|
|
ET
|
[pic] | KOMISIJA EVROPSKIH SKUPNOSTI |
|
|
Brüssel 9.11.2007
|
Bruselj, 9.11.2007
|
|
KOM(2007) 701 lõplik
|
COM(2007) 701 konč.
|
|
2007/0242 (CNS)
|
2007/0242 (CNS)
|
|
Ettepanek:
|
Predlog
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS,
|
UREDBA SVETA
|
|
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga
|
o spremembi Uredbe (ES) št. 1782/2003 o skupnih pravilih za sheme neposrednih podpor v okviru skupne kmetijske politike in o uvedbi nekaterih shem podpor za kmete, glede sheme podpore za bombaž
|
|
(komisjoni esitatud)
|
(predložila Komisija) {SEC(2007) 1481}{SEC(2007) 1482}
|
|
|
OBRAZLOŽITVENI MEMORANDUM
|
|
{SEK(2007) 1481}
|
1 ) OZADJE PREDLOGA
|
|
{SEK(2007) 1482}
|
- Razlogi za predlog in njegovi cilji
|
|
SELETUSKIRI
|
Dne 7. septembra 2006 je Evropsko sodišče razveljavilo reformo sektorja bombaža iz leta 2004, na podlagi ugotovitve, da je bilo kršeno načelo sorazmernosti, ker:
|
|
1) Ettepaneku taust
|
- Evropska komisija ni izvedla analize učinka;
|
|
· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
|
- Evropska komisija v postopku vrednotenja in odločanja ni upoštevala neposrednih stroškov dela;
|
|
7. septembril 2006 tühistas Euroopa Ühenduste Kohus 2004. aasta puuvillareformi, leides, et proportsionaalsuse põhimõtet oli rikutud järgmiste asjaolude tõttu:
|
- Evropska komisija ni upoštevala učinka novega režima na panogo odzrnjevanja bombaža, ki sicer ni vključena v protokol, je pa neposredno povezana s proizvodnjo bombaža.
|
|
– EÜ ei olnud viinud läbi uuringut reformide mõju kohta;
|
Zato se je tem elementom posvečala posebna pozornost med različnimi koraki analize učinka, ki so jo opravile službe Komisije.
|
|
– EÜ ei olnud hindamis- ja otsustamisprotsessis arvestanud otseste tööjõukuludega;
|
Ta predlog uvaja nov režim pomoči za bombaž, katerega cilj je spodbujati konkurenčen, trajnostno naravnan in tržno usmerjen sektor bombaža, hkrati pa upošteva obveznosti iz protokola.
|
|
– EÜ ei olnud arvesse võtnud uue süsteemi mõju toorpuuvillatööstusele, mis on puuvillatootmisega otseselt seotud, kuigi seda protokollis käsitletud ei ole.
|
- Splošno ozadje
|
|
Sellest tulenevalt pöörasid komisjoni talitused mõjuanalüüsi eri järkudes nendele asjaoludele erilist tähelepanu.
|
Sektor bombaža ima sicer le omejen pomen za EU kot celoto, saj prispeva le 0,15 % h končnemu pridelku kmetijstva, ima pa velik regionalni pomen v dveh državah članicah, ki sta njegovi glavni proizvajalki. Približno 76 % celotne proizvodnje EU (približno 1,45 milijona ton surovega bombaža) se pridela v Grčiji. Leta 2005 je bombaž predstavljal 9,0 % skupne kmetijske proizvodnje v Grčiji, v Španiji, drugi glavni proizvajalki v EU, pa 1,3 %. Tudi v Bolgariji zavzema bombaž majhen delež proizvodnje, Portugalska pa bombaža ne goji več.
|
|
Käesoleva ettepanekuga võetakse kasutusele puuvillatoetuste uus süsteem, mille eesmärk on edendada puuvillasektori konkurentsivõimelist, säästvat ja turukeskset arengut, tagades samal ajal protokollist tulenevate kohustuste järgimise.
|
V Grčiji je večina od 380 000 ha, namenjenih pridelovanju bombaža, v treh regijah: Tesalija, Makedonija–Trakija in Sterea Ellada. V Španiji je proizvodnja osredotočena v Andaluziji, zlasti v provincah Sevilja in Kordoba. Skupna površina, na kateri se je v Španiji leta 2007 gojil bombaž, je bila 65 000 ha.
|
|
· Üldine taust
|
V EU je za večino kmetij, ki pridelujejo bombaž, značilna majhna površina (v Grčiji 4,5 ha in v Španiji 11,0 ha), vendar je teh kmetij veliko (79 700 v Grčiji in 9 500 v Španiji). V Grčiji imajo bombažne kmetije večjo stopnjo specializacije, v Tesaliji se goji skoraj izključno bombaž.
|
|
Puuvillasektoril on hoolimata selle suhteliselt väikesest tähtsusest Euroopa Liidule tervikuna ja väikesest osast põllumajanduse lõpptoodangus (üksnes 0,15 %) oluline piirkondlik mõju kahes peamises tootjaliikmesriigis. Kreekas kasvatatakse ligikaudu 76 % ELi kogutoodangust (umbes 1,45 miljonit tonni toorpuuvilla). 2005. aastal moodustas puuvill 9 % Kreeka ja 1,3 % Hispaania, ELi teise peamise puuvillatootja kogu põllumajandustoodangust. Vähesel määral kasvatatakse puuvilla ka Bulgaarias, Portugalis seda aga enam ei kasvatata.
|
V zadnjih letih je pozornost pritegnil učinek pridelovanja bombaža na okolje. Prevladuje mnenje, da gojenje bombaža povzroča majhno biološko raznovrstnost in osiromašenje zemlje, kar pa je odvisno od namakanja in uporabljenih gnojil. Tudi intenzivna uporaba fitosanitarnih proizvodov, zlasti insekticidov, in defoliantov, ki naj bi olajšali žetev, povzroča zaskrbljenost.
|
|
Kreekas on enamik puuvilla kasvupinnast (380 000 ha) jaotunud kolme piirkonna vahel: need on Tessaalia, Makedoonia-Traakia ja Kesk-Kreeka. Hispaanias on tootmine koondunud Andaluusiasse ning toimub peamiselt Sevilla ja Cordoba provintsides. 2007. aastal moodustas puuvilla kogu kasvupind Hispaanias umbes 65 000 ha.
|
Na ravni predelave zasebna podjetja in tudi zadruge predelujejo surov bombaž v uporabno stanje s postopkom odzrnjevanja, pri katerem se bombažna vlaka ločujejo od semen. Zmogljivost 29 odzrnjevalnih obratov v Španiji, med katerimi je približno polovica zadružnih, daleč presega špansko proizvodnjo bombaža. V Grčiji so zmogljivosti odzrnjevanja bolj uravnotežene s proizvodnjo, poleg tega je manjši delež odzrnjevalnih obratov zadružnih (20 od 73).
|
|
Euroopa Liidus on puuvilla kasvatavad põllumajandusettevõtted enamikus väikesed (Kreekas 4,5 ha ja Hispaanias 11 ha) ning neid on palju (79 700 Kreekas ja 9 500 Hispaanias). Kreekas on puuvillaettevõtted rohkem spetsialiseerunud, Tessaalias on keskendutud peaaegu ainult puuvilla tootmisele.
|
V mednarodnem merilu ima EU manj pomembno vlogo, saj prispeva le približno 2 % k skupni svetovni proizvodnji bombaža. Glavne proizvajalke so Kitajska (24 %), ZDA (20 %) in Indija (14 %).
|
|
Viimastel aastatel on hakatud tähelepanu pöörama puuvillakasvatuse keskkonnamõjule.
|
EU je ena od svetovnih neto uvoznic bombaža. Največja svetovna izvoznica bombaža so ZDA, ki trenutno izvažajo približno 2,75 milijonov ton, kar pomeni 36,5 % svetovne trgovine.
|
|
Puuvillakasvatust, mis sõltub niisutamisest ja väetistest, seostatakse laialdaselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja mulla vaesumisega. Lisaks sellele teeb muret fütosanitaartoodete ja eriti putukamürkide intensiivne kasutus, ning defoliantide kasutamine saagikoristuse ajal.
|
Največje porabnice bombaža so države z uveljavljenimi predelovalnimi industrijami. Kitajska porabi 32 % svetovnega bombaža, sledijo pa ji ZDA (14 %) in Indija (7 %). Poraba v EU znaša približno 0,6 milijonov ton odzrnjenega bombaža (2,7 % vse svetovne porabe), osredotočena pa je zlasti na Italijo, Portugalsko in Nemčijo.
|
|
Puuvilla töötlemise tasandil tegutseb hulk eraettevõtteid ja ühistuid, kes muudavad toorpuuvilla kasutamiskõlblikuks lõugutamise ehk puuvillakiudude seemnetest eraldamise teel. Hispaania 29 toorpuuvillatehase (millest ligi pooled on ühistud) lõugutamisvõimsus ületab kaugelt riigi puuvillatoodangu. Kreekas on lõugutamisvõimsus tootmisega rohkem tasakaalus ja ühistud omavad väiksemat hulka tehaseid (20 tehast 73-st).
