-1994 (GATT) (ĠU 1994, L 336, p. 20), elenkat fl-Anness 1 A tal-Ftehim li jistabbilixxi d-WTO (ĠU 1994, L 336, p. 3), li japplika għall-investigazzjonijiet tal-bidu, u mhux l-Artikolu 11.3 tal-istess ftehim. Fl-aħħar nett, l-allegazzjoni tar-rikorrenti ma tiħux inkunsiderazzjoni l-marġni ta’ dumping li għandha tiġi attribwita lit-tielet produttur Amerikan imsemmi mir-rikorrenti fis-sottomissjonijiet tagħha.
|
26. Nõukogu märgib, et vaidlustatud määruse põhjenduses 80 sisalduvas järelduses ei ole vigu. Dumpingut puudutavatest konkreetsetest järeldustest, mis sisalduvad vaidlustatud määruse põhjenduses 23, ilmneb, et institutsioonid ei mõelnud kahe USA tootja tegelikku dumpingumarginaali ise välja. Lisaks, seoses hageja esiletoodud asjaoluga, et Ineose puhul tuvastatud dumping ei peegelda kõikide tootjate olukorda, täpsustab nõukogu, et institutsioonid ei pea tuvastama dumpingu olemasolu iga üksiku tootja puhul eraldi, kuna dumpingumarginaale ja vastavaid dumpinguvastaseid tollimakse ei saa seda liiki läbivaatamise raames muuta. Tegelikult on oluline kindlaks teha, kas asjaomasest ekspordiriigist eksporditakse jätkuvalt dumpinguhinnaga. Seda lähenemist kinnitab ka WTO apellatsioonikogu aruanne. Selles osas on väär hageja väide, et nimetatud aruanne kinnitab, et institutsioonid peavad dumpingumarginaali hindama „tootehaaval”. WTO apellatsioonikogu aruandes tuvastatu puudutab WTO asutamislepingu (EÜT 1994, L 336, lk 3; ELT eriväljaanne 11/21, lk 82) 1 A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artikli rakendamise lepingu (EÜT L 336, lk 103; ELT eriväljaanne 11/21, lk 189) artiklit 9.2, mida kohaldatakse algsele uurimisele, mitte selle kokkuleppe artiklit 11.3. Lõpuks, hageja väide ei võtvat arvesse dumpingumarginaali, mis tuleb omistada kolmandale USA tootjale, kellele hageja oma menetlusdokumentides on viidanud.
|
|
27. Rigward it-tielet produttur Amerikan imsemmi mir-rikorrenti fis-sottomissjonijiet tagħha, il-Kunsill jirreferi għall-premessa 29 tar-regolament ikkontestat u jikkunsidra, essenzjalment, li dan il-produttur ma huwiex daqstant marġinali.
|
27. Seoses kolmanda USA tootjaga, kellele hageja oma menetlusdokumentides on viidanud, juhib nõukogu tähelepanu vaidlustatud määruse põhjendusele 29 ning leiab sisuliselt, et see tootja ei ole väga vähetähtis.
|
|
28. Rigward il-fatt, imressaq mir-rikorrenti, li l-marġni tad-dumping għall-importazzjonijiet tal-prodott ikkonċernat li joriġina fl-Istati Uniti kien ta’ -4.5 %, il-Kunsill isostni li l-istituzzjonijiet ma kkonstatawx li l-importazzjonijiet kollha mill-Istati Uniti, kif indikat ir-rikorrenti, kienu ġew suġġetti għal dumping. Barra minn hekk, il-Kunsill isostni li l-istituzzjonijiet ma humiex obbligati li jistabbilixxu l-eżistenza ta’ dumping għal kull esportatur individwalment jew li jikkalkulaw marġni ta’ dumping fuq livell nazzjonali. Il-każ li għalih saret referenza mir-rikorrenti fis-sottomissjonijiet tagħha, ma huwiex rilevanti minħabba li kien jikkonċerna investigazzjoni skont l-Artikolu 5 tar-regolament bażiku. Issa, l-arranġamenti ta’ għeluq ta’ din it-tip ta’ investigazzjoni, skont l-Artikolu 9(3) tar-regolament bażiku, ma japplikawx għall-investigazzjonijiet dwar ir-reviżjoni skont l-Artikolu 11(2) tal-istess regolament.
|
28. Mis puudutab hageja esiletoodud asjaolu, et USA‑st pärineva asjaomase toote dumpingumarginaal on –4,5%, siis väidab nõukogu, et institutsioonid ei tuvastanud, et USA‑st pärit import tervikuna toimus tõepoolest dumpinguhinnaga, nagu märgib hageja. Lisaks väidab nõukogu, et institutsioonid ei ole kohustatud tuvastama dumpingu olemasolu iga üksiku ettevõtja puhul eraldi ega arvutama välja dumpingumarginaali riigi tasandil. Juhtum, millele hageja oma menetlusdokumentides viitab, ei ole asjakohane, kuna see puudutab algmääruse artikli 5 alusel algatatud uurimist. Samas ei ole seda tüüpi uurimise lõpetamise eeskirjad, mis on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 3, kohaldatavad sama määruse artikli 11 lõike 2 alusel uurimisele.
|
|
Il-kunsiderazzjonijiet tal-Qorti Ġenerali
|
Üldkohtu hinnang
|
|
29. Preliminarjament, hemm lok li jiġi osservat illi r-regolament ikkontestat jinkludi punt C intitolat: “Probabbiltà ta’ kontinwazzjoni jew rikorrenza tad-dumping”. Fil-premessa 17 tar-regolament ikkontestat, il-Kunsill jippreċiża li “ġie eżaminat jekk id-dumping kienx qiegħed preżentament iseħħ”.
|
29. Sissejuhatuseks tuleb märkida, et vaidlustatud määrus sisaldab punkti C „Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus”. Vaidlustatud määruse põhjenduses 17 täpsustab nõukogu, et „uuriti, kas dumping sel ajal toimus”.
|
|
30. Fil-premessa 23 tar-regolament ikkontestat, il-Kunsill jindika li t-tqabbil bejn il-valur normali medju peżat u l-medja peżata tal-prezzijiet għall-esportazzjoni “[juru] l-eżistenza ta’ dumping”. F’dan ir-rigward, il-Kunsill ikkonstata li l-marġni ta’ dumping tar-rikorrenti kien ta’ 0 % (il-marġni attwali kkalkulat kien ta’ -7 %) u l-marġni ta’ dumping ta’ Ineos kien ta’ 11.9 %. Dan il-marġni tal-aħħar ġie attribwit ukoll għall-esportaturi l-oħra li ma kkoperawx fil-proċedura antidumping.
|
30. Vaidlustatud määruse põhjenduses 23 märkis nõukogu, et kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus kaalutud keskmiste ekspordihindadega „näitas dumpingu olemasolu”. Selles osas tuvastas nõukogu, et hageja dumpingumarginaal oli 0% (tegelik arvutuslik marginaal on –7%) ning et Ineose dumpingumarginaal oli 11,9%. Viimati nimetatud dumpingumarginaal omistati muu hulgas teistele eksportijatele, kes ei teinud dumpinguvastases menetluses koostööd.
|
|
31. Fil-premessa 24 tar-regolament ikkontestat, il-Kunsill indika li barra mill-analiżi tal-“eżistenza tad-dumping”, ġiet eżaminata l-probabbiltà ta’ “kontinwazzjoni tad-dumping”.
|
31. Vaidlustatud määruse põhjenduses 24 märkis nõukogu, et peale „dumpingu” analüüsimise uuriti ka „dumpingu jätkumise tõenäosust”.
|
|
32. Fil-premessa 25 tar-regolament ikkontestat, fil-kuntest tal-analiżi tal-livell ta’ dumping f’każ ta’ abrogazzjoni tal-miżuri, il-Kunsill ippreċiża li “[k]ieku l-prezzijiet tal-esportazzjoni kellhom jitnaqqsu b’mod proporzjonali mal-livell tad-dazji anti-dumping, il-marġini tad-dumping osservati matul ir-RIP kienu jkunu 12 % għal [Ineos] u għall-parti li ma kkooperatx (skont l-Artikolu 18 tar-Regolament bażiku), filwaqt li xorta ma jkunx hemm dumping [għar-rikorrenti]”.
