|
|
Padomes Lēmums
|
Nõukogu otsus,
|
|
( 2006. gada 20. februāris)
|
20. veebruar 2006,
|
|
par Kopienas lauku attīstības stratēģiskajām pamatnostādnēm (2007.–2013. gada plānošanas laikposms)
|
ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (programmiperiood 2007–2013)
|
|
(2006/144/EK)
|
(2006/144/EÜ)
|
|
EIROPAS SAVIENĪBAS PADOME,
|
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
|
|
ņemot vērā Eiropas Kopienas dibināšanas līgumu,
|
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
|
|
ņemot vērā Padomes Regulu (EK) Nr. 1698/2005 ( 2005. gada 20. septembris) par atbalstu lauku attīstībai no Eiropas Lauksaimniecības fonda lauku attīstībai (ELFLA) [1], un jo īpaši tās 9. panta 2. punkta pirmo teikumu,
|
võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, [1] eriti selle artikli 9 lõike 2 esimest lauset,
|
|
ņemot vērā Komisijas priekšlikumu,
|
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
|
|
ņemot vērā Eiropas Parlamenta atzinumu [2],
|
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]
|
|
tā kā:
|
ning arvestades järgmist:
|
|
(1) Regulas (EK) Nr. 1698/2005 9. panta 1. punktā paredzēts, ka Kopienas mērogā jāpieņem lauku attīstības stratēģiskās pamatnostādnes plānošanas laikposmam no 2007. gada 1. janvāra līdz 2013. gada 31. decembrim, lai noteiktu prioritātes lauku attīstībā.
|
(1) Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 9 lõikes 1 on sätestatud, et maaelu arengu prioriteetide kehtestamiseks tuleb ühenduse tasandil vastu võtta maaelu arengu strateegiasuunised programmiperioodiks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
|
|
(2) Šīm stratēģiskajām pamatnostādnēm būtu jāatspoguļo tā daudzfunkcionālā nozīme, kāda lauksaimniecībai Kopienā ir ainavu, pārtikas produktu, kā arī kultūras un dabas mantojuma bagātībā un daudzveidībā.
|
(2) Need strateegiasuunised peaksid peegeldama põllumajanduse mitmekülgset rolli maastike, toidukaupade ning kultuuri- ja looduspärandi rikastamisel ja mitmekesistamisel kogu ühenduses.
|
|
(3) Šajās stratēģiskajās pamatnostādnēs būtu jānosaka jomas, kas ir svarīgas Kopienas prioritāšu īstenošanai, jo īpaši saistībā ar Gēteborgas ilgtspējības mērķiem un atjaunoto Lisabonas izaugsmes un nodarbinātības stratēģiju, ko pieņēma attiecīgi Eiropas Padomes sanāksmēs Gēteborgā ( 2001. gada 15. un 16. jūnijā) un Salonikos ( 2003. gada 20. un 21. jūnijā).
|
(3) Kõnealustes strateegiasuunistes tuleks kindlaks määrata ühenduse prioriteetide elluviimiseks olulised valdkonnad, eriti seoses Göteborgi säästvuse eesmärkidega ning majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegiaga, mis koostati vastavalt Göteborgis ( 15. ja 16. juunil 2001) ja Thessalonikis ( 20. ja 21. juunil 2003) kokku tulnud Euroopa Ülemkogul.
|
|
(4) Pamatojoties uz šīm stratēģiskajām pamatnostādnēm, katrai dalībvalstij būtu jāsagatavo valsts lauku attīstības stratēģija, kas veido pamatprincipu kopumu lauku attīstības programmu sagatavošanai,
|
(4) Nende strateegiasuuniste alusel peaks iga liikmesriik maaelu arengu programmide koostamise tugiraamistikuna ette valmistama oma riikliku strateegiaplaani,
|
|
IR PIEŅĒMUSI ŠO LĒMUMU.
|
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
|
|
Vienīgais pants
|
Ainus artikkel
|
|
Ar šo pieņem šā lēmuma pielikumā izklāstītās Kopienas lauku attīstības stratēģiskās pamatnostādnes plānošanas laikposmam no 2007. gada līdz 2013. gadam.
|
Käesolevaga võetakse vastu lisas esitatud ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised (programmiperiood 2007–2013).
|
|
|
|
|
Briselē, 2006. gada 20. februārī
|
Brüssel, 20. veebruar 2006
|
|
Padomes vārdā —
|
Nõukogu nimel
|
|
priekšsēdētājs
|
eesistuja
|
|
J. Pröll
|
J. Pröll
|
|
[1] OV L 277, 21.10.2005., 1. lpp.
|
[1] ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.
|
|
[2] Oficiālajā Vēstnesī vēl nav publicēts.
|
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
|
|
--------------------------------------------------
|
--------------------------------------------------
|
|
PIELIKUMS
|
LISA
|
|
Kopienas lauku attīstības stratēģiskās pamatnostādnes (2007.–2013. gada plānošanas laikposms)
|
Ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised (programmiperiood 2007–2013)
|
|
1. IEVADS
|
1. SISSEJUHATUS
|
|
Regulā (EK) Nr. 1698/2005 noteikts ELFLA sniegtās palīdzības mērķis un jomas. Kopienas stratēģiskajās pamatnostādnēs saskaņā ar minēto regulu noteiktas jomas, kas ir svarīgas Kopienas prioritāšu īstenošanai, jo īpaši saistībā ar Gēteborgas ilgtspējības mērķiem un aktualizēto Lisabonas izaugsmes un nodarbinātības stratēģiju.
|
Määruses (EÜ) nr 1698/2005 on määratud kindlaks (EAFRD) fondist antava abi eesmärk ja ulatus. Ühenduse strateegiasuunistes määratakse selle raamistiku piires kindlaks ühenduse prioriteetide elluviimiseks olulised valdkonnad, eriti seoses Göteborgis püstitatud säästvuse eesmärkidega ning majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegiaga.
|
|
Kopienas stratēģiskās pamatnostādnes lauku attīstībai palīdzēs:
|
Ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised võimaldavad:
|
|
- apzināt jomas, kurās iespējams panākt vislielāko papildu vērtību ES mērogā, izmantojot ES atbalstu lauku attīstībai, kā arī vienoties par šīm jomām,
|
- määrata kindlaks ja kokku leppida valdkonnad, kus ELi toetus maaelu arenguks loob suurima lisandväärtuse ELi tasandil,
|
|
- izveidot saikni ar galvenajām ES prioritātēm (Lisabona, Gēteborga) un pārņemt tās lauku attīstības politikā,
|
- luua sideme peamiste ELi prioriteetidega (Lissabon, Göteborg) ning kanda need üle maaelu arengupoliitikasse,
|
|
- nodrošināt saskanību ar citām ES politikām, jo īpaši kohēzijas un vides jomā,
|
- tagada vastavus ELi teiste poliitikavaldkondadega, eriti ühtekuuluvus- ja keskkonnapoliitikaga,
|
|
- īstenot jauno tirgus orientēto kopīgo lauksaimniecības politiku (KLP) un no tās izrietošo nepieciešamo pārstrukturēšanu jaunajās un vecajās dalībvalstīs.
|
- toetada uue, turule orienteeritud ühise põllumajanduspoliitika rakendamist ning sellega kaasnevat vajalikku ümberkorraldamist vanades ja uutes liikmesriikides.
|
|
2. LAUKU ATTĪSTĪBA UN KOPIENAS VISPĀRĒJIE MĒRĶI
|
2. MAAELU ARENG JA ÜHENDUSE ÜLDEESMÄRGID
|
|
2.1. KLP un lauku attīstība
|
2.1. Ühine põllumajanduspoliitika ja maaelu areng
|
|
Lauksaimniecības nozare joprojām ir lielākais lauku zemes izmantotājs, kā arī noteicošais lauku vides un apkārtējās vides kvalitātes faktors. Līdz ar Eiropas Savienības paplašināšanos ir pieaugusi KLP un lauku attīstības nozīme un svarīgums.
|
Põllumajandussektor on maapiirkondades jätkuvalt suurim maa kasutaja, samuti maakoha ja keskkonna kvaliteedi peamine määraja. Ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu tähtsus ja olulisus on hiljutise Euroopa Liidu laienemise järel suurenenud.
|
|
Ja nebūtu divu KLP balstu, proti, tirgus politikas un lauku attīstības, daudzi lauku apvidi Eiropā saskartos ar pieaugošām saimnieciskām, sociālām un vides problēmām. Eiropas lauksaimniecības modelis atspoguļo to daudzfunkcionālo nozīmi, kāda lauksaimniecībai ir ainavu, pārtikas produktu, kā arī kultūras un dabas mantojuma bagātības un daudzveidības saglabāšanā [1].
|
Ilma ühise põllumajanduspoliitika kahe samba – turu- ja maaelu arengu poliitikata – seisaksid mitmed Euroopa maapiirkonnad silmitsi kasvavate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega. Euroopa põllumajandusmudel peegeldab põllumajanduse mitmekülgset rolli maastike, toidukaupade ning kultuuri- ja looduspärandi rikastamisel ja mitmekesistamisel. [1]
|
|
KLP, tirgus politikas un lauku attīstības politikas pamatprincipus noteica Eiropadomes sanāksmē Gēteborgā ( 2001. gada 15 un 16. jūnijā). Atbilstīgi tās secinājumiem, ievērojamiem ekonomiskiem sasniegumiem jābūt saskaņā ar ilgtspējīgu dabas resursu un radīto atkritumu daudzumu izmantošanu, tādējādi saglabājot bioloģisko daudzveidību, aizsargājot ekosistēmas un nepieļaujot tālāku pārtuksnesošanos. Lai risinātu šos jautājumus, vienam no KLP un tās turpmākās attīstības mērķiem vajadzētu būt ilgtspējīgas attīstības sekmēšanai, īpaši uzsverot, cik nozīmīgi ir veselīgi, augstvērtīgi produkti, videi draudzīgas ražošanas metodes, tostarp bioloģiskā ražošana, atjaunojamās izejvielas un bioloģiskās daudzveidības aizsardzība.
|
Ühise põllumajanduspoliitika, turupoliitika ja maaelu arengupoliitika juhtpõhimõtted kehtestas Euroopa Ülemkogu Göteborgis ( 15. ja 16. juunil 2001). Vastavalt selle järeldustele peab tugev majanduslik suutlikkus käima käsikäes loodusvarade säästva kasutamisega ja jäätmete säästva tasemega, mille käigus säilitatakse bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid ning välditakse kõrbestumist. Nendele väljakutsetele vastamiseks peaksid ühine põllumajanduspoliitika ja selle tulevane areng oma eesmärkides panustama säästva arengu saavutamisele, suurendades rõhuasetust tervislike ja kõrgekvaliteetsete toodete, keskkonnasäästlike tootmismeetodite, sealhulgas orgaanilise tootmise, taastuvate toorainete ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise soodustamisele.
|
|
Šos pamatprincipus apstiprināja Lisabonas stratēģijas secinājumos Eiropadomes sanāksmē Salonikos ( 2003. gada 20 un 21. jūnijā). Reformētā KLP un lauku attīstība turpmākajos gados var dot nozīmīgu ieguldījumu konkurētspējas un ilgtspējīgas attīstības veicināšanā.