|
Ker je EU le obrobna proizvajalka bombaža, je bil učinek proizvodnje EU na spremembe cen na svetovnem trgu do zdaj zanemarljiv. To dodatno potrjuje dejstvo, da EU ne uporablja izvoznih subvencij za ta sektor in omogoča brezcarinski dostop do trga. Čeprav so politike drugih razvitih držav in držav v razvoju do zdaj imele občuten vpliv na svetovne cene bombaža, pa je glavni vzrok za padec cen povečana konkurenca s strani sektorja umetnih vlaken.
|
|
Rahvusvahelisel areenil on ELil puuvillatootmises väga väike osakaal, siin toodetakse üksnes 2 % kogu maailma puuvillatoodangust. Peamised tootjad on Hiina (24 %), USA (20 %) ja India (14 %).
|
V Evropi je bila prva shema podpore za sektor bombaža uvedena po pristopu Grčije k ES v letu 1980, leta 1986 pa je bila razširjena na Španijo in Portugalsko. Protokol, priložen pristopni pogodbi, določa, da Skupnost zagotavlja podporo proizvodnji bombaža na področjih, kjer je pomemben za kmetijsko gospodarstvo. Sistem podpore bi moral omogočati zadevnim proizvajalcem primeren dohodek in vsebovati dodelitev pomoči za proizvodnjo.
|
|
Euroopa Liit on üks puuvilla netoimportijatest maailmas. Maailma puuvillaekspordi liider on USA, kes ekspordib praegu umbes 2,75 miljonit tonni ehk 36,5 % maailmakaubandusest.
|
Prvotni režim je temeljil na „izravnalnem plačilu“, dodeljenem predelovalcem, ki so plačali minimalno ceno kmetom, ki so jim dobavili neodzrnjen bombaž. Pomoč in minimalna cena sta temeljili na razliki med notranjo ciljno ceno in ceno na svetovnem trgu. Ta režim je sprožil veliko rast celotnega bombažnega sektorja EU.
|
|
Puuvilla suurimateks tarbijateks on riigid, kus puuvilla tootmine on pikaajaliste traditsioonidega tööstusharu. Hiina kasutab ära 32 % kogu maailma puuvillast, järgmisel kohal on USA (14 %) ja India (7 %). Euroopa Liit tarbib umbes 0,6 miljonit tonni lõugutatud puuvilla (2,7 % maailma kogutoodangust) ja see on koondunud peamiselt Itaaliasse, Portugali ja Saksamaale.
|
V zadnjih letih je bila skupna kmetijska politika temeljito reformirana s ciljem povečati konkurenčnost, varnost in kakovost hrane, stabilizirati prihodke kmetij, vključiti okoljske vidike v kmetijsko politiko, poživiti podeželska področja, poenostaviti predpise in okrepiti decentralizacijo. Glavno vodilno načelo procesa reforme skupne kmetijske politike iz leta 2003 je izvesti premik od podpiranja cen in proizvodnje k nevezanemu podpiranju prihodka.
|
|
ELi positsioon marginaalse puuvillatootjana muudab ka ELi toodangu mõju maailmaturu hinnamuutustele üliväikeseks. Seda võimendab ka asjaolu, et EL ei kasuta kõnealuses sektoris eksporditoetusi ning pakub tollimaksuvaba turulepääsu. Ja kuigi teiste arenenud ning arenevate riikide poliitikal on olnud maailma puuvillahindadele märkimisväärne mõju, on hinnalanguse peamiseks põhjustajaks siiski sünteetika kasvav konkurents.
|
Da bi sektor bombaža bolj uskladili z drugimi sektorji, je Svet aprila 2004 sprejel nov režim za bombaž, ki temelji na nevezani pomoči za prihodek in plačilu (na površino), specifičnem za poljščino, ki se oba izplačujeta neposredno kmetom, ki pridelujejo bombaž. Začel je veljati januarja 2006.
|
|
Euroopas võeti esimene puuvillatoetuste süsteem kasutusele Kreeka ühinemisel Euroopa Ühendusega 1980. aastal, seejärel laienes toetuskava 1986. aastal Hispaaniale ja Portugalile. Ühinemislepingule lisatud protokollis oli sätestatud, et ühendus tagab puuvillatootmise toetamise piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis. Toetussüsteem pidi asjaomastele tootjatele võimaldama rahuldava sissetuleku teenimist ja sisaldama tootmisabi andmist.
|
- Obstoječe določbe na področju, na katerega se nanaša predlog
|
|
Esialgne süsteem põhines „hinnavahetoetusel”, mida anti töötlejatele, kes maksid miinimumhinda neid toorpuuvillaga (lõugutamata puuvillaga) varustavatele põllumajandustootjatele. Toetusi ja miinimumhinda arvestati ühenduse taotlushinna ja maailmaturuhinna vahelise erinevuse alusel. See süsteem tõi kaasa ELi puuvillasektori ulatusliku laienemise.
|
Poglavje 10a naslova IV Uredbe Sveta (ES) št. 1782/2003 z dne 29. septembra 2003 o skupnih pravilih za sheme neposrednih podpor v okviru skupne kmetijske politike in o uvedbi nekaterih shem podpor za kmete določa pravila za specifično plačilo za bombaž. Določbe navedenega poglavja so bile razveljavljene s sodbo Sodišča z dne 7. septembra 2006 v primeru C-310/04. Sodišče je zadržalo učinke razveljavitve, dokler se ne sprejme nova uredba, če se ta sprejme v razumnem času.
|
|
Viimastel aastatel on ühist põllumajanduspoliitikat põhjalikult reformitud eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet, parandada toidu ohutust ja kvaliteeti, stabiliseerida põllumajandusettevõtete sissetulekuid, lõimida keskkonnaprobleeme põllumajanduspoliitikaga, arendada maapiirkondade elujõulisust ning lihtsustada ja soodustada detsentraliseerimist. Ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi peamine juhtpõhimõte oli üleminek hinna- ja tootmistoetustelt toodanguga sidumata sissetulekutoetusele.
|
- Skladnost z drugimi politikami in cilji Unije
|
|
Puuvillasektori ja teiste sektorite vaheliste erinevuste vähendamiseks võttis nõukogu 2004. aasta aprillis vastu uue puuvillatoetuste kava, mis põhines otse puuvillakasvatajatele makstaval toodanguga sidumata sissetulekutoetusel ja põllukultuurist sõltuval (pindala)toetusel. Kava jõustus 2006. aasta jaanuaris.
|
Se ne uporablja.
|
|
· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid
|
2 ) POSVETOVANJE Z ZAINTERESIRANIMI STRANMI IN OCENA UčINKA
|
|
Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) IV jaotise 10A. peatükis on sätestatud eeskirjad põllukultuurist sõltuvate toetuste maksmiseks puuvilla puhul. Kõnealune peatükk on tühistatud Euroopa kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C-310/04. Nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt kuni uue määruse vastuvõtmiseni, mis peab toimuma mõistliku aja jooksul.
|
- Posvetovanje z zainteresiranimi stranmi
|
|
· Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega
|
Posvetovalne metode, glavni ciljni sektorji in splošni profil vprašancev
|
|
Ei kohaldata.
|
V podporo pripravi tega predloga in z njim povezane ocene učinka sta bili naročeni dve neodvisni študiji z namenom, da se analizirajo socialno-ekonomski vidiki bombaža in ovrednoti učinek režima na okolje. V okviru teh dveh študij sta zbiranje podatkov in ocena učinka temeljila na posebnih vprašalnikih, naslovljenih na zainteresirane strani, in pogovorih, ki so jih izvajali strokovnjaki.
|
|
2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine
|
Službe Komisije so organizirale tudi delavnice in seminarje, na katerih so sodelovale zainteresirane strani. Ta posvetovanja so potekala poleg rednih sestankov s strokovnjaki iz sektorja, organiziranih v okviru Svetovalnega odbora za bombaž in Upravljalnega odbora za naravna vlakna. Organizirani so bili tudi sestanki s predstavniki delavcev in nevladnih organizacij, ki delujejo na področju razvojne politike in varovanja okolja, kot tudi s strokovnjaki z univerz s specialističnim znanjem o sektorju bombaža ter z organi v regijah, v katerih ima pridelovanje bombaža pomembno vlogo.
|
|
· Konsulteerimine huvitatud isikutega
|
Odprto posvetovanje je potekalo po internetu od 8. maja 2007 do 22. junija 2007. Komisija je prejela 320 odgovorov. To posvetovanje je dalo dodatne povratne informacije s strani širše javnosti.
|
|
Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus
|
- Zbiranje in uporaba izvedenskih mnenj
|
|
Käesoleva ettepaneku ettevalmistamiseks ja selle mõju hindamiseks telliti kaks sõltumatut uuringut, et analüüsida puuvillatootmise sotsiaalmajanduslikke aspekte ja hinnata toetussüsteemi keskkonnamõju. Mõlema uuringu puhul põhinesid andmete kogumine ja mõju hindamine sidusrühmadele saadetud konkreetsetel küsimustikel ja ekspertide tehtud intervjuudel.