|
32. Vaidlustatud määruse põhjenduses 25 täpsustas nõukogu, analüüsides dumpingu taset meetmete kehtetuks tunnistamise korral, et „[k]ui ekspordihindu alandataks dumpinguvastaste tollimaksude määra võrra, oleksid uurimisperioodil täheldatud dumpingumarginaalid (kooskõlas algmääruse artikliga 18) [Ineose] ja koostööst keeldunud isikute puhul 12%, samal ajal kui [hageja] puhul dumpingut endiselt ei oleks.”
|
|
33. L-eżami magħmul tal-Kunsill wasslu sabiex jikkonkludi li hemm probabbiltà ta’ “kontinwazzjoni ta’ dumping” (premessa 51 tar-regolament ikkontestat).
|
33. Uurimise tulemusel järeldas nõukogu, et „dumping tõenäoliselt jätkub” (vaidlustatud määruse põhjendus 51).
|
|
34. Fil-premessa 74 tar-regolament ikkontestat, fil-kuntest tal-analiżi tas-sitwazzjoni tal-industrija Komunitarja, il-Kunsill fakkar li “id-dumping baqa’ għaddej matul ir-RIP”.
|
34. Vaidlustatud määruse põhjenduses 74 tuletas nõukogu ühenduse tootmisharu olukorra analüüsi raames meelde, et „[u]urimisperioodil dumping jätkus”.
|
|
35. Skont il-premessa 80 tar-regolament ikkontestat, fil-kuntest tal-analiżi tal-probabbiltà ta’ rikorrenza tad-dannu, il-Kunsill indika li “l-kontinwazzjoni tad-dumping matul ir-RIP [kienet] ġiet stabbilita għal żewġ produtturi-esportaturi tal-Istati Uniti”.
|
35. Vaidlustatud määruse põhjenduses 80 märkis nõukogu kahju kordumise tõenäosust analüüsides, et „dumpingu jätkumine uurimisperioodil tuvastati kahe USA eksportiva tootja puhul”.
|
|
36. Fl-aħħar nett, skont il-premessi 113 u 114 tar-regolament ikkontestat, il-Kunsill ikkonkluda billi indika li “[l-]investigazzjoni wriet li kien hemm probabbiltà ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping (inkluż żieda probabbli tal-volum tal-[esportazzjonijiet] dumped) kif ukoll probabbiltà ta’ rikorrenza ta’ dannu” u li, “[a]nke meta wieħed iqis li wieħed miż-żewġ produtturi esportaturi li kkooperaw ma kienx qed jagħmel dumping u (għaldaqstant) meta wieħed jassumi għall-futur li l-parti tiegħu tal-importazzjonijiet mill-Istati Uniti mhux se jkunu dumped, il-kundizzjonijiet għall-kontinwazzjoni tad-dazju fuq il-bażi ta’ 11(2) xorta [huma] osservati”.
|
36. Lõpuks järeldas nõukogu vaidlustatud määruse põhjendustes 113 ja 114, et „[u]urimine näitas, et on olemas dumpingu jätkumise (sealhulgas dumpinguhinnaga [impordi] mahu suurenemise) ja kahju kordumise tõenäosus” ning et „[i]segi kui võtta arvesse, et üks kahest koostööd teinud eksportivast tootjast ei müünud dumpinguhinnaga, ja (seetõttu) oletada, et tema osa USA‑st pärit impordist ei müüda ka tulevikus dumpinguhinnaga, on tollimaksu säilitamise tingimused sellegipoolest artikli 11 lõike 2 alusel täidetud”.
|
|
37. Minn dawn l-elementi jirriżulta li, sabiex tintlaħaq il-ħtieġa li jinżammu fis-seħħ il-miżuri antidumping, il-Kunsill ibbaża esklużivament fuq il-probabbiltà ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping. Il-Kunsill ma invokax il-probabbiltà ta’ rikorrenza ta’ dumping. Fil-fatt, sabiex jikkonkludi li teżisti probabbiltà ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping, il-Kunsill ibbaża ruħu, b’mod partikolari, fuq il-fatt li d-dumping kien ippersista matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni. Fl-aħħar nett, il-konklużjoni tal-Kunsill, li tgħid li d-dumping kien ippersista matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni, tistrieħ fuq il-fatt li żewġ produtturi-esportaturi kienu pprattikaw id-dumping. Il-Kunsill la indika li d-dumping kien ippersista min-naħa tar-rikorrenti, u lanqas li d-dumping kien suxxettibbli għal rikorrenza. B’mod impliċitu iżda neċessarju, minn dan jirriżulta li l-Kunsill stabbilixxa relazzjoni bejn id-dumping ipprattikat miż-żewġ produtturi-esportaturi matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni u l-probabbiltà ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping jekk il-miżuri kellhom jiġu abrogati.
|
37. Neist asjaoludest tuleneb, et nõukogu rajas järelduse, et dumpinguvastased meetmed on vaja kehtima jätta, üksnes dumpingu jätkumise tõenäosusele. Nõukogu ei viidanud dumpingu kordumise tõenäosusele. Lisas rajas nõukogu järelduse, et on tõenäoline, et dumping jätkub, eelkõige asjaolule, et uurimisperioodil dumping jätkus. Lõpuks, nõukogu järeldus, et dumping jätkus uurimisperioodil, rajaneb asjaolul, et kaks eksportivat tootjat müüsid dumpinguhinnaga. Nõukogu ei märkinud, et hageja oleks jätkanud dumpinguhinnaga müüki või et on tõenäoline, et ta sellist müüki taasalustab. Sellest järeldub kaudselt, kuid paratamatult, et nõukogu lõi seose dumpinguhinnaga müügi vahel, mida viljelesid kaks eksportivat tootjat uurimise vältel, ja dumpingu jätkumise vahel juhul, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama.
|
|
38. Ir-rikorrenti tqis, essenzjalment, b’mod partikolari, li l-Kunsill ma setax jinjora l-fatt li ma kinitx ipprattikat dumping matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni.
|
38. Hageja leiab sisuliselt eelkõige, et nõukogu ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tema ei müünud uurimisperioodil dumpinguhinnaga.
|
|
39. Fl-ewwel lok, għandu jiġi enfasizzat li f’dan il-każ, il-Kunsill ibbaża ruħu fuq il-probabbiltà ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping, u kkunsidra b’mod partikolari li d-dumping kien ippersista matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni.
|
39. Esiteks tuleb rõhutada, et praegusel juhul lähtus nõukogu tõenäosusest, et dumping kordub, leides eelkõige, et dumping jätkus uurimisperioodil.
|
|
40. Fit-tieni lok, għandu jiġi rrilevat li l-kelma “dumping”, kif tinsab fl-Artikolu 11(2) tar-regolament bażiku, ma hijiex definita. Madankollu, fid-dawl tal-iskema tar-regolament bażiku, u fin-nuqqas ta’ indikazzjoni kuntrarja, għandu jiġi kkunsidrat li l-kelma “dumping”, kif tinsab fl-Artikolu 11(2) tar-regolament bażiku, għandha l-istess tifsira bħall-kelma “dumping”, definita fl-Artikolu 1 tal-imsemmi regolament li huwa dwar il-“prinċipji”.
|
40. Teiseks tuleb märkida, et algmääruse artikli 11 lõikes 2 sisalduvat terminit „dumping” ei ole määratletud. Algmääruse ülesehitust silmas pidades ning vastupidiste andmete puudumisel tuleb siiski asuda seisukohale, et algmääruse artikli 11 lõikes 2 sisalduv termin „dumping” on samatähenduslik kui kõnealuses määruses põhimõtteid käsitlevas artiklis 1 määratletud termin „dumping”.