|
Need juhtpõhimõtted kinnitas Thessaloniki Euroopa Ülemkogu ( 20. ja 21. juunil 2003) Lissaboni strateegia järeldustes. Uuendatud ühine põllumajanduspoliitika ja maaelu areng võivad lähiaastatel anda olulise panuse konkurentsivõimesse ja säästvasse arengusse.
|
|
2.2. Ceļā uz ilgtspējīgu lauksaimniecību – KLP 2003. un 2004. gada reformas
|
2.2. Säästva põllumajanduse suunas: ühise põllumajanduspoliitika reformid 2003. ja 2004. aastal
|
|
KLP 2003. un 2004. gada reformas bija liels solis uz priekšu, lai veicinātu lauksaimniecības konkurētspēju un ilgtspējīgu attīstību ES, kā arī izveidotu nākotnes reformu pamatu. Secīgas reformas ir stiprinājušas Eiropas lauksaimniecības konkurētspēju, samazinot cenu atbalsta garantijas un veicinot struktūru pielāgošanu. Savstarpēji nesaistītu tiešo maksājumu ieviešana rosina lauksaimniekus rīkoties atbilstīgi tirgus signāliem, ko rada patērētāju pieprasījums, nevis vadīties no politikas stimuliem, kas atkarīgi no saražotā daudzuma. Vides, pārtikas drošības, dzīvnieku veselības un labturības standartu iekļaušana un savstarpējas atbilstības nodrošināšana stiprina patērētāju uzticību lauksaimniecībai un tās ekoloģisko ilgtspējību.
|
Ühise põllumajanduspoliitika reformid 2003. ja 2004. aastal on suur samm edasi põllumajanduse konkurentsivõime ja säästva arengu parandamisel ELis ning neis luuakse raamistik tulevasteks reformideks. Järjestikused reformid on andnud panuse Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimesse hinnatoetuse garantiide vähendamise ja struktuurilise kohandamise soodustamise näol. Toodanguga sidumata otsetoetuste kehtestamine julgustab põllumajandustootjaid reageerima turusignaalidele, mille on tekitanud pigem tarbijate nõudlus kui kogusega seotud poliitilised soodustused. Keskkonna, toiduohutuse ning loomatervise ja loomade heaolu standardite kaasamine suurendab tarbijate usaldust ning põllumajanduse keskkonnasäästvust.
|
|
2.3. Lauku attīstība 2007.–2013. gadā
|
2.3. Maaelu areng 2007–2013
|
|
Turpmākajā lauku attīstības politikā galvenā uzmanība pievērsta trīs pamatjomām: lauksaimniecības pārtikas ekonomikai, videi, kā arī lauku ekonomikai un lauku iedzīvotājiem plašākā nozīmē. Jaunās lauku attīstības stratēģijas un programmas būs izvērstas galvenokārt attiecībā uz četrām asīm, proti: 1. ass – lauksaimniecības, pārtikas un mežsaimniecības konkurētspēja, 2. ass – vide un lauku apsaimniekošana, 3. ass – dzīves kvalitāte lauku apvidos un lauku ekonomikas dažādošana, un 4. ass – Leader pieeja.
|
Tulevane maaelu arengupoliitika keskendub kolmele peamisele valdkonnale: põllumajandus- ja toiduainesektori majandus, keskkond ning maapiirkondade majandus ja elanikkond laiemalt. Maaelu arengustrateegiate ja -programmide uus põlvkond koondatakse ümber nelja telje, nimelt: 1. telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine; 2. telg – keskkonna ja paikkonna parandamine; 3. telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine ning 4. telg – leader.
|
|
1. ass galvenie mērķi virknei pasākumu būs cilvēkkapitāls un fiziskais kapitāls lauksaimniecības, pārtikas un mežsaimniecības nozarē (zināšanu nodošanas un inovāciju veicināšana), kā arī kvalitatīvu produktu ražošana. 2. ass paredz pasākumus, lai aizsargātu un bagātinātu dabas resursus, kā arī saglabātu ekoloģiski vērtīgas lauksaimniecības un mežsaimniecības sistēmas un kultūrainavas Eiropas lauku apvidos. 3. ass palīdzēs attīstīt vietējo infrastruktūru un cilvēkkapitālu lauku apvidos, lai uzlabotu apstākļus izaugsmei un darbavietu radīšanai visās nozarēs, kā arī veicinātu saimnieciskās darbības dažādošanu. 4. ass, kuras pamatā ir Kopienas lauku attīstības iniciatīvas (Leader) pieredze, paredz iespējas ieviest jauninājumus pārvaldībā, izmantojot vietējā sabiedrībā balstītu augšupvērstu pieeju lauku attīstībai.
|
1. telje raames on rida meetmeid suunatud inim- ja füüsilisele kapitalile põllumajandus-, toiduaine- ja metsandussektoris (edendades teadmiste edasiandmist ja innovatsiooni) ning kvaliteetsele tootmisele. 2. teljel nähakse ette meetmed loodusvarade kaitseks ja suurendamiseks ning keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning Euroopa maapiirkondade kultuurmaastike säilitamiseks. 3. telg aitab maapiirkondades arendada kohalikku infrastruktuuri ja inimkapitali, et parandada majanduskasvu ja töökohtade loomise tingimusi kõikides sektorites ning mitmekesistada majandustegevust. Programmi Leader kogemusel põhinev 4. telg tutvustab uuendusliku juhtimise võimalusi kohaliku, maaelu arenguks altpoolt tuleva algatuse (nn bottom-up approach) kaudu.
|
|
2.4. Problēmu risinājumi
|
2.4. Väljakutsetele vastamine
|
|
Lauku apvidiem raksturīga liela situāciju daudzveidība, sākot no nomaļiem lauku reģioniem, kas cieš no iedzīvotāju skaita samazināšanās, līdz piepilsētu reģioniem, kuros arvien intensīvāk jūtama blīvi apdzīvoto pilsētu ietekme.
|
Maapiirkondi iseloomustavad väga suured erinevused: need ulatuvad kaugetest rahvastikukao ja taandarengu all kannatavatest piirkondadest kuni linnalähedaste, linnakeskuste kasvava surve all olevate piirkondadeni.
|
|
Saskaņā ar Ekonomiskās sadarbības un attīstības organizācijas (ESAO) definīciju, kas pamatojas uz iedzīvotāju blīvumu, lauku apvidi [2] veido 92 % no ES teritorijas. 19 % iedzīvotāju dzīvo reģionos ar dominējošu laukos dzīvojošo īpatsvaru, savukārt 37 % – reģionos ar būtisku laukos dzīvojošo īpatsvaru. Minētajos reģionos tiek radīti 45 % no bruto pievienotās vērtības (BPV) ES un tie nodrošina 53 % darbavietu, taču parasti šie reģioni atpaliek no pārējiem reģioniem attiecībā uz vairākiem sociālekonomiskiem rādītājiem, tostarp strukturāliem rādītājiem. Lauku apvidos ienākumi uz vienu iedzīvotāju ir aptuveni par trešdaļu mazāki [3], sieviešu aktivitātes līmenis ir zemāks, pakalpojumu nozares ir mazāk attīstītas, tajos parasti ir mazāk iedzīvotāju ar augstāko izglītību, kā arī mazākam skaitam mājsaimniecību ir piekļuve platjoslas internetam. Nošķirtība un nomaļā atrašanās vieta ir lielākās problēmas dažos lauku reģionos. Minētie trūkumi parasti ir īpaši izteikti reģionos ar dominējošu laukos dzīvojošo īpatsvaru, lai gan kopējā aina ES mērogā var būtiski atšķirties atkarībā no dalībvalsts. Īpaša problēma sievietēm un jauniešiem nomaļos lauku apvidos ir iespēju, kontaktu un mācību infrastruktūras trūkums.
|
Vastavalt rahvastikutihedusel põhinevale OECD määratlusele hõlmavad maapiirkonnad [2] 92 % EL territooriumist. Pealegi elab 19 % elanikkonnast valdavalt maapiirkondades ja 37 % piirkondades, millest maapiirkond moodustab olulise osa. Need piirkonnad toodavad 45 % EL kogulisandväärtusest ja moodustavad 53 % töökohtadest, kuid kalduvad mahajäämusele sotsiaal-majanduslike näitajate, kaasa arvatud struktuurinäitajate osas muude piirkondadega võrreldes. Sissetulek elaniku kohta on maapiirkondades umbes kolmandiku võrra väiksem, [3] naiste tööhõives osalemise määr on madalam, teenindussektor on vähem arenenud, kõrghariduse tase on üldjuhul madalam ning väiksemal protsendil majapidamistest on lairiba internetiühendus. Kaugus ja piiriäärsus on mõnes maapiirkonnas suureks probleemiks. Need halvemused kalduvad olema veelgi suuremad valdavalt maapiirkondades, kuigi üldine pilt ELi tasandil võib liikmesriigiti märkimisväärselt erineda. Võimaluste, kontaktide ja koolituse infrastruktuuri puudumine on eelkõige kaugete maapiirkondade naiste ja noorte probleem.
|
|
Paplašināšanās ir izmainījusi lauksaimniecības karti. Lauksaimniecība vecajās dalībvalstīs veido 2 % no IKP, jaunajās dalībvalstīs – 3 %, savukārt Rumānijā un Bulgārijā – vairāk nekā 10 %. Jaunajās dalībvalstīs lauksaimniecības īpatsvars nodarbinātībā ir trīs reizes lielāks (12 %) nekā vecajās dalībvalstīs (4 %). Bulgārijā un Rumānijā nodarbinātības līmenis lauksaimniecībā ir ievērojami lielāks.
|
Laienemine on põllumajanduslikku kaarti muutnud. Vanades liikmesriikides moodustab põllumajandus 2 % sisemajanduse kogutoodangust, uutes liikmesriikides 3 % ning Rumeenias ja Bulgaarias üle 10 %. Uutes liikmesriikides töötab põllumajanduses kolm korda rohkem inimesi (12 %) kui vanades liikmesriikides (4 %). Bulgaarias ja Rumeenias töötab põllumajanduses märkimisväärselt rohkem inimesi.
|
|
Lauksaimniecības un pārtikas nozares kopā veido ievērojamu ES ekonomikas daļu; tās nodrošina 15 miljonus darbavietu (8,3 % no kopējā darbavietu skaita) un veido 4,4 % no iekšzemes kopprodukta. ES ir lielākais pārtikas un dzērienu ražotājs pasaulē, abu nozaru kopējā produkcijas vērtība ir aptuveni 675 miljardi EUR. Tomēr nozarei raksturīga izteikta polarizācija un sadrumstalotība izņēmuma lieluma ziņā, kas uzņēmumiem paver gan nozīmīgas iespējas, gan rada draudus. Mežsaimniecībā un ar to saistītās ražošanas nozarēs nodarbināti 3,4 miljoni cilvēku; kopējais apgrozījums veido 350 miljardus EUR, kaut arī pašlaik tiek izmantoti 60 % no ikgadējā meža resursu pieauguma.