|
Zadevna znanstvena/strokovna področja
|
|
Komisjoni talitused korraldasid huvitatud isikutele ka õpikodasid ja seminare. Need konsultatsioonid olid täienduseks puuvillaturu nõuandekomitee ja looduslike kiudude turukorralduse komitee tegevuse raames peetud puuvillasektori spetsialistide regulaarsetele koosolekutele. Korraldati ka kohtumisi töötajate esindajatega ning arengupoliitika ja keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate vabaühendustega, samuti puuvillavaldkonnas asjatundlike teadlastega ning ametivõimudega piirkondadest, kus puuvilla kasvatamine on tähtis.
|
Kmetijska ekonomija in statistika
|
|
Internetis viidi läbi avalik arutelu 8. maist 2007 kuni 22. juunini 2007. Komisjon sai 320 vastust, mis andsid täiendavat tagasisidet laiemalt avalikkuselt.
|
Uporabljena metodologija
|
|
· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
|
Neodvisne študije in posvetovanje z zainteresiranimi stranmi
|
|
Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad
|
Glavne organizacije/strokovnjaki, vključeni v posvetovanja
|
|
põllumajandus ja statistika
|
Glej zgoraj.
|
|
Kasutatud meetodid
|
Sredstva, uporabljena za javno objavo izvedenskih mnenj
|
|
Sõltumatud uuringud ja konsulteerimine sidusrühmadega.
|
Rezultati posvetovanj bodo dostopni na:http://ec.europa.eu/agriculture/consultations/cotton/index_en.htm.
|
|
Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti
|
- Ocena učinka
|
|
Vt eespool.
|
Komisija je izvedla oceno učinka, navedeno v zakonodajnem in delovnem programu Komisije za leto 2007, dostopnem na spletni strani Europa.
|
|
Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid
|
3 ) PRAVNI ELEMENTI PREDLOGA
|
|
Konsulteerimise tulemused on kättesaadavad järgmisel aadressil:
|
- Povzetek predlaganih ukrepov
|
|
http://ec.europa.eu/agriculture/consultations/cotton/index_en.htm.
|
Novi režim za bombaž bi moral imeti naslednje cilje:
|
|
· Mõju hindamine
|
o nadaljevanje kmetijske dejavnosti kot sestavnega dela trajnostnega razvoja regij, v katerih se prideluje bombaž;
|
|
Komisjon korraldas mõju hindamise, mis on nimetatud Euroopa veebilehel kättesaadavas komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammis.
|
o združljivost možnosti podpore za proizvajalce bombaža z načeli reformirane skupne kmetijske politike;
|
|
3) Ettepaneku õiguslik külg
|
o združljivost različnih možnosti podpore za proizvajalce bombaža z obveznostmi EU do Svetovne trgovinske organizacije in omejevanje morebitnih negativnih učinkov na države v razvoju;
|
|
· Kavandatud meetmete kokkuvõte
|
o stabilnost in nadzor proračuna EU;
|
|
Uuel puuvillatoetuste süsteemil peaksid olema järgmised eesmärgid:
|
o konkurenčnost in tržna naravnanost bombažnega sektorja EU;
|
|
o tagada põllumajandustegevuse jätkumine osana puuvillatootmispiirkondade säästvast arengust;
|
o omejevanje učinka proizvodnje bombaža na okolje;
|
|
o tagada, et puuvillatootjatele antavad toetused vastavad reformitud ühise põllumajanduspoliitika põhimõtetele;
|
o poenostavitev upravljanja režima podpore za proizvajalce bombaža.
|
|
o tagada, et puuvillatootjatele antavad toetused vastavad ELi kohustustele Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja piirata mis tahes negatiivset mõju arengumaadele;
|
Da bi dosegli te cilje, ta predlog priporoča, da 65 % sredstev, namenjenih podpori za bombažni sektor pred reformo iz leta 2004, ostane vključenih v shemo enotnega plačila. Tako kot ostali kmetje, ki imajo korist od nevezane podpore, bodo tudi pridelovalci bombaža uživali večjo stabilnost prihodka, ob tem pa se lahko prosto prilagajali razvoju trga.
|
|
o hoida ELi eelarve stabiilsena ja kontrollitavana;
|
Preostalih 35 % bi ostalo vezanih na proizvodnjo bombaža, kot plačilo na površino. Ta vezana plačila imajo namen zagotoviti neprekinjenost pridelovanja bombaža na ravni, ki je dovolj visoka, da se ohrani odzrnjevalna panoga na tistih področjih, kjer pomeni pomembno gospodarsko dejavnost.
|
|
o muuta ELi puuvillasektor konkurentsivõimelisemaks ja turule orienteerituks;
|
Evropsko sodišče je zlasti opozorilo na vprašanje utemeljitve izbrane stopnje nevezanosti plačil. Vprašanje je, kako vključiti bombažni režim v reformo skupne kmetijske politike, ob tem pa upoštevati cilje Protokola o bombažu v aktih o pristopu Grčije ter Španije in Portugalske.
|
|
o vähendada puuvillatootmise mõju keskkonnale;
|
Analize in ankete z dopolnilnimi vprašalniki, opravljene v okviru ocene učinka, so pokazale različne proizvodne strukture in dejavnike, ki vplivajo na proces odločanja kmetov. Orodja kvantitativnega modeliranja ne morejo z gotovostjo določiti razmerja med ponudbo in nevezanimi plačili. Vendar pa vse izvedene simulacije kažejo, da bi srednjeročno stopnja vezanosti podpore približno 35 % spodbujala nadaljevanje proizvodnje bombaža – in torej bila v skladu s protokolom – ob tem pa bila tudi v skladu z načeli reforme skupne kmetijske politike.
|
|
o lihtsustada puuvillatootjate toetussüsteemi korraldust.
|
Leta 2004 se je Svet odločil, da kot stopnjo vezanosti določi 35 %, čeprav je Komisija predlagala 40 %. Vrnitev na višjo stopnjo vezanosti bi zdaj pomenila veliko delovno obremenitev za uprave držav članic in zmanjšanje enotnega plačila na kmetijo za kmete, ki pridelujejo bombaž.
|
|
Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks soovitatakse käesolevas ettepanekus, et 65 % vahenditest, mis olid puuvillasektorile eraldatud enne 2004. aasta reformi, lõimitakse jätkuvalt ühtsesse otsemaksete kavasse. See tagaks puuvillakasvatajatele teatava stabiilse sissetuleku, nagu see on muude põllumajandustootjate puhul, kes saavad toodanguga sidumata toetust, ja samas oleks neil vabadus kohaneda turu arenguga.
|
Z upravnega stališča bi vsaka sprememba stopnje vezanosti navzgor pomenila zmanjšanje stopnje nevezanosti in zato ponovno izračunavanje vseh upravičenosti do plačil, odobrenih leta 2006 tradicionalnim proizvajalcem bombaža v zadevnih državah članicah. Nasprotno pa ohranitev stopnje vezanosti 35 % ne bi pomenila nobenega dodatnega upravnega bremena.
|
|
Ülejäänud 35 % oleks pindalatoetuse kujul jätkuvalt seotud puuvilla tootmisega. Kõnealused toodanguga seotud toetused on ette nähtud puuvillakasvatuse jätkumiseks sel määral, mis on vajalik toorpuuvillatööstuse kaitseks piirkondades, kus see on tähtis majandustegevus.
|
Če bi za stopnjo nevezanosti določili več kot 65 %, bi to pomenilo tveganje za velike motnje v sektorju bombaža. Zato je Komisija po analiziranju možnih scenarijev, opisanih v oceni učinka, sklenila, da je treba za dosego zastavljenih ciljev sedanje ravnotežje med vezano in nevezano podporo ohraniti, z nekaj dodatnimi manjšimi spremembami režima.
|
|
Euroopa Kohus tõstatas eelkõige toetuste toodangust lahtisidumiseks valitud määra põhjendatuse küsimuse. Küsimus on selles, kuidas saaks ühise põllumajanduspoliitika reform hõlmata puuvillatoetuste süsteemi ja järgida samal ajal Kreeka ning Hispaania ja Portugali ühinemisaktide puuvilla käsitlevates protokollides sätestatud eesmärke.
|
Predlaga se, da največja površina ostane nespremenjena, torej 450 597 ha (370 000 ha v Grčiji, 70 000 ha v Španiji, 360 ha na Portugalskem in 10 237 ha v Bolgariji). Raven plačila na površino bi tudi ostala nespremenjena in se bi sorazmerno zmanjšala, če bi površina iz zahtevkov po plačilih presegla največjo površino zadevne države članice.