|
|
41. Fit-tielet lok, skont l-Artikolu 1 tar-regolament bażiku, u b’mod partikolari skont il-paragrafi 1 u 2 tiegħu, id-dumping jirreferi għal prodott mqiegħed f’ċirkolazzjoni libera fi ħdan l-Unjoni Ewropea. Huwa meta l-prodott jiġi dumped u meta jikkawża dannu li l-istituzzjonijiet jistgħu, b’riżerva għal kundizzjonijet oħrajn, jimponu miżuri antidumping.
|
41. Kolmandaks, vastavalt algmääruse artiklile 1, ja eriti selle artikli lõigetele 1 ja 2 viitab dumping tootele, mis lubatakse Euroopa Liidus vabasse ringlusse. Juhul kui seda toodet müüakse dumpinguhinnaga ja see tekitab kahju, võivad institutsioonid muude tingimuste täidetuse korral kohaldada dumpinguvastaseid meetmeid.
|
|
42. Fir-raba’ lok, għandu jiġi mfakkar li, fil-prinċipju, il-proċeduri antidumping jikkonċernaw l-importazzjonijiet kollha ta’ ċerta kategorija ta’ prodotti li joriġinaw minn pajjiż terz u mhux l-importazzjonijiet ta’ prodotti minn impriżi speċifiċi (sentenza tal-Qorti tal-Ġustizzja tas-7 ta’ Diċembru 1993, Rima Electrometalurgia vs Il-Kunsill, C-216/91, Ġabra p. I-6303, punt 17). Barra minn hekk, skont l-Artikolu 9(5) tar-regolament bażiku, għandu jiġi impost dazju antidumping li l-ammont tiegħu huwa xieraq għal kull każ b’mod li ma jiddiskriminax fuq l-importazzjonijiet ta’ prodott.
|
42. Neljandaks peab meeles pidama, et põhimõtteliselt puudutavad dumpinguvastased menetlused kolmandast riigist pärineva tootekategooria kogu importi, mitte konkreetsete ettevõtjate importi (Euroopa Kohtu 7. detsembri 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑216/91: Rima Eletrometalurgia vs. nõukogu, EKL 1993, lk I‑6303, punkt 17). Lisaks, vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks igal üksikjuhul asjakohases ulatuses diskrimineerimisvabal alusel sellise toote kogu impordi suhtes.
|
|
43. Fil-ħames lok, għandu jiġi enfasizzat li, fil-kuntest tal-Artikolu 11(2), tar-regolament bażiku, l-istituzzjonijiet jistgħu jew iżommu l-miżuri jew iħalluhom jiskadu. Huma ma jistgħux jimmodifikaw dawn il-miżuri sabiex jieħdu inkunsiderazzjoni, b’mod partikolari, tal-fatt li ċerti impriżi ma pprattikawx id-dumping.
|
43. Viiendaks peab rõhutama, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid laskma jõus olevate meetmete kehtivusel lõppeda või need kehtima jätma. Nad ei saa asjaomaseid meetmeid muuta, et arvestada näiteks asjaoluga, et teatavad ettevõtjad ei ole dumpinguhinnaga müünud.
|
|
44. Minn dak li jippreċedi jirriżulta li l-kunċett ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping, li jinsab fl-Artikolu 11(2) tar-regolament bażiku, jkopri mhux biss dumping ipprattikat minn ċerti impriżi iżda dumping li hu l-oġġett tal-prodott ikkonċernat li joriġina minn pajjiż terz, kif fil-fatt irrikonoxxa l-Kunsill fis-sottomissjonijiet tiegħu.
|
44. Eelnevast tuleneb, et algmääruse artikli 11 lõikes 2 sisalduv mõiste dumpingu jätkumine hõlmab kolmandast riigist pärineva asjaomase tootega seonduvat dumpingut, mitte üksnes teatavate ettevõtjate dumpingut, ning seda on muu hulgas kinnitanud nõukogu oma menetlusdokumentides.
|
|
45. F‘dan il-każ, minn naħa, jidher mill-elementi ppreżentati fid-diskussjonijiet li l-importazzjonijiet li joriġinaw mir-rikorrenti jirrapreżentaw il-maġġoranza kbira tal-importazzjonijiet li joriġinaw mill-Istati Uniti matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni, jiġifieri iktar minn 85 % tal-volum, li l-Kunsill ma jikkontestax. Min-naħa l-oħra, kieku l-importazzjonijiet li joriġinaw mir-rikorrenti kienu ttieħdu debitament inkunsiderazzjoni fl-analiżi tal-istituzzjonijiet, dawn ma kinux jaslu għall-konklużjoni li d-dumping, għall-prodott ikkonċernat li joriġina fl-Istati Uniti, kien tkompla matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni. Effettivament, f’dan il-każ l-istituzzjonijiet kellhom jikkonstataw li l-maġġoranza kbira tal-importazzjonijiet li joriġinaw fl-Istati Uniti, jiġifieri iktar minn 85 % tal-volum, kienu saru mingħajr dumping. Dik is-sitwazzjoni kellha twassal, imbagħad, sabiex jiġi kkonstatat li l-marġni medju peżat għall-importazzjonijiet tal-prodott inkwistjoni li joriġinaw fl-Istati Uniti kienu negattivi (jiġifieri ma kienx hemm dumping), kif jirriżulta mill-kalkoli magħmula mir-rikorrenti u li ma ġewx imwarrba mill-Kunsill. F’dawn il-kundizzjonijiet, il-Kunsill ma setax jasal għall-konklużjoni li d-dumping tkompla matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni, jew li teżisti probabbiltà ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping. Għalhekk, il-Kunsill kellu juri li teżisti l-probabbiltà ta’ rikorrenza ta’ dumping.
|
45. Käesoleval juhul ilmneb esiteks vaidluse käigus esitatud asjaoludest, et hagejalt pärinev import moodustas uurimisperioodil valdava enamuse USA‑st pärinevast impordist, s.o rohkem kui 85% impordimahust, ning ka nõukogu möönab seda. Teiseks, kui institutsioonid oleksid hagejalt pärinevat importi oma analüüsis nõuetekohaselt arvesse võtnud, siis nad ei oleks jõudnud järeldusele, et USA‑st pärinevat asjaomast toodet müüdi uurimisperioodil jätkuvalt dumpinguhinnaga. Sel juhul oleksid institutsioonid pidanud tuvastama, et valdav enamus USA‑st pärinevast impordist, ehk rohkem kui 85% impordimahust toimus ilma dumpinguta. Samuti oleks selle olukorra pinnalt tulnud teha järeldus, et asjaomase toote USA‑st pärineva impordi kaalutud keskmine marginaal oli negatiivne (s.o dumpingu puudumine), nagu nähtub hageja arvutustest, mida nõukogu ei ole ümber lükanud. Neil asjaoludel ei oleks nõukogu pidanud jõudma järeldusele, et dumping jätkus uurimisperioodil või et esines dumpingu jätkumise tõenäosus. Nõukogu oleks pidanud niisiis tõendama, et esines dumpingu kordumise tõenäosus.
|
|
46. Fi kwalunkwe każ, anke jekk iż-żmien ta’ tkomplija ta’ dumping, kif jinsab fl-Artikolu 11(2) tar-regolament bażiku, jista’ jiġi interpretat li jirreferi, fil-fatt, għal dumping tal-impriżi individwali jew uħud minnhom, għandu jiġi rilevat li, l-istituzzjonijiet ma setgħux jikkonkludu li hemm persistenza ta’ dumping min-naħa tar-rikorrenti, li fil-fatt ma għamlux. Barra minn hekk, fil-premessa 25 tar-regolament ikkontestat, il-Kunsill ippreċiża li f’każ ta’ abrogazzjoni tal-miżuri, “xorta ma jkunx hemm dumping [għar-rikorrenti]”. F’dawn il-kundizzjonijiet, l-istituzzjonijiet kien ikollhom, minbarra li juru l-probabbiltà ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping (għaż-żewġ produtturi-esportaturi l-oħra), juru l-probabbiltà ta’ rikorrenza ta’ dumping min-naħa tar-rikorrenti. Issa, ir-regolament ikkontestat ma juri l-ebda element f’dan ir-rigward.