|
ELi põllumajandus- ja toiduainesektor kokku moodustavad olulise osa ELi majandusest, hõlmates umbes 15 miljonit töökohta (8,3 % kogu tööhõivest) ja moodustades 4,4 % SKTst. EL on maailma suurim toiduainete ja jookide tootja kogutoodanguga hinnanguliselt 675 miljardit eurot. Suuruselt jääb see sektor siiski väga polariseerunuks ja killustatuks, sisaldades märkimisväärseid võimalusi ja ohte ettevõtjate jaoks. Metsanduses ja sellega seotud tööstusharudes töötab umbes 3,4 miljonit inimest ja valdkonna käive on 350 miljardit eurot, kuid praegu kasutatakse ainult 60 % iga-aastasest metsakasvust.
|
|
Lauksaimniecībā un mežsaimniecībā izmanto 77 % zemes platību ES. Lauksaimniecības ekoloģiskais ieguldījums dabas resursu saglabāšanā un bagātināšanā pēdējos gados nav bijis vienāds. Attiecībā uz ūdens kvalitāti, kopējais slāpekļa virsnormas daudzums vairumā veco dalībvalstu kopš 1990. gada ir nedaudz samazinājies, lai arī dažas valstis un reģioni joprojām cieš no ievērojamas barības vielu izskalošanas. Amonjaka emisija, eitrofikācija, augsnes noārdīšanās un bioloģiskās daudzveidības samazināšanās ir problēmas, kas pastāv daudzos apvidos. Tomēr arvien lielāka daļa lauksaimniecības zemju tiek atvēlēta bioloģiskai ražošanai (5,4 miljoni ha ES) un atjaunojamiem resursiem (pēc aplēsēm, 2004. gadā bioenerģijas ražošanai izmantoja 1,4 milj. ha, no kuriem 0,3 milj. ha – atbilstīgi piemaksām par enerģijas augiem un 0,6 milj. ha – uz atmatā atstātās zemes). Ilgstošas klimata pārmaiņu tendences arvien vairāk ietekmēs lauksaimniecības un mežsaimniecības struktūras. Bioloģiskās daudzveidības aizsardzībā būtisks sasniegums ir Natura 2000 teritoriju tīkla izveidošana – tajā iekļauti aptuveni 12–13 % lauksaimniecībā un mežsaimniecībā izmantotās platības. Ekoloģiski vērtīgas lauksaimniecības sistēmas ir nozīmīgas bioloģiskās daudzveidības un biotopu saglabāšanā, kā arī ainavu aizsardzībā un augsnes kvalitātes nodrošināšanā. Lielākajā daļā dalībvalstu šādas lauksaimniecības sistēmas izmanto, apsaimniekojot no 10 % līdz 30 % lauksaimniecības zemju. Dažos apvidos atteikšanās no lauksaimniecības nozīmētu būtiskus draudus videi.
|
Põllumajandus ja metsandus moodustavad 77 % EL maakasutusest. Põllumajanduse keskkonnategevuse tulemuslikkus loodusvarade säilitamisel ja suurendamisel on viimastel aastatel olnud vastuoluline. Mis puudutab vee kvaliteeti, siis on lämmastiku koguülejääk enamuses vanades liikmesriikides 1990. aastast alates veidi langenud, ehkki mõned riigid ja piirkonnad kannatavad endiselt märkimisväärse toitainete väljauhtumise all. Ammoniaagiheite, eutrofeerumise, maapinna lagunemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemid püsivad mitmetes piirkondades. Siiski on üha suurem osa põllumajandusmaast suunatud orgaanilisele tootmisele (5,4 miljonit hektarit ELis) ning taastuvatele ressurssidele (2004. aastal toodeti bioenergia toorainet hinnanguliselt 1,4 miljonil hektaril, 0,3 miljonit hektarit energiakultuuride toetusskeemiga hõlmatud maal ning 0,6 miljonit hektarit tootmisest kõrvalejäetud maal). Järjest rohkem kujundavad põllumajanduse ja metsanduse mudeleid pikaajalised kliimamuutused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on edasi arenenud Natura 2000 rakendamisega – sellesse on kaasatud umbes 12–13 % põllumajandus- ja metsaaladest. Olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse ja elupaikade säilitamisel, nagu ka maastiku kaitsmisel ja pinnase kvaliteedis omavad keskkonnasõbralikud põllumajandussüsteemid. Enamikus liikmesriikides moodustavad need põllumajandussüsteemid 10 % – 30 % kõigist põllumajandusaladest. Mõnedes piirkondades võib põllumajandusest loobumine kaasa tuua tõsiseid keskkonnaalaseid ohtusid.
|
|
Tādēļ lauku apvidiem turpmākajos gados būs jārisina īpašas problēmas, kas saistītas ar izaugsmi, darbavietām un ilgtspēju. Taču šie apvidi piedāvā lieliskas iespējas saistībā ar jauno nozaru izaugsmes potenciālu, lauku ērtību piedāvājumu un tūrisma iespējām, pievilcību šeit apmesties uz dzīvi un strādāt, kā arī ar savu lomu dabas resursu un vērtīgu ainavu saglabāšanā.
|
Seetõttu seisavad maapiirkonnad lähiaastatel silmitsi eriliste väljakutsetega majanduskasvu, tööhõive ja säästvuse osas. Kuid samas pakuvad maapiirkonnad suuri võimalusi: kasvupotentsiaali uutes sektorites, maaelu hüvede ja turismi edendamise võimalusi, atraktiivset elu- ja töökeskkonda ning omavad olulist rolli loodusvarade ja kõrgelt hinnatud maastike säilitajatena.
|
|
Lauksaimniecības un pārtikas nozarei jāizmanto tās iespējas, ko piedāvā jaunas pieejas, tehnoloģijas un inovācijas, lai apmierinātu pieaugošo tirgus pieprasījumu gan Eiropā, gan visā pasaulē. Tomēr galvenokārt investīcijas vienā no svarīgākajiem resursiem, proti, cilvēkkapitālā, ļaus lauku apvidiem un lauksaimniecības pārtikas nozarei bez bažām raudzīties nākotnē.
|
Põllumajandus- ja toiduainesektor peab haarama uute lähenemiste, tehnoloogiate ja innovatsiooni pakutavatest võimalustest, et vastata turunõudluse arengule nii Euroopas kui ka ülemaailmselt. Eelkõige võimaldab investeering inimkapitali kui olulisse ressurssi nii maapiirkondadel kui põllumajandus- ja toiduainesektoril enesekindlalt tulevikku vaadata.
|
|
Atkārtoti izvēršot Lisabonas stratēģiju, Eiropadome ir no jauna apstiprinājusi, ka Lisabonas stratēģija jāvērtē plašāk saistībā ar ilgtspējīgas attīstības prasību, ka pašreizējās vajadzības nedrīkst apmierināt, nerespektējot nākamo paaudžu iespējas apmierināt to vajadzības [4]. Jaunais plānošanas laikposms paver vienreizējas iespējas jaunā lauku attīstības fonda atbalstu novirzīt tādām jomām kā izaugsme, darbavietas un ilgtspējība. Šajā sakarā tas pilnībā atbilst Ilgtspējīgas attīstības pamatprincipu deklarācijai [5] un atjaunotajai Lisabonas darbības programmai, kurās paredzēta mērķtiecīga resursu izmantošana, lai padarītu Eiropu par pievilcīgu vietu darbam un investīcijām, veicinātu zināšanas un inovācijas izaugsmei, kā arī radītu vairāk jaunu darbavietu un uzlabotu pastāvošās.
|
Lissaboni strateegia taasalgatamisel kinnitas Euroopa Ülemkogu taas, et Lissaboni strateegiat tuleb vaadelda säästva arengu nõude laiemas kontekstis ning et tänapäeva vajadusi tuleb rahuldada ilma, et ohustataks tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamisel [4]. Uus programmiperiood annab ainulaadse võimaluse suunata toetus uuest EAFRDst majanduskasvule, tööhõivele ja säästvale arengule. Selles osas on see täielikult kooskõlas deklaratsiooniga säästva arengu juhtpõhimõtete kohta [5] ja uuendatud Lissaboni tegevuskavaga, mille eesmärgiks on suunata ressursid sellele, et muuta Euroopa investeerimiseks ja elamiseks atraktiivsemaks, stimuleerides teadmisi ja uuendusi majanduskasvuks ning luues rohkem ja paremaid töökohti.
|
|
Lauku attīstības politikai jāpalīdz lauku apvidiem sasniegt šos mērķus laikposmā no 2007. līdz 2013. gadam. Tam savukārt nepieciešama stratēģiskāka pieeja konkurētspējai, jaunu darbavietu izveidošanai un inovācijām lauku apvidos, kā arī uzlabota programmu īstenošanas pārvaldība. Lauksaimniecības un mežsaimniecības nozarē arvien lielāka uzmanība jāpievērš progresīvām investīcijām cilvēkos, zinātībā un kapitālā, jauniem veidiem, kā piedāvāt veiksmīgus vides pakalpojumus, kā arī iespējām, veicinot dažādošanu, radīt jaunas darbavietas un uzlabot esošās, jo īpaši sievietēm un jauniešiem. Palīdzot ES lauku apvidiem attīstīties kā potenciāli izdevīgām investīciju, darbavietām un dzīvesvietām, lauku attīstības politika var būtiski sekmēt Eiropas teritorijas ilgtspējīgu attīstību.
|
Maaelu arengupoliitika peab aitama maapiirkondi kõnealuste eesmärkide täitmisel ajavahemikul 2007–2013. See nõuab strateegilisemat lähenemist konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja innovatsioonile maapiirkondades ning paremat programmide rakendamist. Põllumajandus- ja metsandussektoris tuleb suuremat tähelepanu pöörata tulevikku suunatud investeeringutele inimestesse, oskusteabesse ja kapitali, uutele võimalustele kõikidele kasu toovate keskkonnateenuste pakkumisel ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele majanduse mitmekesistamise kaudu, eriti naiste ja noorte jaoks. Aidates ELi maapiirkondadel realiseerida oma potentsiaali atraktiivse investeerimis-, töö- ja elukeskkonnana, saab maaelu arengupoliitika täita oma osa Euroopa territooriumi säästvas arengus.
|
|
3. KOPIENAS PRIORITĀTES LAUKU ATTĪSTĪBAI 2007.–2013. GADAM
|
3. ÜHENDUSE PRIORITEETIDE KEHTESTAMINE MAAELU ARENGUKS PROGRAMMPERIOODIL 2007–2013
|
|
Saistībā ar Regulā (EK) Nr. 1698/2005 noteiktajiem mērķiem turpmāk izklāstītās stratēģiskās pamatnostādnes nosaka Kopienas prioritātes saskaņā ar tās 9. pantu. Pamatnostādņu mērķis ir galveno politikas prioritāšu integrācija, kā izklāstīts Lisabonas un Gēteborgas Eiropadomes sanāksmju secinājumos. Katrai prioritāšu grupai ir paredzēti ilustratīvi galvenie pasākumi. Pamatojoties uz šīm stratēģiskajām pamatnostādnēm, katra dalībvalsts sagatavo valsts lauku attīstības stratēģiju, kas veido pamatprincipu kopumu lauku attīstības programmu sagatavošanai.