|
|
Mõju hindamise käigus tehtud analüüsidest ja täiendavatele küsimustikele saadud vastustest selgus, millised tootmisstruktuurid ja tegureid mõjutavad põllumajandustootjate otsustusprotsessi. Kvantitatiivse modelleerimise abil ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tarnete ja toodanguga seotud toetuste omavahelist suhet. Sellest olenemata on läbiviidud simulatsioonide abil jõutud üksmeelele selles, et keskpikas perspektiivis soodustaks puuvillatootmise jätkumist toodanguga seotud toetuste määr, mis oleks ligikaudu 35 % – nii peetaks kinni protokollist ja ühtlasi ka ühise põllumajanduspoliitika reformi põhimõtetest.
|
Za nevezano plačilo in tudi za plačilo na površino, ki je specifično za poljščino, bodo še naprej veljala merila navzkrižne skladnosti, ki bodo zagotovila, da bo proizvodnja bombaža bolj okolju prijazna, ne da bi se zato zmanjšal prihodek.
|
|
2004. aastal otsustas nõukogu kehtestada toodanguga seotuse määraks 35 %, kuigi komisjon oli teinud ettepaneku 40 %-lise määra kehtestamiseks. Praegu tooks tagasipöördumine kõrgema toodanguga seotuse määra juurde kaasa suure töökoormuse liikmesriikide haldusasutuste jaoks ja tähendaks puuvillakasvatajatele ühtse otsemaksete kava raames makstavate toetuste vähendamist.
|
Plačilo, specifično za poljščino, bi se dodelilo na upravičeni hektar zemljišča z bombažem, pod pogojem, da se površina ohrani najmanj do žetve, brez obveznosti, da se bombaž izroči ali proda. Bombaž bi moral izpolnjevati minimalne zahteve, tj. biti „neoporečen in primeren“ ter kakovosti, primerne za prodajo.
|
|
Haldamise seisukohast tähendaks toodanguga seotuse määra ülespoole nihutamine toodangust lahtisidumise määra vähendamist ja sellest tulenevalt kõikidele asjaomaste liikmesriikide traditsioonilistele tootjatele 2006. aastal eraldatud toetusõiguste ümberarvutamist. Vastupidiselt eelnevale ei suurendaks 35 %-lise toodanguga seotuse määra juurde jäämine halduskoormust.
|
Predlaga se, da se podpirajo medpanožne organizacije, da bi te pomagale bolje usklajevati trženje bombaža, sklepati pogodbe med pridelovalci in predelovalci ter spodbujati kakovost.
|
|
Kui kehtestataks kõrgem lahtisidumise määr kui 65 %, tekitaks see puuvillasektoris ulatusliku ohu, et tootmine võib katkeda. Seepärast on komisjon pärast mõjuhindamises kirjeldatud võimalike stsenaariumide analüüsimist jõudnud järeldusele, et võetud eesmärkide täitmiseks tuleks jääda toodanguga seotud ja sidumata toetuste praeguse tasakaalu juurde ning süsteemi mõne väiksema muudatusega täiendada.
|
Finančna sredstva, namenjena prestrukturiranju v regijah, v katerih se prideluje bombaž, ki so določena v členu 143d Uredbe Sveta (ES) št. 1782/2003 (22 milijonov EUR na leto od proračunskega leta 2007 naprej), so bila že prenesena na Evropski kmetijski sklad za razvoj podeželja in vključena v letno razčlenitev podpore Skupnosti za razvoj podeželja po državah članicah, na podlagi odločb Komisije 2006/410/ES in 2006/636/ES. Tako bo v obdobju 2007–2013 na voljo dodatni znesek 154 milijonov EUR kot dodatna podpora Skupnosti za ukrepe v regijah, ki proizvajajo bombaž. To bi lahko državam članicam omogočilo, da še naprej podpirajo na primer prestrukturiranje obratov za pridelavo bombaža in odzrnjevalne panoge.
|
|
On tehtud ettepanek jätta külvipinna maksimumsuuruseks endiselt 450 597 ha (370 000 ha Kreekas, 70 000 ha Hispaanias, 360 ha Portugalis ja 10 237 ha Bulgaarias). Pindalatoetused jääksid samuti endisele tasemele ja juhul, kui toetusetaotlused ületavad liikmesriigile määratud suurima külvipinna, vähendataks neid proportsionaalselt.
|
Da bi podprli promocijo bombaža iz EU, se priporoča uvesti „oznako izvora“. To so izrecno zahtevale zainteresirane strani med posvetovanji.
|
|
Nii toodanguga sidumata toetuse kui ka põllukultuurist sõltuva pindalatoetuse puhul tuleb endiselt kinni pidada nõuetele vastavuse kriteeriumidest, mille tulemusel saavutatakse keskkonnasõbralikum puuvillatootmine ilma sissetulekuid mõjutamata.
|
Marca 2006 se je Komisija zavezala, da bo pregledala izvajanje Uredbe (ES) št. 510/2006 o zaščiti geografskih označb in označb porekla za kmetijske proizvode in živila. Pri tem bo Komisija proučila možnost vključitve bombaža v okvir Uredbe.
|
|
Põllukultuurist sõltuvat toetust antakse abikõlbliku puuvillahektari kohta tingimusel, et põldu hooldatakse vähemalt kuni saagi koristamiseni, ilma kohustuseta puuvilla tarnida või müüa. Puuvill peab vastama miinimumnõuetele: olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga.
|
Da razvije tržno podobo bombaža Skupnosti in promovira njegovo uporabo, bo Komisija analizirala, ali je pomembno, ustrezno in učinkovito vključiti nekatere izdelke iz bombaža, ki so v celoti proizvedeni in predelani v EU, na seznam proizvodov, upravičenih do informativnih in promocijskih ukrepov.
|
|
On tehtud ettepanek toetada tootmisharudevahelisi organisatsioone, et aidata puuvilla turustamist paremini koordineerida, puuvillakasvatajate ja –töötlejate vahelisi lepinguid sõlmida ning puuvilla kvaliteeti parandada.
|
- Pravna podlaga
|
|
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143d sätestatud finantsülekanne restruktureerimiseks puuvillapiirkondades (alates 2007. eelarveaastast 22 miljonit eurot kalendriaasta kohta) on juba Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD) kättesaadavaks tehtud ning komisjoni otsustega nr 2006/410/EÜ ja 2006/636/EÜ sisse arvatud maaelu arenguks antava ühenduse toetuse summa jaotusesse, mida esitatakse aastate kaupa iga liikmesriigi kohta. Seega on ajavahemikul 2007–2013 võimalik kasutada täiendavat summat 154 miljoni euro ulatuses, mis on täiendav ühenduse toetus puuvillatootmispiirkondades võetavate meetmete jaoks. See võimaldaks liikmesriikidel veelgi paremini toetada näiteks puuvillakasvatusettevõtete ja toorpuuvillatööstuse restruktureerimist.
|
Člen 37(2) Pogodbe o ustanovitvi Evropske skupnosti in Protokol št. 4 o bombažu (v prilogi Akta o pristopu iz leta 1979).
|
|
ELi puuvilla müügiedenduseks soovitatakse luua päritolu näitav märgis. Sellist selget soovi väljendasid sidusrühmad konsultatsiooniprotsessi käigus.
|
- Načelo subsidiarnosti
|
|
2006. aasta märtsis võttis komisjon endale ülesandeks vaadata läbi määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) toimimisega seotud poliitikavaldkond. Selle raames uurib komisjon ka võimalust arvata puuvill kõnealuse määruse reguleerimisalasse.
|
V skladu s tem predlogom pomembni elementi ostajajo v pristojnosti držav članic:
|
|
Ühenduse puuvilla imago arendamiseks ja selle kasutamise edendamiseks analüüsib komisjon, kui asjakohane, tulemuslik ja tõhus oleks teatavate tervenisti ELis toodetud ja valmistatud puuvillatoodete lisamine teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega hõlmatud toodete hulka.
|
- izdaja dovoljenj za površine za pridelavo bombaža,
|
|
· Õiguslik alus
|
- izdaja dovoljenj za sorte,
|
|
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 37 lõige 2 ja protokoll nr 4 puuvilla kohta (lisatud 1979. aasta ühinemisaktile).
|
- priznavanje medpanožnih organizacij,
|
|
· Subsidiaarsuse põhimõte
|
- dodeljevanje pravic do plačila,
|
|
Ettepanekuga jäävad liikmesriikide vastutusalasse järgmised olulised elemendid:
|
- določanje okoljskih predpisov.
|
|
– puuvillakasvatusmaa heakskiitmine,
|
- Načelo sorazmernosti
|
|
– sortide heakskiitmine,
|
Predlog je skladen z načelom sorazmernosti, ker ustreza splošnim ciljem skupne kmetijske politike in hkrati upošteva obveznosti iz Protokola št. 4.
|
|
– tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmine,
|
- Izbira instrumentov
|
|
– toetusõiguste andmine,
|
Predlagani instrumenti: Uredba Sveta, ki uvaja novo shemo podpore za bombaž, ki nadomešča režim, ki ga je Sodišče razveljavilo s sodbo z dne 7. septembra 2006 v primeru C-310/04.