|
46. Isegi kui oletada, et algmääruse artikli 11 lõikes 2 sisalduvat terminit „dumpingu jätkumine” võiks tõlgendada nii, et see peab tegelikult silmas iga ettevõtja dumpingut eraldivõetuna või teatavate ettevõtjate dumpingut, tuleb igal juhul nentida, et hageja puhul ei saanud institutsioonid järeldada, et dumping jätkub, ning nad ei järeldanudki seda. Lisaks täpsustab nõukogu vaidlustatud määruse põhjenduses 25, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral „[hageja] puhul dumpingut endiselt ei oleks”. Neil asjaoludel olnuks tarvis, et institutsioonid oleksid lisaks dumpingu jätkumise tõenäosuse tõendamisele (kahe teise eksportiva tootja puhul) tõendanud seoses hagejaga, et esineb dumpingu kordumise tõenäosus. Vaidlustatud määrus ei sisalda aga sellekohaseid asjaolusid.
|
|
47. Għal dawn ir-raġunijiet kollha, għandu jiġi kkunsidrat li l-Kunsill wettaq żball manifest ta’ evalwazzjoni meta kkonkluda li kienet teżisti persistenza ta’ dumping matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni, u għalhekk, fuq din il-bażi, meta sostna li kien hemm il-probabbiltà ta’ kontinwazzjoni ta’ dumping. Għaldaqstant, għandha tintlaqa’ l-ewwel parti tal-motiv uniku u, konsegwentement, jiġi annullat ir-regolament ikkontestat, sa fejn jikkonċerna lir-rikorrenti.
|
47. Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui ta järeldas, et dumping jätkus uurimisperioodil, ning kui ta tuletas selle pinnalt dumpingu jätkumise tõenäosuse esinemise. Seetõttu tuleb ainsa väite esimese osaga nõustuda ning vaidlustatud määrus hagejat puudutavas osas tühistada.
|
|
Fuq it-tielet parti tal-motiv uniku, dwar il-kapaċitajiet ta’ produzzjoni mhux użati ta’ etanolamini fl-Istati Uniti
|
Ainsa väite kolmas osa, mis puudutab etanoolamiinide kasutamata tootmisvõimsust USA‑s
|
|
L-argumenti tal-partijiet
|
Poolte argumendid
|
|
48. Ir-rikorrenti tikkunsidra li l-allegazzjoni tal-Kunsill, kif tinsab fil-premessa 28 tar-regolament ikkontestat, li tirrapporta kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni mhux użati fl-Istati Uniti, ma hijiex ġustifikata. Dan hu element essenzjali li jsostni l-konklużjoni tal-istituzzjonijiet li jgħidu li l-miżuri antidumping għandhom jinżammu għal perijodu supplimentari ta’ sentejn, kif jingħad fil-premessa 117 tar-regolament ikkontestat. Ir-rikorrenti wriet, matul il-proċedura amministrattiva, li l-istima mressqa mill-istituzzjonijiet (70 000 tunnellata) hija bbażata fuq kalkolu żbaljat, peress illi tqabbel il-produzzjoni massima possibbli (jiġifieri l-kapaċità effettiva tal-industrija) mal-konsum totali Amerikan, minflok mal-produzzjoni totali Amerikana. Wara l-kummenti tar-rikorrenti, l-istituzzjonijiet qalu li kienu mmodifikaw il-metodu tal-kalkolu tagħhom. Madankollu, il-Kunsill irrefera għall-premessa 26 tar-regolament ikkontestat, għad-data li tiġġustifika l-kalkolu oriġinali tal-kapaċitajiet mhux użati. Fir-realtà, ir-rapport ekonomiku msemmi fil-premessa 26 tar-regolament ikkontestat juri li ma kien hemm l-ebda kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni mhux użati fl-Istati Uniti, meta l-kapaċità tal-produzzjoni titqabbel mal-produzzjoni reali Amerikana. L-industrija Amerikana kienet qed taħdem b’massimu tal-kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni tagħha. Ir-rikorrenti żżid li, fil-kuntest tas-sottomissjonijiet tiegħu quddiem il-Qorti Ġenerali, il-Kunsill kompla jħawwad il-kapaċitajiet mhux użati tal-produzzjoni u l-provvista żejda fis-suq Amerikan. Barra minn hekk, rigward il-fatt imressaq mill-Kunsill skont liema, ir-rikorrenti ħadmet bi 80 % tal-kapaċità nominali sħiħa tagħha, għandhom jiġu kkunsidrati l-uragani li laqtu l-Istati ta’ Louisiana u ta’ Texas (l-Istati Uniti) matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni u li wasslu għall-għeluq tal-fabbriki, kif inhu kkonfermat f’pubblikazzjoni kkwotata mir-regolament ikkontestat. F’dan il-kuntest, il-kapaċità effettiva tal-produzzjoni niżlet u r-rata ta’ użu tal-kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni tar-rikorrenti kienet ta’ 98.7 %.
|
48. Hageja leiab, et nõukogu hinnang, mis kajastub ka vaidlustatud määruse põhjenduses 28 ning mille kohaselt on USA‑s kasutamata tootmisvõimsust, ei ole põhjendatud. Tegemist on olulise asjaoluga, millele institutsioonid saavad üles ehitada järelduse, et dumpinguvastased meetmed tuleb jätta kehtima täiendavaks kaheaastaseks perioodiks, nagu on kirjas vaidlustatud määruse põhjenduses 117. Hageja väitel andis ta haldusmenetluses teada, et institutsioonide hinnang (70 000 tonni) põhineb vigasel arvutusel, kuna see võrdleb võimalikku maksimumtoodangut (ehk tööstuse tegelikku võimsust) USA kogutarbimisega, mitte USA kogutoodanguga. Pärast hageja märkuste saamist teatasid institutsioonid, et muutsid oma arvutusmeetodit. Samas viitas nõukogu vaidlustatud määruse põhjenduses 26 andmetele, millel põhineb kasutamata tootmisvõimsuse arvutus. Vaidlustatud määruse põhjenduses 26 nimetatud majandusaruanne näitab, et kui võrrelda tootmisvõimsust USA tegeliku toodanguga, siis ei ole USA‑s kasutamata tootmisvõimsust. USA tööstusharu tootis maksimaalsel võimsusel. Hageja lisab, et Üldkohtule saadetud menetlusdokumentides ajab nõukogu jätkuvalt segi kasutamata tootmisvõimsuse ja ülepakkumise USA turul. Lisaks, seoses nõukogu esiletoodud asjaoluga, et hageja tootis 80% tasemel oma võimalikust tootmisvõimsusest, tuleb arvesse võtta orkaane, mis liikusid uurimisperioodil üle Louisiana ja Texase osariikide (USA) ning mis tingisid tehaste sulgemise, nagu kinnitab vaidlustatud määruses viidatud väljaanne. Tegelik tootmisvõimsus langes selles kontekstis ning hageja kasutas oma tootmisvõimsust 98,7% määraga.
|
|
49. Il-Kunsill indika li l-istituzzjonijiet kienu effettivament biddlu l-metodu ta’ kalkolu tagħhom matul il-proċedura (sabiex jinkiseb kalkolu definittiv ta’ 60 000 tunnellata ta’ kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni mhux użati). Madankollu, kuntrarjament għal dak li jista’ jiġi ssuġġerit fis-sottomissjonijiet tar-rikorrenti, il-metodu tal-kalkolu użat fir-regolament ikkontestat huwa l-metodu użat wara l-modifika u mhux dak li skont ir-rikorrenti, kien inizjalment jinkludi żball. Dan jidher mill-kliem użati fil-premessa 26 tar-regolament ikkontestat u tal-elementi pprovduti lir-rikorrenti matul il-proċedura. Il-Kunsill jippreċiża, f’dan ir-rigward, li l-kapaċitajiet mhux użati ġew ikkalkolati billi tnaqqsu l-kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni effettivi mill-volum tal-produzzjoni reali. L-istituzzjonijiet stimaw li l-livell tal-kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni effettivi jilħaq id-90 % tal-kapaċità nominali totali. Sabiex jiddeterminaw il-volum tal-produzzjoni reali, l-istituzzjonijiet ibbażaw ruħhom fuq informazzjoni li skont din tal-aħħar, ir-rikorrenti ħadmet bi 80 % tal-kapaċità nominali sħiħa. Skont il-Kunsill, ir-rata kienet applikata bl-istess mod għall-produttur-esportatur li ma kkooperax. Barra minn hekk, il-fatt li fl-istess premessa, il-Kunsill kien semma d-differenza sostanzjali bejn il-kapaċità nominali totali fl-Istati Uniti u d-domanda f’dan il-pajjiż bl-ebda mod ma turi li kien ibbaża l-kalkoli tiegħu dwar il-kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni mhux użati permezz ta’ tqabbil bejn dawn iż-żewġ elementi.