|
Määruses (EÜ) nr 1698/2005 kehtestatud eesmärkide raames määratakse allpool esitatud strateegiasuunistes kindlaks ühenduse prioriteedid vastavalt selle artiklile 9. Suuniste eesmärk on Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Göteborgi järeldustes sõnastatud peamiste poliitiliste prioriteetide lõimimine. Iga prioriteetide kogumi kohta on esitatud illustratiivsed põhimeetmed. Nende strateegiasuuniste põhjal valmistab iga liikmesriik ette oma riiklikud strateegilised plaanid, luues tugiraamistiku maaelu arengu programmide koostamiseks.
|
|
Resursi, kas paredzēti Kopienas lauku attīstības prioritātēm (ievērojot katras ass obligātā finansējuma minimumu), būs atkarīgi no katras programmas sfēras stiprajām un vājajām pusēm un iespējām, kā arī no katras atsevišķās situācijas. Katra Kopienas prioritāte un to devums Lisabonas un Gēteborgas mērķu sasniegšanā jāpārņem valsts stratēģiskajos plānos un lauku attīstības programmās atbilstīgi situācijai katrā dalībvalstī. Daudzos gadījumos būs jāizvirza valstiskas vai reģionālas prioritātes, lai risinātu īpašas problēmas, kas saistītas ar lauksaimniecības pārtikas ķēdi vai vides, klimata un ģeogrāfiskās situācijas ietekmi uz lauksaimniecību un mežsaimniecību. Lauku apvidiem, iespējams, būs jārisina citi īpaši jautājumi, piemēram, pieaugoša pilsētu ietekme, bezdarbs, nošķirtība vai mazs iedzīvotāju blīvums.
|
Ühenduse maaelu arengu prioriteetidele suunatud ressursid (minimaalse sätestatud rahastamislimiidi piires iga telje jaoks) sõltuvad iga programmi piirkonna konkreetsest olukorrast ning selle tugevatest ja nõrkadest külgedest ning võimalustest. Iga ühenduse prioriteet ning selle panus Lissaboni ja Göteborgi eesmärkidesse tuleb üle kanda liikmesriigi tasandile riiklikus strateegiakavas ning maaelu arengu programmides. Mitmetel juhtudel on olemas riiklikud või regionaalsed prioriteedid põllumajandus- ja toiduaineahelaga või põllumajanduse ja metsanduse keskkonnaalase, klimaatilise ja geograafilise olukorraga seotud konkreetsete probleemide lahendamiseks. Maapiirkondadel tuleb võib-olla tegelda muude spetsiifiliste küsimustega, nagu linnalähedane surve, töötus, kaugus või madal rahvastikutihedus.
|
|
3.1. Lauksaimniecības un mežsaimniecības nozares konkurētspējas paaugstināšana
|
3.1. Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine
|
|
Kopienas stratēģiskās pamatnostādnes
|
Ühenduse strateegiasuunised
|
|
Eiropas lauksaimniecības, mežsaimniecības un lauksaimniecības pārtikas pārstrādes nozarei ir liels potenciāls, lai tālāk ražotu produktus ar augstu kvalitāti un lielu pievienoto vērtību, kas apmierinātu daudzveidīgo un arvien pieaugošo Eiropas patērētāju un pasaules tirgus pieprasījumu.
|
Euroopa põllumajandus-, metsandus- ja toiduainetetöötluse sektoril on suur potentsiaal jätkuvalt arendada kõrgekvaliteetseid ja lisandväärtusega tooteid, mis vastavad Euroopa tarbijate ja maailma turgude mitmekesisele ja kasvavale nõudmisele.
|
|
Resursiem, kuri paredzēti 1. asij, būtu jāveicina spēcīgas un dinamiskas Eiropas lauksaimniecības pārtikas nozares attīstība, galveno uzmanību veltot tādām prioritātēm, kā zināšanu, inovāciju un kvalitātes nodošana pārtikas ķēdē, un tādām prioritārām sfērām, kā investīcijas fiziskajā un cilvēkkapitālā.
|
1. teljele suunatud ressursid peaksid panustama tugevale ja dünaamilisele Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektorile, keskendudes teadmiste edasiandmise, moderniseerimise, innovatsiooni ja kvaliteedi prioriteetidele toiduahelas ning prioriteetsetele sektoritele investeeringuteks füüsilisse ja inimkapitali.
|
|
Lai īstenotu šīs prioritātes, dalībvalstīm ieteicams atbalstu novirzīt šādām galvenajām darbībām. Šādas galvenās darbības varētu būt:
|
Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:
|
|
i) lauksaimniecības nozares restrukturizēšanai un modernizēšanai, aizvien ir nozīmīga loma daudzu lauku apvidu attīstībā, jo īpaši jaunajās dalībvalstīs. Veiksmīga lauksaimniecības pielāgošana var būt viens no galvenajiem nosacījumiem, lai uzlabotu lauksaimniecības nozares konkurētspēju un vides ilgtspējību, kā arī veicinātu jaunu darba vietu izveidošanu saistītajās tautsaimniecības nozarēs un to izaugsmi. Tas ietver arī veicināšanu attiecībā uz prasmi savlaicīgi paredzēt ar pārstrukturēšanu saistītās pārmaiņas lauksaimniecības nozarē, kā arī jāveido aktīva pozitīva attieksme pret lauksaimnieku izglītošanu un pārkvalifikāciju, īpaši attiecībā uz plaši izmantojamām prasmēm;
|
i) põllumajandussektori ümberkorraldamine ja moderniseerimine, millel on jätkuvalt oluline roll paljude maapiirkondade arengus, eelkõige uutes liikmesriikides. Põllumajanduse edukas kohandamine võib olla võti põllumajandussektori konkurentsivõime ja keskkonnaalase säästvuse parandamiseks ning töökohtade ja majanduskasvu stimuleerimiseks sellega seotud majandusvaldkondades. See hõlmab ka muutusteks ettevalmistumise edendamist põllumajandussektori ümberkorraldamisel ja kaasajastamisel ning ennetava lähenemisviisi väljaarendamist põllumajandusettevõtjate koolitusel ja ümberkoolitusel, eriti seoses edasiantavate oskustega;
|
|
ii) lauksaimniecības pārtikas ķēdes integrācijas uzlabošana. Eiropas pārtikas rūpniecība ir viena no konkurētspējīgākajām un novatoriskākajām pasaulē, tomēr tai nākas saskarties ar pieaugošu globālu konkurenci. Lauku ekonomikā paveras plašas iespējas, izveidot un laist pārdošanā jaunus produktus, ar dažādu kvalitātes programmu palīdzību piesaistīt lielāku vērtību lauku apvidiem, kā arī nostiprinātu Eiropas produktu vietu ārpus ES teritorijas. Konsultatīvo dienestu pakalpojumu izmantošana un to sniegtais atbalsts Kopienas standartu ievērošanā sekmēs šo integrācijas procesu. Tirgus orientēta lauksaimniecības nozare palīdzēs tālāk nostiprināt Eiropas lauksaimniecības pārtikas nozari – vienu no lielākajiem darba devējiem un ekonomiskās izaugsmes avotiem;
|
ii) lõimumise parandamine põllumajandus- ja toiduaineahelas. Euroopa toiduainetööstus on üks maailma konkurentsivõimelisemaid ja uuenduslikumaid, kuid seisab silmitsi kasvava ülemaailmse konkurentsiga. Maapiirkondade majanduses on suured võimalused uute toodete loomiseks ja turustamiseks, suurema väärtuse säilitamiseks maapiirkondades kvaliteedisüsteemide kaudu ning Euroopa toodete profiili tõstmiseks välismaal. Nõuandeteenuste ja toetuse kasutamine ühenduse standarditele vastamiseks annab sellesse lõimumisprotsessi oma panuse. Turule orienteeritud põllumajandussektor aitab veelgi enam tugevdada Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektori positsiooni suurtööandjana ning majanduskasvu allikana;
|
|
iii) inovāciju veicināšana un brīvāka piekļuve pētniecībai un izstrādei. Eiropas lauksaimniecības, lauksaimniecības pārtikas un mežsaimniecības nozarē inovācijas ir īpaši nozīmīgas. Lai arī Eiropas lielie lauksaimniecības pārtikas uzņēmumi nereti ir līderi jaunu tendenču ieviešanā, jaunu produktu un procesu ienākšana arī mazajos pārstrādes uzņēmumos un lauku saimniecībās būtiski veicinātu to darbību. Īpaši jauna veida sadarbība veicinātu piekļuvi pētniecībai un izstrādei, inovācijas un pasākumus, kas paredzēti 7. pamatprogrammā [6];
|
iii) innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusele ligipääsu hõlbustamine. Innovatsioon on Euroopa põllumajanduse, põllumajandus- ja toiduainesektori ning metsandussektori jaoks üha olulisem. Kuigi Euroopa suured põllumajandus- ja toiduainetööstusettevõtted on tihti uute suundumuste esirinnas, võiks uute toodete ja protsesside juurutamine anda märkimisväärse panuse väiksemate töötlejate ja põllumajandusettevõtete tulemuslikkusse. Eriti hõlbustaksid uued koostöövormid ligipääsu uurimis- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja 7. raamprogrammi alusel võetud meetmetele; [6]
|
|
iv) informācijas un komunikācijas tehnoloģiju (ICT) ieviešanas un izplatīšanas sekmēšana. Ir atzīts, ka lauksaimniecības pārtikas nozare kopumā atpaliek ICT ieviešanā. Galvenokārt tas attiecas uz mazākiem uzņēmumiem. E-komercijas izmantošana vēl joprojām ir maz izplatīta šajā nozarē, izņemot lielos, daudznacionālos uzņēmumus un to lielākos piegādātājus. Lauku attīstības fondiem turpmāk jāpapildina tādas Komisijas ierosmes kā i2010 vairākās jomās, piemēram, e-komercija (īpaši attiecībā uz maziem un vidējiem uzņēmumiem), e-prasmes un e-mācības;
|
iv) info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine. Tundub, et põllumajandus- ja toiduainesektor tervikuna on info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtu osas mahajäänud. Eriti on see nii väikeettevõtjate puhul. E-äri rakenduste tarvituselevõtt on ikka veel madalal tasemel, välja arvatud suurte riikidevaheliste ettevõtete ja nende suuremate tarnijate puhul. Maaelu arengu fondid peaksid täiendama tulevasi komisjoni algatusi, nagu i2010 e-äri (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul), e-oskuste ja e-õppe valdkonnas;
|
|
v) dinamiskas uzņēmējdarbības veicināšana. Nesenās reformas ir sekmējušas tirgus orientētas vides izveidi Eiropas lauksaimniecībai. Tā paver jaunas iespējas lauksaimniecības uzņēmējiem. Taču šā ekonomiskā potenciāla realizēšana būs atkarīga no stratēģisko un organizatorisko prasmju pilnveidošanas. Šajā sakarā būtiska nozīme var būt jauno lauksaimnieku mudināšanā strādāt šajā profesijā;
|
v) dünaamilise ettevõtluse edendamine. Hiljutised reformid on loonud Euroopa põllumajanduse jaoks turule suunatud keskkonna. See loob põllumajandusettevõtjatele uusi võimalusi. Kuid selle majandusliku potentsiaali realiseerimine sõltub strateegiliste ja organisatsiooniliste oskuste arendamisest. Noorte põllumajandustöötajate julgustamine tööleasumisel võib mängida selles osas olulist rolli;
|
|
vi) jaunu mežsaimniecības un lauksaimniecības produktu noieta tirgu apgūšana. Jauni noieta tirgi var piedāvāt lielāku papildu vērtību, jo īpaši kvalitatīviem produktiem. Atbalsts ieguldījumiem un mācībām nepārtikas produktu ražošanas jomā atbilstīgi lauku attīstības programmai var papildināt pasākumus, ko veic saistībā ar pirmo pīlāru, radot novatoriskus jaunus produktu noieta tirgus vai palīdzot rast jauna veida atjaunojamās enerģijas izejvielas, biodegvielas un kāpināt pārstrādes jaudas;
|
vi) uute turustusvõimaluste väljaarendamine põllumajandus- ja metsamajandustoodete jaoks. Uued turustusvõimalused võivad anda suurt lisandväärtust, eelkõige kvaliteettoodete osas. Esimese samba alusel rakendatud meetmeid võib täiendada toetusega investeeringuteks ja koolituseks toiduks mittekasutatavate toodete tootmise valdkonnas maaelu arengu raames, luues toodangule uusi uuenduslikke turustusvõimalusi või aidates kaasa taastuvenergia materjalide, biokütuste ning töötlemisvõimsuse arendamisele;
|
|
vii) lauksaimniecības un mežsaimniecības ekoloģisko īpašību uzlabošana. Ilgtermiņa noturīga attīstība būs atkarīga no spējas ražot produktus, kurus vēlas pirkt patērētājs, vienlaicīgi nodrošinot atbilstību augstiem vides standartiem. Ieguldot līdzekļus ekoloģisko īpašību uzlabošanā, iespējams panākt augstāku ražošanas efektivitāti, radot situāciju, kurā ieguvējas ir visas iesaistītās puses.