|
|
– keskkonnaeeskirjade sõnastamine.
|
4) PRORAčUNSKE POSLEDICE
|
|
· Proportsionaalsuse põhimõte
|
Osnovna nacionalna površina in znesek pomoči na upravičeni hektar ostajata nespremenjena glede na sedanje stanje. Vendar pa se zaradi zmanjšanja vezanega plačila za kmete, ki so člani priznane medpanožne organizacije, od 10 EUR/ha na 3 EUR/ha tem kmetom odobreni znesek zmanjša od 4,4 na 1,4 milijona EUR, kar omogoča poravnavo morebitnih dodatnih izdatkov, povezanih z informiranjem in promocijo.
|
|
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna järgib ühise põllumajanduspoliitika üldeesmärke ja tagab protokollis nr 4 määratud kohustuste täitmise.
|
2007/0242 (CNS)
|
|
· Õigusakti valik
|
Predlog
|
|
Kavandatud õigusakt(id): nõukogu määrus, millega kehtestatakse uus puuvillatoetuste süsteem, millega asendatakse Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C-310/04 tühistatud toetuskava.
|
UREDBA SVETA
|
|
4) Mõju eelarvele
|
o spremembi Uredbe (ES) št. 1782/2003 o skupnih pravilih za sheme neposrednih podpor v okviru skupne kmetijske politike in o uvedbi nekaterih shem podpor za kmete, glede sheme podpore za bombaž
|
|
Riigi baaskülvipind ja abikõlbliku hektari kohta antav abisumma jäävad praeguse olukorraga võrreldes muutumatuks. Kuna toodanguga seotud toetus väheneb 10 eurolt hektari kohta 3 eurole hektari kohta nende põllumajandustootjate puhul, kes on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, vähendatakse siiski nendele põllumajandustootjatele eraldatud summat 4,4 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni, mis peaks korvama kõik teavitamisele ja müügiedendusele tehtud lisakulutused.
|
SVET EVROPSKE UNIJE JE –
|
|
2007/0242 (CNS)
|
ob upoštevanju Pogodbe o ustanovitvi Evropske skupnosti in zlasti tretjega pododstavka člena 37(2) Pogodbe,
|
|
Ettepanek:
|
ob upoštevanju Akta o pristopu Grčije in zlasti odstavka 6 Protokola št. 4 o bombažu[1],
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS,
|
ob upoštevanju predloga Komisije,
|
|
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga
|
ob upoštevanju mnenja Evropskega parlamenta[2],
|
|
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
|
ob upoštevanju mnenja Evropskega ekonomsko-socialnega odbora[3],
|
|
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,
|
ob upoštevanju naslednjega:
|
|
võttes arvesse Kreeka ühinemisakti, eriti selle puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõiget 6 [1],
|
(1) Poglavje 10a naslova IV Uredbe Sveta (ES) št. 1782/2003[4], kakor je bilo vstavljeno s členom 1(20) Uredbe Sveta (ES) št. 864/2004[5], določa pravila za specifično plačilo za bombaž.
|
|
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
|
(2) S sodbo Sodišča evropskih skupnosti z dne 7. septembra 2006 v primeru C-310/04[6] je bilo poglavje 10a naslova IV Uredbe (ES) št. 1782/2003 razveljavljeno zaradi kršenja načela sorazmernosti, zlasti glede na okoliščino, da „Svet, avtor Uredbe (ES) št. 864/2004, ni dokazal pred sodiščem, da je pri sprejemanju nove sheme podpore za bombaž, uvedene z navedeno uredbo, dejansko uporabil svojo diskrecijsko pravico, kar bi vključevalo upoštevanje vseh zadevnih dejavnikov in okoliščin primera, tudi vseh stroškov dela, povezanih z gojenjem bombaža, in sposobnosti preživetja odzrnjevalnih podjetij, kar bi bilo treba upoštevati, da bi se ocenila donosnost te poljščine“, in da Sodišče ni imelo možnosti „preveriti, ali je zakonodajalec Skupnosti lahko, ne da bi presegel okvir široke diskrecijske pravice, ki jo ima v tej zadevi, prišel do ugotovitve, da določitev zneska specifične podpore za bombaž kot 35 % celotne obstoječe pomoči, določene v okviru prejšnje sheme pomoči, zadošča za zagotovitev dosege cilja, določenega v uvodni izjavi 5 v preambuli Uredbe (ES) št. 864/2004, namreč zagotoviti donosnost in s tem ohranitev poljščine, torej cilj, ki je povezan s ciljem, določenim v odstavku 2 Protokola št. 4“. Sodišče je tudi zadržalo učinke razveljavitve, dokler se ne sprejme nova uredba, če se ta sprejme v razumnem času.
|
|
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2],
|
(3) V skladu s sodbo Sodišča v primeru C 310/04 je treba sprejeti novo shemo specifične pomoči za bombaž.
|
|
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [3]
|
(4) Nova shema bi morala izpolnjevati cilje, določene v odstavku 2 Protokola št. 4 o bombažu, ki je v prilogi Akta o pristopu Grčije („Protokol 4“), in tako podpirati proizvodnjo bombaža v regijah Skupnosti, kjer je pomembna za kmetijsko gospodarstvo, in omogočati zadevnim proizvajalcem primeren zaslužek ter stabilizirati trg s strukturnimi izboljšavami na ravni ponudbe in trženja.
|
|
ning arvestades järgmist:
|
(5) Upoštevati je treba vse zadevne dejavnike in okoliščine, povezane s specifičnimi razmerami v bombažnem sektorju, vključno z vsemi elementi, potrebnimi za oceno donosnosti te poljščine. V ta namen je bil sprožen proces ocenjevanja in posvetovanja: izvedeni sta bili dve študiji o socialno-ekonomskem in okoljskem učinku prihodnje sheme podpore za bombaž na sektor bombaža v Skupnosti, organizirani pa so bili tudi posebni seminarji in internetna posvetovanja z zainteresiranimi stranmi.
|
|
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 [4] IV jaotise 10A. peatükis, mis on lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 864/2004 [5] artikli 1 lõikega 20, on sätestatud eeskirjad põllukultuurist sõltuvate toetuste maksmiseks puuvilla puhul.
|
(6) Prenehanje vezave neposredne podpore proizvajalcem in uvedba sheme enotnega plačila sta bistvena elementa v postopku reforme skupne kmetijske politike, katerega cilj je prehod od politike podpore za cene in proizvodnjo k politiki podpore za prihodke kmetov. Uredba Sveta (ES) št. 1782/2003 je uvedla navedene elemente za več kmetijskih proizvodov.
|
|
(2) Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C–310/04 [6] tühistati määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10A. peatükk proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu, osutades eelkõige asjaolule, et „nõukogu, kes võttis vastu määruse nr 864/2004, ei [olnud] Euroopa Kohtule tõendanud, et selle määrusega kehtestatud uus puuvilla abisüsteem on kehtestatud talle kuuluva kaalutlusõiguse raames, mis eeldab kõigi käesolevas kohtuasjas tähtsust omavate elementide ja asjaolude arvesse võtmist, sh tuleb arvestada kõiki puuvilla kasvatamisega seotud palgakulusid ja toorpuuvillatehaste majanduslikku jätkusuutlikkust, mis on selle põllukultuuri kasvatamise kasumlikkuse hindamiseks vajalik“ ning et kohtul ei olnud võimalik „välja selgitada, kas ühenduse seadusandjal oli [olnud] võimalik talle selles valdkonnas kuuluva ulatusliku kaalutlusõiguse piire ületamata jõuda järeldusele, et puuvilla eritoetuse määramine 35 %-le varasema abisüsteemis raames saadaval olnud toetustest on piisav, et tagada määruse nr 864/2004 viiendas põhjenduses esitatud ja algselt protokolli nr 4 teises lõikes toodud eesmärgi täitmine, milleks on tagada selle kultuuri kasvatamise kasumlikkus ja seega selle jätkuv kasvatamine“. Samuti mõistis kohus, et nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt kuni uue määruse vastuvõtmiseni, mis peab toimuma mõistliku aja jooksul.
|
(7) Za uresničitev ciljev reforme skupne kmetijske politike mora biti podpora za bombaž v veliki meri nevezana in vključena v shemo enotnega plačila.
|
|
(3) Põllukultuurist sõltuva puuvillatoetuse uus süsteem tuleb vastu võtta kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-310/04.
|
(8) Popolna vključitev sheme podpore v sektorju bombaža v shemo enotnega plačila bo verjetno povzročila veliko tveganje za motnje proizvodnje v regijah proizvajalkah bombaža v Skupnosti. Del podpore bi zato moral ostati vezan na gojenje bombaža, kot za poljščino specifično plačilo na upravičeni hektar. Njegov znesek bi morali izračunati na tak način, da bi dosegli cilje, določene v odstavku 2 Protokola 4, hkrati pa režim za bombaž vključili v proces reforme in poenostavitve skupne kmetijske politike. V ta namen je v luči ocenjevanja. ki se izvaja, upravičeno, da se kot celotna razpoložljiva pomoč na hektar za vsako državo članico določi 35 % nacionalnega dela pomoči, ki se je izplačala posredno proizvajalcem. Taka stopnja omogoča sektorju bombaža premik k dolgoročni rentabilnosti, krepi trajnostni razvoj regij, v katerih se proizvaja bombaž, in zagotavlja pošten zaslužek kmetom.