|
49. Nõukogu märgib, et institutsioonid muutsid menetluse käigus tõesti oma arvutusmeetodit (mille tulemuseks oli lõplik arvutus, et kasutamata tootmisvõimsus on 60 000 tonni). Vastupidi sellele, mida lasevad arvata hageja esitatud menetlusdokumendid, on vaidlustatud määruses kasutatud arvutusmeetod sellegipoolest see, mida kasutati pärast meetodi muutmist, mitte see, mis sisaldas hageja väitel algselt viga. See ilmneb vaidlustatud määruse põhjenduse 26 sõnastusest ja hagejale menetluse käigus edastatud asjaoludest. Nõukogu täpsustab sellega seoses, et kasutamata tootmisvõimsuse väljaarvutamiseks arvati tegelik tootmisvõimsus tegelikust tootmismahust maha. Institutsioonide hinnangul ulatus tegelik tootmisvõimsus 90% võimalikust kogutootmisvõimsusest. Tegeliku tootmismahu kindlakstegemiseks võtsid institutsioonid aluseks teabe, mille kohaselt hageja tootis 80% tasemel oma võimalikust kogutootmisvõimsusest. Nõukogu väitel kasutati sama määra eksportiva tootja puhul, kes ei teinud koostööd. Asjaolu, et nõukogu mainis samas põhjenduses muu hulgas suurt erinevust USA võimaliku kogutootmisvõimsuse ja sealse nõudluse vahel, ei tõenda, et ta oleks võtnud kasutamata tootmisvõimsuse arvutamisel aluseks nende kahe asjaolu võrdluse.
|
|
50. Rigward il-fatt imressaq mir-rikorrenti li jgħid li l-industrija Amerikana kienet qed tiffunzjona skont il-massimu tal-kapaċitajiet tal-produzzjoni tagħha, din ġiet kontradetta mill-provi li pproduċiet matul il-proċedura rigward l-użu tal-kapaċitajiet tal-produzzjoni tagħha (jiġifieri 80 % matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni). Barra minn hekk, l-elementi li r-rikorrenti rreferiet għalihom fis-sottomissjonijiet tagħha, impoġġija fil-kuntest tagħhom, ma kkorroborawx din il-konklużjoni. Barra minn hekk, il-provi prodotti mir-rikorrenti li jikkonċernaw l-uragani li laqtu l-Istati ta’ Louisiana u ta’ Texas matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni ma sarux matul il-proċedura amministrattiva. Għalhekk, ir-rikorrenti ma tistax isserraħ fuq dawn il-provi sabiex tistabbilixxi żball manifest ta’ evalwazzjoni mwettaq mill-istituzzjonijiet. L-allegazzjonijiet tar-rikorrenti ma humiex, fuq kollox, sostnuti minn provi. Fi kwalunkwe każ, il-premessa 26 tar-regolament ikkontestat turi li l-istituzzjonijiet ikkunsidraw l-impatt tal-uragani li laqtu l-Istati ta’ Louisiana u ta’ Texas matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni. Ir-rikorrenti ma tikkontestax dan il-punt.
|
50. Mis puudutab hageja esitatud argumenti, et USA tööstusharu töötas maksimaalsel tootmisvõimsusel, siis nõukogu väitel on see argument vastuolus asjaoludega, mis hageja esitas menetluse käigus ning mis puudutavad tema enese tootmisvõimsuse kasutamist (nimelt 80% uurimisperioodil). Lisaks, kui hageja esitatud menetlusdokumendid oma konteksti tagasi asetada, siis need ei kinnita hageja järeldust. Ja veel, hageja esitatud asjaolud, mis puudutavad uurimisperioodil Louisiana ja Texase osariikidest ülekäinud orkaane, ei olnud esitatud haldusmenetluse käigus. Seega ei saa hageja neile tugineda, et nõuda institutsioonide tehtud ilmse hindamisvea tuvastamist. Ka ei toeta hageja väiteid tõendid. Igal juhul näitab vaidlustatud määruse põhjendus 26, et institutsioonid võtsid arvesse uurimisperioodil Louisiana ja Texase osariikidest ülekäinud orkaanide mõju. Hageja ei vaidle selles küsimuses vastu.
|
|
51. Fir-rigward tar-rapport ekonomiku msemmi mir-rikorrenti fis-sottomissjonijiet tagħha kif ukoll fil-premessa 26 tar-regolament ikkontestat, dan jikkonferma l-eżistenza ta’ kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni potenzjali mhux użati fl-Istati Uniti. B’mod partikolari, dan ir-rapport juri li teżisti offerta żejda fis-suq Amerikan. Din l-offerta żejda, minbarra l-kapaċitajiet tal-produzzjoni mhux użati, tikkonferma l-eżistenza ta’ kapaċitajiet i tal-produzzjoni mhux użati meta mqabbla mal-konsum intern. Fl-aħħar nett, il-Kunsill jenfasizza li d-dikjarazzjoni magħmula fil-premessa 117 tar-regolament ikkontestat tirreferi, fil-fatt, għall-ġustifikazzjoni tal-“limitazzjoni” tat-tkomplija tal-miżuri antidumping għal perijodu ta’ sentejn minflok ħames snin.
|
51. Mis puudutab hageja esitatud menetlusdokumentides mainitud ja vaidlustatud määruse põhjenduses 26 nimetatud majandusaruannet, siis see kinnitab potentsiaalse kasutamata tootmisvõimsuse olemasolu USA‑s. Täpsemalt näitab see aruanne, et USA turul esineb ülepakkumine. Peale kasutamata tootmisvõimsuse kinnitab see ülepakkumine, et võrreldes sisetarbimisega on USA‑s kasutamata tootmisvõimsust. Lõpuks, nõukogu rõhutab, et vaidlustatud määruse põhjenduses 117 sisalduv väide on tegelikult esitatud selleks, et põhjendada dumpinguvastaste meetmete kehtimajätmise „piiramist” kaheaastase perioodiga viie aasta asemel.
|
|
Il-kunsiderazzjonijiet tal-Qorti Ġenerali
|
Üldkohtu hinnang
|
|
52. Il-Kunsill indika fil-premessa 26 tar-regolament ikkontestat, li l-kapaċitajiet mhux użati ta’ produzzjoni tal-etanolamini fl-Istati Uniti telgħet għal 60 000 tunnellata matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni.
|
52. Nõukogu märkis vaidlustatud määruse põhjenduses 26, et uurimisperioodil oli etanoolamiinide kasutamata tootmisvõimsus USA‑s ligikaudu 60 000 tonni.