|
vii) põllumajandusettevõtjate ja metsanduse keskkonnalase tegevuse tõhususe parandamine. Pikaajaline säästvus sõltub võimest toota tooteid, mida tarbijad soovivad osta, saavutades samal ajal kõrged keskkonnaalased standardid. Tõhusamasse keskkonnaalasesse tegevusse investeerimine võib viia ka efektiivsuse kasvuni tootmises, luues kõikidele kasuliku olukorra.
|
|
Lai sekmētu jaunu paaudžu ienākšanu lauksaimniecībā, jāizvērtē, kā pareizāk apvienot pasākumus, kas paredzēti saskaņā ar 1. asi, lai tie atbilstu jauno lauksaimnieku vajadzībām.
|
Põlvkondadevahetuse soodustamiseks põllumajanduses võib arvesse võtta esimese telje alusel kättesaadavate meetmete kombinatsioone, mis on sobitatud noorte põllumajandustöötajate vajadustega.
|
|
3.2. Apkārtējās vides un lauku vides uzlabošana
|
3.2. Keskkonna ja maapiirkonna paremaks muutmine
|
|
Kopienas stratēģiskās pamatnostādnes
|
Ühenduse strateegiasuunised
|
|
Lai aizsargātu un bagātinātu ES dabas resursus un ainavas lauku apvidos, resursiem, kuri paredzēti 2. asij, jāveicina trīs ES līmeņa prioritārās sfēras: bioloģiskā daudzveidība un ekoloģiski vērtīgu lauksaimniecības un mežsaimniecības sistēmu un tradicionālo lauksaimniecības ainavu saglabāšana, ūdens, kā arī klimata pārmaiņas.
|
ELi maapiirkondade loodusvarade ja maastike kaitsmiseks ja paremaks muutmiseks peaksid 2. telje ressursid panustama ELi kolme prioriteetsesse valdkonda, milleks on: bioloogiline mitmekesisus ja keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamine ja arendamine, vesi ja kliimamuutus.
|
|
Pasākumi, kas paredzēti saskaņā ar 2. asi, jāizmanto, lai īstenotu šos ekoloģiskos mērķus un sekmētu Natura 2000 lauksaimniecības un mežsaimniecības tīkla izveidošanu, veicinātu Gēteborgas saistību izpildi, proti, apturētu bioloģiskās daudzveidības samazināšanos līdz 2010. gadam, palīdzētu sasniegt Eiropas Parlamenta un Padomes Direktīvas 2000/60/EK ( 2000. gada 23. oktobris), ar ko izveido sistēmu Kopienas rīcībai ūdens resursu politikas jomā [7], mērķus un Kioto protokola mērķus attiecībā uz klimata pārmaiņu mazināšanu.
|
2. telje meetmeid tuleks kasutada nende keskkonnaalaste eesmärkide lõimimiseks ning need peaksid panustama põllumajanduse ja metsanduse Natura 2000 võrgustiku rakendamisse, Göteborgis võetud kohustusse pidurdada 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse langust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) [7] eesmärkide ja Kyoto protokolli kliimamuutuste leevendamisega seotud sihtide saavutamisse.
|
|
Lai īstenotu šīs prioritātes, dalībvalstīm ieteicams atbalstu novirzīt šādām galvenajām darbībām. Šādas galvenās darbības varētu būt:
|
Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:
|
|
i) vides pakalpojumu un dzīvnieku labturībai atbilstīgas lauksaimniecības prakses veicināšana. Eiropas iedzīvotāji uzskata, ka lauksaimniekiem jāievēro obligātie standarti. Tomēr daudzi arī piekrīt, ka lauksaimniekiem būtu jāsaņem kompensācijas, ja tie uzņemas saistības, kas pārsniedz obligātās prasības, piemēram, piedāvājot pakalpojumus, kurus parasti tirgū nepiedāvā, sevišķi tad, ja tie saistīti ar konkrētiem īpaši svarīgiem resursiem saistībā ar lauksaimniecību un mežsaimniecību, piemēram, ūdeni un augsni;
|
i) keskkonnaalaste teenuste ja loomasõbralike põllumajandustavade edendamine. Euroopa kodanikud eeldavad põllumajandustootjatelt kohustulikest standarditest kinnipidamist. Kuid paljud nõustuvad ka, et põllumajandustootjatele tuleks hüvitada see, kui nad seovad end täiendavate kohustustega, osutades teenuseid, mida turg üksi ei paku, eriti kui need on keskendunud kindlatele ressurssidele, millel on seoses põllumajanduse ja metsandusega eriline tähtsus, nagu vesi ja pinnas;
|
|
ii) lauksaimniecības un mežu ainavas saglabāšana. Lielākā daļa vērtīgās lauku ainavas Eiropā ir radusies no lauksaimniecības darbības. Ilgtspējīga zemes lietošana var palīdzēt samazināt riskus, kas saistīti ar pamestību, pārtuksnešošanos un mežu ugunsgrēkiem, jo īpaši mazāk labvēlīgos apvidos. Atbilstīgas lauksaimniecības sistēmas palīdz saglabāt ainavas un biotopus, kuru daudzveidība sniedzas no mitrzemēm līdz sausieņu pļavām un kalnu ganībām. Daudzos apvidos šī ir būtiska kultūras un dabas mantojuma daļa un galvenais faktors, kas nosaka lauku apvidu kā darba un dzīves vietas pievilcību;
|
ii) põllumajandusmaastiku ja metsade säilitamine. Euroopas on suur osa hinnatud maakeskkonnast põllumajanduse tulemus. Säästva maakorralduse tavad võivad aidata kaasa mahajäetuse, kõrbestumise ja metsatulekahjudega seotud riskide vähendamisele, eelkõige ebasoodsamates piirkondades. Asjakohased põllumajandussüsteemid aitavad säilitada maastikke ja elupaiku, alates märgaladest kuni kuivade heinamaade ja mägikarjamaadeni. Mitmetes piirkondades on see kultuurilise ja looduspärandi ning maapiirkondade kui elu- ja töökeskkonna üldise atraktiivsuse oluline osa;
|
|
iii) klimata pārmaiņu apturēšana. Lauksaimniecība un mežsaimniecība ir galvenās nozares, kurās tiek radīti jauni atjaunojamās enerģijas veidi un izejvielas bioenerģijas ražošanas iekārtām. Atbilstīgas lauksaimniecības un mežsaimniecības prakses var palīdzēt samazināt siltumnīcas efekta gāzu emisijas un piesaistīt oglekli, kā arī samazināt augsnes sastāvā esošās organiskās vielas; un var arī palīdzēt pielāgoties klimata pārmaiņu radītām sekām;
|
iii) kliimamuutuste vastu võitlemine. Põllumajandus ja metsandus on taastuva energia ning bioenergiarajatiste toorainete arendamisel esirinnas. Asjakohane põllumajanduslik ja metsandusalane tegevus võib aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ning metsade ja pinnase koostises oleva orgaanilise aine süsiniku talletamisvõime säilitamisele ning kliimamuutuste mõjuga kohandumisele;
|
|
iv) bioloģiskās lauksaimniecības ieguldījuma konsolidācija. Bioloģiskā saimniekošana veido vienotu pieeju ilgtspējīgai lauksaimniecībai. Šajā sakarā arī turpmāk būtu jāpalielina tās ieguldījums vides un dzīvnieku labturības mērķu sasniegšanā;
|
iv) mahepõllunduse panuse tugevdamine. Mahepõllundus esindab terviklikku lähenemisviisi säästvale põllumajandusele. Selles osas saaks selle panust keskkonnaalastesse ja loomade heaolu puudutavatesse eesmärkidesse veelgi tugevdada;
|
|
v) veiksmīgu vides un ekonomikas ierosmju atbalstīšana. Vides pakalpojumu sniegšana, īpaši veicot agrovides pasākumus, var palīdzēt saglabāt lauku apvidu un tiem raksturīgo pārtikas produktu identitāti. Tie var būt pamats izaugsmei un jaunu darba vietu radīšanai, piedāvājot tūrisma iespējas un lauku ērtības, īpaši tad, ja tie saistīti ar tūrisma, amatniecības, mācību vai nepārtikas ražošanas nozaru dažādošanu;
|
v) keskkonnaalaste/majanduslike, kõigile kasulike algatuste julgustamine. Maapiirkondade ja nende toidukaupade identiteedile võib kaasa aidata keskkonnaalaste kaupade pakkumine, eriti põllumajanduse keskkonnameetmete kaudu. Need võivad olla aluseks turismi ja maaelu hüvede pakkumise abil kujunevale majanduskasvule ning tööhõivele, eriti kui see on seotud turismi, käsitöönduse, koolituse ja muude kui toiduainete sektori mitmekesistamisega;
|
|
vi) teritoriālā līdzsvara veicināšana. Lauku attīstības programmas var būtiski sekmēt lauku apvidu pievilcību. Tās arī var nodrošināt to, ka konkurētspējīgas, uz zinātnes atziņām balstītas ekonomikas apstākļos tiek saglabāts noturīgs līdzsvars starp pilsētu un lauku apvidiem. Kopā ar citām programmu jomām, lauku apsaimniekošanas pasākumi var pozitīvi ietekmēt ekonomiskās aktivitātes un teritoriālās kohēzijas vienmērīgu sadalījumu.