|
|
(4) Uus toetuskava peaks vastama Kreeka ühinemisaktile liidetud puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele: toetada puuvilla tootmist ühenduse sellistes piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis; võimaldada asjaomastel tootjatel teenida rahuldavat sissetulekut; stabiliseerida turgu struktuuri parandamisega tarnimise ja turustamise tasandil.
|
(9) Preostalih 65 % nacionalnega dela pomoči, izplačane posredno proizvajalcem, mora biti na voljo za shemo enotnega plačila.
|
|
(5) Tuleks arvesse võtta kõiki puuvillasektori konkreetset olukorda iseloomustavaid tegureid ja asjaolusid, sealhulgas selle põllukultuuri kasumlikkuse hindamiseks vajalikke elemente. Seetõttu algatati hindamis- ja konsulteerimisprotsess: viidi läbi kaks uuringut tulevase puuvillatoetuste süsteemi sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju kohta ühenduse puuvillasektorile ning sidusrühmadega korraldati vastavaid seminare ja konsulteeriti Interneti kaudu.
|
(10) Zaradi varovanja okolja je treba za vsako državo članico določiti osnovno površino, da se omeji površina, posejana z bombažem. Poleg tega morajo biti upravičene površine omejene na površine, ki jih odobrijo države članice.
|
|
(6) Tootjate otsetoetuste lahutamine toodangust ja ühtse otsetoetuste kava kehtestamine on olulised elemendid ühise põllumajanduspoliitika reformimise protsessis, mille eesmärgiks on liikuda hinna- ja tootmistoetuste põhimõtte juurest põllumajandustootjate sissetulekutoetuste põhimõtte suunas. Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati need elemendid rea põllumajandustoodete puhul.
|
(11) Da se zadovoljijo potrebe odzrnjevalne panoge po pomoči, bi bilo treba upravičenost do pomoči povezati z minimalno količino bombaža, ki se dejansko požanje.
|
|
(7) Ühise põllumajanduspoliitika reformi eesmärkide saavutamiseks tuleb puuvillatoetused peamiselt toodangust lahti siduda ja lõimida ühtse otsemaksete kavaga.
|
(12) Da bi proizvajalcem in odzrnjevalcem omogočili izboljšati kakovost bombaža, bi bilo treba spodbujati ustanavljanje medpanožnih organizacij, ki bi jih države članice priznavale. Skupnost bi morala posredno podpirati dejavnosti teh organizacij, tako da bi povečala pomoč za kmete, ki so člani teh organizacij.
|
|
(8) Puuvillasektori toetuskava täielikul lõimimisel ühtse otsemaksete kavaga tekib tõenäoliselt oht, et tootmine ühenduse puuvillatootmispiirkondades katkeb. Osa toetustest peaksid seetõttu olema jätkuvalt seotud puuvillakasvatusega abikõlbliku hektari kohta antava põllukultuurist sõltuva toetuse kaudu. Toetuse summa tuleks arvutada nii, et protokolli nr 4 lõike 2 eesmärgid oleksid saavutatavad, aga puuvillatoetuste süsteem liituks samas ühise põllumajanduspoliitika reformi peasuundade ja lihtsustamisprotsessiga. Seetõttu on läbiviidud hindamisele toetudes põhjendatud, et iga liikmesriigi kogu saadaolev toetus hektari kohta oleks 35 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt. Selline määr võimaldab puuvillasektoril edasi liikuda pikaajalise jätkusuutlikkuse suunas, edendada puuvillatootmispiirkondade säästvat arengut ja tagada põllumajandustootjatele rahuldava sissetuleku.
|
(13) Da bi se nova shema pomoči za bombaž uporabljala od začetka koledarskega leta, bi morala ta uredba začeti veljati 1. januarja 2008.
|
|
(9) Ülejäänud 65 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt, peaks olema saadaval ühtse otsemaksete kava raames.
|
(14) Uredbo (ES) št. 1782/2003 je zato treba ustrezno spremeniti –
|
|
(10) Keskkonnahoidlikel põhjustel tuleks liikmesriigi kohta määrata baaskülvipind, et puuvillaga külvatud põldude hulka piirata. Lisaks sellele peaksid abikõlblikud olema üksnes need põllumaad, mille liikmesriigid on heaks kiitnud.
|
SPREJEL NASLEDNJO UREDBO:
|
|
(11) Toorpuuvillatööstuse vajaduste rahuldamiseks peaks abikõlblikkus olema seotud tegelikult koristatud saagi miinimumkvaliteediga.
|
Člen 1
|
|
(12) Selleks et puuvillakasvatajad ja toorpuuvillatöötlejad saaksid puuvilla kvaliteeti parandada, tuleks soodustada liikmesriikide poolt heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide asutamist. Ühendus peaks nende organisatsioonide tegevust kaudselt toetama organisatsioonide liikmetest põllumajandustootjatele antavat toetust suurendades.
|
Uredba (ES) št. 1782/2003 se spremeni, kakor sledi:
|
|
(13) Puuvillatoetuste uue süsteemi rakendamiseks kalendriaasta algusest tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2008.
|
(1) V naslovu IV se poglavje 10a nadomesti z naslednjim:
|
|
(14) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1782/2003 vastavalt muuta,
|
„ POGLAVJE 10A PROIZVODNO VEZANO PLAčILO ZA BOMBAž
|
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
|
Člen 110a – Področje uporabe
|
|
Artikkel 1
|
Pomoč se dodeli kmetom, ki proizvajajo bombaž iz oznake KN 5201 00, pod pogoji iz tega poglavja.
|
|
Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.
|
Člen 110b – Upravičenost do pomoči
|
|
(1) IV jaotise 10A. peatükk asendatakse järgmisega:
|
1. Pomoč se dodeli na hektar površine, ki izpolnjuje pogoje za pridobitev pomoči. Da bi bila površina upravičena do pomoči, mora biti na kmetijskem zemljišču, ki ga je država članica odobrila za proizvodnjo bombaža, ter zasajena z dovoljenimi sortami in dejansko požeta v normalnih pridelovalnih pogojih.
|
|
„10a. peatükk
|
Pomoč iz člena 110a se izplača za bombaž neoporečne in primerne prodajne kakovosti.
|
|
Põllukultuurist sõltuv puuvillatoetus
|
2. Države članice potrdijo zemljišče in sorte iz odstavka 1 v skladu s podrobnimi pravili in pogoji, ki se sprejmejo v skladu s postopkom iz člena 144(2).
|
|
Artikkel 110a – Reguleerimisala
|
Člen 110c – Osnovne površine in zneski
|
|
Toetust makstakse CN-koodi 5201 00 alla kuuluva puuvilla tootjatele käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.
|
1. Nacionalne osnovne površine so:
|
|
Artikkel 110b – Abikõlblikkus
|
- Bolgarija: 10 237 ha,
|
|
1. Toetust antakse abikõlbliku puuvillakasvatusmaa hektari kohta. Abikõlblikuks loetakse maad, mis paikneb põllumajandusmaal, millel liikmesriik on puuvillakasvatust lubanud, sellele on külvatud heakskiidetud sorte ja saagi tegelik koristamine sellelt toimub normaalsetel kasvutingimustel.
|
- Grčija: 370 000 ha,
|
|
Artiklis 110a osutatud toetust makstakse veatu ja standardse turustuskvaliteediga puuvilla eest.
|
- Španija: 70 000 ha,
|
|
2. Liikmesriigid kiidavad heaks lõikes 1 osutatud maa ja sordid vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele ja tingimustele, mis kehtestatakse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.
|
- Portugalska: 360 ha.
|
|
Artikkel 110c –– Baaskülvipinnad ja summad
|
2. Znesek pomoči na hektar, ki izpolnjuje pogoje za pomoč, je naslednji:
|
|
1. Kehtestatakse alljärgnevad riikide baaskülvipinnad:
|
- Bolgarija: 263 EUR,
|
|
– Bulgaaria: 10 237 ha,
|
- Grčija: 594 EUR za 300 000 hektarov in 342,85 EUR za preostalih 70 000 hektarov,
|
|
– Kreeka: 370 000 ha,
|
- Španija: 1 039 EUR,
|
|
– Hispaania: 70 000 ha,
|
- Portugalska: 556 EUR.
|
|
– Portugal: 360 ha.
|
3. Če upravičena površina z bombažem v dani državi in v danem letu preseže osnovno površino iz odstavka 1, se pomoč iz odstavka 2 za to državo članico zmanjša v sorazmerju s presežkom osnovne površine.