|
|
53. Fl-ewwel lok, għandu jingħad li premessa 26 tar-regolament ikkontestat tiżvela nuqqas ta’ koerenza fir-rigward tal-elementi rilevanti meħuda inkunsiderazzjoni sabiex jiġu ddeterminati l-kapaċitajiet tal-produzzjoni mhux użati fl-Istati Uniti. Fil-fatt, filwaqt li l-Kunsill indika, f’din il-premessa, li bbaża l-kalkolu tiegħu “fuq il-bażi tal-volumi prodotti miż-żewġ produtturi-esportaturi li kkooperaw, il-fatt li r-rati tal-produzzjoni huma normalment mistennija jkunu madwar 90 % tal-kapaċità ‘nameplate’ [tal-produzzjoni], is-suppożizzjoni li l-ammont reali tal-produzzjoni ta’ produtturi tal-Istati Uniti li ma kkooperawx ma kienx ikun f’rati ta’ produzzjoni reali inqas minn 80 % tal-kapaċità ‘nameplate’ [tal-produzzjoni], kif ukoll l-informazzjoni minn ġurnali tas-suq ewlenin”, il-Kunsill jirreferi wkoll darbtejn għal evalwazzjoni bbażata fuq il-konsum intern fl-Istati Uniti. B’mod iktar preċiż, qabel xejn, il-Kunsill jindika li, “[m]eta mqabbel mal-kapaċità totali tan-‘nameplate’ stmat fl-Istati Uniti ta’ 732 000 tunnellata, id-domanda totali stmata inkluż il-konsum magħluq kienet tammonta għal 588 000 tunnellata” u li “[ir-]rata tal-utilizzazzjoni tal-kapaċità baxxa kienet konsegwenza ta’ numru ta’ inċidenti”. Barra minn hekk, il-Kunsill jippreċiża li “[l-]eżistenza tal-kapaċitajiet tal-produzzjoni potenzjali mhux użati fl-Istati Uniti matul l-2007 u l-2008, i.e. matul il-perjodu kopert mir-RIP, hi kkonfermata wkoll minn pubblikazzjoni annwali ewlenija li tirrevedi s-suq tal-etanolamini” u li “[d]in il-pubblikazzjoni stmat li fl-2007 kien hemm provvista żejda ta’ 65 000 tunnellata fis-suq tal-Istati Uniti”. Issa, kif jirrikonoxxi l-Kunsill, essenzjalment, fis-sottomissjonijiet tiegħu, il-kalkolu tal-livell ta’ użu tal-kapaċitajiet tal-produzzjoni ma jiħux inkunsiderazzjoni l-konsum intern. Il-Kunsill indika wkoll, matul is-seduta, li d-diċitura tal-premessa 26 tar-regolament ikkontestat jista’ jidher li ma huwiex ċar, f’dan ir-rigward.
|
53. Esiteks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et vaidlustatud määruse põhjenduses 26 on ebakõla asjaolude vahel, mida on võetud arvesse USA kasutamata tootmisvõimsuse kindlakstegemisel. Samal ajal kui nõukogu märgib nimetatud põhjenduses, et see arvutus põhineb „kahe koostööd teinud eksportiva tootja toodetud kogustel, asjaolul, et tavaliselt oodatav tootmismäär on umbes 90% võimalikust tootmisvõimsusest, oletusel, et koostööd mitteteinud USA tootjate tootmismaht ei olnud tegeliku tootmisvõimsuse juures alla 80% nende võimalikust tootmisvõimsusest, ning juhtivates turundusajakirjades avaldatud teabel”, viitab ta kahel korral ka hinnangule, mille aluseks on USA sisetarbimine. Täpsemalt märgib nõukogu kõigepealt, et „[v]õrreldes USA kogu võimaliku tootmisvõimsusega, mis oli hinnangute järgi 732 000 tonni, oli hinnanguline kogunõudlus, sealhulgas oma tarbeks kasutamine, 588 000 tonni”, ning et „[s]uhteliselt madal tootmisvõimsuse rakendusaste oli tingitud mitmest viimastel aastatel asetleidnud juhtumist”. Seejärel täpsustab nõukogu, et „[s]eda, et USAs oli 2007. ja 2008. aastal, st uurimisperioodil, potentsiaalselt kasutamata tootmisvõimsust, kinnitab ka juhtiv iga-aastane väljaanne, kus antakse ülevaade etanoolamiiniturust” ning et „[s]elle väljaande hinnangul oli 2007. aastal toodangu ülejääk USA turul 65 000 tonni”. Samas, nagu nõukogu sisuliselt möönab oma menetlusdokumentides, ei võta tootmisvõimsuse kasutamise taseme arvutus arvesse sisetarbimist. Muu hulgas märkis nõukogu kohtuistungil, et vaidlustatud määruse põhjendus 26 võib sellest aspektist näida ebaselge.
|
|
54. Fit-tieni lok, mit-tweġibiet bil-miktub tal-Kunsill għall-mistoqsijiet impoġġija mill-Qorti Ġenerali jirriżulta li l-metodoloġija segwita għall-kalkolu tal-kapaċitajiet tal-produzzjoni mhux użati fl-Istati Uniti hija inċerta, anzi inkonsistenti meta mqabbla mal-provi invokati f’dan il-każ. Fil-fatt, qabel xejn, għalkemm il-Kunsill l-ewwel ikkonferma li l-produzzjoni effettiva tar-rikorrenti u ta’ Ineos kienet tnaqqset mill-kapaċità ta’ produzzjoni effettiva fl-Istati Uniti, finalment il-Kunsill ippreċiża li l-produzzjoni effettiva ta’ Ineos kienet tnaqqset mill-kapaċità “nameplate” totali tal-produzzjoni fl-Istati Uniti, qabel ma kkalkola l-kapaċità ta’ produzzjoni effettiva f’dan il-pajjiż. Barra minn hekk, għalkemm il-produzzjoni effettiva ta’ Ineos tnaqqset mill-kapaċità “nameplate” totali tal-produzzjoni fl-Istati Uniti, il-produzzjonijiet effettivi tar-rikorrenti u ta’ produtturi oħrajn li ma kkooperawx fl-investigazzjoni ma tnaqqsux, skont il-Kunsill, mill-kapaċità ta’ produzzjoni effettiva f’dan il-pajjiż. Issa, l-ebda prova ċirkostanzjali ma ġiet prodotta li tista’ tiġġustifika l-fatt li l-produzzjonijiet effettivi tal-impriżi inkwistjoni kienu tnaqqsu, għal uħud, mill-kapaċità “nameplate” totali tal-produzzjoni fl-Istati Uniti u, għal oħrajn, mill-kapaċità ta’ produzzjoni effettiva f’dan il-pajjiż.
|
54. Teiseks, nõukogu vastustest Üldkohtu kirjalikele küsimustele ilmneb, et meetod, mida kasutati USA kasutamata tootmisvõimsuse arvutamiseks, on ebaselge või lausa käesolevas asjas esitatud tõenditega ebakõlas. Esiteks, kuigi nõukogu kinnitab kõigepealt, et hageja ja Ineose tegelik toodang arvati maha USA tegelikust tootmisvõimsusest, täpsustab ta viimaks, et Ineose tegelik toodang arvati enne USA tegeliku tootmisvõimsuse arvutamist maha selle riigi võimalikust tootmisvõimsusest. Edasi, samas kui Ineose tegelik toodang arvati maha USA võimalikust kogutootmisvõimsusest, arvati hageja ja teiste menetluses koostööd mitteteinud tootjate toodang nõukogu väitel maha selle riigi tegelikust tootmisvõimsusest. Samas ei ole esitatud ühtegi üksikasjalikku tõendit, mis õigustaks asjaolu, et asjaomaste ettevõtjate puhul arvati nendest mõnede tegelik toodang maha USA võimalikust kogutootmisvõimest ja teiste tegelik toodang maha selle riigi tegelikust tootmisvõimsusest.