|
vi) territoriaalse tasakaalu edendamine. Maaelu arenguprogrammid võivad anda olulise panuse maapiirkondade atraktiivseks muutmisesse. Samuti võivad nad aidata tagada, et konkurentsivõimelises, teadmistepõhises majanduses säilitatakse säästev tasakaal linna- ja maapiirkondade vahel. Kombineerituna programmi teiste telgedega võivad maakorraldusmeetmed anda positiivse panuse majandustegevuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ruumilisse jagamisse.
|
|
3.3. Dzīves kvalitātes uzlabošana un dažādošanas veicināšana lauku apvidos
|
3.3. Maapiirkondade elanike elukvaliteedi parandamine ning maamajanduse mitmekesistamise soodustamine
|
|
Kopienas stratēģiskās pamatnostādnes
|
Ühenduse strateegiasuunised
|
|
Resursiem, kas saskaņā ar 3. asi paredzēti lauku ekonomikas dažādošanai un dzīves kvalitātes uzlabošanai lauku apvidos, būtu jāveicina galvenā prioritāte – jaunu darba iespēju un izaugsmes nosacījumu radīšana. Pasākumi, kas paredzēti saskaņā ar 3. asi, būtu jāīsteno galvenokārt tādēļ, lai sekmētu resursu palielināšanu, prasmju apguvi un vietējo attīstības stratēģiju izstrādāšanu, kā arī nodrošinātu to, ka lauku apvidi piesaista arī nākamās paaudzes. Sekmējot mācības, informētību un uzņēmējdarbību, jāņem vērā īpašās sieviešu, jauniešu un vecāku darba ņēmēju vajadzības.
|
3. telje raames maapiirkondade majanduse mitmekesistamise ja maapiirkondade elanike elukvaliteedi parandamisele suunatud ressursid peaksid aitama saavutada tööhõive võimaluste loomise üldprioriteeti ning tingimusi majanduskasvuks. 3. telje alusel kättesaadavaid meetmeid tuleks kasutada eelkõige suutlikkuse suurendamise, oskuste omandamise ja kohaliku strateegia arendamise organiseerimise edendamiseks ning samuti selleks, et aidata tagada maapiirkondade atraktiivsuse säilimine tulevaste põlvkondade jaoks. Koolituse, teavitamise ja ettevõtluse edendamisel tuleks arvesse võtta naiste, noorte ja vanemate inimeste konkreetseid vajadusi.
|
|
Lai īstenotu šīs prioritātes, dalībvalstīm ieteicams atbalstu novirzīt šādām galvenajām darbībām. Šādas galvenās darbības var ietvert:
|
Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:
|
|
i) ekonomiskās aktivitātes un nodarbinātības līmeņa paaugstināšana lauku ekonomikā plašākā nozīmē. Izaugsmei, nodarbinātībai un ilgtspējīgai attīstībai lauku apvidos ir nepieciešama dažādošana, tā sekmē labāku teritoriālo līdzsvaru gan ekonomiskā, gan sociālā nozīmē. Tūrisms, amatniecība un lauku ērtību piedāvājums ir tās nozares, kurās daudziem apvidiem ir izaugsmes iespējas un kuras paver iespējas gan lauku saimniecību dažādošanai, gan mikrouzņēmumu dibināšanai lauku ekonomikā tās plašākajā nozīmē;
|
i) majandustegevuse ja tööhõive määra tõstmine maapiirkondade majanduses laiemas mõttes. Majanduse mitmekesistamine on vajalik majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu jaoks maapiirkondades ning aitab seeläbi kaasa paremale territoriaalsele tasakaalule nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Turism, käsitööndus ja maaelu hüvede pakkumine on mitmetes piirkondades kasvavad sektorid ning pakuvad võimalusi nii põllumajandusettevõtete mitmekesistamiseks väljaspool põllumajandust kui ka mikroettevõtete arendamiseks laiemas maapiirkondade majanduses;
|
|
ii) sieviešu aktīva iesaistīšana darba tirgū. Daudzos lauku apvidos īpašus šķēršļus rada bērnu aprūpes nepiemērotība. Vietējās ierosmes ar mērķi izveidot bērnu aprūpes iestādes var veicināt piekļuvi darba tirgum. Tās var būt saistītas ar bērnu aprūpes infrastruktūras izveidi, iespējams, līdztekus ierosmēm, kas veicina mazo uzņēmumu dibināšanu, kuru darbība saistīta ar pasākumiem laukos un vietējiem pakalpojumiem;
|
ii) naiste tööturule tuleku soodustamine. Paljudes maapiirkondades loob ebapiisav lastehoiu infrastruktuur konkreetsed takistused. Kohalikud algatused lastehoiustruktuuride arendamiseks võivad lihtsustada juurdepääsu tööturule. See võib hõlmata lastehoiu infrastruktuuri arendamist, võimaluse korral koos algatustega julgustada maapiirkondades toimuva tegevuse ja kohalike teenustega seotud väikeettevõtete loomist;
|
|
iii) uzplaukuma veicināšana ciematos. Integrētas ierosmes apvienojumā ar dažādošanu, uzņēmumu radīšanu, ieguldījumu kultūras mantojumā, infrastruktūra vietējiem pakalpojumiem un atjaunošana var uzlabot gan ekonomiskās izredzes, gan dzīves kvalitāti;
|
iii) külaelu taaselustamine. Terviklikud algatused, milles on ühendatud mitmekesistamine, ettevõtete loomine, kultuuripärandisse investeerimine, kohalike teenuste infrastruktuur ja renoveerimine võivad aidata kaasa nii majanduslike väljavaadete kui ka elukvaliteedi parandamisele;
|
|
iv) mikrouzņēmumu dibināšanas un amatniecības veicināšana var būt balstīta gan uz tradicionālajām prasmēm, gan arī jaunām kompetencēm, jo īpaši, ja tā saistīta ar iekārtu iegādi, teorētiskajām un praktiskajām mācībām, uzņēmējdarbības veicināšanu un saimnieciskās darbības struktūras izveidi;
|
iv) mikroettevõtete ja käsitöönduse arendamine võib põhineda traditsioonilistel oskustel või luua uusi oskusi, eriti kombineerituna seadmete ostmise, koolituse ja juhendamisega, ettevõtluse edendamise aitamisega ning majandusstruktuuri arendamisega;
|
|
v) veicinot prasmju apguvi jauniešu vidū, kas nepieciešamas vietējās tautsaimniecības dažādošanai, iespējams savlaicīgi apmierināt pieprasījumu tūrisma, vides pakalpojumu, tradicionālo lauku prasmju un kvalitatīvu produktu ražošanas jomās;
|
v) noorte koolitamine kohaliku majanduse mitmekesistamiseks vajaminevate oskuste alal võib vastata turismi, rekreatsiooni, keskkonnaalaste teenuste, traditsiooniliste maaelu oskuste ja kõrgekvaliteediliste toodete nõudlusele;
|
|
vi) ICT ieviešanas un izplatīšanas sekmēšana. ICT ieviešana un izplatīšana lauku apvidos ir būtiska tieši dažādošanas dēļ, vienlaikus tā sekmē vietējo attīstību, vietējo pakalpojumu piedāvājumu un e-integrāciju. Mēroga priekšrocības iespējams panākt ar ciematu ierosmēm ICT jomā, kurās apvienota IT iekārtu iegāde, vienota informācijas tīkla izveide un e-prasmju mācīšana, izmantojot pašvaldības struktūras. Šādas ierosmes var lieliski sekmēt informācijas tehnoloģiju ieviešanu vietējās lauku saimniecībās un lauku uzņēmumos, kā arī e-uzņēmējdarbības un e-komercijas izplatīšanos. Ir pilnībā jāizmanto tās iespējas, ko piedāvā internets un platjoslas sakari, piesaistot arī struktūrfondu reģionālo programmu atbalstu, lai novērstu atrašanās vietas trūkumus;
|
vi) info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine. Info- ja sidetehnoloogia rakendamine ja levitamine on maapiirkondades hädavajalik mitmekesistamise eesmärgil, samuti kohalikuks arenguks, kohalike teenuste pakkumiseks ja e-osaluse edendamiseks. Mastaabisäästu saab saavutada külade info- ja sidetehnoloogia algatuste kaudu, milles kombineeritakse infotehnoloogia seadmed, võrkude loomine ja e-oskuste koolitus läbi ühenduse struktuuride. Sellised algatused võivad kohalike põllumajandusettevõtjate ja maapiirkondade ettevõtjate jaoks suuresti hõlbustada info- ja sidetehnoloogia rakendamist ning e-äri ja e-kaubanduse vastuvõtmist. Maksimaalselt tuleb kasutada interneti ja lairibakommunikatsioonide pakutavaid võimalusi, näiteks struktuurifondide piirkondlike programmide raames, et ületada asukohast tulenevad puudused;
|
|
vii) atjaunojamās enerģijas avotu apzināšanas un novatoriskas izmantošanas veicināšana var sekmēt jaunu lauksaimniecības un mežsaimniecības produktu noieta tirgu apgūšanu, vietējo pakalpojumu attīstību un lauku ekonomikas dažādošanu;
|
vii) taastuvate energiaallikate loomise ja uuendusliku kasutamise arendamine võib aidata kaasa uute turustusvõimaluste loomisele põllumajandus- ja metsandustoodete jaoks, kohalike teenuste pakkumisele ja maapiirkondade majanduse mitmekesistamisele;
|
|
viii) tūrisma attīstības veicināšana. Tūrisms ir nozare ar lielākajām izaugsmes iespējām daudzos lauku apvidos un to var balstīt uz kultūras un dabas mantojumu. Arvien vairāk izmantojot ICT tūrisma nozarē, piemēram, vietu rezervēšanai, reklāmai, pārdošanai, pakalpojumu izveidei un atpūtai, iespējams sekmēt tūristu skaita un uzturēšanās ilguma pieaugumu, īpaši, ja tādējādi tiek nodrošinātas norādes uz mazākām lauku saimniecībām un veicināts lauku tūrisms;
|
viii) turismi arengu soodustamine. Turismisektor on mitmetes maapiirkondades üheks suuremaks kasvavaks sektoriks ning võib põhineda kultuurilisel ja looduslikul pärandil. Info- ja sidetehnoloogia suurenenud kasutamine turismi alaseks broneerimiseks, müügi edendamiseks, turustamiseks, teenuste kujundamiseks ning rekreatsioonitegevuseks võib tõsta külastajate arvu ning viibimise pikkust, eriti kui sellega luuakse sidemeid väiksemate kohtadega ja julgustatakse põllumajandusturismi;
|
|
ix) vietējās infrastruktūras uzlabošana, īpaši jaunajās dalībvalstīs. Turpmākajos gados paredzēti būtiski ieguldījumi telekomunikāciju, transporta, enerģijas un ūdens infrastruktūrā. Struktūrfondi sniegs ievērojamu atbalstu projektiem, sākot no Eiropas mēroga tīklu izveides līdz savienojumiem ar uzņēmumiem un zinātnes parkiem. Lai panāktu daudzkāršošanas efektu gan darbavietu, gan izaugsmes jomās, neliela mēroga vietējā infrastruktūra ar lauku attīstības programmu palīdzību var būtiski palīdzēt saskaņot šos galvenos ieguldījumus ar vietējām stratēģijām, lai sekmētu dažādošanu un lauksaimniecības un lauksaimniecības pārtikas nozaru potenciālu.