|
|
2. Kehtestatakse alljärgnevad toetuse summad iga abikõlbliku hektari kohta:
|
Vendar se za Grčijo uporablja sorazmerno zmanjšanje v zvezi z zneskom pomoči, ki je določen za delež nacionalne osnovne površine v velikosti 70 000 hektarjev, da bi upoštevali celotni znesek v višini 202,2 milijona EUR.
|
|
– Bulgaaria: 263 eurot,
|
4. Podrobna izvedbena pravila za ta člen se sprejmejo v skladu s postopkom iz člena 144(2).
|
|
– Kreeka: 594 eurot 300 000 hektarile ja 342,85 eurot ülejäänud 70 000 hektarile,
|
Člen 110d – Potrjene medpanožne organizacije
|
|
– Hispaania: 1 039 eurot,
|
1. Za namene tega poglavja „potrjena medpanožna organizacija“ pomeni pravno osebo, sestavljeno iz kmetov proizvajalcev bombaža in vsaj enega obrata za odzrnjevanje, ki izvajajo dejavnosti, kot so:
|
|
– Portugal: 556 eurot.
|
- pomoč pri boljšem usklajevanju trženja bombaža, zlasti z raziskovalnimi študijami in raziskavami trga;
|
|
3. Kui abikõlblik puuvillamaa antud liikmesriigis ja antud aastal ületab lõikes 1 sätestatud baaskülvipinna, vähendatakse lõikes 2 nimetatud toetust proportsionaalselt baaskülvipinna ületamisega.
|
- priprava standardnih oblik pogodb, usklajenih s predpisi Skupnosti,
|
|
Kreeka puhul kohaldatakse proportsionaalset vähendamist siiski sellise toetussumma suhtes, mis on fikseeritud riigi baaskülvipinna 70 000 ha suhtes selleks, et kinni pidada üldsummast 202,2 miljonit eurot.
|
- usmerjanje proizvodnje k proizvodom, ki so bolje prilagojeni potrebam trga in povpraševanju potrošnikov, zlasti glede kakovosti in zaščite potrošnikov,
|
|
4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestatakse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.
|
- posodabljanje metod in sredstev z namenom izboljšati kakovost proizvoda,
|
|
Artikkel 110d – Heakskiidetud tootmisharudevahelised organisatsioonid
|
- razvijanje tržnih strategij za spodbujanje prodaje bombaža prek programov certificiranja kakovosti.
|
|
1. Käesolevas peatükis tähendab „heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon” juriidilist isikut, mis koosneb puuvillakasvatajatest ja vähemalt ühest toorpuuvillatöötlejast ning mille tegevus on järgmine:
|
2. Država članica, na katere ozemlju so ustanovljeni obrati za odzrnjevanje, potrdi medpanožne organizacije, ki izpolnjujejo merila, sprejeta v skladu s postopkom iz člena 144(2).
|
|
– kaasaaitamine puuvilla turuleviimise paremale koordineerimisele, eelkõige turu-uuringute ja turuülevaadete abil,
|
Člen 110e – Plačilo pomoči
|
|
– ühenduse eeskirjadega kokkusobivate tüüplepingute koostamine,
|
1. Kmetom se dodeli pomoč na upravičen hektar v skladu s členom 110c.
|
|
– tootmise ümberorienteerimine toodetele, mis eelkõige kvaliteedi poolest ja tarbijakaitse seisukohalt vastavad paremini turu vajadustele ja tarbijanõudlusele,
|
2. Kmetom, ki so člani potrjene medpanožne organizacije, se dodeli pomoč na upravičen hektar znotraj osnovne površine, določene v členu 110c(1), povečana za znesek 3 EUR.“
|
|
– meetodite ja vahendite ajakohastamine tootekvaliteedi parandamiseks,
|
(2) V členu 156(2) se točka (g) nadomesti z naslednjim besedilom:
|
|
– turustrateegiate väljatöötamine puuvilla müügiedenduseks kvaliteedi sertifitseerimissüsteemide kaudu.
|
„(g) Poglavje 10a naslova IV se uporablja od 1. januarja 2008 za bombaž, ki je posajen od tega datuma dalje.“
|
|
2. Liikmesriik, kelle territooriumil toorpuuvillatöötlejad on asutatud, kiidab heaks tootmisharudevahelise organisatsiooni, mis täidab vastavalt artikli 144 lõikes 2 osutatud korras kehtestatud kriteeriume.
|
Člen 2
|
|
Artikkel 110e – Toetuse maksmine
|
Ta uredba začne veljati dan po objavi v Uradnem listu Evropske unije .
|
|
1. Põllumajandustootjatele antakse toetust abikõlbliku hektari kohta vastavalt artiklile 110c.
|
Uporablja se od 1. januarja 2008.
|
|
2. Põllumajandustootjatele, kes on heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide liikmed, antakse toetust artikli 110c lõikes 1 sätestatud baaskülvipinna abikõlbliku hektari kohta, mida suurendatakse 3 euro võrra.
|
Ta uredba je v celoti zavezujoča in se neposredno uporablja v vseh državah članicah.
|
|
(2) Artikli 156 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:
|
V Bruslju,
|
|
„g) IV jaotise 10A. peatükki kohaldatakse 1. jaanuarist 2008 alates sellest kuupäevast külvatud puuvilla puhul.”
|
Za Svet
|
|
Artikkel 2
|
Predsednik
|
|
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
|
FINANČNI IZKAZ |
|
|
Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2008.
|
1. | PRORAČUNSKA POSTAVKA (nomenklatura 2007) 05 03 01 02 05 03 02 40 | ODOBRENA PRORAČUNSKA SREDSTVA: Proračun 2007: 2 111 mio EUR 261 mio EUR |
|
|
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
|
2. | NASLOV: Uredba Sveta o spremembi Uredbe (ES) št. 1782/2003 o skupnih pravilih za sheme neposrednih podpor v okviru skupne kmetijske politike in o uvedbi nekaterih shem podpor za kmete, glede sheme podpore za bombaž |
|
|
Brüssel,
|
3. | PRAVNA PODLAGA: Člen 37(2) Pogodbe. |
|
|
Nõukogu nimel
|
4. | CILJI: Na podlagi reforme sektorja bombaža v skladu z Uredbo Sveta (ES) št. 864/2004 in sodbe Evropskega sodišča z dne 7. septembra 2006 v primeru C-310/04, s katero je bilo razveljavljeno poglavje 10a naslova IV Uredbe Sveta (ES) št. 1782/2003, je cilj tega predloga uvedba novih določb o specifičnem plačilu za bombaž. |
|
|
eesistuja
|
5. | FINANČNE POSLEDICE | 12-MESEČNO OBDOBJE (milijoni EUR) | PRORAČUNSKO LETO 2007 (milijoni EUR) | PRORAČUNSKO LETO 2008 (milijoni EUR) |
|
|
FINANTSSELGITUS | |
|
5.0 | ODHODKI, – KI BREMENIJO PRORAČUN ES (NADOMESTILA/INTERVENCIJE) – NACIONALNI ORGANI – DRUGO | – | – | 277,1 |
|
|
| |
|
5.1 | PRIHODKI – LASTNA SREDSTVA ES (DAJATVE/CARINE) – NACIONALNI | – | – | – |
|
|
1. | EELARVERUBRIIK: (nomenklatuur 2007)05 03 01 0205 03 02 40 | ASSIGNEERINGUD:2007. aasta eelarve 2 111 miljonit eurot 261 miljonit eurot |
|
2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|
|
2. | PEALKIRI:Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga |
|
5.0.1 | PREDVIDENI ODHODKI | 277,3 | 277,4 | 277,5 | 277,8 | 278,1 |
|
|
3. | ÕIGUSLIK ALUS:Asutamislepingu artikli 37 lõige 2 |
|
5.1.1 | PREDVIDENI PRIHODKI | – | – | – | – | – |
|
|
4. | EESMÄRGID:Pärast nõukogu määrusega (EÜ) nr 864/2004 kehtestatud puuvillasektori reformi ja Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsust kohtuasjas C–310/04, millega tühistati määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10A. peatükk, on käesoleva ettepaneku eesmärk sätestada põllukultuurist sõltuva puuvillatoetuse uued tingimused. |
|
2014 | 2015 | 2016 | od 2017 naprej |
|
|
5. | FINANTSMÕJU | 12-KUULINE PERIOOD (miljonites eurodes) | EELARVEAASTA 2007 (miljonites eurodes) | EELARVEAASTA 2008 (miljonites eurodes) |