|
|
55. Fit-tielet lok, il-“pubblikazzjoni annwali ewlenija li tanalizza s-suq tal-etanolamini” (jiġifieri Chemical Economics Handbook Product Review , “Ethanolamines”, SRI Consulting, iktar ’il quddiem ir-“rapport SRI”), invokata mill-Kunsill fil-premessa 26 tar-regolament ikkontestat, tikkontradixxi l-eżistenza ta’ kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni mhux użati fl-Istati Uniti fl-ammont ta’ 60 000 tunnellata. Fil-fatt, skont id-data tar-rapport SRI u tal-metodu użat mill-Kunsill sabiex jiddetermina l-kapaċità ta’ produzzjoni effettiva tal-etanolamini fl-Istati Uniti (jiġifieri l-kapaċità “nameplate” immultiplikata bir-rata ta’ 90 %), il-kapaċità tal-produzzjoni mhux użata f’dan il-pajji ż kienet ta’ 8 000 tunnellata f’Novembru 2008 (jiġifieri xahar wara t-tmiem tal-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni), kif ir-rikorrenti ġustament irreferiet għaliha fis-sottomissjonijiet tagħha mingħajr ma ġiet ikkontradetta mill-Kunsill. Anke jekk tittieħed inkonsiderazzjoni r-rata ta’ 95 % sabiex tiġi kkalkolata l-kapaċità ta’ produzzjoni effettiva – u anke jekk din is-sostituzzjoni hija possibbli –, ir-riżultat ikun ta’ 45 400 tunnellata, li hija ċifra inferjuri kważi bin-nofs meta kkumparata mal-85 000 tunnellata msemmija fil-premessa 26 tar-regolament ikkontestat u li tikkorrispondi għal kalkolu magħmul skont “ir-rati ta’ produzzjoni iktar ambizzjużi”, jiġifieri rata ta’ 95 % kif ikkonfermaha l-Kunsill fis-sottomissjonijiet tiegħu. Barra minn hekk, rigward is-sena 2007 (il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni ġabar fih ix-xhur ta’ Ottubru, Novembru u Diċembru 2007), id-data tar-rapport SRI tippermetti li tiġi ddeterminata l-kapaċità ta’ produzzjoni mhux użata sa massimu ta’ 5 650 tunnellata.
|
55. Kolmandaks, juhtiv „iga-aastane väljaanne, kus antakse ülevaade etanoolamiiniturust” (nimelt Chemical Economics Handbook Product Review , „Ethanolamines”, SRI Consulting, edaspidi „SRI aruanne”), millele nõukogu viitab vaidlustatud määruse põhjenduses 26, ei kinnita, et USA‑s on 60 000 tonni jagu kasutamata tootmisvõimsust. Arvestades SRI aruandes sisalduvaid andmeid ja meetodit, mida nõukogu kasutas USA etanoolamiinide tegeliku tootmisvõimsuse kindlakstegemiseks (s.o võimalik tootmisvõimsus korrutatuna 90% määraga), oli selle riigi kasutamata tootmisvõimsus 2008. aasta novembris (s.o üks kuu pärast uurimisperioodi lõppu) 8000 tonni, nii nagu hageja oma menetlusdokumentides õigesti väidab, ilma et nõukogu talle vastu vaidleks. Isegi kui võtta tegeliku tootmisvõimsuse arvutamisel arvesse 95% määr – ja kui oletada, et selline asendamine on lubatav – oleks tulemuseks 45 400 tonni ehk ligikaudu poole väiksem arv võrreldes vaidlustatud määruse põhjenduses 26 mainitud 85 000 tonnist, mis vastab „ambitsioonikamate tootmisvõimsuse määradega”, s.o 95% määraga tehtud arvutustele, nagu on kinnitanud nõukogu oma menetlusdokumentides. Lisaks võimaldavad SRI aruandes sisalduvad andmed 2007. aasta osas (uurimisperiood hõlmas 2007. aasta oktoobri‑, novembri‑ ja detsembrikuud) kindlaks teha, et kasutamata tootmisvõimsus oli maksimaalselt 5650 tonni.
|
|
56. Fir-raba’ lok għandu jiġi rrilevat li r-rapport SRI jsemmi, għal diversi drabi, il-fatt li r-rata ta’ użu tal-kapaċitajiet tal-produzzjoni kienet wisq għolja fl-Istati Uniti.
|
56. Neljandaks tuleb märkida, et SRI aruanne mainib mitmel korral asjaolu, et tootmisvõimsuse kasutamise määr oli USA‑s väga kõrge.
|
|
57. Fil-ħames lok, għandu jiġi enfasizzat li l-livell ta’ produzzjoni matul il-perijodu ta’ investigazzjoni dwar ir-reviżjoni ġie affettwat mill-uragani Gustav u Ike (Settembru 2008), li l-Kunsill espressament jirrikonoxxi fil-premessa 26 tar-regolament ikkontestat. B’mod iktar preċiż, il-Kunsill jindika li r-rata ta’ użu relattivament baxxa tal-kapaċitajiet tal-produzzjoni hija dovuta għal ċertu numru ta’ inċidenti li ġraw matul dawn l-aħħar snin, b’mod partikolari “l-impatt tal-uragani Gustav u Ike fuq ċerti faċilitajiet tal-produzzjoni jew fuq xi faċilitajiet tal-produzzjoni tal-materja prima ”. Il-Kunsill jippreċiża li, “[fejn] huma kkonċernati l-uragani Ike u Gustav, l-impatt tagħhom dawn xorta kellhom ċertu impatt fuq ir-RIP iżda l-impatt tagħhom spiċċa wara r-RIP”. Wara, filwaqt li jirreferi għall-pubblikazzjoni professjonali, il-Kunsill jirreleva li “[l-impatt tal-uragani Ike u Gustav], skont l-istimi tal-2008 ta’ PCI Consulting Grupp (PCI) hu ta’ 39 000 tunnellata ta’ produzzjoni mitlufa”. Madankollu, mir-regolament ikkontestat, u b’mod partikolari mill-premessa 26, ma jirriżultax li l-Kunsill ikkunsidra fl-evalwazzjoni tiegħu dwar il-kapaċitajiet tal-produzzjoni mhux użati l-fenomeni ċikliċi, b’mod partikolari l-effett tal-uragani Ike u Gustav. Fil-kontroreplika tiegħu, il-Kunsill kkonferma madankollu, li “l-istituzzjonijiet ikkunsidraw l-impatt tal-uragani Gustav u Ike fuq il-produzzjoni globali Amerikana meta kkalkolaw il-livell tal-kapaċitajiet mhux użati fl-Istati Uniti u [li] huma bbażaw ruħhom fuq stima li turi telf ta’ produzzjoni ta’39 000 tunnellata f’dan il-pajjiż”. Madankollu, ma ġiet prodotta l-ebda prova ċirkostanzjali quddiem il-Qorti Ġenerali li tippermetti li jiġi kkunsidrat li l-volum ta’ 39 000 tunnellata, msemmi fil-premessa 26 tar-regolament ikkontestat, kien ġie effettivament integrat fil-kalkolu tal-kapaċitajiet tal-produzzjoni mhux użati fl-Istati Uniti. Bi tweġiba għall-mistoqsija imposta mill-Qorti Ġenerali, f’dan ir-rigward, il-Kunsill indika qabel xejn li fil-kalkolu tagħhom l-istituzzjonijiet kienu użaw il-kapaċità “nameplate” ta’ produzzjoni (jiġifieri 732 000 tunnellata) li toħroġ fir-rapport SRI, li kien diġà jieħu inkunsiderazzjoni l-impatt tal-uragani Gustav u Ike. Barra minn hekk, il-Kunsill ippreċiża li t-tweġiba tiegħu ma kinitx eżatta u indika li hi biss l-informazzjoni li toħroġ fir-rapport SRI fuq il-kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni (u mhux dik fuq il-kapaċità “nameplate” ta’ produzzjoni) li kienet tieħu inkunsiderazzjoni l-perturbazzjonijiet ikkawżati mill-uragani Gustav u Ike. Madankollu, il-Kunsill ippreċiża wkoll, fil-kuntest tal-mistoqsijiet bil-miktub magħmula mill-Qorti Ġenerali, li l-istituzzjonijiet ma kinux użaw id-data tar-rapport SRI, bl-eċċezzjoni tal-kapaċità “nameplate” ta’ produzzjoni. Huwa għalhekk paċifiku li l-Kunsill ma użax id-data li toħroġ mir-rapport SRI rigward il-kapaċitajiet effettivi ta’ produzzjoni. Minn dan jirriżulta li, kuntrarjament għal dak li jista’ jiġi ssuġġerit fl-ewwel tweġiba mogħtija mill-Kunsill, li dan ikkoreġa sussegwentement, ma hemm xejn li jippermetti li jiġi kkunsidrat li l-istituzzjonijiet użaw data li kienet diġà tieħu inkunsiderazzjoni l-impatt tal-uragani Gustav u Ike fuq il-produzzjoni tal-etanolamini fl-Istati Uniti jew li l-istess impatt kien ġie integrat fil-kalkolu tal-kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni mhux użati fl-Istati Uniti.