|
ix) kohaliku infrastruktuuri ajakohastamine, eriti uutes liikmesriikides. Lähiaastatel tehakse märkimisväärseid investeeringuid peamiste sidevahendite, transpordi, energia ja vee infrastruktuuris. Struktuurifondidest on võimalik saada märgatavat toetust, mis ulatub üle-euroopalistest võrgustikest sidemete arendamiseni äri- või teadusparkidega. Mitmekordse mõju täielikuks realiseerimiseks töökohtade ja kasvu osas võib maaelu arendamise programmide raames toetust saanud väikesemahuline kohalik infrastruktuur mängida elutähtsat rolli, sidudes need suured investeeringud kohalike mitmekesistamise strateegiatega ning põllumajandus- ja toiduainesektori potentsiaali arendamisega.
|
|
3.4. Vietējo nodarbinātības un dažādošanas iespēju palielināšana
|
3.4. Kohaliku suutlikkuse suurendamine tööhõive ja mitmekesistamise nimel
|
|
Kopienas stratēģiskās pamatnostādnes
|
Ühenduse strateegiasuunised
|
|
Resursiem, kas paredzēti saskaņā ar 4. asi (Leader), būtu jāsekmē 1. un 2. ass, bet jo īpaši 3. ass prioritāšu sasniegšana, kā arī būtiski jāveicina labākas pārvaldības horizontāla prioritāte un lauku apvidu endogēnā attīstības potenciāla mobilizācija.
|
4. telje (Leader) ressursid peaksid aitama kaasa 1. ja 2. telje ning eriti 3. telje prioriteetide saavutamisele, kuid mängima ka olulist rolli juhtimise parandamise horisontaalse prioriteedi alal ning maapiirkondade sisemise arengupotentsiaali mobiliseerimisel.
|
|
Atbalsts, ko sniedz atbilstīgi 4. asij, paver iespēju apvienot visus trīs mērķus – konkurētspēju, vidi un dzīves kvalitāti un dažādošanu, saistībā ar vietējās attīstības stratēģiju, kas balstīta uz vietējām vajadzībām un potenciālu. Integrētā pieeja, iesaistot lauksaimniekus, mežsaimniekus un citus lauku ekonomikas dalībniekus, var aizsargāt un bagātināt vietējo dabas un kultūras mantojumu, paaugstināt vides apziņu, kā arī veicināt īpašu produktu ražošanu, tūrismu, atjaunojamos resursus un enerģiju.
|
4. telje alusel antav toetus pakub kohalikel vajadustel ja tugevatel külgedel põhineva ühenduse juhitava kohaliku arengustrateegiaga võimalust kombineerida kõiki kolme eesmärki – konkurentsivõimet, keskkonda ja elukvaliteeti/mitmekesistamist. Põllumajandustootjaid, metsandustöötajaid ja teisi maaelus tegevaid isikuid hõlmavad integreeritud lähenemisviisid võivad kaitsta ja suurendada kohalikku loodus- ja kultuuripärandit, tõsta keskkonnaalast teadlikkust ning investeerida ja reklaamida kohalikke tooteid, turismi ning taastuvaid loodusvarasid.
|
|
Lai īstenotu šīs prioritātes, dalībvalstīm ieteicams atbalstu koncentrēt uz šādām galvenajām darbībām. Šādas galvenās darbības var būt:
|
Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:
|
|
i) vietējo partnerību iespēju veidošana, rosināšana un prasmju apguves veicināšana var palīdzēt mobilizēt vietējo potenciālu;
|
i) kohaliku partnerluse potentsiaali suurendamine, entusiasm ja oskuste omandamise edendamine, mis võib kaasa aidata kohaliku potentsiaali mobiliseerimisele;
|
|
ii) privātā un valsts sektora partnerības veicināšana. Leader arī turpmāk dos nozīmīgu ieguldījumu, veicinot novatoriskas pieejas lauku attīstībai un privātā un valsts sektora saskarsmi;
|
ii) era- ja avaliku sektori partnerluse edendamine. Eelkõige jätkab Leader olulise rolli mängimist maaelu arengule uuenduslike lähenemisviiside soodustamisel ning era- ja avaliku sektori ühendamisel;
|
|
iii) sadarbības un inovāciju veicināšana. Vietējām ierosmēm, piemēram, Leader, un dažādošanas atbalstam var būt izšķirošā nozīme, piesaistot cilvēkus jaunām idejām un pieejām, veicinot inovācijas un uzņēmējdarbību, kā arī sekmējot iekļautību un vietējo pakalpojumu piedāvājumu. Tiešsaistes diskusiju forumi var palīdzēt izplatīt zināšanas, apmainīties ar informāciju par labu praksi un jaunumiem lauku produktu un pakalpojumu jomā;
|
iii) koostöö ja innovatsiooni edendamine. Kohalikud algatused nagu Leader ja toetus majanduse mitmekesistamisele võivad mängida olulist rolli inimeste sidumisel uute ideede ja lähenemisviisidega, innovatsiooni ja ettevõtluse soodustamisel ning kaasatuse ja kohalike teenuste pakkumise edendamisel. Interaktiivsed kogukonnad võivad kaasa aidata teadmiste levitamisel, heade tavade vahetamisel ning innovatsiooni kasutamisel maapiirkondade toodetes ja teenustes;
|
|
iv) vietējās pārvaldības uzlabošana. Leader var palīdzēt sekmēt novatorisku pieeju, kas saistītu lauksaimniecību, mežsaimniecību un vietējo ekonomiku, tādējādi palīdzot dažādot ekonomisko pamatu un stiprināt lauku apvidu sociāli ekonomisko struktūru.
|
iv) kohaliku juhtimise parandamine. Leader saab aidata uuenduslike lähenemisviiside edendamisel põllumajanduse, metsanduse ja kohaliku majanduse sidumisel, aidates seeläbi mitmekesistada majanduslikku baasi ning tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku mustrit.
|
|
3.5. Saskaņotas programmēšanas nodrošināšana
|
3.5. Programmitöö koostoime tagamine
|
|
Kopienas stratēģiskās pamatnostādnes
|
Ühenduse strateegiasuunised
|
|
Izstrādājot valsts stratēģijas, dalībvalstīm būtu jānodrošina iespējami liela sinerģija atsevišķajās asīs un starp tām, kā arī jāizvairās no iespējamām pretrunām. Nepieciešamības gadījumā tās var izveidot integrētas pieejas. Dalībvalstīm vajadzētu arī pārdomāt, kā ņemt vērā arī citas ES līmeņa stratēģijas, piemēram, Bioloģiskās lauksaimniecības rīcības plānu, apņemšanos palielināt atjaunojamo enerģiju izmantošanu [8], nepieciešamību izstrādāt vidēja termiņa un ilgtermiņa ES stratēģiju cīņai pret klimata pārmaiņām [9] un nepieciešamību paredzēt iespējamu ietekmi uz lauksaimniecību un mežsaimniecību, ES mežsaimniecības stratēģiju un rīcības plānu (kas var palīdzēt sasniegt gan izaugsmes un nodarbinātības, gan ilgtspējības mērķus) un Eiropas Parlamenta un Padomes Lēmumā Nr. 1600/2002/EK [10] noteiktajā Sestajā Kopienas vides rīcības programmā izklāstītās prioritātes, īpaši tās, par kurām atzīts, ka tām nepieciešamas tematiskās vides stratēģijas (augsnes aizsardzība, jūras vides aizsardzība un saglabāšana, ilgtspējīga pesticīdu izmantošana, gaisa piesārņojums, pilsētvide, ilgtspējīga resursu izmantošana un atkritumu pārstrāde).
|
Riiklike strateegiate väljatöötamisel peaksid liikmesriigid tagama, et maksimeeritaks telgedevahelist ja nende piires esinevat koostoimet ning välditaks võimalikke vastuolusid. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid arendada integreeritud lähenemisviise. Liikmesriigid peaksid mõtlema ka sellele, kuidas oleks võimalik võtta arvesse teisi ELi tasandi strateegiaid, nagu mahetoidu ja -põllunduse tegevuskava, kohustust taastuvenergia suuremaks kasutamiseks, [8] vajadust välja arendada keskmise pikkusega ja pikaajaline ELi strateegia kliimamuutustega võitlemiseks [9] ja vajadust näha ette tõenäolist mõju põllumajandusele ja metsandusele, ELi metsandusstrateegiat ja tegevuskava (mis saavad aidata nii majanduskasvu ja tööhõive kui ka säästvuse eesmärkide täitmisel) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ [10] vastu võetud kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis esitatud prioriteete, eelkõige neid, mis mille jaoks on vaja temaatilisi keskkonnaalaseid strateegiaid (pinnase kaitse, merede säästev kasutamine ja mere ökosüsteemide säilitamine, pestitsiidide säästev kasutamine, õhusaaste, linnakeskkond, ressursside säästev kasutamine ja jäätmekäitlus.
|
|
ES un dalībvalstu līmenī ir pieejami vairāki pasākumi, lai uzlabotu pārvaldību un politikas jomu īstenošanu. Tehnisko palīdzību var izmantot, lai izveidotu Eiropas un valsts līmeņa tīklus lauku attīstībai, kā atbalsta platformu, lai ieinteresētās personas apmainītos ar informāciju par labu praksi un pieredzi visos politikas izstrādāšanas, pārvaldības un īstenošanas aspektos. Jāņem vērā nepieciešamā informācija un publicitāte, lai nodrošinātu visu dalībnieku iesaistīšanu valsts stratēģiju sagatavošanā un vēlākajos to īstenošanas posmos.
|
ELi ja liikmesriikide tasandil on kättesaadavad mitmed meetmed juhtimise ja poliitika elluviimise parandamiseks. Euroopa ja riiklike maaelu arendamise võrgustike ülesehitamiseks saab tehnilist abi kasutada platvormina parimate kogemuste ja arvamuste vahetamiseks kõikides poliitika kujundamise, haldamise ja rakendamise aspektides sidusrühmade vahel. Riiklike strateegiate ettevalmistamisel tuleb arvesse võtta teavitamis- ja avalikustamismeetmeid, et tagada erinevate tegevisikute varane kaasamine, ning välja töötada kõnealused meetmed hilisemate rakendusetappide jaoks.
|
|
3.6. Kopienas instrumentu savstarpējā papildinātība
|
3.6. Ühenduse rahastamisvahendite vastastikune täiendavus
|
|
Kopienas stratēģiskās pamatnostādnes
|
Ühenduse strateegiasuunised
|
|
Jāveicina strukturālās, nodarbinātības un lauku attīstības politikas sinerģija. Šajā sakarā dalībvalstīm jānodrošina to pasākumu papildinātība un saskanība noteiktā teritorijā un noteiktā darbības jomā, ko finansē Eiropas Reģionālās attīstības fonds, Kohēzijas fonds, Eiropas Sociālais fonds, Eiropas Zivsaimniecības fonds un Eiropas Lauksaimniecības fonda lauku attīstībai. Valsts stratēģiskajā pamatprincipu kopumā/valsts stratēģiskajā plānā būtu jānosaka galvenie principi, kas attiecas uz dažādu fondu atbalstīto pasākumu robežlīnijām un koordinēšanas mehānismiem.