|
5.0.2 | PREDVIDENI ODHODKI | 278,3 | 278,6 | 278,9 | 279,1 |
|
|
5.0 | KULUD– EÜ EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED)– RIIGIASUTUSED– MUUD | – | – | 277,1 |
|
5.1.2 | PREDVIDENI PRIHODKI | – | – | – | – |
|
|
5.1 | TULUD– EÜ OMAVAHENDID (MAKSUD/TOLLIMAKSUD)– RIIKLIKUD | – | – | – |
|
5.2 | METODA IZRAČUNA Glej Prilogo. |
|
|
| | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|
6.0 | ALI SE PROJEKT LAHKO FINANCIRA IZ ODOBRENIH PRORAČUNSKIH SREDSTEV, VPISANIH V USTREZNO POGLAVJE TEKOČEGA PRORAČUNA? | DA NE |
|
|
5.0.1 | KAVANDATUD KULUD | 277,3 | 277,4 | 277,5 | 277,8 | 278,1 |
|
6.1 | ALI SE PROJEKT LAHKO FINANCIRA IZ PRENOSA MED POGLAVJI TEKOČEGA PRORAČUNA? | DA NE |
|
|
5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | – | – | – | – | – |
|
6.2 | ALI BO POTREBNA DOPOLNITEV PRORAČUNA? | DA NE |
|
|
| | 2014 | 2015 | 2016 | alates 2017 |
|
6.3 | ALI BO TREBA ODOBRENA PRORAČUNSKA SREDSTVA VNESTI V PRIHODNJE PRORAČUNE? | DA NE |
|
|
5.0.2 | KAVANDATUD KULUD | 278,3 | 278,6 | 278,9 | 279,1 |
|
OPOMBE: Predlog ne spreminja sedanjega razmerja med vezano in nevezano pomočjo in ne spreminja določb za nevezano pomoč. Kar zadeva vezano pomoč, ta predlog ne pomeni nobenih dodatnih odhodkov v primerjavi s sedanjim režimom, saj osnovne površine in raven pomoči ostajajo nespremenjene. Vendar zmanjšanje vezane pomoči za kmete, ki so člani potrjene medpanožne organizacije, pomeni prihranek 3 milijonov EUR. |
|
|
5.1.2 | KAVANDATUD TULUD | – | – | – | – |
|
PRILOGA
|
|
5.2 | ARVUTAMISMEETOD: Vt lisa. |
|
1 – Za poljščino specifično plačilo za bombaž (Grčija, Portugalska, Španija) – proračunska postavka 05 03 02 40 |
|
|
6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? | JAH EI |
|
Grčija | Španija | Portugalska |
|
|
6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? | JAH EI |
|
Osnovna površina | 300 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |
|
|
6.2 | KAS ON VAJA LISAEELARVET? | JAH EI |
|
Raven pomoči | 594 EUR/ha | 1 039 EUR/ha | 556 EUR/ha |
|
|
6.3 | KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? | JAH EI |
|
ter |
|
|
MÄRKUSED:Ettepanek ei muuda toodanguga seotud ja sidumata toetuste praegust tasakaalu ega muuda toodanguga sidumata toetuse tingimusi. Toodanguga seotud toetuste osas ei too ettepanek praeguse süsteemiga võrreldes kaasa täiendavaid kulutusi, sest baaskülvipinnad ja toetuse tase ei muutu. Siiski hoitakse kokku 3 miljonit eurot, sest väheneb heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmetest põllumajandustootjatele antav tootmisega seotud toetus. |
|
Osnovna površina | 70 000 ha |
|
|
LISA
|
Raven pomoči | 342,85 EUR/ha |
|
|
1 – Põllukultuurist sõltuv puuvillatoetus (Kreeka, Portugal, Hispaania) – eelarve punkt 05 03 02 40 |
|
Delna vsota 1 | 202 199 500 EUR | 72 730 000 EUR | 200 160 EUR |
|
|
| Kreeka | Hispaania | Portugal |
|
Povečanje ravni pomoči za proizvajalce, ki so člani potrjene medpanožne organizacije |
|
|
Baaskülvipind | 300 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |
|
Osnovna površina | 370 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |
|
|
Toetuse tase | 594 €/ha | 1 039 €/ha | 556 €/ha |
|
Raven pomoči | 3 EUR/ha | 3 EUR/ha | 3 EUR/ha |
|
|
ning | | | |
|
Delna vsota 2 | 1 110 000 EUR | 210 000 EUR | 1 080 EUR |
|
|
Baaskülvipind | 70 000 ha | | |
|
Skupaj | 203 309 500 EUR | 72 940 000 EUR | 201 240 EUR |
|
|
Toetuse tase | 342,85 €/ha | | |
|
Skupaj za EU 15 za vsako proračunsko leto | 276 450 740 EUR |
|
|
| | | |
|
2 – Bolgarija: vključitev v shemo enotnega plačila na površino – postavka 05 03 01 02 |
|
|
Vahesumma 1 | 202 199 500 € | 72 730 000 € | 200 160 € |
|
Osnovna površina | 10 237 ha |
|
|
Toetuse taseme kasv tootjate puhul, kes on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed | | | |
|
Raven pomoči | 263 EUR/ha |
|
|
Baaskülvipind | 370 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |
|
Skupaj | 2 692 331 EUR |
|
|
Toetuse tase | 3 €/ha | 3 €/ha | 3 €/ha |
|
Proračunsko leto | Uvajalna hitrost za Bolgarijo |
|
|
Vahesumma 2 | 1 110 000 € | 210 000 € | 1 080 € |
|
2008 | 673 083 EUR | 25 % |
|
|
| | | |
|
2009 | 807 699 EUR | 30 % |
|
|
Kokku | 203 309 500 € | 72 940 000 € | 201 240 € |
|
2010 | 942 316 EUR | 35 % |
|
|
Kokku EL 15 igal eelarveaastal | 276 450 740 € |
|
2011 | 1 076 932 EUR | 40 % |
|
|
|
|
2012 | 1 346 166 EUR | 50 % |
|
|
|
|
2013 | 1 615 399 EUR | 60 % |
|
|
2 – Bulgaaria: lisamine ühtsesse otsemaksete kavasse – punkt 05 03 01 02 | |
|
2014 | 1 884 632 EUR | 70 % |
|
|
Baaskülvipind | 10 237 ha | | |
|
2015 | 2 153 865 EUR | 80 % |
|
|
Toetuse tase | 263 €/ha | | |
|
2016 | 2 423 098 EUR | 90 % |
|
|
Kokku | 2 692 331 € | | |
|
od 2017 naprej | 2 692 331 EUR | 100 % |
|
|
Eelarveaasta | | Kasutuselevõtu määr Bulgaariale | |
|
Skupni odhodki: 1 + 2 |
|
|
2008 | 673 083 € | 25% | |
|
Proračunsko leto | Skupaj |
|
|
2009 | 807 699 € | 30% | |
|
2008 | 277 123 823 EUR |
|
|
2010 | 942 316 € | 35% | |
|
2009 | 277 258 439 EUR |
|
|
2011 | 1 076 932 € | 40% | |
|
2010 | 277 393 056 EUR |
|
|
2012 | 1 346 166 € | 50% | |
|
2011 | 277 527 672 EUR |
|
|
2013 | 1 615 399 € | 60% | |
|
2012 | 277 796 906 EUR |
|
|
2014 | 1 884 632 € | 70% | |
|
2013 | 278 066 139 EUR |
|
|
2015 | 2 153 865 € | 80% | |
|
2014 | 278 335 372 EUR |
|
|
2016 | 2 423 098 € | 90% | |
|
2015 | 278 604 605 EUR |
|
|
alates 2017 | 2 692 331 € | 100% | |
|
2016 | 278 873 838 EUR |
|
|
| | | |
|
od 2017 naprej | 279 143 071 EUR |
|
|
| | | |
|
[1] UL L 291, 19.11.1979, str. 174. Protokol, kakor je bil nazadnje spremenjen z Uredbo (ES) št. 1050/2001 (UL L 148, 1.6.2001, str. 1).
|
|
Kogukulud: 1 + 2 | | |
|
[2] UL C..., …, str. .…
|
|
Eelarveaasta | Kokku | | |
|
[3] UL C..., …, str. .…
|
|
2008 | 277 123 823 € | | |
|
[4] UL L 270, 21.10.2003, str. 1. Uredba, kakor je bila nazadnje spremenjena z Uredbo (ES) št. 552/2007 (UL L 131, 23.5.2007, str. 10).
|
|
2009 | 277 258 439 € | | |
|
[5] UL L 161, 30.4.2004, str. 48.
|
|
2010 | 277 393 056 € | | |
|
[6] 2006 ECR I-7285.
|
|
2011 | 277 527 672 € | | |
|
|
|
2012 | 277 796 906 € | | |
|
|
|
2013 | 278 066 139 € | | |
|
|
|
2014 | 278 335 372 € | | |
|
|
|
2015 | 278 604 605 € | | |
|
|
|
2016 | 278 873 838 € | | |
|
|
|
alates 2017 | 279 143 071 € | | |
|
|
|
[1] EÜT L 291, 19.11.1979, lk 174. Protokolli on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1).
|
|
|
[2] ELT C …, …, lk ….
|
|
|
[3] ELT C …, …, lk ….
|
|
|
[4] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 552/2007 (ELT L 131, 23.5.2007, lk 10).
|
|
|
[5] ELT L 161, 30.4.2004, lk 48.
|
|
|
[6] EKL 2006, lk I-7285.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
|