|
57. Viiendaks tuleb rõhutada, et uurimisperioodil mõjutasid toodangu mahtu orkaanid Gustav ja Ike (september 2008); nõukogu on seda sõnaselgelt möönnud vaidlustatud määruse põhjenduses 26. Täpsemalt märgib nõukogu, et suhteliselt madal tootmisvõimsuse rakendusaste oli tingitud mitmest viimastel aastatel asetleidnud sündmusest, muu hulgas „orkaanide Gustav ja Ike mõjust vastavalt teatavatele tootmisüksustele või mõnele toorainetootmisüksusele”. Ta täpsustab, et „[o]rkaanide Ike ja Gustav mõju oli uurimisperioodil veel teataval määral tunda, kuid pärast uurimisperioodi see lakkas”. Seejärel märgib nõukogu viitega erialaväljaandele, et „[orkaanide Ike ja Gustav mõju seisnes] PCI Consulting Group’i (PCI) 2008. aasta hinnangute kohaselt […] 39 000 tonnis kaotatud toodangus”. Sellegipoolest ei ilmne vaidlustatud määrusest, täpsemalt selle põhjendusest 26, et nõukogu oleks kasutamata tootmisvõimsust hinnates neid konjunktuurseid nähtusi, eelkõige orkaane Ike ja Gustav, arvesse võtnud. Nõukogu kinnitab siiski oma vasturepliigis, et „institutsioonid arvestasid USA kasutamata tootmisvõimsuse mahu arvutamisel orkaanide Ike ja Gustav mõjuga USA kogutootmisele ning et nad võtsid oma arvutustes aluseks hinnangu, millest ilmneb, et see riik kaotas 39 000 tonni toodangut”. Üldkohtule ei ole sellegipoolest esitatud ühtegi üksikasjalikku tõendit, mis võimaldaks Üldkohtul asuda seisukohale, et vaidlustatud määruse põhjenduses 26 nimetatud 39 000 tonni suurune kogus oleks tõepoolest hõlmatud USA kasutamata tootmisvõimsuse arvutusesse. Vastuseks Üldkohtu sellekohasele küsimusele märkis nõukogu kõigepealt, et institutsioonid kasutasid oma arvutuses SRI aruandes nimetatud võimalikku tootmisvõimsust (s.o 732 000 tonni), mis võttis juba arvesse orkaane Gustav ja Ike. Nõukogu täpsustas seejärel, et tema vastus oli ebatäpne ja märkis, et üksnes SRI aruandes sisalduv teave tegeliku tootmisvõimsuse kohta (ja mitte võimaliku tootmisvõimsuse kohta) võttis arvesse orkaanidest Gustav ja Ike tingitud häireid. Sellegipoolest täpsustas nõukogu Üldkohtu kirjalikele küsimustele vastates ühtlasi, et institutsioonid ei kasutanud SRI aruandes sisalduvaid andmeid, välja arvatud neid, mis puudutavad võimalikku tootmisvõimsust. Seega on selge, et nõukogu ei kasutanud SRI aruandes sisalduvat teavet tegeliku tootmisvõimsuse kohta. Sellest järeldub, et vastupidi sellele, mida võiks välja lugeda nõukogu esimesest vastusest, mida ta hiljem muutis, ei võimalda miski asuda seisukohale, et institutsioonid kasutasid andmeid, milles oli juba arvesse võetud orkaanide Gustav ja Ike mõju etanoolamiinide tootmisele USA‑s või et selle mõjuga oli juba arvestatud USA kasutamata tootmisvõimsuse arvutamisel.
|
|
58. Fis-sitt lok, ma ġiet prodotta l-ebda prova ċirkostanzjali oħra quddiem il-Qorti Ġenerali li tista’ tippermetti l-ġustifikazzjoni tal-volum ta’ 60 000 tunnellata ta’ kapaċitajiet mhux użati ta’ produzzjoni ta’ etanolamini fl-Istati Uniti kif propost mill-Kunsill fir-regolament ikkontestat fid-dawl, b’mod partikolari, tal-inkoerenzi u l-kontradizzjonijiet rilevati preċedentement.
|
58. Kuuendaks, Üldkohtule ei ole esitatud ühtegi üksikasjalikku tõendit, mis kinnitaks, et USA‑s oli etanoolamiinide kasutamata tootmisvõimsus 60 000 tonni, nagu väidab nõukogu vaidlustatud määruses, eriti kui võtta arvesse eespool välja toodud ebakõlasid ja vastuolusid.
|
|
59. Fid-dawl tal-argumenti preċedenti, għandu jiġi kkunsidrat li l-provi prodotti mill-Kunsill sabiex jikkonkludi li jeżistu 60 000 tunnellata ta’ kapaċitajiet effettivi tal-produzzjoni mhux użati ta’ etanolamini fl-Istati Uniti huma jew inkonsistenti, jew f’kuntradizzjoni mal-provi relevanti li għandhom jittieħdu inkunsiderazzjoni. Minn dan jirriżulta li l-Kunsill ikkommetta, f’dan il-każ, żball manifest ta’ evalwazzjoni meta ddetermina l-livell ta’ kapaċitajiet tal-produzzjoni mhux użati ta’ etanolamini fl-Istati Uniti għal 60 000 tunnellata. Għandu jingħad ukoll li dan l-iżball inċida fuq il-konklużjoni ġenerali msemmija fil-premessa 26 tar-regolament ikkontestat, billi, fuq din il-bażi, il-Kunsill indika li “[kien] hemm potenzjal li jiżdiedu l-esportazzjonijiet mill-Istati Uniti u li jieħdu parti mis-suq tal-Unjoni”.
|
59. Eelnevat arvestades tuleb asuda seisukohale, et tõendid, millele tuginedes nõukogu järeldas, et USA‑s oli etanoolamiinide kasutamata tootmisvõimsus 60 000 tonni, on ebakõlas või vastuolus asjakohaste andmetega, mida tuleb arvesse võtta. Sellest järeldub, et nõukogu on käesoleval juhul teinud ilmse hindamisvea, leides, et USA‑s oli etanoolamiinide kasutamata tootmisvõimsus 60 000 tonni. Tuleb lisada, et see viga mõjutab vaidlustatud määruse põhjenduses 26 sisalduvat üldist järeldust, kuna nõukogu asus selle põhjal seisukohale, et „USA-st pärit ekspordi maht võib suureneda ja haarata endale osa liidu turust”.
|
|
60. Jaqbel għalhekk li jintlaqa’ t-tielet parti tal-motiv uniku li jiġi annullat, ukoll fuq din il-bażi, ir-regolament ikkontestat, sa fejn jikkonċerna lir-rikorrenti.
|
60. Seetõttu tuleb ainsa väite kolmanda osaga nõustuda ning tühistada ka sel alusel vaidlustatud määrus osas, milles see puudutab hagejat.
|
|
Fuq l-ispejjeż
|
Kohtukulud
|
|
61. Skont l-Artikolu 87(2) tar-Regoli tal-Proċedura tal-Qorti Ġenerali, il-parti li titlef għandha tbati l-ispejjeż, jekk dawn ikunu ntalbu. Peress illi l-Kunsill tilef, hemm lok li huwa jiġi ordnat ibati l-ispejjeż, kif mitlub mir-rikorrenti.
|
61. Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna nõukogu on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt hageja nõuetele temalt välja mõista.
|
|
62. Skont l-ewwel paragrafu tal-Artikolu 87(4) tar-Regoli tal-Proċedura, l-istituzzjonijiet li intervjenew fil-kawża għandhom ibatu l-ispejjeż tagħhom. Għaldaqstant, il-Kummissjoni, li intervjeniet insostenn tal-Kunsill, għandha tbati l-ispejjeż tagħha.
|
62. Kodukorra artikli 87 lõike 4 esimese lõigu alusel kannavad menetlusse astuvad institutsioonid ise oma kohtukulud. Seega kannab komisjon, kes astus menetlusse nõukogu toetuseks, ise oma kohtukulud.
|