|
Soodustada tuleb koostoimet struktuuri-, tööhõive- ja maaelu arengupoliitika vahel. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Kalandusfondi ja EAFRDst rahastatavate tegevuste vastastikuse täiendavuse ja kooskõla. Peamised juhtpõhimõtted eri fondide toetatavate meetmete piiritlemise ja nende kooskõlastusmehhanismide osas tuleks määratleda riiklikus strateegilises viiteraamistikus/riikliku strateegia kavas.
|
|
Investīcijām infrastruktūrā pamatprincips varētu būt intervences apjoms. Piemēram, investīcijām transportā un citās infrastruktūrās dalībvalstu, reģionālā vai apakšreģionālā mērogā jāizmanto kohēzijas politikas instrumenti, savukārt vietējā mērogā labāk izmantot 3. asī paredzētos pamatpakalpojumu pasākumus, tādējādi nodrošinot saikni starp vietējo un reģionālo līmeni.
|
Infrastruktuuri investeeringute puhul peaks üheks juhtpõhimõtteks olema sekkumise ulatus. Näiteks peaks transporti ja teistesse infrastruktuuridesse liikmesriigi, piirkonna või alampiirkonna tasandil tehtavate investeeringute puhul kasutama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, samal ajal kui puhtalt kohalikul tasandil võiks kasutada põhiteenuste meedet 3. telje alusel, tagades seose kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel.
|
|
Kas attiecas uz cilvēkkapitāla attīstību, atbalsts saistībā ar lauku attīstību ir paredzēts lauksaimniekiem un citiem ekonomikas dalībniekiem, kas iesaistīti lauku ekonomikas dažādošanā. Lauku apvidu iedzīvotāji varētu saņemt atbalstu kā daļu no integrētās, augšupvērstās pieejas. Darbības šajās jomās jāveic pilnīgā saskaņā ar Eiropas Nodarbinātības stratēģijas mērķiem, kas izklāstīti Izaugsmes un darba vietu integrētajās pamatnostādnēs, un saskaņā ar pasākumiem, ko veic atbilstīgi Lisabonas procesa valsts reformu programmām. Darba programma "Izglītība un mācības 2010" cenšas sasniegt tos Lisabonas stratēģijas mērķus, kas saistīti ar izglītību un mācībām. Mūžizglītība ir šīs programmas uzmanības lokā, tā attiecas uz visiem izglītības un mācību līmeņiem un veidiem, tostarp lauksaimniecības, mežsaimniecības un lauksaimniecības pārtikas nozari.
|
Inimkapitali arengu osas oleks maaelu arengu alusel antav toetus suunatud põllumajandustootjatele ja majanduses tegevatele isikutele, kes on kaasatud maapiirkondade majanduse mitmekesistamisse. Maapiirkondade elanikkond saaks toetust ühtse altpoolt tuleva algatuse (nn bottom-up approach) raames. Nendes valdkondades tuleks meetmeid rakendada täielikus vastavuses Euroopa tööhõivestrateegia eesmärkidega, nagu on sätestatud majanduskasvu ja tööhõive ühtsetes suunistes ning vastavalt Lissaboni protsessi raames riiklike reformiprogrammide alusel võetud meetmetele. Tööprogrammi "Haridus ja koolitus 2010" eesmärk on saavutada hariduse ja koolitusega seotud Lissaboni eesmärgid. Elukestva õppe filosoofia on selle programmi keskmeks ning kehtib kõikide hariduse ja koolituse tasemete ja tüüpide puhul, sealhulgas põllumajanduses, metsanduses ning põllumajandus- ja toiduainesektoris.
|
|
4. ZIŅOJUMU SNIEGŠANAS SISTĒMA
|
4. ARUANDLUSSÜSTEEM
|
|
Regulā (EK) Nr. 1698/2005 paredzēta Kopienas un valsts līmeņa stratēģiju mērķtiecīga uzraudzība. Progresa ziņojumu pamatā būs vienota uzraudzības un izvērtēšanas sistēma, ko izveidos sadarbībā ar dalībvalstīm.
|
Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 nähakse ette ühenduse ja liikmesriikide strateegiate strateegiaseire. Arenguaruannete esitamise aluseks on ühine seire- ja hindamisraamistik, mis kehtestatakse koostöös liikmesriikidega.
|
|
Sistēma nodrošinās ierobežotu skaitu vienotu rādītāju un vienotas metodes. To papildinās katrai programmai raksturīgie rādītāji, kas nepieciešami, lai atspoguļotu katras programmas sfēras specifiku.
|
Selle raamistikuga sätestatakse piiratud arv ühiseid näitajaid ja ühine metoodika. Seda täiendatakse programmispetsiifiliste näitajatega, et peegeldada iga programmi valdkonna olemust.
|
|
Vienoto rādītāju kopums ļaus summēt rezultātus un efektivitāti ES mērogā un palīdzēs novērtēt panākumus Kopienas prioritāšu sasniegšanā. Sākumposma rādītāji, kas noteikti plānošanas laikposma sākumā, ļaus novērtēt sākotnējo situāciju un veidot pamatu programmas stratēģijas tālākai attīstībai.
|
Ühiste näitajate kogum lubab väljundite, tulemuste ja mõjude koondamist ELi tasandil ning aitab hinnata edu ühenduse prioriteetide saavutamisel. Programmiperioodi alguses määratletud etalonnäitajad lubavad hinnata lähteolukorda ning on aluseks programmi strateegia väljaarendamisel.
|
|
Tiks veikta pastāvīga novērtēšana, kas aptvers programmas līmeņa iepriekšējo novērtējumu, vidusposma novērtējumu un pēcnovērtējumu, ka arī citas novērtēšanas darbības, ko uzskatīs par lietderīgām, lai uzlabotu programmas pārvaldību un efektu. Līdztekus tam tiks veikti Kopienas līmeņa tematiskie pētījumi un sintēzes novērtēšana, kā arī dažādi pasākumi, lai pilnveidotu Eiropas lauku attīstības tīklu kā atbalsta platformu informācijas apmaiņai un resursu palielināšanai saistībā ar novērtējuma pasākumiem dalībvalstīs. Daloties informācijā par labu praksi un novērtējuma rezultātiem, iespējams būtiski veicināt lauku attīstības efektivitāti. Šajā sakarā Eiropas tīklam jābūt galvenajam kontaktu veicinātājam.
|
Hindamine toimub jooksvalt ning koosneb eel-, vahe- ja järelhindamisest programmi tasandil ning muust hindamistegevusest, mis on programmi haldamise ja mõju parandamiseks kasulik. Nende hindamistega kaasnevad temaatilised uuringud ja sünteeshinnangud ühenduse tasandil ning Euroopa maaelu arendamise võrgustiku tegevus kui platvorm liikmesriikides kogemuste vahetamiseks ja hindamise suutlikkuse suurendamiseks. Heade tavade vahetamine ning hindamistulemuste jagamine annab märkimisväärse panuse maaelu arengu tõhususse. Selles osas peaks Euroopa võrgustik mängima keskset rolli kontaktide hõlbustamisel.
|
|
[1] Eiropas Padomes Luksemburgas sanāksmes ( 1997. gada 12. un 13. decembris), Berlīnes sanāksmes ( 1999. gada 24. un 25. marts) un Briseles sanāksmes ( 2002. gada 24. un 25. oktobris) prezidentvalsts secinājumi.
|
[1] Luxembourg’i ( 12. ja 13. detsembril 1997), Berliini ( 24. ja 25. märtsil 1999) ja Brüsseli ( 24. ja 25. oktoobril 2002) Euroopa ülemkogude eesistujariikide järeldused.
|
|
[2] ESAO definīcija pamatojas uz to iedzīvotāju īpatsvaru, kuri dzīvo lauku pašvaldību teritorijā (t.i., pašvaldībās, kurās iedzīvotāju blīvums mazāks par 150 iedzīvotājiem uz km2) noteiktā NUTS III reģionā. Skatīt paplašināto ietekmes novērtējumu SEC(2004) 931. Šī ir vienīgā starptautiski atzītā lauku apvidu definīcija. Tomēr dažos gadījumos tajā nav pilnībā ņemti vērā iedzīvotāji, kas dzīvo blīvāk apdzīvotos lauku apvidos, īpaši piepilsētu zonā. Saistībā ar šīm pamatnostādnēm to izmanto tikai statistiskiem un aprakstošiem nolūkiem.
|
[2] OECD määratlus põhineb elanikkonna osal, kes elab maapiirkondades asuvates valdades (st vähem kui 150 elanikku km2 kohta) antud NUTS III piirkonnas. Vt mõju laiendatud hindamine – SEK(2004) 931. See on maapiirkondade ainus rahvusvaheliselt tunnustatud määratlus. Siiski ei võta see teatavatel juhtudel arvesse tihedamalt asustatud maapiirkondade elanikkonda, eelkõige linnalähedastes piirkondades. Nende suunistega seoses on seda kasutatud üksnes statistilistel ja kirjeldavatel eesmärkidel.
|
|
[3] Aprēķināts, pamatojoties uz IKP, vadoties pēc pirktspējas paritātes.
|
[3] Mõõdetuna SKTs ostujõu pariteedi järgi.
|
|
[4] Prezidentvalsts secinājumi, Eiropadomes sanāksme Briselē ( 2005. gada 22. un 23. martā).
|
[4] Brüsseli Euroopa Ülemkogu ( 22. ja 23. märtsil 2005) eesistujariigi järeldused.
|
|
[5] Prezidentvalsts secinājumi, Eiropadomes sanāksme Briselē ( 2005. gada 16. un 17. jūnijā).
|
[5] Brüsseli Euroopa Ülemkogu ( 16. ja 17. juunil 2005) eesistujariigi järeldused.
|
|
[6] Šajā sakarā jāņem vērā arī Lauksaimniecības zinātniskās pētniecības pastāvīgās komitejas darbs.
|
[6] Selles kontekstis tuleks arvesse võtta ka alalise põllumajandusuuringute komitee tööd.
|
|
[7] OV L 327, 22.12.2000., 1. lpp. Direktīvā grozījumi izdarīti ar Lēmumu 2455/2001/EK (OV L 331, 15.12.2001., 1. lpp.).
|
[7] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).
|
|
[8] Prezidentvalsts secinājumi, Eiropas Padomes sanāksme Briselē ( 2004. gada 25. un 26. martā).
|
[8] Brüsseli Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. märtsil 2004) eesistujariigi järeldused.
|
|
[9] Prezidentvalsts secinājumi, Eiropas Padomes sanāksme Briselē ( 2005. gada 22. un 23. martā).
|
[9] Brüsseli Euroopa Ülemkogu ( 22. ja 23. märtsil 2005) eesistujariigi järeldused.
|
|
[10] OV L 242, 10.9.2002., 1. lpp.
|
[10] EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
|
|
--------------------------------------------------
|
--------------------------------------------------
|